Väljaminev kiriAvalik
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon · 12. oktoober 2023
- Viit
- 2.1.-5/23/2631-2
- Registreeritud
- 12. oktoober 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Viljandi Vallavalitsus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2023
- Vastutaja
- Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Ülle Riiner Teie 12.10.2023
Viljandi Vallavalitsus
[email protected] Meie 12.10.2023 nr 2.1.-5/23/2631-2
Vastus nõudekirjale
Soovite teada kas vallavalitsuse korraldusele „Hajaasustuse programmi toetuse kasutamise
aruande heakskiitmine“ tuleks kehtestada juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35
lg 1 p 12 alusel, kuivõrd dokument sisaldab riigi ja valla raha kasutamist ning ka isiku nime ja
projekti nime.
Esmalt selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa juurdepääsupiirangute
kehtestamisel asuda teabevaldajate asemele ja öelda kas ning millist juurdepääsupiirangu alust
tuleks kasutada piirangute seadmisel. Seda enam, et eeltoodud sätte puhul on tegemist
kaalutlusotsusega.
Üldine põhimõte on, et nii riigi kui kohaliku omavalitsuse raha kasutamine peab olema
läbipaistev. AvTS § 36 annab teabe loetelust, millele ei tohi juurdepääsu piirata. AvTS § 36 lg 1 p
9 keelab tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka eelarvevahendite
kasutamise ja eelarvest maksutud tasude ja hüvitiste kohta. Teisalt aga kohustab AvTS § 35 lg 1 p
12 tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele
teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
Mitte kõikide isikuandmete avaldamine ei kujuta endast alati olulist eraelu puutumatust, näiteks
ka sünniaja või isikukoodi lisamine nimele ei saa iseenesest olla alati koheselt piirangu seadmise
aluseks. Küll aga võib eraelu puutumatust kahjustada näiteks isiku elukoha (mitte kinnistu) või
arvelduskonto avaldamine. Lõplik kaalumine aga selles osas tuleb teha teabevaldajal, kes peab
olema valmis vajadusel ka selgitama, mis alustel mingi juurdepääsupiirang dokumentidele seatud
on. Samuti tuleks alati lähtuda isikuandmete kajastamisel dokumentides minimaalsuse
põhimõttest ehk kas antud juhul on korralduses tingimata vajalik avalikustada isiku pangakonto
numbrit, mille raha kantakse.
Lisaks selgitan veel, et isegi kui dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang, näiteks AvTS §
35 lg 1 p 12 alusel, siis see ei tähenda, et see juurdepääsupiirang kehtib tervele dokumendile. Kui
mõni dokument sisaldab ka piiranguga teavet (sh isikuandmeid) ei tähenda see seda, et sellist
teavet üldse ei väljastata (nt avalike vahendite kasutamise osas) teabenõude korras. Sellisel juhul
tuleb väljastada see osa teabest või dokumendist, millele juurdepääsupiirang ei laiene (AvTS §
38 lg 2).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee