ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Hedi Jüriöö Teie 26.07.2023
Nordic Aviation Group
[email protected] Meie 03.10.2023 nr 2.1.-5/23/1846-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas ja kuidas on võimalik
töötajatele teostada alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete juhutestimist. Olles tutvunud
inspektsiooni juhendiga, soovite täpsustavaid selgitusi selles osas, kuidas juhendit rakendada
olukorras, kus tegemist on äärmiselt kõrgete ohutusnõuetega tööpositsioonidega
lennundusvaldkonnas nagu piloodid, lennuki meeskonnaliikmed, lennutehnikud jne ning kas EL
õigusaktidest tulenevaid nõudeid saab käsitleda seadusliku alusena eriliigiliste isikuandmete
töötlemisel.
Esmalt selgitame, et isikuandmeteks EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 artikkel 4
punkti 1 järgi on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sealjuures
tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Sama artikli punkti 15
järgi on terviseandmeteks füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sh
temale tervishoiuteenuse osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku
seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on selgitatud, et tervisealaste isikuandmete hulka
peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet
andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. Järelikult kuulub
joobeseisund kui terviseseisundi liik eriliiki isikuandmete hulka.
Isikuandmete töötlemisel peab vastutav töötleja alati järgima IKÜM artiklis 5 toodud
põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. Selle
põhimõtte järgi peab isikuandmete töötlemisel olema alati seaduslik alus. IKÜM artikli 6 lõike 1
järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas
lõikes loetletud tingimustest. Eriliigiliste isikuandmete puhul tuleb järgida ka IKÜM artiklis 9
sätestatut, mille kohaselt on terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete töötlemine keelatud, v.a
juhul kui esineb üks sama artikli lõikes 2 loetletud asjaoludest.
Selgitustaotluses kirjeldatud juhul saaks nendeks asjaoludeks olla ennekõike IKÜM artikkel 9
lõike 2 punktides b (vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest tulenevate kohustuste
täitmine) ning h (töömeditsiiniga seotud põhjused) toodud asjaolud. Sealjuures tohib viidatud
sätete puhul eriliiki isikuandmeid töödelda ainult sellises ulatuses, kuivõrd see on lubatud liidu
või liikmesriigi õigusega. Lisaks näeb sama artikli lõige 3 ette, et töömeditsiini eesmärgil võib
terviseandmeid töödelda töötaja, kellele laieneb ametisaladuse hoidmise kohustus.
1
EL isikuandmete kaitse üldmäärus (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET#d1e1362-1-1)
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Seega peab IKÜM-st tulenevalt tööandja poolt eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslik alus
olema selgelt sätestatud kas liidu või siseriiklikus õiguses.
Märgite oma pöördumises, et seoses lennunduspersonali alkoholi-, narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete kontrolliga sisalduvad teatavad erisätted liidusisestes õigusaktides.
Komisjoni 5. oktoobri 2012 määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EÜ) 2016/20082, sisaldab komisjoni 23. juuli 2018 määrusega (EL) 2018/10423
lisatud muudatustega punkte, mis sätestavad nii alkoholijoobe kui ka psühhoaktiivsete ainete
kontrolli. Soovite teada, kas määruses 965/2012 toodud punktidele (ARO.RAMP.106 ja
CAT.GEN.MPA.170) tuginedes saaks tööandja töödelda eriliiki isikuandmeid olukorras, kus
joobe ilminguid ei esine ehk viia läbi juhutestimisi lennunduspersonalil.
Selgitame, et Teie poolt viidatud punktis ARO.RAMP.106 kirjeldatud meetmetes on lennu- ja
salongimeeskonnaliikmete alkoholijoobe kontrollimise õigus antud pädevale asutusele, milleks
lennundusseaduse (LennS) § 7 lõike 10 järgi on Transpordiamet. LennS § 602 lõike 15 järgi võib
Transpordiameti pädev järelevalveametnik õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli käigus
kontrollida ka alkoholijoovet. Leiame, et tööandja ei saa töötajate alkoholijoobe kontrollimisel
tugineda sätetele, mis kohalduvad pädevale asutusele.
Küll aga näeb LennS § 551 lõige 1 ette, et õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja
-informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma
töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi
piirmäära ületavas seisundis.
Sama paragrahvi lõige 2 paneb tööandjale kohustuse jälgida, et töötajad ei oleks töökohustuste
täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas
seisundis ning tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni
joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks
ja vältimiseks. Eelnõu 572 SE seletuskirjas4 (lk 11) on selgitatud, et tööandja on kohustatud
välja töötama psühhoaktiivsete ainete kasutamise ennetamisprogrammi ja protseduurid
psühhotroopse aine kasutamise kindlakstegemiseks.
Samuti paneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 tööandjale
kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse
aine mõju all olev töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 aga keelab töötajal töötada alkoholi-,
narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
Seega, kui tööandja soovib läbi viia lennunduspersonali juhutestimisi, tuleks esmalt töökoha
riskianalüüsis5 see vajadus kaardistada, töötada personali jaoks välja meetmed ja regulatsioon,
mis aitavad ennetada ja avastada joobeseisundit ning seejärel neid meetmeid rakendada.
Sealjuures peab CAT.GEN.MPA.170 punkti c järgi psühhoaktiivsete ainete
kuritarvitamisjuhtumite ennetamise ja avastamise menetlus olema objektiivne, läbipaistev ja
mittediskrimineeriv.
2
Komisjoni 5. oktoober 2012 määrus (EL) nr 965/2012 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0965&qid=1693902036628#d1e446-1-1)
3
Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) 2018/1042 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018R1042#d1e169-3-1)
4
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f87fd6e8-232e-3c8c-8ff6-819c06c14fe5/lennundusseaduse-ja-
riigiloivuseaduse-muutmise-seadus
5
TTOS § 134 lõige 1 näeb tööandja kohustusena ette töökeskkonna riskianalüüsi koostamist, mille käigus selgitab
tööandja välja töökeskkonna ohutegurid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087#para13b4)
2 (4)
Siinjuures tuleb aga silmas pidada seda, et IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h annab küll võimaluse
töötaja terviseandmeid töömeditsiiniga seotud eesmärkidel töödelda, kuid kontrolli võib teostada
ainult selline töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste
kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus.
Järelikult olukorras, kus tööandja soovib teostada juhutestimist (aga näiteks ka põhjendatud
kahtluse korral testimist), ei saaks ta seda teha ise, vaid töötaja tuleks saata kontrolli
tervishoiutöötaja (nt lennundusarsti) juurde, kes saab teha otsuse töötaja terviseseisundi kohta,
või siis võimalusel kutsuda tervishoiutöötaja töökohale. Oluline on siinjuures see, et tööandja ei
saa teada testi tulemust, vaid talle antakse teavet ainult selle kohta, kas töötaja terviseseisund
võimaldab tal tööülesandeid täita või mitte. Kindlasti peab tööandja oskama töötajatele ka
põhjendada, millised töötajad millistel põhjustel peavad tervishoiutöötaja juures kontrolli läbima.
Lisaks tunnete oma pöördumises huvi, kas olukorras, kus juhutestimiste läbiviimiseks puudub
õigusaktist tulenev konkreetne alus, oleks võimalik seda teha töötaja nõusolekul ehk IKÜM
artikkel 6 lõike 1 punkti a ning artikkel 9 lõike 2 punkti a alusel.
Selgitame, et IKÜM artikkel 4 punkti 11 järgi on nõusolek vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja
ühemõtteline tahteavaldus, millega isik kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava
tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. IKÜM põhjenduspunktis 42
on muu hulgas selgitatud, et nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui
andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta
nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on 04.05.2020 antud suuniste6 punktis 3 märkinud, et üldiselt
saab nõusolek olla asjakohane õiguslik alus vaid juhul, kui andmesubjektile antakse kontroll
ning tõeline võimalus valida pakutavate tingimustega nõustumise ja nende tagasilükkamise
vahel, ilma et sellega kaasneks kahjulikke tagajärgi. Nõusoleku küsimisel on vastutava töötleja
ülesanne hinnata, kas see vastab kõigile kehtiva nõusoleku hankimise nõuetele. Kui nõusolek on
saadud täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, on see vahend, mis annab
andmesubjektile kontrolli selle üle, kas tema isikuandmeid töödeldakse või mitte. Kui nõusoleku
hankimisel ei ole isikuandmete kaitse üldmäärust täielikult järgitud, on andmesubjekti kontroll
vaid näilik ja nõusolek ei ole töötlemiseks kehtiv alus, mistõttu töötlemine on ebaseaduslik.
Lisaks on suuniste punktis 13 märgitud, et üldjuhul on isikuandmete kaitse üldmäärusega ette
nähtud, et kui andmesubjektil ei ole tõelist valikuvõimalust, kui ta tunneb sundi nõustuda või kui
tal tuleb nõusoleku andmata jätmise korral taluda negatiivseid tagajärgi, on nõusolek kehtetu.
Kui nõusolek on osa mitteläbiräägitavatest tingimustest, ei peeta seda vabatahtlikult antuks.
Samuti ei tohi nõusoleku puhul jätta arvestamata ebavõrdset jõuvahekorda, mis ilmneb ka
töösuhete kontekstis. Suuniste punktis 21 leitakse, et tööandja ja töövõtja vahelist sõltuvussuhet
arvesse võttes on ebatõenäoline, et andmesubjekt saab keelduda oma tööandjale andmete
töötlemiseks loa andmisest, tundmata hirmu või tajumata tõelist ohtu, et keeldumisega
kaasnevad kahjulikud tagajärjed.
Niisiis ei saa rääkida vabatahtlikult antud nõusolekust, kui inimene tunneb sundi nõustuda
(sealjuures võib sunniks olla mistahes viisil toimuv igasugune survestamine või mõjutamine) või
kui mittenõustumisel tuleb taluda negatiivseid tagajärgi (ei lubata lennunduspersonali
positsioonile) või kui inimesel puudub võimalus tingimuste osas kaasa rääkida. Lisaks, nagu ka
oma pöördumises õigesti märgite, on IKÜM artikkel 7 lõike 3 järgi inimesel õigus oma nõusolek
igal ajal tagasi võtta.
6
Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta
(https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_202005_consent_et.pdf)
3 (4)
Seega ei saa tööandja juhutestimisi läbi viies tugineda töötaja nõusolekule, vaid andmetöötlus
saab toimuda üksnes õigusaktist tuleneval selgel alusel.
Kokkuvõttes märgime, et tööandjatele ei ole võimalik anda töötaja joobe kontrollimise (eriliiki
isikuandmete töötlemise) õigust erinevate õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel,
vaid säte, mis näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise, peab IKÜM-st tulenevalt olema
õigusaktis välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Sellised konkreetsed sätted Teie poolt viidatud
EL õigusaktides ja ka LennS-s puuduvad.
Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et kui siseriiklikus õiguses puudub säte, mis võimaldaks
tööandjal oma kohustuste täitmiseks töödelda vajalikus ulatuses isikuandmeid, sh eriliiki
isikuandmeid, on tal alati võimalik teha näiteks pädevale asutusele, milleks antud juhul on
Transpordiamet, või valdkonda juhtivale ministeeriumile ettepanek seaduse täiendamiseks
vastava sättega.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
4 (4)