dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 11. oktoober 2023
Viit
2.1.-5/23/2351-2
Registreeritud
11. oktoober 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo RASK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Merili Koppel (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf375 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kristiina Padu Teie 15.09.2023 Advokaadibüroo RASK [email protected] Meie 11.10.2023 nr 2.1.-5/23/2351-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse seoses isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 14 tõlgendamisega. Teie esimene küsimus on, et kas IKÜM art 14 lg 3 tuleb mõista selliselt, et juhul kui andmed saadakse mujalt, kui andesubjektilt endalt, piisab, kui andmesubjekti teavitatakse selliste isikuandmete töötlemisest pärast või tuleb andmesubjekti teavitada ka enne tema isikuandmete töötlemist? Selgitan, et Teie küsimus jääb selles osas mõnevõrra ebatäpseks, kuna IKÜM art 4 p 2 kohaselt loetakse isikuandmete töötlemiseks igasugust isikuandmetega tehtavat toimingut, sh nende kogumist. Seega tuleb ka IKÜM art 14 lg 3 mõistes isikuandmete esmaseks töötlemistoiminguks lugeda juba nende kogumist. Teie toodud näite kontekstis ei tuleks töötlemiseks lugeda alles potentsiaalse töötaja osas otsuse tegemist, vaid juba tema kohta andmete täiendavat kogumist. Kuid sellisest töötlemistoimingust teavitamise osas näebki IKÜM art 14 lg 3 p a ette erandi, et teavitada võib n.ö tagant järgi pärast andmete kogumist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Taaskord Teie toodud näite kontekstis – kui tööandja jõuab kandidaatide osas otsuse teha enne ühe kuu möödumist andmete kogumisest arvates, võib mõistlikuks pidada IKÜM teavitamiskohustuse täitmist koos konkursi tulemustest teavitamisega; kui aga enne kuu aja möödumist ei jõuta valikut teha, tuleb järgida IKÜM art 14 lg 3 p a nõuet ning andmesubjekti hiljemalt ühe kuu jooksul teavitada tema kohta andmete kogumisest. Teie teine küsimus on, et kas IKÜM art 14 lg 5 p c tuleb mõista selliselt, et kui tegemist on andmetega, mida on võimalik pärida seadusega ettenähtud avalikest allikatest (nt Riigi Teatajast, äriregistrist, karistusregistrist vms), mille korral seadus näeb ette andmete avaldamise kohustuse ja avalikult kasutamise võimaluse, võib (a) vastutav töötleja neid andmeid vabalt töödelda (nt töötaja suhtes taustakontrolli tegemiseks), või (b) tähendab see üksnes seda, et andmesubjekti ei pea nende andmete töötlemisest teavitama, kuid andmete töötlemine peab vastama kõikidele IKÜM art 5 ja art 6 nõuetele? Juhul, kui (b), siis kuidas on mõeldud nende nõuete järgimise tagamine, kui andmesubjekti ei teavitata tema andmete töötlemisega seonduvast infost? Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Esiteks juhin Teie tähelepanu asjaolule, et IKÜM art 14 lg 5 p c käsitleb üksnes olukorda, kus andmete saamine ja avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohalduva liidu või liikmesriigi õiguses. Sellest ei ole kuidagi võimalik välja lugeda, et näiteks Eesti riigisisese sätte alusel avaldatud andmeid uuesti koguda ja edasi töödelda soovival isikul ei peaks omakorda selleks õiguslikku alust esinema. Seega jääb arusaamatuks, mida olete pidanud silmas „andmete avaldamise kohustuse ja avalikult kasutamise võimaluse“ all – isikuandmete avalik kättesaadav ei tähenda automaatselt, et kättesaadavaid isikuandmeid ilma õigusliku alusta edasi töödelda võiks. Olete toonud näite karistusregistri osas. Karistusregistri seaduse § 15 lg 1 sätestab aga üheselt, et teise inimese kohta andmete küsimisel tuleb päringus kinnitada andmete küsimise õiguslikku alust või eesmärki ning registri arhiivist andmeid saada võivate isikute ring on § 20 lg-s 1 ammendavalt loetletud. Seega ei saa kindlasti lähtuda eeldusest, et kui liidu või liikmesriigi õigus kohustab vastutavat töötlejat andmeid avaldada ja need on üldsusele (vähemalt teatud ulatuses) kättesaadavad, et siis võiks neid andmeid alusetult pärida ja edasi töödelda. Sama kehtib äriregistri ja avaandmete kontekstis – ka avaandete taaskasutamine eeldab vastavat vajadust ja alust. Seega kokkuvõtlikult ei saa Teie teise küsimuse osas nõustuda kummagi Teie pakutud variandiga, kuna nagu ülal märgitud, käsitleb IKÜM art 14 lg 5 p c vastutava töötleja tegevust, kelle suhtes liidu või liikmesriigi õigus näeb ette andmete saamise või avaldamise. Ühtlasi jätkub viidatud säte sõnastuses, et sellesama liidu või liikmesriigi õigusega peavadki olema ette nähtud asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks. Sellega ongi tagatud huvide kaitse, millele enda küsimuses keskendunud olete. Loodame, et nendest vastusest on Teile abi. Lugupidamisega Merili Koppel jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel