Lp Markus Kärner Teie: 21.09.2023 nr 8-1/6203
Justiitsministeerium
[email protected] Meie: 05.10.2023 nr 1.2.-4/23/2422-2
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks kuriteo
ohvrite direktiivi eelnõu. AKI-l on eelnõu materjalide osas järgmised tähelepanekud.
Esiteks on oluline välja tuua, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkti 19
kohaselt ei kohaldata IKÜM nõudeid isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuste poolt
süütegude tõkestamisel, uurimisel, avastamisel ega nende eest vastutusele võtmisel. Vastavas
osas kohalduvad õiguskaitseasutuste direktiivi ((EL) 2016/680) ning isikuandmete kaitse
seaduse 4. peatüki sätted. Samas olukordades, kus õiguskaitseasutused töötlevad
isikuandmeid muudel eesmärkidel kui süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja
vastutusele võtmine, tuleb andmesubjektidele tagada IKÜM-st tulenevad garantiid. Seega
kuriteoohvrite suhtes läbiviidatavate toimingute osas tuleb esmajärgus rangelt eristada, millise
menetluse lõikes ning mis eesmärkidel vastav toiming läbi viiakse.
Eelnõu teksti osas soovime täpsustada punkti, millega kavandatakse direktiivi lisada artikkel
3a, mis näeb ette liikmesriikide kohustuse võtta kasutusele meetmed, et luua kuriteoohvritele
abitelefon. Antud artiklis on selgitatud, et abitelefon peaks olema konfidentsiaalne, kuid
puuduvad täpsustused konfidentsiaalsuse tagamise kriteeriumite kohta, mis jätab
liikmesriikidele ulatusliku tõlgendusruumi ning võib viia erinevates liikmesriikides erineva
isikuandmete kaitse tagamise tasemeni abitelefonide kasutamisel.
Kehtiva direktiivi artikkel 3 lõike 2 järgi tagavad liikmesriigid, et suhtlus kuriteoohvritega
toimub lihtsas ja arusaadavas keeles, suuliselt või kirjalikult. Kirjaliku suhtluse puhul toimub
ilmselt selle teatava ajani säilitamine. Ka abitelefonide puhul võivad liikmesriigid hakata oma
igapäevases praktikas kõnesid salvestama. Isikuandmete põhjendamatu säilitamise ja
levitamise vältimiseks ning liikmesriikides erineva praktika juurdumise ennetamiseks oleks
tervitatav abitelefoni kasutuselevõtmist juba direktiivi tekstis täiendavalt reguleerida ning
näha ette üldised kriteeriumid piisava isikuandmete kaitse tagamiseks abitelefoni, aga ka
kirjalikul teel suhtluse läbiviimiseks või rõhutada liikmesriikide kohustust selliste
kriteeriumite kehtestamiseks.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Eelnõu artikkel 1 lõige 9 näeb ette, et direktiivi artiklisse 21 lisatakse lõige 3, mille kohaselt
liikmesriigid tagavad, et kuriteoohvri isikuandmeid, mis võimaldavad kurjategijal teha
kindlaks ohvri elukoha või muul viisil ohvriga mis tahes viisil ühendust võtta, ei edastata
kurjategijale ei otse ega kaudselt. Selgusetuks jääb, miks piiratakse üksnes ohvri elukoha
tuvastamist võimaldavate või ohvriga kontakteerumist võimaldavate isikuandmete edastamist
kurjategijale. See viitab võimalusele kõiki teisi isikuandmeid kurjategijale edastada. Samuti
tuleks vältida ohvri isikuandmete ükskõik kellele põhjendamatut jagamist, s.h näiteks ohvriabi
töötajatele, kes konkreetse ohvri kaasusega kokkupuudet ei oma. AKI-le tundub seega
mõttekas antud artiklis täiendavalt rõhutada, et kriminaalmenetluse käigus võib kuritegijale
ohvri isikuandmeid avaldada üksnes kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalikus mahus.
Palume arvestada ülaltoodud kommentaaridega Vabariigi Valitsuse seisukohtade
kujundamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
2 (2)