Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030216-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030216-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Kauri Kiiman Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Pärnumaal Saarde vallas Taganõmme liivamaardlas Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 ning täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 kaevandamiseks Parandustaotluse selgitus Parandustaotlusega vähendati mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala, senise kahe lahustüki asemel taodeldakse kaeveluba ühel lahustükil. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb põhjendus riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Vajadus kruusa ja liiva järgi suureneb nii Pärnu- kui ka Viljandimaal märgatavalt. Lisaks Rail Baltic raudteetrassi rajamisele, on kliimaeesmärkidest tulenevalt hakatud Eestis tähelepanu ja ressurssi suunama taastuvenergeetika tootmisvõimekuste suurendamisele. Üheks taastuvenergeetika suurimateks rajatisteks on tuulepargid, mille rajamine vajab ka suures mahus puistematerjale tuulikute aluste ja nende hooldamiseks vajaliku taristu ehitamiseks. Taganõmme II liivakarjäär jääb nii Saarde kui ka Põhja-Sakala valda planeeritavate tuulealade optimaalsesse teeninduspiirkonda. Tegevusega kaasneda võivate Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad tolm jne) kirjeldus müra ja õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Taganõmme II liivakarjäär Aadress Kanaküla metskond 7, Kanaküla, Saarde vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 2647 Katastritunnus(ed) 71101:003:0115 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6457400, Y: 568000 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Saarde vald, Pärnu maakond 0712 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 41 Maardla nimetus Taganõmme Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Taganõmme II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.80 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 17.20 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 53 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 31 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 35 000 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 8 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 249 tuh m³ 01.01.2025 9 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 185 tuh m³ 01.01.2025 10 plokk 1206 - täitekruus aT - aktiivne tarbevaru 120 tuh m³ 01.01.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 240 tuh m³ 2. 1206 - täitekruus 109 tuh m³ 3. 1203 - ehitusliiv 144 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/522230 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 11.09.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.01.2025) Geoloogiafondi number 47194 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-79 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.06.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ning metsa- ja rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Taganomme_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan_v2.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Taganomme_II_liivakarjaari_profiilid_v2.pdf 3/4 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Taganomme_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan_v2.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Taganomme_II_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri_v2.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_79_Parnu_maakonna_Taganomme_maardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Kanakula_III_uuringuruumi_aruanne.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 9: ME_LAMAM.dgn Lisa 10: Maamudel_Taganomme_II.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Elektrilevi kooskõlastus 02.09.2025 Lisa 11: Kanakuya_mk_7__Kanakyla_Saarde_vald__liivakarjaar_ELVKK.asice Allkirjastatud Taganõmme II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Taganomme_II_liivakarjaari_MKLT_v2.asice 4/4  TAGANÕMME LIIVAMAARDLA ja TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5341 LEPPEMÄRGID Kanaküla metskond 7 Taganõmme 71101:003:0115 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 71101:003:0023 1 Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja Volli-Hendriku 1 piiripunkti number 71101:003:0022 Taganõmme liivamaardla varuplokkide piir TAGANÕMME LIIVAMAARDLA I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon, m TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄR Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Nõlvaterviku Dryobates minor ülemine piir (väike-kirjurähn) Nõlvaterviku alumine piir KLO9134845 1 1 Elektripaigaldise kaitsevöönd III Looduskaitseala III kategooria kaitsealused liigid Ka-1 40.70 Vääriselupaik 0.4/0.3 37.70 2.6 Maaparandussüsteemi piir 0 10 20m 27 42.00 38.40 (05.11.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 23 (05.11.2024) 1 cm Kanaküla metskond 7 71101:003:0115 Kobras OÜ kaevandid, 2024 (EGF 47194): Ka-8 Kaevandi nr 26 0.7/0.2 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 46.00 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 4.8+ 40.50 22 Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris 2024 Kobras OÜ geodeet M. Aro (töö nr 2024-330). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 25 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 21 5. Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196). Ka-13 Sepa IV 24 41.90 V 71101:003:0017 20 35.90 0.4/0.2 2 5.6+ 2 37.90 (06.11.2024) Ka-12 Ka-2 0.3/0.2 41.80 2.6 40.60 38.90 23 38.40 0.6/0.2 19 1.6 38.20 (06.11.2024) 5 22 18 Turdus viscivorus (hoburästas) KLO9135038 Kanaküla(PÜ-196) 6113600012011/001 4 21 Ka-11 4 17 41.20 38.40 0.8/0.2 38.90 2.0 AS Tariston (06.11.2024) Taganõmme II liivakarjäär 3 3 Ka-4 41.50 36.60 plokk 8 TL aT Kanaküla(PÜ-196) plokk 9 EL aT 20 10 Kanaküla metskond 7 6113600012011/001 16 0.2/0.1 38.50 71101:003:0115 4.7+ (05.11.2024) 6 11 0.2/0.2 Ka-10 5.4+ 43.70 38.90 Ka-5 38.10 (05.11.2024) 19 Ka-3 43.00 0.2/0.1 40.90 15 39.00 3.8 36.00 39.00 (05.11.2024) 1.5/0.2 3.4+ 38.90 plokk 10 TK aT 5 (05.11.2024) plokk 9 EL aT Ka-9 18 13 46.10 0.6/0.2 14 41.30 41.30 4.2 III' 16 (05.11.2024) 13 V' 17 Ka-6 12 42.50 Kanaküla-Pütsepa tee 36.30 plokk 10 TK aT 71101:003:0119 37.60 0.2/0.1 (05.11.2024) 6.0+ 9 15 7 Ka-8 Ka-7 46.00 0.7/0.2 44.40 0.2/0.1 40.50 4.8+ 6 8 37.90 6.3+ IV' 14 12 38.10 42.00 (05.11.2024) (05.11.2024) 7 9 8 10 11 VEP nr.205812 Kosemäe maastikukaitseala KLO1101664 AS TARISTON PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Strix uralensis (händkakk) Kosemäe maastikukaitseala KLO9114479 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN VEP nr.L00554 KLO1101664 Dryocopus martius (musträhn) KLO9114480 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 12.2025 1 3 1:1000 2025-249  GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III-III' Ka-9 46.10 NW E 47 AS Tariston Taganõmme II liivakarjäär Ka-10 46 43.70 0.2 Kanaküla metskond 7 0.6 Kanaküla-Pütsepa tee 71101:003:0115 45 71101:003:0119 Ka-13 1:2 44 41.90 Ka-11 9-1 0.2 Kr 59,2% Ka-1 41.20 Ka-12 St 2,2% 43 40.70 40.60 10-1 TK Kr 0,0% St 10,9% 42 Kanaküla(PÜ-196) 0.2 TL plokk 10 TK aT 2.0 41.30 (05.11.2024) 0.4 13-1 plokk 8 TL aT 4.8 41 Kr 0,0% 0.2 5.1 St 5,0% 0.3 1:2 1:2 1.6 EL 0.2 0.8 10-2 40 0.4 plokk 8 TL aT 11-1 Kr 25,1% 1:2 0.6 12-1 St 8,7% 1-1 Kr 30,2% 1.3 Kr 0,0% 38.90 (06.11.2024) St 8,6% TL Kr 4,3% 39 St 3,5% 1.6 St 10,8% 2.2 TL 38.90 (05.11.2024) 1:5 1:5 38.40 (05.11.2024) 13-2 TL EL 2.2 2.8 plokk 9 EL aT Kr 1,7% 38.20 (06.11.2024) 1:5 37.90 (06.11.2024) 38 St 4,3% 5.6 1:5 3.2 1:5 3.0 plokk 9 EL aT 2.7 1:5 EL 3.2 37 36 6.0 Uuringupunktide 182 144 167 165 148 vahekaugus (m) GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IV-IV' Ka-8 NW 46.00 E Kanaküla-Pütsepa tee 47 Ka-7 71101:003:0119 AS Tariston 44.40 46 Taganõmme II liivakarjäär 0.2 Kanaküla metskond 7 0.7 71101:003:0115 45 Ka-6 42.50 Ka-2 0.1 44 41.80 Ka-4 0.2 Turdus viscivorus (hoburästas) 2.1 41.50 7-1 Kanaküla(PÜ-196) KLO9135038 Ka-5 Kr 0,0% 8-1 1:2 40.90 Kr 37,6% 43 St 1,6% plokk 10 TK aT St 1,9% 0.1 EL TK 2.2 42.00 (05.11.2024) 42 0.2 0.2 0.1 0.3 1.3 41 0.2 1:2 4-1 6-1 1.2 Kr 0,0% 0.2 Kr 1,5% 7-2 2-1 St 6,5% 5.5 1:2 St 1,5% plokk 8 TL aT Kr 5,7% 40 Kr 0,9% EL plokk 8 TL aT TL St 3,0% 1:2 St 5,9% 2.0 EL TL 1.5 38.90 (05.11.2024) 39 2.9 2.5 2.0 1:5 38.50 (05.11.2024) 4-2 1:5 3.2 38.10 (05.11.2024) 1:5 Kr 1,1% 5-1 38 1:5 St 7,3% Kr 2,7% 6-2 4.7 37.60 (05.11.2024) plokk 9 EL aT 6.5 TL plokk 9 EL aT St 2,1% Kr 0,0% EL 37 St 2,2% EL 4.9 36 4.9 6.2 Uuringupunktide 182 175 171 149 114 vahekaugus (m) GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE V-V' LEPPEMÄRGID AS Tariston NNW Taganõmme II liivakarjäär SSE 40.70 (06.11.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Kanaküla metskond 7 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 71101:003:0115 Kt kuni jt liiv 44 Kasvukiht (muld) Sepa Kanaküla(PÜ-196) Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 6113600012011/001 Ka-5 71101:003:0017 Ka-12 40.90 43 40.60 Maavaravaru plokkide piir Org. segune üpt liiv Vpt kuni pt liiv Kanaküla metskond 7 71101:003:0115 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 42 Elektripaigaldise kaitsevöönd 41 Saviliiv Kruus 0.2 III kategooria kaitsealused liigid 0.2 40 0.6 plokk 8 TL aT Kanaküla(PÜ-196) 1:2 1:2 12-1 Kr 0,0% 1.5 38.90 (05.11.2024) Maaparandussüsteemi piir ja nimetus 39 1.6 St 10,8% 2.0 Ka-17 Uuringupunkti nr 1:5 TL 46.20 Suudme abs kõrgus (m) 1:2 2.2 38.20 (06.11.2024) plokk 9 EL aT 5-1 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 38 1:5 1:5 2.7 Kr 2,7% St 2,1% Proovi võtmise intervall (m) EL 0.4 37 17-1 proovi tähistus 1:5 Kr 0,0% kruusa sisaldus % Süvenduse kalle ja kontuur St 6,4% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 36 4.9 TL maavara liik:TK - täitekruus Süvenduse tase 1.5 EL - ehitusliiv TL - täiteliiv Uuringupunktide AS TARISTON 135 4.5 Kihipinna sügavus (m) vahekaugus (m) PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 12.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-249  TAGANÕMME LIIVAMAARDLA ja TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5341 LEPPEMÄRGID Kanaküla metskond 7 Taganõmme 71101:003:0115 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 71101:003:0023 1 Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja Volli-Hendriku 1 piiripunkti number 71101:003:0022 Taganõmme liivamaardla varuplokkide piir TAGANÕMME Maapinna samakõrgusjoon vee all LIIVAMAARDLA Maapinna samakõrgusjoon vee peal TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄR Kõlvikupiir Mets, raiesmik, rohumaa Dryobates minor (väike-kirjurähn) Elektripaigaldise kaitsevöönd KLO9134845 1 1 Looduskaitseala III kategooria kaitsealused liigid Vääriselupaik Maaparandussüsteemi piir Veekoguks korrastatav ala (10,00 ha) 0 10 20m Metsamaaks korrastatav ala (5,16 ha) 27 Rohumaaks korrastatav ala (2,04 ha) 23 1 cm Kanaküla metskond 7 Märkused: 71101:003:0115 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt tehakse mäeeraldisele täiendav süvendamine, mille tulemusena kujuneb alale nõuetekohase sügavusega veekogu, v.a idapoolsele alale, mis korrastatakse metsamaaks. 26 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 39,0 m. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 22 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 11.12.2025. 5. Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196). 25 21 Sepa 24 71101:003:0017 20 2 2 23 19 5 22 18 Kanaküla(PÜ-196) 6113600012011/001 4 21 4 17 AS Tariston Taganõmme II liivakarjäär 3 3 Kanaküla(PÜ-196) 20 10 Kanaküla metskond 7 6113600012011/001 16 71101:003:0115 6 11 19 15 5 18 13 14 16 13 17 12 Kanaküla-Pütsepa tee 71101:003:0119 9 15 7 6 8 14 12 7 9 8 10 11 VEP nr.205812 Kosemäe maastikukaitseala KLO1101664 AS TARISTON PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Strix uralensis (händkakk) Kosemäe maastikukaitseala KLO9114479 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN VEP nr.L00554 KLO1101664 Dryocopus martius (musträhn) KLO9114480 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 12.2025 3 3 1:1000 2025-249  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-249 Detsember 2025 Tellija: AS Tariston PÄRNUMAA, SAARDE VALD, KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla X= 6457400, Y= 568000 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Taganõmme liivamaardla liivamaardla Taganõmme II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla, Kanaküla metskond 7 (kü 71101:003:0115) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH0159) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................10 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS .................................................................................................................11 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 12 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................19 10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 25.06.2025. a korraldus nr 13-5/25-79. 2. Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.01.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Elektrilevi OÜ 02.09.2025. a kooskõlastuskiri nr 4182828632. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Pärnumaal Saarde vallas Taganõmme liivamaardlas (registrikaardi nr 0041) Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 ning täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 25.06.2025. a. korraldusega nr 13-5/25-79 aruandes „Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.01.2025)“ (EGF aruande nr 47194) esitatud ettepaneku alusel. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Vajadus kruusa ja liiva järgi suureneb nii Pärnu- kui ka Viljandimaal märgatavalt. Lisaks Rail Baltic raudteetrassi rajamisele, on kliimaeesmärkidest tulenevalt hakatud Eestis tähelepanu ja ressurssi suunama taastuvenergeetika tootmisvõimekuste suurendamisele. Üheks taastuvenergeetika suurimateks rajatisteks on tuulepargid, mille rajamine vajab ka suures mahus puistematerjale tuulikute aluste ja nende hooldamiseks vajaliku taristu ehitamiseks. Taganõmme II liivakarjäär jääb nii Saarde kui ka Põhja-Sakala valda planeeritavate tuulealade optimaalsesse teeninduspiirkonda. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Taganõmme II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnumaal Saarde vallas Kanakülas Kanaküla metskond 7 (katastritunnus 71101:003:0115, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 38 938 759 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,80 ha ning selle teenindusmaa pindala on 17,20 ha. Taganõmme II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°15’8’’ p.l. ja 25°9’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5341 (graafiline lisa 1. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taganõmme II liivakarjäärist kirde, ida ja lõuna suunas jätkub katastriüksus Kanaküla metskond 7. Karjäär piirneb põhja suunast katastriüksusega Hendriku (katastritunnus 71101:003:0021, sihtotstarve 2 maatulundusmaa 100%, pindala 381 553 m ) ja Sepa (katastritunnus 71101:003:0017, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 76 420 m2) ning lääne suunast katastriüksusega Kanaküla-Pütsepa tee (katastritunnus 71101:003:0119, maa sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 18 848 m2). Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Taganõmme II liivakarjäär kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Taganõmme II liivakarjääri läbivad mitmed nimeta pinnasteed (ETAK ID 4821800, 4727529, 4879252). Karjääri lääneserv piirneb kohaliku avalikus kasutuses olev Kanaküla-Pütsepa teega nr 7110032. Uuringuaruande koostamise hetkel kehtinud endise Saarde valla üldplaneeringu (kehtestatud 30.01.2008) kohaselt on kohaliku tee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20 m. Selle nõudega on arvestatud Kanaküla III uuringuruumi II lahustüki varuplokkide kontuurimisel ning käesoleva taotluse koostamisel. Taganõmme II liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196) (MS kood/ehitise kood 6113600012011/001). Taganõmme II liivakarjääri keskosa läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin AS-25 (väline tunnus 220096568, 1-20 kV), mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 meetrit.1 Elektrilevi OÜ on andnud kooskõlastuse Taganõmme II liivakarjääris kaevandamiseks tingimusel, et õhuliinide all ilma loata üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine ja mastidest 10 m raadiuses kaevandamine on keelatud. Lisaks tuleb tagada liinimastidele ligipääsukoridor läbimõõduga 20 m (elektrooniline lisa 4). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub Taganõmme II liivakarjäärile lähim elamu asub ca 260 m kaugusel loode suunas Pille katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0026). Maastikuliselt paikneb Taganõmme II liivakarjäär Soomaa maastikurajoonis Sakala kõrgustiku lääneserva läheduses Balti jääpaisjärve rannavallil. Maastiku eripäraks on hilisjääajal kohalikes jääjärvedes ja Balti jääpaisjärves ladestunud setetest pinnakattega märgade rõhttasandike domineerimine.3 Eesti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi4 rakenduse andmetel moodustavad pinnakate setete ülemise kihi tuulesetted (liiv) ja jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Pinnakate setete paksus on kuni 15 m. Aluspõhja kivimid on esindatud Aruküla lademe liivakiviga. Maapinna absoluutkõrgus on Taganõmme II liivakarjääri alal vahemikus 40,7 – 46,4 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Taganõmme II liivakarjääri alal ning selle lähiümbruses on varem tehtud geoloogilisi uuringuid kokku viiel korral. 1971. a tegi RPI Eesti Põllumajandusprojekt Taganõmme karjääri esmase leiukoha uuringu, mille aruanne ei ole säilinud. 1 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 01.09.2025). 3 Eesti maastikud. Ivar Arold. Tartu 2005. 4 Eesti geoloogiline baaskaart. 1:400 000. Maa-amet, Eesti Geoloogiateenistus 2023. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 1982. a koostatud Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruande5 järgi tehti geoloogilisi töid Taganõmme liivamaardla piirkonnas toonase karjääri laiendamise võimaluste uurimiseks ja maardla piirkonnas olevate jääjärveliste setete tasandiku perspektiivi hindamiseks. 1981. a puuriti piirkonnas kokku 33 puurauku üldmetraažiga 208,5 m, millest võeti 41 proovi. Taganõmme II liivakarjääri alale ja selle lähiümbrusesse jäi 21 puurauku (Pa-149...169) ning karjääriga osaliselt kattub uuringus välja eraldatud varuplokk I. Ploki kasuliku kihi paksus oli vahemikus 1,9 – 11,2 m (keskmiselt 7,6 m). Kasuliku kihi moodustas erineva terakoostise ja kvaliteediga kruusliiv või liiv. Katendi paksus jäi vahemikku 0,3 – 0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Lamamiks oli saviliivmoreen. Kasuliku kihi kruusa fraktsiooni (>5 mm) keskmine sisaldus oli 9,8%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) keskmine sisaldus 5,0% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,0. Plokis I arvutati varu suuruseks 9,0 ha suurusel alal 684 tuh m3, millest 414 tuh m3 jäi mõõdetud veetasemest allapoole. 1995. a tegi Taganõmme leiukohas uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus.6 Uuringu käigus rajati kuus šurfi, seitse karjääri seinapuhastust ja üheksa kaevist katendi paksuse hindamiseks. Kasuliku kihi moodustas jämedateraline liiv kruusaga, mille paksus jäi vahemikku 6,4 – 7,3 m (keskmiselt 7,0 m). Katendi moodustas kasvukiht koos ülipeeneteralise liiva ja aleuriidiga. Kasvukihi paksus oli 0,05 – 0,4 m (keskmiselt 0,2 m) ning ülipeeneteralise liiva ja aleuriidi kihi paksus oli 0,4 – 1,9 m (keskmiselt 1,0 m). Lamamiks oli savi ja saviliivmoreen. Uuringu käigus mõõdeti keskmiseks veetaseme absoluutkõrguseks 41,6 m Balti77 süsteemis. Kasuliku kihi kruusafraktsiooni keskmine sisaldus oli 25,0%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 3,6% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,72. Lamam määrati absoluutkõrgusele 39,5 m Balti77 süsteemis. Uuringu tulemusena arvutati pindalal 12,70 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru kokku 509 tuh m3 (sh allpool veetaset 247 tuh m3) ja maa-ainese varu 47 tuh m3 . 2012. a tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Taganõmme liivakarjääris geoloogilise uuringu täiendava varu uurimiseks ja jääkvaru hindamiseks.7 Uuringuga rajati kaheksa puurauku, millest võeti 13 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Keskmine veetase määrati absoluutkõrgusele 40,7 m Balti77 süsteemis. Enamus maavarast vastas uuringu ajal kehtinud Keskkonnaministri 2005. a määruse nr 44 järgi ehitusliiva nõuetele. Ehitusliivas oli kruusafraktsioon keskmine sisaldus 19,2%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 4,9% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,6. Mäeeraldise põhja-, loode- ja edelaosas vastas kasuliku kihi ülemine osa eriotstarbelise liiva (täiteliiva) nõuetele. Eriotstarbelises liivas oli kruusfraktsiooni keskmine sisaldus 7,0%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 10,5% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 1,3. Mäeeraldise ida- ja kaguosas vastas osa maavarast ehituskruusa nõuetele. Ehituskruusas oli kruusfraktsiooni keskmine sisaldus 43,6%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 7,9% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,3. Uuringuga võeti arvele ehitusliiva varu plokis 1 ja 2 aT kokku 350 tuh m3 (sh 132 tuh m3 veealust varu) ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) varu plokis 3 kuni 5 aT kokku 52 tuh m3 (sh 2 tuh m3 veealust varu). 5 Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (EGF aruande nr 3955). 6 Taganõmme liivaleiukoha uuring (EGF aruande nr 3955). 7 Taganõmme liivamaardla Taganõmme liivakarjääri mäeeraldise täiendava uuringu ja jääkvaru hinnangu seletuskiri (EGF aruande nr 8419). Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 2024. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Kanaküla III uuringuruumis.8 Uuringu käigus kaevati 2024. aasta novembris Kanaküla III uuringuruumi 18 kaevandit ning võeti 27 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas uuringuruumis liiv ja kruus. Lisaks neile kasutati kasuliku kihi kvaliteedi määramiseks üheksat proovi 1995. ja 2012. a tehtud geoloogilisest uuringust. Töö tulemusena kinnitati Taganõmme liivamaardla täiendavad varuplokid. Eesti Geoloogiateenistuse korraldus 25.06.2025 nr 13- 13-5/25- 5/25-79. 79. Pärnu maakonna Taganõmme maardla registrikande muutmine: muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2025 maavarade registris Taganõmme liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,90 ha – 317 tuh m³ (aruandes 6 plokk), 1.2. täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 7,90 ha – 134 tuh m³ (aruandes 7 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,39 ha – 249 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.4. ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,27 ha – 185 tuh m³ (aruandes 9 plokk), 1.5. täitekruusa aktiivse tarbevaru pindalal 2,42 ha – 120 tuh m³ (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Taganõmme II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta novembris Kanaküla III uuringuruumi kaevatud 18 kaevandi (Ka-1…18, sügavusega 2,7 – 6,5 m) andmete põhjal. Samuti on kasutatud 1995. aasta uuringu ühe uuringupunkti (K-1, sügavusega 2,5) ja 2012. aasta uuringu kolme puuraugu (PA-6...8, sügavusega 6,2 – 6,8 m) andmeid. Taganõmme II liivakarjääri kattekihi moodustab muld (Q2_s, musta, mustjaspruuni, mustjashalli või tumepruuni värvi, samblakõduga, kohati liivane) ja selle all kohati lamav orgaanikasegune ülipeeneteraline liiv (Q1jrVr_fg, tumekollast, helehalli, halli või tumepruuni värvi, lõimiselt tolmjas või savikas, kohati limonitiseerunud ja tumepruuni värvi). Kattekihi paksus Taganõmme II liivakarjääri alal on 0,3 – 2,3 m, keskmise paksusega 0,4 m. Taganõmme II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg, sinakashalli, helepruuni, helekollast, valkjaskollast, kollakasvalget, beeži, kollast või punakaspruuni värvi, jäme- kuni väga peeneteraline, kohev kuni tihe ühtlane, põimjaskihiline, kohati tolmjas, kohati sisaldab üksikuid munakaid ja veeriseid) või jääjõeline kruus (Q1jrVr_fg, pruuni värvi, sisaldab karbonaatseid ja kristalliinseid munakaid, kohati ka rahne, jämepurru sisaldus kuni 20%). Kasuliku kihi paksus on 1,6 – 6,3 m, keskmise paksusega 4,3 m. Kasulikku kihti läbiti ainult uuringupunktides Ka-1...3, Ka-9 ning Ka-11...12. Ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab Taganõmme II liivakarjääris kas saviliiv (Q1jrVr_lg, pruuni, punakaspruuni või beeži värvi, tolmjas, pehmeplastne) või saviliivmoreen (Q1jrVr_g, pruuni värvi, sisaldab jämepurdu kuni 30%). Kasuliku kihi lamam läbiti 0,2 – 0,5 m ulatuses. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise alal avati põhjavesi 2024. aasta novembris tehtud geoloogilise uuringu käigus kõikides uuringupunktides, v.a Ka-2. Põhjavesi asus maapinnast 2,0 (Ka-5) – 6,3 m (Ka-7) sügavusel, 8 Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47194). Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad absoluutkõrgusel 37,6 – 42,0 m. Veetase kopeerib valdavalt vettpidava kihi (saviliv, saviliivmoreen) reljeefi ning on võrdlemisi ebaühtlane. Uuringupunktides mõõdetud andmete põhjal on keskmine põhjavee tase Taganõmme II liivakarjääri alal 39,0 m abs. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Taganõmme II liivakarjääris täiteliiva (plokk 8), ehitusliiva (plokk 9) ja täitekruusa (plokk 10) kvaliteedinõuetele vastav materjal. Täiteliiva äiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 materjal on valdavalt keskmiselt sorteeritud, sõelavahemikus domineerib peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm), paiguti esineb suures osakaalus ka ülipeenliiva (0,63 – 0,125 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,5 – 23,3%, kaalutud keskmisena 5,7%). Ploki 8 lamamis asuv ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 materjal on valdavalt keskmiselt sorteeritud, sõelavahemikus domineerib peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm). Peenosise suurus on madalam (2,1 – 7,3%, kaalutud keskmisena 4,0%) kui plokis 8. Karjääri idaosas asuv täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 materjal on valdavalt keskmiselt sorteeritud. Sõelavahemikus domineerib liiva komponendis jäme- kuni ülijämeliiva fraktsioon (0,5 – 2,0 mm). Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud, kuid esineb palju veeriseid ja rahne (>250 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,9 – 10,9%, kaalutud keskmisena 4,8%). 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks. Liiva filtratsioonimoodul on 1,9 – 3,9 m/ööp, materjali on sobilik teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. Tabelis 1 on esitatud Taganõmme II liivakarjääri varuplokkide 8…10 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Taganõmme II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad NÄITAJA Taganõmme II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 30,2 4,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 69,8 100,0 96,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,5 23,3 5,7 Looduslik materjal ploki 9 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 4,3 2,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 95,7 100,0 97,9 97,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,1 7,3 4,0 Looduslik materjal ploki 10 TK aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 59,2 36,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 40,8 100,0 63,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,9 10,9 4,8 Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taganõmme II liivakarjääri varu on arvutatud kolme plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: täiteliiva plokk 8 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 10,39 ha, varu 249 tuh m3), ehitusliiva plokk 9 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 11,27 ha, varu 185 tuh m3) ning täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 10 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 2,42 ha, varu 120 tuh m3) Kobras OÜ töö „Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.01.2025) (EGF aruande nr 47194) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Taganõmme liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 9 ja täitekruusa aktiivse tarbevaru plokiga 10. Mäeeraldise pindala on 12,80 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 9 ja 10 kinnitatud varu sügavusega (absoluutsel kõrgusel 36,00 – 41,30 m). Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga lääne-, põhja- ja kaguservas. Kirde-, ida- ja lõunaservas ulatub teenindusmaa piir kuni ca 50 m kaugusele mäeeraldise piirist. Selliselt valitud mäeeraldise teenindusmaa piiridega on tagatud piisav maa-ala veealusel kaevandamisel väljatud materjali nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,20 ha. Saarde valla üldplaneeringus määratud kohaliku tee kaitsevööndi laiuse nõudest (mõlemal pool sõiduraja telge 20 m) lähtudes moodustati geoloogilise uuringuga varuplokkide piir Kanaküla-Pütsepa tee nr 7110032 teljest ca 20 m kaugusele, mida järgib ka Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir. Mäeeraldise teenindusmaa piir ulatub edelaservas ka nimetatud teeni, kuna sinna kavandatakse tulevase karjääri väljaveotee. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib üsna muutliku koostise ja läbilõikega kruus ja liiv. Kruus levib ülalpool põhjavee taset ning selle ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:1,4 (kallakus ~36°). Liiv esineb ülal- ja allpool põhjavee taset ning selle ohutuks püsinõlvuseks on valitud vee peal 1:2 (kallakus ~27°) ja vee all 1:5 (~11°). Nõlvatervikute mahu hulka on arvestatud ka mäeeraldist läbiva elektriõhuliini mastide teenindamiseks vajalikud kaitsetervikud. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Taganõmme II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 8 TL aT 249 9 240 Plokk 9 EL aT 185 41 144 Plokk 10 TK aT 120 11 109 KOKKU 554 61 493 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 35 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida mullast, orgaanilise ainega liivast ja tolmjast ülipeeneteralisest liivast koosnev katend kogumahus 53 tuh m3, millest muld moodustab 31 tuh m3. Katendi keskmine paksus kokku on 0,4 m, sh mulla paksus 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealse põhja ja nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Tabel 3. Taganõmme II liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Mäeeraldise veepealsed nõlvad 14 560 ~2910 1 – 23 Mäeeraldise põhi 11 750 ~2350 KOKKU Taganõmme II liivakarjäär 26 310 ~5260 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade ja kõige idapoolsema osa põhja katmine (osas, kus varu ei ulatu vee alla) ca 0,2 m paksuse mullakihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 7 m (graafiline lisa 3. Taganõmme II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:1,4 (kruus) või 1:2 (liiv) ülalpool põhjavee taset ja 1:5 (liiv) allpool põhjavee taset. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht on kokku ca 5260 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 25 740 m3 mulda ja ca 22 000 m3 orgaanikarikkast peeneteralisest liivast koosnevat katendit. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Taganõmme II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,3 – 0,8 m), kõige paksem on kattekiht Ka-5 ümbruses kuni 1,5 m. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset ning karjääriala täiendava süvendamise vajadus, kuna veealuse varuploki lasumustingimustest tulenevalt ei moodustu ilma täiendava süvendamiseta nõuetekohast veekogu (vee sügavus peab olema valdavalt vähemalt 2 m). Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on vahemikus 0,4 – 5,2 m (keskmine paksus plokis 8 on 2,4 m ning plokis 10 on 5,0 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on kuni 3,1 m (keskmine paksus plokis 9 on 1,6 m). Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht ning karjääriala osaliselt nõuetekohaseks veekoguks süvendamise parameetrid. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada mäeeraldise teenindusmaa lõunaservas kulgevat metsateed (ETAK ID 4927163), mis ühendab karjääri kohalikku avalikus kasutuses oleva Kanaküla-Pütsepa teega. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses ja haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Taganõmme II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.9 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Taganõmme II liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud täitekruusa ja täiteliiva ning allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist tuleb Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldist osaliselt süvendada, et tagada nõuetekohane valdavalt 2 meetri sügavune veekogu. Maapõueseaduse § 42 lg 3 p 2 lubab eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljapool mäeeraldise piire kivimit ja setendit korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud mahus. Arvestades, et keskmine põhjavee tase on absoluutsel kõrgusel 39,0 m, on süvendamise minimaalne tase karjäärialal absoluutsel kõrgusel 37,0 m. Süvendamistasemele jõudmiseks tuleb kaevandada materjali väljaspool mäeeraldise piire mahus ca 41 tuh m3. Täpne süvendatava ala suurus ning eemaldatav pinnase maht esitatakse karjääri kaevandamis- ja korrastamisprojektis. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsa-ja rohumaaks ning veekoguks. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise alale ca 10,0 ha suurune veekogu. Mäeeraldise idaosas jääb lamam valdavalt rohkem kui 0,7 m kõrgemale määratud keskmisest põhjaveetasemest, millega on tagatud 9 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad taasmetsastamiseks sobilikud tingimused. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusal on see väiksem kui ~36° (nõlvus 1:1,4) ja liival väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri põhja ja nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel ning veepealsele karjääripõhja osale istutatakse mets. Hinnangulised kulud Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja ülalpool veetaset asuva põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 6600 eurot. Taganõmme II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Taganõmme II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine kavandatava tegevuse tagajärjel. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Taganõmme II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesed nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv peenosakesed võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.10 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Taganõmme II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Taganõmme II liivakarjääri keskmise aastamäära (35 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,044 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0006) = 0,0045 kg/t. Taganõmme II liivakarjääri keskmise aastamäära (35 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,284 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Taganõmme II liivakarjääris sisaldab jämepurdmaterjali täitekruusa plokk 10, mille kaevandamise keskmine aastamäär on ca 8 tuh m3, mis 10 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad mahukaalu 1,8 t/m3 korral teeb materjali kaaluks ca 14 400 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus- sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise kruusa aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 10 – 11 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Taganõmme II liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt tootmisprotsessist tulenevale vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 töödud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).11 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub Taganõmme II liivakarjäärile lähima majapidamise õueala ca 220 m kaugusel loode suunas Pille katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0026). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed. Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp: Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). 11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.12 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Karjääris töötavatel masinatel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas. 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui purustus-sõelumissõlm asub lähima majapidamise õuealast ca 240 m kaugusel 12 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad (nõlvatervikutest tulenevalt ei saa masin asetseda täpselt mäeeraldise piiril), siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 56 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 3. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,8 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise kirdeosas töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 58 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 2 dB võrra madalamale. Karjääri avamisel kuhjatakse mäeeraldise servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Taganõmme II liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri alale veekogu pindalaga ca 10,0 ha. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 3,1 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva/kruusa hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.13 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ja osaliselt rohu- ning metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Taganõmme II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi hoburästa (Turdus viscivorus, EELIS kood KLO9135038) elupaik. Vastavalt looduskaitseseaduse § 43 rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Taganõmme II liivakarjääri alal kasvav metsakooslus levib ka karjääri lähiümbruses ning seega leidub mäeeraldisel registreeritud kaitsealusele liigile pesitsemiseks sarnaseid pesapuid väljaspool taotletavat mäeeraldist. Sellest tulenevalt ei kahjusta liivakarjääri rajamine olulisel määral hoburästa elutingimusi antud piirkonnas. Pesitsusrahu kehtib hoburästa puhul vahemikus 21.03 – 10.08. Metsa raadamine tuleb teha väljaspool pesitsusperioodi, et vältida kaitsealuse liigi isendite ja nende pesade hävimist. Taganõmme II liivakarjäärist lähimas punktis ca 20 m kaugusel lõuna suunas asub Kosemäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000650), millega samades piirides asub ka Natura 2000 võrgustiku Kosemäe loodusala (EELIS kood RAH0000290). Kosemäe maastikukaitsealal on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide musträhn (Dryocopus martius, EELIS kood KLO9114480) ja händkakk (Strix uralensis, EELIS kood KLO9114479) elupaik. Kosemäe maastikukaitsealal asuvad vääriselupaigad nr.L00553, nr.L00554, nr.L00555 ja nr.L01880. Lisaks asub Taganõmme II liivakarjäärist ca 30 m kaugusel edela suunas vääriselupaik nr 205812. 13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Kosemäe maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustiku Kosemäe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Taganõmme liivamaardlas (maardla registrikaart 0041) Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taganõmme II liivakarjäär asub Pärnumaal Saarde vallas Kanakülas Taganõmme liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 9 ning täitekruusa aktiivse tarbevaru plokil 10. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,80 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,20 ha. Taganõmme II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 249 tuh m3, ehitusliiva varu kogus on 185 tuh m3 ja täitekruusa varu kogus on 120 tuh m3. Kaevandatav täiteliiva kogus on 240 tuh m3, ehitusliiva kogus on 144 tuh m3 ja täitekruusa kogus on 109 tuh m3. Nõlvatervikusse jääva täiteliiva varu kogus on 9 tuh m3, ehitusliiva kogus on 41 tuh m3 ja täitekruusa kogus on 11 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 12.12.2025 Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20  KORRALDUS 25.06.2025 nr 13-5/25-79 Pärnu maakonna Taganõmme maardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas AS Tariston volitusel Eesti Geoloogiateenistusele Kanaküla III uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva, ehitusliiva ja täitekruusa arvele võtmise aruande „Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.01.2025) (registreeritud nr-ga 13-2/25-886; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 11.09.2024 nr korraldusega nr DM-128626-12 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522230. Keskkonnaamet muutis luba 29.10.2024 korraldusega nr DM-129970-3, muutes tööde teostaja andmeid. Uueks tööde teostajaks sai Kobras OÜ. Maavaravaru on arvutatud plokkides 6-10, mis paiknevad Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanakülas katastriüksusel Kanaküla metskond 7 (tunnus 71101:003:0115). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kanaküla III uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks, ehitusliivaks ja täitekruusaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2025 maavarade registris Taganõmme liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,90 ha – 317 tuh m³ (aruandes 6 plokk), 1.2. täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 7,90 ha – 134 tuh m³ (aruandes 7 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,39 ha – 249 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.4. ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,27 ha – 185 tuh m³ (aruandes 9 plokk), 1.5. täitekruusa aktiivse tarbevaru pindalal 2,42 ha – 120 tuh m³ (aruandes 10 plokk). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 41) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks AS-le Tariston, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile, Saarde Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 2 (2)  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2024-293 Märts 2025 Tellija: AS Tariston PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.01.2025) Juhataja: Erki Kõnd Geoloog: Peeter Lillak Geoloog: Tanel Mäger Objekti asukoht: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla X= 6457400, Y= 568000  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Peeter Lillak. Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.01.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. Aruanne ühes köites. Tekst 24 lk, 16 tekstilisa, 2 graafilist lisa (2 leheküljel). EGF, Maa-amet, AS Tariston. Kanaküla uuringuruum asub Pärnumaal Saarde vallas Kanakülas kolme lahustükina Kanaküla metskond 7 (katastritunnus 71101:003:0115, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3594,88 ha) katastriüksusel, Eesti baaskaardi lehel 5341. Kanaküla III uuringuruumi teenindusala I lahustüki pindala on 7,90 ha, II lahustüki pindala on 13,39 ha ja III lahustüki pindala on 3,03 ha, kokku 24,33 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2024. aasta novembris läbi Kanaküla III uuringuruumi teenindusala osaline geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus kaevati 2024. aasta novembris Kanaküla III uuringuruumi 18 kaevandit ning võeti 27 proovi kasulikust kihist. Maavaravaru arvutati Kanaküla III uuringuruumis viie plokina aktiivse tarbevaru kategoorias:  Plokk 6 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal 317 tuh m3;  plokk 7 (täitekruusa aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal 134 tuh m3;  plokk 8 (täiteliiva aktiivse tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,39 ha pindalal kokku 249 tuh m3;  plokk 9 (ehitusliiva aktiivse tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,27 ha pindalal kokku 185 tuh m3;  plokk 10 (täitekruusa aktiivse tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,42 ha pindalal kokku 120 tuh m3. Kanaküla III uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad on:  plokk 6 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 19,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 6,0%;  plokk 7 (varu allpool põhjavee taset) täitekruus – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 35,9% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 5,3%;  plokk 8 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 4,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 5,7%;  plokk 9 (varu allpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 2,1% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 4,0%;  plokk 10 (varu ülalpool põhjavee taset) täitekruus – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 36,1% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 4,8%. KOBRAS OÜ  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Kanaküla III uuringuruumi materjal vastab keskmiste näitajate poolest täiteliiva, ehitusliiva ja täitekruusa nõuetele. Uuringuruumi I lahustükil moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 liiv on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib jämepurrus ülijämekruusa fraktsioon (40 – 63 mm) ning liiva komponendis peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (0,9 – 20,2%, kaalutud keskmisena 6,0%). Uuringuruumi I lahustükil moodustatud täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 7 kruus on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib jämepurrus ülijämekruusa fraktsioon (40 – 63 mm), aga leidub ka suures osakaalus veeriseid ja rahne (>250 mm). Liiva komponent on ühtlane, mõneti esineb enam jäme- kuni ülijämeliiva fraktsiooni (0,5 – 2,0 mm). Sarnaselt plokk 6 on peenosise suurus on võrdlemisi madal (3,0 – 9,6%, kaalutud keskmisena 5,3%). Uuringuruumi II lahustükil moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 liiv on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib liiva komponendis peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm), paiguti esineb suures osakaalus ka ülipeenliiva (0,63 – 0,125 mm) fraktsioon. Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud ehk esineb ühtlase jaotusega sõelkõvera vahemike vahel. Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,5 – 23,3%, kaalutud keskmisena 5,7%). Uuringuruumi II lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 liiv on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib liiva komponendis peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm). Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud. Peenosise suurus on madalam (2,1 – 7,3%, kaalutud keskmisena 4,0%), kui plokis 8. Uuringuruumi II lahustükil moodustatud täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 kruus on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal. Sõelavahemikus domineerib liiva komponendis jäme- kuni ülijämeliiva fraktsioon (0,5 – 2,0 mm) K-10 ülemises osas on materjal hästi sorteeritud ja domineerib peenliiva (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud, kuid esineb palju veeriseid ja rahne (>250 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,9 – 10,9%, kaalutud keskmisena 4,8%). Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks Täiteliiv ja täitekruus sobib kasutamiseks taristuobjektide muldkehade rajamiseks, täiteliiva on võimalik kasutada ka trasside täitmiseks. Liiva filtratsioonimoodul on 1,9 – 3,9 m/ööp, materjali on sobilik teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. Võtmesõnad: Pärnumaa, Saarde vald, Taganõmme liivamaardla, Kanaküla III uuringuruum, täiteliiv, ehitusliiv, täitekruus, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 3  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 5 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 5 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 8 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 8 2.4. Geoloogiline uuritus ................................................................................................................ 10 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................. 11 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 13 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 14 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 17 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 20 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 20 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 21 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 21 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 22 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 23 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 24 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5 6. Kanaküla III uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7 8. Varasemate uuringute laboriandmestik (EGF 4945, EGF 8419). Lisa 8. 9. Geoloogilise uuringu luba L.MU/522230, 11.09.2024. Lisa 9 10. Kanaküla III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 10 11. Kanaküla III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-130798-4, 03.04.2025. Lisa 11 12. Kanaküla III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandest. Keskkonnaameti maapõuebüroo kiri nr DM-132237-2, 29.05.2025. Lisa 12 13. Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna e-kiri, 29.10.2024. Lisa 13 14. Vastuskiri maaparandussüsteemi maa-alal maavaravaru arvele võtmise kohta. Maa- ja Ruumiameti kiri nr 6.2-2/13033, 21.03.2025. Lisa 14 15. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 15 16. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 16 Graafilised lisad 1. Kanaküla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5341) (kahel lehel). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VIII – VIII’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (kahel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (4 tk). KOBRAS OÜ 4  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis AS Tariston tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 29.10.2024 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/522230 (tekstilisa 9) läbi Kanaküla III uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Taganõmme liivamaardlast lõuna suunas paikneva Kanaküla III uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kanaküla III uuringuruum asub Pärnumaal Saarde vallas Kanaküla metskond 7 (katastriüksuse tunnus 71101:003:0115, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3594,88 ha) kinnistu lõunaosas. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kanaküla III uuringuruumi teenindusala I lahustüki pindala on 7,90 ha, II lahustüki pindala on 13,39 ha ja III lahustüki pindala on 3,03 ha (kokku 24,33 ha). Geoloogilise uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi alal erineva vanuselise koostisega puistuga metsamaa. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Kanaküla III uuringuruumi teenindusala osaline geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Kanaküla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Kaevandite rajamine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Kanaküla II uuringuruum jääb Viljandi linnast ca 25,6 km kaugusele edela suunda ja Kilingi-Nõmme linnast ca 14,2 km kaugusele kirde suunda. Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaantee (nr 92) 108. kilomeetripunktist põhja suunas asuvad taotletava uuringuruumi I ja II lahustükid vastavalt ca 1,1 ja 520 m kaugusel. Nimetatud maantee 107. kilomeetripunktist asub loodes ca 31 m kaugusel uuringuruumi III lahustükk. Kanaküla III uuringuruum koosneb kolmest lahustükist. I lahustüki suurus on 7,90 ha, II lahustüki suurus on 13,39 ha ning III lahustüki suurus on 3,03 ha. Lahustükkide I ja II vaheline kaugus on ca 410 m ning lahustükkide II ja III vaheline kaugus on ca 225 m. Uuringuruum paikneb katastriüksusel Kanaküla metskond 7 (katastritunnus 71101:003:0115, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3893,88 ha). Kanaküla III uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 58°15’8’’ p.l. ja 25°9’30’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5341. Kanaküla III uuringuruumi I lahustükist jätkub ida ja lõuna suunas katastriüksus Kanaküla metskond 7. Lahustükk piirneb põhja suunas katastriüksusega Taganõmme karjäär (katastritunnus 71101:004:0141, KOBRAS OÜ 5  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 13,02 ha), kagu suunas katastriüksusega Volli- Hendriku (katastritunnus 71101:003:0022, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8,25 ha) ja lääne suunas katastriüksusega Hendriku (katastritunnus 71101:003:0021, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 38,16 ha). Uuringuruumi II lahustükist jätkub kirde, ida ja lõuna suunas katastriüksus Kanaküla metskond 7. Lahustükk piirneb põhjas katastriüksustega Hendriku ja Sepa (katastritunnus 71101:003:0017) ning läänes katastriüksusega Kanaküla-Pütsepa tee (katastritunnus 71101:003:0119). Uuringuruumi III lahustükist jätkub kõikides suundades Kanaküla metskond 7 katastriüksus. Uuringuruumi I lahustükk piirneb põhja suunast vahetult Taganõmme liivamaardla (maardla registrikaart nr 0041) plokiga 1 EL aT, plokiga 2 EL aT, plokiga 3 TL aT ja plokiga 4 TL aT. Lisaks asub maardlas ka plokk 5 TL aT. Kõiki loetletud varuplokke hõlmab Riigimetsa Majandamise Keskuse Taganõmme liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/323009, kehtib kuni 09.04.2028) mäeeraldis. Kanaküla III uuringuruum kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Kanaküla III uuringuruumi I lahustüki lõunapiiril asub nimeta pinnastee (ETAK ID 4683258). Uuringuruumi II ja III lahustükki läbivad mitmed nimeta pinnasteed (ETAK ID 4821800, 4727529, 4879252). Uuringuruumi II lahustüki läänepiirist ca 1 – 3 m kaugusel, mõõdetuna sõidutee välimisest servast, paikneb kohalik avalikus kasutuses olev Kanaküla-Pütsepa tee nr 7110032. Uuringuaruande koostamise hetkel kehtinud endise Saarde valla üldplaneeringu (kehtestatud 30.01.2008) kohaselt on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20 m. Selle nõudega on arvestatud uuringuruumi II lahustüki varuplokkide kontuurimisel. Uuringuruumi III lahustükist ca 2 m kaugusel ida suunas asub Kalmetu metsatee nr 7110121 ning ca 30 m kaugusel lõuna suunas kulgeb Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme riigi põhimaantee nr 92. Kanaküla III uuringuruumi I lahustükil on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi musträhni (Dryocopus martius, EELIS kood KLO9134972) elupaik ja II lahustükil III kategooria kaitsealuse liigi hoburästa (Turdus viscivorus, EELIS koodd KLO9135038) elupaik. Keskkonnamet leiab, et kaitsealuste liikide elupaikadega kattuvad alad võib võtta arvele aktiivse trabevaruna, kuid kaevandamise võimalikkus ja täpsemaid mõjusid mõjupiirkonnas olevatele liikidele (sh Natura 2000 alad) saab ja tuleb hinnata kaevandamisloa taotluse menetluse käigus (tekstilisa 12). Uuringuruumi I lahustüki läheduses, Taganõmme liivakarjääri alal ja sellest vahetult põhja suunas, on registreeritud järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaik – väiketüll (Charadrius dubius, EELIS kood KLO135142), sookurg (Grus grus, EELIS kood KLO134859) ja nõmmelõoke (Lullula arborea, EELIS kood KLO9134978). KOBRAS OÜ 6  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Uuringuruumi II lahustükist lähimas punktis ca 45 m kaugusel lõuna suunas asub Kosemäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000650), millega samades piirides asub ka Natura 2000 võrgustiku Kosemäe loodusala (EELIS kood RAH0000290). Kosemäe maastikukaitsealal on registeeritud III kategooria kaitsealuste liikide musträhn (Dryocopus martius, EELIS kood KLO9114480) ja händkakk (Strix uralensis, EELIS kood KLO9114479) elupaik. Kosemäe maastikukaitsealal asuvad vääriselupaigad nr.L00553, nr.L00554, nr.L00555 ja nr.L01880. Lisaks asub uuringuruumi II lahustükist ca 30 m kaugusel edela suunas vääriselupaik nr 205812. Kanaküla III uuringuruumi lahustükkide lähedusse jäävad I kaitsekategooria liikidest väike-konnakotka (Clanga pomarina) elupaik ning II kaitsekategooria liikidest karvasjalg-kaku (Aegolius funereus), metsise (Tetrao urogallus) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaigad. Kanaküla III uuringuruumi alal puuduvad ajaloo- ja kultuurimälestised, kuid Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna arheoloogiakogude hoidja teavitas 29.10.2024 e-kirjaga Keskkonnaametit, et arhiivimaterjalide alusel on uuringuruumi III lahustüki alal põhjust oletada arheoloogilise kalmistu ja inimjäänuste olemasolu (tekstilisa 13). Sellest tulenevalt otsustas uuringuloa omanik III lahustüki alal geoloogilise uuringu tegemisest loobuda. Kanaküla III uuringuruumi I lahustükk kattub põhjaosas maaparandussüsteemiga Riimaru(TTP-414) (MS kood/ehitise kood 6113600012030/001) ja lõunaosas maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196) (MS kood/ehitise kood 6113600012011/001). Uuringuruumi II ja III lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196). Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna Lääne bürool puuduvad vastuväited maaparandusehitistega kattuval alal maavaravaru arvele võtmise osas (tekstilisa 14). Kanaküla III uuringuruumi I lahustüki edelaosa ja II lahustüki keskosa läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin AS-25 (väline tunnus 220096568, 1-20 kV), millel on vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele 25.06.2015 nr 73 õhuliini kaitsevöönd alla 1-20 kV nimipingega liinidel mõlemal pool liini telge 10 meetrit. Geoloogilise uuringu käigus elektriõhuliini kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajatud. Maavaravaru esitatakse õhuliini kaitsevööndis arvele võtmiseks aktiivse tarbevaruna eeldusel, et kaevandamise keskkonnaloa taotlemise etapis täidetakse kõiki liinile kohalduvaid nõudeid vastavalt Elektrilevi OÜ poolt antavale vastavasisulisele kooskõlastusele. Kanaküla III uuringuruum ei paikne tiheasustusega alal. Uuringuruumile lähim asula on Kanaküla, mille keskus jääb ca 1 km kaugusele edela suunda. Põhikaardi andmetel asub uuringuruumi I lahustükile lähim elamu ca 265 m kaugusel lääne suunas Hendriku katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0021), II lahustükile lähim elamu asub ca 235 m kaugusel loode suunas Pille katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0026) ning III lahustükile lähim elamu asub ca 315 m kaugusel lõuna suunas Loime katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0016). KOBRAS OÜ 7  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Kanaküla III uuringuruum Soomaa maastikurajoonis Sakala kõrgustiku lääneserva läheduses Balti jääpaisjärve rannavallil. Maastiku eripäraks on hilisjääajal kohalikes jääjärvedes ja Balti jääpaisjärves ladestunud setetest pinnakattega märgade rõhttasandike domineerimine (Arold, 2005) [1]. 1:400 000 geoloogilise baaskaardi [2] rakenduse andmetel moodustab pinnakate setete ülemise kihi tuulesetted (liiv) ja jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Pinnakate setete paksus on kuni 15 m. Aluspõhja kivimid on esindatud Aruküla lademe liivakiviga. Maapinna absoluutkõrgus on uuringuruumi I lahustükil vahemikus 43,3 – 46,6 m, II lahustükil vahemikus 40,7 – 46,4 m ning III lahustükil vahemikus 45,5 – 48,5 m. 2.3. Geoloogiline ehitus Kanaküla III uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö 2024. aasta novembris kaevatud 18 kaevandi (Ka-1…18, sügavusega 2,7 – 6,5 m) andmete põhjal. Samuti on kasutatud 1995. aasta uuringu ühe uuringupunkti (K-1, sügavusega 2,5) ja 2012. aasta uuringu kolme puuraugu (PA-6...8, sügavusega 6,2 – 6,8 m) andmeid. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Kanaküla III uuringuruumi kattekihi moodustab muld (Q2_s, musta, mustjaspruuni, mustjashalli või tumepruuni värvi, samblakõduga, kohati liivane) ja selle all kohati lamav orgaanikasegune ülipeeneteraline liiv (Q1jrVr_fg, tumekollast, helehalli, halli või tumepruuni värvi, lõimiselt tolmjas või savikas, kohati limonitiseerunud ja tumepruuni värvi). Ka-14 uuringupunktis arvestati kattekihi hulka ka ülipeeneteraline tolmjas liiv (Q1jrVr_fg, kollakasbeež kuni sinakashall, vilgurikas, ühtlane, tihe). Kattekihi paksus uuringuruumi I lahustükil on 0,2 – 1,5, keskmise paksusega 0,4 m. Kattekihi paksus uuringuruumi II lahustükil on 0,3 – 2,3 m, keskmise paksusega 0,4 m. Kanaküla III uuringuruumi kasuliku kihi moodustab varu arvutuse alal jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg, sinakashalli, helepruuni, helekollast, valkjaskollast, kollakasvalget, beeži, kollast või punakaspruuni värvi, jäme- kuni väga peeneteraline, kohev kuni tihe ühtlane, põimjaskihiline, kohati tolmjas, kohati sisaldab üksikuid munakaid ja veeriseid) või jääjõeline kruus (Q1jrVr_fg, pruuni värvi, sisaldab karbonaatseid ja kristalliinseid munakaid, kohati ka rahne, jämepurru sisaldus kuni ca 20%). Kasuliku kihi paksus uuringuruumi I lahustükil on 2,2 – 6,0 m, keskmise paksusega 5,7 m. Kasuliku kihi paksus uuringuruumi II lahustükil on 1,6 – 6,3 m, keskmise paksusega 4,3 m. Kasulikku kihti läbiti ainult uuringupunktides Ka-1...3, Ka-9 ning Ka-11...12. Ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab Kanaküla III uuringuruumis kas saviliiv (Q1jrVr_lg, pruuni, punakaspruuni või beeži värvi, tolmjas, pehmeplastne) või saviliivmoreen (Q1jrVr_g, pruuni värvi, sisaldab jämepurdu kuni 30%). Kasuliku kihi lamam läbiti Kanaküla III uuringuruumis 0,2 – 0,5 m ulatuses. KOBRAS OÜ 8  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [3]. KOBRAS OÜ 9  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.4. Geoloogiline uuritus Kanaküla III uuringuruumi varu arvutuse alal (I ja II lahustükk) ning selle lähiümbruses on varem tehtud geoloogilisi uuringuid kokku 4 korral. 1971. a tegi RPI Eesti Põllumajandusprojekt Taganõmme karjääri esmase leiukoha uuringu, mille aruanne ei ole säilinud. 1982. a koostatud Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruande (Sinisalu jt, 1982) [4] järgi tehti geoloogilisi töid Taganõmme liivamaardla piirkonnas toonase karjääri laiendamise võimaluste uurimiseks ja maardla piirkonnas olevate jääjärveliste setete tasandiku perspektiivi hindamiseks. 1981. a puuriti piirkonnas kokku 33 puurauku üldmetraažiga 208,5 m, millest võeti 41 proovi. Kanaküla III uuringuruumi I lahustükile ja selle lähiümbrusesse jäi neli puurauku (Pa-170...172, 174). Puuraukude järgi oli kasuliku kihi paksus vahemikus 2,1 kuni 3,7 m. Kasuliku kihi moodustas keskmise- ja jämedateraline kruusliiv. Katendi paksuseks hinnati 0,4 – 1,0 m. Kasuliku kihi kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus oli vahemikus 17,5 – 34,7%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus 9,5 – 18,4% ja väljasõelutud liiva peensusmoodul oli 2,0 – 2,4. Varu suurust ei arvutatud. Kanaküla III uuringuruumi II lahustükile ja selle lähiümbrusesse jäi 21 puurauku (Pa-149...169) ning uringuruumi II lahustükiga osaliselt kattub välja eraldatud varuplokk I. Ploki kasuliku kihi paksus oli vahemikus 1,9 – 11,2 m (keskmiselt 7,6 m). Kasuliku kihi moodustas erineva terakoostise ja kvaliteediga kruusliiv või liiv. Katendi paksus jäi vahemikku 0,3 – 0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Lamamiks oli saviliivmoreen. Kasuliku kihi kruusa fraktsiooni (>5 mm) keskmine sisaldus oli 9,8%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) keskmine sisaldus 5,0% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,0. Plokis I arvutati varu suuruseks 9,0 ha suurusel alal 684 tuh m3, millest 414 tuh m3 jäi mõõdetud veetasemest allapoole. 1995. a tegi Taganõmme leiukohas uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Sinisalu, 1995) [5]. Uuringu käigus rajati kuus šurfi, seitse karjääri seinapuhastust ja üheksa kaevist katendi paksuse hindamiseks. Kasuliku kihi moodustas jämedateraline liiv kruusaga, mille paksus jäi vahemikku 6,4 – 7,3 m (keskmiselt 7,0 m). Katendi moodustas kasvukiht koos ülipeeneteralise liiva ja aleuriidiga. Kasvukihi paksus oli 0,05 – 0,4 m (keskmiselt 0,2 m) ning ülipeeneteralise liiva ja aleuriidi kihi paksus oli 0,4 – 1,9 m (keskmiselt 1,0 m). Lamamiks oli savi ja saviliivmoreen. Uuringu käigus mõõdeti keskmiseks veetaseme absoluutkõrguseks 41,6 m Balti77 süsteemis. Kasuliku kihi kruusafraktsiooni keskmine sisaldus oli 25,0%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 3,6% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,72. Lamam määrati absoluutkõrgusele 39,5 m Balti77 süsteemis. Uuringu tulemusena arvutati pindalal 12,70 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru kokku 509 tuh m3 (sh allpool veetaset 247 tuh m3) ja maa-ainese vasru 47 tuh m3. 2012. a tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Taganõmme liivakarjääris geoloogilise uuringu täiendava varu uurimiseks ja jääkvaru hindamiseks (Kotenjov, 2012) [6]. Uuringuga rajati kaheksa puurauku, millest võeti 13 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Keskmine veetase määrati absoluutkõrgusele 40,7 m Balti77 süsteemis. Enamus maavarast vastas uuringu ajal kehtinud Keskkonnaministri 2005. a määruse nr 44 järgi ehitusliiva nõuetele. Ehitusliivas oli kruusafraktsiooni KOBRAS OÜ 10  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING keskmine sisaldus 19,2%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 4,9% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,6. Mäeeraldise põhja-,loode- ja edelaosas vastas kasuliku kihi ülemine osa eriotstarbelise liiva (täiteliiva) nõuetele. Eriotstarbelises liivas oli kruusfraktsiooni keskmine sisaldus 7,0%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 10,5% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 1,3. Mäeeraldise ida- ja kaguosas vastas osa maavarast ehituskruusa nõuetele. Ehituskruusas oli kruusfraktsiooni keskmine sisaldus 43,6%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 7,9% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,3. Uuringuga võeti arvele ehitusliiva varu plokis 1 ja 2 aT kokku 350 tuh m3 (sh 132 tuh m3 veealust varu) ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) varu plokis 3 kuni 5 aT kokku 52 tuh m3 (sh 2 tuh m3 veealust varu). 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2024. aasta novembris geodeet M. Aro (graafiline lisa 1. Kanaküla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus kaevati Kanaküla III uuringuruumi I ja II lahustükile 2024. aasta novembris kokku 18 kaevandit (Ka-1…18), sügavusega 2,7 – 6,5 m ja kogumetraažiga 90,8 m (tekstilisa 1). Võimaliku kalmistukoha ja inimjäänuste olemasolu kahtlustuse tõttu (tekstilisa 13) jäeti uuringuruumi III lahustükk tervikuna geoloogilisest uuringust välja ning sinna uuringupunkte ei rajatud. Kaevandid kaevati ekskavaatoriga Hitachi Zaxis 225 USR LC. Kanaküla III uuringuruumi 2024. aastal rajatud uuringupunktide vahekaugus on 97 – 182 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 27 proovi. Uuringupunktides võeti keskmestatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Jämepurdmaterjali suure sisalduse tõttu mõõdeti iga proovi puhul fraktsiooni >250 mm kuuluv osa ning fraktsiooni <250 mm osast võeti proov. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Uuritud kasulik kiht sisaldas üheksa kaevandi puhul (Ka-8...11 ning Ka-14...18) kruusa intervallist võetud proovis keskmiselt ca 20% fraktsiooni >250 mm (rahnud ja suuremad munakad), mida suure mahu tõttu proovi ei kaasatud. Arvestati, et eelpool loetletud kaevanditest võetud proovid kirjeldavad 80% materjali ning sellele lisandub veel fraktsiooni >250 mm osa (20%). Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS 901-20):2013, lõimis (EVS-EN-933-1:2012) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kasulik kiht sisaldas üheksa proovi puhul ca 20% läbimõõduga üle 250 mm rahne ja suuremaid munakaid, mida ei olnud KOBRAS OÜ 11  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING võimalik proovi kaasata. Seetõttu arvestati nende proovide puhul, et võetud proov kirjeldab ca 80% materjali ning sellele lisandub veel fraktsiooni> 250 mm osa (20%), mistõttu on välja toodud nii lasundi loodusliku materjali lõimis vastavalt laborianalüüsidele kui ka loodusliku materjali lõimis koos osadele proovidele lisandunud 20% fraktsiooni >250 mm osaga. Filtratsioonimoodul määrati kahes proovis (7-1, 7-2) 0-4 mm suurusega liiva fraktsioonist. Kruusa purunemiskindlus määrati ühes koondproovis Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2:2020) 10-14 mm suurusega killustiku fraktsioonist. Kanaküla III uuringuruumi loodusliku materjali lõimis ning lõimis koos lisandunud fraktsiooni >250 mm osaga on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva, ehitusliiva ja täitekruusa varu. 2024. aasta novembris rajatud uuringupunktide ning varasemate geoloogilise uuringu andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale kaheksa geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kasulikku kihti esines kõikides uuringupunktides. Kasuliku kihi lamamini jõuti uuringuruumi II lahustüki ala lääneservas kaevandis Ka-1...3 ning kirde- ja põhjaosas kaevandis Ka-9 ja Ka-11...12. Ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Eesti Geoloogiakeskus OÜ 1995. aasta ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 2012. aasta uuringu käigus võetud proovide andmete puhul (tekstilisa 8) kasutati keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit. Kokku teisendati üheksa proovi, mis kõik loeti usaldusväärselt klassifitseerituks vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48 lõikele 6 või 7. Usaldusväärselt klassifitseeritud proovid kirjeldavad maavara kvaliteeti Kanaküla III uuringuruumi I lahustükil ning nende andmeid kasutati ploki 6 TL aT ja 7 TK aT maavara kvaliteedi määramisel (tekstilisa 6). KOBRAS OÜ 12  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kanaküla III uuringuruumis viie plokina:  plokk 6 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal 317 tuh m3;  plokk 7 (täitekruusa aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal 134 tuh m3;  plokk 8 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,39 ha pindalal kokku 249 tuh m3;  plokk 9 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,27 ha pindalal kokku 185 tuh m3;  plokk 10 (täitekruusa aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,42 ha pindalal kokku 120 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Kanaküla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 ja täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 7 kattuvad täielikult uuringuruumi I lahustükiga (pindala 7,90 ha). Täiteliiva plokk 6 (ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) ja täitekruusa plokk 7 (allpool uuringuaegset põhjavee taset) on määratud uuringuruumi piiride, kasuliku kihi leviku ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Lisaks käesoleva uuirngu andmetele kasutati varuplokkide kvaliteedi määramisel ka 1995. aasta uuringu kaevandi K-1 ja 2012. aasta uuringu puuraugu PA-6…8 andmeid. Uuringuaegne põhjavee tase uuringuruumi I lahustükil määrati absoluutkõrgusele 41,0 m. Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 asub Kanaküla III uuringuruumi II lahustüki lääne- ja keskosas, ülalpool keskmist põhjavee taset (absoluutkõrgus 39,0 m), pindalal 10,39 ha. Lahustüki idaosas muutub veepealne kasulik kiht liivast kruusaks ning seal piirneb täiteliiva plokk 8 täitekruusa plokiga 10. Vastavalt uuringuaruande koostamise hetkel kehtinud Saarde valla üldplaneeringuga kehtestatud kohaliku maantee kaitsevööndi laiuse nõudele moodustati varuploki läänepiir Kanaküla-Pütsepa tee nr 7110032 kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m ida suunda. Täiteliiva plokk 8 on määratud uuringuruumi piiride, kasuliku kihi leviku ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 asub Kanaküla III uuringuruumi II lahustüki lääne- ja keskosas, osaliselt ploki 8 ja 10 lamamis, allpool põhjavee taset, pindalal 11,27 ha. Kohaliku maantee kaitsevööndi laiuse nõudest tulenevalt on ka ploki 9 läänepiir moodustatud vähima kaugusega 20 m ida suunda Kanaküla-Pütsepa tee nr 7110032 kruuskatte servast. Uuringuruumi II lahustüki idaosas on plokk 9 piir määratud kasuliku kihi leviku ulatuse järgi, veealune varu lõppeb 110 – 135 m kaugusel uuringuruumi II KOBRAS OÜ 13  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING lahustüki idaservast. Lisaks eelnevale on ehitusliiva plokk 9 on määratud uuringuruumi piiride, kasuliku kihi leviku ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 10 asub Kanaküla III uuringuruumi II lahustüki idaservas, ülalpool põhjavee taset, pindalal 2,42 ha. Kuna veepealne kasulik kiht muutub uuringuruumi II lahustüki idaosas kruusasemaks, moodustati materjali kvalitatiivse iseloomustuse alusel alale eraldi täitekruusa varuplokk. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Kanaküla uuringuruumis liiv ja kruus. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 27 proovi andmeid, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 1995. aasta uuringu ühe kaevandist (K-1) võetud ühe proovi ning OÜ Inseneribüroo Steiger 2012. aasta uuringu kolmest puuraugust (PA-6...8) võetud kaheksa proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 27 proovi, millest 12 proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele, üheksa proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ja kuus proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehituskruusa nõuetele. 1995. aasta geoloogilise uuringu KOBRAS OÜ 14  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING proov vastas ehitusliiva nõuetele ning 2012. aasta geoloogilise uuringu kõik kaheksa proovi vastas täiteliiva nõuetele. Uuringuruumi kruusast saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 40 (tekstilisa 7) ehk purunemiskindluse kategooria on LA40, mis vastab täitekruusa kvaliteedinõuetele. Uuringuruumist võeti kaks proovi filtratsioonimooduli määramiseks. Mõlemad proovid võeti puuraugust PA-7, proov 7-1 ülemisest, peenliiva kihist ja proov 7-2 alumisest, kesk- kuni jämeliiva kihist. Peenliiva filtratsioon on proovi 7-1 põhjal 1,9 m/ööp ning kesk- kuni jämeliiva filtratsioon on proovi 7-2 põhjal 3,9 m/ööp. Materjal uuringuruumi I lahustükil ülalpool põhjavee taset (plokk 6 TL aT) on esindatud 14 prooviga, millest neli proovi vastab ehitusliiva, seitse proovi täiteliiva ja kolm proovi täitekruusa kvaliteedinõuetele. Materjal uuringuruumi I lahustükil allpool põhjavee taset (plokk 7 TK aT) on esindatud kuue prooviga, millest kaks proovi vastab täiteliiva ja neli proovi täitekruusa kvaliteedinõuetele. Materjal uuringuruumi II lahustükil ploki 8 TL aT alal on esindatud 10 prooviga, millest viis proovi vastab ehitusliiva ja viis proovi täiteliiva kvaliteedinõuetele. Varu asub ülalpool põhjavee taset. Materjal uuringuruumi II lahustükil allpool põhjavee taset (plokk 9) on esindatud viie prooviga, millest neli proovi vastab ehitusliiva ja üks proov täiteliiva kvaliteedinõuetele. Materjal uuringuruumi II lahustükil ploki 10 TK aT alal on esindatud nelja prooviga, millest kaks proovi vastab täiteliiva ja viis proovi täitekruusa kvaliteedinõuetele. Varu asub ülalpool põhjavee taset. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Kanaküla III uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Kanaküla III uuringuruumi (plokk 6 – 10 aT) laboranalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kanaküla III uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad. Näitaja Kanaküla III uuringuruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 46,4 19,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 53,6 100,0 81,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,9 20,2 6,0 Looduslik materjal ploki 7 TK aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 1,4 52,7 35,9 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 47,3 98,6 64,1 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,0 9,6 5,3 KOBRAS OÜ 15  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Tabel 1 jätk. Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 30,2 4,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 69,8 100,0 96,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,5 23,3 5,7 Looduslik materjal ploki 9 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 4,3 2,1 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 95,7 100,0 97,9 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,1 7,3 4,0 Looduslik materjal ploki 10 TK aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 59,2 36,1 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 40,8 100,0 63,9 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,9 10,9 4,8 Kanaküla III uuringuruumi materjal vastab täiteliiva (plokk 6, plokk 8), ehitusliiva (plokk 9) ja täitekruusa (plokk 7, plokk 10) kvaliteedinõuetele. Uuringuruumi I lahustükil moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 liiv on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib jämepurrus ülijämekruusa fraktsioon (40 – 63 mm) ning liiva komponendis peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (0,9 – 20,2%, kaalutud keskmisena 6,0%). Uuringuruumi I lahustükil moodustatud täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 7 kruus on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib jämepurrus ülijämekruusa fraktsioon (40 – 63 mm), aga leidub ka suures osakaalus veeriseid ja rahne (>250 mm). Liiva komponent on ühtlane, mõneti esineb enam jäme- kuni ülijämeliiva fraktsiooni (0,5 – 2,0 mm). Sarnaselt plokk 6 on peenosise suurus on võrdlemisi madal (3,0 – 9,6%, kaalutud keskmisena 5,3%). Uuringuruumi II lahustükil moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 liiv on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib liiva komponendis peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm), paiguti esineb suures osakaalus ka ülipeenliiva (0,63 – 0,125 mm) fraktsioon. Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud ehk esineb ühtlase jaotusega sõelkõvera vahemike vahel. Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,5 – 23,3%, kaalutud keskmisena 5,7%). Uuringuruumi II lahustükil moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 liiv on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal, sõelavahemikus domineerib liiva komponendis peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm). Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud. Peenosise suurus on madalam (2,1 – 7,3%, kaalutud keskmisena 4,0%), kui plokis 8. Uuringuruumi II lahustükil moodustatud täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 kruus on valdavalt keskmiselt sorteeritud materjal. Sõelavahemikus domineerib liiva komponendis jäme- kuni ülijämeliiva fraktsioon (0,5 – 2,0 mm) K-10 ülemises osas on materjal hästi sorteeritud ja domineerib peenliiva KOBRAS OÜ 16  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon.. Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud, kuid esineb palju veeriseid ja rahne (>250 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,9 – 10,9%, kaalutud keskmisena 4,8%). Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks Täiteliiv ja täitekruus sobib kasutamiseks taristuobjektide muldkehade rajamiseks, täiteliiva on võimalik kasutada ka trasside täitmiseks. Liiva filtratsioonimoodul on 1,9 – 3,9 m/ööp, materjali on sobilik teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. 4.2. Varu arvutus Kanaküla III uuringuruumi varu on arvutatud viie plokina aktiivse tarbevaru kategoorias. Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 ja 8 ning täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 10 asub ülalpool uuringuaegset põhjavee taset. Täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 7 ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 asub allpool uuringuaegset põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Kanaküla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VIII – VIII’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 6). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. KOBRAS OÜ 17  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). KOBRAS OÜ 18  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuplokkide kontuur on toodud Kanaküla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Kanaküla III uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. Varu arvutuse tulemus: Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal kokku 316 536 m3 (317 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 316 536 m3 : 79 011 m2 = 4,0 m). Täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal kokku 133 787 m3 (134 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,7 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 133 787 m3 : 79 011 m2 = 1,7 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,39 ha pindalal kokku 248 692 m3 (249 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 248 692 m3 : 103 864 m2 = 2,4 m). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,27 ha pindalal kokku 185 335 m3 (185 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 185 335 m3 : 112 690 m2 = 1,6 m). Täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,42 ha pindalal kokku 119 971 m3 (120 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 119 971 m3 : 24 165 m2 = 5,0 m). KOBRAS OÜ 19  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Kattekihi moodustab Kanaküla III uuringuruumis muld, orgaanikasegune liiv, Ka-14 ümbruses ka tolmjas ülipeeneteraline liiv. Kattekihi maht uuringuruumi I lahustükil pindalal 7,90 ha on 33 007 m3 (33 tuh m3), millest mulla maht on 13 432 m3 (13 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 33 007 m3 : 79 011 m3 = 0,4 m). Mulla keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 13 432 m3 : 79 011 m2 = 0,2 m). Kattekihi maht uuringuruumi II lahustükil pindalal 12,80 ha on 52 910 m3 (53 tuh m3), millest mulla maht on 30 727 m3 (31 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 52 910 m3 : 128 028 m3 = 0,4 m). Mulla keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 30 727 m3 : 128 028 m3 = 0,2 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Kanaküla III uuringuruumi varu arvutuse ala moodustavad I ja II lahustükk, mis paiknevad teineteisest ca 410 m kaugusel eri reljeefielementidel, seetõttu määratakse käesolevas uuringus mõlemale lahustükile erinev põhjavee tase, arvestades käesoleva geoloogilise uuringu (2024. a november) ning 1995. ja 2012. aasta geoloogilise uuringu uuringupunktides mõõdetud veetasemeid. 2024. aasta novembris avati põhjavesi uuringuruumi I lahustükil kõigil viies kaevandis ning kõigis 1995. aasta ja 2012. aasta uuringupunktides. Põhjavee tase uuringupunktides oli maapinnast 0,9 (K-4) – 5,5 m (K-17, K-18) sügavusel, absoluutkõrgusel 40,4 – 42,58 m. Geodeetilise mõõdistuse tegemise ajal 2024. aasta novembris mõõdeti Taganõmme liivakarjääris asuva veekogu veetaseme absoluutkõrguseks 41,06 m. Veepeegel kopeerib valdavalt vettpidava kihi (saviliv, saviliivmoreen) reljeefi, kuid on lahustüki piires ühtlane. Uurngupunktides mõõdetud andmete põhjal on keskmine põhjavee tase uuringuruumi I lahustüki alal 41,0 m abs. 2024. aasta novembris avati põhjavesi uuringuruumi II lahustükil kõikides uuringupunktides, v.a Ka-2. Põhjavesi asus maapinnast 2,0 (Ka-5) – 6,3 m (Ka-7) sügavusel, absoluutkõrgusel 37,6 – 42,0 m. Veepeegel kopeerib valdavalt vettpidava kihi (saviliv, saviliivmoreen) reljeefi ning on võrdlemisi ebaühtlane. Uurngupunktides mõõdetud andmete põhjal on keskmine põhjavee tase uuringuruumi II lahustüki alal 39,0 m abs. 4.4. Mäendustingimused Kanaküla III uuringuruumi I lahustüki mäetehnilised tingimused on head. Valdavalt on kattekiht õhuke (0,3 – 0,8 m), üksnes Ka-14 ümbruses ulatub kattekihi paksus 2,3 meetrini. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset (plokk 6) on 0,3 – 4,8 m, varu kaevandamine toimub ühes astmes. Allpool põhjavee taset KOBRAS OÜ 20  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING on maavarakihi paksus (plokk 7) kuni 2,9 m ning kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Kanaküla III uuringuruumi II lahustüki mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on enamasti õhuke (0,1 – 0,8 m), vaid lahustüki lõunapoolses keskosas on katendi paksus kuni 1,5 m (Ka-5). Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset (plokk 8 ja 10) on 0,4 – 5,2 m, varu kaevandamine toimub ühes astmes. Allpool põhjavee taset on maavarakihi paksus (plokk 9) kuni 3,1 m ning kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks I lahustükilt saab kasutada lahustüki lõunaservas kulgevat metsateed (ETAK ID 4683258) ja sellest läänes asuvat pinnas- (ETAK ID 4886728) ja kruusateed (ETAK ID 4550170), mis ühendavad lahustükki avalikus kasutuses oleva Kanaküla-Pütsepa teega nr 7110032. Lisaks on kokkuleppel RMK-ga võimalik teostada väljavedu Taganõmme liivakarjääri teenindava pinnastee kaudu (ETAK ID 4953645). Täiendava võimalusena saab rajadu uue väljaveotee I lahustükist ca 85 m kaugusel ida suunas asuva Kalmetu metsateeni (tee nr 7110121). Materjali väljaveoks II lahustükilt saab kasutada kohalikku avalikus kasutuses olevat Kanaküla-Pütsepa teed. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ülalpool põhjavee taset asuva täiteliiva (plokk 6 ja 8) ja täitekruusa (plokk 10) ning allpool põhjavee taset asuva täitekruusa (plokk 7) ja ehitusliiva (plokk 9) varu. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” (RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujundatakse mäeeraldise alale osaliselt veekogu ning osaliselt ala taasmetsastatakse. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Kanaküla III uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Uuringuruumi II lahustükist lähimas punktis ca 45 m kaugusel lõunas asub Kosemäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000650), millega samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Kosemäe loodusala (EELIS kood RAH0000290). Kanaküla III uuringuruumi I lahustüki lähedusse, ca 300 m kaugusele uuringuruumi piirist jääb lähima II kategooria kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaik. II lahustüki lähedusse ca 135 kaugusele KOBRAS OÜ 21  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING jääb lähima II kategooria kaitsealuse liigi karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) ning III kategooria kaitsealuse liigi musträhni (Dryocopus martius) ja händkaku (Strix uralensis) elupaik. Lähimad vääriselupaigad (nr.205812 ja nr.132093) jäävad II lahustükist ca 30 m kaugusele. Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning looduskaitsealadele, samuti II ja III kategooria kaitsealustele liikidele ning vääriselupaikadele. Geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandid likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Kanaküla III uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujundatakse mäeeraldise alale osaliselt veekogu ning osaliselt ala taasmetsastatakse. KOBRAS OÜ 22  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Pärnumaal Saarde vallas Kanakülas asuva Kanaküla III uuringuruumis maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru Kanaküla III uuringuruumis viie plokina:  plokk 6 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal 317 tuh m3;  plokk 7 (täitekruusa aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,90 ha pindalal 134 tuh m3;  plokk 8 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,39 ha pindalal kokku 249 tuh m3;  plokk 9 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,27 ha pindalal kokku 185 tuh m3;  plokk 10 (täitekruusa aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,42 ha pindalal kokku 120 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 23  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Eesti geoloogiline baaskaart. 1: 400 000. Maa-amet, Eesti Geoloogiateenistus 2023 [2]. 3. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 03.06.2024) [3]. 4. Sinisalu, R., Kukk, M., Jõgi, V., Kajak, M., Türk, M. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne. Geoloogia Valitsus, Keila 1982 (EGF aruande nr 3955) [4]. 5. Sinisalu, R. Taganõmme liivaleiukoha uuring. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 1995 (EGF aruande nr 4945) [5]. 6. Kotonjev, R. Taganõmme liivamaardla Taganõmme liivakarjääri mäeeraldise täiendava uuringu ja jääkvaru hinnangu seletuskiri (varu seisuga 01.04.2012). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2012 (EGF aruande nr 8419) [6]. KOBRAS OÜ 24  PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA KANAKÜLA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 25  TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 4182828632 TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD KOBRAS OÜ 10171636 ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON TANEL MÄGER 58229648 OSUTATUD TEENUS NIMETUS Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT Kanaküla mk 7, Kanaküla,Saarde vald (liivamaardla) MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV 20.00 02.09.2025 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI Maie Erik Teenuse osutaja: Teenuse tellija: Maie Erik TANEL MÄGER Elektrilevi OÜ ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 4182828632 Kooskõlastuse kuupäev 02.09.2025 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 10171636 Ettevõtte nimi KOBRAS OÜ Kontakisik TANEL MÄGER Objekti aadress Kanaküla mk 7, Kanaküla,Saarde vald (liivamaardla) Töö number 2025-24 9 Töö sisu Maavara kaevandamise asendiplaan Etapp KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste- kooskolastamise-vorm Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500 * Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. * Mitte kaevandada mastidele lähemal kui 10 meetrit. Tagada hooldustööde võimaldamiseks rikkumata pinnasega ala raadiusega 10 m ning ligipääsukoridor läbimõõduga 20 m mõlemalt poolt mäeeraldist. ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Maie Erik Elektrilevi OÜ ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-249 Detsember 2025 Tellija: AS Tariston PÄRNUMAA, SAARDE VALD, KANAKÜLA TAGANÕMME LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla X= 6457400, Y= 568000 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Taganõmme liivamaardla liivamaardla Taganõmme II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla, Kanaküla metskond 7 (kü 71101:003:0115) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH0159) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................10 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS .................................................................................................................11 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 12 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................19 10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 25.06.2025. a korraldus nr 13-5/25-79. 2. Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.01.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Elektrilevi OÜ 02.09.2025. a kooskõlastuskiri nr 4182828632. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Pärnumaal Saarde vallas Taganõmme liivamaardlas (registrikaardi nr 0041) Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 ning täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 25.06.2025. a. korraldusega nr 13-5/25-79 aruandes „Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.01.2025)“ (EGF aruande nr 47194) esitatud ettepaneku alusel. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. Vajadus kruusa ja liiva järgi suureneb nii Pärnu- kui ka Viljandimaal märgatavalt. Lisaks Rail Baltic raudteetrassi rajamisele, on kliimaeesmärkidest tulenevalt hakatud Eestis tähelepanu ja ressurssi suunama taastuvenergeetika tootmisvõimekuste suurendamisele. Üheks taastuvenergeetika suurimateks rajatisteks on tuulepargid, mille rajamine vajab ka suures mahus puistematerjale tuulikute aluste ja nende hooldamiseks vajaliku taristu ehitamiseks. Taganõmme II liivakarjäär jääb nii Saarde kui ka Põhja-Sakala valda planeeritavate tuulealade optimaalsesse teeninduspiirkonda. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Taganõmme II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnumaal Saarde vallas Kanakülas Kanaküla metskond 7 (katastritunnus 71101:003:0115, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 38 938 759 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,80 ha ning selle teenindusmaa pindala on 17,20 ha. Taganõmme II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°15’8’’ p.l. ja 25°9’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5341 (graafiline lisa 1. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taganõmme II liivakarjäärist kirde, ida ja lõuna suunas jätkub katastriüksus Kanaküla metskond 7. Karjäär piirneb põhja suunast katastriüksusega Hendriku (katastritunnus 71101:003:0021, sihtotstarve 2 maatulundusmaa 100%, pindala 381 553 m ) ja Sepa (katastritunnus 71101:003:0017, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 76 420 m2) ning lääne suunast katastriüksusega Kanaküla-Pütsepa tee (katastritunnus 71101:003:0119, maa sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 18 848 m2). Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Taganõmme II liivakarjäär kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Taganõmme II liivakarjääri läbivad mitmed nimeta pinnasteed (ETAK ID 4821800, 4727529, 4879252). Karjääri lääneserv piirneb kohaliku avalikus kasutuses olev Kanaküla-Pütsepa teega nr 7110032. Uuringuaruande koostamise hetkel kehtinud endise Saarde valla üldplaneeringu (kehtestatud 30.01.2008) kohaselt on kohaliku tee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20 m. Selle nõudega on arvestatud Kanaküla III uuringuruumi II lahustüki varuplokkide kontuurimisel ning käesoleva taotluse koostamisel. Taganõmme II liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196) (MS kood/ehitise kood 6113600012011/001). Taganõmme II liivakarjääri keskosa läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin AS-25 (väline tunnus 220096568, 1-20 kV), mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 meetrit.1 Elektrilevi OÜ on andnud kooskõlastuse Taganõmme II liivakarjääris kaevandamiseks tingimusel, et õhuliinide all ilma loata üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine ja mastidest 10 m raadiuses kaevandamine on keelatud. Lisaks tuleb tagada liinimastidele ligipääsukoridor läbimõõduga 20 m (elektrooniline lisa 4). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub Taganõmme II liivakarjäärile lähim elamu asub ca 260 m kaugusel loode suunas Pille katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0026). Maastikuliselt paikneb Taganõmme II liivakarjäär Soomaa maastikurajoonis Sakala kõrgustiku lääneserva läheduses Balti jääpaisjärve rannavallil. Maastiku eripäraks on hilisjääajal kohalikes jääjärvedes ja Balti jääpaisjärves ladestunud setetest pinnakattega märgade rõhttasandike domineerimine.3 Eesti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi4 rakenduse andmetel moodustavad pinnakate setete ülemise kihi tuulesetted (liiv) ja jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Pinnakate setete paksus on kuni 15 m. Aluspõhja kivimid on esindatud Aruküla lademe liivakiviga. Maapinna absoluutkõrgus on Taganõmme II liivakarjääri alal vahemikus 40,7 – 46,4 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Taganõmme II liivakarjääri alal ning selle lähiümbruses on varem tehtud geoloogilisi uuringuid kokku viiel korral. 1971. a tegi RPI Eesti Põllumajandusprojekt Taganõmme karjääri esmase leiukoha uuringu, mille aruanne ei ole säilinud. 1 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 01.09.2025). 3 Eesti maastikud. Ivar Arold. Tartu 2005. 4 Eesti geoloogiline baaskaart. 1:400 000. Maa-amet, Eesti Geoloogiateenistus 2023. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 1982. a koostatud Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruande5 järgi tehti geoloogilisi töid Taganõmme liivamaardla piirkonnas toonase karjääri laiendamise võimaluste uurimiseks ja maardla piirkonnas olevate jääjärveliste setete tasandiku perspektiivi hindamiseks. 1981. a puuriti piirkonnas kokku 33 puurauku üldmetraažiga 208,5 m, millest võeti 41 proovi. Taganõmme II liivakarjääri alale ja selle lähiümbrusesse jäi 21 puurauku (Pa-149...169) ning karjääriga osaliselt kattub uuringus välja eraldatud varuplokk I. Ploki kasuliku kihi paksus oli vahemikus 1,9 – 11,2 m (keskmiselt 7,6 m). Kasuliku kihi moodustas erineva terakoostise ja kvaliteediga kruusliiv või liiv. Katendi paksus jäi vahemikku 0,3 – 0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Lamamiks oli saviliivmoreen. Kasuliku kihi kruusa fraktsiooni (>5 mm) keskmine sisaldus oli 9,8%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) keskmine sisaldus 5,0% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,0. Plokis I arvutati varu suuruseks 9,0 ha suurusel alal 684 tuh m3, millest 414 tuh m3 jäi mõõdetud veetasemest allapoole. 1995. a tegi Taganõmme leiukohas uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus.6 Uuringu käigus rajati kuus šurfi, seitse karjääri seinapuhastust ja üheksa kaevist katendi paksuse hindamiseks. Kasuliku kihi moodustas jämedateraline liiv kruusaga, mille paksus jäi vahemikku 6,4 – 7,3 m (keskmiselt 7,0 m). Katendi moodustas kasvukiht koos ülipeeneteralise liiva ja aleuriidiga. Kasvukihi paksus oli 0,05 – 0,4 m (keskmiselt 0,2 m) ning ülipeeneteralise liiva ja aleuriidi kihi paksus oli 0,4 – 1,9 m (keskmiselt 1,0 m). Lamamiks oli savi ja saviliivmoreen. Uuringu käigus mõõdeti keskmiseks veetaseme absoluutkõrguseks 41,6 m Balti77 süsteemis. Kasuliku kihi kruusafraktsiooni keskmine sisaldus oli 25,0%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 3,6% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,72. Lamam määrati absoluutkõrgusele 39,5 m Balti77 süsteemis. Uuringu tulemusena arvutati pindalal 12,70 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru kokku 509 tuh m3 (sh allpool veetaset 247 tuh m3) ja maa-ainese varu 47 tuh m3 . 2012. a tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Taganõmme liivakarjääris geoloogilise uuringu täiendava varu uurimiseks ja jääkvaru hindamiseks.7 Uuringuga rajati kaheksa puurauku, millest võeti 13 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Keskmine veetase määrati absoluutkõrgusele 40,7 m Balti77 süsteemis. Enamus maavarast vastas uuringu ajal kehtinud Keskkonnaministri 2005. a määruse nr 44 järgi ehitusliiva nõuetele. Ehitusliivas oli kruusafraktsioon keskmine sisaldus 19,2%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 4,9% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,6. Mäeeraldise põhja-, loode- ja edelaosas vastas kasuliku kihi ülemine osa eriotstarbelise liiva (täiteliiva) nõuetele. Eriotstarbelises liivas oli kruusfraktsiooni keskmine sisaldus 7,0%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 10,5% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 1,3. Mäeeraldise ida- ja kaguosas vastas osa maavarast ehituskruusa nõuetele. Ehituskruusas oli kruusfraktsiooni keskmine sisaldus 43,6%, savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 7,9% ja väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul oli 2,3. Uuringuga võeti arvele ehitusliiva varu plokis 1 ja 2 aT kokku 350 tuh m3 (sh 132 tuh m3 veealust varu) ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) varu plokis 3 kuni 5 aT kokku 52 tuh m3 (sh 2 tuh m3 veealust varu). 5 Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (EGF aruande nr 3955). 6 Taganõmme liivaleiukoha uuring (EGF aruande nr 3955). 7 Taganõmme liivamaardla Taganõmme liivakarjääri mäeeraldise täiendava uuringu ja jääkvaru hinnangu seletuskiri (EGF aruande nr 8419). Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 2024. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Kanaküla III uuringuruumis.8 Uuringu käigus kaevati 2024. aasta novembris Kanaküla III uuringuruumi 18 kaevandit ning võeti 27 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas uuringuruumis liiv ja kruus. Lisaks neile kasutati kasuliku kihi kvaliteedi määramiseks üheksat proovi 1995. ja 2012. a tehtud geoloogilisest uuringust. Töö tulemusena kinnitati Taganõmme liivamaardla täiendavad varuplokid. Eesti Geoloogiateenistuse korraldus 25.06.2025 nr 13- 13-5/25- 5/25-79. 79. Pärnu maakonna Taganõmme maardla registrikande muutmine: muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2025 maavarade registris Taganõmme liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,90 ha – 317 tuh m³ (aruandes 6 plokk), 1.2. täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 7,90 ha – 134 tuh m³ (aruandes 7 plokk), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,39 ha – 249 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.4. ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,27 ha – 185 tuh m³ (aruandes 9 plokk), 1.5. täitekruusa aktiivse tarbevaru pindalal 2,42 ha – 120 tuh m³ (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Taganõmme II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta novembris Kanaküla III uuringuruumi kaevatud 18 kaevandi (Ka-1…18, sügavusega 2,7 – 6,5 m) andmete põhjal. Samuti on kasutatud 1995. aasta uuringu ühe uuringupunkti (K-1, sügavusega 2,5) ja 2012. aasta uuringu kolme puuraugu (PA-6...8, sügavusega 6,2 – 6,8 m) andmeid. Taganõmme II liivakarjääri kattekihi moodustab muld (Q2_s, musta, mustjaspruuni, mustjashalli või tumepruuni värvi, samblakõduga, kohati liivane) ja selle all kohati lamav orgaanikasegune ülipeeneteraline liiv (Q1jrVr_fg, tumekollast, helehalli, halli või tumepruuni värvi, lõimiselt tolmjas või savikas, kohati limonitiseerunud ja tumepruuni värvi). Kattekihi paksus Taganõmme II liivakarjääri alal on 0,3 – 2,3 m, keskmise paksusega 0,4 m. Taganõmme II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg, sinakashalli, helepruuni, helekollast, valkjaskollast, kollakasvalget, beeži, kollast või punakaspruuni värvi, jäme- kuni väga peeneteraline, kohev kuni tihe ühtlane, põimjaskihiline, kohati tolmjas, kohati sisaldab üksikuid munakaid ja veeriseid) või jääjõeline kruus (Q1jrVr_fg, pruuni värvi, sisaldab karbonaatseid ja kristalliinseid munakaid, kohati ka rahne, jämepurru sisaldus kuni 20%). Kasuliku kihi paksus on 1,6 – 6,3 m, keskmise paksusega 4,3 m. Kasulikku kihti läbiti ainult uuringupunktides Ka-1...3, Ka-9 ning Ka-11...12. Ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab Taganõmme II liivakarjääris kas saviliiv (Q1jrVr_lg, pruuni, punakaspruuni või beeži värvi, tolmjas, pehmeplastne) või saviliivmoreen (Q1jrVr_g, pruuni värvi, sisaldab jämepurdu kuni 30%). Kasuliku kihi lamam läbiti 0,2 – 0,5 m ulatuses. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise alal avati põhjavesi 2024. aasta novembris tehtud geoloogilise uuringu käigus kõikides uuringupunktides, v.a Ka-2. Põhjavesi asus maapinnast 2,0 (Ka-5) – 6,3 m (Ka-7) sügavusel, 8 Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47194). Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad absoluutkõrgusel 37,6 – 42,0 m. Veetase kopeerib valdavalt vettpidava kihi (saviliv, saviliivmoreen) reljeefi ning on võrdlemisi ebaühtlane. Uuringupunktides mõõdetud andmete põhjal on keskmine põhjavee tase Taganõmme II liivakarjääri alal 39,0 m abs. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Taganõmme II liivakarjääris täiteliiva (plokk 8), ehitusliiva (plokk 9) ja täitekruusa (plokk 10) kvaliteedinõuetele vastav materjal. Täiteliiva äiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 materjal on valdavalt keskmiselt sorteeritud, sõelavahemikus domineerib peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm), paiguti esineb suures osakaalus ka ülipeenliiva (0,63 – 0,125 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,5 – 23,3%, kaalutud keskmisena 5,7%). Ploki 8 lamamis asuv ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 materjal on valdavalt keskmiselt sorteeritud, sõelavahemikus domineerib peen- kuni jämeliiva fraktsioon (0,125 – 1,0 mm). Peenosise suurus on madalam (2,1 – 7,3%, kaalutud keskmisena 4,0%) kui plokis 8. Karjääri idaosas asuv täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 10 materjal on valdavalt keskmiselt sorteeritud. Sõelavahemikus domineerib liiva komponendis jäme- kuni ülijämeliiva fraktsioon (0,5 – 2,0 mm). Jämepurrus on materjal halvasti sorteeritud, kuid esineb palju veeriseid ja rahne (>250 mm). Peenosise suurus on võrdlemisi madal (1,9 – 10,9%, kaalutud keskmisena 4,8%). 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks. Liiva filtratsioonimoodul on 1,9 – 3,9 m/ööp, materjali on sobilik teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. Tabelis 1 on esitatud Taganõmme II liivakarjääri varuplokkide 8…10 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Taganõmme II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad NÄITAJA Taganõmme II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 30,2 4,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 69,8 100,0 96,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,5 23,3 5,7 Looduslik materjal ploki 9 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 4,3 2,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 95,7 100,0 97,9 97,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,1 7,3 4,0 Looduslik materjal ploki 10 TK aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 59,2 36,1 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 40,8 100,0 63,9 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,9 10,9 4,8 Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taganõmme II liivakarjääri varu on arvutatud kolme plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: täiteliiva plokk 8 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 10,39 ha, varu 249 tuh m3), ehitusliiva plokk 9 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 11,27 ha, varu 185 tuh m3) ning täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 10 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 2,42 ha, varu 120 tuh m3) Kobras OÜ töö „Taganõmme liivamaardla Kanaküla III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.01.2025) (EGF aruande nr 47194) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Taganõmme liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 9 ja täitekruusa aktiivse tarbevaru plokiga 10. Mäeeraldise pindala on 12,80 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 9 ja 10 kinnitatud varu sügavusega (absoluutsel kõrgusel 36,00 – 41,30 m). Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga lääne-, põhja- ja kaguservas. Kirde-, ida- ja lõunaservas ulatub teenindusmaa piir kuni ca 50 m kaugusele mäeeraldise piirist. Selliselt valitud mäeeraldise teenindusmaa piiridega on tagatud piisav maa-ala veealusel kaevandamisel väljatud materjali nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,20 ha. Saarde valla üldplaneeringus määratud kohaliku tee kaitsevööndi laiuse nõudest (mõlemal pool sõiduraja telge 20 m) lähtudes moodustati geoloogilise uuringuga varuplokkide piir Kanaküla-Pütsepa tee nr 7110032 teljest ca 20 m kaugusele, mida järgib ka Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir. Mäeeraldise teenindusmaa piir ulatub edelaservas ka nimetatud teeni, kuna sinna kavandatakse tulevase karjääri väljaveotee. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib üsna muutliku koostise ja läbilõikega kruus ja liiv. Kruus levib ülalpool põhjavee taset ning selle ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:1,4 (kallakus ~36°). Liiv esineb ülal- ja allpool põhjavee taset ning selle ohutuks püsinõlvuseks on valitud vee peal 1:2 (kallakus ~27°) ja vee all 1:5 (~11°). Nõlvatervikute mahu hulka on arvestatud ka mäeeraldist läbiva elektriõhuliini mastide teenindamiseks vajalikud kaitsetervikud. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Taganõmme II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 8 TL aT 249 9 240 Plokk 9 EL aT 185 41 144 Plokk 10 TK aT 120 11 109 KOKKU 554 61 493 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 35 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida mullast, orgaanilise ainega liivast ja tolmjast ülipeeneteralisest liivast koosnev katend kogumahus 53 tuh m3, millest muld moodustab 31 tuh m3. Katendi keskmine paksus kokku on 0,4 m, sh mulla paksus 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealse põhja ja nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Tabel 3. Taganõmme II liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Mäeeraldise veepealsed nõlvad 14 560 ~2910 1 – 23 Mäeeraldise põhi 11 750 ~2350 KOKKU Taganõmme II liivakarjäär 26 310 ~5260 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade ja kõige idapoolsema osa põhja katmine (osas, kus varu ei ulatu vee alla) ca 0,2 m paksuse mullakihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 7 m (graafiline lisa 3. Taganõmme II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:1,4 (kruus) või 1:2 (liiv) ülalpool põhjavee taset ja 1:5 (liiv) allpool põhjavee taset. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht on kokku ca 5260 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 25 740 m3 mulda ja ca 22 000 m3 orgaanikarikkast peeneteralisest liivast koosnevat katendit. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Taganõmme II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,3 – 0,8 m), kõige paksem on kattekiht Ka-5 ümbruses kuni 1,5 m. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset ning karjääriala täiendava süvendamise vajadus, kuna veealuse varuploki lasumustingimustest tulenevalt ei moodustu ilma täiendava süvendamiseta nõuetekohast veekogu (vee sügavus peab olema valdavalt vähemalt 2 m). Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on vahemikus 0,4 – 5,2 m (keskmine paksus plokis 8 on 2,4 m ning plokis 10 on 5,0 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on kuni 3,1 m (keskmine paksus plokis 9 on 1,6 m). Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht ning karjääriala osaliselt nõuetekohaseks veekoguks süvendamise parameetrid. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada mäeeraldise teenindusmaa lõunaservas kulgevat metsateed (ETAK ID 4927163), mis ühendab karjääri kohalikku avalikus kasutuses oleva Kanaküla-Pütsepa teega. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses ja haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Taganõmme II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.9 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Taganõmme II liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud täitekruusa ja täiteliiva ning allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist tuleb Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldist osaliselt süvendada, et tagada nõuetekohane valdavalt 2 meetri sügavune veekogu. Maapõueseaduse § 42 lg 3 p 2 lubab eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljapool mäeeraldise piire kivimit ja setendit korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud mahus. Arvestades, et keskmine põhjavee tase on absoluutsel kõrgusel 39,0 m, on süvendamise minimaalne tase karjäärialal absoluutsel kõrgusel 37,0 m. Süvendamistasemele jõudmiseks tuleb kaevandada materjali väljaspool mäeeraldise piire mahus ca 41 tuh m3. Täpne süvendatava ala suurus ning eemaldatav pinnase maht esitatakse karjääri kaevandamis- ja korrastamisprojektis. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsa-ja rohumaaks ning veekoguks. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise alale ca 10,0 ha suurune veekogu. Mäeeraldise idaosas jääb lamam valdavalt rohkem kui 0,7 m kõrgemale määratud keskmisest põhjaveetasemest, millega on tagatud 9 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad taasmetsastamiseks sobilikud tingimused. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusal on see väiksem kui ~36° (nõlvus 1:1,4) ja liival väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri põhja ja nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel ning veepealsele karjääripõhja osale istutatakse mets. Hinnangulised kulud Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja ülalpool veetaset asuva põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 6600 eurot. Taganõmme II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Taganõmme II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine kavandatava tegevuse tagajärjel. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Taganõmme II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesed nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv peenosakesed võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.10 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Taganõmme II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Taganõmme II liivakarjääri keskmise aastamäära (35 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,044 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0006) = 0,0045 kg/t. Taganõmme II liivakarjääri keskmise aastamäära (35 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,284 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Taganõmme II liivakarjääris sisaldab jämepurdmaterjali täitekruusa plokk 10, mille kaevandamise keskmine aastamäär on ca 8 tuh m3, mis 10 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad mahukaalu 1,8 t/m3 korral teeb materjali kaaluks ca 14 400 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus- sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise kruusa aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 10 – 11 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Taganõmme II liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt tootmisprotsessist tulenevale vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 töödud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).11 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub Taganõmme II liivakarjäärile lähima majapidamise õueala ca 220 m kaugusel loode suunas Pille katastriüksusel (katastritunnus 71101:003:0026). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed. Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp: Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). 11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.12 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Karjääris töötavatel masinatel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas. 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui purustus-sõelumissõlm asub lähima majapidamise õuealast ca 240 m kaugusel 12 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad (nõlvatervikutest tulenevalt ei saa masin asetseda täpselt mäeeraldise piiril), siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 56 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 3. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,8 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise kirdeosas töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 58 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 2 dB võrra madalamale. Karjääri avamisel kuhjatakse mäeeraldise servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Taganõmme II liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri alale veekogu pindalaga ca 10,0 ha. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 3,1 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva/kruusa hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.13 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ja osaliselt rohu- ning metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Taganõmme II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi hoburästa (Turdus viscivorus, EELIS kood KLO9135038) elupaik. Vastavalt looduskaitseseaduse § 43 rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Taganõmme II liivakarjääri alal kasvav metsakooslus levib ka karjääri lähiümbruses ning seega leidub mäeeraldisel registreeritud kaitsealusele liigile pesitsemiseks sarnaseid pesapuid väljaspool taotletavat mäeeraldist. Sellest tulenevalt ei kahjusta liivakarjääri rajamine olulisel määral hoburästa elutingimusi antud piirkonnas. Pesitsusrahu kehtib hoburästa puhul vahemikus 21.03 – 10.08. Metsa raadamine tuleb teha väljaspool pesitsusperioodi, et vältida kaitsealuse liigi isendite ja nende pesade hävimist. Taganõmme II liivakarjäärist lähimas punktis ca 20 m kaugusel lõuna suunas asub Kosemäe maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000650), millega samades piirides asub ka Natura 2000 võrgustiku Kosemäe loodusala (EELIS kood RAH0000290). Kosemäe maastikukaitsealal on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide musträhn (Dryocopus martius, EELIS kood KLO9114480) ja händkakk (Strix uralensis, EELIS kood KLO9114479) elupaik. Kosemäe maastikukaitsealal asuvad vääriselupaigad nr.L00553, nr.L00554, nr.L00555 ja nr.L01880. Lisaks asub Taganõmme II liivakarjäärist ca 30 m kaugusel edela suunas vääriselupaik nr 205812. 13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20 Taganõmme II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-249 ad Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Kosemäe maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustiku Kosemäe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Taganõmme liivamaardlas (maardla registrikaart 0041) Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taganõmme II liivakarjäär asub Pärnumaal Saarde vallas Kanakülas Taganõmme liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 8, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 9 ning täitekruusa aktiivse tarbevaru plokil 10. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,80 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,20 ha. Taganõmme II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 249 tuh m3, ehitusliiva varu kogus on 185 tuh m3 ja täitekruusa varu kogus on 120 tuh m3. Kaevandatav täiteliiva kogus on 240 tuh m3, ehitusliiva kogus on 144 tuh m3 ja täitekruusa kogus on 109 tuh m3. Nõlvatervikusse jääva täiteliiva varu kogus on 9 tuh m3, ehitusliiva kogus on 41 tuh m3 ja täitekruusa kogus on 11 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 12.12.2025 Aadress: Pärnu maakond, Saarde vald, Kanaküla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20  TAGANÕMME LIIVAMAARDLA ja TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5341 LEPPEMÄRGID Kanaküla metskond 7 Taganõmme 71101:003:0115 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 71101:003:0023 1 Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja Volli-Hendriku 1 piiripunkti number 71101:003:0022 Taganõmme liivamaardla varuplokkide piir TAGANÕMME LIIVAMAARDLA I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon, m TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄR Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Nõlvaterviku Dryobates minor ülemine piir (väike-kirjurähn) Nõlvaterviku alumine piir KLO9134845 1 1 Elektripaigaldise kaitsevöönd III Looduskaitseala III kategooria kaitsealused liigid Ka-1 40.70 Vääriselupaik 0.4/0.3 37.70 2.6 Maaparandussüsteemi piir 0 10 20m 27 42.00 38.40 (05.11.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 23 (05.11.2024) 1 cm Kanaküla metskond 7 71101:003:0115 Kobras OÜ kaevandid, 2024 (EGF 47194): Ka-8 Kaevandi nr 26 0.7/0.2 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 46.00 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 4.8+ 40.50 22 Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris 2024 Kobras OÜ geodeet M. Aro (töö nr 2024-330). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 25 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 21 5. Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196). Ka-13 Sepa IV 24 41.90 V 71101:003:0017 20 35.90 0.4/0.2 2 5.6+ 2 37.90 (06.11.2024) Ka-12 Ka-2 0.3/0.2 41.80 2.6 40.60 38.90 23 38.40 0.6/0.2 19 1.6 38.20 (06.11.2024) 5 22 18 Turdus viscivorus (hoburästas) KLO9135038 Kanaküla(PÜ-196) 6113600012011/001 4 21 Ka-11 4 17 41.20 38.40 0.8/0.2 38.90 2.0 AS Tariston (06.11.2024) Taganõmme II liivakarjäär 3 3 Ka-4 41.50 36.60 plokk 8 TL aT Kanaküla(PÜ-196) plokk 9 EL aT 20 10 Kanaküla metskond 7 6113600012011/001 16 0.2/0.1 38.50 71101:003:0115 4.7+ (05.11.2024) 6 11 0.2/0.2 Ka-10 5.4+ 43.70 38.90 Ka-5 38.10 (05.11.2024) 19 Ka-3 43.00 0.2/0.1 40.90 15 39.00 3.8 36.00 39.00 (05.11.2024) 1.5/0.2 3.4+ 38.90 plokk 10 TK aT 5 (05.11.2024) plokk 9 EL aT Ka-9 18 13 46.10 0.6/0.2 14 41.30 41.30 4.2 III' 16 (05.11.2024) 13 V' 17 Ka-6 12 42.50 Kanaküla-Pütsepa tee 36.30 plokk 10 TK aT 71101:003:0119 37.60 0.2/0.1 (05.11.2024) 6.0+ 9 15 7 Ka-8 Ka-7 46.00 0.7/0.2 44.40 0.2/0.1 40.50 4.8+ 6 8 37.90 6.3+ IV' 14 12 38.10 42.00 (05.11.2024) (05.11.2024) 7 9 8 10 11 VEP nr.205812 Kosemäe maastikukaitseala KLO1101664 AS TARISTON PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Strix uralensis (händkakk) Kosemäe maastikukaitseala KLO9114479 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN VEP nr.L00554 KLO1101664 Dryocopus martius (musträhn) KLO9114480 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 12.2025 1 3 1:1000 2025-249  GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III-III' Ka-9 46.10 NW E 47 AS Tariston Taganõmme II liivakarjäär Ka-10 46 43.70 0.2 Kanaküla metskond 7 0.6 Kanaküla-Pütsepa tee 71101:003:0115 45 71101:003:0119 Ka-13 1:2 44 41.90 Ka-11 9-1 0.2 Kr 59,2% Ka-1 41.20 Ka-12 St 2,2% 43 40.70 40.60 10-1 TK Kr 0,0% St 10,9% 42 Kanaküla(PÜ-196) 0.2 TL plokk 10 TK aT 2.0 41.30 (05.11.2024) 0.4 13-1 plokk 8 TL aT 4.8 41 Kr 0,0% 0.2 5.1 St 5,0% 0.3 1:2 1:2 1.6 EL 0.2 0.8 10-2 40 0.4 plokk 8 TL aT 11-1 Kr 25,1% 1:2 0.6 12-1 St 8,7% 1-1 Kr 30,2% 1.3 Kr 0,0% 38.90 (06.11.2024) St 8,6% TL Kr 4,3% 39 St 3,5% 1.6 St 10,8% 2.2 TL 38.90 (05.11.2024) 1:5 1:5 38.40 (05.11.2024) 13-2 TL EL 2.2 2.8 plokk 9 EL aT Kr 1,7% 38.20 (06.11.2024) 1:5 37.90 (06.11.2024) 38 St 4,3% 5.6 1:5 3.2 1:5 3.0 plokk 9 EL aT 2.7 1:5 EL 3.2 37 36 6.0 Uuringupunktide 182 144 167 165 148 vahekaugus (m) GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IV-IV' Ka-8 NW 46.00 E Kanaküla-Pütsepa tee 47 Ka-7 71101:003:0119 AS Tariston 44.40 46 Taganõmme II liivakarjäär 0.2 Kanaküla metskond 7 0.7 71101:003:0115 45 Ka-6 42.50 Ka-2 0.1 44 41.80 Ka-4 0.2 Turdus viscivorus (hoburästas) 2.1 41.50 7-1 Kanaküla(PÜ-196) KLO9135038 Ka-5 Kr 0,0% 8-1 1:2 40.90 Kr 37,6% 43 St 1,6% plokk 10 TK aT St 1,9% 0.1 EL TK 2.2 42.00 (05.11.2024) 42 0.2 0.2 0.1 0.3 1.3 41 0.2 1:2 4-1 6-1 1.2 Kr 0,0% 0.2 Kr 1,5% 7-2 2-1 St 6,5% 5.5 1:2 St 1,5% plokk 8 TL aT Kr 5,7% 40 Kr 0,9% EL plokk 8 TL aT TL St 3,0% 1:2 St 5,9% 2.0 EL TL 1.5 38.90 (05.11.2024) 39 2.9 2.5 2.0 1:5 38.50 (05.11.2024) 4-2 1:5 3.2 38.10 (05.11.2024) 1:5 Kr 1,1% 5-1 38 1:5 St 7,3% Kr 2,7% 6-2 4.7 37.60 (05.11.2024) plokk 9 EL aT 6.5 TL plokk 9 EL aT St 2,1% Kr 0,0% EL 37 St 2,2% EL 4.9 36 4.9 6.2 Uuringupunktide 182 175 171 149 114 vahekaugus (m) GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE V-V' LEPPEMÄRGID AS Tariston NNW Taganõmme II liivakarjäär SSE 40.70 (06.11.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Kanaküla metskond 7 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 71101:003:0115 Kt kuni jt liiv 44 Kasvukiht (muld) Sepa Kanaküla(PÜ-196) Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 6113600012011/001 Ka-5 71101:003:0017 Ka-12 40.90 43 40.60 Maavaravaru plokkide piir Org. segune üpt liiv Vpt kuni pt liiv Kanaküla metskond 7 71101:003:0115 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 42 Elektripaigaldise kaitsevöönd 41 Saviliiv Kruus 0.2 III kategooria kaitsealused liigid 0.2 40 0.6 plokk 8 TL aT Kanaküla(PÜ-196) 1:2 1:2 12-1 Kr 0,0% 1.5 38.90 (05.11.2024) Maaparandussüsteemi piir ja nimetus 39 1.6 St 10,8% 2.0 Ka-17 Uuringupunkti nr 1:5 TL 46.20 Suudme abs kõrgus (m) 1:2 2.2 38.20 (06.11.2024) plokk 9 EL aT 5-1 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 38 1:5 1:5 2.7 Kr 2,7% St 2,1% Proovi võtmise intervall (m) EL 0.4 37 17-1 proovi tähistus 1:5 Kr 0,0% kruusa sisaldus % Süvenduse kalle ja kontuur St 6,4% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 36 4.9 TL maavara liik:TK - täitekruus Süvenduse tase 1.5 EL - ehitusliiv TL - täiteliiv Uuringupunktide AS TARISTON 135 4.5 Kihipinna sügavus (m) vahekaugus (m) PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 12.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-249  TAGANÕMME LIIVAMAARDLA ja TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5341 LEPPEMÄRGID Kanaküla metskond 7 Taganõmme 71101:003:0115 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 71101:003:0023 1 Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Taganõmme II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja Volli-Hendriku 1 piiripunkti number 71101:003:0022 Taganõmme liivamaardla varuplokkide piir TAGANÕMME Maapinna samakõrgusjoon vee all LIIVAMAARDLA Maapinna samakõrgusjoon vee peal TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄR Kõlvikupiir Mets, raiesmik, rohumaa Dryobates minor (väike-kirjurähn) Elektripaigaldise kaitsevöönd KLO9134845 1 1 Looduskaitseala III kategooria kaitsealused liigid Vääriselupaik Maaparandussüsteemi piir Veekoguks korrastatav ala (10,00 ha) 0 10 20m Metsamaaks korrastatav ala (5,16 ha) 27 Rohumaaks korrastatav ala (2,04 ha) 23 1 cm Kanaküla metskond 7 Märkused: 71101:003:0115 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt tehakse mäeeraldisele täiendav süvendamine, mille tulemusena kujuneb alale nõuetekohase sügavusega veekogu, v.a idapoolsele alale, mis korrastatakse metsamaaks. 26 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 39,0 m. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 22 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 11.12.2025. 5. Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga Kanaküla(PÜ-196). 25 21 Sepa 24 71101:003:0017 20 2 2 23 19 5 22 18 Kanaküla(PÜ-196) 6113600012011/001 4 21 4 17 AS Tariston Taganõmme II liivakarjäär 3 3 Kanaküla(PÜ-196) 20 10 Kanaküla metskond 7 6113600012011/001 16 71101:003:0115 6 11 19 15 5 18 13 14 16 13 17 12 Kanaküla-Pütsepa tee 71101:003:0119 9 15 7 6 8 14 12 7 9 8 10 11 VEP nr.205812 Kosemäe maastikukaitseala KLO1101664 AS TARISTON PÄRNUMAA SAARDE VALD KANAKÜLA TAGANÕMME II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Strix uralensis (händkakk) Kosemäe maastikukaitseala KLO9114479 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN VEP nr.L00554 KLO1101664 Dryocopus martius (musträhn) KLO9114480 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 12.2025 3 3 1:1000 2025-249