dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Prokuratuur · 27. märts 2025
Viit
RP-6-15/25/3873
Registreeritud
27. märts 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Annika Vanatoa (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎kriminaalmenetluse 24231753643 lõpetamise määrus.pdf174 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.03.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24231753643 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx) Kontakt: xxx, tl xxx Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on xxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 3.oktoobril 2024 kella 12:00 paiku Tallinnas, xxx Põhikoolis kehalise kasvatuse tunni ajal kasutas füüsilist vägivalda alaealise xxx’i suhtes, olles löönud kannatanut poksikäpaga jõuliselt kõhtu ning tirides kannatanut kõrvast läbi terve spordisaali, tekitades oma tegevuse läbi kannatanule füüsilist valu. Kahtlustatavana ülekuulatud xxx end süüdi ei tunnista. Tema selgituste kohaselt andis ta tol päeval poksitrenni, kus üks poiss käitus sõnakuulmatult. Ta läks poisi juurde, kutsus sõnaliselt korrale, ja tegi lapse rinnapiirkonna pihta enda käeseljaga laksu. See oli tähelepanu tõmbamiseks. Poiss kukkus näitlikult maha aga ei nutnud. Peale seda astus poiss teistega rivvi ja tund lõppes. Selle juhtumini on ta töötanud seal koolis 3 aastat, mõni eelnev 1. klass on olnud palju ohjeldamatum ja raskem, aga tema pole kunagi füüsilist vägivalda laste suhtes kasutanud ja üleastumisi pole olnud. Tunnistajate sõnul lõi õpetaja xxx poksis löökide viimistlemiseks mõeldud asjakesega täie jõuga vastu kõhtu, kuna käitus halvasti ja ei teinud harjutusi. Samuti nähti, et õpetaja tiris xxx kõrvast ja xxx nuttis. Koolidirektori sõnul tehti sarnane avaldus xxx suhtes ka 2022 aasta lõpus. Siis tehti otsus, et xxx enam xxx Põhikooli trenne andma määrata. Kahjuks seoses mitme huvijuhi vahetusega koolis ei suudetud jälgida, et nimetatud treenerit enam xxx Põhikooli ei jaotataks. Prokurör, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et xxx pani sellise käitumisega toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise valu tekitamisega. Siiski, prokurör, olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusasted, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 1/4 KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alamäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur. KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1- aastane vangistus. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on tegemist teise astme kuriteoga, kui karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Järelikult on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ja kriminaalmenetluse võib lõpetada prokuratuur. Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanud tsiviilhagi ei esitanud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest kaalutlusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise xxx poolt. Kuigi isik pani toime kehalise väärkohtlemise võõra alaealise lapse suhtes, siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes emotsiooni regulatsioonis. Sestap puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikut õiguskuulekale teele suunamiseks. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava õiguskuulekale teele tagasi. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et kriminaalkorras karistamise vajadus puudub. 2/4 Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753643 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada xxx tasuma kindla summa – 350 eurot heategevuseks ( laste hüvanguks). Maksekorralduse saab edastada e-posti aadressile [email protected] Kriminaalmenetluse kulud ( kaitsjatasu ) kokku summas 512,40 eurot Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 27.09.2025. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asuvad toimiku tagakaanel ja jätta KrMS § 126 lg 3 alusel kriminaalasja materjalide juurde: • 1 DVD-R plaat xxx videoülekuulamisega; • 1 DVD-R plaat xxx Põhikooli videoülekuulamistega. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: xxx riigi õigusabi korras määratud kaitsja Dmitri Školjar’i tasu summas 234,24 + 219,60 + 58,56 eurot 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu seaduslikule esindajale, kahtlustatavale ja tema kaitsjale 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Annika Vanatoa 3/4 Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuse mittetäitmise tagajärgi. Olen kätte saanud määruse koopia: ………………………………….. …………………………………. Kahtlustatav xxx juures viibis kaitsja Dmitri Školjar 4/4
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel