dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 3. oktoober 2023
Viit
2.1.-5/23/1846-2
Registreeritud
3. oktoober 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Nordic Aviation Group
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf470 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Hedi Jüriöö Teie 26.07.2023 Nordic Aviation Group [email protected] Meie 03.10.2023 nr 2.1.-5/23/1846-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas ja kuidas on võimalik töötajatele teostada alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete juhutestimist. Olles tutvunud inspektsiooni juhendiga, soovite täpsustavaid selgitusi selles osas, kuidas juhendit rakendada olukorras, kus tegemist on äärmiselt kõrgete ohutusnõuetega tööpositsioonidega lennundusvaldkonnas nagu piloodid, lennuki meeskonnaliikmed, lennutehnikud jne ning kas EL õigusaktidest tulenevaid nõudeid saab käsitleda seadusliku alusena eriliigiliste isikuandmete töötlemisel. Esmalt selgitame, et isikuandmeteks EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 artikkel 4 punkti 1 järgi on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sealjuures tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Sama artikli punkti 15 järgi on terviseandmeteks füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sh temale tervishoiuteenuse osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on selgitatud, et tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. Järelikult kuulub joobeseisund kui terviseseisundi liik eriliiki isikuandmete hulka. Isikuandmete töötlemisel peab vastutav töötleja alati järgima IKÜM artiklis 5 toodud põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. Selle põhimõtte järgi peab isikuandmete töötlemisel olema alati seaduslik alus. IKÜM artikli 6 lõike 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas lõikes loetletud tingimustest. Eriliigiliste isikuandmete puhul tuleb järgida ka IKÜM artiklis 9 sätestatut, mille kohaselt on terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete töötlemine keelatud, v.a juhul kui esineb üks sama artikli lõikes 2 loetletud asjaoludest. Selgitustaotluses kirjeldatud juhul saaks nendeks asjaoludeks olla ennekõike IKÜM artikkel 9 lõike 2 punktides b (vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest tulenevate kohustuste täitmine) ning h (töömeditsiiniga seotud põhjused) toodud asjaolud. Sealjuures tohib viidatud sätete puhul eriliiki isikuandmeid töödelda ainult sellises ulatuses, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Lisaks näeb sama artikli lõige 3 ette, et töömeditsiini eesmärgil võib terviseandmeid töödelda töötaja, kellele laieneb ametisaladuse hoidmise kohustus. 1 EL isikuandmete kaitse üldmäärus (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET#d1e1362-1-1) Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Seega peab IKÜM-st tulenevalt tööandja poolt eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslik alus olema selgelt sätestatud kas liidu või siseriiklikus õiguses. Märgite oma pöördumises, et seoses lennunduspersonali alkoholi-, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kontrolliga sisalduvad teatavad erisätted liidusisestes õigusaktides. Komisjoni 5. oktoobri 2012 määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 2016/20082, sisaldab komisjoni 23. juuli 2018 määrusega (EL) 2018/10423 lisatud muudatustega punkte, mis sätestavad nii alkoholijoobe kui ka psühhoaktiivsete ainete kontrolli. Soovite teada, kas määruses 965/2012 toodud punktidele (ARO.RAMP.106 ja CAT.GEN.MPA.170) tuginedes saaks tööandja töödelda eriliiki isikuandmeid olukorras, kus joobe ilminguid ei esine ehk viia läbi juhutestimisi lennunduspersonalil. Selgitame, et Teie poolt viidatud punktis ARO.RAMP.106 kirjeldatud meetmetes on lennu- ja salongimeeskonnaliikmete alkoholijoobe kontrollimise õigus antud pädevale asutusele, milleks lennundusseaduse (LennS) § 7 lõike 10 järgi on Transpordiamet. LennS § 602 lõike 15 järgi võib Transpordiameti pädev järelevalveametnik õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli käigus kontrollida ka alkoholijoovet. Leiame, et tööandja ei saa töötajate alkoholijoobe kontrollimisel tugineda sätetele, mis kohalduvad pädevale asutusele. Küll aga näeb LennS § 551 lõige 1 ette, et õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Sama paragrahvi lõige 2 paneb tööandjale kohustuse jälgida, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks. Eelnõu 572 SE seletuskirjas4 (lk 11) on selgitatud, et tööandja on kohustatud välja töötama psühhoaktiivsete ainete kasutamise ennetamisprogrammi ja protseduurid psühhotroopse aine kasutamise kindlakstegemiseks. Samuti paneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 tööandjale kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olev töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 aga keelab töötajal töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Seega, kui tööandja soovib läbi viia lennunduspersonali juhutestimisi, tuleks esmalt töökoha riskianalüüsis5 see vajadus kaardistada, töötada personali jaoks välja meetmed ja regulatsioon, mis aitavad ennetada ja avastada joobeseisundit ning seejärel neid meetmeid rakendada. Sealjuures peab CAT.GEN.MPA.170 punkti c järgi psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisjuhtumite ennetamise ja avastamise menetlus olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. 2 Komisjoni 5. oktoober 2012 määrus (EL) nr 965/2012 (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0965&qid=1693902036628#d1e446-1-1) 3 Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) 2018/1042 (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018R1042#d1e169-3-1) 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f87fd6e8-232e-3c8c-8ff6-819c06c14fe5/lennundusseaduse-ja- riigiloivuseaduse-muutmise-seadus 5 TTOS § 134 lõige 1 näeb tööandja kohustusena ette töökeskkonna riskianalüüsi koostamist, mille käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087#para13b4) 2 (4) Siinjuures tuleb aga silmas pidada seda, et IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h annab küll võimaluse töötaja terviseandmeid töömeditsiiniga seotud eesmärkidel töödelda, kuid kontrolli võib teostada ainult selline töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus. Järelikult olukorras, kus tööandja soovib teostada juhutestimist (aga näiteks ka põhjendatud kahtluse korral testimist), ei saaks ta seda teha ise, vaid töötaja tuleks saata kontrolli tervishoiutöötaja (nt lennundusarsti) juurde, kes saab teha otsuse töötaja terviseseisundi kohta, või siis võimalusel kutsuda tervishoiutöötaja töökohale. Oluline on siinjuures see, et tööandja ei saa teada testi tulemust, vaid talle antakse teavet ainult selle kohta, kas töötaja terviseseisund võimaldab tal tööülesandeid täita või mitte. Kindlasti peab tööandja oskama töötajatele ka põhjendada, millised töötajad millistel põhjustel peavad tervishoiutöötaja juures kontrolli läbima. Lisaks tunnete oma pöördumises huvi, kas olukorras, kus juhutestimiste läbiviimiseks puudub õigusaktist tulenev konkreetne alus, oleks võimalik seda teha töötaja nõusolekul ehk IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti a ning artikkel 9 lõike 2 punkti a alusel. Selgitame, et IKÜM artikkel 4 punkti 11 järgi on nõusolek vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega isik kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. IKÜM põhjenduspunktis 42 on muu hulgas selgitatud, et nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta. Euroopa Andmekaitsenõukogu on 04.05.2020 antud suuniste6 punktis 3 märkinud, et üldiselt saab nõusolek olla asjakohane õiguslik alus vaid juhul, kui andmesubjektile antakse kontroll ning tõeline võimalus valida pakutavate tingimustega nõustumise ja nende tagasilükkamise vahel, ilma et sellega kaasneks kahjulikke tagajärgi. Nõusoleku küsimisel on vastutava töötleja ülesanne hinnata, kas see vastab kõigile kehtiva nõusoleku hankimise nõuetele. Kui nõusolek on saadud täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, on see vahend, mis annab andmesubjektile kontrolli selle üle, kas tema isikuandmeid töödeldakse või mitte. Kui nõusoleku hankimisel ei ole isikuandmete kaitse üldmäärust täielikult järgitud, on andmesubjekti kontroll vaid näilik ja nõusolek ei ole töötlemiseks kehtiv alus, mistõttu töötlemine on ebaseaduslik. Lisaks on suuniste punktis 13 märgitud, et üldjuhul on isikuandmete kaitse üldmäärusega ette nähtud, et kui andmesubjektil ei ole tõelist valikuvõimalust, kui ta tunneb sundi nõustuda või kui tal tuleb nõusoleku andmata jätmise korral taluda negatiivseid tagajärgi, on nõusolek kehtetu. Kui nõusolek on osa mitteläbiräägitavatest tingimustest, ei peeta seda vabatahtlikult antuks. Samuti ei tohi nõusoleku puhul jätta arvestamata ebavõrdset jõuvahekorda, mis ilmneb ka töösuhete kontekstis. Suuniste punktis 21 leitakse, et tööandja ja töövõtja vahelist sõltuvussuhet arvesse võttes on ebatõenäoline, et andmesubjekt saab keelduda oma tööandjale andmete töötlemiseks loa andmisest, tundmata hirmu või tajumata tõelist ohtu, et keeldumisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed. Niisiis ei saa rääkida vabatahtlikult antud nõusolekust, kui inimene tunneb sundi nõustuda (sealjuures võib sunniks olla mistahes viisil toimuv igasugune survestamine või mõjutamine) või kui mittenõustumisel tuleb taluda negatiivseid tagajärgi (ei lubata lennunduspersonali positsioonile) või kui inimesel puudub võimalus tingimuste osas kaasa rääkida. Lisaks, nagu ka oma pöördumises õigesti märgite, on IKÜM artikkel 7 lõike 3 järgi inimesel õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. 6 Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta (https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_202005_consent_et.pdf) 3 (4) Seega ei saa tööandja juhutestimisi läbi viies tugineda töötaja nõusolekule, vaid andmetöötlus saab toimuda üksnes õigusaktist tuleneval selgel alusel. Kokkuvõttes märgime, et tööandjatele ei ole võimalik anda töötaja joobe kontrollimise (eriliiki isikuandmete töötlemise) õigust erinevate õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel, vaid säte, mis näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise, peab IKÜM-st tulenevalt olema õigusaktis välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Sellised konkreetsed sätted Teie poolt viidatud EL õigusaktides ja ka LennS-s puuduvad. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et kui siseriiklikus õiguses puudub säte, mis võimaldaks tööandjal oma kohustuste täitmiseks töödelda vajalikus ulatuses isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, on tal alati võimalik teha näiteks pädevale asutusele, milleks antud juhul on Transpordiamet, või valdkonda juhtivale ministeeriumile ettepanek seaduse täiendamiseks vastava sättega. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 4 (4)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel