Saatja: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Saadetud: 11.10.2023 15:24
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Manused: image001.png; PL AKI-le 11.10.2023.asice
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
T +372 611 6569
M +372 50 60701
Pille Lehis
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] 11.10.2023 nr 48
Andmekaitse Inspektsiooni juhendi „Maksehäirete avaldamine“ muudatusprojekt – Pangaliidu
märkused, ettepanekud ja selgitustaotlused
Austatud Pille Lehis
Pöördume Teie poole eesmärgiga teha ettepanekuid maksehäirete avaldamise valdkonna arengu
kujundamiseks, samuti saada selgitusi juhendi „Maksehäirete avaldamine“ muudatusprojektis
(juhend) olevate seisukohtade osas.
1. Juhendi sisukord.
Juhime tähelepanu, et sisukorras toodud osade punktide pealkirjad ei ühti juhendi tekstis
toodud pealkirjadega.
2. Juhendi punkt 2.3 Andmete töötlemine isiku krediidivõimelisuse hindamiseks või muul
samasugusel eesmärgil.
2.1. Peatükis täpsustatakse maksehäire andmete avaldamise piiranguid (andmesubjekti
survestamine), kuid pealkirja järgi võiks eeldada, et eesmärk on selgitada andmete
töötlemise lubatavust isiku krediidivõimelisuse hindamise või muu samasuguse eesmärgi
täitmisel. Seejuures andmesubjekti survestamine ei ole kuidagi seotud krediidivõimelisuse
hindamisega, vaid vastupidi, tegemist on olukorraga, mis ei ole lubatud sõltumata
eesmärgist. Kui peatükis soovitakse välja tuua näiteid lubamatu töötlemise kohta, siis
selguse huvides võiks see kajastuda ka pealkirjas.
2.2. Peatükis on ka välja toodud: „Inspektsioon rõhutab, et andmetöötleja peab olema ka
pärast andmete avaldamise lõpetamist valmis põhjendama, kuidas andmete avaldamine
täitis isiku krediidivõimelisuse hindamise või muud samasugust eesmärki“. Pangaliidule
jääb arusaamatuks, mida selle lausega on soovitud öelda. Nii võlausaldajal andmete
edastamisel maksehäireregistrile kui ka maksehäireregistril andmete edastamisel
(avaldamisel) kolmandale isikule peab olema õiguslik alus ning eesmärk ning
andmetöötlejad peavad olema valmis seda ka põhjendama, vajadusel tagantjärgi. Kui
võtta aluseks küsimus „kuidas“, siis tähendaks see meie hinnangul seda, et
maksehäireregister peaks suutma põhjendada, sh tagantjärgi, millise otsuse andmete
saaja võlaandmete põhjal tegi (negatiivne, positiivne otsus) ehk kuidas andmete
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
avaldamine täitis krediidivõimelisuse hindamise eesmärki. Sellist informatsiooni aga
krediidiandjad maksehäireregistrile täiendavalt ei edasta ehk tagasi ei peegelda. Küll aga
on võimalik andmesubjektil saada otsuse tegemise osas teave otse krediidiandjalt. Teeme
ettepaneku kustutada sellises sõnastuses lause, kuna selle sisu ja seos käesoleva peatükiga
jääb ebaselgeks. Kui sellises sõnastuses lause juhendisse jäetakse, siis palume selgitust,
mis on selle nõude eesmärk ning kes ja kuidas seda kohustust peaks täitma.
3. Juhendi punkt 2.6 Andmete avaldamise aeg.
3.1. Nimetatud peatükis on välja toodud „Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete
töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui kohustuse rikkumisest on
möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat“. Selgitame, et eeltoodud lause
ei ole kooskõlas IKS § 10 lõikega 2, mille kohaselt ei lubatud andmeid koguda ja kolmandale
isikule edastada, kui:
- Lepingu rikkumisest (mitte kohustuse rikkumisest) on möödunud vähem kui 30 päeva (st
ajavahemiku arvestus algab lepingu rikkumise päevast e. võlgnevuse algusest);
- Kohustuse rikkumise lõppemisest (mitte kohustuse rikkumisest) on möödunud rohkem
kui viis aastat (st ajavahemiku arvestus algab päevast, mil kohustuse rikkumine lõppes e.
võlgnevuse lõppemisele järgnevast päevast).
Olemuslikult on suur vahe, kas ajavahemiku arvestus algab kohustuse rikkumisest või
kohustuse rikkumise lõppemisest. Näiteks, kui isik rikkus lepingut 01.01.2023, siis 30 päeva
möödub 1.02.2023. Tasudes võla 15.03.2023, algab viie aasta arvestus just 16.03.2023,
mitte 01.01.2023 nagu juhendi sõnastusest võib välja lugeda.
Pangaliit teeb ettepaneku sõnastada lause, mis selgitab võlaandmete töötlemise tähtaega
selliselt, et see oleks seadusega kooskõlas: IKS § 10 lg 2 punkt 4) lepingu rikkumisest on
möödunud vähem kui 30 päeva; punkt 5) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud
rohkem kui viis aastat.
3.2. Alapeatükk „Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata ning nõue pole aegunud“
kirjeldab pealkirja järgi aktiivseid ning sissenõutavaid maksehäireid (st võlg on tasumata
ning nõue ei ole aegunud). Sisus aga viidatakse, et „viieaastane tähtaeg on seega võimalik
maksimaalne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist“.
Pealkiri ja sisu ei lähe omavahel kokku kuna pealkiri viitab aktiivsetele nõuetele, kuid
viieaastane tähtaeg viitab kohustuse rikkumise lõppemisele, st lõppenud maksehäiretele.
Teeme ettepaneku viia pealkiri ja sisu vastavusse, et mitte tekitada valearusaama, et
kehtivate maksehäirete (aktiivsete võlgnevuste) avaldamise maksimaalne tähtaeg on 5
aastat.
3.3. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et IKS-is sätestatud ajaline piirang (praegu kehtivas
redaktsioonis IKS § 10 lg 2 p 5) võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemisel on
seotud kohustuse rikkumise lõppemisega mitte aegumisega – „aegumine ei ole käsitatav
kohustuse rikkumist lõpetava alusena selle sätte tähenduses“ (3-3-1-70-11 p 22).
Seadusest ja kohtupraktikast tuleneb, et aegumist saab võtta arvesse ainult andmesubjekti
õiguste ülemäärase kahjustamise aspektist (vt RK lahend 3-3-1-70-11 p 22) ning seda ei
saa samastada kohustuse rikkumise lõppemisega. Eelnevast tulenevalt on juhendis
märgitud selgitus, et IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud viieaastane tähtaeg rakendub ka aegunud
nõuete avaldamisele, Pangaliidu hinnangul vastuolus nii kehtiva seaduse mõtte kui
Riigikohtu seisukohaga. Kui on soov siduda võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete
töötlemise kestus nõude aegumisega või samastada kohustuse rikkumise lõppemine
nõude aegumisega, tuleb see Pangaliidu hinnangul sõnaselgelt seaduses sätestada.
4. Juhendi punkt 2.7 Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld
4.1. Punktis 2.7 „Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld“ on välja toodud:
„Inspektsiooni hinnangul tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud
ja välja toodud iga põhivõlg koos intressidega ning sellest eraldi kõikvõimalikud
kõrvalnõuded (viivis, sissenõudmiskulud, leppetrahvid jms)“. Pangaliidu hinnangul ei oma
krediidiandjate vaatest selline detailsusaste tähtsust krediidivõimelisuse hindamisel (st ei
oma tähtsust, millest andmesubjekti võlgnevus koosneb). Krediidiandjad hindavad
krediiditaotleja võimekust laenu teenindada ning selle hindamisel võetakse arvesse kogu
võlgnevust. Isegi, kui maksehäireregister avaldaks põhivõlga ja kõrvalnõudeid eraldi, siis
krediidiandjale on vajalik need arvestada ühe summana. Lisaks näeme, et suurem
detailsusaste võimaldab andmete pinnalt teha rohkem järeldusi, mis võivad mõjutada
andmesubjekte negatiivselt.
Pangaliidule jääb arusaamatuks, mis põhjusel näeb Andmekaitse Inspektsioon (AKI)
vajadust kirjeldatud viisil maksehäirete avaldamiseks ning kas AKI hinnangul oleks sellisel
viisil andmete avaldamine andmesubjekti vähem riivavam. Kui muudatuse eesmärk on
anda andmesubjektile infot võla koosseisu kohta, siis seda eesmärki ei peaks lahendama
läbi maksehäireregistri. Selle informatsiooni andmise kohustus on igal võlausaldajal, sh on
paljudel turuosalistel olemas ka iseteeninduskeskkonnad, kus võlgnik näeb ainuisikuliselt
infot tema võla kohta ja andmete saajad ei saaks teha järeldusi isiku finantskäitumise ja -
kirjaoskuse kohta laiemalt kui konkreetse võlasumma pinnalt. Samuti peavad olema
alusandmed võlgnikule kättesaadavad ka juhul, kui võlausaldajal puudub
iseteeninduskeskkond või võlgnik ei soovi seda kasutada (saates sellekohase päringu
maksehäireregistrile või võlausaldajale).
Pangaliit ei näe, et muudatuse lisamine looks täiendavat lisandväärtust nii andmete
saajatele kui ka andmesubjektidele, pigem vastupidi. Lähtuvalt sellest teeme ettepaneku
mitte eristada põhivõlga ja kõrvalnõudeid maksehäireregistris. Juhul, kui AKI siiski leiab, et
see on vajalik, siis palume selgitada:
- kuidas põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine maksehäireregistris riivab andmesubjekti
õigusi vähem?
- mis põhjusel peab lisaks võlausaldaja kohustusele informeerida võlgniku täpsest võla
koosseisust (võlateated, iseteeninduskeskkond, päringule vastamine), seda eraldi tegema
ka maksehäireregister?
Loodame, et Inspektsioonil on võimalik Pangaliidu märkuste ja ettepanekutega arvestada ning vastata
meie selgitustaotlustele.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor