ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kaidi Ottis Teie 05.09.2023 nr
Sigma Polymer Group OÜ
[email protected] Meie 04.10.2023 nr 2.1.-5/23/2245-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Ettevõte maksab töötajatele sõiduautokompensatsiooni. Kas tööandjal on õigus küsida töötajalt
elukohatõendit? Ning kas ka seda juhul, kui töötaja on töölepingu sõlmimisel andnud ühe
aadressi, aga sõidupäeviku esitamisel on teine aadress?
Esmalt selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõike 1 järgi on isikuandmete
töötlemine seaduslik ainult juhul, kui a) töötlemine toimub isiku enda nõusolekul, b) töötlemine
on vajalik isikuga sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, c) andmetöötleja täidab talle seadusega
pandud kohustusi, d) tegemist on eluliste huvide kaitsmisega, e) andmetöötleja täidab seadusest
tulenevat avalikku ülesannet, f) andmetöötlejal on andmete töötlemiseks olemas õigustatud huvi.
See tähendab, et alati peab olema andmete töötlemiseks mõni õiguslik alus.
Tööandjal on kohustus jälgida lisaks isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud
põhimõtteid, mis ütlevad, et töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev; olemas
peab olema eesmärgi piirang – isikuandmeid kogutakse selgelt ja täpselt kindlaksmääratud ning
õiguspärastel eesmärkidel (eesmärgid ja põhjused tuleb ka konkreetselt välja tuua); kogutakse
võimalikult väheseid andmeid – isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on
vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.
Viidatud andmeid soovitakse koguda selleks, et neid kasutada isikliku auto kasutamise hüvitise
määramiseks. Isikliku auto kasutamise hüvitise ehk autokompensatsiooni maksmist
reguleerib valitsuse määrus. Sama määruse § 4 kohaselt peab sõidupäevik sisaldama sõiduautot
kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid,
läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga
sõidu korral. Kuivõrd andmete kogumine peab olema eesmärgipärane ja minimaalne, siis tuleb
andmetöötlejal põhjendada, miks ilma konkreetse tõendita ei saa autokompensatsiooni maksta.
Alus teatavateks andmete küsimiseks võib tulla ka tulumaksuseadusest. Nimelt näiteks elu- ja
töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik
seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht
asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast (TuMS § 48 lg 51). Sellisel juhul näidatakse
sõidupäevikus sõidu eesmärgina sõidud töö ja elukoha vahel ning neid saab maksuvabalt
hüvitada üldise piirmäära (335 eurot) ulatuses.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Antud juhul ei saa me anda ammendavaid hinnanguid teadmata kõiki asjaolusid (sh miks
elukoha aadressid erinevad, miks võib esineda erisus vms). Oluline on teada, et andmetöötlejal
tuleb andmete nõudmisel selgitada õigusliku aluse olemasolu. Kui õiguslik alus andmete
töötlemiseks puudub, siis ei saa andmeid töödelda (sh küsida elukoha tõendit vms). Soovitame
siinkohal enne täiendavate andmete kogumist tööandjal endal teha selgeks, milliseid andmeid
täpsemalt on sõiduautokompensatsiooniks (minimaalseks tõendamiseks näiteks maksuametile)
vaja tulenevalt asjakohastest seadustest ning asjaoludest. Üldiselt saab eeldada, et
sõidukompensatsiooni otsuse tegemisel on vajalik teada töötaja elukohta. Seda, miks aadressid
võivad töölepingus ja päevikus erineda, saavadki osapooled eelkõige omavahel välja selgitada
(elukoha muutus vms).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)