dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Prokuratuur · 17. märts 2025
Viit
RP-6-15/25/3340
Registreeritud
17. märts 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Irina Tsugart (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎kriminaalmenetluse 25231550539 lõpetamise määrus.pdf138 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.03.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231550539 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx Kuriteo toimepanemise aeg: 15.02.2025 Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231550539 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx tegu kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. 13.03.2025 võttis prokurör telefoni teel ühendust kriminaalasjas kannatanuga xxx. Kannatanu sõnul on kodune olukord rahulik ja stabiilne. 2025. aasta veebruarikuus aset leidnud juhtum on erakordne, midagi sarnast ei ole kunagi varem juhtunud. xxx sõnul ei ole tal mingeid pretensioone abikaasa suhtes. Kannatanu on teadlik, et mees pöördus haiglasse alkoholitarvitamise häire ravi saamiseks – see vähendab omakorda peresiseste konfliktide tekkimise ohu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, mis tähendab, et alkoholi liigtarvitamist on esinenud ka varasemalt. Prokuratuuris 17.03.2025 toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav, et ta kahetseb teo toimepanemist, tunnistab enda süüd. Kahtlustatav esitas prokuratuurile alkoholitarvitamise häire ravi kinnitavaid dokumente, mis tähendab, et ta asus tegelema probleemiga, mis võis olla erinevate süütegude toimepanemise põhjus. 17.03.2025 andis kahtlustatav nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustust, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekaks. Erik Alemaale on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231550539 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud hoiduma vägivallast kannatanu xxx suhtes – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel. Tähtajaks määrata 17.09.2025. 3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kahtlustatavale xxx ja kannatanule xxx. 9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 10. Kannatanul on õigus: - tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3); - taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; - esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Tsugart
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel