ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristiina Padu Teie 15.09.2023
Advokaadibüroo RASK
[email protected] Meie 11.10.2023 nr 2.1.-5/23/2351-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse seoses isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) art 14 tõlgendamisega.
Teie esimene küsimus on, et kas IKÜM art 14 lg 3 tuleb mõista selliselt, et juhul kui andmed
saadakse mujalt, kui andesubjektilt endalt, piisab, kui andmesubjekti teavitatakse selliste
isikuandmete töötlemisest pärast või tuleb andmesubjekti teavitada ka enne tema isikuandmete
töötlemist?
Selgitan, et Teie küsimus jääb selles osas mõnevõrra ebatäpseks, kuna IKÜM art 4 p 2 kohaselt
loetakse isikuandmete töötlemiseks igasugust isikuandmetega tehtavat toimingut, sh nende
kogumist. Seega tuleb ka IKÜM art 14 lg 3 mõistes isikuandmete esmaseks töötlemistoiminguks
lugeda juba nende kogumist. Teie toodud näite kontekstis ei tuleks töötlemiseks lugeda alles
potentsiaalse töötaja osas otsuse tegemist, vaid juba tema kohta andmete täiendavat kogumist.
Kuid sellisest töötlemistoimingust teavitamise osas näebki IKÜM art 14 lg 3 p a ette erandi, et
teavitada võib n.ö tagant järgi pärast andmete kogumist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul.
Taaskord Teie toodud näite kontekstis – kui tööandja jõuab kandidaatide osas otsuse teha enne
ühe kuu möödumist andmete kogumisest arvates, võib mõistlikuks pidada IKÜM
teavitamiskohustuse täitmist koos konkursi tulemustest teavitamisega; kui aga enne kuu aja
möödumist ei jõuta valikut teha, tuleb järgida IKÜM art 14 lg 3 p a nõuet ning andmesubjekti
hiljemalt ühe kuu jooksul teavitada tema kohta andmete kogumisest.
Teie teine küsimus on, et kas IKÜM art 14 lg 5 p c tuleb mõista selliselt, et kui tegemist on
andmetega, mida on võimalik pärida seadusega ettenähtud avalikest allikatest (nt Riigi Teatajast,
äriregistrist, karistusregistrist vms), mille korral seadus näeb ette andmete avaldamise kohustuse
ja avalikult kasutamise võimaluse, võib (a) vastutav töötleja neid andmeid vabalt töödelda (nt
töötaja suhtes taustakontrolli tegemiseks), või (b) tähendab see üksnes seda, et andmesubjekti ei
pea nende andmete töötlemisest teavitama, kuid andmete töötlemine peab vastama kõikidele
IKÜM art 5 ja art 6 nõuetele? Juhul, kui (b), siis kuidas on mõeldud nende nõuete järgimise
tagamine, kui andmesubjekti ei teavitata tema andmete töötlemisega seonduvast infost?
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Esiteks juhin Teie tähelepanu asjaolule, et IKÜM art 14 lg 5 p c käsitleb üksnes olukorda, kus
andmete saamine ja avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohalduva
liidu või liikmesriigi õiguses. Sellest ei ole kuidagi võimalik välja lugeda, et näiteks Eesti
riigisisese sätte alusel avaldatud andmeid uuesti koguda ja edasi töödelda soovival isikul ei peaks
omakorda selleks õiguslikku alust esinema. Seega jääb arusaamatuks, mida olete pidanud silmas
„andmete avaldamise kohustuse ja avalikult kasutamise võimaluse“ all – isikuandmete avalik
kättesaadav ei tähenda automaatselt, et kättesaadavaid isikuandmeid ilma õigusliku alusta edasi
töödelda võiks.
Olete toonud näite karistusregistri osas. Karistusregistri seaduse § 15 lg 1 sätestab aga üheselt, et
teise inimese kohta andmete küsimisel tuleb päringus kinnitada andmete küsimise õiguslikku
alust või eesmärki ning registri arhiivist andmeid saada võivate isikute ring on § 20 lg-s 1
ammendavalt loetletud. Seega ei saa kindlasti lähtuda eeldusest, et kui liidu või liikmesriigi õigus
kohustab vastutavat töötlejat andmeid avaldada ja need on üldsusele (vähemalt teatud ulatuses)
kättesaadavad, et siis võiks neid andmeid alusetult pärida ja edasi töödelda. Sama kehtib
äriregistri ja avaandmete kontekstis – ka avaandete taaskasutamine eeldab vastavat vajadust ja
alust.
Seega kokkuvõtlikult ei saa Teie teise küsimuse osas nõustuda kummagi Teie pakutud
variandiga, kuna nagu ülal märgitud, käsitleb IKÜM art 14 lg 5 p c vastutava töötleja tegevust,
kelle suhtes liidu või liikmesriigi õigus näeb ette andmete saamise või avaldamise. Ühtlasi jätkub
viidatud säte sõnastuses, et sellesama liidu või liikmesriigi õigusega peavadki olema ette nähtud
asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks. Sellega ongi tagatud huvide
kaitse, millele enda küsimuses keskendunud olete.
Loodame, et nendest vastusest on Teile abi.
Lugupidamisega
Merili Koppel
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)