ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Inga Filipova
juhatuse liige Meie 06.10.2023 nr 2.1.-1/23/147-451-3
Runikon Retail OÜ
[email protected]
Lp Dovilė Barysienė
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai pöördumise, milles on juhitud tähelepanu sellele, et ettevõte
Runikon Retail OÜ (registrikood 14611049, aadress Kangrumetsa tee 1, Kurna küla, Rae vald,
Harjumaa) on paigaldanud videovalve kaamerad, kaasa arvatud nendele aladele, kuhu kliendid ei
pääse, vaid kus töötavad ettevõtte töötajad. Märgukirja kohaselt ei vasta töötajate isikuandmete
töötlemine (videovalve kasutamine) isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetele.
Seetõttu palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessid vastavad isikuandmete
kaitse üldmääruse nõuetele ning tutvustada töötajatele andmekaitsenõudeid, kui seda veel tehtud
ei ole.
Andmekaitse Inspektsiooni selgitused
1. Isikuandmete töötlemine
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.
Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada (vt IKÜM
artikkel 4 punkt 1). Kaamerate abil on isik (eriti töötaja) igal juhul tuvastatav. Seega on
videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida IKÜM-s
sätestatud nõudeid.
2. Isikuandmete töötlemise põhimõtted
Osaühing Runikon Retail kui isikuandmete, sh oma töötajate isikuandmete vastutav
töötleja on kohustatud järgima IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Nende
põhimõtete täitmise eest vastutab ja peab olema võimeline nende täitmist tõendama
vastutav töötleja ise (vt IKÜM artikkel 5 lõige 2). Selles osas, mil andmetöötlus ei vasta
täielikult IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.
Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise
põhimõtetest:
Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt a)
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik (ehk täielikult kooskõlas
IKÜM-i ja isikuandmete kaitse seadusega) ning läbipaistev. Selleks peab kogu isikuandmete
töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile (töötajatele kui klientidele) lihtsalt kättesaadav,
arusaadav ning selgelt sõnastatud. Andmesubjekte tuleb isikuandmete töötlemisest ka teavitada (vt
IKÜM põhjenduspunkti 39). Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12 – 14. IKÜM artiklites
13 ja 14 on välja toodud, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Kaamerate
kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest.
Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM artikkel 5
lg 1 punktid b, c ja e)
Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste
andmete kogumise põhimõttele, tuleb:
1. tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;
2. hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle
täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.
Keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja ning kaamerad tuleb suunata
konkreetsetele turvariskidele.
Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe kui
langeb ära õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete töötlemise
aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda vajalikust
kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning
perioodiliseks läbivaatamiseks (vt ka IKÜM põhjenduspunkt 39).
Kaamerasalvestiste säilitamise osas on Euroopa Andmekaitsenõukogu oma suunistes 3/2019
isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes välja toonud järgneva1 : Võttes arvesse
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides c ja e sätestatud põhimõtteid, nimelt
võimalikult väheste andmete kogumist ja säilitamise piirangut, tuleks isikuandmed enamikul
juhtudel (nt vandalismi avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast.
Mida pikem on ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb
põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Kui vastutav töötleja kasutab
videovalvet mitte ainult oma ruumide jälgimiseks, vaid kavatseb andmeid ka säilitada, peab
vastutav töötleja tagama, et säilitamine on eesmärgi saavutamiseks tegelikult vajalik. Kui
säilitamine on vajalik, tuleb säilitamisaeg iga konkreetse eesmärgi puhul selgelt kindlaks määrata
ja eraldi kehtestada. Vastutav töötleja vastutab säilitamisaja kindlaksmääramise eest kooskõlas
vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning isikuandmete kaitse üldmääruse sätete
järgimise tõendamise eest. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72st tunnist pikemat
säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt
ja arusaadavalt põhjendada.
Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb
loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)
Selleks, et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on
vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. AKI hinnangul on logimine ainuke võimalik viis,
mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud
ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.
2.1. Õigustatud huvi analüüsi koostamine
1
https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf lk 28 p 121
2 (4)
Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik
kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele -
õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on
vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise
huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused, mille nimel tuleb kaitsta
isikuandmeid“.
Seega on IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f ettenähtud kolm tingimust, mis kõik peavad olema
täidetud, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud:
- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on
andmetöötluseks õigustatud huvi;
- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava
andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.
Selleks, et aru saada, kas IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f alusel on võimalik isikuandmeid töödelda,
tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed õigustatud
huvid. Õigustatud huvid peavad olema sõnastatud piisavalt selgelt. Selleks on vaja reaalset ja
hetkel esinevat huvi – midagi, mis on seotud parasjagu toimuva tegevuse või kasuga, mida
eeldatakse saada lähitulevikus. Teisisõnu ei piisa huvidest, mis on liiga ebamäärased või
spekulatiivsed. Kui õigustatud huvid ei ole piisavalt selgelt sõnastatud, ei ole võimalik nimetatud
huvisid ka andmesubjekti huvide ja põhiõigustega tasakaalustada. Seega on ennekõike oluline, et
õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt
konkreetne) ning reaalne ja hetkel esinev (st mitte spekulatiivne).
Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või
põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.
Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja
põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,
avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku
õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda
isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või
kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide
põhiõiguste ja – vabadustega seotud huve.
Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui
töötajal). Soovitame lugeda ka inspektsiooni koostatud õigustatud huvi juhist.
Täiendavalt rõhutame, et keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja ning
kaamerad tuleb suunata konkreetsetele turvariskidele. Näiteks olukorras, kus töötaja
veedab suure osa oma tööajast kassas, ei ole lubatud kaamerat suunata kassale selliselt, mis
võimaldab töötaja töö tegemist kontrollida. Lisaks ei ole põhjendatud kontrollida
kaameratega tööl viibimise aega.
Juhul, kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja
õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.
2.2. Andmekaitsetingimuste koostamine
Andmekaitsetingimustes tuleb kajastada muuhulgas järgnev (vt IKÜM artikkel 13 lõiked 1 ja 2):
- vastutava töötleja nimi ja tema kontaktandmed;
- isikuandmete töötlemise eesmärgid ja õiguslikud alused;
- kui isikuandmete töötlemine põhineb õigustatud huvil, siis teave vastutava töötleja
õigustatud huvide kohta;
3 (4)
- teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;
- isikuandmete säilitamise tähtaeg;
- teave andmesubjekti õiguse kohta taotleda:
a) juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele (nii klientidel kui töötajatel on õigus
saada enda kohta käivaid salvestisi);
b) isikuandmete kustutamist;
c) isikuandmete töötlemise piiramist.
- teave õiguse kohta esitada vastuväide kaamerate kasutamise osas;
- teave õiguste kohta esitada kaebuse järelevalveasutusele.
Siiski peab iga vastutav töötleja ise koostama enda äritegevusest lähtuvalt andmekaitsetingimused
ning kontrollima nende vastavust IKÜM artiklites 12 – 13 sätestatud nõuetele. Täiendavalt
selgitame järgnevat:
- andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele. Tingimused
ei saa piirduda näidetega, vaid loetelu peab olema lõplik. Sõnade „näiteks, eelkõige,
muuhulgas“ kasutamine ei ole lubatud. Kui andmetöötluse sisu või eesmärgid ajajooksul
muutuvad, siis tuleb andmekaitsetingimusi vastavalt sellele ka ajakohastada.
- Töötajatel peab olema võimalik andmekaitsetingimustega ja õigustatud huvi analüüsiga
igal ajal tutvuda (nt puhkeruumis või asutuse siseses infosüsteemis).
KOKKUVÕTE
Palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessi vastavad isikuandmete kaitse
üldmääruse nõuetele, ning kui seda veel tehtud ei ole, siis tutvustada töötajatele ettevõttes
isikuandmete töötlemise korda (andmekaitsetingimusi, õigustatud huvi analüüsi) ning selgitada,
kust saab vajadusel teavet isikuandmete töötlemise kohta. Lisaks selgitada kaupluse juhatajatele
ning isikutele, kellel on kaamera salvestistele juurdepääs isikuandmete töötlemise korda, sh ka
kaamerate salvestiste vaatamise lubatavust.
Kuigi AKI käesolevale tähelepanu juhtimisele vastust ei oota, võib AKI igal ajal kontrollida
kaamerata kasutamise õiguspärasust ning õigustatud analüüsi ja andmekaitsetingimuste
olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
4 (4)