Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1004174-4

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1004174-4 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/326603 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi BIOLAN Baltic OÜ Kontaktisik Rainer Rebane Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Biolan Baltic OÜ on ettevõte, mis tegeleb turba kasvusubstraatide tootmise ja pakendamisega. Biolan Baltic OÜ-le kuulub Rääma II turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise luba (L.MK/326603). Perioodil 2018. – 2019. a tegi loa omaniku tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Rääma II turbatootmisala põhjaosa teenindusmaal ja sellega külgneval alal. Uuringu tulemusena kanti keskkonnaregistrisse aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on seotud Rääma III turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusega. Käesoleva taotlusega soovib Biolan Baltic OÜ muuta Rääma II turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piiri ning muuta maavara kaevandamise lubatud maksimaalset määra. Kaevandamise loa muutmine on vajalik, et luua tingimused Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemiseks, sh tagada võimalikkus kahe mäeeraldise külgnemiseks selliselt, et kogu uuritud turbavaru saaks kaevandada. Antud kaevandamise loa taotluse esitaja soovib, et seda taotlust menetletakse paralleelselt Biolan Baltic OÜ taotletava Rääma III turbatootmisala kaevandamise loa taotlusega ja Rääma II turbatootmisala kaevandamise luba (L.MK/326603) muudetakse vaid juhul kui antakse välja ka Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise luba. Rääma II turbatootmisalalt toodetud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaamti 23.12.2025 kirjale nr DM-110429-49 Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Veekasutaja tegevusala kood: EMTAK 08921 (turba tootmine) põhjendus Tegevuse iseloomustus: turba tootmine Veeluba taotletakse Rääma II ja Rääma III turbatootmisalade sademevee juhtimiseks suublasse. OÜ Biolan Baltic omab Rääma II turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba nr L.MK/326603 (kehtib kuni 22.09.2040. a) ning vee erikasutusluba nr L.VV/328192 Rääma II turbatootmisala kuivendusvee juhtimiseks suublasse. OÜ Biolan Baltic taotleb maavara kaevandamise luba Rääma III turbatootmisalal turba kaevandamiseks. Taotletav Rääma III turbatootmisala on sisuliselt olemasoleva Rääma II turbatootmisala laiendus põhja (soo serva) suunas. Kuna Rääma II ja Rääma III turbatootmialad moodustavad ühtse tootmisala, kust kogu kuivendusvesi juhitakse olemasolevasse väljalasku PM217, siis soovitakse taotleda vee erikasutusloa nr L.VV/328192 muutmist selliselt, et tekiks Rääma II ja Rääma III turbatootmisaladele ühtne veeluba. Samuti soovitakse kõik vajalikud load koondada ühtse keskkonnaloa alla. Rääma II mäeeraldise teenindusmaa pindala on 120,11 ha, sh mäeeraldise pindala 92,65 ha. Mäeeraldise piires on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 311 tuh t (kaevandatav varu 311 tuh t) ning hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 180 tuh t (kaevandatav varu 100 tuh t). Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastane tootmismaht on 20 tuh t. Taotletava Rääma III mäeeraldise teenindusmaa pindala on 35,34 ha, sh mäeeraldise pindala 29,14 ha. Mäeeraldise piires on vähelagunenud turba aktiivseks tarbevaruks hinnatud 34 tuh t (kaevandatav varu 34 tuh t) ning hästilagunenud turba aktiivseks tarbevaruks 30 tuh t (kaevandatav varu 21 tuh t). Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastaseks tootmismahuks taotletakse on 5 tuh t. Turba tootmine toimub pinnakihiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest ja kuivatamisest, kuivatatud turba vallitamisest, vallitatud turba kogumisest vaakumkogujatega ja kogutud turba aunatamisest, millele järgneb turba transport tarbijani. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku maist kuni septembrini. Eelnimetatud tegevusteks kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Freesturba peale laadimiseks kasutatakse ekskavaatoreid, väljaveoks autotransporti ning abitöödel buldooserit. Tegevusega kaasneda võivate Turbatootmisala kuivendamine alandab soosetete veetaset eelkõige mäeeraldisel ja selle vahetus keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, läheduses. Turbalasundi kuivendamine ei mõjuta põhjavee taset sügavamates veevarustuseks tolm jne) kirjeldus kasutatavates veekihtides. Turba tootmisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt. Rääma II ja Rääma III turbatootmisaladelt ärajuhitav vesi juhitakse läbi Rääma II turbatootmisala settebasseinide Leppoja ojja (ka Kilksama peakraav), mis suubub Pärnu jõkke. Suublasse juhitava vee arvel suureneb vähesel määral suublaks olevas vooluveekogus vooluhulk. Kuna kuivendusvee osakaal suublas on väike, siis suublaks oleva vooluveekogu vee kvaliteet ei halvene. Heljumi vähendamiseks on turbatootmisalale rajatud settebasseinid. Turbatootmisalalt ärajuhitava sademevee koguse leidmiseks korrutame Rääma II ja Rääma III mäeeraldiste pindala (92,65 ha ja 29,14 ha) valgalale langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on maha võetud aurumise osakaal. Aastane keskmiseks sademete hulgaks on võetud 746 mm. Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogiliste vaatlusandmete kohaselt on 10 a keskmine aurumine rabapinnalt olnud 365 mm/aastas. Saadud tulemusele lisatakse 20%, arvestades, et sademete hulk võib tulevikus suureneda kliimamuutuste tõttu. Q = 1218000 m2 x 0,381 m/a = ~465 tuh m3/a 465 tuh m3/a + 20% = ~560 tuh m3/a Töödeks kasutatavad masinad tekitavad müra ning turba tootmisel tekib tolm. Valdavalt on tegemist lokaalsete häiringutega tootmisala läheduses. Väljaveoks kasutatavatel teedel on asfaltkate, mistõttu teetolmu tekkimine on vähene. Tolmu tekkimisel teedel tuleb kasutusele võtta leevendusmeetmed, nt teede niisutamine. Käitis/tegevuskoht Nimetus Rääma II ja Rääma III turbatootmisalad Aadress Rääma turbaraba 2, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 3084 Katastritunnus(ed) 73001:001:1396 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6476553, Y: 531675 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rääma turbaraba 2 (73001:001:1396). Puudutatud veekogud: Rääma kraav (VEE1145203). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 22.09.2040 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Tori vald, Pärnu maakond 0806 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 3/14 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 4/14 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Rääma II ja III turbatootmisalad asuvad Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama küla territooriumil. Rääma II mäeeraldis kattub täielikult Rääma turbaraba 2 kinnistuga (katastritunnus 73001:001:1396). Taotletav Rääma III mäeeraldis kattub osaliselt Rääma turbaraba 2 kinnistuga (katastritunnus 73001:001:1396) ning Taali metskond 127 kinnistuga (katastritunnus 73001:001:0410). Tootmisalad asuvad Sauga alevikust ~1,5 km kaugusel idas ja Pärnu linnast ~2,5 km kaugusel kirdes. Kilksama küla lähimad majapidamised jäävad ~0,6 km kaugusele loodesse. Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 jääb tootmisaladest ~2 km kaugusele läände. Rääma II ja III turbatootmisala mäeeraldistel ja mäeeraldise teenindusmaal ei ole elektri- ja sideliine või muid kommunikatsioone. Rääma rabasse jäävad mitmed III kaitsekategooria linnu elupaigad nagu suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), sookurg (Grus grus), hänilane (Motacilla flava), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix). Rabas pesitsevate linnuliikide elupaikade kvaliteedi ja Rääma raba veerežiimi säilitamiseks väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad rajatakse Rääma II mäeeraldise teenindusmaale vettpidav tõkend (geomembraanist sein, pinnasevall vm), mis tagab veerežiimi säilimise väljaspool mäeeraldist. Soosetete veetaseme muutuseid kontrollitakse seirega kolmes seireprofiilis vastavalt Keskkonnaametis 31.03.2017. aastal kirjaga nr 14-3/16/157-4 heakskiidetud Rääma II turbatootmisala seirekavale. Veetasemete mõõtmisi tehakse sagedusega 1 kord kuus maist septembrini kaevandamise perioodi esimesel viiel aastal. Edaspidi teostatakse veetasemete mõõtmist iga viie aasta tagant 1 kord kuus maist septembrini. Rääma turbamaardla paikneb Lääne-Eesti madaliku kaguosas. Vahetult turba all paikneb Balti mere erinevate arengustaadiumite vältel settinud aleuriidi või liivsavi kiht. Kvaternaari setetes on võimalik eristada järgnevad veekihid: soosetete veekiht, meresetete veekiht ja liustikusetete veekiht. Meresetete ja liustikusetete veekihid on seotud vähese veeandvusega setete (aleuriit, liivsavi, moreen) sees levivate liivakate ja kruusakate läätsede ja kihtidega. Liustiku vett kasutatakse veevarustuses üksikute salvkaevudega. Maapinnalt esimeseks aluspõhjaliseks veekihiks on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mille moodustavad siin Jaagarahu lademe lõhelised dolomiidid. Veekiht on suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest ehk reostusoht on madal. 5/14  Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Rääma II ja III turbatootmisalade kuivendamine ja kuivendusvete juhtimine suublaks olevasse pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta vooluveekogusse. Kavandatava tegevuse eelduseks on kuiv rabapind. Selleks on Rääma II turbatootmisalale rajatud kuivendusvõrk, mille moodustavad turbaväljakutele ~20 m vahekaugusega rajatud kuivenduskraavid, mis suubuvad tootmisala ümbritsevatesse kogujakraavidesse. Kogujakraavist suunatakse kuivendusvesi suublasse läbi ühe väljalasu (X: 6477169,9 ja Y: 532163,4). Rääma III mäeeraldisele projekteeritakse ning rajatakse kuivendus- ning kogujakraavid selliselt, et nendega suunatakse kuivendusvesi läbi olemasolevate settebasseinideväljalasku PM217. Rääma II ja III turbatootmisaladelt juhitakse kuivendusvesi läbi ühe väljalasu Leppoja ojja (KKR kood VEE1145200), mis suubub Pärnu jõkke (KKR kood 1123500) Turba tootmisel reovett ei teki. Kuivendusvesi moodustub sademete ja lume sulamise veest. Heljumi setitamiseks on rajatud settebasseinid. Settebassein on projekteeritud selliselt, et keskmine voolukiirus selles on alla 1 cm/s, mis tagab heljumi settimise settebasseini põhja. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseini põhja settinud heljum nõrutatakse ja realiseeritakse pärast kuivamist toodanguna. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: Raama_II_ja_III_VLT_plaan_16.07.2020.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 2: Maarendileping.bdoc dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Rääma II turbatootmisala kuivendusvesi juhitakse läbi olemaoleva kuivendussüsteemi. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise Turba tootmisel on kaasnevad keskkonnamõjud seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, veekuivendamisest tingitud mõjudega ja turba tootmisel meetmete kirjeldus kasutatavate masinate tekitatava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb peamiselt heljumi sisaldus. Samuti suureneb mõnevõrra lahustunud toitainete (fosfor ja lämmastik) ning orgaanilise aine sisaldus. Suublasse suunatava vee kvaliteeti seiratakse vastavalt vee erikasutusloa L.VV/328192 nõuetele. Kuivendusvesi juhitakse äravoolukraavide kaudu settebasseinidesse, kus juhitakse heitvesi suublasse. Turba tootmisel ei kasutada keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. 6/14 Reoveepuhasti nimi Rääma II turbatootmisala Reoveepuhasti kood PUH0672170 Väljalaskme nimi Rääma II turbatootmisala Väljalaskme kood PM217 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6477170, Y: 532163 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2000-2040 140 000 140 000 140 000 140 000 560 000 1 534 Arvutuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2020-2040 Heljum 40 mg/l 2000-2040 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2000-2040 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2000-2040 BHT7 15 mg/l 2000-2040 Nafta 5 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6477170, Y: 532163 Heljum II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Üksikproov X: 6477170, Y: 532163 Üldlämmastik II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Üksikproov X: 6477170, Y: 532163 Üldfosfor II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Üksikproov X: 6477170, Y: 532163 BHT7 II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Üksikproov X: 6477170, Y: 532163 pH II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Üksikproov X: 6477170, Y: 532163 Naftasaadused II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Suubla Suubla nimetus Leppoja Suubla kood VEE1145200 Pinnaveekogumi nimi 7/14  Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6477496, Y: 533417 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6477484, Y: 533585 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) II ja III kvartal (juuni/juuli ja peale tootmishooaja lõppu sügisel) 2 korda aastas Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine 8/14 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 9/14 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus 10/14 Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 11/14 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 230 Maardla nimetus Rääma Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Rääma II Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 92.65 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 105.45 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 231 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Aiandus ja energeetika Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 311 tuh t 30.09.2019 6 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 180 tuh t 30.09.2019 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0202 - vähelagunenud turvas 15 tuh t 311 tuh t 2. 0201 - hästilagunenud turvas 15 tuh t 148 tuh t 12/14 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja BIOLAN Baltic OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number PARM-017 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.03.2004 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Rääma turbamaardla lääneosa geoloogilise uuringu aruanne Geoloogiafondi number 7567 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 409 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.05.2004 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve taastuv soo 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan__Raama_II_.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Geoloogilised_labiloiked__Raama_II_.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrastatud_ala_plaan__Raama_II_.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Seletuskiri__Raama_II_.pdf Lisa 7: Raama_II_KLT_taotlus.asice Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku Lisa 8: Maarendileping.bdoc nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks GIS ja CAD failid Lisa 9: Raama_II_piirid.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad 13/14 8. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane. 14/14   MAARENDILEPING NR 7-8/16/120 Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ja BIOLAN Baltic OÜ (registrikood 10053500) (edaspidi nimetatud Rentnik), mida esindab juhatuse liige Rainer Rebane, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi nimetatud Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK 1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest, kaevandamisseadusest, riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrusest nr 132 „Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise kord” ja Maa-ameti peadirektori 26.05.2016 käskkirjast nr 1-1/16/401 „Riigile kuuluva Rääma turbaraba 2 kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“. 1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1 nimetatud maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul. 1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise sihtotstarbele. 1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. 2. LEPINGU OBJEKT 2.1 Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Pärnu maakonnas Sauga vallas Kilksama külas asuv Rääma turbaraba 2 kinnisasi (registriosa nr 4590550, katastritunnus 73001:001:1396, pindala 120,11 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV65633) (edaspidi nimetatud Objekt). Objekt on määratletud Lepingule lisatud katastriüksuse plaani (Lisa 3) ja piiriprotokolliga (Lisa 4). 2.2 Objekti kasutatakse hästilagunenud ja vähelagunenud turba kaevandamiseks. 3. LEPINGU TÄHTAEG Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 22.09.2040. 4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD 4.1 Rendi suurus on 1 256 (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus) eurot aastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinna aktiga määratud maa kogumaksumusest 25 120 (kakskümmend viis tuhat ükssada kakskümmend) eurot. 4.2 Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) eurot, hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. 4.3 Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt Rentnikule arve esitamise päevast arvates. 4.4 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. 4.5 Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult. 4.6 Rendileandjal on õigus ühepoolselt muuta rendi suurust vastavalt maa maksustamishinna muutumisele maa korralise hindamise käigus. 4.7 Rendileandjal on õigus muuta rendi suurust maa erakorralise hindamise alusel vastavalt maapõueseaduses sätestatud kinnisasja kasutamiseks andmise aastasele tasumäärale viie aasta möödudes maarendilepingu sõlmimisest ning uuesti viie aasta möödudes pärast viimase tasu muutmist. 4.8 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone. 4.9 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates. 5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED 5.1 Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri, telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega. 5.2 Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle andma. 5.3 Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja rajatisi). 6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale. 7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 7.1 Rendileandjal on õigus: 7.1.1 takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest Rentnikule 24 tundi ette; 7.1.2 kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste kohustuste täitmist; 7.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised; 7.1.4 muuta ühepoolselt Lepingu punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu punktis 4.6 ja 4.7 sätestatule või muudel Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel; 7.1.5 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile tekitatud kahju hüvitamist. 7.2 Rendileandja kohustub: 7.2.1 andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule; 7.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või nõusoleku andmisest keeldumise kohta; 2 7.2.3 registreerima Lepingu maakatastris ja riigi kinnisvararegistris. 8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 8.1 Rentnikul on õigus: 8.1.1 kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel, ulatuses ja korras; 8.1.2 püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6 esitatud tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2 sätestatuga. 8.2 Rentnik kohustub: 8.2.1 kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud; 8.2.2 kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki Keskkonnaameti poolt 22.09.2015 välja antud maavara kaevandamise loas nr L.MK/326603 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti korrashoiu ja korrastamisega seotud kulud; 8.2.3 kasvava metsa raadamise vajaduse korral sõlmima Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu kinnisasjal kasvava metsa raadamise korraldamiseks; 8.2.4 hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise; 8.2.5 kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1 ja 7.1.2 alusel teostatud kontrolli käigus avastatud puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3 alusel kohustanud; 8.2.6 enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised; 8.2.7 korrastama kogu Objekti kooskõlas Keskkonnaameti poolt 22.09.2015 välja antud maavara kaevandamise loaga nr L.MK/326603 ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti korrastamistingimuste saamiseks. 8.2.8 tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud kinnisasjaga seotud koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale; 8.2.9 tagama piirimärkide säilimise kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada; 8.2.10 korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja Rendileandjale katastrimõõdistamise toimiku esitamise; 8.2.11 juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel tuleb Rentnikul nimetatud asjaolust Rendileandjat viivitamatult teavitada, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi. 8.3 Rentnikul ei ole õigust anda Objekti kolmandate isikute kasutusse. 9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS 9.1 Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest. 9.2 Lepingu punktides 6 ja 8.2.7 nimetatud kohustuste mittetäitmisel rakendatakse maapõueseaduse §-s 49 sätestatud meetmeid rikutud maa korrastamise tagamiseks. 9.3. Lepingu punktides 6, 8.2 ja 8.3 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas, kusjuures leppetrahvi tasumine ei vabasta 3  Rentnikku tema kohustuste täitmisest. Rendileandjal on õigus kohustuse täitmiseks anda täiendav tähtaeg. 10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 10.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud Lepingu punktides 4.6, 4.7 ja 7.1.4 sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest 10.2 Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse. 10.3 Lepingu punktides 4.6, 4.7 ja 7.1.4 sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette. 10.4 Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja möödumist. 10.5 Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele vähemalt 1 (üks) kuu ette. 10.6 Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust. 10.7 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED 11.1 Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 11.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt volitatud valitsusasutusele. 11.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus. 13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD 13.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning Lepingu punktide 4.6, 4.7 ja 7.1.4 alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise teadetest. 13.2 Lepingu sõlmimisel on Lepingul järgmised lisad: 13.2.1 Lisa 1. Keskkonnaministri 27.03.2015 käskkiri nr 320 „Volituse andmine“; 4 13.2.2 Lisa 2. Maa-ameti peadirektori 26.05.2016 käskkiri nr 1-1/16/401 „Riigile kuuluva Rääma turbaraba 2 kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“; 13.2.3 Lisa 3. Rääma turbaraba 2 katastriüksuse plaan; 13.2.4 Lisa 4. Rääma turbaraba 2 katastriüksuse piiriprotokoll. 13.3 Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada. 13.4 Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja asetäitja Maarja Virks, telefon 665 0673, e-post [email protected]. 13.5 Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on BIOLAN Baltic OÜ juhatuse liige Rainer Rebane, telefon 506 0836, e-post [email protected]. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet BIOLAN Baltic OÜ Registrikood 70003098 Registrikood 10053500 Mustamäe tee 51 Mäe 17 10621 Tallinn Lavassaare alev Tel 665 0600, faks 665 0604 87001 Pärnumaa E-post [email protected] Tel 506 0836 Rahandusministeerium E-post [email protected] A/a nr EE891010220034796011 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Rainer Rebane 5      Taa 730 lim 2-1b 3-7 01: 13,76 1,30 1,45 0,30 1,95 14,32 14,22 et 531500 13,91 4-9 14,10 3-6 13,77 13,61 11,93 XV - 3-5 5-12 sko 002 14,11 0,80 13,92 13,51 Plokk 10 aR 0,80 14,22 3-4 14,26 4-8 14,12 4' 12,93 14 14,29 13,86 13,44 14,46 13,35 13,63 12 12,30 14,56 1,20 1,65 13,91 13,57 14,27 4 5-11 nd 13,83 11,99 : 14,17 3-3 0,40 4-7 1 11,74 041 Plokk 9 aR 13,76 14,42 1,30 1,10 13,71 1 4 14,09 2,05 14 13,86 5aT 12,81 1,65 11,75 2,25 XIII-1 0,85 1 127 XI 1,90 14,46 5-10 13,10 1,90 Rääma turbatootmisala Plokk 10 aR 3-2 14,37 kk T 13,69 13,12 2 13,58 1,40 o Pl 6a 0 13,42 2,70 14,27 4-6 13,42 1,00 14,12 11,86 2,00 13 13,69 14,34 1,90 14,11 14,29 kk1 11,68 11,71 11,92 I 13,50 2,20 13,75 14,372,20 4-5 14,04 1,80 1,70 o Pl 13,19 I okk 10 aR 14,35 13,93 13,86 13,73 11,71 13,67 1,30 14,25 1,95 okk 9 aR 13,46 13,87 1,80 2,80 14,79 14,83 5-9 13,67 6477000 4-4 14,00 5-8 2,20 XV-2 13,61 2,3014,39 14,10 14,01 2,30 14,74 14,20 13,90 13,63 13,81 13,43 14,07 XIII-2 13,90 13,19 13,91 13,96 1,85 13,90 5-7 1,80 14,71 13,47 4-3 13,84 14,02 12 XI-2 14,40 13,94 2,50 13,63 14,06 2,55 14,05 3,00 13,84 4-2 2,30 13,9713,74 13,67 1,70 13,65 13,31 14,04 13,97 2,40 14,29 13,72 2,60 5-6 13,42 2,35 14,02 3,50 1 14,40 14 13,58 13,90 13,65 Rääma turbaraba 4 2,25 13,44 3,20 2,00 13,79 2,20 5-5 13,96 14,28 2,15 14,46 13,61 2,55 4-1 2,70 2,65 13,87 13,62 73001:008:0221 2,85 13,57 0,75 Pl 13,01 13,74 13,72 Pl 14,02 5-4 XI 14,55 14,05 13,53 13,742,20 12,84 13,70 13.80 13.99 13.68 14,53 14,15 13,82 11,88 14,4714,21 13,50 13,59 1,30 13,48 2,30 5-3 13,61 13,78 13,59 13,91 13,94 13,95 2,40 13,67 2,65 14,01 13,56 1,50 1'5-2 13,90 13,95 13.65 14.16 13 13,87 2,35 11 13,59 14,11 13,74 5-1 13,96 13,55 1,55 13.47 XV-3 13.87 14,59 13,66 13,57 13,69 14,25 14,12 14,51 2,60 14,69 11 13,63 13,89 14.10 14,30 1,85 14,21 14,16 XIII-3 13,79 2,50 14 2,50 14,59 3,00 13.76 13,77 XI-3 14,17 14,57 14.15 14,36 3,10 3,80 14.14 14,64 14,26 13,91 14.44 3,50 5' 14.31 3,30 1 14.35 14.46 4,00 14,69 N 14,37 14.09 4,00 14.01 10 14.34 14.27 , 5 14,65 14,69 14.26 14.46 14.27 14.34 3 15.03 6'15 14.49 13.93 14.08 14.47 14.50 14.17 14.20 13.96 Rääma turbaraba 2 14.12 14.68 14.77 15.24 14.66 14.31 14.46 14.34 73001:001:1396 14.44 14.91 15.27 XV-4 14.73 14.78 15.31 14.74 14.74 14.52 XIII-4 15,00 14.33 14.44 14,87 3,70 14.91 XI-4 3,80 10 15.42 14.55 4,40 14,45 5,00 14.81 14.43 14.66 14.71 15.25 15.13 Plokk 5 aT 15.76 14.81 3,50 15.34 15.20 15.92 Kaardilehe nr 5334 Pärnu-Jaagupi 10 4,25 14.70 6476500 15.13 15.38 15.23 Plokk 6 aT 6476500 15.92 15.51 15.64 15.51 15.96 15.35 15.42 10 15.35 14.99 15.56 14.98 15.09 15.51 15.46 15.63 15.14 15.45 15.77 15.27 15.45 XV-5 15.60 15.24 XIII-5 15.58 15,31 15.79 XI-5 15.52 15.45 15,29 4,40 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 15.45 15.41 16.11 14,89 4,00 15.83 5,50 15.44 15.38 4,00 5,20 15.76 15.79 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 15.51 15.78 15.72 15.48 15.58 15.19 4,95 15.95 15.75 15.77 15.80 15.71 15.89 15.91 Nr X Y Nr X Y 15.67 15.33 1 6 476 790,96 531 117,96 1' 6 476 790,94 531 067,08 16 16.17 5 10 9, 15.72 15.53 15.81 16.00 15.77 15.78 15.77 15.72 15.73 15.81 15.79 15.87 2 6 477 079,42 532 176,96 2' 6 476 790,94 531 117,90 10 15.97 15.81 15.62 3 6 476 718,38 532 196,94 3' 6 477 079,42 532 176,96 15.79 15.85 15.86 XV-6 15.99 15.75 15.76 15.71 15,58 4 6 476 088,93 532 231,77 4' 6 477 079,47 532 177,15 15.78 XIII-6 15.74 15,48 4,60 5 6 476 075,84 531 129,63 5' 6 476 718,40 532 197,28 16.09 XI-6 15.82 15.85 15.89 15.96 15.79 15.86 15.77 4,40 5,50 15,29 16.01 16.14 6' 6 476 721,83 532 246,83 5,50 4,80 15.68 15.67 15.75 15.83 16.05 4 16.22 Pindala 92,65 ha 7' 6 476 039,56 532 284,57 15.69 5 6,00 15.76 15.70 15.90 15.78 15.84 15.92 8' 6 476 025,25 531 080,46 15.66 16 16.05 15.69 15.83 15.94 16.08 15.72 15.93 15.68 15.80 15.77 7' Pindala 105,45 ha 15.92 XV' 15.70 16.18 16.13 16.10 15.97 15.81 15.72 15.72 15.72 16.29 XI 8' 6476000 Plokk 13 aT 6476000 XI 15.85 I Plokk 14 aT ' 15.80 15.94 I 15.96 16.14 ' 531500 532000 15.94 6 15.84 1 16.17 Surju metskond 48 73001:001:1395 16 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus (kaardileht nr 5334 Pärnu-Jaagupi). 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.10.2019); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number XI XI' Geoloogilise läbilõike joon - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 08.10.2019); 16 Maapinna samakõrgusjoon, m 1' - Keskkonnaregistri Rääma maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m - Rääma II turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1648). Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). XI-6 Sondeerimispunkti number 5. Rääma II turbatootmisala jääb III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha alale. 15,29 Maapinna abs. kõrgus Taotletava mäeeraldise piir 4,80 Vähelagunenud turbakihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir 6,00 Turbalasundi kogupaksus, m Rääma II turbatootmisala Mäeeraldise plaan Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 2003. a. uuringu sondeerimispunkt Tori vald, Pärnu maakond Maardla piir 2019. a. uuringu sondeerimispunkt III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha piir Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 1/3 Rääma turbaraba Mäe 17, Lavassaare, Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pärnu maakond 87001 /Allkirjastatud digitaalselt/ 73001:008:0221 Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 08.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2742  Läbilõige XI-XI' Läbilõige XIII-XIII' Läbilõige XV-XV' 18 18 Surju metskond 48 Surju metskond 48 73001:001:1395 17 Surju metskond 48 17 17 17 17 17 73001:001:1395 73001:001:1395 Rääma turbaraba 2 Rääma turbaraba 2 Rääma turbaraba 2 16 16 16 16 16 16 73001:001:1396 73001:001:1396 73001:001:1396 15 15 15 15 15 15 okk 13 aT okk 13 aT 14 14 14 14 14 14 okk 15 aT okk 15 aT okk 13 aT 13 13 13 13 13 13 Pl Pl okk 15 aT Plokk 5 aT Plokk 5 aT Plokk 5 aT Pl Pl Pl 12 12 12 12 12 12 Pl 11 11 11 11 11 11 Plokk 6 aT Plokk 6 aT Plokk 16 aT Plokk 6 aT 10 10 10 10 10 10 Plokk 16 aT Plokk 16 aT Plokk 14 aT Plokk 14 aT 9 9 9 9 9 9 Plokk 14 aT 8 8 8 8 8 8 Piketi nr XI-3 XI-4 XI-5 XI-6 Piketi nr XIII-2 XIII-3 XIII-4 XIII-5 XIII-6 Piketi nr XV-2 XV-3 XV-4 XV-5 XV-6 Maapinna abs kõrgus, m 13,91 14,45 14,89 15,29 Maapinna abs kõrgus, m 13,63 14,36 14,87 15,29 15,48 Maapinna abs kõrgus, m 14,71 14,69 15,00 15,31 15,58 Lamami abs kõrgus, m 9,91 10,20 9,94 9,29 Lamami abs kõrgus, m 10,43 10,36 9,87 10,09 9,98 Lamami abs kõrgus, m 11,21 11,59 10,60 9,81 10,08 Turbalasundi kogupaksus, m 4,00 4,25 4,95 6,00 Turbalasundi kogupaksus, m 3,20 4,00 5,00 5,20 5,50 Turbalasundi kogupaksus, m 3,5 3,10 4,40 5,50 5,50 Vähelag. turbakihi paksus, m 3,30 3,50 4,00 4,80 Vähelag. turbakihi paksus, m 2,40 3,50 3,80 4,00 4,40 Vähelag. turbakihi paksus, m 3,0 2,50 3,70 4,40 4,60 Vahekaugused, m 200 200 200 Vahekaugused, m 200 200 200 200 Vahekaugused, m 200 200 200 200 Märkused: Mäeeraldise piir _25% Vähelagunenud turvas, lagun. aste < Mäeeraldise teenindusmaa piir 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Taotletava mäeeraldise piir Objekti nimetus ja aadress 2. Plaani koostamisel on kasutatud: Joonise sisu Hästilagunenud turvas, lagun. aste > 25% - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.10.2019); Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Geoloogilised läbilõiked Rääma II turbatootmisala - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 08.10.2019); Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Tori vald, Pärnu maakond XI-XI', XIII-XIII' ja XV-XV' - Keskkonnaregistri Rääma maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); Aleuriit Kaevandamise eelne veetase (~0,5 m maapinnast) - Rääma II turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1648). 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaevandamise järgne veetase (~0,2 m lamamist) Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 2/3 4. Rääma II turbatootmisala jääb III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha alale. Põhjaterviku ülemine piir (~0,2 m lamamist) Mäe 17, Lavassaare, Surju metskond 48 Pärnu maakond 87001 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 0 100 200 m Mõõtkava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 73001:001:1395 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 08.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2742  531500 14,41 14,10 13,77 13,61 11,93 12 14,11 14,12 14,22 13,44 14,43 14,29 13,86 12,93 13,43 13,83 Metsa-Põnga Taali metskond 127 14,17 14,17 13,57 14,09 14,27 14,19 13,35 4' 11,99 11,74 11,75 14,27 14,28 73001:001:0312 14,37 73001:002:0410 14,46 14,44 14 14,25 13,58 Rääma turbatootmisala 13,42 14,12 13 14,29 11,92 14,37 14,11 12,58 13,90 14,35 2 11,68 11,71 14,13 11,71 13,9314 14,15 13,86 12 13,46 14,22 6477000 14,79 6477000 13,85 14 13,61 14,39 14,10 14,01 14,07 14,74 14,20 12 13,50 13,43 13,90 14 14,02 13,74 13 13 13,84 13,94 14,40 13,77 13,74 13,54 13,97 14,06 11,41 Ees-Sarapuu14,29 13,72 12 11 13,58 14 13,90 11,42 Rääma turbaraba 73001:001:0240 14,28 14,46 13,53 13,61 13,87 73001:008:0221 14,02 13,82 14,05 10,75 14,53 14,15 13,82 14,47 13,79 14,21 14 13,61 14 13,91 13,94 13,90 11,17 10,46 13 14,59 13,66 1' 11,49 14,59 10,81 14 10,36 14,64 1 5' 14.31 10,36 14,69 14,65 14,69 10,39 10,36 10,43 11,29 3 15.03 6' 14.49 15 N 13 14.68 15.24 14.66 Rääma turbaraba 2 11 73001:001:1396 11 12 11 10,90 15.31 14.74 10,31 14.74 10,11 10,24 11,23 14 10,19 14.81 15.92 Kaardilehe nr 5334 Pärnu-Jaagupi 12 13 10,26 6476500 6476500 15.92 16 15.96 10,70 14.98 10,14 10,41 15.14 10 15.77 14 15.24 10,18 10,09 15.45 10,34 16.11 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 10,04 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 15 13 15.58 10,25 15.95 Nr X Y Nr X Y 9,80 10,19 9,88 1 6 476 790,96 531 117,96 1' 6 476 790,94 531 067,08 15.72 0 1 2 6 477 079,42 532 176,96 2' 6 476 790,94 531 117,90 15.77 15.78 15.97 3 6 476 718,38 532 196,94 3' 6 477 079,42 532 176,96 9,85 4 6 476 088,93 532 231,77 4' 6 477 079,47 532 177,15 12 13 10,34 5 6 476 075,84 531 129,63 5' 6 476 718,40 532 197,28 11 15.79 9,45 9,48 10 16.14 6' 6 476 721,83 532 246,83 11 10,23 Pindala 92,65 ha 7' 6 476 039,56 532 284,57 15.69 5 4 16.22 15.66 14 15 8' 6 476 025,25 531 080,46 16 16.05 15.69 15.83 15.94 16.08 15.80 15.93 15.68 15.77 7' Pindala 105,45 ha 15.72 15.92 16.18 16.13 15.70 16.10 15.97 15.81 15.72 15.72 8' 15.72 6476000 6476000 16.29 16 15.80 15.94 15.96 16.14 531500 532000 15.84 15.94 Märkused: 16.17 Surju metskond 48 73001:001:1395 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus (kaardileht nr 5334 Pärnu-Jaagupi). 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.10.2019); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 08.10.2019); - Keskkonnaregistri Rääma maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); - Rääma II turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1648). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1 5. Rääma II turbatootmisala jääb III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha alale. Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Taastuva soo kõlvik (105,45 ha) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Rääma turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Rääma II turbatootmisala Korrastatud ala plaan 73001:008:0221 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Tori vald, Pärnu maakond 15 Maapinna samakõrgusjoon, m Taotletava mäeeraldise piir Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 3/3 Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Mäe 17, Lavassaare, Pärnu maakond 87001 /Allkirjastatud digitaalselt/ Maardla piir Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 08.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2742  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Biolan Baltic OÜ on ettevõte, mis tegeleb turba kasvusubstraatide tootmise ja pakendamisega. Biolan Baltic OÜ-le kuulub Rääma II turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise luba (L.MK/326603). Perioodil 2018. – 2019. a tegi loa omaniku tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Rääma II turbatootmisala põhjaosa teenindusmaal ja sellega külgneval alal. Uuringu tulemusena kanti keskkonnaregistrisse aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on seotud Rääma III turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusega. Käesoleva taotlusega soovib Biolan Baltic OÜ muuta Rääma II turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piiri ning muuta maavara kaevandamise lubatud maksimaalset määra. Kaevandamise loa muutmine on vajalik, et luua tingimused Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemiseks, sh tagada võimalikkus kahe mäeeraldise külgnemiseks selliselt, et kogu uuritud turbavaru saaks kaevandada. Antud kaevandamise loa taotluse esitaja soovib, et seda taotlust menetletakse paralleelselt Biolan Baltic OÜ taotletava Rääma III turbatootmisala kaevandamise loa taotlusega ja Rääma II turbatootmisala kaevandamise luba (L.MK/326603) muudetakse vaid juhul kui antakse välja ka Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise luba. Rääma II turbatootmisalalt toodetud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Rääma II turbatootmisala mäeeraldis paikneb Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas Rääma turbamaardlas (registrikaart nr 0230). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Rääma turbaraba 2 (katastritunnus 73001:001:1396, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Rääma II turbatootmisala mäeeraldisest põhja jääb Taali metskond 127 kinnistu (katastritunnus 73001:002:0410), kirdesse Rääma turbaraba kinnistu (katastritunnus 73001:008:0221), idast, lõunast ja läänest ümbritseb Rääma II turbatootmisala Surju metskond 48 kinnistu (katastritunnus 80901:001:0272) ning loodest Ees-Sarapuu kinnistu (katastritunnus 73001:001:0240). Alast ~2000 m kaugusele läände jääb Sauga alevik ning kirde suunal ~500 m kaugusel on Kilksama küla eramud. Mäeeraldise ida piir külgneb 450 m ulatuses Rääma turbatootmisalaga, mille arendaja on AS Jiffy Products Estonia. Mäeeraldisest ~2 km kaugusel läänes asub Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 ja ⁓0,7 km kaugusel põhjas asub Jänesselja-Urge kõrvalmaantee nr 19214. Lähim majapidamine jääb mäeeraldise põhjaküljelt ~600 m kaugusel. Rääma II turbatootmisala mäeeraldisel on mitme III-kategooria kaitsealuste liikide elupaigaks - teder (Tetrao tetri), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), sookurg (Grus grus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), rüüt (Pluvialis apricaria), hänilane (Motacilla flava). Kõik eelnevalt nimetatud liigid esinevad kogu Rääma raba ulatuses. Rääma II turbatootmisalast jääb vahetult põhja Rääma III turbatootmisala taotletav mäeeraldis. Rääma II turbatootmisalal on välja ehitatud kuivenduskraavide süsteem. Rääma II turbatoomisala kuivendussüsteemi vesi juhitakse settebasseinidega varustatud väljalasu kaudu Leppoja ojasse. Mäeeraldisest ~500 m kaugusel kirdes asub SINDI:JAN elektriõhuliin 1-20 kV (tunnus K3245599) ning AS Torfex elektriõhuliin alla 1 kV (tunnus M25824365). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Rääma turbamaardlat on selle registrikaardi (nr 0230) andmetel uuritud varasemalt seitsmel korral: - Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, M. Orru, 1986, EGF 5235); - Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Põhja-Eesti rajoonides (Harju, Rakvere, Kohtla-Järve, Haapsalu, Rapla, Paide, Pärnu, Jõgeva ja Tartu rajoon) (TK Eesti Geoloogia, M. Orru, 1989, EGF 5252); - Pärnu maakonna Lavassaare, Pööravere, Mõrdama, Kavasoo, Viira, Möksi, Rääma, Tolkuse ja Võlla turbamaardlate järeluuring. (RE Eesti Geoloogiakeskus, R. Ramst, 1993, EGF 5273); - Pärnu maakonna Lavassaare turbamaardla Põhara tootmisala ja Rääma turbamaardla tootmisala planeeritavate laienduste turbavaru ümberarvutus tarbevaruks. (Eesti Geoloogiakeskus, R.Ramst, 1994, EGF 4890); - Pärnu maakonna Rääma turbamaardla lääneosa geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutus seisuga 01.02.2004.a. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, M.Orru, 2003, EGF 7567); - Rääma turbamaardla Rääma turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2016. a) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, A. Küüsmaa, K. Mikkelsaar ja R. Talvik, 2017, EGF 8872); - Rääma turbamaardla Rääma III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Ramst ja A. Vohta, 2019, EGF 9115). Rääma turbamaardla turvas on tekkinud mineraalmaa soostumisel pärast Litoriinamere taganemist. Rääma turbamaardlast põhja pool moodustavad turbalasundi lamami Antsülusjärve setted (lIVan). Setted koosnevad pruunikas-hallist või hallist liivast, aleuriidist ja saviliivast ning rannamoodustistes kruusliivast. Litoriinamere setted (mIVlt) on sarnased Antsülusjärve setetele. Setete litoloogilises koostises toimub nihe aleuriitidest liivade suunas. Värvuselt on setted hallid või kollakashallid. Litoriinamere setted avanevad Rääma turbamaardlast lõunas ning moodustavad mäeeraldise lõunaosas turbalasundi lamami. Setete paksus ei ületa 8 m. Rääma turbamaardla turvas on tekkinud mineraalmaa soostumisel pärast Litoriinamere taganemist. Soosetetest (bIV) valdab rabaturvas. Soosetted on taotletava ala põhiliseks 2 maavaraks ja kogu alal levib tööstusliku paksusega lasund (0,9 m). Turba paksus ulatub kuni 7,0 m-ni, keskmiselt 4 - 6 m. Lasund on veidi õhem põhja- ja lääneserval. Ploki 5 varust moodustab 70% vähelagunenud turvas, keskmise paksusega 3,78 m. Kihi paksus varieerub 1,80…5,10 m-ni. Vähelagunenud turbakihi moodustab peamiselt rabaturbast: fuskumi-, sfagnumi-, älve- ja kompleksturvas, mille lagunemisaste on keskmiselt 13%. Vähelagunenud turbalasundi ehitus on keeruline, sest erinevad turbaliigid vahelduvad kiiresti, sealhulgas on samaliigilse kihi paksus kohati 0,25…0,50 m. Esineb õhukest villpea-sfagnumiturba vahekihte. Hästilagunenud turba kihi moodustab madalsoo ja siirdesoo turbalasund. Lasundi paksus keskmiselt on 1,22 m ja lagunemisaste 38%. Lasundi moodustab siirdesoo puu-rohu-, rohu- ja rohu-sfagnumiturvas ning madalsoo puu- ja puu-rohuturvas. Siirdesoo lasund on õhuke varieerudes 0,25…2,00 m ning madalsoo turba kiht 0,25…0,50 m. Turbaproovide laboratoorse analüüsi tulemused on esitatud kokkuvõtlikult tabelis 3.1. Tabel 3.1 Rääma II turbatootmisala mäeeraldise turba üldtehnilised näitajad Keskmised kvaliteedinäitajad Mahult Tuhasus, massile Varu jaotus Looduslik niiskus, Lagunemisaste, % üleviimise % % kuivainest koefitsient Plokk 5 aT, vähelagunenud 94,08 13 1,92 0,102 turvas Plokk 6 aT, hästilagunenud 90,08 38 5,87 0,173 turvas aT - aktiivne tarbevaru Hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada Siluri ja Kvaternaari veekompleksi. Viimases eraldatakse geneetilise tüübi alusel välja üksikud veekihid. Soosetete veekiht (bIV) on maapinnast 0,2 - 0,5 m (kraavide ääres 0,5 - 1,0 m) sügavusele. Suurvee perioodil ulatub vesi maapinnani. Veekiht toitub sademetest. Soosetete lamamiks on aleuriidi ja liiva all lasuv vettpidav viirsavi. Šurfide deebit on 0,01 - 0,05 l/s. Vesi on mage, mineraalainete sisaldus 0,1 - 0,2 mg/l, happelise või neutraalse reaktsiooniga, väikese karedusega. Oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu on vesi joogiks kõlbmatu. Antsülusjärve ja Litoriinamere setete (1Ivan – mIVlt) veekiht on seotud ühesuguse lasuvustingimuse ja sarnase litoloogilise koostisega kivimitega. Need on erineva terajämedusega liivad ja liiva-kruusa setted. Nende hulgas on levinud ka suhteliselt vett- pidavad saviliivad ja liivsavid. Veetase maapinnast on 0,5 - 1,5 m sügavusel. Veekihi paksus on 2 - 3 ja mineraalainete sisaldus 0,3 - 0,4 g/l. Vesi on pehme või mõõdukalt kare. 3 Liustikujõe setete (fIIIjr3) vesi on suhteliselt piiratud levikuga. Vesi on seotud erineva terajämedusega liivade, kruusade ja liivakas-kruusaste setetega. Veekihi keskmine paksus on 2 - 6 m. Nimetatud veekihi lamamiks on moreen, harvem aluspõhja kivimid. Mineraalainete sisaldus on 0,2 - 0,4 g/l. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Veetase maapinnalt on 1 - 2 m. Kaevude deebit on keskmiselt 0,1 l/s, filtratsioonikoefitsent 0,6 - 12,8 m/ööp. Liustikusetete (gIIIjr3) vesi esineb saviliivases ja liivsavises moreenis. Keskmine paksus on 1 - 5 m. Veekiht toitub peamiselt sademetest. Veetase on keskmiselt 1,5 - 3,0 meetri sügavusel maapinnast. Antud setted avanevad Rääma turbamaardlast põhjas ning mäeeraldise piires lasuvad viirsavi all vahetult aluspõhjal. Mäeeraldise lamamis leviv moreen ja viirsavi tagab põhjavee eraldatuse ja kaitstuse. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Rääma II turbatoomisala mäeeraldis hõlmab Rääma turbamaardla maavaru plokke 6 aT (hästilagunenud turvas) ja plokki 5 aT (vähelagunenud turvas). Taotletava mäeeraldise pindala on 92,65 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 105,45 ha. Mäeeraldise teenindusmaa on viidud kattuma katastriüksuste piiriga. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Rääma turbaraba 2 (katastritunnus 73001:001:1396, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Tulenevalt ammendatud turbatootmisala korrastamise kohustusest ja vajadusest tuleb jätta mäeeraldise põhja ~0,2 m paksune jääkturba kiht. Antud kiht on vajalik, et luua eeldus ammendatud Rääma II turbatootmisala taastamine sooks. Kirjeldatud jääkkihti jääv maavara kogus arvatakse kaevandatavast varust välja ja seda loetakse tehnoloogiliseks maavaravaru kaoks. Taotletava maavaravaru kadu 0,2 m paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: pindala (92,65 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,173) = jääkkihi maht (32 tuh t). Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.09.2019) Kadu Taotletav Pindala, Taotletav varu (taandatud Plokk Maavara kaevandatav ha kogus, tuh t täpsusele 1 kogus, tuh t tuh t) Vähelagunenud 5 aT 92,65 311 - 311 turvas Hästilagunenud 6 aT 92,65 180 32 148 turvas Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise koguste üleviimisel mahult massile tuleb kasutada hästilagunenud turbaploki 6 aT puhul koefitsienti 0,173 ja vähelagunenud turbaploki 5 aT puhul koefitsienti 0,102. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise luba (L.MK/326603) kehtib kuni 22.09.2040. Käesoleva taotlusega loa kehtivusaega ei pikendata. 4 Paralleelselt käesoleva loaga antakse sisse Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise luba. Kehtiva Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa (L.MK/326603) kohaselt on kaevandamise maksimaalne aastamäär 20 tuh t. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa muutmise taotlusega soovib Biolan Baltic OÜ vähendada maavara kaevandamise lubatud maksimaalset määra 15 tuh t ning loovutada 5 tuh t Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise loale. Antud kaevandamise loa taotluse esitaja soovib, et seda taotlust menetletakse paralleelselt Biolan Baltic OÜ taotletava Rääma III turbatootmisala kaevandamise loa taotlusega ja Rääma II turbatootmisala kaevandamise luba (L.MK/326603) muuta vaid juhul kui antakse välja ka Rääma III turbatootmisala kaevandamise luba. Kui taotletud aja jooksul ei õnnestu kogu maavara väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Rääma II turbatootmisalal on osaliselt kaevandamise ettevalmistustööd tehtud. Raadatud on mets ning rajatud kuivenduskraavid. Edasiste tööde käigus on vaja rajada veel teenindusteid ning eemaldada sugekiht paksusega 0,25 m. Turba tootmine toimub freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Freesitava turbakihi paksus ühes tsüklis on vähelagunenud turba puhul 15 - 20 mm ja hästilagunenud turba puhul 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaveoteede äärde. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub materjali laadimine ning turustamine. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht, heljum ja kännud kasutatakse esimesel võimalusel olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks (kännud vajadusel realiseerida töötlemata küttepuiduna).Vastavalt Maapõuseaduse § 50 lg 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt väikese keskkonnamõjuga tegevus, mille tõttu ei tule kavandatava tegevuse kohta läbi viia nö automaatselt keskkonnamõju hindamist. Rääma II turbatootmisalal on läbi viidud keskkonnamõju hindamine 2005. kuni 2007. a. Keskkonnamõju hindamine algatati Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja 14.04.2005. a korraldusega nr 38-1-4/73. Samuti on 2013. aastal on läbi viidud Rääma raba linnustiku eksperthinnang. 5 Rääma II turbatootmisalale jääb III kaitsekategooria linnuliikide elupaik nagu suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), sookurg (Grus grus), hänilane (Motacilla flava), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix). Liikide püsielupaigas esinevaid väärtusi ohustab eelkõige turba kaevandamise ja kuivendamisega kaasnevad veerežiimi muutused. Samuti hävinevad turba kaevandamisega lindude võimalikud pesitsus-, varjumis- ja toitumiskohad. Samas säilib ulukitel võimalus tootmisalal liikumiseks. Kaevandamise kahjuliku mõju leevendavaks asjaoluks on turbatootmise suhteliselt lühike kestus nii aasta kui ka päevade lõikes. Muudel perioodidel on inimtegevust tootmisalal vähe. Kuivendamisega tekkiva mõju vähendamiseks rajab enne kaevandamisega alustamist Biolan Baltic OÜ Rääma II turbatootmisala ümber hüdrotõkke, mis aitab vähendada ümbritseva piirkonna veerežiimi muutusi. Kavandatava tegevuse käigus ei teki mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid ei käsitleta. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste ja katastroofide oht kavandatava tegevuse käigus ei muutu/suurene. Turba tootmisel on kaasnevad keskkonnamõjud seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, veekuivendamisest tingitud mõjudega ja turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb peamiselt heljumi sisaldus. Samuti suureneb mõnevõrra lahustunud toitainete (fosfor ja lämmastik) ning orgaanilise aine sisaldus. Suublasse suunatava vee kvaliteeti seiratakse vastavalt vee erikasutusloa L.VV/328192 nõuetele. Kuivendusvesi juhitakse äravoolukraavide kaudu settebasseinidesse, kus juhitakse heitvesi suublasse. Turba tootmisel ei kasutada keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega otseselt kaevandamise masinate tekitatav mõju - ehk tolm ja müra. Soomes 1985 – 1995. aastatel tehtud turbatolmu mõõtmistulemuste põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring ütleb, et turba tootmisel levib ülenormatiivne tolm, selle tekke kohast kuni 100 m kaugusele ja lõplikult ühtlustub see piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel. Tolmu leviku tõkestamisel aitab palju kaasa kaitsemets, mis puhul on tolmu levik välja poole tootmisala minimaalne. Kuival perioodil turbatootmisala väljaveoteid niisutatakse. Peale tolmu leviku tekitavad masinad müra, mis on sarnane põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel ajal 60 dB. Turba tootmises osalevad masinad töötavad mäeeraldise piires ja nende mõju jääb suures osas mäeeraldise piiresse ja selle lähiümbrusesse. Turba transpordis osalevad masinad 6 osalevad masinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses. Arvestades, et lähim majapidamine jääb põhjaküljest ~500 m kaugusele, on eeldatav müratase 57 dB. Arvestades, et tootmisala ümbritseb mets, väheneb müratase 4-5 dB iga 50 m kohta. Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik keskkonnaoht ka turbalasundi või aunade tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud. Tootmisalale on rajatud ja vajadusel rajatakse veel rohkem tulekustutuse veevõtu kohtasid, lisaks on välja töötatud tulekahju likvideerimise skeem. 7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine Rääma II turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks (graafiline lisa 3/3). Taastuva soo kõlviku pindala on 105,45 ha. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turba jääkkiht, et luua sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilselt veetaset maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Suurvee perioodil liigvee ära juhtimiseks, tuleb korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada tootmisala korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused taastuva soo tingimuste loomiseks. Korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk, et ühtki majandusprognoosigi antud perioodile ei ole tehtud. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-aadressile. Taotleja: Rainer Rebane / allkirjastatud digitaalselt / Biolan Baltic OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 08.11.2019. a: 7 Kristel Veersalu / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 8  Taa 730 lim 2-1b 3-7 01: 13,76 1,30 1,45 0,30 1,95 14,32 14,22 et 531500 13,91 4-9 14,10 3-6 13,77 13,61 11,93 XV - 3-5 5-12 sko 002 14,11 0,80 13,92 13,51 Plokk 10 aR 0,80 14,22 3-4 14,26 4-8 14,12 4' 12,93 14 14,29 13,86 13,44 14,46 13,35 13,63 12 12,30 14,56 1,20 1,65 13,91 13,57 14,27 4 5-11 nd 13,83 11,99 : 14,17 3-3 0,40 4-7 1 11,74 041 Plokk 9 aR 13,76 14,42 1,30 1,10 13,71 1 4 14,09 2,05 14 13,86 5aT 12,81 1,65 11,75 2,25 XIII-1 0,85 1 127 XI 1,90 14,46 5-10 13,10 1,90 Rääma turbatootmisala Plokk 10 aR 3-2 14,37 kk T 13,69 13,12 2 13,58 1,40 o Pl 6a 0 13,42 2,70 14,27 4-6 13,42 1,00 14,12 11,86 2,00 13 13,69 14,34 1,90 14,11 14,29 kk1 11,68 11,71 11,92 I 13,50 2,20 13,75 14,372,20 4-5 14,04 1,80 1,70 o Pl 13,19 I okk 10 aR 14,35 13,93 13,86 13,73 11,71 13,67 1,30 14,25 1,95 okk 9 aR 13,46 13,87 1,80 2,80 14,79 14,83 5-9 13,67 6477000 4-4 14,00 5-8 2,20 XV-2 13,61 2,3014,39 14,10 14,01 2,30 14,74 14,20 13,90 13,63 13,81 13,43 14,07 XIII-2 13,90 13,19 13,91 13,96 1,85 13,90 5-7 1,80 14,71 13,47 4-3 13,84 14,02 12 XI-2 14,40 13,94 2,50 13,63 14,06 2,55 14,05 3,00 13,84 4-2 2,30 13,9713,74 13,67 1,70 13,65 13,31 14,04 13,97 2,40 14,29 13,72 2,60 5-6 13,42 2,35 14,02 3,50 1 14,40 14 13,58 13,90 13,65 Rääma turbaraba 4 2,25 13,44 3,20 2,00 13,79 2,20 5-5 13,96 14,28 2,15 14,46 13,61 2,55 4-1 2,70 2,65 13,87 13,62 73001:008:0221 2,85 13,57 0,75 Pl 13,01 13,74 13,72 Pl 14,02 5-4 XI 14,55 14,05 13,53 13,742,20 12,84 13,70 13.80 13.99 13.68 14,53 14,15 13,82 11,88 14,4714,21 13,50 13,59 1,30 13,48 2,30 5-3 13,61 13,78 13,59 13,91 13,94 13,95 2,40 13,67 2,65 14,01 13,56 1,50 1'5-2 13,90 13,95 13.65 14.16 13 13,87 2,35 11 13,59 14,11 13,74 5-1 13,96 13,55 1,55 13.47 XV-3 13.87 14,59 13,66 13,57 13,69 14,25 14,12 14,51 2,60 14,69 11 13,63 13,89 14.10 14,30 1,85 14,21 14,16 XIII-3 13,79 2,50 14 2,50 14,59 3,00 13.76 13,77 XI-3 14,17 14,57 14.15 14,36 3,10 3,80 14.14 14,64 14,26 13,91 14.44 3,50 5' 14.31 3,30 1 14.35 14.46 4,00 14,69 N 14,37 14.09 4,00 14.01 10 14.34 14.27 , 5 14,65 14,69 14.26 14.46 14.27 14.34 3 15.03 6'15 14.49 13.93 14.08 14.47 14.50 14.17 14.20 13.96 Rääma turbaraba 2 14.12 14.68 14.77 15.24 14.66 14.31 14.46 14.34 73001:001:1396 14.44 14.91 15.27 XV-4 14.73 14.78 15.31 14.74 14.74 14.52 XIII-4 15,00 14.33 14.44 14,87 3,70 14.91 XI-4 3,80 10 15.42 14.55 4,40 14,45 5,00 14.81 14.43 14.66 14.71 15.25 15.13 Plokk 5 aT 15.76 14.81 3,50 15.34 15.20 15.92 Kaardilehe nr 5334 Pärnu-Jaagupi 10 4,25 14.70 6476500 15.13 15.38 15.23 Plokk 6 aT 6476500 15.92 15.51 15.64 15.51 15.96 15.35 15.42 10 15.35 14.99 15.56 14.98 15.09 15.51 15.46 15.63 15.14 15.45 15.77 15.27 15.45 XV-5 15.60 15.24 XIII-5 15.58 15,31 15.79 XI-5 15.52 15.45 15,29 4,40 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 15.45 15.41 16.11 14,89 4,00 15.83 5,50 15.44 15.38 4,00 5,20 15.76 15.79 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 15.51 15.78 15.72 15.48 15.58 15.19 4,95 15.95 15.75 15.77 15.80 15.71 15.89 15.91 Nr X Y Nr X Y 15.67 15.33 1 6 476 790,96 531 117,96 1' 6 476 790,94 531 067,08 16 16.17 5 10 9, 15.72 15.53 15.81 16.00 15.77 15.78 15.77 15.72 15.73 15.81 15.79 15.87 2 6 477 079,42 532 176,96 2' 6 476 790,94 531 117,90 10 15.97 15.81 15.62 3 6 476 718,38 532 196,94 3' 6 477 079,42 532 176,96 15.79 15.85 15.86 XV-6 15.99 15.75 15.76 15.71 15,58 4 6 476 088,93 532 231,77 4' 6 477 079,47 532 177,15 15.78 XIII-6 15.74 15,48 4,60 5 6 476 075,84 531 129,63 5' 6 476 718,40 532 197,28 16.09 XI-6 15.82 15.85 15.89 15.96 15.79 15.86 15.77 4,40 5,50 15,29 16.01 16.14 6' 6 476 721,83 532 246,83 5,50 4,80 15.68 15.67 15.75 15.83 16.05 4 16.22 Pindala 92,65 ha 7' 6 476 039,56 532 284,57 15.69 5 6,00 15.76 15.70 15.90 15.78 15.84 15.92 8' 6 476 025,25 531 080,46 15.66 16 16.05 15.69 15.83 15.94 16.08 15.72 15.93 15.68 15.80 15.77 7' Pindala 105,45 ha 15.92 XV' 15.70 16.18 16.13 16.10 15.97 15.81 15.72 15.72 15.72 16.29 XI 8' 6476000 Plokk 13 aT 6476000 XI 15.85 I Plokk 14 aT ' 15.80 15.94 I 15.96 16.14 ' 531500 532000 15.94 6 15.84 1 16.17 Surju metskond 48 73001:001:1395 16 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus (kaardileht nr 5334 Pärnu-Jaagupi). 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.10.2019); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number XI XI' Geoloogilise läbilõike joon - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 08.10.2019); 16 Maapinna samakõrgusjoon, m 1' - Keskkonnaregistri Rääma maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m - Rääma II turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1648). Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). XI-6 Sondeerimispunkti number 5. Rääma II turbatootmisala jääb III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha alale. 15,29 Maapinna abs. kõrgus Taotletava mäeeraldise piir 4,80 Vähelagunenud turbakihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir 6,00 Turbalasundi kogupaksus, m Rääma II turbatootmisala Mäeeraldise plaan Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 2003. a. uuringu sondeerimispunkt Tori vald, Pärnu maakond Maardla piir 2019. a. uuringu sondeerimispunkt III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha piir Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 1/3 Rääma turbaraba Mäe 17, Lavassaare, Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pärnu maakond 87001 /Allkirjastatud digitaalselt/ 73001:008:0221 Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 08.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2742  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Biolan Baltic OÜ on ettevõte, mis tegeleb turba kasvusubstraatide tootmise ja pakendamisega. Biolan Baltic OÜ-le kuulub Rääma II turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise luba (L.MK/326603). Perioodil 2018. – 2019. a tegi loa omaniku tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Rääma II turbatootmisala põhjaosa teenindusmaal ja sellega külgneval alal. Uuringu tulemusena kanti keskkonnaregistrisse aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on seotud Rääma III turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusega. Käesoleva taotlusega soovib Biolan Baltic OÜ muuta Rääma II turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piiri ning muuta maavara kaevandamise lubatud maksimaalset määra. Kaevandamise loa muutmine on vajalik, et luua tingimused Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemiseks, sh tagada võimalikkus kahe mäeeraldise külgnemiseks selliselt, et kogu uuritud turbavaru saaks kaevandada. Antud kaevandamise loa taotluse esitaja soovib, et seda taotlust menetletakse paralleelselt Biolan Baltic OÜ taotletava Rääma III turbatootmisala kaevandamise loa taotlusega ja Rääma II turbatootmisala kaevandamise luba (L.MK/326603) muudetakse vaid juhul kui antakse välja ka Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise luba. Rääma II turbatootmisalalt toodetud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Rääma II turbatootmisala mäeeraldis paikneb Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas Rääma turbamaardlas (registrikaart nr 0230). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Rääma turbaraba 2 (katastritunnus 73001:001:1396, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Rääma II turbatootmisala mäeeraldisest põhja jääb Taali metskond 127 kinnistu (katastritunnus 73001:002:0410), kirdesse Rääma turbaraba kinnistu (katastritunnus 73001:008:0221), idast, lõunast ja läänest ümbritseb Rääma II turbatootmisala Surju metskond 48 kinnistu (katastritunnus 80901:001:0272) ning loodest Ees-Sarapuu kinnistu (katastritunnus 73001:001:0240). Alast ~2000 m kaugusele läände jääb Sauga alevik ning kirde suunal ~500 m kaugusel on Kilksama küla eramud. Mäeeraldise ida piir külgneb 450 m ulatuses Rääma turbatootmisalaga, mille arendaja on AS Jiffy Products Estonia. Mäeeraldisest ~2 km kaugusel läänes asub Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 ja ⁓0,7 km kaugusel põhjas asub Jänesselja-Urge kõrvalmaantee nr 19214. Lähim majapidamine jääb mäeeraldise põhjaküljelt ~600 m kaugusel. Rääma II turbatootmisala mäeeraldisel on mitme III-kategooria kaitsealuste liikide elupaigaks - teder (Tetrao tetri), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), sookurg (Grus grus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), rüüt (Pluvialis apricaria), hänilane (Motacilla flava). Kõik eelnevalt nimetatud liigid esinevad kogu Rääma raba ulatuses. Rääma II turbatootmisalast jääb vahetult põhja Rääma III turbatootmisala taotletav mäeeraldis. Rääma II turbatootmisalal on välja ehitatud kuivenduskraavide süsteem. Rääma II turbatoomisala kuivendussüsteemi vesi juhitakse settebasseinidega varustatud väljalasu kaudu Leppoja ojasse. Mäeeraldisest ~500 m kaugusel kirdes asub SINDI:JAN elektriõhuliin 1-20 kV (tunnus K3245599) ning AS Torfex elektriõhuliin alla 1 kV (tunnus M25824365). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Rääma turbamaardlat on selle registrikaardi (nr 0230) andmetel uuritud varasemalt seitsmel korral: - Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, M. Orru, 1986, EGF 5235); - Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Põhja-Eesti rajoonides (Harju, Rakvere, Kohtla-Järve, Haapsalu, Rapla, Paide, Pärnu, Jõgeva ja Tartu rajoon) (TK Eesti Geoloogia, M. Orru, 1989, EGF 5252); - Pärnu maakonna Lavassaare, Pööravere, Mõrdama, Kavasoo, Viira, Möksi, Rääma, Tolkuse ja Võlla turbamaardlate järeluuring. (RE Eesti Geoloogiakeskus, R. Ramst, 1993, EGF 5273); - Pärnu maakonna Lavassaare turbamaardla Põhara tootmisala ja Rääma turbamaardla tootmisala planeeritavate laienduste turbavaru ümberarvutus tarbevaruks. (Eesti Geoloogiakeskus, R.Ramst, 1994, EGF 4890); - Pärnu maakonna Rääma turbamaardla lääneosa geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutus seisuga 01.02.2004.a. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, M.Orru, 2003, EGF 7567); - Rääma turbamaardla Rääma turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2016. a) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, A. Küüsmaa, K. Mikkelsaar ja R. Talvik, 2017, EGF 8872); - Rääma turbamaardla Rääma III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Ramst ja A. Vohta, 2019, EGF 9115). Rääma turbamaardla turvas on tekkinud mineraalmaa soostumisel pärast Litoriinamere taganemist. Rääma turbamaardlast põhja pool moodustavad turbalasundi lamami Antsülusjärve setted (lIVan). Setted koosnevad pruunikas-hallist või hallist liivast, aleuriidist ja saviliivast ning rannamoodustistes kruusliivast. Litoriinamere setted (mIVlt) on sarnased Antsülusjärve setetele. Setete litoloogilises koostises toimub nihe aleuriitidest liivade suunas. Värvuselt on setted hallid või kollakashallid. Litoriinamere setted avanevad Rääma turbamaardlast lõunas ning moodustavad mäeeraldise lõunaosas turbalasundi lamami. Setete paksus ei ületa 8 m. Rääma turbamaardla turvas on tekkinud mineraalmaa soostumisel pärast Litoriinamere taganemist. Soosetetest (bIV) valdab rabaturvas. Soosetted on taotletava ala põhiliseks 2 maavaraks ja kogu alal levib tööstusliku paksusega lasund (0,9 m). Turba paksus ulatub kuni 7,0 m-ni, keskmiselt 4 - 6 m. Lasund on veidi õhem põhja- ja lääneserval. Ploki 5 varust moodustab 70% vähelagunenud turvas, keskmise paksusega 3,78 m. Kihi paksus varieerub 1,80…5,10 m-ni. Vähelagunenud turbakihi moodustab peamiselt rabaturbast: fuskumi-, sfagnumi-, älve- ja kompleksturvas, mille lagunemisaste on keskmiselt 13%. Vähelagunenud turbalasundi ehitus on keeruline, sest erinevad turbaliigid vahelduvad kiiresti, sealhulgas on samaliigilse kihi paksus kohati 0,25…0,50 m. Esineb õhukest villpea-sfagnumiturba vahekihte. Hästilagunenud turba kihi moodustab madalsoo ja siirdesoo turbalasund. Lasundi paksus keskmiselt on 1,22 m ja lagunemisaste 38%. Lasundi moodustab siirdesoo puu-rohu-, rohu- ja rohu-sfagnumiturvas ning madalsoo puu- ja puu-rohuturvas. Siirdesoo lasund on õhuke varieerudes 0,25…2,00 m ning madalsoo turba kiht 0,25…0,50 m. Turbaproovide laboratoorse analüüsi tulemused on esitatud kokkuvõtlikult tabelis 3.1. Tabel 3.1 Rääma II turbatootmisala mäeeraldise turba üldtehnilised näitajad Keskmised kvaliteedinäitajad Mahult Tuhasus, massile Varu jaotus Looduslik niiskus, Lagunemisaste, % üleviimise % % kuivainest koefitsient Plokk 5 aT, vähelagunenud 94,08 13 1,92 0,102 turvas Plokk 6 aT, hästilagunenud 90,08 38 5,87 0,173 turvas aT - aktiivne tarbevaru Hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada Siluri ja Kvaternaari veekompleksi. Viimases eraldatakse geneetilise tüübi alusel välja üksikud veekihid. Soosetete veekiht (bIV) on maapinnast 0,2 - 0,5 m (kraavide ääres 0,5 - 1,0 m) sügavusele. Suurvee perioodil ulatub vesi maapinnani. Veekiht toitub sademetest. Soosetete lamamiks on aleuriidi ja liiva all lasuv vettpidav viirsavi. Šurfide deebit on 0,01 - 0,05 l/s. Vesi on mage, mineraalainete sisaldus 0,1 - 0,2 mg/l, happelise või neutraalse reaktsiooniga, väikese karedusega. Oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu on vesi joogiks kõlbmatu. Antsülusjärve ja Litoriinamere setete (1Ivan – mIVlt) veekiht on seotud ühesuguse lasuvustingimuse ja sarnase litoloogilise koostisega kivimitega. Need on erineva terajämedusega liivad ja liiva-kruusa setted. Nende hulgas on levinud ka suhteliselt vett- pidavad saviliivad ja liivsavid. Veetase maapinnast on 0,5 - 1,5 m sügavusel. Veekihi paksus on 2 - 3 ja mineraalainete sisaldus 0,3 - 0,4 g/l. Vesi on pehme või mõõdukalt kare. 3 Liustikujõe setete (fIIIjr3) vesi on suhteliselt piiratud levikuga. Vesi on seotud erineva terajämedusega liivade, kruusade ja liivakas-kruusaste setetega. Veekihi keskmine paksus on 2 - 6 m. Nimetatud veekihi lamamiks on moreen, harvem aluspõhja kivimid. Mineraalainete sisaldus on 0,2 - 0,4 g/l. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Veetase maapinnalt on 1 - 2 m. Kaevude deebit on keskmiselt 0,1 l/s, filtratsioonikoefitsent 0,6 - 12,8 m/ööp. Liustikusetete (gIIIjr3) vesi esineb saviliivases ja liivsavises moreenis. Keskmine paksus on 1 - 5 m. Veekiht toitub peamiselt sademetest. Veetase on keskmiselt 1,5 - 3,0 meetri sügavusel maapinnast. Antud setted avanevad Rääma turbamaardlast põhjas ning mäeeraldise piires lasuvad viirsavi all vahetult aluspõhjal. Mäeeraldise lamamis leviv moreen ja viirsavi tagab põhjavee eraldatuse ja kaitstuse. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Rääma II turbatoomisala mäeeraldis hõlmab Rääma turbamaardla maavaru plokke 6 aT (hästilagunenud turvas) ja plokki 5 aT (vähelagunenud turvas). Taotletava mäeeraldise pindala on 92,65 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 105,45 ha. Mäeeraldise teenindusmaa on viidud kattuma katastriüksuste piiriga. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Rääma turbaraba 2 (katastritunnus 73001:001:1396, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Tulenevalt ammendatud turbatootmisala korrastamise kohustusest ja vajadusest tuleb jätta mäeeraldise põhja ~0,2 m paksune jääkturba kiht. Antud kiht on vajalik, et luua eeldus ammendatud Rääma II turbatootmisala taastamine sooks. Kirjeldatud jääkkihti jääv maavara kogus arvatakse kaevandatavast varust välja ja seda loetakse tehnoloogiliseks maavaravaru kaoks. Taotletava maavaravaru kadu 0,2 m paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: pindala (92,65 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,173) = jääkkihi maht (32 tuh t). Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.09.2019) Kadu Taotletav Pindala, Taotletav varu (taandatud Plokk Maavara kaevandatav ha kogus, tuh t täpsusele 1 kogus, tuh t tuh t) Vähelagunenud 5 aT 92,65 311 - 311 turvas Hästilagunenud 6 aT 92,65 180 32 148 turvas Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise koguste üleviimisel mahult massile tuleb kasutada hästilagunenud turbaploki 6 aT puhul koefitsienti 0,173 ja vähelagunenud turbaploki 5 aT puhul koefitsienti 0,102. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise luba (L.MK/326603) kehtib kuni 22.09.2040. Käesoleva taotlusega loa kehtivusaega ei pikendata. 4 Paralleelselt käesoleva loaga antakse sisse Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise luba. Kehtiva Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa (L.MK/326603) kohaselt on kaevandamise maksimaalne aastamäär 20 tuh t. Rääma II turbatootmisala maavara kaevandamise loa muutmise taotlusega soovib Biolan Baltic OÜ vähendada maavara kaevandamise lubatud maksimaalset määra 15 tuh t ning loovutada 5 tuh t Rääma III turbatootmisala maavara kaevandamise loale. Antud kaevandamise loa taotluse esitaja soovib, et seda taotlust menetletakse paralleelselt Biolan Baltic OÜ taotletava Rääma III turbatootmisala kaevandamise loa taotlusega ja Rääma II turbatootmisala kaevandamise luba (L.MK/326603) muuta vaid juhul kui antakse välja ka Rääma III turbatootmisala kaevandamise luba. Kui taotletud aja jooksul ei õnnestu kogu maavara väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Rääma II turbatootmisalal on osaliselt kaevandamise ettevalmistustööd tehtud. Raadatud on mets ning rajatud kuivenduskraavid. Edasiste tööde käigus on vaja rajada veel teenindusteid ning eemaldada sugekiht paksusega 0,25 m. Turba tootmine toimub freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Freesitava turbakihi paksus ühes tsüklis on vähelagunenud turba puhul 15 - 20 mm ja hästilagunenud turba puhul 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaveoteede äärde. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub materjali laadimine ning turustamine. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht, heljum ja kännud kasutatakse esimesel võimalusel olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks (kännud vajadusel realiseerida töötlemata küttepuiduna).Vastavalt Maapõuseaduse § 50 lg 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt väikese keskkonnamõjuga tegevus, mille tõttu ei tule kavandatava tegevuse kohta läbi viia nö automaatselt keskkonnamõju hindamist. Rääma II turbatootmisalal on läbi viidud keskkonnamõju hindamine 2005. kuni 2007. a. Keskkonnamõju hindamine algatati Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja 14.04.2005. a korraldusega nr 38-1-4/73. Samuti on 2013. aastal on läbi viidud Rääma raba linnustiku eksperthinnang. 5 Rääma II turbatootmisalale jääb III kaitsekategooria linnuliikide elupaik nagu suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), sookurg (Grus grus), hänilane (Motacilla flava), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix). Liikide püsielupaigas esinevaid väärtusi ohustab eelkõige turba kaevandamise ja kuivendamisega kaasnevad veerežiimi muutused. Samuti hävinevad turba kaevandamisega lindude võimalikud pesitsus-, varjumis- ja toitumiskohad. Samas säilib ulukitel võimalus tootmisalal liikumiseks. Kaevandamise kahjuliku mõju leevendavaks asjaoluks on turbatootmise suhteliselt lühike kestus nii aasta kui ka päevade lõikes. Muudel perioodidel on inimtegevust tootmisalal vähe. Kuivendamisega tekkiva mõju vähendamiseks rajab enne kaevandamisega alustamist Biolan Baltic OÜ Rääma II turbatootmisala ümber hüdrotõkke, mis aitab vähendada ümbritseva piirkonna veerežiimi muutusi. Kavandatava tegevuse käigus ei teki mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid ei käsitleta. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste ja katastroofide oht kavandatava tegevuse käigus ei muutu/suurene. Turba tootmisel on kaasnevad keskkonnamõjud seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, veekuivendamisest tingitud mõjudega ja turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb peamiselt heljumi sisaldus. Samuti suureneb mõnevõrra lahustunud toitainete (fosfor ja lämmastik) ning orgaanilise aine sisaldus. Suublasse suunatava vee kvaliteeti seiratakse vastavalt vee erikasutusloa L.VV/328192 nõuetele. Kuivendusvesi juhitakse äravoolukraavide kaudu settebasseinidesse, kus juhitakse heitvesi suublasse. Turba tootmisel ei kasutada keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega otseselt kaevandamise masinate tekitatav mõju - ehk tolm ja müra. Soomes 1985 – 1995. aastatel tehtud turbatolmu mõõtmistulemuste põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring ütleb, et turba tootmisel levib ülenormatiivne tolm, selle tekke kohast kuni 100 m kaugusele ja lõplikult ühtlustub see piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel. Tolmu leviku tõkestamisel aitab palju kaasa kaitsemets, mis puhul on tolmu levik välja poole tootmisala minimaalne. Kuival perioodil turbatootmisala väljaveoteid niisutatakse. Peale tolmu leviku tekitavad masinad müra, mis on sarnane põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel ajal 60 dB. Turba tootmises osalevad masinad töötavad mäeeraldise piires ja nende mõju jääb suures osas mäeeraldise piiresse ja selle lähiümbrusesse. Turba transpordis osalevad masinad 6 osalevad masinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses. Arvestades, et lähim majapidamine jääb põhjaküljest ~500 m kaugusele, on eeldatav müratase 57 dB. Arvestades, et tootmisala ümbritseb mets, väheneb müratase 4-5 dB iga 50 m kohta. Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik keskkonnaoht ka turbalasundi või aunade tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud. Tootmisalale on rajatud ja vajadusel rajatakse veel rohkem tulekustutuse veevõtu kohtasid, lisaks on välja töötatud tulekahju likvideerimise skeem. 7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine Rääma II turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks (graafiline lisa 3/3). Taastuva soo kõlviku pindala on 105,45 ha. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turba jääkkiht, et luua sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilselt veetaset maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Suurvee perioodil liigvee ära juhtimiseks, tuleb korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada tootmisala korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused taastuva soo tingimuste loomiseks. Korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk, et ühtki majandusprognoosigi antud perioodile ei ole tehtud. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-aadressile. Taotleja: Rainer Rebane / allkirjastatud digitaalselt / Biolan Baltic OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 08.11.2019. a: 7 Kristel Veersalu / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 8  Läbilõige XI-XI' Läbilõige XIII-XIII' Läbilõige XV-XV' 18 18 Surju metskond 48 Surju metskond 48 73001:001:1395 17 Surju metskond 48 17 17 17 17 17 73001:001:1395 73001:001:1395 Rääma turbaraba 2 Rääma turbaraba 2 Rääma turbaraba 2 16 16 16 16 16 16 73001:001:1396 73001:001:1396 73001:001:1396 15 15 15 15 15 15 okk 13 aT okk 13 aT 14 14 14 14 14 14 okk 15 aT okk 15 aT okk 13 aT 13 13 13 13 13 13 Pl Pl okk 15 aT Plokk 5 aT Plokk 5 aT Plokk 5 aT Pl Pl Pl 12 12 12 12 12 12 Pl 11 11 11 11 11 11 Plokk 6 aT Plokk 6 aT Plokk 16 aT Plokk 6 aT 10 10 10 10 10 10 Plokk 16 aT Plokk 16 aT Plokk 14 aT Plokk 14 aT 9 9 9 9 9 9 Plokk 14 aT 8 8 8 8 8 8 Piketi nr XI-3 XI-4 XI-5 XI-6 Piketi nr XIII-2 XIII-3 XIII-4 XIII-5 XIII-6 Piketi nr XV-2 XV-3 XV-4 XV-5 XV-6 Maapinna abs kõrgus, m 13,91 14,45 14,89 15,29 Maapinna abs kõrgus, m 13,63 14,36 14,87 15,29 15,48 Maapinna abs kõrgus, m 14,71 14,69 15,00 15,31 15,58 Lamami abs kõrgus, m 9,91 10,20 9,94 9,29 Lamami abs kõrgus, m 10,43 10,36 9,87 10,09 9,98 Lamami abs kõrgus, m 11,21 11,59 10,60 9,81 10,08 Turbalasundi kogupaksus, m 4,00 4,25 4,95 6,00 Turbalasundi kogupaksus, m 3,20 4,00 5,00 5,20 5,50 Turbalasundi kogupaksus, m 3,5 3,10 4,40 5,50 5,50 Vähelag. turbakihi paksus, m 3,30 3,50 4,00 4,80 Vähelag. turbakihi paksus, m 2,40 3,50 3,80 4,00 4,40 Vähelag. turbakihi paksus, m 3,0 2,50 3,70 4,40 4,60 Vahekaugused, m 200 200 200 Vahekaugused, m 200 200 200 200 Vahekaugused, m 200 200 200 200 Märkused: Mäeeraldise piir _25% Vähelagunenud turvas, lagun. aste < Mäeeraldise teenindusmaa piir 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Taotletava mäeeraldise piir Objekti nimetus ja aadress 2. Plaani koostamisel on kasutatud: Joonise sisu Hästilagunenud turvas, lagun. aste > 25% - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.10.2019); Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Geoloogilised läbilõiked Rääma II turbatootmisala - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 08.10.2019); Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Tori vald, Pärnu maakond XI-XI', XIII-XIII' ja XV-XV' - Keskkonnaregistri Rääma maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); Aleuriit Kaevandamise eelne veetase (~0,5 m maapinnast) - Rääma II turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1648). 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaevandamise järgne veetase (~0,2 m lamamist) Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 2/3 4. Rääma II turbatootmisala jääb III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha alale. Põhjaterviku ülemine piir (~0,2 m lamamist) Mäe 17, Lavassaare, Surju metskond 48 Pärnu maakond 87001 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 0 100 200 m Mõõtkava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 73001:001:1395 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 08.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2742  531500 14,41 14,10 13,77 13,61 11,93 12 14,11 14,12 14,22 13,44 14,43 14,29 13,86 12,93 13,43 13,83 Metsa-Põnga Taali metskond 127 14,17 14,17 13,57 14,09 14,27 14,19 13,35 4' 11,99 11,74 11,75 14,27 14,28 73001:001:0312 14,37 73001:002:0410 14,46 14,44 14 14,25 13,58 Rääma turbatootmisala 13,42 14,12 13 14,29 11,92 14,37 14,11 12,58 13,90 14,35 2 11,68 11,71 14,13 11,71 13,9314 14,15 13,86 12 13,46 14,22 6477000 14,79 6477000 13,85 14 13,61 14,39 14,10 14,01 14,07 14,74 14,20 12 13,50 13,43 13,90 14 14,02 13,74 13 13 13,84 13,94 14,40 13,77 13,74 13,54 13,97 14,06 11,41 Ees-Sarapuu14,29 13,72 12 11 13,58 14 13,90 11,42 Rääma turbaraba 73001:001:0240 14,28 14,46 13,53 13,61 13,87 73001:008:0221 14,02 13,82 14,05 10,75 14,53 14,15 13,82 14,47 13,79 14,21 14 13,61 14 13,91 13,94 13,90 11,17 10,46 13 14,59 13,66 1' 11,49 14,59 10,81 14 10,36 14,64 1 5' 14.31 10,36 14,69 14,65 14,69 10,39 10,36 10,43 11,29 3 15.03 6' 14.49 15 N 13 14.68 15.24 14.66 Rääma turbaraba 2 11 73001:001:1396 11 12 11 10,90 15.31 14.74 10,31 14.74 10,11 10,24 11,23 14 10,19 14.81 15.92 Kaardilehe nr 5334 Pärnu-Jaagupi 12 13 10,26 6476500 6476500 15.92 16 15.96 10,70 14.98 10,14 10,41 15.14 10 15.77 14 15.24 10,18 10,09 15.45 10,34 16.11 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 10,04 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 15 13 15.58 10,25 15.95 Nr X Y Nr X Y 9,80 10,19 9,88 1 6 476 790,96 531 117,96 1' 6 476 790,94 531 067,08 15.72 0 1 2 6 477 079,42 532 176,96 2' 6 476 790,94 531 117,90 15.77 15.78 15.97 3 6 476 718,38 532 196,94 3' 6 477 079,42 532 176,96 9,85 4 6 476 088,93 532 231,77 4' 6 477 079,47 532 177,15 12 13 10,34 5 6 476 075,84 531 129,63 5' 6 476 718,40 532 197,28 11 15.79 9,45 9,48 10 16.14 6' 6 476 721,83 532 246,83 11 10,23 Pindala 92,65 ha 7' 6 476 039,56 532 284,57 15.69 5 4 16.22 15.66 14 15 8' 6 476 025,25 531 080,46 16 16.05 15.69 15.83 15.94 16.08 15.80 15.93 15.68 15.77 7' Pindala 105,45 ha 15.72 15.92 16.18 16.13 15.70 16.10 15.97 15.81 15.72 15.72 8' 15.72 6476000 6476000 16.29 16 15.80 15.94 15.96 16.14 531500 532000 15.84 15.94 Märkused: 16.17 Surju metskond 48 73001:001:1395 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus (kaardileht nr 5334 Pärnu-Jaagupi). 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.10.2019); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 08.10.2019); - Keskkonnaregistri Rääma maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); - Rääma II turbatootmisala kaevandamise projekti (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1648). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1 5. Rääma II turbatootmisala jääb III kategooria kaitsealuste liikide leiukoha alale. Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Taastuva soo kõlvik (105,45 ha) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Rääma turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Rääma II turbatootmisala Korrastatud ala plaan 73001:008:0221 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Tori vald, Pärnu maakond 15 Maapinna samakõrgusjoon, m Taotletava mäeeraldise piir Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 3/3 Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Mäe 17, Lavassaare, Pärnu maakond 87001 /Allkirjastatud digitaalselt/ Maardla piir Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 08.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2742  MAARENDILEPING NR 7-8/16/120 Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ja BIOLAN Baltic OÜ (registrikood 10053500) (edaspidi nimetatud Rentnik), mida esindab juhatuse liige Rainer Rebane, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi nimetatud Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK 1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest, kaevandamisseadusest, riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrusest nr 132 „Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise kord” ja Maa-ameti peadirektori 26.05.2016 käskkirjast nr 1-1/16/401 „Riigile kuuluva Rääma turbaraba 2 kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“. 1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1 nimetatud maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul. 1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise sihtotstarbele. 1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. 2. LEPINGU OBJEKT 2.1 Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Pärnu maakonnas Sauga vallas Kilksama külas asuv Rääma turbaraba 2 kinnisasi (registriosa nr 4590550, katastritunnus 73001:001:1396, pindala 120,11 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV65633) (edaspidi nimetatud Objekt). Objekt on määratletud Lepingule lisatud katastriüksuse plaani (Lisa 3) ja piiriprotokolliga (Lisa 4). 2.2 Objekti kasutatakse hästilagunenud ja vähelagunenud turba kaevandamiseks. 3. LEPINGU TÄHTAEG Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 22.09.2040. 4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD 4.1 Rendi suurus on 1 256 (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus) eurot aastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinna aktiga määratud maa kogumaksumusest 25 120 (kakskümmend viis tuhat ükssada kakskümmend) eurot. 4.2 Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) eurot, hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. 4.3 Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt Rentnikule arve esitamise päevast arvates. 4.4 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. 4.5 Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult. 4.6 Rendileandjal on õigus ühepoolselt muuta rendi suurust vastavalt maa maksustamishinna muutumisele maa korralise hindamise käigus. 4.7 Rendileandjal on õigus muuta rendi suurust maa erakorralise hindamise alusel vastavalt maapõueseaduses sätestatud kinnisasja kasutamiseks andmise aastasele tasumäärale viie aasta möödudes maarendilepingu sõlmimisest ning uuesti viie aasta möödudes pärast viimase tasu muutmist. 4.8 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone. 4.9 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates. 5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED 5.1 Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri, telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega. 5.2 Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle andma. 5.3 Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja rajatisi). 6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale. 7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 7.1 Rendileandjal on õigus: 7.1.1 takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest Rentnikule 24 tundi ette; 7.1.2 kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste kohustuste täitmist; 7.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised; 7.1.4 muuta ühepoolselt Lepingu punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu punktis 4.6 ja 4.7 sätestatule või muudel Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel; 7.1.5 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile tekitatud kahju hüvitamist. 7.2 Rendileandja kohustub: 7.2.1 andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule; 7.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või nõusoleku andmisest keeldumise kohta; 2 7.2.3 registreerima Lepingu maakatastris ja riigi kinnisvararegistris. 8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 8.1 Rentnikul on õigus: 8.1.1 kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel, ulatuses ja korras; 8.1.2 püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6 esitatud tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2 sätestatuga. 8.2 Rentnik kohustub: 8.2.1 kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud; 8.2.2 kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki Keskkonnaameti poolt 22.09.2015 välja antud maavara kaevandamise loas nr L.MK/326603 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti korrashoiu ja korrastamisega seotud kulud; 8.2.3 kasvava metsa raadamise vajaduse korral sõlmima Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu kinnisasjal kasvava metsa raadamise korraldamiseks; 8.2.4 hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise; 8.2.5 kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1 ja 7.1.2 alusel teostatud kontrolli käigus avastatud puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3 alusel kohustanud; 8.2.6 enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised; 8.2.7 korrastama kogu Objekti kooskõlas Keskkonnaameti poolt 22.09.2015 välja antud maavara kaevandamise loaga nr L.MK/326603 ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti korrastamistingimuste saamiseks. 8.2.8 tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud kinnisasjaga seotud koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale; 8.2.9 tagama piirimärkide säilimise kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada; 8.2.10 korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja Rendileandjale katastrimõõdistamise toimiku esitamise; 8.2.11 juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel tuleb Rentnikul nimetatud asjaolust Rendileandjat viivitamatult teavitada, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi. 8.3 Rentnikul ei ole õigust anda Objekti kolmandate isikute kasutusse. 9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS 9.1 Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest. 9.2 Lepingu punktides 6 ja 8.2.7 nimetatud kohustuste mittetäitmisel rakendatakse maapõueseaduse §-s 49 sätestatud meetmeid rikutud maa korrastamise tagamiseks. 9.3. Lepingu punktides 6, 8.2 ja 8.3 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas, kusjuures leppetrahvi tasumine ei vabasta 3  Rentnikku tema kohustuste täitmisest. Rendileandjal on õigus kohustuse täitmiseks anda täiendav tähtaeg. 10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 10.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud Lepingu punktides 4.6, 4.7 ja 7.1.4 sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest 10.2 Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse. 10.3 Lepingu punktides 4.6, 4.7 ja 7.1.4 sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette. 10.4 Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja möödumist. 10.5 Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele vähemalt 1 (üks) kuu ette. 10.6 Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust. 10.7 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED 11.1 Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 11.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt volitatud valitsusasutusele. 11.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus. 13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD 13.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning Lepingu punktide 4.6, 4.7 ja 7.1.4 alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise teadetest. 13.2 Lepingu sõlmimisel on Lepingul järgmised lisad: 13.2.1 Lisa 1. Keskkonnaministri 27.03.2015 käskkiri nr 320 „Volituse andmine“; 4 13.2.2 Lisa 2. Maa-ameti peadirektori 26.05.2016 käskkiri nr 1-1/16/401 „Riigile kuuluva Rääma turbaraba 2 kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“; 13.2.3 Lisa 3. Rääma turbaraba 2 katastriüksuse plaan; 13.2.4 Lisa 4. Rääma turbaraba 2 katastriüksuse piiriprotokoll. 13.3 Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada. 13.4 Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja asetäitja Maarja Virks, telefon 665 0673, e-post [email protected]. 13.5 Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on BIOLAN Baltic OÜ juhatuse liige Rainer Rebane, telefon 506 0836, e-post [email protected]. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet BIOLAN Baltic OÜ Registrikood 70003098 Registrikood 10053500 Mustamäe tee 51 Mäe 17 10621 Tallinn Lavassaare alev Tel 665 0600, faks 665 0604 87001 Pärnumaa E-post [email protected] Tel 506 0836 Rahandusministeerium E-post [email protected] A/a nr EE891010220034796011 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Rainer Rebane 5