Karin Uuselu Teie: 31.08.2023 nr 2.1.-1/23/166-512-19
Meie: 13.10.2023 nr 1.2-5/23/5620-2
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected]
Vastus järelepärimisele isikuandmete kaitse asjas
Lugupeetud Karin Uuselu
Vastuseks järelepärimises esitatud küsimustele, mis puudutavad patsiendi ja arsti vahelise
ravisuhte lõppemist, selgitan järgmist.
1. Kas ravisuhe lõppes septembris 2022 visiidi kohta ambulatoorse epikriisi koostamisega
olenemata sellest, et arst märkis epikriisi EHKG kordamise peale sünnitust? Palun
põhjendage vastust.
Terviseameti hinnangul lõppes pöördumises kirjeldatud patsiendi ja arsti vaheline ravisuhe
septembris 2022.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 lg 1 annab tervishoiuteenuse osutajale
õiguse töödelda patsiendi nõusolekuta tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Tervishoiuteenuse osutaja töötleb patsiendi andmeid üldjuhul
tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 772 lg
1 p 2 kohaselt lõpeb tervishoiuteenuse osutamise leping mh tervishoiuteenuse osutamise
lõppemisega. Kirjeldatud juhtumi puhul lõppes tervishoiuteenuse osutamise leping epikriisi
vormistamisega. Asjaolu, et arst soovitas patsiendil korrata konkreetset uuringut pärast sünnitust,
ei tähenda, et ravisuhe oleks jäänud kehtima ning leping lõpetamata. Patsient oli vaba otsustama,
kas ta soovib uuringut korrata, kas ta soovib uuringut korrata sama tervishoiuteenuse osutaja juures
või pöörduda edaspidi mõne teise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
2. Kas ravisuhe lõppes hetkel, mil patsient registreeris end 2023 a. jaanuaris visiidile teise
arsti juurde, et saada teise arsti arvamus? Palun põhjendage vastust.
Pöördumises kirjeldatud ravisuhe lõppes septembris 2022 epikriisi vormistamisega. Teise
tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule pöördumine ei olnud seotud eelmise lepingu lõppemisega.
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799
Patsient pöördus teise arsti vastuvõtule mitu kuud pärast eelmise ravisuhte lõppu ning omal
initsiatiivil. Seega ei ole tegemist VÕS § 772 lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorraga ehk
tervishoiuteenuse osutamise ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja poolt.
3. Kui ravisuhe ei ole lõppenud punktides 1. ja 2. välja toodud juhtudel, siis palun selgitada,
millal ja millistel asjaoludel kõnealuse juhtumi puhul ravisuhe on lõppenud/lõppeb?
Vt vastuseid küsimustele 1 ja 2.
4. Kas kõnealuse juhtumi puhul võis olla tegemist TTKS § 41 lõike 12 olukorraga, st
kardioloog vaatas jaanuaris 2023 patsiendi andmeid tervise infosüsteemis tervishoiuteenuse
osutamise kavandamise eesmärgil? Palun põhjendage vastust.
Terviseameti hinnangul ei ole kõnealuse juhtumi puhul tegemist TTKS § 41 lg-s 12 kirjeldatud
olukorraga. TTKS § 41 lg 12 reguleerib patsiendi andmete töötlemist ennetustegevuse korral.
Ennetustegevus on aktuaalne eelkõige üldarstiabi ja koolitervishoiuteenuse osutajate puhul. TTKS
§ 41 lg 12 annab küll õiguse ennetusega tegeleda ka igale eriarstile (sh kardioloog), kuid seab
eriarstidele siiski selge piirangu – töötlemine peab selgelt seostuma isiku eelneva visiidiga ning
ennetustegevus peab järgnema mõistliku aja jooksul. Ainuüksi asjaolu, et patsient on konkreetset
kardioloogi külastanud, ei anna arstile õigust patsiendi andmeid edaspidi igal ajal töödelda. Samuti
ei ole põhjendatud patsiendi andmeid töödelda juhtudel, kui eelneva visiidi käigus on antud üldine
soovitus korrata mõnda uuringut, pöörduda uuesti eriarsti vastuvõtule teatud ajavahemiku
möödumisel vms.
Isegi kui eeldada, et kirjeldatud juhul töötles kardioloog patsiendi andmeid ajendatuna soovist uut
uuringut või vastuvõttu kavandada, ei toeta seda eeldust tervise infosüsteemi tehtud kanded. TTKS
§ 41 lg 13 kohaselt tuleb tervishoiuteenuse kavandamise korral isikuandmete töötlemise põhjus ja
eesmärk dokumenteerida. Arst peab dokumenteerima, mis tal plaanis oli ja kuidas plaan realiseerus
sh kas patsient tuli vastuvõtule või patsient ei soovinud vastuvõtule tulla, kas arst vormistas
saatekirja uuringule vms. Igal juhul peab teenuse osutamise kavandamine olema patsiendile
arusaadav. Kirjeldatud juhtumist ei nähtu, et arst oleks patsiendiga ühendust võtnud, teda uuesti
vastuvõtule kutsunud või uuringule suunanud. Seega ei olnud patsiendi andmete töötlemine
eesmärgipärane.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agne Ojassaar
õigusosakonna juhataja
2 (2)