ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 18.09.2023 nr
Meie 04.10.2023 nr 2.1.-5/23/2366-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas Haridus- ja
Noorteameti tehtud otsused õpilase paremaks toetamiseks koolikeskkonnas võib eKooli või
Stuudiumi keskkonda üles panna selliselt, et neid näeks õpetaja (tugispetsialist), kes õpilasega
tegeleb.
Üldised IKÜM nõuded
Selgitan esmalt, et isikuandmete kaitse nõuded tulenevad peamiselt isikuandmete kaitse
üldmäärusest (IKÜM), aga ka isikuandmete kaitse seadusest ja vastavatest eriseadustest. IKÜM
art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui selleks on olemas
järgnevast valikust tulenev õiguslik alus:
- inimese nõusolek (punkt a);
- inimesega sõlmitud lepingu täitmine (punkt b);
- andmetöötleja seadusjärgse kohustuse täitmine (st et kohustus on sätestatud õigusaktis)
(punkt c);
- mõne inimese eluliste huvide kaitse (vaid siis, kui ühelgi teisel õiguslikul alusel pole
töötlemine ilmselgelt võimalik) (punkt d);
- avaliku võimu või avaliku ülesande täitmine (andmete töötlemine on ettenähtud
õigusaktiga) (punkt e);
- andmetöötleja õigustatud huvi (punkt f).
Seejuures peab lisaks õigusliku aluse olemasolule järgima ka IKÜM artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mh peab isikuandmete töötlemine olema eesmärgipärane
ja lähtuma minimaalsuse põhimõttest, st koguda tuleks võimalikult vähe andmeid.
Eesmärgipärasuse põhimõte eeldab, et isikuandmeid töödeldakse ainult kindlal, selgel ja
õiguspärasel eesmärgil. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt peavad isikuandmed olemas
asjakohased, piisavad ja peab piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt
vajalik. See tähendab seda, et isikuandmeid võib töödelda (sh edastada) üksnes siis, kui selleks
on olemas õiguslik alus, selge ja õiguspärane eesmärk ning piirdutakse nende andmetega, mis on
eesmärgi saavutamiseks vajalikud.1
Otsuse edastamine õpetajale
Lapsele õppetöös vajaliku toe pakkumine, tema huvide ning vajadustega arvestamine ja lapse
arengu toetamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 6, § 37 lg-te 1, 2 ja § 46 lg 1
koosmõjus kooli seadusjärgne kohustuse täitmine. Selle kohustuse täitmise raames on lubatud
1
Sealjuures näeb IKÜMi põhjenduspunkt 39 ette, et isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma
sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik. Samuti tuleks isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui
nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
töödelda isikuandmeid. Seega saab antud juhul õpetajatele koolivälise nõustamismeeskonna
soovituste edastamise õiguslikuks aluseks olla seadusest tuleneva kohustuse täitmine ehk IKÜM
artikkel 6 lõige 1 punkt c.
PGS § 49 lg 3 täpsustab, et tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja
haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise
kooli või lasteasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise
nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe
kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks. See
tähendab seda, et kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal on
õigus tervikuna töödelda õpilasele väljastatud soovitusi.
Arusaadavalt on siiski õpetajad just need see, kes õpilast õpetavad ja talle vajalikku tuge peavad
igapäevaselt pakkuma, mistõttu peavad ka nendeni koolivälise nõustamismeeskonna soovitused
õppe korraldamise osas jõudma. Seejuures tulebki hinnata, kas lisaks soovitustele sisaldab
koolivälise nõustamismeeskonna otsus ka muud informatsiooni, mis ei ole vajalik tõhustatud või
eritoe rakendamiseks.
Vastavalt Haridus- ja teadusministri 08.02.2018. a määrusele nr 2 „Koolivälisele
nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning
koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ § 6 lõikele 1 tugineb
nõustamismeeskond soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt läbiviidud pedagoogilis-
psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada
olevale asjakohasele informatsioonile. Seega võib lisaks tõhustatud või eritoe soovitustele
otsuses sisalduda lisaks õppe korraldamisele ka muud informatsiooni.
Vastavalt minimaalsuse põhimõttele (IKÜM artikkel 5 lõige 1 punkt c) peab isikuandmete
töötlemisel jälgima, et töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vajalikud konkreetse
eesmärgi tarbeks. Kui koolivälise nõustamismeeskonna soovitused sisaldavad ka muud infot
lisaks konkreetsetele õppekorralduslikele soovitustele (uuringute läbiviimist, tervisekirjeldust,
perekondliku olukorra kirjeldust jm), siis on küsitav, miks ja millisel eesmärgil on muu info
edastamine õpetajatele vajalik. Seejuures on ka Haridus- ja Teadusministeerium märkinud, et
rakendatava toe sisu ja maht ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud
puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab. 2
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija roll peakski seega olema olla
kontaktpunktiks koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli vahel, kuna tema ülesanne on
nõustada ja abistada õpetajaid ja koolipersonali tuge vajavate õpilaste toetamisel ning õppe
korraldamisel.3 Selle ülesande täitmisel saab koordineerija hinnata, milline informatsioon
koolivälise nõustamismeeskonna otsuses on vajalik just õppetöö korraldamiseks ja õpilase
toetamiseks ja edastada vaid vajalikud soovitused õpetajatele.
Järelikult, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsuse edastamine õpetajatele toimub kooli
seadusjärgse kohustuse täitmise alusel, siis on õpetajate jaoks otsuse sisus kõige olulisemad
õppekorralduslikud soovitused. Kogu otsuse edastamine (sh eKooli üles riputamine) tervikuna ei
ole eelduslikult kooskõlas minimaalsuse põhimõttega, kuna lisaks soovitustele (mis on vajalikud
tõhustatud või eritoe rakendamiseks) võib nimetatud otsus sisaldada ka muud informatsiooni.
Nõusolek
Pöördumises soovite teada ka seda, kuidas korralda koolivälise nõustamismeeskonna otsuste
jagamist õpetajatega lapsevanema nõusoleku alusel.
2
Haridus- ja Teadusministeerium. Toe vajadusega õpilased: õppekorraldus ja tugiteenused. https://hm.ee/uldharidus-
ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/toe-vajadusega-opilased-oppekorraldus-ja-tugiteenused#voim
3
„Õpilase toetamine koolis. Juhendmaterjal“, lk 10, leitav https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-
02/Juhendmaterjal_6pilase_toetamiseks_22.pdf.
2 (3)
Nõusolek on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt üks võimalik alus isikuandmete
töötlemiseks. Selleks, et nõusolekule kui õiguslikule alusele saaks tugineda, peab nõusolek
olema antud üheselt mõistetavana, konkreetselt, vabalt ja teadlikult isikuandmete töötlemiseks.
Kui soovitakse töödelda alaealise isikuandmeid, siis nõusoleku saab anda lapsevanem.
Nõusolekut ei loeta vabatahtlikuks, kui isikul ei ole nõusoleku andmiseks tõelist või vaba
valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda
tagasi võtta. Sealjuures peab nõusoleku olemasolu tõendama andmetöötleja, seega peaks
nõusolek olema ka kirjalik. Kui isik annab nõusoleku enda isikuandmete töötlemiseks, peab ta
sellest nõusolekut andes aru saama ning see peab olema muudest küsimustest poolte vahelises
kokkuleppes selgelt eristatav ning selges ja lihtsas keeles (IKÜM art 7 lg 2). Nõusolekut on
võimalik igal ajal tagasi võtta vastavalt IKÜM artiklile 7 lõikele 3. Kui isik võtab enda
nõusoleku tagasi (IKÜM nõuetele vastava nõusoleku), ei tähenda see seda, et nõusoleku ajal
isikuandmete töötlemine ei oleks olnud seaduslik.
Kui Te soovite panna koolivälisele nõustamismeeskonna otsused tervikuna õppeinfosüsteemi
üles, siis on kaheldav, kas selliseks isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla
lapsevanema nõusolek. Seda just seetõttu, et nõusolek peab olema igal hetkel tagasivõetav
IKÜM artikli 7 lõike 3 alusel. Õppeinfosüsteemi (eKooli, Stuudium) otsuse tervikuna üles
panemisel ei pruugi olla tagatud nõusoleku tagasivõtmise võimalus, kuna õpetajatel on võimalik
seda otsust näiteks alla laadida, teha kuvatõmmiseid jms. Seega võib lapsevanem küll koolivälise
nõustamismeeskonna otsuse töötlemiseks antud nõusoleku tagasi võtta, kuid faktiliselt see ei
pruugi õnnestuda, kui otsused säilivad näiteks õpetajate arvutites alla laetud vm kujul.
Ühtlasi on IKÜM põhjenduspunktis 43 selgitatud, et nõusoleku vabatahtlikkus võib olla
ebatõenäoline, kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, sh suhtes õpetaja vs lapsevanem.
Avaliku sektori asutused on oma olemuselt riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad
asutused koos oma töötajaskonnaga, kes täidavad avalikke ülesandeid. Kuressaare Hariduse
Kool on põhimääruse4 järgi Saaremaa Vallavalitsuse poolt hallatav asutus, mis tegutseb
vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna haldusalas. Seega on Kuressaare Hariduse Kool
avaliku sektori asutus ning nõusoleku andmise vabatahtlikkus isikuandmete töötlemiseks on
seega küsitav. Avaliku sektori asutused peaksid tuginema õigusliku alusena neile seaduse alusel
antud õigusele isikuandmete töötlemiseks ning vajadusel peaks täpsustama regulatsioone, mitte
võtma isikutelt nõusolekuid.
Kokkuvõtlikult, kui otsus sisaldab lisaks õppekorralduslikele ja õpilase toetamise
soovitustele ka muud informatsiooni, siis kogu otsuse edastamine õpetajatele ei ole
eesmärgipärane ning ei ole täidetud minimaalsuse põhimõtte järgimine. Haridusliku
erivajadusega õpilase õppe koordineerija peaks selekteerima otsusest välja vajaliku
informatsiooni ja soovitused, mida on vaja õpetajatele õpilase toetamiseks. Lisaks ei saa
kool tugineda ka lapsevanema nõusolekule, kuna on kaheldav kas faktiliselt on võimalik
nõusolekut tagasi võtta, kui õpetaja on näiteks otsusest tervikuna teinud kuvatõmmise.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
jurist
peadirektori volitusel
4
Kuressaare Hariduse Kooli põhimäärus.
https://hariduse.edu.ee/sites/hariduse.edu.ee/files/sisulehed/pohimaarus_sm-volikogu_27052021_maarus15.pdf
3 (3)