Lp Marina Lehismets Teie 21.09.2023
Vallasekretär
Meie 05.10.2023 nr 2.1-5/23/2420-2
Kambja Vallavalitsus
E-post:
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, milliseid dokumente
võite ja peate volikogu liikmetele teabenõude korral väljastama, ilma et Te sellega inimeste
eraelu häiriks.
Kõigepealt selgitan, et volikogu liige ei saa teabenõude korras teavet küsida, sest ta ei ole igaüks
AvTS § 1 mõistes. Kui siiski volikogu liige küsib teabenõude korras teavet eraisikuna, siis ei
ole tal teabe saamiseks suuremad õigused, kui ükskõik kellel teisel teabenõudjal. Nimelt on
Riigikohus asjas nr 3-3-1-55-04 asunud seisukohale, et kui isik küsib kohaliku omavalitsuse
ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda
teabenõudena avaliku teabe seaduse tähenduses. Volikogu liiget ei saa sellises olukorras pidada
igaüheks AvTS § 1 mõistes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada juurdepääs üldiseks
kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 lõige 1 sätestab, et volikogu liikmel
on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud
andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
Kuigi avaliku teabe seadus (AvTS) volikogu liikmetele ei kohaldu (Riigikohus on 04.11.2004
otsuse nr 3-3-1-55-04 punktis 13 leidnud, et „Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on
seadusest tulenevad õigused ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud
juurdepääs teabele kohaliku omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele avaliku teabe seadus
ei laiene.“) ei saa inspektsiooni hinnangul eeldada, et volikogu liige peaks saama kõik soovitud
dokumendid, vaid vallavalitsus peaks igal juhul veenduma, et volikogu liikmel on õiguspärane
ja põhjendatud põhjus dokumentide saamiseks. Ehk, kas vastav teave on volikogu liikmele
vajalik tema seadusjärgsest staatusest (KOKS § 17 lõikest 2) tulenevate ülesannete täitmiseks.
Kuna tegemist on omavalitsuse sisesuhtega, siis ei saa inspektsioon siin ette kirjutada, millistele
andmetele tagatakse volikogu liikmetele juurdepääs või mitte. See oleneb asutuses kehtestatud
töökorrast, kuid piiranguga andmete saamiseks peab olema siiski põhjendatud vajadus.
Seega enne piiranguga teabele juurdepääsu võimaldamist tuleb vallavalitsusel endal hinnata,
kas piiranguga dokumentidele juurdepääsu taotlemine on seotud volikogu liikme ülesannetega.
Vallavalitsusel on võimalik paluda vajaduse korral volikogu liikmetel teabe küsimise eesmärki
täpsustada ja selle alusel otsustada, kas tegemist on teabega, mis on volikogu liikmetele nende
ülesannete täitmiseks vajalik või mitte. Kuna kohalikel omavalitsustel on ka enesekorralduse
õigus, siis oleks mõistlik volikogu liikmete teabe saamise õigus ka oma sisekordadega ära
reguleerida.
Lisaks pean vajalikuks märkida, et kuigi KOKS § 48 lg 6 sätestab, et revisjonikomisjonil on
õigus saada teavet ja kõiki tööks vajalikke dokumente, saab ta neid siiski küsida valla või linna
põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel (KOKS § 48 lg 4).
Kuna volikogu liikmed ei saa teavet teabenõude korras volikogu liikmena küsida ja neile AvTS
ei kohaldu, siis ei ole mul võimalik ka konkreetsemalt vastata. Loodan siiski, et sain oma
selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel