dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Andmekaitse Inspektsioon · 11. oktoober 2023
Viit
1.2.-2/23/2624-1
Registreeritud
11. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-2 Üldkirjavahetus
Toimik
1.2.-2/2023
Vastutaja
Merili Koppel (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
10. november 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf460 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL AKI-le 11.10.2023.asice182 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 11.10.2023 15:24 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Manused: image001.png; PL AKI-le 11.10.2023.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Katrin Talihärm Eesti Pangaliit T +372 611 6569 M +372 50 60701 Pille Lehis Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 11.10.2023 nr 48 Andmekaitse Inspektsiooni juhendi „Maksehäirete avaldamine“ muudatusprojekt – Pangaliidu märkused, ettepanekud ja selgitustaotlused Austatud Pille Lehis Pöördume Teie poole eesmärgiga teha ettepanekuid maksehäirete avaldamise valdkonna arengu kujundamiseks, samuti saada selgitusi juhendi „Maksehäirete avaldamine“ muudatusprojektis (juhend) olevate seisukohtade osas. 1. Juhendi sisukord. Juhime tähelepanu, et sisukorras toodud osade punktide pealkirjad ei ühti juhendi tekstis toodud pealkirjadega. 2. Juhendi punkt 2.3 Andmete töötlemine isiku krediidivõimelisuse hindamiseks või muul samasugusel eesmärgil. 2.1. Peatükis täpsustatakse maksehäire andmete avaldamise piiranguid (andmesubjekti survestamine), kuid pealkirja järgi võiks eeldada, et eesmärk on selgitada andmete töötlemise lubatavust isiku krediidivõimelisuse hindamise või muu samasuguse eesmärgi täitmisel. Seejuures andmesubjekti survestamine ei ole kuidagi seotud krediidivõimelisuse hindamisega, vaid vastupidi, tegemist on olukorraga, mis ei ole lubatud sõltumata eesmärgist. Kui peatükis soovitakse välja tuua näiteid lubamatu töötlemise kohta, siis selguse huvides võiks see kajastuda ka pealkirjas. 2.2. Peatükis on ka välja toodud: „Inspektsioon rõhutab, et andmetöötleja peab olema ka pärast andmete avaldamise lõpetamist valmis põhjendama, kuidas andmete avaldamine täitis isiku krediidivõimelisuse hindamise või muud samasugust eesmärki“. Pangaliidule jääb arusaamatuks, mida selle lausega on soovitud öelda. Nii võlausaldajal andmete edastamisel maksehäireregistrile kui ka maksehäireregistril andmete edastamisel (avaldamisel) kolmandale isikule peab olema õiguslik alus ning eesmärk ning andmetöötlejad peavad olema valmis seda ka põhjendama, vajadusel tagantjärgi. Kui võtta aluseks küsimus „kuidas“, siis tähendaks see meie hinnangul seda, et maksehäireregister peaks suutma põhjendada, sh tagantjärgi, millise otsuse andmete saaja võlaandmete põhjal tegi (negatiivne, positiivne otsus) ehk kuidas andmete Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee avaldamine täitis krediidivõimelisuse hindamise eesmärki. Sellist informatsiooni aga krediidiandjad maksehäireregistrile täiendavalt ei edasta ehk tagasi ei peegelda. Küll aga on võimalik andmesubjektil saada otsuse tegemise osas teave otse krediidiandjalt. Teeme ettepaneku kustutada sellises sõnastuses lause, kuna selle sisu ja seos käesoleva peatükiga jääb ebaselgeks. Kui sellises sõnastuses lause juhendisse jäetakse, siis palume selgitust, mis on selle nõude eesmärk ning kes ja kuidas seda kohustust peaks täitma. 3. Juhendi punkt 2.6 Andmete avaldamise aeg. 3.1. Nimetatud peatükis on välja toodud „Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui kohustuse rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat“. Selgitame, et eeltoodud lause ei ole kooskõlas IKS § 10 lõikega 2, mille kohaselt ei lubatud andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui: - Lepingu rikkumisest (mitte kohustuse rikkumisest) on möödunud vähem kui 30 päeva (st ajavahemiku arvestus algab lepingu rikkumise päevast e. võlgnevuse algusest); - Kohustuse rikkumise lõppemisest (mitte kohustuse rikkumisest) on möödunud rohkem kui viis aastat (st ajavahemiku arvestus algab päevast, mil kohustuse rikkumine lõppes e. võlgnevuse lõppemisele järgnevast päevast). Olemuslikult on suur vahe, kas ajavahemiku arvestus algab kohustuse rikkumisest või kohustuse rikkumise lõppemisest. Näiteks, kui isik rikkus lepingut 01.01.2023, siis 30 päeva möödub 1.02.2023. Tasudes võla 15.03.2023, algab viie aasta arvestus just 16.03.2023, mitte 01.01.2023 nagu juhendi sõnastusest võib välja lugeda. Pangaliit teeb ettepaneku sõnastada lause, mis selgitab võlaandmete töötlemise tähtaega selliselt, et see oleks seadusega kooskõlas: IKS § 10 lg 2 punkt 4) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; punkt 5) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. 3.2. Alapeatükk „Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata ning nõue pole aegunud“ kirjeldab pealkirja järgi aktiivseid ning sissenõutavaid maksehäireid (st võlg on tasumata ning nõue ei ole aegunud). Sisus aga viidatakse, et „viieaastane tähtaeg on seega võimalik maksimaalne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist“. Pealkiri ja sisu ei lähe omavahel kokku kuna pealkiri viitab aktiivsetele nõuetele, kuid viieaastane tähtaeg viitab kohustuse rikkumise lõppemisele, st lõppenud maksehäiretele. Teeme ettepaneku viia pealkiri ja sisu vastavusse, et mitte tekitada valearusaama, et kehtivate maksehäirete (aktiivsete võlgnevuste) avaldamise maksimaalne tähtaeg on 5 aastat. 3.3. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et IKS-is sätestatud ajaline piirang (praegu kehtivas redaktsioonis IKS § 10 lg 2 p 5) võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemisel on seotud kohustuse rikkumise lõppemisega mitte aegumisega – „aegumine ei ole käsitatav kohustuse rikkumist lõpetava alusena selle sätte tähenduses“ (3-3-1-70-11 p 22). Seadusest ja kohtupraktikast tuleneb, et aegumist saab võtta arvesse ainult andmesubjekti õiguste ülemäärase kahjustamise aspektist (vt RK lahend 3-3-1-70-11 p 22) ning seda ei saa samastada kohustuse rikkumise lõppemisega. Eelnevast tulenevalt on juhendis märgitud selgitus, et IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud viieaastane tähtaeg rakendub ka aegunud nõuete avaldamisele, Pangaliidu hinnangul vastuolus nii kehtiva seaduse mõtte kui Riigikohtu seisukohaga. Kui on soov siduda võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise kestus nõude aegumisega või samastada kohustuse rikkumise lõppemine nõude aegumisega, tuleb see Pangaliidu hinnangul sõnaselgelt seaduses sätestada. 4. Juhendi punkt 2.7 Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld 4.1. Punktis 2.7 „Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld“ on välja toodud: „Inspektsiooni hinnangul tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga põhivõlg koos intressidega ning sellest eraldi kõikvõimalikud kõrvalnõuded (viivis, sissenõudmiskulud, leppetrahvid jms)“. Pangaliidu hinnangul ei oma krediidiandjate vaatest selline detailsusaste tähtsust krediidivõimelisuse hindamisel (st ei oma tähtsust, millest andmesubjekti võlgnevus koosneb). Krediidiandjad hindavad krediiditaotleja võimekust laenu teenindada ning selle hindamisel võetakse arvesse kogu võlgnevust. Isegi, kui maksehäireregister avaldaks põhivõlga ja kõrvalnõudeid eraldi, siis krediidiandjale on vajalik need arvestada ühe summana. Lisaks näeme, et suurem detailsusaste võimaldab andmete pinnalt teha rohkem järeldusi, mis võivad mõjutada andmesubjekte negatiivselt. Pangaliidule jääb arusaamatuks, mis põhjusel näeb Andmekaitse Inspektsioon (AKI) vajadust kirjeldatud viisil maksehäirete avaldamiseks ning kas AKI hinnangul oleks sellisel viisil andmete avaldamine andmesubjekti vähem riivavam. Kui muudatuse eesmärk on anda andmesubjektile infot võla koosseisu kohta, siis seda eesmärki ei peaks lahendama läbi maksehäireregistri. Selle informatsiooni andmise kohustus on igal võlausaldajal, sh on paljudel turuosalistel olemas ka iseteeninduskeskkonnad, kus võlgnik näeb ainuisikuliselt infot tema võla kohta ja andmete saajad ei saaks teha järeldusi isiku finantskäitumise ja - kirjaoskuse kohta laiemalt kui konkreetse võlasumma pinnalt. Samuti peavad olema alusandmed võlgnikule kättesaadavad ka juhul, kui võlausaldajal puudub iseteeninduskeskkond või võlgnik ei soovi seda kasutada (saates sellekohase päringu maksehäireregistrile või võlausaldajale). Pangaliit ei näe, et muudatuse lisamine looks täiendavat lisandväärtust nii andmete saajatele kui ka andmesubjektidele, pigem vastupidi. Lähtuvalt sellest teeme ettepaneku mitte eristada põhivõlga ja kõrvalnõudeid maksehäireregistris. Juhul, kui AKI siiski leiab, et see on vajalik, siis palume selgitada: - kuidas põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine maksehäireregistris riivab andmesubjekti õigusi vähem? - mis põhjusel peab lisaks võlausaldaja kohustusele informeerida võlgniku täpsest võla koosseisust (võlateated, iseteeninduskeskkond, päringule vastamine), seda eraldi tegema ka maksehäireregister? Loodame, et Inspektsioonil on võimalik Pangaliidu märkuste ja ettepanekutega arvestada ning vastata meie selgitustaotlustele. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel