dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Muudetud taotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 5. oktoober 2023
Viit
2.2.-1/23/20-5
Registreeritud
5. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2023
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
11. oktoober 2023

Failid

  • 📎AKI teadusuuringu_taotluse_vorm_korruptsiooniuuring_05102023.asice52 KB
  • 📎E-kiri.pdf906 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Justiitsministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandme te töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring A . Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringus küsitletakse Eesti elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate hoiakuid. Sihtrühmadelt küsitakse sarnaseid küsimusi, et rühm ade hoiakuid saaks võrrelda. Uuring näitab vastajate eetilisi hoiakuid, korruptsiooni leviku tajumist ja vahetut kokkupuudet nn tänavakorruptsiooniga (vastandina kõrgkorruptsioonile). Uuringus mõõdetakse korruptsiooni tajumist, mis annab isikliku korruptsiooniga kokkupuute esinemise kohta väärtuslikku lisainfot. Uuritakse ka seda, kuidas oleksid vastajad väljamõeldud olukorras valmis käituma. Lisaks korruptsiooni äratundmise le uuritakse ka seda, kuidas korruptsiooni aktsepteeritakse. Valdavalt on uuringus valikvastustega küsimused või vastaja hinnangut eeldavad küsimused (kas nõustutakse olukorraga, aktsepteeritakse seda, vms). Uuringuga soovitakse näha sihtrühmades toimunud muutusi, võrreldakse muutusi varasemate uuringutega ning mõõdetakse korruptsiooni ennetus tegevuste mõju. Oleme selles taotluses esitanud uuringu tervikliku ülevaate ehk siis kõigi kolme sihtrühma kohta, kuid rõhutame siinkohal, et Andmekaitse Inspektsiooni l uba taotleme vaid elanikkonna sihtrühma isikuandmete töötlemiseks ja andmekogumiseks . Uuringu läbiviimiseks on vaja läbi viia sotsioloogilised küsitlustööd. Selleks koostatakse igas sihtrühmas valimid: Elanikud: representatiivne Eesti elanike suhtes (valim koostatakse elukoha (piirkond ja asula tüüp) , vanuse ja soo lõikes) . Elanike küsitlemisel kasutatakse peamiselt veebiküsitlust, aga mõningatel juhtudel tehakse vajadusel lisaks ka telefoniintervjuusid (vt palun allpool). Ettevõtjad: vähemalt 1 töötajaga ettevõtted (valim koostatakse tegevusala , ettevõtte piirkonna ja suuruse lõikes) . Ettevõtete küsitlemisel kasutatakse kombineeritud meetodit: veebiküsitlus + telefoniintervjuud. Avaliku sektori töötajad: valitsusasutused, ametid, inspektsioonid, avalik - õiguslikud, omavalit s uste töötajad, R iigikogu ja omavalitsuste volikogude liikmed jne (valimi moodustamisel lähtutakse mitte-proportsionaalse valiku põhimõttest , eesmärgiga tagada piisavalt suured alamrühmad ). Avaliku sektori töötajate küsitlemisel kasutatakse veebiküsitlust. Elanikkonna korruptsioonitaju uurimisel on valimi koostamiseks ja küsitlustöö läbiviimiseks vaja täisealise elanikkonna ehk alates 18-eluaastast elanike kontaktandmed (e-posti aadress ja telefoninumber ) pärida Rahvastikuregistrist. Selle jaoks vajamegi Andmekaitse Inspektsiooni luba. Ettevõtete ja nende esindajate andmed on Äriregistrist vabalt kättesaadavad ja ka avaliku sektori töötajate kontakt andmed on avalikud. Nende sihtrühmade esindajate kontakt eerimise l ja andmekogumisel ei ole vaja eraldi andmepäringut teostada , mistõttu nende sihtrühmade isiku andmete töötlem ine ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni loa piiridesse . Vajaliku arvu küsitletavate leidmiseks elanikkonna hulgas peame pärima vähemalt 3 500 inimese andmed. Valimi suurus kokku on vähemalt 500 inimest. Suurema arvu inimeste andmete pärimine ehk valimi koostamine ülekattega on tingitud asjaolust, et kõik inimesed ei ole nõus uuringus osalema, küsitlus jäetakse pooleli , ühtlasi on vaja tagada valimi esinduslikkus erinevates valimikihtides, et oleks piisavalt suur hulk vastuseid, mille põhjal järeldusi tegema hakata. Kuna vanuse lõikes koostatud valimi puhul on vanemate vanuserühmade (65-74-aastased ja vanemad kui 74-aastased) esindajate poolt veebiküsitluse täitmise tõenäosus madalam , plaanitakse nendes valimikihtides vajaliku hulga vastuste saamiseks kasutada lisaks telefoniintervjuu si d, mille küsimustik on samasugune nagu veebiküsitlusel. Telefoniintervjuude arv sõltub veebiküsitluse käigus laekunud vastuste hulgast. Telefoniintervjuud viivad läbi professionaalse küsitlusfirma (teine volitatud töötleja) töötajad, kellele antakse veebiküsitluse läbiviimisega sarnased juhised, kuidas informeerida inimesi nende isikuandmete kogumisest, vastuste töötlemisest, andmete turvalisest säilitamisest, uuringus osalemise vabatahtlikkusest, jms. Küsitlusfirma annab pärast telefoniintervjuude läbiviimist Tartu Ülikoolile ehk volitatud töötlejale kõik vastused üle isikustamata kujul. Küsitlusfirmale edastatakse Rahvastikuregistri päringust vaid telefoninumbrid ja lepitakse kokku turvalised isikuandmete säilitamise tingimused. Telefoniintervjuude läbiviimiseks vajamegi inimeste telefoninumbreid. Kuna uuringus pole vajalik inimese nimi (eesnimi, perenimi) , siis seda Rahvastikuregistri päringuga ei küsita. Samuti ei küsi inimese nime küsitlusfirma töötajad telefoniintervjuu läbiviimisel. Inimest ehk andmesubjekti teavitatakse telefoni teel, et tema telefoninumber ja e-posti aadress on saadud juhuvaliku alusel Rahvastikuregistrist. Kuna Eestis pole ühtegi teist registrit peale Rahvastikuregistri , kus t sellisel hulgal inimeste andmeid saaks pärida ja t eostada ühtlasi andmete pärimise protsessil ka automaatselt juhu valiku väljavõtt, mis tagab igale inimesele võrdse tõenäosuse valimisse sattumiseks, siis ongi Rahvastikuregistri andmepäring meie uuringu seisukohast vajalik . Seega, juhuvaliku meie uuringu jaoks vajalike küsitletavate hulgast teeb Rahvastikuregister. Rõhutame siinkohal, et kasutame valimi kihistamist ehk siis jaotame valimit erinevate taustatunnuste lõikes nagu sugu, vanus, jne, et küsitlustulemuste põhjal oleks võimalik järeldusi teha, kuid muul moel elanikkonda ja Rahvastikuregistrist päritud andmeid piiritlema ei hakka. Kõikide sihtrühma de puhul on varasemates korruptsiooni uuringutes üldkogum jaotatud valimikihtideks erinevate taustatunnuste lõikes nagu vanus, sugu ja elukoht (piirkond, asulatüüp) (elanikkon d), tegevusala, piirkond, suurus (ettevõt ted ) ja asutuste tüübid (avalik sektor) . Ka käesoleva korruptsiooni uuringu läbiviimisel on oluline rakendada eelnevate uuringutega sarnast metoodilist lähenemist. Selleks, et laiendada valimi põhjal tehtud järeldusi üldkogumile ja tagada järeld uste tegemiseks piisavalt suur arv vastuseid igas valimikihis , on vajalik küsimustikku rohkem suunata alaesindatud valimikihtide esindajatele ehk saata meeldetuletusi kindlate valimikihtide esindajatele . Sell est tulenevalt mõtleme kasutada kõikide sihtrühmade (sh) elanikkonna küsitlemisel personaalseid küsitluslinke, mis tähendab, et igale inimesele saadetakse e-posti aadressile unikaalne link küsimustikule vastamiseks. See võimaldab vastajal näiteks küsimustik u täitmi n e pooleli jätta ja endale sobival ajal jätkata. Siinkohal ja ka uuringu kaaskirjas on väga oluline rõhutada, et tegemist on siiski anonüümse küsitlusega ja inimese e-posti aadressi ei seostata tema vastustega ühelgi moel Meie poolt kasutatavas peamises küsitlussüsteemis ( LimeSurvey ) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Norstat Eesti AS poolt kasutatavas küsitlussüsteemis Decipher ( Forsta ) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid säilitatakse eraldi Norstati andmete hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on telefoniintervjuude läbiviimisel vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud. Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamiseks vajamegi elanikkonna küsitlemisel Rahvastikuregistrist inimeste e-posti aadresse. Teine võimalus elanikkonna veebi teel küsitlemiseks oleks kasutada kõikide inimeste puhul ühtset üldist küsitluslinki, mis aga tähendab, et vastuste laekumine saab olema juhuslik, meil puudub võimalus valimi esinduslikkuse tagamiseks erinevate taustatunnuste lõikes /erinevates valimikihtides ja järelduste tegemiseks ei ole võimalik tagada piisava t hulka vajalikke vastuseid. Kuna tegemist on ühiskonna seisukohalt olulise teemaga, siis on oluline tagada usaldusväärsete järelduste tegemiseks vajalik hulk infot. Eelnevates korruptsiooni uuringutes on elanikkonna and meid kogutud silmast-silma intervjuudena, millega oli võimalik valimi esinduslikkust paremini tagada. S elle uuringu puhul otsusta sime aga meetodit muuta ja minna üle veebiküsitlusele, mis on ressursside kasutamise seisukohast säästlikum variant ja viimaste aastate koroonaviiruse leviku tõttu ka turvalisem. Küsimustiku kaaskirjas , aga ka enne telefoniintervjuu algust selgit atakse uuringu läbiviimise viisi, eesmärke , isikuandmete kogumise allikat ehk Rahvastikuregistri päringut (elanikkonna küsimustiku puhul) ja teiste sihtrühm ade puhul teisi allikaid , andmete/vastuste käitlemist ( kogumine , töötlemine, säilitamine /kustutamine ) . Kaaskirjas on oluline rõhutada uuringu anonüümsust ja vabatahtlikkust osalemise s , aga ka andmete kasutamist vaid teadustöö eesmärgil. Kaaskirja lisame ka vajalikke lubasid käsitleva info . Telefoniintervjuu alguses võetakse intervjueeritavalt lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktist 32 vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline aktiivses vormis nõusolek isikuandmete (antud olukorras telefoninumber) töötlemiseks ja intervjuu läbiviimiseks. Ühtlasi teavitatakse intervjueeritavat intervjuu alguses võimalusest see nõusolek iga hetk tagasi võtta. Korruptsiooniuuringu andmeanalüüsi andmeallikateks on gi küsitlust ulemu sed . Nende andmete põhjal koost atakse ülevaa d e, kus kirjelda takse kolme sihtrühma eetilisi hoiakuid korruptsiooni osas, vastuvõtlikkust korruptsioonile ja korruptsiooni leviku tajumist ning teosta takse ka võrdluse d eelnevate korruptsiooniuuringute tulemustega, vähemalt 2016. a uuringu tulemused, aga mõne uuritava tunnuse puhul ka 2010. a ja 2006. a uuringutega . B . Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) : Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringut on korraldatud sarnase metoodikaga juba 2004. aastast neljal korral – 2004, 2006, 2010 ja viimane uuring viidi läbi 2016 . a astal. Uuringu tegevused toimuvad Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ projekti „Raske peitkuritegevuse ennetamine“ raames. Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025 põhjal on eesmärkideks edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni . Lisaks on korruptsioonivastase poliitika edukamaks juhtimiseks igas ministeeriumis korruptsiooni ennetamist koordineeriv isik, kes on strateegia tegevuste elluviimise tagaja oma valdkonnas . Tegevuskava mõju, st elanikkonna, ettevõtjate aga ka avaliku sektori teadlikkust ja korruptsioonivastase poliitika mõju ongi võimalik uurida valdkondlik u uuringuga, mis keskendub Eesti inimeste kogemustele ja hinnangutele. Kavandatav uuring on oluliseks sisendiks Justiitsministeeriumi le, et kavandada ja viia ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitaksid tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla . C . Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Küsimustiku kaaskirjas selgitame uuringu läbiviimise viisi, eesmärke , isikuandmete kogumise allikat ehk Rahvastikuregistri päringut (elanikkonna küsimustiku puhul) ja teiste sihtrühmade puhul teisi andme allikaid ning andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine, säilitamine /kustutamine ). Kaaskirjas on oluline rõhutada ka uuringu anonüümsust ehk siis, et kasutatavad e-posti aadressid ei seostu vastustega ja vabatahtlikkust osalemises, aga ka andmete kasutamist vaid teadustöö eesmärgil. Kaaskirja lisame ka info vajalike lubade kohta. Kõik laekunud vastused anonümiseeritakse ehk siis töödeldakse kujule, et puuduks igasugune võimalus vastajat vastuste põhjal tuvastada. Anonüümsuse tagamiseks ei salvesta süsteem, mida veebiküsitluses kasutame vastajate IP-aadresse. Sarnased põhimõtted nagu veebiküsitluse ja selle kaaskirja puhul rakenduvad ka telefoniintervjuude läbiviimisel. Intervjuu alguses selgitatakse vastajale uuringu läbiviimise eesmärke, isikuandmete kogumise allikat (elanikkonna puhul), andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine, säilitamine/kustutamine), uuringu eetilisi aspekte , sh uuri tava anonüümsus, uuringus osalemise vabatahtlikkust ( võimalus küsimustele mitte vastata, intervjuu pooleli jätta, jne). Telefoniintervjuude vastused salvestatakse küsitleja poolt otse süsteemi ja intervjuusid ei lindistata. Telefoniintervjuu vastuseid ei seostata intervjueeritavate telefoninumbritega. Telefoniintervjuu alguses võetakse intervjueeritavalt lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktist 32 vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline aktiivses vormis nõusolek isikuandmete (antud olukorras telefoninumber) töötlemiseks ja intervjuu läbiviimiseks. Ühtlasi teavitatakse intervjueeritavat intervjuu alguses võimalusest see nõusolek iga hetk tagasi võtta. Süsteem, mida veebiküsitluse läbiviimisel kasutame ( LimeSurvey ) asub elektroonselt parooliga turvatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli serveris ja ei seo ühtegi e-posti aadressi vastustega ehk e-posti aadressid vastustes ei kajastu. Meie poolt kasutatavas peamises küsitlussüsteemis ( LimeSurveys ) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel . Norstat Eesti AS poolt kasutatavas küsitlussüsteemis Decipher ( Forsta ) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid säilitatakse eraldi Norstati andmete hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on telefoniintervjuude läbiviimisel vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud. Andmeid hoiustame samuti elektroonselt parooliga turvatud T artu Ülikooli serveris. Juurdepääs toorandmetele on ainult uuringu meeskonnal (kuni 3 inimest) ja andmete kaitse eest vastutab projektijuht. Telefoniintervjuude andmeid hoitakse intervjuude läbiviimise hetkel küsitlusfirma ehk teise volitatud andmete töötleja turvatud süsteemis ja pärast intervjuude toimumist antakse kõik andmed Tartu Ülikoolile üle. K üsitlusfirmaga lepitakse kirjalikult kokku isikuandmete säilitamise, hävitamise/kustutamise kord ja muud põhimõtted. K üsitlusfirma tegevuse (sh konfidentsiaalsusnõude hoid mise tagamine) eest vastutab volitatud töötleja (Tartu Ülikool) nagu on sätestatud vastutava töötle ja ja volitatud töötleja vahel töövõtu lepingu lisana sõlmitud andmetöötluse lepingus. Uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtume kehtivatest teaduseetika põhimõtetest. Kuna käesoleva uuringu käigus ei koguta eril i iki isikuandmeid, siis pole vaja selle uuringu läbiviimiseks eetikakomitee luba. Et saada selles osas kinnitust, konsulteeriti ka Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialistiga. Kontrollisime küsimustikud selles osas üle ja eemaldasime kõik küsimused, mis kogu sid eriliiki isikuandmeid (nt rahvus). Andmete analüüsimisel tag ab volitatud töötleja , et vastus ed ei oleks ühegi isikuga seotud, vastuseid töödeldakse vaid isikustamata kujul ja esita takse analüüsis statistiliste üldiste (koond)ülevaadetena. Justiitsministeeriumile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk uuringuaruande ja anonümiseeritud küsitlustulemused. Uuringuga seotud isikuandmed ehk Rahvastikuregistrist saadud andmed hävitatakse volitatud töötleja ja teise volitatud töötleja poolt ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamine tagab selle, et me eldetuletusi ei saadeta juba küsimustikule vastanud inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku ja teemaga mitu korda tegelema. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Uuringu läbiviija ja andmete volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab koostöös vastutava t öötlejaga (Justiitsministeerium) andmepäringu Rahvastikuregistrile. Palume väljavõtet vähemalt 3 500 inimese andme test . Rahvastikuregister lisab e-postiaadressid ja telefoninumbr id ja võtab Eesti alates 1 8 . aastaste elanike hulgas t juhu valikuga välja vastavad kontaktandmed ning edastab need krüpteerituna uuringu läbiviijale ja andmete volitatud töötlejale (Tartu Ülikool). Esitatud väljavõte inimeste kohta muid andmeid ei sisalda . Palume rahvastikuregistril teha võimalusel kaks erinevat väljavõtet, üks e-posti aadresside ja teine telefoninumbrite kohta, tagamaks, et küsitlusfirmale ehk teisele andmete volitatud töötlejale ei ole ligipääs rohkematele isikuandmetele (vaid telefoninumbrid) kui vajalik. Pärast küs i tluste läbiviimist kustut avad Tartu Ülikooli ja küsitlusfirma andmetöötleja d andmebaasist küsitletavate isikuandmed (Rahvastikuregistrist saadud e-posti aadressid ja telefoninumbrid) ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024 . Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Telefoniintervjuud viib läbi professionaalne küsitlusfirma, sest Tartu Ülikoolil puudub võimekus uuringu jaoks piisavalt suure hulga ( kahe sihtrühma lõikes (elanikud ja ettevõtjad) kuni 500 intervjuud) telefoniintervjuude läbiviimiseks. Lisaks isikuandmetele hävitab volitatud töötleja eelnevalt välja toodud tähtaja jooksul kõik muud töö käigus kogutud andmekogud nagu on sätestatud Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingus. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Kvantitatiivse andmeanalüüsi andmeallikateks on R ahvastikuregister (kontaktandmed küsitluse saatmiseks vastavalt valimile) , Äriregister ja avaliku sektori asutuste kodulehed ning küsitlustulemused (nii veebis kui ka telefoni teel) . Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. See kehtib nii registritest kogutavate kui ka uuringu käigus kogutavate andmete puhul. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas parooliga kaitstud kaustas, millele on ligipääs üksnes uuringumeeskonna liikmetel. Ka teine volitatud töötleja tagab, et tema süsteemis hoitavad andmed on turvaliselt kaitstud. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ja uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist , nt üldistavate statist iliste kokkuvõtetena . 1. Vastutava töötleja üldandmed Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Justiitsministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70000898 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1.6 Kontaktandmed telefon, e-post Kätlin-Chris Kruusmaa Tel 5428 0069 [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu l ä biviimise õ iguslik alus Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- v õ i arendusasutus) v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping nr. 4-7/82 , mille lisaks on andmetöötluse leping , kus on määratletud andmete volitatud tööt lejaks Tartu Ülikool. Samas andmetöötluse lepingus on ka määratletud, et vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuga võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid, antud juhul telefoniintervjuude läbiviimiseks professionaalset küsitlusfirmat. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 59 lg 1 kohaselt kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine ja andmekaitsealased küsimused ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt. 3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem Rahastaja: uuringut rahastataks e välisvahenditest (Sisejulgeolekufondi meede 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ projekt 2.1. „2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine“) . Tellija: Uuringu tellija on Justiitsministeerium 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a aastal heaks korruptsioonivastase tegevuskava , mille eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine ja uurimisvõimekuse arendamine. Tegevuskava mõju, st elanikkonna, ettevõtjate aga ka avaliku sektori teadlikkust ja korruptsioonivastase poliitika mõju ongi võimalik uurida valdkondliku uuringuga, mis keskendub inimeste kogemustele ja hinnangutele. Tegemist on järjekorras 5-nda selleteemalis e uuringuga. Uuring on oluline, sest on Eestis peamine uuring, mis korruptsiooniteemasid käsitleb. Kavandatav uuring on Justiitsministeeriumile oluliseks sisendiks riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamisel ja ellu viimisel , mis aita b Eestis tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad oma õiguste kaitses kindlad olla . Uuringu ülesanneteks on: u uringu kolmelt sihtr ühma lt (elanikk ond , ettevõtted, avalik sektor) info kogumine; vastajate eetilis te hoiaku te , korruptsiooni leviku tajumis e ja vahetu kokkupuu te nn tänavakorruptsiooniga uurimine ; tulemuste võrdlus varasemate uuringutega ; sihtrühmade võrdlemine; kogutud andmete põhjal järelduste tegemine. Kvantitatiivsete meetoditega saab anda statistilisi hinnanguid , teostada võrdlust varasemate korruptsiooniuuringute tulemustega ja võrrelda sihtrühmade hinnanguid. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on Eesti elanikud alates 1 8 . eluaastast : Valimisuurus: 500 inimest Kuna andmeid on vaja võtta ülekattega , siis on Rahvastikuregistrist päritavate andmete hulk vähemalt 3 500 inimest (alates 18 . eluaastast elanikud) . Ettevõtete valimi suurus on umbes 500 inimest ja avaliku sektori töötajate valimi suurus on ligikaudu 1 000 inimest. Ettevõtete ja avaliku sektori töötajate andmete töötlemine ei piiritle Andmekaitse Inspektsiooni loa alla, sest andmed on kättesaadavad avalikest allikatest. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Rahvastikuregistrist täisealiste Eesti elanike kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) juhuvaliku alusel. Lisaks töötleme käesolevas uuringus ka avalikult kätte saadavaid Äriregistri andmeid (ettevõtete kontaktisikute telefoninumbrid ja e-posti aadressid) ja avaliku sektori töötajate e-posti aadressid. 6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Rahvastikuregister (elanikud) , Äriregister (ettevõtjad), Internet ehk asutuste kodulehed, jne (avaliku sektori töötajad). 7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine , aeg ja põhjendus Ei, kõik volitatud töötleja (sh teise volitatud töötleja käest saadud andmed) käes olevad isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 2 kuu d pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024 . Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse Ei, kõik volitatud töötleja (sh teise volitatud töötleja käest saadud andmed) käes olevad isiku andmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 2 kuu d pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust . Küsitlusuuringu isikuandmete töötlemise eesmärk on nende uuringusse kutsumine. Hiljemalt 2 kuu d pärast uuringu lõppemist (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024 toimub isikuandmete hävitamine/kustutamine. Veebik üsimustiku kaaskirjas , aga ka telefoniintervjuu alguses teavitatakse küsitluses osalejat, ku st ja millisel õiguslikul alusel on tema ( isiku ) andmed saadud, selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist. Elanikkonna veebiküsitluse k aaskirjas ja enne telefoniintervjuu algust selgitatakse ka , et uuringu läbiviimiseks on saadud AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on Justiitsministeerium kui valdkonna poliitikakujundamise eest vastutaja. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse uuringu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest. S elgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks Rahvastikuregistrist ja töötlemiseks, jms). Üldine uuringust teavitamine toimub Justiitsministeeriumi ja Johan Skytte p oliitikauuringute instituudi veebilehel /sotsiaalmeedias , millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Üldine teavitamine toimub enne küsitlemise ja andmetöötluse algust. Sarnaselt veebiküsimustiku kaaskirjaga ja telefoniintervjuu algustekstiga, tuuakse üldises uuringust teavitamise postituses välja, kust ja millisel õiguslikul alusel andmesubjektide (isiku)andmed kogutakse, selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Justiitsministri 19.12.2013 käskkirja nr 121 j ustiitsministeeriumi asjaajamiskord ja volituste andmine alusel on igal teenistujal tema töövaldkonna piires õigus pidada kirjavahetust, allkirjastada taotlusi, märgukirju, selgitustaotlusi jms. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Kätlin-Chris Kruusmaa (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Tartu Ülikool Registrikood või isikukood 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Lossi 36- 30 3 , 51003, Tartu, +372 7376141 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Ülikooli 18, 50090 Tartu Kontaktandmed telefon, e-post Doris Pavlov, tel 501 0278, d [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Norstat Eesti AS Registrikood või isikukood 11444875 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122 Kontaktandmed telefon, e-post Evelin Pae, +372 55575664, [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Saatja: Kätlin-Chris Kruusmaa <[email protected]> Saadetud: 05.10.2023 15:10 Adressaat: info.aki <[email protected]> Koopia: Virve Lans <[email protected]> Teema: RE: Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring Manused: image001.jpg; AKI teadusuuringu_taotluse_vorm_korruptsiooniuuring_05102023.asice Tere! Saadan muudetud versiooni kolme sihtrühma korruptsiooniuuringu andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemise taotlusest. Oleme otsustanud loobuda alaealiste andmete pärimisest ja pärime rahvastikuregistrist vaid 18-aastaste Eesti elanike andmeid. Ühtlasi eemaldasime uuringust alaealiste andmete pärimist ja andmekogumist ehk teise volitatud töötleja Norstati poolt läbiviidavat veebiküsitlust puudutava osa. Lisasime osasse 10. info allkirja õiguse kohta. Kõike kena Kätlin-Chris Kruusmaa nõunik | Analüüsitalitus 5428 0069 Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 620 8100 | www.just.ee | @Justiitsministeerium From: Virve Lans <[email protected]> Sent: Wednesday, October 4, 2023 3:10 PM To: Kätlin-Chris Kruusmaa <[email protected]> Subject: Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring Tere! Palun Teilt täiendavaid selgitusi järgmistes asjaoludes: 1. Taotluse punktis A on öeldud: Kuna uuring hõlmab ka 15-17-aastaseid Eesti elanikke, kes on seaduse järgi alaealised, siis nende küsitlemine toimub veebi teel Norstat Eesti AS poolt (valimi suurus ~ 30 inimest). Andmekaitse Inspektsiooni Isikuandmete töötleja üldjuhendi peatükk 9 (“Nõusoleku küsimine”) käsitleb alaealise isikuandmete töötlemist infoühiskonna teenuste osutamisel, mis sätestab, et alaealise andmete töötlemine on seaduslik vaid juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Seega alates sellest vanusest on alaealisel endal otsustusõigus ehk nõusoleku andmise õigus infoühiskonna teenuse saamiseks.1 Norstat Eesti AS puhul on tegemist infoühiskonna teenuste osutajaga, kellel on 15-17-aastaste puhul olemas eelnevalt uuringutes osalemiseks antud nõusolekud. Seetõttu planeerime kasutada Norstat Eesti AS kontaktandmete kaudu kogutud 15-17- aastaste Eesti elanike vastuseid ja muuhulgas nende vastuste töötlemiseks taotleme Andmekaitse Inspektsiooni luba. Infoühiskonna teenuse mõiste on toodud infoühiskonna teenuse seaduses. Antud juhul ei näe ma, et selline uuringut saab käsitleda infoühiskonna teenusena ja seega ei saa alaealised ise nõusolekut anda. Seega palun Teil uuesti hinnata, millisel alusel ja kuidas toimub alaealiste isikuandmete töötlemine. Lisaks jääb arusaamatuks eelpool toodud lõigu viimane lause: Seetõttu planeerime kasutada Norstat Eesti AS kontaktandmete kaudu kogutud 15-17-aastaste Eesti elanike vastuseid ja muuhulgas nende vastuste töötlemiseks taotleme Andmekaitse Inspektsiooni luba. Palun seda osa selgitada. 2. Palun lisage ka selgitus, kust tuleb teile volitus AKI-le taotluse esitamiseks. Palun vastust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 11.10.2023. Ühtlasi pikendan taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 24.10.2023. Lugupidamisega Virve Lans jurist [email protected] +372 627 4132 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn I Facebook I Youtube
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel