ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Urmas Takker Meie 24.10.2023 nr 2.1.-5/23/2436-2
OÜ Perearstid Takker ja Sarapuu
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kellele ja mis ulatuses
võite lapsendamisprotsessi käigus lapse terviseandmeid väljastada.
Esmalt vabandame, et vastus on viibinud.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
isikuandmete töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud
punktidest2, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning muul juhul on
eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega
seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis
annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta (IKÜM artikkel 4 p 15).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja
tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel
või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi
kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides
sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või
kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist
lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest
valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem
patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt
abivajavast lapsest teavitamise kohustus.3 Samas lubav alus saladuse hoidmise kohustusest
kõrvalekaldumiseks saab olla mh vastamisel Sotsiaalkindlustusameti (SKA) nõudele seoses neile
seadusega pandud ülesannete täitmisega.
Lapsendamisega seoses on SKA-l kohustus, tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 158 lg-st 3 läbi
viia lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingud juhul, kui on täidetud lõikes 2 toodud
eeldus (esitatud lapsendamise taotlus kohtule). Dokumendid, mida SKA peab sel juhul koguma,
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
2
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik ennetava meditsiini või
töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks,
tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja
-teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja
eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud (ametisaladuse või saladuse hoidmise kohustus).
3
RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p. 20 jj.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
on välja toodud vastava sätte alusel antud määruses4, mille § 3 p 2 hõlmab ka teavet lapse tervisliku
seisundi kohta. Kogutud dokumendid edastab SKA kohtule.
Seega on SKA-l õigus Teilt kui andmete vastutavalt töötlejalt saada teavet (ülevaadet) lapse
tervisliku seisundi kohta, aga mitte lapse tervist puudutavaid ravidokumente (nt epikriisid). Ühtlasi
peate enne terviseandmete väljastamist veenduma, et andmete küsimiseks on olemas õiguslik alus.
Juhin tähelepanu, et ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe
tervisliku seisundi osas. Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on
põhjendatud. Kahtluse korral on Teil õigus üle küsida, milliseid andmeid vajatakse ja miks just
sellises ulatuses andmed on vajalikud eesmärgi täitmiseks.
Mis puudutab andmete väljastamist kohtule, siis siin kehtivad samad põhimõtted, ehk et andmeid
saab välja anda õigusliku aluse olemasolu korral ja ulatuses, mis on eesmärgi täitmiseks vajalik.
Küll aga on kohtul oluliselt laiemad volitused, sh tõendite kogumisel ning seega on neil õigus
vajaduse korral välja küsida ka lapse tervist puudutavaid ravidokumente.
Kokkuvõtvalt saab siiski järeldada, et ükski seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda
kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka
arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda
täpsustavad sätted (nt PKS § 158 lg 3)5.
Lapsendajal endal on PKS § 158 lg 7 alusel õigus saada teavet lapse terviseseisundi kohta SKA-
lt. Seega ei ole tervishoiutöötajal seadusest tulenevat alust lapse andmete väljastamiseks otse
lapsendajale.
Loodan, et meie selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
4
Lapsendamise ettevalmistamise käigus läbiviidavad kohustuslikud toimingud ja nende sisu, lapsendamise
sooviavalduses esitatavate andmete loetelu ja Sotsiaalkindlustusameti kogutavate dokumentide loetelu–Riigi Teataja
5
RK lahend 1-20-5071
2 (2)