Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1031298

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1031298 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber HARM-114 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi METSATERVENDUSE OSAÜHING Kontaktisik Ants Erik Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Metsatervenduse osaühing taotleb kaevandamise keskkonnaluba nr HARM-114 pikendamist 15 aasta võrra, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Seni pole mäeeraldiselt kaevandatud ja selle tõttu pole olnud tarvidust teha markseiderimõõdistust. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Karjääri materjali soovitakse kasutada piirkonna ehituses ja teede ehituses. põhjendus Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse jällegi mobiilse sõelumissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Kiruvere liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel materjali sõelutakse. Materjali sõelumiseks tuuakse aeg-ajalt karjääri mobiilne sõelumissõlm. Kaasaegsete sõelumissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab seda, et sõelumissõlm töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5–10 tuhat tonni sõelutud liiva. Peale sõelumissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid. Kaevandamisjäätmeid Kiruvere liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki . Tegevusega kaasneda võivate Tavapärane kaevandamistegevus liivakarjääris ei too kaasa olulisi keskkonnahäiringuid. Konkreetsel keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, juhul ei asu karjääri lähikonnas inimeste eluasemeid. tolm jne) kirjeldus Kiruvere liivakarjääris liiva kaevandamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju karjäärist ida pool asuvale Kõrvemaa maastikukaitsealale ja Natura 2000 linnu- ja loodusalale ning kaevandamine ei mõjuta ulatusliku rohevõrgustiku toimimist. Teadaolevalt ei ole näiteid, kus analoogsete mäetehniliste ja keskkonnatingimustega liivakarjääris kaevandamine oleks põhjustanud negatiivseid mõjusid mäeeraldise piirist ligikaudu 200 m kaugusel asuva ulatusliku raba veerežiimile või kilomeetri kaugusel pesitsevale kaitsealusele kotkale. Arvestades rohevõrgustiku ulatust, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandatakse etapiviisiliselt ja ammendatud mäeeraldise alad järk-järgult korrastatakse. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada). 2011. aastal on koostatud Kiruvere liivamaardla Kiruvere liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang, mille käigus tuvastati, et Natura 2000 alasid ei mõjutata oluliselt, mistõttu võib kavandatavat tegevust lubada. Kiruvere liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-114 kõrvaltingimustes on toodud, et I kategooria loomaliigi pesitsemisedukuse tagamiseks ei kaevandata ajavahemikul 15. veebruar kuni 15. mai. Täiendavat infot kavandatava tegevuse võimalike keskkonnamõjude ja nende leevendamismeetmete kohta on esitatud taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kiruvere liivakarjäär Aadress Kautla, Kõrvenurga küla, Kose vald, Harju maakond Territoriaalkood 3829 Katastritunnus(ed) 36302:002:1080 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6555361, Y: 583001 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kautla (36302:002:1080), Kautla memoriaal (33801:001:1307). Puudutatud veekogud: Kautla järv (VEE2031700), Kautla kraav (VEE1084902), Sae oja (VEE1084900), Sisalikujärve kraav (VEE1084903). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 31.12.2025 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kose vald, Harju maakond 0338 Järva vald, Järva maakond 0255 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 3/11 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 4/11 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 5/11 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 6/11 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad 7/11 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 8/11 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 871 Maardla nimetus Kiruvere Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kiruvere liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 7.21 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.21 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 14 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 17 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 112 tuh m³ 30.09.2025 2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh m³ 30.09.2025 3 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 64 tuh m³ 30.09.2025 4 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 59 tuh m³ 30.09.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 161 tuh m³ 9/11 2. 1207 - täiteliiv 94 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja METSATERVENDUSE OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-103 (L:MU/300616) Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 05.11.2010 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kiruvere uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 8123 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2050 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2009 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa ja veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_KIRUVERE_LIIVAKARJAARI_MAEERALDISE_PLAAN.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_KIRUVERE_LIIVAKARJAARI_MAEERALDISE_LABILOIKED.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_KIRUVERE_LIIVAKARJAARI_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: KIRUVERE_KLT_SELETUSKIRI.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Keskkonnaministri_kaskkiri_varu_kinnitamine.pdf GIS ja CAD failid Lisa 6: MAPINFO_FAILID.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Info pikendamise taotluse seletuskirjas lammutustööde kirjeldus 10/11 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info pikendamise taotluse seletuskirjas Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Info pikendamise taotluse seletuskirjas Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Info pikendamise taotluse seletuskirjas keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info pikendamise taotluse seletuskirjas 8. Taotluse lisad Nimetus Manus KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 7: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf Maaparandusbüroo kooskõlastus Lisa 8: Maaparandusburoo_kooskolastus.pdf 11/11  81,29 80,82 80,02 81 80,89 81,05 0,2 1,8 78,51 76,96 Pa 17 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala81,68 80,51 (vid nr 4108350011041002) 36302:002:1080 79,46 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 78 80,51 81,23 80 80,61 81,73 Kautla Se ga 80,22 82,17 pa 80.8 81 82,03 Paunküla ur en ka 65.0 75.8 na rv 77 81,16 79,83 Kõ l 79,31 80,43 75.2 79,24  76,81 K 79,17 81,97 72.2 80.8 i ru 85.7 78,89 80,89 82 ve Põ Pirita j re 80,35 78,92 78.0 -K 0,2 80 hja au 79,22 79,91 36302:002:1080 tla 77,11 81,07 Pa 3 1,2 te Kautla en ku 80,16 al 81,31 r3 n 79,97 80,69 63 ka 80.4 Pa 18 0,2 85.5 77.7 00 soo 78,95 78,11 Kiruvere 16 79,02 80,21 1,9 81,92 üla 77,3 77,76 nk 79 81,72 u 79,6 Kiruvere jv a Plokk 5 aT e-P 77.6 76.3 oja 82.1 a Kautla Saarejärv 79 Plokk 6 aT S Kutniku jv 76,54 77,53 77,57 80,39 67.9 ist i Kiruvere Plokk 7 aT 81,39 R Kiruvere 79,18 77,86 79,76 79,29 liivakarjääri maardla 77,81 79,01 Plokk 8 aT 77.2 piir 89.0 mäeeraldis Ka 78,9 Pa Palgissaare 83.5 76,42 A ut oj 6555000 un a 77,99 78,06 81,07 81,83 kü 88.2 la 77 582900 80,21 77,28 79,11 la so Pa 16 10 0,2 76,31 81,54 ve 75.5 80.4 o 0,2 85.5 eh Kõrvenurga 8 68,31 79,91 79,81 3,3 81,64 oid 7,8 76,58 77,96 ) 79,01 73.3 la 75,91 ) 86.7 Pa 15 76,31 9 80,21 80,4 ) 1 0,2 77,51 Mudajärv 77.6 76,85 77,4 2,8 81,73 Hiieveski paisjärv 78.4 76,61 ) 79,41 80 79,01 Pa 4 77.1 Hiie 80.6 80,51 80,48 Ardu 80 79,68 vesk i k ana 81 77 81.4 80.3 l 69 72 78.4 76 76,81 79,01 Nõmme jv 78 70 79 71 80,19 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6342 73 79,01 79,01 80,95 81,74 80,01 80,29 77,77 81,29 74 80,61 80,02 75 80 81 76 76,11 76,48 81,48 75,85 78,93 78,52 80,18 79,3 81,24 78,81 77,42 81,48 78,97 80,12 81 79 78 79,85 81,07 81,52 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 80 76,66 (vid nr 4108350011041002) 80 77,14 82,05 0,2 2,8 78,01 78,96 79,83 Plokk 1 aT 78,78 80,51 Pa 19 0,3 Plokk 2 aT 80,77 D 76,26 Pa 5 80 2,7 78,31 79,31 81,31 81,95 Plokk 3 aT 78,83 2 81,01 80,38 77 75,81 79,2 76,63 80,39 Plokk 4 aT 78,37 80,76 78 Pa 20 0,2 79,58 79,63 80,51 ) 2,4 77,91 79,36 78,86 77,86 78,35 81,3 81,83 81,99 Plokk 5 aT 80,91 81,27 36302:002:1080 80,57 Plokk 6 aT 79 Plokk 7 aT 82 76,71 77,41 81,53 Kautla 77,27 79,31 80,12 Plokk 8 aT 80,27 82,25 76,67 81 36302:002:1080 79,41 Pa 14 0,2 78,61 79 80,76 68,21 77 Kautla C 76,71 8,3 81,28 79,84 76,61 77,06 76,67 81,15 80,26 79,26 81,49 75,96 76,86 78,01 80,94 69 80,54 76 80 77 76,94 77,01 80,01 80,11 78,57 Pa 6 77 0,2 70 77,01 76 71 80 77,06 80,11 2,9 78 Pa 22 0,3 75,01 79,61 79,01 3,7 78,99 78,71 72 79,11 Pa 21 0,2 ) 77,51 80,11 73 79,41 1,7 78 78,31 74 76,1 3 76,81 79,3 80 75 76,2 80,16 78,81 76,07 78,1 77 78,71 36302:002:1080 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala Kautla (vid nr 4108350011041002) Plokk 1 aT 78,51 80 79 76,91 Plokk 2 aT 79,11 79 80,06 76,03 Plokk 3 aT 79,34 80,25 Plokk 4 aT 78 76,06 78,61 79 79,79 78,38 Pa 7 0,2 79,17 78,71 Pa 13 0,2 78,01 72,71 80,21 2,0 77,21 4,3 79,4 80 LEPPEMÄRGID 76,01 7 ) 78,56 80,34 75,99 78,59 Puurauk, nr Pa 7 0,2 Kattekiht, m Mäeeraldise (varu) lamami Pa 23 0,2 77,01 Suudme abs. kõrgus, m 80,21 2,0 78,01 Kasulik kiht, m abs. kõrgus, m 78,71 1,5 78,41 80,24 78,61 78,36 80,12 Plokk 5 aT 78,51 Varuploki piir, ploki nr ja varu kategooria Plokk 1 aT 76 76,01 Plokk 6 aT Plokk 7 aT 78,57 ) 2 Plokk 8 aT Mäeeraldise piir, nurgapunkt, nr 78,46 ) 2 79 76,02 78,81 Mäeeraldie teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr 79 76,09 77,81 78,46 80 78,41 78,46 79,46 0,2 75,71 75,99 78,42 3,4 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon 79 75 78,48 Pa 8 80,19 78 79,83 79,1 80 A B Geoloogilise läbilõike joon 80 76,11 73 80,12 72 80,16 80,4 78,37 79,34 76,05 78,11 36302:002:1080 Maaüksuse tunnus, nimi 79 79,73 Kautla 6 77 0,2 70,91 ) 76 75 6,6 Maaparandussüsteemi piir 74 79,19 76,03 77,76 79 Pa 12 Pa 24 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 78,8 77,71 78,63 Püsiva nõlva alumine piir. Ülemine piir langeb kokku mäeeraldise piiriga 80,01 (vid nr 4108350011041002) 80,02 ) 0,2 77,41 79,11 2,4 4 79,06 79,35 Märkus: põhjaveetase jääb 75 m abs. kõrgusele 77 78,8 78,75 77,71 80,1 80,16 80,09 78,8 79,61 80,66 77,51 79,16 79,22 80,44 77,66 77,79 79 80,83 78 80,85 80,08 79,41 Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise ja 79,01 79,63 79,74 mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 79,18 Nurgapunkt X Y (vid nr 4108350011041002) Pa 9 79,52 0,2 80 80,41 1 6554976.52 582817.37 77,71 2,4 77,81 0,2 75,71 2 6554882.85 582818.20 77,71 3,3 3 6554799.60 582795.20 Pa 11 ) 78,91 4 6554616.55 582706.15 Plokk 5 aT 79,89 79,21 5 79,9 5 6554549.36 582659.65 Plokk 6 aT 79,21 36302:002:1080 6 6554629.63 582565.31 Plokk 7 aT 79,57 80,48 Kautla 7 6554718.67 582623.90 77,31 78,87 Plokk 8 aT 78,6 8 6554982.81 582564.65 79,33 79,81 79,64 9 6554970.23 582623.40 77,71 79,41 79 10 6554984.30 582667.92 79,1 79,21 79,98 Pindala 7,21 ha 582600 76,99 79,04 79,94 78,91 78,91 6554500 79 79 79,59 78,95 KIRUVERE LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN Graafiline lisa 1 M 1:1000 77,45 78,33 78,39 78,29 Töö: Kiruvere liivakarjääri kaevandamise loa pikendamise taotlus Töö nr 25-913 79,2 79,16 Kasutatud materjalid: 79 77,4 Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise plaan (kaevandamise luba nr HARM-114). 0 10 20 40 m 78,71 Asukoht: Harju maakond, Kose vald, Kiruvere liivamaardla Pa 10 0,2 Kiruvere uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2009). EGF 8123. 78 78,51 2,0 76,31 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tellija: METSATERVENDUSE OSAÜHING Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138 Tellija esindaja: 77,79 e-mail: [email protected], tel. 5091575 Ants Erik MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Detsember 77,58 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 B 78,23 Koostas diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753  LÄBILÕIGE A - B S N m m Pa 19 84 81,31 84 Pa 16 36302:002:1080 Pa 24 Kautla 79,81 Pa 22 Pa 23 80,01 36302:002:1080 Pa 10 82 82 Kautla 79,01 78,71 78,51 0,3m Pr 19-1 80 Kr 5,6 80 Plokk 1 aT ST 8,9 0,2m 0,2m Plokk 2 aT PM 2,1 Pr 24-1 1:2 Kr 0,0 78 0,3m Plokk 5 aT 78 1:2 Pr 16-1 3,0m 0,2m Pr 23-1 ST 5,0 Pr 10-1 0,2m Kr 2,5 Pr 22-1 Kr 11,0 PM 0,5 Plokk 6 aT Kr 18,2 ST 8,4 Kr 16,7 ST 15,9 ST 9,8 ST 8,8 2,6m PM 1,3 2,2m 76 PM 1,9 4,5m PM 1,8 3,5m 11.05.09. 1,7m PM 1,6 76 3,5m 4,5m 74 4,0m Plokk 3 aT 74 Plokk 4 aT 4,5m 4,5m 6,0m 6,0m 72 72 70 70 68 68 66 66 64 64 Kasuliku kihi paksus, m 3,3 2,7 3,7 1,5 2,4 2,0 Vahemaa, m 91 97 103 85 156 LEPPEMÄRGID LÄBILÕIGE C - D Kasvukiht Pa 5 Puuraugu nr E Liiv, valdavalt peeneteraline 81,01 Suudme abs. kõrgus, m W (keskmine peensusmoodul 1,8) m m 0,2m Pr 5-1 Proovi intervall puuraugu kasulikust kihist, proovi nr Liiv, üli- ja väga peeneteraline Pa 5 Kr 32,4 >5 mm osakeste sisaldus, % 84 Pa 20 84 (keskmine peensumoodul 0,9) ST 9,9 <0,005 mm osakeste sisaldus; % 80,51 36302:002:1080 81,01 Saviliiv- ja PM 2,4 PM - liiva peensusmoodul Pa 22 Kautla 82 liivsavimoreen 3,0m 82 79,01 2,5m 11.05.09. Pa 14 0,2m Veetase, mõõtmise aeg 80 36302:002:1080 Pr 5-1 80 Mäeeraldise piir 76,71 Kautla 0,2m Pr 20-1 Kr 34,9 Plokk 1 aT Kr 32,4 ST 9,9 Kaevandamisjärgselt kujunev veetase +75,0 m ST 9,8 Plokk 2 aT 1 :2 PM 2,4 78 0,3m PM 1,9 3,0m 78 Tarbevaru kontuur 1:2 Pr 22-1 Kr 16,7 2,6m Püsiva nõlva Plokk 1 aT ST 8,8 kontuur ja kalle 76 3,5m 11.05.09. PM 1,9 4,5m 76 Mäeeraldise 1:2 0,2m 1,4m 12.05.09. Plokk 2 aT 4,5m 4,0m teenindusmaa piir Pr 14-1 Maaparandussüsteemi ala piir 74 Kr 0,0 ST 3,7 74 PM 0,8 Plokk 3 aT Plokk 4 aT 6,0m 4,5m 72 72 1:3 Pr 14-2 Kr 2,4 70 ST 3,5 70 PM 1,2 8,5m KIRUVERE LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE 68 68 Graafiline lisa 2 LÄBILÕIGE A-B ja C-D (horis. mõõtkava 1:1000; vertik. mõõtkava 1:200) 9,0m 66 66 Töö: Kiruvere liivakarjääri kaevandamise loa pikendamise taotlus Töö nr 25-913 Asukoht: Harju maakond, Kose vald, Kiruvere liivamaardla 0 10 20 40 m 64 64 Tellija METSATERVENDUSE OSAÜHING Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138 Tellija esindaja: e-mail: [email protected], tel. 5091575 Ants Erik Kasuliku kihi paksus, m 8,3 3,7 2,4 2,8 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Detsember Vahemaa, m 115 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 125 129 Koostas diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753  81,29 80,82 80,02 81 80,89 81,05 76,96 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 81,68 (vid nr 4108350011041002) 36302:002:1080 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 78 80 79,46 80,51 81,23 Kautla 80,61 81,73 Se ga 80,22 82,17 pa 80.8 81 Paunküla ur 82,03 en ka 65.0 75.8 na rv 77 81,16 Kõ l 80,43 79,83 75.2 79,31 79,24  K 76,81 81,97 72.2 80.8 i ru 79,17 85.7 82 ve Põ 80,89 Pirita j 78,89 re 78,92 78.0 -K 80,35 80 hja au 36302:002:1080 tla 77,11 79,22 te 81,07 Kautla en ku al 80,16 r3 n 80,69 63 79,97 ka 77.7 80.4 85.5 00 soo 78,95 Kiruvere 16 79,02 81,92 üla nk 79 77,3 77,76 79,6 81,72 Kiruvere jv au Plokk 5 aT e-P 77.6 76.3 oja 82.1 a Kautla Saarejärv 79 Plokk 6 aT S Kutniku jv 76,54 77,53 77,57 67.9 ist i Kiruvere Plokk 7 aT 80,39 81,39 R Kiruvere 79,18 liivakarjääri maardla 77,86 77,81 79,76 Plokk 8 aT 79,29 77.2 piir 79,01 89.0 mäeeraldis Ka Pa Palgissaare 83.5 ut oj 78,9 76,42 6555000 un a kü 88.2 la 77 77,99 81,07 81,83 582900 la 79 80,21 so 77,28 10 79,11 81,54 ve 75.5 80.4 o 85.5 eh Kõrvenurga 8 81,64 oid 75,91 ) 76,3 76,58 77,96 79,91 79,6 ) 79,8 79,7 79,6 79,5 79,4 79,3 79,2 79,01 79,1 79,05 73.3 la 86.7 76,4 79,2 79,4 79 78,9 )1 76,5 79 79,2 76,29 79 76,1 76,15 79,35 79,5 79,7 79,85 80 80,1 80,2 Mudajärv 74,7 76,6 76,7 76,8 9 77,4 78 78,5 75,7 76 76,2 76,3 76,4 76,5 76,6 76,7 76,8 76,9 77 78 77,05 77,1 77,15 80,3 80,4 80,5 77.6 76,28 76,85 77 77,6 77,2 77,25 77,3 81,73 Hiieveski paisjärv 77,35 77,4 77,43 77,47 78.4 76,27 ) 77,35 75 75,3 76 77 77 77,5 77,52 80,49 77.1 Hiie 80.6 73,3 74,5 75 76 80,48 Ardu vesk 74 77 77,53 73,7 77 i k ana 81 76,26 77 73,3 77 77,54 80,5 81.4 80.3 l 73 74 75 76 78.4 76 72,1 72,5 Nõmme jv 73 76,25 77 72 77 77,56 80,5 71,4 71,5 73 74 75 76 80,95 81,74 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6342 71 72 77 76,23 77,58 80,5 76 73 70,7 72 74 75 81,29 80,5 76,21 73 76 77 77,6 81 70,7 72 74 77,62 80,5 76,2 73 81,48 76,11 70,7 75 77 72 74 76 75,85 77,65 74 80,5 79,3 76,22 75 70,7 73 78 81,24 78,81 72 77 75 76 78 77,67 80,5 78 74 78 78 76,24 70,7 73 80,5 72 75 77 78 77,7 76 78 78 81,52 80 70,7 74 77,73 80,5 76,26 78 73 78 72 75 76 77 78 70,7 74 77,77 80,5 78 71 76,28 73 77 78 76 70,7 72 75 77,8 80,5 78 80,77 74 76,3 78 79,31 76,26 70,7 73 77 78,31 78 77,83 80,5 78,83 72 75 76 78 2 80,38 75,81 76,35 74 78 78 70,7 77 77,87 80,5 72 73 76 78 78 78 78 78 78 78 78 78 78 78 78 78 76,4 70,7 74 75 76 77 77,9 ) 80,5 79,36 72 73 78,86 72 77 77,87 75 76 80,45 76,45 70,7 74 77 77,83 80,4 Plokk 5 aT 80,91 76 73 74 75 36302:002:1080 72 74 76 80,3 Plokk 6 aT 79 70,7 77,8 Kautla Plokk 1 aT 73 77 Plokk 7 aT 78 76,5 72 75 Plokk 2 aT 70,7 73 74 76 77 77,87 80,2 Plokk 8 aT 75 72 76,55 Plokk 3 aT 77 77 74 77 77 77 77 77 77 77 77 77 70,7 73 75 74 77,73 80,12 Plokk 4 aT 72 76 77 73 70,5 76,6 71 73 36302:002:1080 77,7 79,41 74 80 70,3 72 75 76 Kautla 77 80,76 78,61 76,7 73 77,67 79,8 70 71 72 74 71 76,61 75 76 77 76,65 77,63 79,65 75,96 69,9 73 71 74 80,94 76 69,8 70 72 75 77 77,6 79,5 76 76,6 76 70 76 76 76 76 76 71 73 77,58 79,45 69,9 74 72 76 77,56 76,5 71 79,4 75 80,11 70 72 77 80,01 73 71 74 77,53 79,4 72 76 76,45 70,2 73 75 76 74 77 77,5 79,4 80 71 73 0 74 76 77,47 76,4 70,4 79,4 75 77 79,61 71 73 74 79,4 70,6 72 75 78,71 76 77 76,35 74 75 ) 77,4 79,4 80,11 72 71 70,8 76 73 77 77,4 79,4 76,1 76,3 71 72 75 79,55 3 74 76 76,4 73 77 79,3 80 79,7 71,2 72 80,16 77,38 78,81 75 76 72 76,07 76,5 74 77 79,85 73 71,5 72 79 73 76,6 75 76 77 74 78,85 71,8 73 74 76,7 72 76 78,71 36302:002:1080 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 75 77 74 Kautla (vid nr 4108350011041002) 76,8 72 73 78,6 76 80 79 77 78,55 76,9 79,11 77 72,2 74 75 76 78,55 80,25 76,03 73 75 77 77 72,5 78,55 75 76 79 77,05 72,7 73 74 78,55 78,61 76 77 77,33 78,5 77,1 73 76 78,71 75 79,17 74 78,38 73 77 77,15 77,31 78,39 76 73,2 75 76,01 7 )77,21 75,3 73,3 74 77 77,31 78,4 74 77,3 78,56 77,23 78,41 75,99 73,2 75 76 77 77,3 78,59 77,25 74 78,41 73,1 76 77 77,3 78,41 77,27 73 74 75 76 77 77,3 78,61 LEPPEMÄRGID 78,41 77,3 77 72,9 77,3 78,41 Plokk 5 aT 78,51 76 76,01 77,32 72,8 74 75 76 Plokk 6 aT Plokk 1 aT Varuploki piir, ploki nr ja varu kategooria 77 77,3 78,5 77,34 Plokk 7 aT 78,57 ) 2 72,7 77,37 74 77,3 78,6 Plokk 8 aT Mäeeraldise piir, nurgapunkt, nr 72,6 75 76 77,3 77,4 77 78,7 78,46 76,02 72,5 74 77,3 78,81 ) 2 Mäeeraldie teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr 77,43 78,8 78,46 75 78,41 78,46 72,4 76 79,46 77 77,29 78,9 77,47 79 75,99 74 77 78,42 77,5 72,3 75 77,28 79 36302:002:1080 Maaüksuse tunnus, nimi 78,48 80,19 77,53 72,2 76 77 77,27 Kautla 79,2 74 77 77,57 72,1 75 77,26 80 Maaparandussüsteemi piir 79 79,3 80,12 76 77,6 72,05 77 77,25 79,34 78,37 76,05 77,63 72 74 79,5 Metsamaaks korrastatav ala 4,64 ha 75 76 77,24 73 71,91 79,7 79,73 72 77,67 77 6 Plokk 73,3 71,8 1 aT ) 77,7 76,3 74,8 72 74 79,9 Veekoguks korrastatav ala 2,57 ha 77 76,03 77,7 Plokk 2 aT 72,2 75 76 77 77,22 79,19 79 74 75 79,95 76 77,7 Plokk 3 aT 72,4 77,21 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 78,8 Plokk 4 aT 72,6 74 75 77,2 (vid nr 4108350011041002) Kujuneva veekogu veetase jääb 75 m abs. kõrgusele 77,7 77,7 72,8 76 77,1 ) 80,01 79,11 77 77 73 77,7 73,2 74 75 76 76,9 76,85 80,1 80,2 4 79,06 79,35 77,7 80,3 78,75 73,4 77,7 76,75 80,1 73,6 80,4 80,16 74 75 76,6 77,7 76 73,8 80,09 79,61 76,5 80,3 78,8 77,7 74 79,16 76,4 80,2 79,22 77,79 77,7 74,2 75 76 80 80,44 77,66 80,1 77,7 74,4 76,2 79 76 80 80,85 80,83 80,08 77,7 74,6 75 76 79,41 Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise ja 77,71 74,8 79,82 79,01 79,74 mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid 75 75,9 Maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 maa-ala 77,85 75,15 75,8 79,63 79,18 Nurgapunkt X Y 78 (vid nr 4108350011041002) 75,3 75,65 79,52 80 78,3 75,5 1 6554976.52 582817.37 79,4 78,7 2 6554882.85 582818.20 78 79 77,3 79,3 3 6554799.60 582795.20 77,71 ) 79,2 78,91 Plokk 5 aT 4 6554616.55 582706.15 79,89 5 Plokk 6 aT 79,9 79,21 5 6554549.36 582659.65 36302:002:1080 6 6554629.63 582565.31 Plokk 7 aT 79,57 80,48 Kautla 7 6554718.67 582623.90 77,31 78,87 Plokk 8 aT 78,6 8 6554982.81 582564.65 79,33 79,81 9 6554970.23 582623.40 79,64 77,71 79 10 6554984.30 582667.92 79,41 79,1 79,98 Pindala 7,21 ha 79,21 582600 76,99 79,94 79,04 78,91 6554500 78,91 79 79 79,59 KIRUVERE LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN 78,95 Graafiline lisa 3 M 1:1000 77,45 78,33 78,29 Töö: Kiruvere liivakarjääri kaevandamise loa pikendamise taotlus Töö nr 25-913 79,2 78,39 Kasutatud materjalid: 79 Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise plaan (kaevandamise luba nr HARM-114). 0 10 20 40 m 77,4 Asukoht: Harju maakond, Kose vald, Kiruvere liivamaardla 78,71 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 78 Tellija: METSATERVENDUSE OSAÜHING Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138 Tellija esindaja: 77,79 e-mail: [email protected], tel. 5091575 Ants Erik MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Detsember 77,58 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 78,23 Koostas diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753  METSATERVENDUSE OSAÜHING KIRUVERE LIIVAMAARDLA KIRUVERE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA HARM-114 KEHTIVUSAJA PIKENDAMISE TAOTLUS Kõrvenurga küla Kose vald Harju maakond 2025 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS METSATERVENDUSE OSAÜHING omab maavara kaevandamise keskkonnaluba nr HARM-114 (lisa 1) Kiruvere liivamaardla (maardla registrikaardi number 871) Kiruvere liivakarjääris (loa kehtivusaeg on 29.12.2011 kuni 29.12.2026) ehitusliiva (plokk 1 aT ja plokk 3aT) ja täiteliiva (plokk 2 aT ja plokk 4 aT) kaevandamiseks. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,21 ha (graafiline lisa 1). Seisuga 30.09.2025 on Kiruvere liivakarjääri ehitusliiva jääkvaru 176 tuh m3 (plokk 1 aT ja plokk 3 aT, pindala 7,21 ha) ja täiteliiva jääkvaru 105 tuh m3 (plokk 2 aT ja plokk 4 aT, pindala 7,21 ha) (lisa 2). METSATERVENDUSE OSAÜHING taotleb Kiruvere liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-114 (lisa 1) kehtivusaja pikendamist, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. METSATERVENDUSE OSAÜHING kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamise järel jätkata karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse metsamaaks ja veekoguks (graafiline lisa 3). 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kiruvere liivamaardla Kiruvere liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 7,21 ha) asuvad Harju maakonnas Kose vallas Kõrvenurga külas eraomandisse kuuluval Kautla (katastritunnus 36302:002:1080; pindala 1733135,0 m2, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse lõunaosas metsamaal ja looduslikul rohumaal. Kautla maaüksus kuulub METSATERVENDUSE OSAÜHINGULE. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°07΄26˝ pl ja 25°26΄39˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehtedel 6342 (graafiline lisa 1). Maastikuliselt paikneb Kiruvere liivakarjäär Kõrvemaal. Karjääri aluspõhja moodustab Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi. 2 Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb Kautla (katastritunnus 36302:002:1080) maaüksuse metsamaaga. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole ligikaudu 30 m kaugusele jääb mitteavalik Hiieveski-Kautla eratee (nr 3630016) (graafiline lisa 1). Kiruvere liivamaardlast ida ja lõuna poole jääb üleriigilise tähtsusega Epu-Kakerdi, Laeksaare turbamaardla (maadla registrikaardi nr 140). Lähimaks vooluveekoguks on Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 100 m kaugusele lääne poole jääv Kautla kraav (VEE1084902), mis on maaparandussüsteemi Voose, PÜ-35 eesvool kuni 10 km2 (vid 41083500110410022M). Kiruvere liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 130 m kaugusele lääne poole jääb Kautla järv (VEE2031700). Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa asub maaparandussüsteemi Voose/PÜ-35 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108350011041002) maa-alal, kuid ei ole otseselt seotud ühegi maaparandussüsteemi rajatisega (graafiline lisa 1). Harju Maaparandusbüroo on kooskõlastanud liiva kaevandamise Kiruvere liivakarjääris (lisa 3). Lähimad elamud jäävad 1,7 km kaugusele edela poole Uue-Palgisaare (katastritunnus 36302:002:0292) ja kirde poole Unistustemaa (katastritunnus 12902:002:0292) kinnistutele. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 190...250 m kaugusele ida poole jääb Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265), mis on ühtlasi ka Natura 2000 linnu- ja loodusala, Kõrvemaa linnuala (RAH0000120) ja Kõrvemaa loodusala (RAH0000567). Kõrvemaa maastikukaitsealal, Natura 2000 Kõrvemaa linnualal, mis jääb mäeeraldise teenindusmaast ida poole ligikaudu 190...250 m on mitmete III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohti: Tringa glareola (mudatilder), Tringa nebularia (heletilder), Lanius excubitor (hallõgija), Pluvialis apricaria (rüüt), Grus grus (sookurg), Lyrurus tetrix (teder) ja Turdus viscivorus (hoburästas). Natura 2000 Kõrvemaa linnualal, mäeeraldise piirist ligikaudu 1,1 km kaugusel ida pool asub I kaitsekategooria liigi Aquila chrysaetos (kaljukotka) pesapaik. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS OÜ Eesti Geoloogiakeskus viis läbi geoloogilise uuringu Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise alal ja koostas aruande „Kiruvere uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 3 01.07.2009)“. EGF 8123. Geoloogilise uuringu käigus rajati Kiruvere uuringuruumi teenindusalale 24 puurauku ja võeti 25 proovi kasulikust kihist. Tööde tulemusena kinnitati ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru. Keskkonnaministri käskkirjaga 06. november 2009 nr 2050 on kinnitatud Harju maakonna Kiruvere uuringuruumi varu ja kantud see keskkonnaregistrisse. Seisuga 01.07.2009 on kinnitatud Kiruvere uuringuruumis 13,39 ha pindalal ehitusliiva aktiivne tarbevaru 208 tuh m3 (moodustab 71% uuringuruumi ülevalpool põhjavee taset asuvast varust); täiteliiva aktiivne tarbevaru 86 tuh m3 (moodustab 29% uuringuruumi ülevalpool põhjavee taset asuvast varust); ehitusliiva aktiivne tarbevaru 70 tuh m3 (moodustab 52% uuringuruumi allpool põhjavee taset asuvast varust) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 64 tuh m3 (moodustab 48% uuringuruumi allpool põhjavee taset asuvast varust) (lisa 4). Kiruvere liivakarjääri mäeeraldis asub Kõrvemaal, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 76...83 m. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht + Min Max Kasvukiht (muld) 0,2 0,3 Q2_S Liiv, peene- ja keskmiseteraline, + 2,0 5,0 Q1jrVr_fg kruusakas Liiv, väga peene- ja ülipeeneteraline 1,5 8,3 Q1jrVr_fg + Moreen, hallikaspruun 0,5 3,0 Q1jrVr_g Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,2...0,3 m. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud valdavalt peene- ja keskmiseteralise kruusaka liivaga. Mäeeraldise kesk-idaosas ja lõuna-kaguosas ulatub jämepurru sisaldus 15...30%-ni. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist jämepurruvaest liiva esineb valdavalt kesk-lõunaosas. Peene- kuni keskmiseteralise liivakihi paksus ulatub 5 meetrini (puurauk nr 15), kuid jääb valdavalt 2,0...3,5 m piiridesse. Väga peeneteralise ja ülipeeneteralise liivakihi paksus on valdavalt 2...3 m, kuid puuraugus nr 14 ulatub 8,3 meetrini. Mäeeraldise lääneosas jääb kasulik kiht kuni 7 m ulatuses veetasemest madalamale. Kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus jääb vahemikku 68,21...77,91 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hallikaspruun ja pruun, vähese jämepurruga saviliiv- ja liivsavimoreen, mis on kohati veeküllastunud ja pehmeplastne. Lamam on uuringute käigus läbitud 0,5...3,0 m ulatuses. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks 75,0 m. 4 Mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Geoloogiliste uuringute ajal, 2009. a. mai keskpaigas mõõdeti Kautla järves, mis asub teenindusalast ligikaudu 130 m kaugusel lääne pool, veetaseme absoluutseks kõrguseks 75,06 m. Järvest põhja pool, tee alt läbiviidud truubi otsa juures oli veetase 74,8 m absoluutsel kõrgusel. Mäeeraldisest ligikaudu 60 m lõuna pool asuvas magistraalkraavis mõõdeti veetaseme absoluutseks kõrguseks 75,5 m. Mäeeraldise lääneosa uuringupuuraukudes jäi veetase 75,0...75,5 m absoluutsele kõrgusele. Ülejäänud puuraukudes vett ei esinenud. Piirkonda dreenib Kautla järvest põhja pool algav Sae oja (VEE1084900), millesse suubuvad ka kuivendussüsteemi kraavid. Vesi on vabapinnaline. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Keskkonnaministri käskkirjaga 06. november 2009 nr 2050 on kinnitatud seisuga 01.07.2009 Kiruvere uuringuruumis 13,39 ha pindalal ehitusliiva aktiivne tarbevaru 208 tuh m3 (moodustab 71% uuringuruumi ülevalpool põhjavee taset asuvast varust); täiteliiva aktiivne tarbevaru 86 tuh m3 (moodustab 29% uuringuruumi ülevalpool põhjavee taset asuvast varust); ehitusliiva aktiivne tarbevaru 70 tuh m3 (moodustab 52% uuringuruumi allpool põhjavee taset asuvast varust) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 64 tuh m3 (moodustab 48% uuringuruumi allpool põhjavee taset asuvast varust) (lisa 4). Kiruvere liivakarjääris (maavara kaevandamise keskkonnaluba nr HARM-114) kaevandatakse ehitusliiva ja täiteliiva. Seisuga 30.09.2025 on Kiruvere liivakarjääri (pindala 7,21 ha) jääkvaru: plokk 1 aT 112 tuh m3 ehitusliiva, plokk 2 aT 46 tuh m3 täiteliiva, plokk 3 aT 64 tuh m3 ehitusliiva ja plokk 4 aT 59 tuh m3 täiteliiva (lisa 2). Mäeeraldisel asuv liiv vastab ehitusliivale ja täiteliivale esitatavatele nõuetele. Ehitusliivas (looduslik materjal) on kruusafraktsiooni (üle 5 mm) sisaldus 2,5...36,5% (keskmiselt 14,9%), savi- ja tolmuosakeste (alla 0,05 mm) sisaldus 2,8...13,8% (keskmiselt 8,4%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,3...2,4 (keskmiselt 1,8 – peeneteraline liiv). Kruusas domineerivad fraktsioonid 20–10 mm ja 5–10 mm. Veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kulutatud. Täiteliivas (looduslik materjal) on kruusafraktsiooni (üle 5 mm) sisaldus 0,0...11,0% (keskmiselt 1,2%), savi- ja tolmuosakeste (alla 0,05 mm) sisaldus 3,5...39,8%, (keskmiselt 8,4%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5...1,2 (keskmiselt 0,9 – ülipeeneteraline liiv). Peene- ja keskmiseteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes. Keskmiseteralist liiva saab kasutada betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. 5 5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT Pikendatavas maavara kaevandamise keskkonnaloas on Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 7,21 ha ning mäeeraldis ja teenindusmaa on piiritletud 10 nurgapunktiga. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldis hõlmab ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 aT ja plokki 3 aT ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 2 aT ja plokki 4 aT. Maardla piires on varu kinnitatud ühises ruumis, veepealsena ja veealusena protsentuaalse suhte alusel. Põhjaveetasemest kõrgemal asuvast aktiivsest tarbevarust moodustab ehitusliiv (plokk 1 aT) 71% ja täiteliiv (plokk 2 aT) 29%. Põhjaveetasemest madalamal asuvast aktiivsest tarbevarust moodustab ehitusliiv (plokk 3 aT) 52% ja täiteliiv (plokk 4 aT) 48%. Tabelis 2 on esitatud Kiruvere liivamaardla Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise ehitus- ja täiteliiva geoloogiline, nõlvatervikusse jääv ja kaevandatav varu ning väljapoole mäeeraldist jääv varu. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise (pindala 7,21 ha) varu Tabel 2 Ploki nr Maardla Mäe- Mäe- Nõlva- Mäeeraldise Mäeeraldise Varu varu, eraldise eraldise tervikusse ehitusliiva täiteliiva väljaspool tuh m3 ehitusliiva täiteliiva jääv varu, kaevandatav kaevandatav mäe- varu, varu, tuh m3 varu, tuh m3 varu, tuh m3 eraldist, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 208 112 4 108 96 Plokk 2 86 46 1 45 40 Plokk 3 70 64 11 53 6 Plokk 4 64 59 10 49 5 Kokku: 428 176 105 26 161 94 147 Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (graafiline lisa 2). Kiruvere liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 7,21 ha) on kattekihi (mulla) maht 14 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 0,2 m. 6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Mäetehnilised tingimused Kiruvere liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga keerulised, kattekiht on õhuke ja juurdepääs karjäärile hea. Osa liivavaru asub küll 6 põhjaveetasemest madalamal. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole ligikaudu 30 m kaugusele jääb mitteavalik Hiieveski-Kautla eratee (nr 3630016), kuhu on rajatud karjäärist materjali väljaveotee (graafiline lisa 1), mis viib riigi kõrvalmaanteele Paunküla- Kiruvere- Ardu (tee nr 11208). Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri viivat teed kuival aastaajal vajadusel niisutada. Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamise jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi kaevandamisel tuleb esmalt langetada mets, juurida kännud ja koorida kattekiht. Katendi moodustab kasvukiht (muld). Katendi saab vallitada kuni 3 m kõrgustesse aunadesse karjääri äärealale. Aunasid ei tohi tihendada, et säilitada mulla bioloogilist aktiivsust. Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihi vallitamisel peab jälgima, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi koorimine ja vallitamine peab toimuma kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendist saab kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke karjääri piirile. Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri nõlvade ja põhja rekultiveerimisel. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusalale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse jällegi mobiilse sõelumissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Kiruvere liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel materjali sõelutakse. Materjali sõelumiseks tuuakse aeg-ajalt karjääri mobiilne sõelumissõlm. 7 Kaasaegsete sõelumissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab seda, et sõelumissõlm töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5–10 tuhat tonni sõelutud liiva. Peale sõelumissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid. Maapõueseaduse §99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld (§44 (3) 3)) võõrandatav ning väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette nähtavas koguses sisse osta. Kiruvere liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Kiruvere liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Kiruvere liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel ning töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega. 8 Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldus- ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse kirjeldus. 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Kiruvere liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Kiruvere liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. 9 Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Lähim elamu jääb Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast edela poole 1700 m kaugusele edela poole Uue-Palgisaare (katastritunnus 36302:002:0292) kinnistule. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 170 m kaugusel: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(1700) = 35 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima elamu juures 1700 m kaugusel Uue-Palgisaare kinnistul on müratase 32 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 1700 m kaugusel 37,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Müra levikut takistab karjääri ümbruses kasvav mets. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lähima elamu juures 1700 m kaugusel ei ületa müratase keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. 10 Müra piirnorme lähimate elamute juures ei ületata. Müra elamuteni levimise leevendamiseks on rajatakse müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaale. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Kiruvere liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Kiruvere liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 17 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 27 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Kiruvere liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , = × 0,0016 × , , , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Kiruvere liivakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aasta keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: , , = 0,74 × 0,0016 × , , = 0,0012 kg/t ja Kiruvere liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 3 toodud eriheite kogustest. 11  Tabel 3 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust: 1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine) 2) sõeluris sõelumine 3) puistangutesse langemine (2. laadimine) 4) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 5) kalluritele laadimine (4. laadimine) Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0059[0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0059 = 169 000 tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,6 t/m3) teeb 106 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Kiruvere liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt vaid 17 tuh m3 liiva aastas. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Kiruvere liivakarjääri materjal võib vajada töötlemist (sõelumist) vaid vähesel määral. Aeg-ajalt, vaid mõne nädala aastas, töötav mobiilne sõelumissõlm töötab sisepõlemismootori abil. Kütusena kasutatakse diiselkütust. Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kiruvere liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Kiruvere liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. 12 Hinnang mõjust põhjaveele Kiruvere liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja põhjaveekvaliteedile. Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Kiruvere liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 130 m kaugusel lääne pool asub Kautla järv, mille veetase oli geoloogiliste uuringute ajal ligikaudu 75 m absoluutsel kõrgusel. Mäeeraldise piires asus veetase veidi kõrgemal, 75,1–75,5 m kõrgusel. Piirkonda dreenib Kautla järvest algav Sae oja, millesse suubuvad ka kuivendussüsteemi kraavid. Vesi on vabapinnaline. Kvaternaari veekiht toitub sademetest, mis on akumuleerunud heade filtratsiooniomadustega liivadesse. Veealust liivavaru väljatakse tööpäeva jooksul 300–500 m3, keskmiselt 400 m3. Kuna kogu piirkonna pinnas on veeküllastunud ja heade filtratsiooniomadustega, siis sellise liivakoguse väljamine 8 tunnise tööpäeva jooksul ei mõjuta ligikaudu 130 m kaugusel asuva Kautla järve veetaset. Järve veetaseme muutused on seotud loodusliku sesoonse veetaseme kõikumistega, mis sõltuvad eelkõige sademetest. Lisada tuleb ka seda, et mida suurem on kaevealale kujunenud veekogu, seda väiksem on päevane kaevandamise mõju piirkonna veetaseme muutustele. Veealuse liivakihi väljamise ajal valgub ümbritsevas liivakihis olev vesi väljatõstetud liiva asemele, mis tähendab seda, et kaevandamise ajal on põhjavee vool karjääri (kaeveala) suunas. Sellega on välistatud võimalus, et kaevandamise ajal savi- ja tolmuosakeste poolt rikastatud vesi satuks Kautla järve või maaparandussüsteemi kraavidesse. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Hinnang mõjust kaitsealale ja kaitsealustele liikidele Kiruvere liivakarjääris liiva kaevandamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju karjäärist ida pool asuvale Kõrvemaa maastikukaitsealale ja Natura 2000 linnu- ja loodusalale ning kaevandamine ei mõjuta ulatusliku rohevõrgustiku toimimist. Teadaolevalt ei ole näiteid, kus analoogsete mäetehniliste ja keskkonnatingimustega liivakarjääris kaevandamine oleks põhjustanud negatiivseid mõjusid mäeeraldise piirist ligikaudu 200 m kaugusel asuva ulatusliku raba veerežiimile või kilomeetri kaugusel pesitsevale kaitsealusele kotkale. Arvestades rohevõrgustiku ulatust, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandatakse etapiviisiliselt ja ammendatud mäeeraldise alad järk- järgult korrastatakse. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada). 13 2011. aastal on koostatud Kiruvere liivamaardla Kiruvere liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang, mille käigus tuvastati, et Natura 2000 alasid ei mõjutata oluliselt, mistõttu võib kavandatavat tegevust lubada. Kiruvere liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-114 kõrvaltingimustes on toodud, et I kategooria loomaliigi pesitsemisedukuse tagamiseks ei kaevandata ajavahemikul 15. veebruar kuni 15. mai. Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis- tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Kiruvere liivakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks (pindala 4,64 ha) ja veekoguks (pindala 2,57 ha ja keskmine veetase jääb absoluutsele kõrgusele 75,0 m) (graafiline lisa 3). Ala korrastamisel metsamaaks laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine ja liiva kaevandamine ning kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (koos teenindusmaaga 7,21 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 10 tuhande euro piiridesse. 14 KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5). Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007 nr 109 (RT I 2007, 34, 215). Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511). Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025. Maardla registrikaart nr 871. Kiruvere liivamaardla. Põldvere, A., Rohtla, R., 2009. Kiruvere uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2009). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8123. Põldvere, E., Veske, A., 2011. Kiruvere liivamaardla Kiruvere liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ. EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 15 Koostatud: 05.12.2025 Koostaja: Anne Rooma /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogiainsener Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Ants Erik /allkirjastatud digitaalselt/ METSATERVENDUSE OSAÜHINGU juhatuse liige Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] 16  Lisa 1 Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber HARM-114 Loa omaja Ärinimi / Nimi Metsatervenduse OÜ andmed Registrikood / Isikukood 10224657 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Kiruvere liivamaardla Kiruvere liivakarjäär andmed Tegevuskoha aadress Mustamäe tee 4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus 78407:701:1510 Territoriaalkood EHAK 0339 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 29.12.2011 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 29.12.2026 Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 871 Maardla nimetus Kiruvere Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kiruvere liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 7.21 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.21 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 20 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1203 - ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 112 tuh m³ 12.02.2020 2 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh m³ 12.02.2020 3 plokk 1203 - ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 64 tuh m³ 12.02.2020 4 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 59 tuh m³ 12.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2011 2026 tuh m³ 161 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2011 2026 tuh m³ 94 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2011 2026 0338 Kose vald Liiv, täitepinnas 2011 2026 0338 Kose vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kiruvere uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. Varu seisuga 01.07.2009 (Põldvere, Rohtla, 2009). Geoloogiafondi number 8123 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 2050 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2009 Kõrvaltingimused 3/4 1. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel, plokkidest 1, 2 ning 3, 4 kaevandamisel, on kaevandajal kohustus kinni pidada järgnevast kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ülevalpool põhjavee taset plokkides 1 ja 2 on ehitusliiva 71% ja täiteliiva 29% ning allpool põhjavee taset asuvates plokkides 3 ja 4 on ehitusliiva 52% ja täiteliiva 48%. 2. Karjääris kaevandamisel ei alandata põhjaveetaset ning ei rajata ega rekonstrueerita piirnevaid kuivenduskraave. 3. I kategooria loomaliigi pesitsemisedukuse tagamiseks ei kaevandata ajavahemikul 15. veebruar kuni 15. mai 4. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks rajada mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats vältimaks kütuse ning õli leket pinnasesse ja põhjavette. 5. Pärast loa saamist muudetakse maaüksuse mäeeraldise aluse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. 6. Maavara väljavedu teostada tööpäevadel ajavahemikul kl 7.00-20.00. 7. Maavara väljaveo perioodid (graafikud) kooskõlastada vähemalt 7 päeva enne veo algust Kõue Vallavalitsusega. 8. Teostada tolmu leviku vähendamiseks tolmutõrjet väljaveoteel elamute piirkonnas. 9. Maavara veol kasutada vajalikke meetmeid pori ja pinnase sattumise vältimiseks Paunküla-Kiruvere-Ardu riigimaanteele (T8-11208). 10. Esitada karjääri projekt ja arengukava ning kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekt Kõue Vallavalitsusele. 11. Enne väljaveo alustamist teostada ja esitada Kõue Vallavalitsusele tutvumiseks ekperthinnang Hiieveski-Kautla teel veoaegse ohutu liikluskorralduse (vastutulevate sõidukite ohutu liiklemise ja möödapääsu) tagasmiseks. 12. Enne väljaveo alustamist teostada ja esitada Kõue Vallavalitsusele tutvumisks ekperthinnang Hiieveski-Kautla tee koormustaluvuse kohta. 13. Tagada Hiieveski-Kautla tee ning tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste seisukord peale igakordset väljaveo perioodi vähemalt esialgsel tasemel. Väljeveo perioodil tee konstruktsioonide kahjustamisel tuleb need jooksvalt ja vahetult peale veo perioodi lõppu korrastada. 14. Enne igat väljaveo perioodi algust teostada koos Kõue Vallavalitsuse esindajaga tee seisukorra hindamise akt. Tee konstruktsioonide kahjustumisel väljaveo perioodil teostatakse vajalikud remonttööd kaevandaja kulul. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu. 4/4 27.11.25, 13:34 Maardlate register Lisa 2 Mäeeraldise detailandmed Kood 904 Nimetus Kiruvere liivakarjäär Maardla 871 - Kiruvere Seisund aktiivne Asukoht Harju maakond Kose vald Kaevandamisloa number HARM-114 Kaevandamisloa kehtivus 29.12.2011 - 29.12.2026 Kaevandamisloa omaja Metsatervenduse OÜ Maavara kasutamise eesmärk ehitus, teede ehitus Korrastamissuund tehisveekogu Mäeraldise varu loa vormil ehitusliiv aT 176 tuh m3; täiteliiv aT 105 tuh m3 Kasutusala Max kogus aastas Kaevandatav varu loa vormil ehitusliiv - 161 täiteliiv - 94 Plokid Registrikaart Ploki nimi Kasutusala Uuringuviis Ploki liik Jääkvaru kogus 871 1 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 112 871 2 plokk täiteliiv 2005. a määrus nr 44 aT 46 871 3 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 64 871 4 plokk täiteliiv 2005. a määrus nr 44 aT 59 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/mod/0.0.1/maardlad/maeeraldis/904 1/1 Lisa 3 Lisa 4   MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi METSATERVENDUSE OSAÜHING 1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Veskiposti tn 2/1, Kesklinna 10224657 linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138 1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi METSATERVENDUSE OSAÜHING 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Veskiposti tn 2/1, Kesklinna 10224657 linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Kiruvere liivamaardla – 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: number: 871 liiv 4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus Kiruvere liivakarjäär ja selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [X] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Kose vald, Kõrvenurga küla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 7,21 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 7,21 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 36302:002:1080 (Kautla) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik METSATERVENDUSE OSAÜHING uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number HARMG-103 (L.MU/300616) loa kehtivuse aeg 05.11.2010 5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Eesti Geoloogiakeskus 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Kiruvere uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2009). EGF number: EGF 8123 Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Keskkonnaministri käskkiri 06. november 2009 nr 2050 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik reservvaru varu ehitusliiv 176 161 tuh m3 täiteliiv 105 94 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 30.09.2025 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 1 aT, plokk 2 aT, plokk 3 aT ja plokk 4 aT 7. Katend, sh muld Katendi kogus 14 tuh m3, sh mulla kogus 14 tuh m3 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitustööd kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 17 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a 9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri 9.2. [ ] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse 9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe- misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Ants Erik, METSATERVENDUSE OSAÜHINGU juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)