dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 4. oktoober 2023
Viit
2.1.-5/23/2366-2
Registreeritud
4. oktoober 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuressaare Hariduse Kool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Grete-Liis Kalev (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf390 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 18.09.2023 nr Meie 04.10.2023 nr 2.1.-5/23/2366-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas Haridus- ja Noorteameti tehtud otsused õpilase paremaks toetamiseks koolikeskkonnas võib eKooli või Stuudiumi keskkonda üles panna selliselt, et neid näeks õpetaja (tugispetsialist), kes õpilasega tegeleb. Üldised IKÜM nõuded Selgitan esmalt, et isikuandmete kaitse nõuded tulenevad peamiselt isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), aga ka isikuandmete kaitse seadusest ja vastavatest eriseadustest. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui selleks on olemas järgnevast valikust tulenev õiguslik alus: - inimese nõusolek (punkt a); - inimesega sõlmitud lepingu täitmine (punkt b); - andmetöötleja seadusjärgse kohustuse täitmine (st et kohustus on sätestatud õigusaktis) (punkt c); - mõne inimese eluliste huvide kaitse (vaid siis, kui ühelgi teisel õiguslikul alusel pole töötlemine ilmselgelt võimalik) (punkt d); - avaliku võimu või avaliku ülesande täitmine (andmete töötlemine on ettenähtud õigusaktiga) (punkt e); - andmetöötleja õigustatud huvi (punkt f). Seejuures peab lisaks õigusliku aluse olemasolule järgima ka IKÜM artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mh peab isikuandmete töötlemine olema eesmärgipärane ja lähtuma minimaalsuse põhimõttest, st koguda tuleks võimalikult vähe andmeid. Eesmärgipärasuse põhimõte eeldab, et isikuandmeid töödeldakse ainult kindlal, selgel ja õiguspärasel eesmärgil. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt peavad isikuandmed olemas asjakohased, piisavad ja peab piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik. See tähendab seda, et isikuandmeid võib töödelda (sh edastada) üksnes siis, kui selleks on olemas õiguslik alus, selge ja õiguspärane eesmärk ning piirdutakse nende andmetega, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalikud.1 Otsuse edastamine õpetajale Lapsele õppetöös vajaliku toe pakkumine, tema huvide ning vajadustega arvestamine ja lapse arengu toetamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 6, § 37 lg-te 1, 2 ja § 46 lg 1 koosmõjus kooli seadusjärgne kohustuse täitmine. Selle kohustuse täitmise raames on lubatud 1 Sealjuures näeb IKÜMi põhjenduspunkt 39 ette, et isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik. Samuti tuleks isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee töödelda isikuandmeid. Seega saab antud juhul õpetajatele koolivälise nõustamismeeskonna soovituste edastamise õiguslikuks aluseks olla seadusest tuleneva kohustuse täitmine ehk IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt c. PGS § 49 lg 3 täpsustab, et tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise kooli või lasteasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks. See tähendab seda, et kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal on õigus tervikuna töödelda õpilasele väljastatud soovitusi. Arusaadavalt on siiski õpetajad just need see, kes õpilast õpetavad ja talle vajalikku tuge peavad igapäevaselt pakkuma, mistõttu peavad ka nendeni koolivälise nõustamismeeskonna soovitused õppe korraldamise osas jõudma. Seejuures tulebki hinnata, kas lisaks soovitustele sisaldab koolivälise nõustamismeeskonna otsus ka muud informatsiooni, mis ei ole vajalik tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Vastavalt Haridus- ja teadusministri 08.02.2018. a määrusele nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ § 6 lõikele 1 tugineb nõustamismeeskond soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt läbiviidud pedagoogilis- psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada olevale asjakohasele informatsioonile. Seega võib lisaks tõhustatud või eritoe soovitustele otsuses sisalduda lisaks õppe korraldamisele ka muud informatsiooni. Vastavalt minimaalsuse põhimõttele (IKÜM artikkel 5 lõige 1 punkt c) peab isikuandmete töötlemisel jälgima, et töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vajalikud konkreetse eesmärgi tarbeks. Kui koolivälise nõustamismeeskonna soovitused sisaldavad ka muud infot lisaks konkreetsetele õppekorralduslikele soovitustele (uuringute läbiviimist, tervisekirjeldust, perekondliku olukorra kirjeldust jm), siis on küsitav, miks ja millisel eesmärgil on muu info edastamine õpetajatele vajalik. Seejuures on ka Haridus- ja Teadusministeerium märkinud, et rakendatava toe sisu ja maht ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab. 2 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija roll peakski seega olema olla kontaktpunktiks koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli vahel, kuna tema ülesanne on nõustada ja abistada õpetajaid ja koolipersonali tuge vajavate õpilaste toetamisel ning õppe korraldamisel.3 Selle ülesande täitmisel saab koordineerija hinnata, milline informatsioon koolivälise nõustamismeeskonna otsuses on vajalik just õppetöö korraldamiseks ja õpilase toetamiseks ja edastada vaid vajalikud soovitused õpetajatele. Järelikult, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsuse edastamine õpetajatele toimub kooli seadusjärgse kohustuse täitmise alusel, siis on õpetajate jaoks otsuse sisus kõige olulisemad õppekorralduslikud soovitused. Kogu otsuse edastamine (sh eKooli üles riputamine) tervikuna ei ole eelduslikult kooskõlas minimaalsuse põhimõttega, kuna lisaks soovitustele (mis on vajalikud tõhustatud või eritoe rakendamiseks) võib nimetatud otsus sisaldada ka muud informatsiooni. Nõusolek Pöördumises soovite teada ka seda, kuidas korralda koolivälise nõustamismeeskonna otsuste jagamist õpetajatega lapsevanema nõusoleku alusel. 2 Haridus- ja Teadusministeerium. Toe vajadusega õpilased: õppekorraldus ja tugiteenused. https://hm.ee/uldharidus- ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/toe-vajadusega-opilased-oppekorraldus-ja-tugiteenused#voim 3 „Õpilase toetamine koolis. Juhendmaterjal“, lk 10, leitav https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/Juhendmaterjal_6pilase_toetamiseks_22.pdf. 2 (3) Nõusolek on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt üks võimalik alus isikuandmete töötlemiseks. Selleks, et nõusolekule kui õiguslikule alusele saaks tugineda, peab nõusolek olema antud üheselt mõistetavana, konkreetselt, vabalt ja teadlikult isikuandmete töötlemiseks. Kui soovitakse töödelda alaealise isikuandmeid, siis nõusoleku saab anda lapsevanem. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikuks, kui isikul ei ole nõusoleku andmiseks tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta. Sealjuures peab nõusoleku olemasolu tõendama andmetöötleja, seega peaks nõusolek olema ka kirjalik. Kui isik annab nõusoleku enda isikuandmete töötlemiseks, peab ta sellest nõusolekut andes aru saama ning see peab olema muudest küsimustest poolte vahelises kokkuleppes selgelt eristatav ning selges ja lihtsas keeles (IKÜM art 7 lg 2). Nõusolekut on võimalik igal ajal tagasi võtta vastavalt IKÜM artiklile 7 lõikele 3. Kui isik võtab enda nõusoleku tagasi (IKÜM nõuetele vastava nõusoleku), ei tähenda see seda, et nõusoleku ajal isikuandmete töötlemine ei oleks olnud seaduslik. Kui Te soovite panna koolivälisele nõustamismeeskonna otsused tervikuna õppeinfosüsteemi üles, siis on kaheldav, kas selliseks isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla lapsevanema nõusolek. Seda just seetõttu, et nõusolek peab olema igal hetkel tagasivõetav IKÜM artikli 7 lõike 3 alusel. Õppeinfosüsteemi (eKooli, Stuudium) otsuse tervikuna üles panemisel ei pruugi olla tagatud nõusoleku tagasivõtmise võimalus, kuna õpetajatel on võimalik seda otsust näiteks alla laadida, teha kuvatõmmiseid jms. Seega võib lapsevanem küll koolivälise nõustamismeeskonna otsuse töötlemiseks antud nõusoleku tagasi võtta, kuid faktiliselt see ei pruugi õnnestuda, kui otsused säilivad näiteks õpetajate arvutites alla laetud vm kujul. Ühtlasi on IKÜM põhjenduspunktis 43 selgitatud, et nõusoleku vabatahtlikkus võib olla ebatõenäoline, kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, sh suhtes õpetaja vs lapsevanem. Avaliku sektori asutused on oma olemuselt riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused koos oma töötajaskonnaga, kes täidavad avalikke ülesandeid. Kuressaare Hariduse Kool on põhimääruse4 järgi Saaremaa Vallavalitsuse poolt hallatav asutus, mis tegutseb vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna haldusalas. Seega on Kuressaare Hariduse Kool avaliku sektori asutus ning nõusoleku andmise vabatahtlikkus isikuandmete töötlemiseks on seega küsitav. Avaliku sektori asutused peaksid tuginema õigusliku alusena neile seaduse alusel antud õigusele isikuandmete töötlemiseks ning vajadusel peaks täpsustama regulatsioone, mitte võtma isikutelt nõusolekuid. Kokkuvõtlikult, kui otsus sisaldab lisaks õppekorralduslikele ja õpilase toetamise soovitustele ka muud informatsiooni, siis kogu otsuse edastamine õpetajatele ei ole eesmärgipärane ning ei ole täidetud minimaalsuse põhimõtte järgimine. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija peaks selekteerima otsusest välja vajaliku informatsiooni ja soovitused, mida on vaja õpetajatele õpilase toetamiseks. Lisaks ei saa kool tugineda ka lapsevanema nõusolekule, kuna on kaheldav kas faktiliselt on võimalik nõusolekut tagasi võtta, kui õpetaja on näiteks otsusest tervikuna teinud kuvatõmmise. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Grete-Liis Kalev jurist peadirektori volitusel 4 Kuressaare Hariduse Kooli põhimäärus. https://hariduse.edu.ee/sites/hariduse.edu.ee/files/sisulehed/pohimaarus_sm-volikogu_27052021_maarus15.pdf 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel