Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1031188

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1031188 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber HARM-136 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Esito OÜ Kontaktisik Helen Sõmerik Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Ladustusalade tabeli muutmine. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Karjääri korrastamine- Ala kujundatakse valdavalt veekoguks, millel puudub avalik kasutus, s.t põhjendus täiendavaid rajatisi ja maastiku elemente (teed, rajad, parklad, kalameeste vall) alale ei planeerita. Tagasitäitmine toimub nõlvade ohutuse ja stabiilsuse tagamiseks. Tulenevalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest on siiski tagasitäitmist vaja teostada ka ala loode- ja lääneosas, kus karjääri põhi jääb peale varu väljamist keskmise veetasemega samale tasemele või selle lähedale. Karjääri korrastamisel kasutatavaid jäätmeid kogutakse kokku teiste ettevõtete käest. Vastavalt korrastamistingimustele on planeeritud kasutada mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja puistangutesse ladustatud kattepinnast, sh mittekonditsioonilist materjali (varasemal kaevandamisel killustiku tootmiseks sobimatuks osutunud lubjakivi) ja juurdeveetavat inertset täitematerjali. Tegevusega kaasneda võivate Käitluskoht ei kujuta ohtu atmosfäärile, õhule, veele, pinnasele, maale, maastikule, looduslikele keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, aladele, looduslikule mitmekesisusele ja looduse koostisosadele. Tegevusega kaasnev müra ei ole tolm jne) kirjeldus märkimisväärne. Ainete lekke võimalused on minimeeritud. Käitluskohas ei ole ettenähtud vilkuva valguse pidev kasutamine. Käitluskoha haldamine ei too kaasa vibratsiooni. Käitluskohas ei võeta vastu kiirgusohtu tekitavaid jäätmeid.Tegevusega ei kaasne märkimisväärJäätmete purustamise käigus vastavalt ilmastikuoludele kasutatakse niisutamist, et vältida ja vähendada purustamisest tuleneda võivat tolmu lendumist. Käitis/tegevuskoht Nimetus Maardu Lõunakarjäär (Marmo) Aadress Maardukivi, Maardu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond Territoriaalkood 4704 Katastritunnus(ed) 24504:003:0101 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6589298, Y: 559274 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates 19.12.2025 Kuni 31.12.2028 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Jõelähtme vald, Harju maakond 0245 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/16 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Käitluskoha jrk nr 1. Nimetus Maardu Lõunakarjäär (Marmo) Kood JKK3700600 Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla, Maardukivi 24504:003:0101 X: 6589297, Y: 559274 Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 08121 - Kruusa- ja liivakarjääride tegevus ning savi ja kaoliini kaevandamine Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma) Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht Asukoha üldiseloomustus Endise Maardu Lõunakarjääri (MARMO) mäeeraldise pindala oli 6,8 ha, kus kaevandamisloa taotlemisel oli ehituslubjakivi varu 477,7 tuh m3 (kaevandamisloa väljastamisel 361,5 tuh m3). Mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 22,0 ha, mis kattus katastriüksusega Maardukivi (tunnus: 24504:003:0101, pindala 22,0 ha). Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) Tagasitäide R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 100 000 100 000 Sortimine, mehaaniline R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, 12 000 12 000 töötlemine granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 12 000 12 000 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 3/16 Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Maardu Lõunakarjäär (Marmo) Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse teistele (ettevõtjatelt, ettevõtjatele Kogus R-kood Kogus D- asutustelt, kood isikutelt) 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole 5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 01 01 - Betoon 10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 01 02 - Tellised 10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole 10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade nimetatud koodinumbriga 17 01 06* täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 30 000 30 000 30 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade 03* täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 4/16 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse teistele (ettevõtjatelt, ettevõtjatele Kogus R-kood Kogus D- asutustelt, kood isikutelt) 30 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 20 000 20 000 20 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade 05* täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 20 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade 17 05 07* täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 30 000 30 000 30 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 30 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 20 02 02 - Pinnas ja kivid 20 000 20 000 20 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 20 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 5/16 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, nr nimetus joonised, skeemid 1. Tagasitäide R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, Ala kujundatakse valdavalt veekoguks, millel puudub avalik kasutus, s.t täiendavaid rajatisi ja maastiku elemente (teed, rajad, Tehniline varustus: mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse parklad, kalameeste vall) alale ei planeerita. Tagasitäitmine toimub nõlvade ohutuse ja stabiilsuse tagamiseks. Tulenevalt -ekskavaator maa-alade täitmiseks, taastamiseks või geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest on siiski tagasitäitmist vaja teostada ka ala loode- ja lääneosas, kus karjääri põhi - buldooser traktoril kaevandatud maa-ala korrastamiseks jääb peale varu väljamist keskmise veetasemega samale tasemele või selle lähedale. Karjääri korrastamisel kasutatavaid jäätmeid - kopplaadur kogutakse kokku teiste ettevõtete käest. Mineraaljäätmete võõriste sisaldus on kuni 3%. Vastavalt korrastamistingimustele on - kallurid planeeritud kasutada mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja puistangutesse ladustatud kattepinnast, sh mittekonditsioonilist -Mobiilne sõelumiskompleks materjali (varasemal kaevandamisel killustiku tootmiseks sobimatuks osutunud lubjakivi) ja juurdeveetavat inertset täitematerjali. -Mobiilne kivipurusti 2. Sortimine, R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev Jäätmeid purustatakse vastavalt vajadusele olenevalt vastuvõetavate jäätmete fraktsioonist ja sobivusest täitmisel. Sorteerimiseks vajaliku mehaaniline sortimine või teatud komponentide eraldamine, tehnikat ettevõttel endal ei töötlemine millega võib kaasneda mehhaaniline ole, kuid ettevõtte töötlemine (purustamine, tükeldamine, koostööpartnerid on demonteerimine, kokkupressimine, kinnitanud valmidust granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel vastavat tehnikat (sõelad, tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus purustid, õhkeraldi) soovi või koostis muutub korral ettevõttele rentima. 3. Ladustamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev Jäätmed ladustatakse tabelis 2.4 toodud andmete kohaselt ning ladustatakse tabelis 2.4 tabelis lisas toodud aladele. Ladustusalad on toodud sortimine või teatud komponentide eraldamine, tabeli 2.4 lisas millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta Pole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 6/16 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Maardu Lõunakarjäär (Marmo) Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või koordinaadid keskkonnanormidele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, ladustamise materjal ladustamise kaardil aastates) kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ a,b,c X: 6589486, Vastab 3a 6 000 10 000 20 02 02 - Pinnas ja kivid Ei 12 000 12 000 Y: 559283 keskkonnanormidele 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed Ei 12 000 12 000 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja Ei 12 000 12 000 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 17 01 01 - Betoon Ei 12 000 12 000 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 12 000 12 000 a,b,c X: 6589486, Vastab 3a 1 000 2 000 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* Ei Y: 559283 keskkonnanormidele 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) Ei 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Ei 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei 17 01 02 - Tellised Ei Seotud failid Failid Lisa 1: 2020_Esito_plaan.png Lisa 2: 2025_Esito_tagatis.xlsx 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Maardu Lõunakarjäär (Marmo) Lähim tavajäätmete prügila Tallinna prügila Kaugus tavajäätmete prügilast (km) 5 Lähim ohtlike jäätmete prügila 7/16 Kaugus ohtlike jäätmete prügilast (km) Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Vabastamise Jäätmeliigi täpsustus Jäätmeliigi käitlemise Tagatise Üheaegne ladustamise või kaardil kogus (tonni) alus hind €/tonn, KM-ta arvutuses kogus (tonni) a,b,c 6 000 20 02 02 20 02 02 - Pinnas ja kivid 0 Jah 12 000 01 04 09 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 0 Jah 12 000 01 04 13 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, 0 Jah 12 000 sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 17 01 01 17 01 01 - Betoon 0 Jah 12 000 17 05 04 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 0 Jah 12 000 a,b,c 1 000 17 05 08 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 2.50 Jah 17 05 06 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 2.50 Jah 19 12 09 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 2 Jah 17 01 07 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 5 Jah 17 01 03 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 5 Jah 17 01 02 17 01 02 - Tellised 5 Jah Tagatise arvutus Jäätmeliik Üheaegselt ladustamise kogus (t) Jäätmeliigi käitlemise hind KM-ta Jäätmeveo vahemaa (km) Veokulu ühe tonni kohta KM-ta €/t Laadimise hind KM-ta Tagatise summa KM-ga 01 04 09 6 000 0 5 0.38 9 000 13 725 17 01 02 1 000 5 5 0.38 1 500 8 387.50 Kokku 22 112.50 Tagatise väärtus (sh 115%) 25 429.38 Ühe saadetise kaal (t) 20 Veo hind kilomeetri kohta käibemaksuta, €/km 1.50 Käibemaksumäär 1.22 Ühe tonni laadimise hind käibemaksuta, €/t 1.50 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed 8/16 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid Kirjeldus Töötajaid, instrueeritakse regulaarselt toimuvatest muudatustest ja nõudmistest jäätmete kogumisel ning uutest, nende tööd puudutavatest keskkonnanõuetest. Seadmete ja tehnikaga töötavatele töötajatele on läbi viidud koolitus töötamaks ohutult kogumisel kasutatavate eriseadmetega. Välja on töötatud ja töötajatele tutvustatud tegutsemise kavad ohtlike ainete lekke ja tulekahju korral transpordil ning territooriumil ja hoonetes, milles on märgitud täpsed juhised, kuidas käituda vastava avariiolukorra tekkides, et võimalusel vältida ja/või minimaliseerida tekkida võivat kahju ja resotust. Samuti toimuvad regulaarselt hädaolukorraks valmisoleku testimised ja õppused. Jäätmete kogumisega vahetult kokku puutuvad töölised on varustatud eririietuse ja isikukaitsevahenditega, et vältida tervise kahjustusi. Autojuhid, mehhanismijuhid ja laadijad on läbinud vastava koolituse, kuidas tegutseda hädaolukorras. Territoorium on varustatud vajalike tulekustutus- ja esmaabi vahenditega, samuti absorbendikottidega õli- või kütusereostuse likvideerimiseks. Enne jäätmete täitmisele suunamist kontrollitakse jäätmete vastavust ja võetakse vajadusel analüüsid kontrollimaks jäätmete vastavust. Karjääride korrastamise aegsetel kuivadel perioodidel tuleb karjääritranspordi liikumisteid niisutada. Jäätmete purustamisel ja sõelumisel vajadusel materjalide niisutamine, et vältida tolmu teket. Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Tolmu tekke ja Karjääride korrastamise aegsetel kuivadel perioodidel tuleb karjääritranspordi liikumisteid niisutada. Jäätmete Karjääride korrastamise aegsetel kuivadel perioodidel tuleb karjääritranspordi liikumisteid niisutada. Jäätmete Pidev leviku piiramine purustamisel ja sõelumisel vajadusel materjalide niisutamine, et vältida tolmu teket. purustamisel ja sõelumisel vajadusel materjalide niisutamine, et vältida tolmu teket. 2. Mõju pinna ja Enne jäätmete täitmisele suunamist kontrollitakse jäätmete vastavust ja võetakse vajadusel analüüsid Enne jäätmete täitmisele suunamist kontrollitakse jäätmete vastavust ja võetakse vajadusel analüüsid Pidev põhjaveele kontrollimaks jäätmete vastavust. kontrollimaks jäätmete vastavust. 3. Õnnetuste ja Autojuhid, mehhanismijuhid ja laadijad on läbinud vastava koolituse, kuidas tegutseda hädaolukorras. Autojuhid, mehhanismijuhid ja laadijad on läbinud vastava koolituse, kuidas tegutseda hädaolukorras. Pidev tagajärgede Territoorium on varustatud vajalike tulekustutus- ja esmaabi vahenditega, samuti absorbendikottidega õli- või Territoorium on varustatud vajalike tulekustutus- ja esmaabi vahenditega, samuti absorbendikottidega õli- või leevendamise kütusereostuse likvideerimiseks. kütusereostuse likvideerimiseks. meetmed 4. Ohutusmeetmed Töötajaid, instrueeritakse regulaarselt toimuvatest muudatustest ja nõudmistest jäätmete kogumisel ning Töötajaid, instrueeritakse regulaarselt toimuvatest muudatustest ja nõudmistest jäätmete kogumisel ning Pidev uutest, nende tööd puudutavatest keskkonnanõuetest. Seadmete ja tehnikaga töötavatele töötajatele on läbi uutest, nende tööd puudutavatest keskkonnanõuetest. Seadmete ja tehnikaga töötavatele töötajatele on läbi viidud koolitus töötamaks ohutult kogumisel kasutatavate eriseadmetega. Välja on töötatud ja töötajatele viidud koolitus töötamaks ohutult kogumisel kasutatavate eriseadmetega. Välja on töötatud ja töötajatele tutvustatud tegutsemise kavad ohtlike ainete lekke ja tulekahju korral transpordil ning territooriumil ja tutvustatud tegutsemise kavad ohtlike ainete lekke ja tulekahju korral transpordil ning territooriumil ja hoonetes, milles on märgitud täpsed juhised, kuidas käituda vastava avariiolukorra tekkides, et võimalusel hoonetes, milles on märgitud täpsed juhised, kuidas käituda vastava avariiolukorra tekkides, et võimalusel vältida ja/või minimaliseerida tekkida võivat kahju ja resotust. Samuti toimuvad regulaarselt hädaolukorraks vältida ja/või minimaliseerida tekkida võivat kahju ja resotust. Samuti toimuvad regulaarselt hädaolukorraks valmisoleku testimised ja õppused. Jäätmete kogumisega vahetult kokku puutuvad töölised on varustatud valmisoleku testimised ja õppused. Jäätmete kogumisega vahetult kokku puutuvad töölised on varustatud eririietuse ja isikukaitsevahenditega, et vältida tervise kahjustusi. eririietuse ja isikukaitsevahenditega, et vältida tervise kahjustusi. Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97 1. Tolm Visuaalne Igapäevane Puudub 1 X: 6589349, Y: 559310 2. Lendpraht Visuaalne Igapäevane Puudub 1 X: 6589349, Y: 559310 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 9/16 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Maardu Lõunakarjäär (Marmo) Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse lõpetamine Jäätmekäitluse lõpetamisel korrastatakse kogu territoorium jäätmetest ning ja seadmed puhastatakse viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks uuel otstarbel või teiste isikute poolt. Jäätmekäitluse lõpetamisel 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jrk nr 1. Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Esitatud lisamaterjalina e-kirjaga Tehniline varustatus Esitatud lisamaterjalina e-kirjaga Parim võimalik tehnika Esitatud lisamaterjalina e-kirjaga Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Esitatud lisamaterjalina e-kirjaga 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Jrk nr Võimalik hädaolukord Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus Rakendatavad meetmed 1. Tulekahju Jäätmed võivad süttida Tulenevalt käitluskohas käideldavate jäätmete iseloomust on jäätmte süttimise võimalus käitluskohas minimaalne. 2. Lendpraht Jäätmed võivad tuule mõjul lenduda Tulenevalt jäätmete iseloomust on jäätmete lendumine minimaliseertud. 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis Lisa 3: Lisa_96.pdf annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest Krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või Lisa 4: Kindlustussertifikaat_Eesti_Keskkonnateenused_2025.asice finantstagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastatuse likvideerimise kulude katmiseks 10/16  Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku Lisa 5: Lisa_96.pdf tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad dokumendid Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku Lisa 6: Lisa_98.jpg pädevust tõendavad dokumendid Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitus ja võimalike Lisa 7: Lisa_96.pdf hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjeldus Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu Kinnitan kohta. Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 11/16 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) 12/16 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire 13/16 Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 14/16 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 178 Maardla nimetus Maardu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Maardu lõunakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 21.38 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 22 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 63 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 131.179 tuh m³ 31.03.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0803 - ehituslubjakivi 0 tuh m³ 131.179 tuh m³ Geoloogilised uuringud 15/16  Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Esito OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 4719 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 03.06.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Maardu paekarjääri jääkvaru arvutus (seisuga 01.01.1994. a) Geoloogiafondi number 4719 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 115 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.02.1994 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa ja veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Maavara ei kaevandata enam. 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane. 16/16  Juhtimissüsteemi kirjeldus Ärinimi või nimi AS Eesti Keskkonnateenused Äriregistrikood/isikukood 10277820 Põhitegevusala (EMTAK)1 381, 382 Aadress (sihtnumbriga) Artelli 15, 10621, Tallinn Telefoni number 6 400 800 E-posti aadress [email protected] Faksi number 6 400 899 Kontaktisik (nimi, ametikoht) Helen Sõmerik, keskkonnajuht Telefoni number 5284490 E-posti aadress [email protected] Ettevõtte põhitegevusala iseloomustus Põhitegevusala iseloomustus AS Eesti Keskkonnateenused põhitegevuseks on olme- ja ehitusjäätmete kogumine ja transport (EMTAK 381, 382 – jäätmekogumine, jäätmetöötlemine ja kõrvaldamine). Jäätmete kogumiseks, käitlemiseks ja veoks kasutatakse kaasaegset tehnikat. Kogutavad ja käideldavad jäätmed Olmejäätmed, ehitusjäätmed, taaskasutatavad jäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed Ettevõtte kavandatava tegevuse ja tehnilise varustatuse kirjeldus Jäätmete vedu AS Eesti Keskkonnateenused prügiveokid on kõik eriotstarbelised, ettenähtud spetsiaalselt jäätmete veoks. Eriotstarbeliste veokite alusvankrina oleme eelistanud Mercedes Benz, Scania ja Volvo autotootjaid, kuna peame oluliseks töökindlust ja keskkonnasõbralikkust, mis vastavad EL-i kehtestatud normidele. Lisaks on erinõuetega teede ja piirkondade jaoks kasutusel ka mitmed väikebussid ja väikeveokid, mida peamiselt kasutatakse konteinerite laialiveoks ja väiksemas mahus eriliigiste jäätmete transpordiks. Ohtlike jäätmete kogumiseks ning transportimiseks kasutame suuri metallist konteinereid mahuga alates 5m³ kuni 30m³. Konteinereid saame transportida konkslift või liftdumper süsteemiga autodega, mis suudavad konteinereid maha ja peale laadida ilma kõrvalise abita. Liftdumper süsteemiga autod on valdavalt Volvo alusvankriga. Konkslift süsteemi autodel on alusvankrina kasutusel nii Volvo kui Scania autod. Suurema koguse jäätmete transportimisel on võimalik konkslift süsteemi autodel kasutada ka järelhaagist, mis annab võimaluse transportida kuni 60 m3 jäätmeid korraga. Vajadusel kasutatakse konkslift autodel ka hermeetilisi metallist konteinereid, mis on konstruktsioonilt sarnased ülalmainitud teisaldatavate konteineritega, kuid on kaetud hermeetilise metallkatusega. Konteinerite (tagumine) tühjendusluuk on varustatud hermeetilise tihendiga. Nende konteinerite täitmine toimub konteineri peal oleva ava kaudu. Jäätmete transportimisel suletakse konteinerite pealmine ava hermeetiliste luukide abil. Ohtlikud jäätmed, mis ei tohi transpordil liikuda paigast, et vältida võimalikku sattumist keskkonda, paigutatakse ja kinnitatakse veokitesse ning konteineritesse nii, et neil puudub võimalus liikuda. Vajadusel kasutatakse ka kinnitusrihmasid ja katet (nii võrk- kui ka ilmastikukindlat katet), et kindlustada esemete/seadmete, mis sisaldavad ohtlikke aineid, fikseeritus. Vedela koostisega ohtlikke jäätmeid veetakse spetsiaalsete paakautodega, mille täismass on max 24 000 kg ja mahuti suurus max 14,2 m3. Mahuti on varustatud pumbaga, mille tootlikkus on 1m3 masuuti tunnis, vedeljäätmete korral 14,2 m3/30 min. Vedelate ohtlike jäätmete jaoks kasutatakse eraldi autot, et vältida tava- ja ohtlike jäätmete segunemist. Veokid on varustatud isikukaitsevahenditega, et kaitsta töötajaid ohtlike ainete kahjulike mõjude eest ning abivahenditega võimalike ohtlikest jäätmetest põhjustatud lekete kokkukogumiseks (absorbeeriv aine, koristamisvahendid ja kogumistaara lekkinud jäätmete kokkukorjamiseks). Jäätmete kogumine jäätmejaamades ja käitluskohtades Jäätmejaamadesse toovad jäätmeid kohaliku omavalitsuse elanikud valdavalt eelsorteerituna. Jäätmed kogutakse liigiti kogumiskonteineritesse. Kogumiskonteineri tüüp ja suurus valitakse vastavalt kogutavale jäätmeliigile ning prognoositavale elanike poolt toodavale kogusele. Kogumiseks kasutatakse üldjuhul ohtlike jäätmete kogumiseks spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud metallist kogumiskonteinereid, kuhu on omakorda paigutatud taara ohtlike jäätmete liigiti kogumiseks. Kogumiskonteinerid on märgistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile. Jäätmejaamades on kohal ka töötaja, kes kontrollib toodud jäätmete vastavust nõuetele ja juhatab elanikke jäätmete paigutamisel mahutitesse. Jäätmete vaheladustamisel võetakse arvesse jäätmete iseloomu ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Jäätmed vaheladustatakse lekkekindlas ning vajadusel hermeetiliselt suletavas taaras ning viisil, et säiliks kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Jäätmed vaheladustatakse jäätmeliikide kaupa, et vältida erinevate ohtlike jäätmete võimalikku kokkupuudet ning kokkupuutel tekkivaid võimalikke reaktsioone ning sellest tulenevaid ohte varale, inimese tervisele või keskkonnale. Tundmatud jäätmed ladustatakse eraldi teistest ohtlikest jäätmetest selleks spetsiaalselt kohandatud taaras. Jäätmed paigutatakse suurtesse konteineritesse nii, et neil puudub võimalus liikuda. Vajadusel kasutatakse ka kinnitusrihmasid ja katet (nii võrk- kui ka ilmastikukindlat katet), et kindlustada esemete/seadmete, mis sisaldavad ohtlikke aineid, fikseeritus. Jäätmed ladustatakse jäätmejaamas kuni nende transpordini. Kogumiskonteinereid tühjendatakse konteineri täitumisel ning jäätmete pikemaajalisemat ladustamist jäätmejaamas ei toimu. Min kord aastas koostatakse jäätmearuanne vastuvõetud ja äraveetud jäätmete kohta. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja selle PVT Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika vastavusmärge rakendamise tähtaeg Jäätmejaamade opereerimine, jäätmete vastuvõtmine ja ajutine ladustamine käitluskohtades Jäätmete Jäätmejaamas võetakse jäätmeid vastu üksnes elanikkonnalt Vastab Koheselt vastuvõtmine ning seega üksnes elanikel tekkivad jäätmeid (s.h. Best Available (jäätmed ei sisalda probleemseid ja ohtlikke elektroonika-, koduste kemikaalide, Techniques muid ohtlikke ravimite jms jäätmeid). Enne elaniku jäätmejaama lubamist, (BAT) jäätmeid)  kontrollitakse jäätmete sisu, päritolu ja kogus veendumaks, et Reference toodud jäätmed vastavad kehestatud nõuetele. Document for Käitluskeskustes vms asukohas võetakse jäätmeid vastu Waste üksnes lepinguliselt partnerilt ning seega üksnes varasemalt Treatment 2018 kokkulepitud jäätmeid. Enne jäätmete mahalaadimist, kontrollitakse jäätmete sisu, päritolu ja kogus veendumaks, et toodud jäätmed vastavad kehestatud nõuetele. Jäätmed Igas jäätmejaamas või käitluskohas on ettenähtud eraldi Vastab Koheselt ladustatakse konteinerid vms ladestuskohad probleemsete ja ohtlike Best Available vastavalt jäätmete ladustamiseks. Kõik probleemsete ja ohtlike jäätmete Techniques jäätmeliigile konteinerid on vajadusel kaetud ilmastikukindla kattega ning (BAT) varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike Reference kogumisseadmetega. Kõik ladustuskohad on vastavalt Document for märgistatud. Waste Treatment 2018 Jäätmete üle- Jäätmed antakse üle üksnes vastavat litsentsi või luba Vastab Koheselt andmine omavatele ettevõtetele, kellega AS-l Eesti Keskkonnateenused Best Available on olemas vastav koostööleping. Jäätmete üle-andmisel Techniques vormistatakse vajadusel ka nõuetekohane ohtlike jäätmete (BAT) saatekiri, mille andmed säilitatakse elektroonsel OJS Reference andmebaasis ning mille andmed kantakse ka ettevõtte Document for jäätmearuandesse. Waste Treatment 2018 Arvestus ja Kogutud jäätmete liigid, kogused ja tekke andmed, samuti Vastab Koheselt dokumentatsioon andmed jäätmete päritolu, vastuvõtu-üleandmise kuupäeva ja Best Available jäätmete koguja ning vastvõtja kohta dokumenteeritakse. Techniques Jäätmearvestus toimub kõik elektrooniliselt, kõik vajalikud (BAT) andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnev Reference dokumendid tähistatakse ja säilitatakse kaustas. Document for Waste Treatment 2018 Jäätmekäitluse võimalik keskkonnamõju ning selle vältimiseks rakendatavad meetmed Jäätmejaamade opereerimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuna tegemist on elanikele suunatud jäätmejaamadega, kus kogutakse elanikkonnalt tekkinud jäätmeid (s.h. probleemseid ja ohtlikke jäätmeid). Jäätmete ladustamine ei tekita üldjuhul ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale märgatavat kahju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse, millel võib olla lokaalne kuni regionaalne mõju. Vedelike sattumisega pinnasesse võib kaasneda pinnase, pinna- ja põhjavee reostus. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju vätimiseks kasutatakse ohtlike ja probleemsete toodete ladustamisel üksnes selleks otstarbeks ettenähtud konteinereid, mis on kaetud ilmastikukindla kattega ning varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike kogumisseadmetega. Probleemsete toodete eraldi kogumisel, ladustamisel ja üle andmisel suurem võimalus ka toodete korduvakasutuseks. Taaskasutusel positiivne keskkonnamõju. Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puidu, klaasi ja plastide jms kogumine ning vaheladustamisega ei kaasne üldjuhul erilist keskkonnamõju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse, millel võib olla lokaalne kuni regionaalne mõju. Vedelike sattumisega pinnasesse võib kaasneda pinnase, pinna- ja põhjavee reostus. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju vätimiseks kasutatakse ohtlike jäätmete ladustamisel üksnes selleks otstarbeks ettenähtud konteinereid, mis on kaetud ilmastikukindla kattega ning varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike kogumisseadmetega. Jäätmete ümberpakkimise ja ladustamisega üldjuhul olulist keskkonnamõju ei kaasne, kuna ümberpakkimist (ja sellega seonduvat sorteerimist) teostatakse üksnes siseruumides, millel on betoneeritud põrand. Elektri- ja elektroonikajäätmete jms kogumisel, sorteerimisel, ümberpakendamisel ning vaheladustamisel lähtub ettevõte Keskkonnaministri 09.02.2005 määruses nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ kehtestatud elektroonikaromude käitlusnõuetest. Ajutiselt välitingimustes ladustatakse ohtlikke jäätmeid lekkekindlas, hermeetiliselt suletud taaras ning jälgitakse, et välistatud oleks jäätmete pääs keskkonda. Vajadusel kaetakse välitingimustes ladustatavad jäätmed spetsiaalse kattega. Võimaliku õnnetuse ohu vältimiseks kehtestatud kord ja juhised selle puhul tegutsemiseks AS Eesti Keskkonnateenused omab integreeritud juhtimissüsteemi ja selle käsiraamatut. Käsiraamat kirjeldab AS Eesti Keskkonnateenused keskset integreeritud kvaliteedi-, keskkonna ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi, mis hõlmab põhilisi ettevõtte tegevusvaldkondi. Juhtimissüsteemiga määratletakse, kuidas ettevõte peab tegutsema, et oleksid täidetud rahvusvahelistes standardites ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 sätestatud nõuded. Juhtimissüsteemi käsiraamatusse on koondatud ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutuspoliitika, juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutust kajastavad dokumendid, aga ka ettevõtet, tema juhtimissüsteemi ning protseduure ja protsesse kirjeldavad dokumendid. Prügiveokitel töötavaid autojuhte ja laadijaid, instrueeritakse regulaarselt toimuvatest muudatustest ja nõudmistest jäätmete kogumisel ning uutest, nende tööd puudutavatest keskkonnanõuetest. Jäätmete laadijatele on läbi viidud koolitus töötamaks ohutult kogumisel kasutatavate eriseadmetega. Välja on töötatud ja töötajatele tutvustatud tegutsemise kavad ohtlike ainete lekke ja tulekahju korral transpordil ning territooirumil ja hoonetes, milles on märgitud täpsed juhised, kuidas käituda vastava avariiolukorra tekkides, et võimalusel vältida ja/või minimaliseerida tekkida võivat kahju ja resotust. Samuti toimuvad regulaarselt hädaolukorraks valmisoleku testimised ja õppused. Jäätmete kogumisega vahetult kokku puutuvad töölised on varustatud eririietusega, et vältida tervise kahjustusi. Töötajaid juhendatakse tööl juhtuda võivatest õnnetustest ja õnnetuste võimalikest tagajärgedest ümbritsevale keskkonnale, tehnikale jne. Ohtlike jäätmete veoga tegelevad autojuhid on läbinud vastava ADR koolitus ning samuti on sõidukid ohtlike jäätmete transpordi töödeks saanud vastava ettevalmistuse ning läbinud vastava ülevaatuse. Jäätmejaamade ja ohtlike jäätme käitluskohtade opereerimisel on võimalikud avariiolukorrad järgmised o ohtlike ainete leke, o tulekahju. Tegutsemise kava ohtlike ainete lekke korral jäätmejaamas vms käitluskohas. TEOSTAV ISIK – lekke avastanud töötaja. 1. Peatada leke käepäraste vahenditega. TÄHELEPANU! Ära unusta vajadusel kasutamast ka isikukaitsevahendeid. 2. Välistada tule- või plahvatusoht lülitades välja lekkekoha lähedal asuvad elektritarbijad ja lõpetades kõik tuletööd. 3. Kui on kannatanuid, anda esmaabi ja kutsuda välja kiirabi hädaabi telefonil 112. 4. Katta lekkinud vedelik absorbendiga. 5. Teatada juhtunust ning ettevõetud meetmetest oma otsesele ülemusele või regiooni, valdkonna, osakonna juhatajale. 6. Kui omavahenditest ei piisa reostuse likvideerimiseks, kutsuda välja Päästeamet. 7. Anda päästeteenistusele (kui see oli välja kutsutud) informatsiooni lekkinud materjali kohta. 8. Koristada reostunud absorbent ohtlike jäätmete konteinerisse. 9. Anda need jäätmed üle ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele. TÄHELEPANU! Osade ainete (näiteks elavhõbe) puhul ei tohi mingil juhul ise koristustöid teostada, vaid tuleb igal juhul kutsuda Päästeamet! Vajadusel konsulteerida oma otsese ülemuse või Päästeametiga. Tegutsemise kava põlengu korral jäätmejaamas vms käitluskohas TEOSTAV ISIK – põlengu avastanud töötaja 1. Teha kindlaks kus, mis ja kui suures ulatuses põleb, kas on kannatanuid, kuidas tuli ja suits võivad levida ning kas ja milliste käepäraste vahenditega saaks kustutada. 2. Evakueerida kannatanud. 3. Kutsuda välja tuletõrje ja vajadusel kiirabi telefonil 112. 4. Ruumisisese tulekahju korral lülitada välja elekter peakilbist, kui see on vajalik (näiteks tulekahju veega kustutamisel või elektrilöögi ohu korral) ja võimalik. 5. Ruumisisese tulekahju korral sulgeda kõik uksed. 6. Hinnata plahvatusohtu, põlengu ulatust ja mürgiste gaaside teket (näiteks põlevatest plastkonteineritest).  7. Kui on võimalik - iseennast ja teisi inimesi ohustamata - alustada kustutamist esmaste tulekustutusvahenditega. 8. Teatada juhtunust ning ettevõetud meetmetest oma otsesele ülemusele või regiooni, valdkonna, osakonna juhatajale. 9. Anda esmaabi kannatanutele. 10. Oodata tuletõrje saabumist. 11. Anda tuletõrjele informatsiooni töökoja ruumide ja neis asuvate plahvatusohtlike materjalide kohta elektrikilpide ja tuletõrje-veevõtukohtade, samuti ka juba rakendatud abinõude ja evakuatsiooni kohta. Jäätmekäitluse eest vastutavate isikute andmed Nimi, ametikoht Ohtlike jäätmete käitlusega seotud Haridus/koolitus, eelnev töökogemus tööülesanded Marian Tuul, Jäätmejaamade töö korraldamine (jäätmete Ohtlike jäätmete käitleja pädevustunnistus Kvaliteedijuht liigiti kogumise tagamine, nõuetele vastava lisatud. ladustamise organiseerimine, jäätmete õigeaegse üle-andmise korraldamine). Vastutab jäätmejaamades töökorralduse eest ja jäätmete äraveo teostamise eest. Jäätmete vastuvõtjad Tööülesanneteks on ohtlike jäätmete Ettevõtte ohtlike jäätmete liigitamise, vastuvõtmine jäätmejaamas ning elanike märgistamise ja pakendamise ja ladustamise abistamine ja nõustamine ohtlike koolitus jäätmete liigiti sorteerimisel. Vastutab ohtlike jäätmete nõuetekohase vastuvõtmise eest jäätmejaamas/ kogumispunktis.  KINDLUSTUSSERTIFIKAAT Alljärgnevalt tõendame, et Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, Maakri 19/1 Tallinn, on kindlustanud Eesti Keskkonnateenused AS (re g kood 10277820 ) tegevuse järgmiselt: Kindlustusvõtja Eesti Keskkonnateenused AS Artelli 1 5, Tallinn , 10621 Harju maakond , Eesti Kindlustatud isik Eesti Keskkonnateenused AS (reg kood 10277820 ) Poliis nr 229 / 5207 Kindlustusperiood 01 .0 4 .202 5 – 31.03.202 6 Kindlustuskaitse Kindlustatud tegevus Tegevuse vastutuskindlustus 1. Kommunaal- ja ehitusjäätmete kogumine, transport; jäätmete käitlemine ja ümberlaadimine 2. Ringlusmaterjali kogumine, transport; käitlemine ja ümberlaadimine 3. Ohtlike jäätmete kogumine, transport; käitlemine ja ümberlaadimine 4. Kinnisvara omandamine, valitsemine ja rentimine Kindlustussumma 3 2 0 000 € Omavastutus 20 000 € ; 100 000 € Ohtlike jäätmete kogumine, transport; käitlemine ja ümberlaadimine Kehtivuspiirkond Euroopa Liit Kindlustustingimused Seesami tegevuse vastutuskindlustuse tingimused 1/2020, kehtivad alates 01.07.2020. Seesami üldised lepingutingimused 1/2022, kehtivad alates 01.09.2022. KÄESOLEV KINDLUSTUSSERTIFIKAAT ON DEKLARATIIVNE. KINDLUSTUSSERTIKAAT EI OLE KINDLUSTUSLEPINGU OSA EGA MUUDA JA TÄIENDA KINDLUSTUSKAITSET. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kuuskmann Vastutuskindlustuse tootejuht Juhtimissüsteemi kirjeldus Ärinimi või nimi AS Eesti Keskkonnateenused Äriregistrikood/isikukood 10277820 Põhitegevusala (EMTAK)1 381, 382 Aadress (sihtnumbriga) Artelli 15, 10621, Tallinn Telefoni number 6 400 800 E-posti aadress [email protected] Faksi number 6 400 899 Kontaktisik (nimi, ametikoht) Helen Sõmerik, keskkonnajuht Telefoni number 5284490 E-posti aadress [email protected] Ettevõtte põhitegevusala iseloomustus Põhitegevusala iseloomustus AS Eesti Keskkonnateenused põhitegevuseks on olme- ja ehitusjäätmete kogumine ja transport (EMTAK 381, 382 – jäätmekogumine, jäätmetöötlemine ja kõrvaldamine). Jäätmete kogumiseks, käitlemiseks ja veoks kasutatakse kaasaegset tehnikat. Kogutavad ja käideldavad jäätmed Olmejäätmed, ehitusjäätmed, taaskasutatavad jäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed Ettevõtte kavandatava tegevuse ja tehnilise varustatuse kirjeldus Jäätmete vedu AS Eesti Keskkonnateenused prügiveokid on kõik eriotstarbelised, ettenähtud spetsiaalselt jäätmete veoks. Eriotstarbeliste veokite alusvankrina oleme eelistanud Mercedes Benz, Scania ja Volvo autotootjaid, kuna peame oluliseks töökindlust ja keskkonnasõbralikkust, mis vastavad EL-i kehtestatud normidele. Lisaks on erinõuetega teede ja piirkondade jaoks kasutusel ka mitmed väikebussid ja väikeveokid, mida peamiselt kasutatakse konteinerite laialiveoks ja väiksemas mahus eriliigiste jäätmete transpordiks. Ohtlike jäätmete kogumiseks ning transportimiseks kasutame suuri metallist konteinereid mahuga alates 5m³ kuni 30m³. Konteinereid saame transportida konkslift või liftdumper süsteemiga autodega, mis suudavad konteinereid maha ja peale laadida ilma kõrvalise abita. Liftdumper süsteemiga autod on valdavalt Volvo alusvankriga. Konkslift süsteemi autodel on alusvankrina kasutusel nii Volvo kui Scania autod. Suurema koguse jäätmete transportimisel on võimalik konkslift süsteemi autodel kasutada ka järelhaagist, mis annab võimaluse transportida kuni 60 m3 jäätmeid korraga. Vajadusel kasutatakse konkslift autodel ka hermeetilisi metallist konteinereid, mis on konstruktsioonilt sarnased ülalmainitud teisaldatavate konteineritega, kuid on kaetud hermeetilise metallkatusega. Konteinerite (tagumine) tühjendusluuk on varustatud hermeetilise tihendiga. Nende konteinerite täitmine toimub konteineri peal oleva ava kaudu. Jäätmete transportimisel suletakse konteinerite pealmine ava hermeetiliste luukide abil. Ohtlikud jäätmed, mis ei tohi transpordil liikuda paigast, et vältida võimalikku sattumist keskkonda, paigutatakse ja kinnitatakse veokitesse ning konteineritesse nii, et neil puudub võimalus liikuda. Vajadusel kasutatakse ka kinnitusrihmasid ja katet (nii võrk- kui ka ilmastikukindlat katet), et kindlustada esemete/seadmete, mis sisaldavad ohtlikke aineid, fikseeritus. Vedela koostisega ohtlikke jäätmeid veetakse spetsiaalsete paakautodega, mille täismass on max 24 000 kg ja mahuti suurus max 14,2 m3. Mahuti on varustatud pumbaga, mille tootlikkus on 1m3 masuuti tunnis, vedeljäätmete korral 14,2 m3/30 min. Vedelate ohtlike jäätmete jaoks kasutatakse eraldi autot, et vältida tava- ja ohtlike jäätmete segunemist. Veokid on varustatud isikukaitsevahenditega, et kaitsta töötajaid ohtlike ainete kahjulike mõjude eest ning abivahenditega võimalike ohtlikest jäätmetest põhjustatud lekete kokkukogumiseks (absorbeeriv aine, koristamisvahendid ja kogumistaara lekkinud jäätmete kokkukorjamiseks). Jäätmete kogumine jäätmejaamades ja käitluskohtades Jäätmejaamadesse toovad jäätmeid kohaliku omavalitsuse elanikud valdavalt eelsorteerituna. Jäätmed kogutakse liigiti kogumiskonteineritesse. Kogumiskonteineri tüüp ja suurus valitakse vastavalt kogutavale jäätmeliigile ning prognoositavale elanike poolt toodavale kogusele. Kogumiseks kasutatakse üldjuhul ohtlike jäätmete kogumiseks spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud metallist kogumiskonteinereid, kuhu on omakorda paigutatud taara ohtlike jäätmete liigiti kogumiseks. Kogumiskonteinerid on märgistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile. Jäätmejaamades on kohal ka töötaja, kes kontrollib toodud jäätmete vastavust nõuetele ja juhatab elanikke jäätmete paigutamisel mahutitesse. Jäätmete vaheladustamisel võetakse arvesse jäätmete iseloomu ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Jäätmed vaheladustatakse lekkekindlas ning vajadusel hermeetiliselt suletavas taaras ning viisil, et säiliks kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Jäätmed vaheladustatakse jäätmeliikide kaupa, et vältida erinevate ohtlike jäätmete võimalikku kokkupuudet ning kokkupuutel tekkivaid võimalikke reaktsioone ning sellest tulenevaid ohte varale, inimese tervisele või keskkonnale. Tundmatud jäätmed ladustatakse eraldi teistest ohtlikest jäätmetest selleks spetsiaalselt kohandatud taaras. Jäätmed paigutatakse suurtesse konteineritesse nii, et neil puudub võimalus liikuda. Vajadusel kasutatakse ka kinnitusrihmasid ja katet (nii võrk- kui ka ilmastikukindlat katet), et kindlustada esemete/seadmete, mis sisaldavad ohtlikke aineid, fikseeritus. Jäätmed ladustatakse jäätmejaamas kuni nende transpordini. Kogumiskonteinereid tühjendatakse konteineri täitumisel ning jäätmete pikemaajalisemat ladustamist jäätmejaamas ei toimu. Min kord aastas koostatakse jäätmearuanne vastuvõetud ja äraveetud jäätmete kohta. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja selle PVT Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika vastavusmärge rakendamise tähtaeg Jäätmejaamade opereerimine, jäätmete vastuvõtmine ja ajutine ladustamine käitluskohtades Jäätmete Jäätmejaamas võetakse jäätmeid vastu üksnes elanikkonnalt Vastab Koheselt vastuvõtmine ning seega üksnes elanikel tekkivad jäätmeid (s.h. Best Available (jäätmed ei sisalda probleemseid ja ohtlikke elektroonika-, koduste kemikaalide, Techniques muid ohtlikke ravimite jms jäätmeid). Enne elaniku jäätmejaama lubamist, (BAT) jäätmeid)  kontrollitakse jäätmete sisu, päritolu ja kogus veendumaks, et Reference toodud jäätmed vastavad kehestatud nõuetele. Document for Käitluskeskustes vms asukohas võetakse jäätmeid vastu Waste üksnes lepinguliselt partnerilt ning seega üksnes varasemalt Treatment 2018 kokkulepitud jäätmeid. Enne jäätmete mahalaadimist, kontrollitakse jäätmete sisu, päritolu ja kogus veendumaks, et toodud jäätmed vastavad kehestatud nõuetele. Jäätmed Igas jäätmejaamas või käitluskohas on ettenähtud eraldi Vastab Koheselt ladustatakse konteinerid vms ladestuskohad probleemsete ja ohtlike Best Available vastavalt jäätmete ladustamiseks. Kõik probleemsete ja ohtlike jäätmete Techniques jäätmeliigile konteinerid on vajadusel kaetud ilmastikukindla kattega ning (BAT) varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike Reference kogumisseadmetega. Kõik ladustuskohad on vastavalt Document for märgistatud. Waste Treatment 2018 Jäätmete üle- Jäätmed antakse üle üksnes vastavat litsentsi või luba Vastab Koheselt andmine omavatele ettevõtetele, kellega AS-l Eesti Keskkonnateenused Best Available on olemas vastav koostööleping. Jäätmete üle-andmisel Techniques vormistatakse vajadusel ka nõuetekohane ohtlike jäätmete (BAT) saatekiri, mille andmed säilitatakse elektroonsel OJS Reference andmebaasis ning mille andmed kantakse ka ettevõtte Document for jäätmearuandesse. Waste Treatment 2018 Arvestus ja Kogutud jäätmete liigid, kogused ja tekke andmed, samuti Vastab Koheselt dokumentatsioon andmed jäätmete päritolu, vastuvõtu-üleandmise kuupäeva ja Best Available jäätmete koguja ning vastvõtja kohta dokumenteeritakse. Techniques Jäätmearvestus toimub kõik elektrooniliselt, kõik vajalikud (BAT) andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnev Reference dokumendid tähistatakse ja säilitatakse kaustas. Document for Waste Treatment 2018 Jäätmekäitluse võimalik keskkonnamõju ning selle vältimiseks rakendatavad meetmed Jäätmejaamade opereerimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuna tegemist on elanikele suunatud jäätmejaamadega, kus kogutakse elanikkonnalt tekkinud jäätmeid (s.h. probleemseid ja ohtlikke jäätmeid). Jäätmete ladustamine ei tekita üldjuhul ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale märgatavat kahju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse, millel võib olla lokaalne kuni regionaalne mõju. Vedelike sattumisega pinnasesse võib kaasneda pinnase, pinna- ja põhjavee reostus. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju vätimiseks kasutatakse ohtlike ja probleemsete toodete ladustamisel üksnes selleks otstarbeks ettenähtud konteinereid, mis on kaetud ilmastikukindla kattega ning varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike kogumisseadmetega. Probleemsete toodete eraldi kogumisel, ladustamisel ja üle andmisel suurem võimalus ka toodete korduvakasutuseks. Taaskasutusel positiivne keskkonnamõju. Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puidu, klaasi ja plastide jms kogumine ning vaheladustamisega ei kaasne üldjuhul erilist keskkonnamõju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse, millel võib olla lokaalne kuni regionaalne mõju. Vedelike sattumisega pinnasesse võib kaasneda pinnase, pinna- ja põhjavee reostus. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju vätimiseks kasutatakse ohtlike jäätmete ladustamisel üksnes selleks otstarbeks ettenähtud konteinereid, mis on kaetud ilmastikukindla kattega ning varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike kogumisseadmetega. Jäätmete ümberpakkimise ja ladustamisega üldjuhul olulist keskkonnamõju ei kaasne, kuna ümberpakkimist (ja sellega seonduvat sorteerimist) teostatakse üksnes siseruumides, millel on betoneeritud põrand. Elektri- ja elektroonikajäätmete jms kogumisel, sorteerimisel, ümberpakendamisel ning vaheladustamisel lähtub ettevõte Keskkonnaministri 09.02.2005 määruses nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ kehtestatud elektroonikaromude käitlusnõuetest. Ajutiselt välitingimustes ladustatakse ohtlikke jäätmeid lekkekindlas, hermeetiliselt suletud taaras ning jälgitakse, et välistatud oleks jäätmete pääs keskkonda. Vajadusel kaetakse välitingimustes ladustatavad jäätmed spetsiaalse kattega. Võimaliku õnnetuse ohu vältimiseks kehtestatud kord ja juhised selle puhul tegutsemiseks AS Eesti Keskkonnateenused omab integreeritud juhtimissüsteemi ja selle käsiraamatut. Käsiraamat kirjeldab AS Eesti Keskkonnateenused keskset integreeritud kvaliteedi-, keskkonna ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi, mis hõlmab põhilisi ettevõtte tegevusvaldkondi. Juhtimissüsteemiga määratletakse, kuidas ettevõte peab tegutsema, et oleksid täidetud rahvusvahelistes standardites ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 sätestatud nõuded. Juhtimissüsteemi käsiraamatusse on koondatud ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutuspoliitika, juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutust kajastavad dokumendid, aga ka ettevõtet, tema juhtimissüsteemi ning protseduure ja protsesse kirjeldavad dokumendid. Prügiveokitel töötavaid autojuhte ja laadijaid, instrueeritakse regulaarselt toimuvatest muudatustest ja nõudmistest jäätmete kogumisel ning uutest, nende tööd puudutavatest keskkonnanõuetest. Jäätmete laadijatele on läbi viidud koolitus töötamaks ohutult kogumisel kasutatavate eriseadmetega. Välja on töötatud ja töötajatele tutvustatud tegutsemise kavad ohtlike ainete lekke ja tulekahju korral transpordil ning territooirumil ja hoonetes, milles on märgitud täpsed juhised, kuidas käituda vastava avariiolukorra tekkides, et võimalusel vältida ja/või minimaliseerida tekkida võivat kahju ja resotust. Samuti toimuvad regulaarselt hädaolukorraks valmisoleku testimised ja õppused. Jäätmete kogumisega vahetult kokku puutuvad töölised on varustatud eririietusega, et vältida tervise kahjustusi. Töötajaid juhendatakse tööl juhtuda võivatest õnnetustest ja õnnetuste võimalikest tagajärgedest ümbritsevale keskkonnale, tehnikale jne. Ohtlike jäätmete veoga tegelevad autojuhid on läbinud vastava ADR koolitus ning samuti on sõidukid ohtlike jäätmete transpordi töödeks saanud vastava ettevalmistuse ning läbinud vastava ülevaatuse. Jäätmejaamade ja ohtlike jäätme käitluskohtade opereerimisel on võimalikud avariiolukorrad järgmised o ohtlike ainete leke, o tulekahju. Tegutsemise kava ohtlike ainete lekke korral jäätmejaamas vms käitluskohas. TEOSTAV ISIK – lekke avastanud töötaja. 1. Peatada leke käepäraste vahenditega. TÄHELEPANU! Ära unusta vajadusel kasutamast ka isikukaitsevahendeid. 2. Välistada tule- või plahvatusoht lülitades välja lekkekoha lähedal asuvad elektritarbijad ja lõpetades kõik tuletööd. 3. Kui on kannatanuid, anda esmaabi ja kutsuda välja kiirabi hädaabi telefonil 112. 4. Katta lekkinud vedelik absorbendiga. 5. Teatada juhtunust ning ettevõetud meetmetest oma otsesele ülemusele või regiooni, valdkonna, osakonna juhatajale. 6. Kui omavahenditest ei piisa reostuse likvideerimiseks, kutsuda välja Päästeamet. 7. Anda päästeteenistusele (kui see oli välja kutsutud) informatsiooni lekkinud materjali kohta. 8. Koristada reostunud absorbent ohtlike jäätmete konteinerisse. 9. Anda need jäätmed üle ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele. TÄHELEPANU! Osade ainete (näiteks elavhõbe) puhul ei tohi mingil juhul ise koristustöid teostada, vaid tuleb igal juhul kutsuda Päästeamet! Vajadusel konsulteerida oma otsese ülemuse või Päästeametiga. Tegutsemise kava põlengu korral jäätmejaamas vms käitluskohas TEOSTAV ISIK – põlengu avastanud töötaja 1. Teha kindlaks kus, mis ja kui suures ulatuses põleb, kas on kannatanuid, kuidas tuli ja suits võivad levida ning kas ja milliste käepäraste vahenditega saaks kustutada. 2. Evakueerida kannatanud. 3. Kutsuda välja tuletõrje ja vajadusel kiirabi telefonil 112. 4. Ruumisisese tulekahju korral lülitada välja elekter peakilbist, kui see on vajalik (näiteks tulekahju veega kustutamisel või elektrilöögi ohu korral) ja võimalik. 5. Ruumisisese tulekahju korral sulgeda kõik uksed. 6. Hinnata plahvatusohtu, põlengu ulatust ja mürgiste gaaside teket (näiteks põlevatest plastkonteineritest).  7. Kui on võimalik - iseennast ja teisi inimesi ohustamata - alustada kustutamist esmaste tulekustutusvahenditega. 8. Teatada juhtunust ning ettevõetud meetmetest oma otsesele ülemusele või regiooni, valdkonna, osakonna juhatajale. 9. Anda esmaabi kannatanutele. 10. Oodata tuletõrje saabumist. 11. Anda tuletõrjele informatsiooni töökoja ruumide ja neis asuvate plahvatusohtlike materjalide kohta elektrikilpide ja tuletõrje-veevõtukohtade, samuti ka juba rakendatud abinõude ja evakuatsiooni kohta. Jäätmekäitluse eest vastutavate isikute andmed Nimi, ametikoht Ohtlike jäätmete käitlusega seotud Haridus/koolitus, eelnev töökogemus tööülesanded Marian Tuul, Jäätmejaamade töö korraldamine (jäätmete Ohtlike jäätmete käitleja pädevustunnistus Kvaliteedijuht liigiti kogumise tagamine, nõuetele vastava lisatud. ladustamise organiseerimine, jäätmete õigeaegse üle-andmise korraldamine). Vastutab jäätmejaamades töökorralduse eest ja jäätmete äraveo teostamise eest. Jäätmete vastuvõtjad Tööülesanneteks on ohtlike jäätmete Ettevõtte ohtlike jäätmete liigitamise, vastuvõtmine jäätmejaamas ning elanike märgistamise ja pakendamise ja ladustamise abistamine ja nõustamine ohtlike koolitus jäätmete liigiti sorteerimisel. Vastutab ohtlike jäätmete nõuetekohase vastuvõtmise eest jäätmejaamas/ kogumispunktis.  Juhtimissüsteemi kirjeldus Ärinimi või nimi AS Eesti Keskkonnateenused Äriregistrikood/isikukood 10277820 Põhitegevusala (EMTAK)1 381, 382 Aadress (sihtnumbriga) Artelli 15, 10621, Tallinn Telefoni number 6 400 800 E-posti aadress [email protected] Faksi number 6 400 899 Kontaktisik (nimi, ametikoht) Helen Sõmerik, keskkonnajuht Telefoni number 5284490 E-posti aadress [email protected] Ettevõtte põhitegevusala iseloomustus Põhitegevusala iseloomustus AS Eesti Keskkonnateenused põhitegevuseks on olme- ja ehitusjäätmete kogumine ja transport (EMTAK 381, 382 – jäätmekogumine, jäätmetöötlemine ja kõrvaldamine). Jäätmete kogumiseks, käitlemiseks ja veoks kasutatakse kaasaegset tehnikat. Kogutavad ja käideldavad jäätmed Olmejäätmed, ehitusjäätmed, taaskasutatavad jäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed Ettevõtte kavandatava tegevuse ja tehnilise varustatuse kirjeldus Jäätmete vedu AS Eesti Keskkonnateenused prügiveokid on kõik eriotstarbelised, ettenähtud spetsiaalselt jäätmete veoks. Eriotstarbeliste veokite alusvankrina oleme eelistanud Mercedes Benz, Scania ja Volvo autotootjaid, kuna peame oluliseks töökindlust ja keskkonnasõbralikkust, mis vastavad EL-i kehtestatud normidele. Lisaks on erinõuetega teede ja piirkondade jaoks kasutusel ka mitmed väikebussid ja väikeveokid, mida peamiselt kasutatakse konteinerite laialiveoks ja väiksemas mahus eriliigiste jäätmete transpordiks. Ohtlike jäätmete kogumiseks ning transportimiseks kasutame suuri metallist konteinereid mahuga alates 5m³ kuni 30m³. Konteinereid saame transportida konkslift või liftdumper süsteemiga autodega, mis suudavad konteinereid maha ja peale laadida ilma kõrvalise abita. Liftdumper süsteemiga autod on valdavalt Volvo alusvankriga. Konkslift süsteemi autodel on alusvankrina kasutusel nii Volvo kui Scania autod. Suurema koguse jäätmete transportimisel on võimalik konkslift süsteemi autodel kasutada ka järelhaagist, mis annab võimaluse transportida kuni 60 m3 jäätmeid korraga. Vajadusel kasutatakse konkslift autodel ka hermeetilisi metallist konteinereid, mis on konstruktsioonilt sarnased ülalmainitud teisaldatavate konteineritega, kuid on kaetud hermeetilise metallkatusega. Konteinerite (tagumine) tühjendusluuk on varustatud hermeetilise tihendiga. Nende konteinerite täitmine toimub konteineri peal oleva ava kaudu. Jäätmete transportimisel suletakse konteinerite pealmine ava hermeetiliste luukide abil. Ohtlikud jäätmed, mis ei tohi transpordil liikuda paigast, et vältida võimalikku sattumist keskkonda, paigutatakse ja kinnitatakse veokitesse ning konteineritesse nii, et neil puudub võimalus liikuda. Vajadusel kasutatakse ka kinnitusrihmasid ja katet (nii võrk- kui ka ilmastikukindlat katet), et kindlustada esemete/seadmete, mis sisaldavad ohtlikke aineid, fikseeritus. Vedela koostisega ohtlikke jäätmeid veetakse spetsiaalsete paakautodega, mille täismass on max 24 000 kg ja mahuti suurus max 14,2 m3. Mahuti on varustatud pumbaga, mille tootlikkus on 1m3 masuuti tunnis, vedeljäätmete korral 14,2 m3/30 min. Vedelate ohtlike jäätmete jaoks kasutatakse eraldi autot, et vältida tava- ja ohtlike jäätmete segunemist. Veokid on varustatud isikukaitsevahenditega, et kaitsta töötajaid ohtlike ainete kahjulike mõjude eest ning abivahenditega võimalike ohtlikest jäätmetest põhjustatud lekete kokkukogumiseks (absorbeeriv aine, koristamisvahendid ja kogumistaara lekkinud jäätmete kokkukorjamiseks). Jäätmete kogumine jäätmejaamades ja käitluskohtades Jäätmejaamadesse toovad jäätmeid kohaliku omavalitsuse elanikud valdavalt eelsorteerituna. Jäätmed kogutakse liigiti kogumiskonteineritesse. Kogumiskonteineri tüüp ja suurus valitakse vastavalt kogutavale jäätmeliigile ning prognoositavale elanike poolt toodavale kogusele. Kogumiseks kasutatakse üldjuhul ohtlike jäätmete kogumiseks spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud metallist kogumiskonteinereid, kuhu on omakorda paigutatud taara ohtlike jäätmete liigiti kogumiseks. Kogumiskonteinerid on märgistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile. Jäätmejaamades on kohal ka töötaja, kes kontrollib toodud jäätmete vastavust nõuetele ja juhatab elanikke jäätmete paigutamisel mahutitesse. Jäätmete vaheladustamisel võetakse arvesse jäätmete iseloomu ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Jäätmed vaheladustatakse lekkekindlas ning vajadusel hermeetiliselt suletavas taaras ning viisil, et säiliks kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Jäätmed vaheladustatakse jäätmeliikide kaupa, et vältida erinevate ohtlike jäätmete võimalikku kokkupuudet ning kokkupuutel tekkivaid võimalikke reaktsioone ning sellest tulenevaid ohte varale, inimese tervisele või keskkonnale. Tundmatud jäätmed ladustatakse eraldi teistest ohtlikest jäätmetest selleks spetsiaalselt kohandatud taaras. Jäätmed paigutatakse suurtesse konteineritesse nii, et neil puudub võimalus liikuda. Vajadusel kasutatakse ka kinnitusrihmasid ja katet (nii võrk- kui ka ilmastikukindlat katet), et kindlustada esemete/seadmete, mis sisaldavad ohtlikke aineid, fikseeritus. Jäätmed ladustatakse jäätmejaamas kuni nende transpordini. Kogumiskonteinereid tühjendatakse konteineri täitumisel ning jäätmete pikemaajalisemat ladustamist jäätmejaamas ei toimu. Min kord aastas koostatakse jäätmearuanne vastuvõetud ja äraveetud jäätmete kohta. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja selle PVT Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika vastavusmärge rakendamise tähtaeg Jäätmejaamade opereerimine, jäätmete vastuvõtmine ja ajutine ladustamine käitluskohtades Jäätmete Jäätmejaamas võetakse jäätmeid vastu üksnes elanikkonnalt Vastab Koheselt vastuvõtmine ning seega üksnes elanikel tekkivad jäätmeid (s.h. Best Available (jäätmed ei sisalda probleemseid ja ohtlikke elektroonika-, koduste kemikaalide, Techniques muid ohtlikke ravimite jms jäätmeid). Enne elaniku jäätmejaama lubamist, (BAT) jäätmeid)  kontrollitakse jäätmete sisu, päritolu ja kogus veendumaks, et Reference toodud jäätmed vastavad kehestatud nõuetele. Document for Käitluskeskustes vms asukohas võetakse jäätmeid vastu Waste üksnes lepinguliselt partnerilt ning seega üksnes varasemalt Treatment 2018 kokkulepitud jäätmeid. Enne jäätmete mahalaadimist, kontrollitakse jäätmete sisu, päritolu ja kogus veendumaks, et toodud jäätmed vastavad kehestatud nõuetele. Jäätmed Igas jäätmejaamas või käitluskohas on ettenähtud eraldi Vastab Koheselt ladustatakse konteinerid vms ladestuskohad probleemsete ja ohtlike Best Available vastavalt jäätmete ladustamiseks. Kõik probleemsete ja ohtlike jäätmete Techniques jäätmeliigile konteinerid on vajadusel kaetud ilmastikukindla kattega ning (BAT) varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike Reference kogumisseadmetega. Kõik ladustuskohad on vastavalt Document for märgistatud. Waste Treatment 2018 Jäätmete üle- Jäätmed antakse üle üksnes vastavat litsentsi või luba Vastab Koheselt andmine omavatele ettevõtetele, kellega AS-l Eesti Keskkonnateenused Best Available on olemas vastav koostööleping. Jäätmete üle-andmisel Techniques vormistatakse vajadusel ka nõuetekohane ohtlike jäätmete (BAT) saatekiri, mille andmed säilitatakse elektroonsel OJS Reference andmebaasis ning mille andmed kantakse ka ettevõtte Document for jäätmearuandesse. Waste Treatment 2018 Arvestus ja Kogutud jäätmete liigid, kogused ja tekke andmed, samuti Vastab Koheselt dokumentatsioon andmed jäätmete päritolu, vastuvõtu-üleandmise kuupäeva ja Best Available jäätmete koguja ning vastvõtja kohta dokumenteeritakse. Techniques Jäätmearvestus toimub kõik elektrooniliselt, kõik vajalikud (BAT) andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnev Reference dokumendid tähistatakse ja säilitatakse kaustas. Document for Waste Treatment 2018 Jäätmekäitluse võimalik keskkonnamõju ning selle vältimiseks rakendatavad meetmed Jäätmejaamade opereerimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuna tegemist on elanikele suunatud jäätmejaamadega, kus kogutakse elanikkonnalt tekkinud jäätmeid (s.h. probleemseid ja ohtlikke jäätmeid). Jäätmete ladustamine ei tekita üldjuhul ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale märgatavat kahju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse, millel võib olla lokaalne kuni regionaalne mõju. Vedelike sattumisega pinnasesse võib kaasneda pinnase, pinna- ja põhjavee reostus. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju vätimiseks kasutatakse ohtlike ja probleemsete toodete ladustamisel üksnes selleks otstarbeks ettenähtud konteinereid, mis on kaetud ilmastikukindla kattega ning varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike kogumisseadmetega. Probleemsete toodete eraldi kogumisel, ladustamisel ja üle andmisel suurem võimalus ka toodete korduvakasutuseks. Taaskasutusel positiivne keskkonnamõju. Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puidu, klaasi ja plastide jms kogumine ning vaheladustamisega ei kaasne üldjuhul erilist keskkonnamõju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse, millel võib olla lokaalne kuni regionaalne mõju. Vedelike sattumisega pinnasesse võib kaasneda pinnase, pinna- ja põhjavee reostus. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju vätimiseks kasutatakse ohtlike jäätmete ladustamisel üksnes selleks otstarbeks ettenähtud konteinereid, mis on kaetud ilmastikukindla kattega ning varustatud vedelikukindla põhja ja vajadusel ka vedelike kogumisseadmetega. Jäätmete ümberpakkimise ja ladustamisega üldjuhul olulist keskkonnamõju ei kaasne, kuna ümberpakkimist (ja sellega seonduvat sorteerimist) teostatakse üksnes siseruumides, millel on betoneeritud põrand. Elektri- ja elektroonikajäätmete jms kogumisel, sorteerimisel, ümberpakendamisel ning vaheladustamisel lähtub ettevõte Keskkonnaministri 09.02.2005 määruses nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ kehtestatud elektroonikaromude käitlusnõuetest. Ajutiselt välitingimustes ladustatakse ohtlikke jäätmeid lekkekindlas, hermeetiliselt suletud taaras ning jälgitakse, et välistatud oleks jäätmete pääs keskkonda. Vajadusel kaetakse välitingimustes ladustatavad jäätmed spetsiaalse kattega. Võimaliku õnnetuse ohu vältimiseks kehtestatud kord ja juhised selle puhul tegutsemiseks AS Eesti Keskkonnateenused omab integreeritud juhtimissüsteemi ja selle käsiraamatut. Käsiraamat kirjeldab AS Eesti Keskkonnateenused keskset integreeritud kvaliteedi-, keskkonna ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi, mis hõlmab põhilisi ettevõtte tegevusvaldkondi. Juhtimissüsteemiga määratletakse, kuidas ettevõte peab tegutsema, et oleksid täidetud rahvusvahelistes standardites ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 sätestatud nõuded. Juhtimissüsteemi käsiraamatusse on koondatud ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutuspoliitika, juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutust kajastavad dokumendid, aga ka ettevõtet, tema juhtimissüsteemi ning protseduure ja protsesse kirjeldavad dokumendid. Prügiveokitel töötavaid autojuhte ja laadijaid, instrueeritakse regulaarselt toimuvatest muudatustest ja nõudmistest jäätmete kogumisel ning uutest, nende tööd puudutavatest keskkonnanõuetest. Jäätmete laadijatele on läbi viidud koolitus töötamaks ohutult kogumisel kasutatavate eriseadmetega. Välja on töötatud ja töötajatele tutvustatud tegutsemise kavad ohtlike ainete lekke ja tulekahju korral transpordil ning territooirumil ja hoonetes, milles on märgitud täpsed juhised, kuidas käituda vastava avariiolukorra tekkides, et võimalusel vältida ja/või minimaliseerida tekkida võivat kahju ja resotust. Samuti toimuvad regulaarselt hädaolukorraks valmisoleku testimised ja õppused. Jäätmete kogumisega vahetult kokku puutuvad töölised on varustatud eririietusega, et vältida tervise kahjustusi. Töötajaid juhendatakse tööl juhtuda võivatest õnnetustest ja õnnetuste võimalikest tagajärgedest ümbritsevale keskkonnale, tehnikale jne. Ohtlike jäätmete veoga tegelevad autojuhid on läbinud vastava ADR koolitus ning samuti on sõidukid ohtlike jäätmete transpordi töödeks saanud vastava ettevalmistuse ning läbinud vastava ülevaatuse. Jäätmejaamade ja ohtlike jäätme käitluskohtade opereerimisel on võimalikud avariiolukorrad järgmised o ohtlike ainete leke, o tulekahju. Tegutsemise kava ohtlike ainete lekke korral jäätmejaamas vms käitluskohas. TEOSTAV ISIK – lekke avastanud töötaja. 1. Peatada leke käepäraste vahenditega. TÄHELEPANU! Ära unusta vajadusel kasutamast ka isikukaitsevahendeid. 2. Välistada tule- või plahvatusoht lülitades välja lekkekoha lähedal asuvad elektritarbijad ja lõpetades kõik tuletööd. 3. Kui on kannatanuid, anda esmaabi ja kutsuda välja kiirabi hädaabi telefonil 112. 4. Katta lekkinud vedelik absorbendiga. 5. Teatada juhtunust ning ettevõetud meetmetest oma otsesele ülemusele või regiooni, valdkonna, osakonna juhatajale. 6. Kui omavahenditest ei piisa reostuse likvideerimiseks, kutsuda välja Päästeamet. 7. Anda päästeteenistusele (kui see oli välja kutsutud) informatsiooni lekkinud materjali kohta. 8. Koristada reostunud absorbent ohtlike jäätmete konteinerisse. 9. Anda need jäätmed üle ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele. TÄHELEPANU! Osade ainete (näiteks elavhõbe) puhul ei tohi mingil juhul ise koristustöid teostada, vaid tuleb igal juhul kutsuda Päästeamet! Vajadusel konsulteerida oma otsese ülemuse või Päästeametiga. Tegutsemise kava põlengu korral jäätmejaamas vms käitluskohas TEOSTAV ISIK – põlengu avastanud töötaja 1. Teha kindlaks kus, mis ja kui suures ulatuses põleb, kas on kannatanuid, kuidas tuli ja suits võivad levida ning kas ja milliste käepäraste vahenditega saaks kustutada. 2. Evakueerida kannatanud. 3. Kutsuda välja tuletõrje ja vajadusel kiirabi telefonil 112. 4. Ruumisisese tulekahju korral lülitada välja elekter peakilbist, kui see on vajalik (näiteks tulekahju veega kustutamisel või elektrilöögi ohu korral) ja võimalik. 5. Ruumisisese tulekahju korral sulgeda kõik uksed. 6. Hinnata plahvatusohtu, põlengu ulatust ja mürgiste gaaside teket (näiteks põlevatest plastkonteineritest).  7. Kui on võimalik - iseennast ja teisi inimesi ohustamata - alustada kustutamist esmaste tulekustutusvahenditega. 8. Teatada juhtunust ning ettevõetud meetmetest oma otsesele ülemusele või regiooni, valdkonna, osakonna juhatajale. 9. Anda esmaabi kannatanutele. 10. Oodata tuletõrje saabumist. 11. Anda tuletõrjele informatsiooni töökoja ruumide ja neis asuvate plahvatusohtlike materjalide kohta elektrikilpide ja tuletõrje-veevõtukohtade, samuti ka juba rakendatud abinõude ja evakuatsiooni kohta. Jäätmekäitluse eest vastutavate isikute andmed Nimi, ametikoht Ohtlike jäätmete käitlusega seotud Haridus/koolitus, eelnev töökogemus tööülesanded Marian Tuul, Jäätmejaamade töö korraldamine (jäätmete Ohtlike jäätmete käitleja pädevustunnistus Kvaliteedijuht liigiti kogumise tagamine, nõuetele vastava lisatud. ladustamise organiseerimine, jäätmete õigeaegse üle-andmise korraldamine). Vastutab jäätmejaamades töökorralduse eest ja jäätmete äraveo teostamise eest. Jäätmete vastuvõtjad Tööülesanneteks on ohtlike jäätmete Ettevõtte ohtlike jäätmete liigitamise, vastuvõtmine jäätmejaamas ning elanike märgistamise ja pakendamise ja ladustamise abistamine ja nõustamine ohtlike koolitus jäätmete liigiti sorteerimisel. Vastutab ohtlike jäätmete nõuetekohase vastuvõtmise eest jäätmejaamas/ kogumispunktis.