dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Prokuratuur · 3. märts 2025
Viit
RP-6-15/25/2628
Registreeritud
3. märts 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Merit Ratnik (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 23231750960 lõpetamise põhistatud määrus.pdf161 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19.02.2025 Tallinnas Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merit Ratnik Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231750960 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 215 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX 1.1 Käesolevas kriminaalasjas esitati XXX 26.01.2024 kahtlustus KarS § 215 lg 1 järgi selles, et tema, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, 11.05.2023 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus kell 20:00 kuni 21:26 võttis aadressilt XXX, Keila eramaja hoovist XXX kasutuses olnud sõiduki Chrysler Town & Country reg.nrXXX, VIN-koodiga XXX, kasutades seejärel antud mootorsõidukit omavoliliselt ning põhjustades sõiduki kasutamisega 11.05.2023 kell 21:26 aadressil XXX, Keila Grossi toidupoe parklas avarii, tekitades selliselt sõiduki lõhkumisega XXX varalist kahju kogusummas 1221,58 eurot. 1.2 Kahtlustatav tunnistas, et võttis auto ilma loata, kuid avarii põhjustamist ei tunnistanud. selgitas, et XXX on tal head suhtes ning ta on ka varasemalt XXX autot juhtinud, kuid selleks sõiduks XXX oma nõusolekut ei olnud andnud. Autole tekkinud vigastuste (kriimustused paremal esitiival, esistange parempoolsel osal ning tagastangel) kohta midagi öelda ei oskanud ning arvas, et need võisid vabalt olla seal ka varasemalt. 1.3 Võõra vallasasja ajutise kasutamise osas vaidlust ei ole, seega ei too ka prokurör eraldi välja selle kohta kogutud tõendeid. Ainsana märgib prokurör, et ka XXX kinnitas oma ülekuulamisel, et on XXX ammused tuttavad. Samas selgitas XXX, et auto oli enne sündmust täiesti korras, vaid tagastangel oli värv mõnest kohast maas ning pärast olid tekkinud autole kriimustused paremale esitiivale, esistange parempoolsele osale, tagastangele. Seega on kriminaalasjas tekkinud küsimus ainult tekitatud kahju suuruses. 1.4 XXX koos autos olnud XXX kinnitab, et autoga nad sõitsid, kuid selgitab, et mingit avariid ei teinud. Auto vigastuste kohta ta midagi öelda ei oskanud. Samas tunnistaja XXX nägi 11.05.23 kesköö paiku, kuidas heledamat värvi maasturitüüpi sõiduauto tagurdas parklas pargitud sõidukite vahel ja sõitis enda tagumise stangega vastu ühte kollast värvi pargitud sõiduauto tagumist parempoolset osa. Samuti oli kuulda kokkupõrkeheli. Peale õnnetust väljus juhikohalt tumedate juustega naisterahvas ja tema asemele istus kõrvalistuja (meesterahvas). Sellega on tõendatud, et tekitas kannatanu autole kahju. Samas ei ole tõendatud kogu kahju, mille osas on esitatud hagi. 1.5 Hagi on esitatud summas 1221,58 eurot, mis tuleneb Värvigrupp OÜ kahju kalkulatsioonist. Kalkulatsioonist on näha, et värvitöid tehti nii esitiivale, esimesele kaitserauale kui ka tagumisele kaitserauale. Samas kriminaalasja materjalidega on tõendatud vaid see, et sõitis auto tagumise stangega vastu teist autot, mistõttu auto eesosale tehtud kahju ei ole tõendatud. Prokurör leiab, et mõistlik summa, mis kuuluks antud asjas hüvitamisele on 407 eurot (1221,58/3). 1.6 Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et XXX saab kahtlustada KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kuid tekitatud (tõendatud) kahju on väiksem, kui kriminaalasjas esitatud hagi. 1.7 Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p 34, EIKo 21.06.2016 Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud/tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek. 1.8 KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega tegemist on teise astme kuriteoga. 1.9 XXX ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi ning tema süü ei ole suur. Arvestades kriminaalasja materjale olid kahtlustatav ja kannatanu tuttavad ning kahtlustatav oli ka varasemalt saanud kannatanu autoga sõita. Samuti puudub kriminaalasja menetlemiseks avalik huvi. Seetõttu leiab prokurör, et hetkel ei ole isiku mõjutamiseks vaja saata tema kriminaalasja kohtusse, vaid piisab talle kohustuste määramisest. 1.10 Mis puutub esitatud hagisse, siis märgib prokurör järgmist. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud (Harju Maakohtu 17.10.2023 kohtumäärus 1-23-5408). Täitmata nõude osas on võimalik kannatanul kahtlustatava suhtes tsiviilkohtusse pöörduda. Lähtudes eeltoodust ning kriminaalasja materjalidest leiab prokurör, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Prokurör peab põhjendatuks, et peab tekitatud kahju heastamiseks maksma kannatanule kokku 407 eurot. Kui kannatanu selle hinnanguga ei nõustu, on tal õigus oma nõue esitada tsiviilkohtusse. 1.11 Oluline on märkida, et on juba alustanud kahju hüvitamist. Nimelt 11.02.2025 on kannatanule tehtud ülekanne summas 70 eurot. Kannatanu kinnitas 17.02.2025, et on antud summa kätte saanud. Seega on kogukahjust 407 eurot juba osa hüvitatud ning vaja hüvitada veel 337 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231750960 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1 hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 337 eurot, mis tasuda kannatanu XXX (ik XXX) arveldusarvele EE102200221014667823 (selgituseks: kahju hüvitamine kriminaalasjas 23231750960). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 19.07.2025. Maksekorraldustest saata koopia meiliaadressile [email protected]. 2.2 tasuda menetluskulud summas 87,84 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 19.08.2025. 2.3 hoiduda uute tahtlike kuritegude toimepanemisest. Kui paneb 6 kuu jooksul käesoleva määruse allkirjastamisest toime mõne uue tahtliku kuriteo, uuendatakse käesoleva kriminaalasja menetlus. Määratud kohustuse järelevalve tähtaeg on 19.08.2025. 3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Pappkarp, milles alljärgnevad pakendid (akt nr 24ATH30113) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: 1) 25 puuteproovi pakendit paberkotis; 2) Pakend nr 20 – sõiduauto vasakpoolse esiistme esiosa all põrandal Fizz Blueberry kirjega plastikpudel; 3) Pakend nr 21 – sõiduauto vasakpoolse tagumise istme eest põrandalt VICHY kirjega plastikpudel; 4) Pakend nr 22 – sõiduauto vasakpoolse tagumise istme eest põrandalt SAKU kirjega pruuni värvi klaaspudel; 5) Pakend nr 29 – sõiduauto parempoolse esiukse uksepakul olev valget värvi silindrikujuline ese; 6) Pakend nr 30 – sõiduauto parempoolsel esiistmel olev valget värvi kork; 7) Pakend nr 31 – sõiduauto esiistme ees põrandal olev VICHY kirjega korgita plastikpudel. 5. Kriminaalmenetluse kulud: RÕA tasu 87,84 eurot määratud tasumisele (p 2.2). 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda kahtlustatavale XXX, saata tema kaitsjale ja saata kannatanule XXX. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Merit Ratnik abiprokurör Mina, XXX, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse tasumiseks vajalikud andmed olen kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse. ______________________________________________________________ (nimi, kuupäev ja allkiri)
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel