dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 3. veebruar 2025
Viit
9.3-1/25/887-1
Registreeritud
3. veebruar 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Aira Varblane (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond, Valgamaa esindus)
Lahendamise tähtaeg
5. märts 2025

Failid

  • 📎Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks TERVISEAMET.asice151 KB
  • 📎Keskkonna mõjude eelhinnang-L6o_L6ovalja_20_07_21_alkranel.asice988 KB
  • 📎Lõo, Lõovälja jt DP_14.10.2024.asice6353 KB

Sisu (failidest)

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste OÜ Raid Invest tel 5109000 ning lähiala Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi Tartumaa e-post:[email protected] www.raidinvest.ee DETAILPLANEERING Objekti asukoht: Joonise nimetus: planeeringu mahuline Kambja vald, Räni alevik illustratsioon Planeerija: Koostamise korraldaja: Töö nr :120/22 Karin Raid Kambja Vallavalitsus OÜ Raid Invest tel 5109000 Lõo, Lõovälja ja Sireli Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi Tartumaa e-post:[email protected] www.raidinvest.ee maaüksuste ning lähiala DETAILPLANEERING Objekti asukoht: Joonise nimetus: Kambja vald, Räni alevik Situatsioonijoonis Planeerija: Karin Raid Töö nr : Allkiri: 120/22 Huvitatud isik: Kaarsilla Kinnisvara OÜ Joonis nr : 1 Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Raid Invest OÜ Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected] Töö nr: 120/22 Asukoht: Kambja vald, Räni alevik Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala DETAILPLANEERING Projektijuht/planeerija: Karin Raid kutsetunnistus nr 163364 /OÜ Raid Invest/ Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus Huvitatud isik: Kaarsilla Kinnisvara OÜ Tartu 2022 RAID INVEST OÜ 1 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK .................................................. 3 2 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID .......................... 3 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................... 3 4 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUSED 5 5 PLANEERIMISE LAHENDUS................................................................................................ 7 5.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine................................................................................ 7 5.2. Kruntide ehitusõigus.......................................................................................................... 8 5.3 Krundi hoonestusalade piiritlemine.................................................................................... 9 5.4 Tänavate maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus.............................................................. 9 5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................... 10 5.6 Ehitistevahelised kujad ja tuletõrje veevarustus............................................................... 11 5.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad................................................................................. 12 5.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks.................................... 15 5.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõudete seadmine.......................................................... 16 5.10 Servituutide vajaduse määramine................................................................................... 17 5.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused................................................... 18 5.12 Planeeringu rakendamise võimalused........................................................................... 19 6 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................. 21 JOONISED (DIGITAALSELT ESITATUD ERALDI FAILIDENA) Joonis 1- Situatsioonijoonis Joonis 2- Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Joonis 3-Olemasolev olukord, M 1:500 Joonis 4-Põhijoonis , M 1:500 Joonis 5-Tehnovõrgud, M 1:500 DETAILPLANEERINGU LISADOKUMENDID asuvad eraldi lisade kaustas. RAID INVEST OÜ 2 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering 1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Kambja Vallavolikogu 16.02.2022. a otsus nr 24 "Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine". Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kaaluda võimalust planeeringuala kruntimiseks äri- ja tootmismaa kruntideks ning ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks (sh sadevesi), juurdepääsude rajamiseks (planeeringualasse kaasatakse planeeringuala ulatuses Ränirahnu tee), parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid - Tartu maakonnaplaneering; - Kambja valla endise Ülenurme valla osa üldplaneering; - Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; - Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord”; - Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuste detailplaneering (koostamisel); - Ülle maaüksuse detailplaneering (kehtestatud); - Lõo ja Lõovälja detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (OÜ Alkranel, 2021) Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Geodeesia OÜ poolt 2022.a märtsis mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, töö nr GE-3245 (kõrgussüsteem EH 2000, L-Est 97 koordinaatsüsteem). 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala suurusega 7,93ha asub Kambja vallas, Räni külas. RAID INVEST OÜ 3 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Andmed planeeringuala maaüksuste kohta Tabel 1 Maaüksuse Katastri tunnus Omanik Sihtotstarve Pindala aadress Lõo 94901:005:0738 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 100% 47703m² maatulundusmaa Lõovälja 94901:005:1088 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 100% 20003m² maatulundusmaa Sireli 94901:005:1497 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 100% 11558m² maatulundusmaa Maaüksused on hoonestamata ning juurdepääsuna on kasutatav Ränirahnu tee, mis on kaasatud planeeringu alasse. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused planeeringualal on vahemikus 65.74-71.90abs/m. Kõrgem osa asub Ränirahnu tee poolses küljes ja maapinna langus on idast lääne suunas. Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel 3. Vaade planeeringualale (allikas- maa-ameti fotoladu 05_09_2021) Foto 1 Veeveeb.ee (2021) keskkonna alusel on DP kava alal aluspõhjalise põhjavee kaitstus määratletud suhteliselt kaitstuks. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud RAID INVEST OÜ 4 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Rn-risk 100-150 kBq/m3. Vastavalt standardile „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks“ (EVS 840:2017) asub planeeringuala kõrges radooni riskiga alal. Planeeringuala läheduses Liivakivi ja Tulikivi tänavate alal on teostatud geoloogiline uuring (OÜ Rakendusgeoloogia, Töö nr 21-070). Nimetatud töö alusel on maapinna geoloogiline koostis näiteks Liivakivi tänava piirkonnas (vastu planeeringuala piiri)- muld (ca 40cm), mölline peenliiv (ca 20cm), möllsavi (ca 30cm) ja rohke liivaga savimöll (ca 210cm). Planeeringualal asuvale Lõovälja (94901:005:1088) maaüksusel asub geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd. Muid kitsendusi põhjustavad objektid puuduvad. Geodeetilise märgi (ID: 19500) omanik on Maa-amet. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on inimtegevus kitsendatud. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013. a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17. Ruumiandmete seadus § 26 lg 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künnivõi mullatööde tegemine. 4 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ning üldplaneeringu muutmise põhjendus Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas on Lõo maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmismaa ning Lõovälja ja Sireli maaüksuste juhtfunktsiooniks elamumaa. Planeeringualast lääne poole jääb Ülle maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 05.05.2015 otsusega nr 16), millega krunditi maaüksus äri- ja tootmismaa kruntideks ning määrati ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala piirneb põhjast üldplaneeringu kohase äri- ja tootmismaa alaga, samuti on planeeringualast idasuunas (Ränirahnu teest paremal) maa-alad määratud äri- ja RAID INVEST OÜ 5 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering tootmismaa juhtfunktsiooniga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt moodustavad Lõovälja, Sireli, Pihlamarja ja Ränirahnu tee 30 ja 32 maaüksused nn elamumaa juhtfunktsiooniga hamba äri- ja tootmismaa sisse. Planeerimise kohaselt on mõistlik erinevate maakasutuste juhtfunktsioonidega alad (antud juhul äri- ja tootmismaa ja elamumaa) ühendada võimalikult ühtse sirgjoonena, et vältida erinevate juhtfunktsioonide segunemist sisselõigete näol. Planeeringualast ida suunas jääb Lõunakeskuse kompleks. Arvestades eelnevat on Kambja Vallavolikogu detailplaneeringu algatamisel asunud seisukohale, et kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas muutmisettepanek on asjakohane ning arenduse perspektiiv kontaktvööndi mõistes sobiv. Kavandatavale detailplaneeringule on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu Alkranel OÜ (registreeritud nr 6-1/48-6). Eelhinnangu koostamisel arvestati seadusest tulenevate kriteeriumitega ning kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Seega sisaldab detailplaneering ettepanekut kehtiva üldplaneeringu lahendust muutmiseks Lõovälja ja Sireli maaüksuste osas. Kehtiv üldplaneering: Üldplaneeringu maakasutuskaarti (Joonis 1) muudatus: RAID INVEST OÜ 6 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Planeeringualast läänes asuva Ülle maaüksuse detailplaneeringuga on kavandatud kuni 12m kõrguste äri- ja tootmishoonete rajamine, mille ehitistealused pindalad on 2400-4183m². Ülle maaüksuse detailplaneeringuga on lubatud erinevate hoonestusalade ühendamine ja suuremate hoonete rajamine hoonete kokku ehitamise teel. Samuti asub planeeringuala läheduses Lõunakeskus, mille ehitisealune pind on www.ehr.ee andmetel üle 32 000m². Planeeringu lahendus haakub planeeringualal läheduses olemasolevate ja planeeritud äri- ja tootmishoonete komplekside hoonestuslaadiga. Planeeringualast lõunas asuvad maatulundusmaad ja üksikud elamukompleksid koos abihoonetega. Nende välisilme on väga varieeruva arhitektuuriga, kuid valdavalt on tegemist viilkatustega ühe-ja kahekorruseliste elamute ning abihoonetega. Lähimad bussipeatused asuvad Aardla tänavas ja Lõunakeskuse juures. Lähimad kauplused on koondunud Lõunakeskusse ja selle ümbrusesse. Planeeringuga antakse lahendus olemasoleva Ränirahnu tee laiendamiseks, mis võimaldab piirkonna aktiivsema kasutuse tekke korral teed laiendada. Käesoleva planeeringuga antakse võimalus Lõovälja, Lõo ja Sireli maaüksuse jagamiseks ja hoonestamiseks ning lahendused taristule. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on graafiliselt esitatud joonisel 2. 5 Planeerimise lahendus 5.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine Planeeringuga nähakse ette Lõovälja, Lõo ja Sireli maaüksuste jagamine. Samuti moodustatakse avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaad Pos 11 ja Pos 12 ning Liivakivi tänava lõppu tagasipöörde kohaks Pos 13 transpordimaa. RAID INVEST OÜ 7 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Maakasutuse koondtabel Tabel 2 Planeeringu Planeeringu eelne järgne Krundi Krundi Krundi Pos nr Katastriüksuse sihtotstarve Krundi aadress sihtotstarve pindala pindala Lõo 100% 47703m² Pos 1 Ärimaa ja/või tootmismaa 8010m² maatulundusmaa Pos 2 Ärimaa ja/või tootmismaa 7394m² Pos 3 Ärimaa ja/või tootmismaa 7394m² Pos 4 Ärimaa ja/või tootmismaa 7248m² Lõovälja 100% 20003m² maatulundusmaa Pos 5 Ärimaa ja/või tootmismaa 7602m² Pos 6 Ärimaa ja/või tootmismaa 7858m² Pos 7 Ärimaa ja/või tootmismaa 8599m² Pos 8 Ärimaa ja/või tootmismaa 5761m² Sireli 100% 11558m² Pos 9 Ärimaa ja/või tootmismaa 5575m² maatulundusmaa Pos 10 Ärimaa ja/või tootmismaa 5982m² Pos 11 Transpordimaa 5754m² Pos 12 Transpordimaa 1098m² Pos 13 Transpordimaa 964m² Võimalus on moodustada kuni 10 hoonestatavat krunti. Kümne eraldi krundi moodustamine ei ole kohustuslik, võimalus on krundid moodustada ka näiteks nii, et mitme planeeringuga kavandatud krundi baasil moodustub mitu suuremat krunti. Nimetatud võimalus jätab paindlikuma võimaluse äri -ja tootmismaade hoonestamiseks, hoonete omavaheliseks kokku ehitamiseks ning hoonete vabamaks paigutamiseks hoonestusalal. 5.2 Kruntide ehitusõigus Pos 1-10 kruntidele määratakse igale krundile ehitusõigus kuni kolme äri- ja tootmishoone ehitamiseks. Keelatud on alla 20m² ehitisealuse pinnaga hoonete püstitamine. Hoonete lubatud kasutamisotstarbed on järgmised: - 12200 – büroohooned; - 12310- kaubandushooned; RAID INVEST OÜ 8 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering - 12330- teenindushooned; -12514, 12515,12516,12517,12518,12519- tööstushooned; - 12529- muu laohoone; - 12740- erihooned. Muu hulgas on lubatud rajatiste püstitamine sh muu energiatööstuse rajatis ( 23029- päikeseelektrijaam). Omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata toetavaid otstarbeid, kui need sobivad piirkonda. Pos 11, 12, 13 transpordimaa kruntidele hoonete ehitusõigust ei määrata. Pos 1-10 kruntidele kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada mahus, mis võimaldab tagada normikohase parkimise ja haljastuse vajaduse krundil. Krundi ehitusõigus on graafiliselt esitatud joonisel 4 . 5.3 Krundi hoonestusalade piiritlemine Pos 1-10 hoonestusalade määramisel on arvestatud olemasolevat olukorda, kujasid ja eesmärki- jätta tulevikus maaüksusel tegutsevatele ettevõtetele vabadus kruntide sees hoonete paigutamiseks ning logistiliste vajaduste rahuldamiseks. Pos 1-10 hoonestusalaks on antud kruntidele suurem ala, kui suurim lubatud ehitisealune pind kruntidel, jättes nii võimaluse projekteerimise faasis hoonetele huvitavama arhitektuuri leidmiseks ja vastavalt ettevõtete vajadustele hoonete paigutamiseks. Määratud hoonestusala võimaldab erinevate positsioonide hoonestusalade ühendamist suuremamahuliste hoonete kavandamiseks (nt erinevate positsioonide kokku liitmise teel). Planeeringuala hoonestusalad on seotud mõõtketiga krundi piiridest ja näidatud joonisel 4. 5.4 Tänavate maa-alad, liiklus ja parkimiskorraldus Detailplaneeringuga on kavandatud Ränirahnu tee ning Tulikivi ja Liivakivi tänavate ühendamine planeeringuala tänavatega. Lisaks annab planeering võimaluse perspektiivis ühendada planeeringuala Ränirahnu tee 38 maaüksusele planeeritavate tänavatega ning kajastab ka perspektiivseid juurdepääsuvõimalusi Pihlamarja ja Ränirahnu tee 32 kinnistutele. RAID INVEST OÜ 9 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Parkimine on planeeringuala kruntidel ette nähtud kruntide siseselt. Kõik parkimisalad on kavandatud kõvakattega. Parkimine tuleb lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimine on lubatud lahendada hoonete mahus, avaparklates või varikatuste all. Planeeringu lahendus annab ühe võimaliku lahenduse kruntide siseste parkimiskohtade paigutuse osas. Kruntide parkimiskohtade arv ning täpne paigutus määratakse lõplikult edasisel projekteerimisel, lähtudes projekteeritavate hoonete suletud brutopindade täpsetest suurustest, kasutusotstarvetest ja arvestades hoonete sissepääsude asukohti. Parkimisnormatiiv on järgmine (kohti/ hoone suletud brutopinna kohta): - asutused 1/90 - tööstusettevõte/ladu 1/250 - kauplus 1/100 Kruntide siseste parkimiskohtade ja haljastuse asukohti on lubatud hoonete projekteerimise käigus muuta tingimusel, et täidetud on nõutav minimaalne haljastuse osakaal 10% krundist, millest 5% peab olema kõrghaljastus. Parklad on soovitatav liigendada ca 10 või 20 kohalisteks parkla-aladeks. Sõidusuunad, juurdepääsud kruntidele ja parkimislahendus on näidatud joonisel 4. 5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kruntide reljeefi olulist muutmist planeeringuga ei kavandata. Lubatud on täiendava madal- ja kõrghaljastuse rajamine. Planeeringus näidatud haljastuse paiknemine on illustratiivne ja täpne asukoht antakse projekteerimisel. Haljastatava ala minimaalne suurus on 10% krundist, millest 5% peab moodustama kõrghaljastus. Planeeringuala lõunapoolsemate kruntide lõunaküljele on puhveralana kavandatud rajada aastaringselt haljas kompaktne haljasriba, mis tagab elanikke võimalikult vähe häiriva äritegevuse nende vahetus naabruses. Kõrghaljastuse rajamisel peavad puud olema min 2,5m kõrgused. RAID INVEST OÜ 10 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Kruntide välispiirile on lubatud võrkpiirdeaia paigaldus kõrgusega kuni 1,8m. Keelatud on läbipaistmatud piirdeaiad (plankaiad). Uute väravate kavandamisel tuleb jälgida, et need ei avaneks tänavamaale, ega taksitaks tänaval liiklejaid. Juurdepääsu- ja parkimisaladelt ning katustelt kogunev lumi on ette nähtud ladustada oma krundil ja/või ära vedada. Kruntidele koguneva lume ladustamine tänavatele on keelatud. Planeeritava ala valgustamiseks on soovitav kasutada hoonete külge kinnitatavaid või parklatesse paigaldatavaid kohtvalgusteid, mis lahendatakse hoonete projekteerimisel. Tänavad on kavandatud tänavavalgustusega. Haljastuse ja kõvakatetega alade paiknemine on graafiliselt esitatud joonisel 4, täpne lahendus antakse projekteerimisel. 5.6 Ehitistevahelised kujad ja tuletõrje veevarustus Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §-le 22 peab tule levimist teisele ehitisele vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega (tulemüür vms). Planeeritud hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP-2, mis ei keela kõrgema tulepüsivusklassiga hoonete rajamist. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete täpne kasutusotstarve, paiknemine ning lõplikud mahud, tuleb vastavalt kehtivatele tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele hoonete tuleohutusklass ning kasutatavad tule levikut piiravad ehituslikud abinõud üle täpsustada. Planeeringuga on kavandatud kuni 12-meetri kõrgused hooned, seega tuleb projekteerimisel arvestada, et võimalike päästetööde tegemisel tuleb tagada redelautole juurdepääs hoone kõikidele kõrgemal, kui 8 m asuvatele hädapääsudele ning tootmis- ja laohoonete kõikidele külgedele. EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ punkt 14.1.6 - kui I–V kasutusviisiga hoonele on vajalik tagada juurdepääs tõstuk- või redelautole, peab selle ehitise juures olev tee olema vähemalt 4,5 m laiune, et oleks tagatud tõstuki või redeli kasutamine. RAID INVEST OÜ 11 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Juurdepääs tõstuk- või redelautole tuleb tagada hoone kõikidele hädaväljapääsudele, kui hädaväljapääs asub kõrgemal kui 8 m. Sama standardi punkt 14.1.7 - VI ja VII kasutusviisiga ehitiste puhul on üldjuhul vajalik tagada tõstuk- või redelautole juurdepääs ehitise kõikidele külgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus- ja päästetööde läbiviimine. Planeeringuala lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad planeeringualast kaugemal. Seetõttu on planeeringualale kavandatud uued hüdrandid. Pos 1 krundi juurdepääs on Liivakivi tänavalt, mille arendustegevus on alanud ja toimub vastavalt kehtestatud „Ülle maaüksuse detailplaneeringule“. Pos 1 tuletõrje veevarustus lahendatakse nimetatud tänavale kavandatud hüdrandi baasil (vt joonist 2). AS Tartu Veevärk tagab piirkonna veetorustikust 10 l/s tuletõrjevett. Planeeringuala hoonete jaoks on tarvis tulekustutusvett 20 l/s. Lisavee saamiseks tuleb hoonete projekteerimisel kavandada kinnistutele 108 m³ tuletõrjeveehoidlad (mahutid) koos soojustatud kuiv hüdrantidega arvestades SIM 18.02.2021 a määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatud nõudeid. Arvestades, et detailplaneeringuga on määratud igale krundile suur hoonestusala, mille sees on hooneid võimalik vabalt paigutada, siis ei määrata detailplaneeringu faasis mahutite paiknemiseks täpseid asukohti ja nende asukoht määratakse projekteerimise käigus. Mahutite täitmine tuleb projekteerida eraldi torustikega läbi veemõõdusõlmede. 5.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad VEEVARUSTUS Vastavalt AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele nr INF/232 tuleb planeeringuala veevarustuse kavandamisel arvestada „Ülle ja Piirikese detailplaneeringu teedeehituslik ja tehnovõrkude projektiga“ (Altren Projekt OÜ, töö nr. VK-4-06). Nimetatud projektiga on kavandatud Liivakivi ja Tulikivi tänavatele tehnovõrgud, millega käesoleva planeeringu ala torustikud ühendatakse. RAID INVEST OÜ 12 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Planeeringuala kruntide veega varustamiseks on planeeritud veeringtorustik. Veetorustik ringistatakse ühelt poolt Altren Projekt OÜ töös projekteeritud Liivakivi ja Tulikivi tänava De 110 veetoruga ning teiselt poolt Ränirahnu tee lõik 2 De 110 toruga. Igale detailplaneeringuala krundile on planeeritud eraldi veeühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust. KANALISATSIOON Planeeringuala kruntide reovee eesvooluks on planeeritud Altren Projekt töös projekteeritud Liivakivi ja Tulikivi tänava reoveekanalisatsioonitorustik De 200. Planeeritud on reoveetorustik detailplaneeringu tänavamaadele alates eesvoolust kuni planeeringuala kruntideni. Igale krundile on planeeritud eraldi ühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust. SADEMEVESI Planeeringuala sademevee eesvooluks on Altren Projekt töös projekteeritud Liivakivi ja Tulikivi tänava De 400 sademevee kanalisatsioonitorustik. Tehniline lahendus antakse projekteerimisel ja kooskõlastatakse eesvoolude valdajate ja kohaliku omavalitsusega. Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt ärajuhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Planeeringualalt sademeveesüsteemi juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, puhvermahtu. Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud nõuetele. Parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule liivapüüdur ja I- klassi õlipüüdur. Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Detailplaneeringu realiseerimise eelduseks on torustike valmisehitamine vastavalt Altren Projekt OÜ poolt koostatud tööle. ELEKTRIVARUSTUS Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 403683 kavandatakse planeeringualale olemasolevatest 6663:(Veeriku) ja Tamuri:(Veeriku) alajaamadest planeeritud kruntideni eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. RAID INVEST OÜ 13 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Planeeritud hoonete elektrivarustus lahendamiseks paigaldatakse kruntide piiridele 0,4kV elektrikilbid. Kilpidest hooneteni viiakse toide maakaablitega. Planeeringuala tänavate äärde on planeeritud tänavavalgustuseks maakaablid ja valgustid. Hoonete ja parklaalade valgustus lahendatakse ehitusprojektide koostamisel tervikliku lahendusega. KÜTE Planeeringuala hoonete kütmiseks on kavandatud kaugküte. Kaugkütte torustik on kavandatud tuua planeeringualale Nurmise tiik ja Ringtee tänav lõik 3 maaüksuste kaudu. Kaugkütte torustik kulgeb edasi läbi planeeringuala Tulikivi ja Liivakivi tänavate äri ja tootmismaa kruntideni. Lubatud on hoonete kütmiseks kasutada ka soojuspumpasid, päikesepatareisid, maakütet jms. alternatiivkütteallikaid. Maakütet on lubatud paigaldada krunditele vabalt, valides selleks sobiva lahenduse ja asukoha projekteerimise faasis. SIDE Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 36266317 on kavandatud planeeringualale sidetorustik algusega Kivimetsa tee sidekaevust nr 5479. Planeeringualale tuleb paigaldada sidekaev KKS2. Paigaldada sealt edasi 4-avaline multitoru iga kinnistu piirini ja alates sidekaevust nr 5479 48 kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada sinna jätk ning splitter1/32. Alates splitterist paigaldada iga kinnistu piirile 24-kiuline puhutav kaabel. Kogu rajatav sidevõrk peab olema elektriliselt tuvastatav. Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel 5. Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3 Tehnovõrk Planeeringuala kaugus ühenduspunktidest Veevarustus Ca 10 jm, ringistamine ca 370jm Kanalisatsioon Ca 10 jm Side ca 200 jm Elekter 200 jm Kaugküte 210 m RAID INVEST OÜ 14 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Detailplaneering määrab ära Pos 11 tee maa-alal perspektiivsed juurdepääsud ja tehnovõrkude paiknemise alad Pihlamarja ja Ränirahnu tee 30, 32 kruntidele. Kuna käesoleva planeeringu koostamise ajal ei ole antud maaüksuste tehnovõrkudega liitumiseks tehnilisi tingimusi võrguettevõtjate poolt väljastatud, siis on planeeringus kajastatud võimalike liitumistega seonduvad maa-alad perspektiivsena. Kõikide planeeritud tehnovõrkude asukohti on lubatud vastavate projektide koostamisel muuta ja täpsustada. 5.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeringualal ei asu keskkonnaohtlikke objekte. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu linna lähedase ala kvaliteetse äri- ja töökeskkonnana. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine ümbritsevatel teedel. Planeeringuala hoonetes ei ole lubatud tegevused ega paigaldada hooneväliseid tehnoseadmeid, mis põhjustaks ülenormatiivset müra, vibratsiooni või muid aistinguid (lõhn) planeeringuala läheduses asuvate teiste hoonete kasutajatele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning paigutada krundile või hoone mahtu planeeritavasse konteineritesse. Jäätmete äravedu tuleb tellida jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Planeeringu lahenduse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnatingimuste muutumist ning keskkonnamõju hindamiseks vajadust ei ole. 5.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja ümbritsevasse keskkonda sobiv. Välisviimistluse materjalidena tuleb kasutada esinduslikke ja kvaliteetseid materjale. Sõltuvalt RAID INVEST OÜ 15 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering hoonete sissepääsude asukohtadest tuleb hoonete projekteerimisel ette näha mugavas kohas võimalused jalgrataste hoiustamiseks. Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 4 Pos nr Pos 1-10 Pos 11,12,13 Lubatud Pos 1-9 - kuni 3 korrust - korruselisus Pos 10 - kuni 2 korrust Hoonete suurim Pos 1-9 - kuni 12m lubatud kõrgus Pos 10 - kuni 10m maapinnast Hoonete suurim Pos 1 - 4200m² lubatud Pos 2 - 3600m² ehitistealune Pos 3 - 3600m² pind Pos 4 - 3600m² Pos 5 - 3800m² Pos 6 - 3800m² Pos 7 - 4200m² Pos 8 - 2800m² Pos 9 - 2700m² Pos 10-2900m² Hoonete suurim Pos 1-10- 3 hoonet lubatud arv Pos 11-13- hoonete ehitamiseks ehitusõigust ei määrata krundil Katusekalde 0-15 kraadi - vahemik Katuse tüüp Hoonete põhimahul -lamekatus või madalakaldeline - kaldkatus Katusekatte Rullmaterjalid, plekk vms - materjal Katusekatte must, tumehall, pruun - värvid Välisviimistluse puit, kivi, krohv, klaas, betoon, värvkattega plekk (ka - materjalid kombineeritult) Piirdeaed Kõrgus kuni 1,8m. - Keelatud on läbipaistmatud piirded . Kohustuslik Ei määrata - ehitusjoon Hoonestusalad ja arhitektuursed nõuded on näidatud joonisel 4. RAID INVEST OÜ 16 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Kruntidele kavandatavate rajatiste täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojektidega. Arvestades ptk-s 5.7 tooduga on soovitav projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi. 5.10 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuala moodustab terviklikult funktsioneeriva kompleksi. Planeeringuala siseselt määratakse sõidukitele ja jalgsi liiklejatele vaba liikumise tagamiseks ning tehnovõrkude rajamiseks servituudiala (vt ala joonisel 4), seda juhuks kui moodustatakse planeeringuga kavandatud krundid Pos 2,3,6 ja 7. Juhul kui krundid moodustatakse erinevate Pos numbritega kruntide üheks suuremaks krundiks jätmise teel, siis servituutide seadmiseks vajadus puudub. Detailplaneering sätestab järgmised nõuded: a) igal moodustataval hoonestataval krundil peab olema tagatud (otsene või servituudi alusel) ligipääs avalikult kasutatavalt teelt; b) vastavat krunti teenindavate tehnovõrkude lahendused peavad olema tagatud servituudi või isikliku kasutusõigusega. Servituutide vajaduse korral on vajalik kanda enne ehituslubade väljastamist servituutide kinnistusraamatusse. Planeeritud uutele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused vastava tehnovõrgu võrguettevõtjate kasuks. Planeeringu jooniste loetavuse huvides ning arvestades, et tehnovõrkude lahendused täpsustuvad projekteerimisel, ei ole planeeringu joonistele tehnovõrkude kaitsevööndeid kantud. Kõikide tehnovõrkude isiklike kasutusõiguste alad määratakse täpselt tehnovõrgu rajamiseks koostatavas projektis märgitavale lahendusele. Isiklike kasutusõiguste alade ulatuseks on vastava tehnovõrgu kaitsevöönd. Kaitsevööndite ulatused on järgmised: Elektripaigaldiste kaitsevööndid *Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. RAID INVEST OÜ 17 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid *Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m. Sideehitise kaitsevööndid *Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m. Kaugkütte torustiku kaitsevöönd * Maa-aluste soojustorustike, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja horisontaaltasand, kaitsevööndi ulatus on: -alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 meetrit; - 200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit. 5.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega: * oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus); Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga: *võimalusel paigaldada kohtvalgustid; * hoida maa-ala korras; * kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud); *piirata territoorium. RAID INVEST OÜ 18 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5.12 Planeeringu rakendamise võimalused Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on suures ulatuses kooskõlas valla üldplaneeringuga ning vähene muudatus sh maa-ala kasutusele võtt äri ja tootmisaladena läbi kaalutletud ning piirkonna loomulikku arengut arvestav ja sobiv. Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua elamuarenduspiirkondade lähedusse kodulähedasi uusi töökohti ning lahendada ja soodustada terviklike ärikeskkondade arenguid. Planeeringu realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele ärialade arendustele. Planeeringuga ette nähtud kruntide haljastusnõuded on kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning ärikeskkonnale loodusliku ilme loomiseks. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et hooned ning rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi igakordne omanik koheselt hüvitama tekitatud kahju. Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised. Tulenevalt OÜ Alkranel koostatud KSH eelhinnangust on sätestatud järgmised meetmed: 1)Radooniga seonduvalt rakendada meedet - hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba projekteerimise faasis rakendada meetmeid kõrgendatud radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel) ; 2)Müra (ehituse aegne) - elamutega piirnevate kinnistute hoonete ehitusel ajastatakse eelkõige väliskonstruktsioonidega seonduvad tööd päevasesse perioodi, täpsemalt ajavahemikku 8.00 – 19.00. 3) Müra tekitavad tehnoseadmed kavandada elamutest eemale. Kui see ei ole täidetav, siis müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute vähendamiseks/vältimiseks) arvestades elukeskkonnaesteetikat. RAID INVEST OÜ 19 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi igakordse omaniku ja võrguvaldajate kokkulepetele. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada märgi omanikku. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks, ehitise püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele. Planeeringut on lubatud realiseerida etapiviisiliselt. Enne iga hoone ehitamist tuleb: 1) Moodustada planeeringuga kavandatud vastav krunt. 2) Rajada krundile juurdepääsutee ning tehnovõrgud. Hoonetele kasutusloa väljastamise eeltingimused on : 1) Täielikult välja ehitatud (asfaltkattega, tänavavalgustusega, kergliiklusteedega, haljastatud) planeeringuala vastava krundini. 2) Hooneteni peab olema rajatud kõvakattega juurdepääsutee ja valminud hoonet teenindavad tehnovõrgud. Pärast teede valmis ehitamist võõrandatakse Pos 11,12,13 teed tasuta Kambja Vallavalitsusele avalikku kasutusesse. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsuteede välja ehitamine toimub planeeringuala kruntide omanike kulul mille kohta sõlmitakse kohaliku omavalitsusega vastav leping. Detailplaneering annab võimaluse Pos 13 tee maa-ala ja planeeringualast põhja suunda jääva Ränirahnu tee 38 planeeringuala (detailplaneering koostamisel) ühendamiseks. Vastav kokkulepe kõrvuti asuvate planeeringualade ühendamiseks ja ühendustee rajamiseks sõlmitakse maa omanike vahel läbirääkimiste käigus. RAID INVEST OÜ 20 Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering Detailplaneeringuga Pos 11 tee maa-alale kavandatud perspektiivsed juurdepääsud ja tehnovõrkude paiknemise alad (Pihlamarja ja Ränirahnu tee 32 kruntide teenindamiseks) on perspektiivsed ning nende rajamine (sh rajamise kulude jaotus) lepitakse kokku tehniliste liitumisvõimaluste olemasolu korral maa omanike vahel. Rajamiseks seatakse antud aladele servituudid ja/või isiklikud kasutusõigused. Pihlamarja ja Ränirahnu tee 32 kruntidele tee ja tehnovõrkude ning Ränirahnu tee 30 tehnovõrkude ühenduste välja ehitamine ei ole seotud käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega (st ei ole huvitatud isiku kohustus). Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused Kooskõlastava Kuupäev Kooskõlastaja Kooskõlastuse Märkused asutuse nimetus nimi ja amet asukoht kaustas AS Tartu Veevärk 07.11.2022 P.Pindma Lisade kaust - OÜ Elektrilevi 07.10.2022 M.Kasenurm “Tööjoonised Lisade kaust kooskõlastada täiendavalt” Telia Eesti AS 27.09.2022 M.Kukk Lisade kaust Päästeameti Lõuna P.Vorobjov Lisade kaustas Päästekeskus Tartu Keskkatlamaja AS 29.10.2022 Ü.Roose Lisade kaustas RAID INVEST OÜ 21 KAMBJA VALLAVALITSUS Terviseamet 03.02.2025 nr 6-1/48-34 [email protected] Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks PlanS § 4 lõike 4 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 punktist 12 tulenevalt tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering kooskõlastada Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Tulenevalt eeltoodust edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste detailplaneeringu. Planeeringu koostaja Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist 5672 2025 [email protected] Lisa: 1. Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste detailplaneering. 2. Lõo ja Lõovälja detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Pargi 2 Ülenurme alevik e-post [email protected] registrikood 77000275 Kambja vald tel 750 2601 SEB Pank EE791010102034606009 61714 TARTUMAA https://www.kambja.ee Swedbank EE592200221068464111 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Töö tellija: Kaarsilla Kinnisvara OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2021 Publitseerimise üldandmed;  Töö koostatud: 20.07.2021. a.  Koostajad: o Elar Põldvere, keskkonnaspetsialist (Alkranel OÜ), o Liis Kukk, keskkonnakonsultant (Alkranel OÜ).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Töös kasutatavad ja peamised lühendid:  § - paragrahv;  DP – detailplaneering;  EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem;  EH – eelhinnang;  Ha – hektar;  ie – inimekvivalent;  KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse;  KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine;  lg – lõige;  Mh – muuhulgas;  mnt – maantee;  nr – number;  OÜ – osaühing;  p – punkt;  POS – positsiooni number kaardil;  Ptk – peatükk;  Sh – sealhulgas;  St – see tähendab;  tn – tänav;  Vt – vaata;  ÜP – üldplaneering;  ÜVKA - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. 2 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 12 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 13 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale)......................................................................................................... 14 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 15 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja intensiivne maakasutus ..................................................................................................... 18 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ................. 18 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................... 18 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ..................... 18 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ............................... 20 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 22 3 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Kambja vallas Räni alevikus asuvate Lõo (94901:005:0738; maatulundusmaa) ja Lõovälja (94901:005:1088; maatulundusmaa) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärgiks on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete kavandamiseks sh tuleb muuta krundistruktuur ja maakasutuse sihtotstarbed, määrata ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada liikluskorraldus, parkimine, haljastuse ja tehnovõrkude paiknemine. Eelhinnangu tellijaks on Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Eelhinnangu aluseks on taotletava DP materjalid (sh DP algatamise taotlus, ala kohta koostatud graafiline joonis ning lähteülesande eelnõu). DP koostamise algatamise ettepaneku taotluse sisus tekkis ebakõla tekstilise osa ja graafilisel joonisel esitatud katastri numbritega. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse taotluses esitatud graafilisest osast, kuhu taotletakse planeerimist. Vastav on kooskõlas ka planeeringu lähteülesande eelnõuga, mille on koostanud kohalik omavalitsus. Koostatud eelhinnangut saab eelkõige Kambja vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina DP-ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura- eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). 4 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. 1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KAVA EHK KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE PAIKKONNA LÜHIKIRJELDUS KSH EH objektiks on DP kava, mis hõlmab Räni alevikus (vt Joonis 1.1) Lõo (94901:005:0738; maatulundusmaa) ja Lõovälja (94901:005:1088; maatulundusmaa) kinnistuid ning nende lähiala. Asjakohase lähialana on defineeritavad eelkõige transpordimaad (vt ka Joonis 1.1 ja Tähis Katastritunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2) A 94901:005:0738 Lõo Maatulundusmaa 47703 B 94901:005:1088 Lõovälja Maatulundusmaa 20003 C 28301:001:0186 Ränirahnu tee lõik 2 Transpordimaa 5743 D 94901:001:0296 Liivakivi tänav Transpordimaa 3386 E 94901:001:0301 Tulikivi tänav Transpordimaa 2968 ). Kavandatava planeeringuala suurus on 6,8 ha. Eesmärgiks on mh muuta kruntide piire, seada Lõo ja Lõovälja kinnistutele ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Lisaks lahendatakse liikluskorraldus - parkimise, haljastuse ja tehnovõrkude paiknemine. Joonis 1.1 DP kava asukoht ja seonduvad kinnistud ( Tähis Katastritunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2) A 94901:005:0738 Lõo Maatulundusmaa 47703 B 94901:005:1088 Lõovälja Maatulundusmaa 20003 C 28301:001:0186 Ränirahnu tee lõik 2 Transpordimaa 5743 D 94901:001:0296 Liivakivi tänav Transpordimaa 3386 E 94901:001:0301 Tulikivi tänav Transpordimaa 2968 ), aluskaart: Maa-amet, 2021. DP kava ala piir märgitud (seisuga juuni 2021) punasega (alad A ja B). DP kavaga seonduv transpordimaa tähisega C (Ränirahnu tee 2), D (Liivakivi tänav) ja E (Tulikivi tänav). DP kava ala ümbritsevad peamiselt äri-, tootmis-, maatulundusmaad kuid esineb ka elamumaad. DP kava ala ümbritsevaid kinnistuid ja nende maakasutust avatakse täpsemalt käesoleva töö ptk 2. DP kava koostamisel on arvestatud ühendusvõimalustega (vt ka Joonis 1.2), mida pakuvad: 5 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.  Ränirahnu tee (kruusakate, kiiruspiirangud 50-70 km/h), mis viib välja põhimaanteele nr 92 (ühendus tagatud Eerika ringilt Kogre tee mahasõidult). Põhimaantee (Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme) liiklussagedus oli 8145 autot (aasta keskmine) ööpäevas (Maa-amet, 2021). Ränirahnu teega seotud teedevõrgustik võimaldab jõuda ka Jõhvi - Tartu - Valga põhimaanteele nr 3.  Liivakivi tänava ja Tulikivi tänavad (hetkel välja ehitamata), mis võimaldaksid pääsu Kivimetsa teele (paralleelne Ränirahnu teega ja sellest läänes) ja sealt omakorda põhimaanteele nr 92. Kivimetsa teega seotud teedevõrgustik võimaldab jõuda ka põhimaanteele nr 3. Kavandatava DP alal ei asu hooneid. Samuti puuduvad planeeritavalt alalt säilitatavad/likvideeritavad puud. Kambja valla üldplaneeringu (ÜP (2018)) järgselt on DP kava alal juhtotstarbeks määratletud Lõo äri- ja tootmismaana ja Lõovälja elamumaana. DP-ga planeeritav soovitakse liita paikkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Side- ning elektrivarustus tuleb samuti ühisvõrkudest. Samuti planeeritakse liituda linna kaugkütte võrguga (võimalusel ka gaasiga). Eelnevalt kirjeldatud ühisvõrkudega liitumiste tulemuslikuks korraldamiseks taotletaks DP raames ka nt tehnilisi tingimusi (vm asjakohaseid ja vajalikke tingimusi) tehnovõrkude valdajatelt. Haljastusega seonduv lahendataks DP koostamise käigus. Tabel 1.1 DP kavaga hõlmatud või seonduvate(1) kinnistute teave (tähised, vt Joonis 1.1). Tähis Katastritunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2) A 94901:005:0738 Lõo Maatulundusmaa 47703 B 94901:005:1088 Lõovälja Maatulundusmaa 20003 C 28301:001:0186 Ränirahnu tee lõik 2 Transpordimaa 5743 D 94901:001:0296 Liivakivi tänav Transpordimaa 3386 E 94901:001:0301 Tulikivi tänav Transpordimaa 2968 (1) - DP kava alast jäävad välja tabelis 1.1 toodud kinnistu C Ränirahnu tee lõik 2 (28301:001:0186), Liivakivi tänav (94901:001:0296) ja Tulikivi tänav (94901:001:0301). Joonis 1.2 Taotluses esitatud graafiline joonis ja eeldatav kruntide jaotus (DP kava piirid vt Joonis 1.1). (Aluskaart: Maa-amet, 2021.) 6 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. Peamiselt kavandatakse vastavalt Joonis 1.2 (POS ehk numeratsiooni märgistus tinglik): 1) POS 1 - 9 – äri- ja tootmishoonete rajamist (vt ka Tabel 1.2 (esialgse visiooni järgi on keskmine krundi suurus ca 0,62 ha)).  kruntide lubatud täisehitus protsent on kuni 50%;  hoonete kõrgus kuni 12 m ning mitte rohkem kui kolm maapealset korrust;  viimistlusmaterjalidest soovitatakse kasutada puitu, krohvi, kivi, klaasi, metalli, viimistletud betooni jms;  piirete tüübid määratakse planeeringuga;  parkimine lahendatakse kinnistute põhiselt;  lubatud on ehitada igale krundile kuni kolm hoonet. 2) POS 10 - moodustatakse perspektiivsele uuele tänavale transpordimaa krunt, lahendatakse liikluskorraldus, sh kergliiklus. Siinkohal tuleb toonitada asjaolu, et Tabel 1.2 kajastatud kruntide suurused on esialgsed ja ligikaudsed (tuginevad esialgsel visioonil), seega võivad kruntide suurused/arvud edaspidise DP menetluse protsessis muutuda (nt vähem üksuseid tähendaks suuremaid pindalasid). St - DP menetluse algatamise järgselt alustatakse senise ideekavandi täiendamisega ja täpsustamisega. Tabel 1.2 DP taotluses esitatud graafilisel jooniselt eeldatavad kruntide suurused ja lubatud täisehituse 50% määr (nummerdus vastavalt Joonis 1.2), mille aluseks DP lähteülesande eelnõu. Nr Krundi pindala (ha) Lubatud täisehitus 50% 1. 0,96 0,48 2. 0,695 0,3475 3. 0,583 0,2915 4. 0,524 0,262 5. 0,466 0,233 6. 0,548 0,274 7. 0,714 0,357 8. 0,499 0,2495 9. 0,562 0,281 Taotluses esitatud eskiislahenduse keskmise krundi pinnaks on 0,62 ha. Võrreldes planeeritava ala kõrval paiknevate äri- ja tootmismaa kruntide suurustega (vt tabel 1.3) saame keskmiseks krundi pinnaks 0,65 ha, mis on ligilähedane planeeringu ideelisest lahendusest tuletatule. Tuginedes Ehitisregistri andmetele on hoonestatavatele aladele võimalus planeerida äri- ja tootmishooneid sarnaselt kompleksidele (nt Ringtee tn 71 ja Ringtee tn 79) ning mahukamat kompleksi võimaldab esimene kinnistu (Tabel 1.2), kuhu on võimalik planeerida nt juba suuremat laohoone vms. Tabel 1.3 DP taotluses esitatud kinnistute kõrval paiknevate kruntide suurused (Maa-amet, 2021). Katastriüksus Aadress Sihtotstarve Pindala (m2) 94901:005:1499 Pihlamarja Maatulundusmaa 100% 5503 94901:005:1497 Sireli Maatulundusmaa 100% 11558 94901:001:0300 Tulikivi tn 4 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 5845 94901:001:0299 Tulikivi tn 3 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 6097 94901:001:0294 Liivakivi tn 4 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 5439 94901:001:0293 Liivakivi tn 3 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 4352 7 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (14.06.2021. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2021). Eelhinnangus käsitletav ala asub Kambja vallas, Räni alevikus, kus oli Statistikaameti andmetel 01.01.2020. a seisuga 810 elanikku. Kohalikus omavalitsuses, avaliku korra kaitse põhimõtted lähtuvad Korrakaitseseadusest. Tuginedes Korrakaitseseadusele (§ 56) on kohalikus omavalitsuses, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Nimetatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud: 1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt; 2) kohaliku omavalitsuse loa alusel; 3) ööl vastu 1. jaanuaril, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa. Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) - ei esine takistusi maa sihtotstarbe muutmiseks. Maakonnaplaneeringu interaktiivse veebikaardi väljavõttelt (Joonis 2.1) saab ülevaate DP kava ala tiheasumi laienemisala paiknemisest jm asjakohasest. Lisaks on näha olemasolev tootmis-, äri- ja logistikaala, kirdes. Joonis 2.1 Kavandatava DP ala piirkond vastavalt maakonnaplaneeringule (Tartu maakonnaplaneeringu interaktiivne veebikaar, 2021). 8 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (ÜP; 2018) - maakasutuskaardil (Joonis 2.2) on katastritunnusega 94901:005:0738 planeeritav ala esitatud äri- ja tootmisalana. Täpsustusena on välja toodud informatsioon, et ei planeerita ühtegi olulise keskkonnamõjuga tootmisala. Katastritunnus 94901:005:1088 kajastub üldplaneeringu kaardiväljavõttel elamumaana. ÜP KSH aruande koostanud ELLE OÜ osutas tähelepanu, et on soovitav jälgida varem kehtestatud detailplaneeringutega piirnevate alade maakasutust, konkreetse piirkonna arengut ja üldisemaid arengutrende vallas ning kaaluda vajadusel ka muid maakasutusviide. Ümbritsevad krundid on valdavalt äri- ja tootmise aladena kasutusel või kavas kasutusse võtta. ÜP-s kajastub on ka kahe krundi vaheline perspektiivne tee – Ränirahnu teelt Kivimetsa teele (Joonis 2.2), kuid selle maha märkimisel ei ole arvestatud juba olemasolevaid krundistruktuure, seega loetakse käesolevas töös vastavat teekoridori põhimõtteliseks, näitamaks, et vastavasisuline ühendus Ränirahnu tee ja Kivimetsa tee vahel peab olema saavutatav. Joonis 2.2 Taotletava DP (ala märgitud punasega) ÜP (2018) kaardi väljavõttel. Kambja valla üldplaneeringu tehnovõrkude kaardil (Joonis 2.2) kajastub veel reoveekogumisalade paiknemine, Tartu lennuvälja ja Eesti Lennundusmuuseumi lennuvälja isohüpsid. Lisaks võib välja tuua siinkohal, et tänase seisuga toimub Lõovälja (94901:005:1088) kinnistul Maa-ameti andmete kohaselt mahepõllumajandus, kasvatatakse Musta Kapsasrohtu (Brassica L.). Lõovälja põllumassiivi number 65647108492. Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 (ÜVKA; OÜ Maves, 2019) - DP kava ala on kavandatud liita paikkonna ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga (sh sademeveekanalisatsiooniga). Kambja vallas ja Räni alevikus asuvaid trasse haldab tänase seisuga AS Tartu Veevärk. Kambja vald kuulub Ida-Eesti vesikonda Peipsi alamvesikonda. Räni alevik on siduspiirkonnaks Õssu külaga, kus AS Tartu Veevärk halduses olev puurkaev annab vett Kambja valla Õssu ja Räni küladele ning Tartu linna Märja alevikule, Haage alevikule ja osaliselt Rahinge külale. Tegemist on ühtse teeninduspiirkonnaga. Räni külades on osaliselt välja ehitatud lahkvoolne kanalisatsioon. Räni aleviku ühisveevärk ja –kanalisatsioon põhineb Tartu linna veevärgil ning ühel kohalikul Kesk-Alam-Devoni veekihti avavaval puurkaevul. Reovesi suunatakse üldiselt Tartu linna reoveepuhastisse. Räni aleviku vee- ja kanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ca 19,6 km. Torud on valdavalt uued või rekonstrueeritud (16,2 km) ning heas seisukorras. Heas seisukorras torude materjaliks on valdavalt PE, PVC. Vanemaid torusid on kokku ca 3,3 km. Vee- ja kanalisatsioonivõruga seonduv peamine probleem esineb vanemates torustikes, kus võib esineda lekkeid ning vajavad rekonstrueerimist. Vastavalt ÜVEKA-le on DP kava alaga seonduvalt kajastatud mööda Ränirahnu teed perspektiivne veetorustik ja kanalisatsioonitorustik. Ränirahnu teel on olemas olev sademeveekanalisatsioon. 9 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. Kambja valla arengukava aastani 2020 - 2030 (2019) – arengukava kohaselt toetab Kambja vald konkurentsivõimelist ettevõtlust. Valla planeeritavad tegevused ettevõtluse arendamiseks: 1) Ettevõtjasõbraliku taristu rajamise toetamine, hooldamine ja kaasajastamine. 2) Ettevõtjatele suunatud teavitustegevus ja koostöö arendamine ettevõtjatega. 3) Ettevõtjate nõustamine ja teised teenused koostöös teiste organisatsioonidega. 4) Üürimajade projektide planeerimine koostöös ettevõtjatega. Vald on seadnud eesmärgi erinevate taristute välja ehitamises (vee- ja kanalisatsioonitrassid, sõidu- ja kergliiklusteede väljaarendamine jms). Veeveeb.ee (2021) keskkonna alusel on DP kava alal aluspõhjalise põhjavee kaitstus määratletud suhteliselt kaitstuks. Lähimad veekaitselised piirangud (katastriüksusest 9404:005:1121) asuvad Lõovälja kinnistupiirist linnulennult 133 m kaugusel ja Lõo kinnistu piirist 94 m kaugusel. Lähim puurkaev umbes 120 m kaugusel. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 100-150 kBq/m3. Vastavalt standardile Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks (EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt nt normaalseks (10‒50 kBq/m³) ja kõrgeks (50–250 kBq/m³). Lähtudes standardist asub DP kava ala kõrges radooni riskiga alal. Siinkohal esitatakse taustinfoks, et radooniga seonduvalt tuleb tähelepanu pöörata (hoonete hilisemas halduses) ka Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodule. DP Lõovälja (94901:005:1088) alal asub geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd. Geodeetilise märgi (ID: 19500, Joonis 2.3), omanik Maa-amet. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on inimtegevus kitsendatud. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013. a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17. Ruumiandmete seadus § 26 lg 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada märgi omanikku. Joonis 2.3 DP kava alal geodeetilise märgi asukoht Lõovälja (94901:005:1088) kinnistul (tähis kolmnurk). Maa-amet, 2021. Looduskaitselised väärtused – toetudes EELISe ja Maa-ameti kaardirakendusest (16.06.2021.a) tulenevatele andmetele ei jää taotletava DP alale ning selle lähipiirkonda looduskaitselisi objekte, kultuuripärandit ega Natura 2000 kaitsealuseid objekte. 10 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. DP ala ümbritsevate kinnistute taustinformatsioon. DP-s planeeritav tegevus võib mõjutada ümberkaudseid kinnistuid (vt asukohta Joonis 2.4 ja andmeid Tabel 2.1). Tabelist nähtub, et mitmel elamumaal toimub hetkel ka äriline tegevus. Nii vastava tabeli kui ka joonise puhul on välja jäetud transpordimaade info. Transpordimaid on kirjeldatud ka ptk 1. Joonis 2.4 DP kava ala ääristavad kinnistud (DP ala märgitud punasega). Alus: Maa-amet, 2021. Tabel 2.1 DP kava ala ääristavad kinnistud (nummerdus vastavalt Joonis 2.4). Nr Katastriüksus Aadress Sihtotstarve Lisa informatsioon 1 94901:005:1544 Ränirahnu tee 19 ärimaa Tartu Paitballiklubi Visahing 2 94901:005:0739 Ränirahnu tee 17 ärimaa (www.visahing.ee/). 3 94901:005:1545 Nurmise tiik tootmismaa Detailplaneering (koostamisel) 4 94901:005:1121 Ränirahnu tee 15 elamumaa Raudkäpp OÜ (raudkäpp.ee/). 5 94901:005:1100 Remmelga maatulundusmaa - 6 94901:005:1098 Ränirahnu tee 11 maatulundusmaa - 7 94901:005:1496 Ränirahnu tee 30 elamumaa - 8 94901:005:1498 Ränirahnu tee 32 elamumaa Räni Sillad OÜ (www.1182.ee/rani-sillad-ou) 9 94901:005:1499 Pihlamarja maatulundusmaa - 10 94901:005:1497 Sireli maatulundusmaa - 11 Tulikivi tn 4 ärimaa 50%; - 94901:001:0300 tootmismaa 50% 12 Tulikivi tn 3 ärimaa 50%; - 94901:001:0299 tootmismaa 50% 13 Liivakivi tn 4 ärimaa 50%; - 94901:001:0294 tootmismaa 50% 14 Liivakivi tn 3 ärimaa 50%; - 94901:001:0293 tootmismaa 50% 15 94901:001:0680 Ränirahnu tee 38 maatulundusmaa - 11 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. 3. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU PROGNOOS JA ETTEPANEKUD EDASPIDISEKS NING KSH VAJALIKKUSE MÄÄRAMINE Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks, lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Alljärgnevate hinnangute andmisel on lähtutud käesolevast DP kavast ning olemasolevatest (sh jätkuvatest) alal toimuvatest tegevustest. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust); a. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); b. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); c. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; d. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; e. piiriülene mõju ja katastroofid. Alljärgnevates peatükkides (3.1 – 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse hinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest DP kavaga soovitavad tegevused sobivad kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale (vt ka ptk 1 ja 2) maakasutuslikule situatsioonile. 2018. a määratleti küll vastava piirkonna ÜP-ga osa alast perspektiivseks elamumaaks (vt ptk 1), kuid vastaval ajajärgul anti ÜP KSH koostaja poolt juba sisend, et asjakohane võib olla vastava otsuse ümbervaatamine. Käesoleval momendil ongi DP kava koostamisel vastavasisulist suunist järgitud ning taotletakse elamumaa asemele äri- ja tootmisfunkstioone. Sellisel kujul ei asuks elamumaa ka nii-öelda mastaapse 12 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. kiiluna äri- ja tootmismaade vahel, mis omakorda ennetab juba eos ka väheseid häiringuid, mis võiksid esineda muudel juhtudel (suurema tõenäosusega). Arendustegevust toetab ka piirkonna varustatus infrastruktuuriga (vt ka ptk 2), sh sellega seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude pidev areng. Tuginedes ptk 1 ja 2 esitatud informatsioonile jäävad planeeritavad äri- ja tootmishooned loogilisse asukohta, jäädes mnt nr 92 lähedusse, seega on tagatud ka hea juurdepääs. Eelnevast tulenevalt on kava elluviimise tingimused soodsad ja see annab täiendavad positiivsed eeldused protsesside jätkusuutlikkusele. Lisaks tuleb positiivseks pidada asjaolu, et vastavad ehitised asuksid linnalise elukeskkonna (sh keskuse) vahetus läheduses, võimaldades mitmekülgsete funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on optimaalne teenindusfunktsioonide kättesaadavus ja büroode kasutamine nii lokaalselt kui ka kaugemalt piirkonda liikuvate isikute poolt. Eeltoodu alusel saab väita, et DP-ga kavandatav on taotluses esitatud asupaika sobiv. DP kavaga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks. 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Planeeringu kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad osaliselt kohaliku omavalituse üldplaneeringu arengusuundi. Maakasutuse suunamisel fikseeritud ebakõla on juba lahti kirjutatud ptk 3.1. Antud ebakõla lahendamine DP kavas pakutud viisil on praegusel juhul asjakohane, mistõttu pole antud juhul ebakõla näol tegemist negatiivse vaid positiivse aspektiga. Samuti jääb piirkonda piisavalt maad ka üldplaneeringus seatud muude maakasutuse eesmärkide täitmiseks. Kavandatav tegevus ei takista ka teiste ümbruskonna kinnistute senist või seni teadaolevaid tulevasi maakasutusvõimalusi. Kavandatav tegevus ei mõjuta teadaolevalt ühtegi muud asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Seega puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Detailplaneeringu kava menetlus on mh eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP (sh kava) seega otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab käesolev protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik 13 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. võimaldab mh tulevikus ja vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). St, et nt kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) Ptk 3.5 kajastatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ning jaotub omakorda alampeatükidesse (5 tk). 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale). Toetudes ptk 1 ja 2 ning 3.1 esitatud teabele, siis linnalise iseloomuga ala arendus, vastavas asupaigas, ei oma enam täiendavaid negatiivseid mõjusid maastikule, mullale ja pinnasele ning ka õhule ja kliimale. Siinkohal on arvestatud ka seda, et ka omavalitsuse vastava ala ÜP näeb perspektiivse maakasutusena ette muud, kui maatulundusmaaga seonduda võivad tegevused. DP kava alusel liitutakse olemasoleva taristuga - ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga (sh sademeveekanalisatsiooniga). Kinnitatud põhjaveevaru piirkonnas 2000 m3/ööp kuni aastani 2044. Vastavalt valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale on valla prognoositav veevajadus 1102 m3/ööp. Kavandatava DP raames ei suurene veevõtt piirkonnas oluliselt ehk praeguste kinnitatud põhjaveevarude ulatuses on võimalik tagada vesi ka DP-ga kavandatavale ning samuti ära juhtida ja puhastada Tartu linna puhastis tarbitud vesi. Seega ei oma taotletava DP-ga kavandatav ohtu ka põhjaveele (sh põhjaveevarudele). Viimane järeldus tuleneb ka sademevee käitluse osas teadaolevast. Nimelt kaalutakse DP menetluses (DP algatamisel) tänapäevaseid ning kehtivate nõuetega kooskõlas olevaid lahendusi. Lõplik valik teostatakse DP menetluse protsessis, kuhu on kaasatatud kõik vajalikud osapooled, tagamaks optimaalseimat lahendust ja negatiivsete mõjude minimeeritust. Tegevus ei sea ohtu ka pinnaveekogusid, arvestades mh piirkonna kohta koondatud teavet (ptk 2). Eelneva tõttu siinkohal ehk KSHEH tasandil täiendavaid meetmeid ei seata. 14 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) Eelhinnangus käsitletav ala asub Kambja vallas, Räni alevikus, kus oli Statistikaameti andmetel 01.01.2020. a seisuga 810 elanikku. DP kava ala ümbritsevad peamiselt äri-, tootmis-, maatulundusmaad kuid esineb ka elamumaad. Tabel 2.1 (ptk 2) nähtub, et mitmel elamumaal (üksikelamud) toimub hetkel ka äriline tegevus. Tuginedes eelnevates ptk-s esitatud teabele, siis DP kava täiendavaid ja leevendust vajavaid ohte (va piirkonna radooniolustikuga arvestamise vajadus ning võimalik müra) inimese tervisele/heaolule ei kujuta (sh ehitusaeg), laieneval tiheasustusalal. Muuhulgas on tagatavad ohutud transpordilahendused. Radooniga seonduvalt rakendada meedet - hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba projekteerimise faasis kõrgendatud radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel) vajalikke meetmeid rakendada. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee nr 92 (8145 autot (aasta keskmine) ööpäevas, vt ka ptk 1) jääks arendusala minimaalselt ca 165 m kaugusele. Arvestades piirkonna maakasutust, siis jääks taotletav DP ala III kategooria maa-alale ning paikkonnale kohaldatavad müra piir- ja sihtväärtused on toodud tabelis 3.1. Analoogsed parameetrid esinesid töös „Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2019) – seega alljärgnevalt kasutatakse ka vastava töö raames koondatud teavet. Tabel 3.1. Müra normtasemed vaatavalt kategooriale III ja IV (alus – atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). Müra kategooria Müra piirväärtus (dB) Müra sihtväärtus (dB) Liiklus Tööstus 3,4,5 Liiklus Tööstus 3,4,5 (2) 1 III ja IV (tiheasustusega- Päev 65; 70 65 60 55 funktsioonid) Öö(2) 55; 601 50 50 45 (1) müratundliku hoone teepoolsel küljel; (2) päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; (3) tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; (4) ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; (5) impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Hindamaks riigitee mõjusid, kasutatakse seega analoogiat Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega, mille müra on modelleeritud varasemalt ja tulemused esitatud Maa-ametis (vt joonised 3.1 ja 3.2). Vastava mnt liikluskoormuseks oli Maa-ameti kaardirakenduse (2020) alusel 12 727 autot (aasta keskmine) ööpäevas. Kiirusepiirang 70 km/h. Võrdlusena kasutatava mnt liiklustihedus on ca 1,6 korda suurem kui mnt nr 92. Arvestades DP-ga kavandatavate alade kaugust riigiteest, siis oleksid müra normatiivid, vähemalt võrdluse alusel, põhimõtteliselt tagatavad ilma täiendavate meetmeteta ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee liiklussagedusega. Siinkohal võib Maanteemati kodulehelt tuua veel näite, et kui nö kaotada nt 50% liiklusest, siis on prognoositav müra vähenemine 3-4 dB (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/leevendusmeetmed- ohusaaste-ja-mura-vahendamisel, 2019). Seega maantee müra siinkohal probleeme ei tekita ning täiendavaid meetmeid rakendada ei ole vaja. 15 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. Joonis 3.1 Väljavõte analoogiana kasutatavast Tallinn-Pärnu-Ikla mnt mürakaardist, päev. Alus: „Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2019). Joonis 3.2 Väljavõte analoogiana kasutatavast Tallinn-Pärnu-Ikla mnt mürakaardist, öö. Alus: „Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2019). 16 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. DP kava edasiste arengute korral tuleb arvestada ka tehnoseadmetega, mis võivad häiringuid tekitada eelkõige olemasolevatele elamutele. Kui elamuid ei loeta edasise menetluse raames tabelis 3.1 esitatud kategooria alla, siis rakenduvad müra väärtused, mis on esitatud tabelis 3.2. Ehitustegevuse puhul on asjakohane kaaluda meedet, kus elamutega piirnevate kinnistute hoonete ehitusel ajastatakse eelkõige väliskonstruktsioonidega seonduvad tööd päevasesse perioodi, täpsemalt ajavahemikku 8.00 – 19.00. DP kava ala naabruskonda jäävad kinnistud ja neile rakenduvad müratasemed on esitatud tabelis 3.3. Tabel 3.2. Müra normtasemed vaatavalt kategooriale II (alus – atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). Müra kategooria Müra piirväärtus (dB) Müra sihtväärtus (dB) Liiklus Tööstus 3,4,5 Liiklus Tööstus 3,4,5 (2) 1 II (elamualad) Päev 60; 65 60 55 50 (2) 1 Öö 55; 60 45 50 40 (1) müratundliku hoone teepoolsel küljel; (2) päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; (3) tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; (4) ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; (5) impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. DP kava lahenduse järgi on võimalik müra tekitavaid tehnoseadmeid kavandada aga elamutest eemale. Vastav tingimus tuleb seada DP-sse ja kui see ei ole täidetav, nt hetkel ettenägematul põhjusel, siis müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute vähendamiseks/vältimiseks) arvestades mh elukeskkonnaesteetikat. Äride funktsioone (sh lahtiolekuajad) saab kohalik omavalitsus vajadusel (DP lahenduse (asustuse paiknemine) järgi tõenäoliselt sellist vajadust siiski ei ole) reguleerida ka nt kasutuslubade tasandil. Tabel 3.3 DP kava ala ääristavad kinnistud vastavalt kehtestatud müra normtasemete valikute (siht- või piirväärtus) alusel (määrus nr 71). Tabeli nummerdus vastavalt joonisele 2.4. Nr Katastriüksus Aadress Sihtotstarve Kasutuses Siht-/piirväärtus 1 94901:005:1544 Ränirahnu tee 19 äri Enne 2002 Piirväärtus 2 94901:005:0739 Ränirahnu tee 17 äri Enne 2002 Piirväärtus 3 94901:005:1545 Nurmise tiik tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus 4 94901:005:1121 Ränirahnu tee 15 elamu Pärast 2002 Sihtväärtus 5 94901:005:1100 Remmelga maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus 6 94901:005:1098 Ränirahnu tee 11 maatulundus Enne 2002 Piirväärtus 7 94901:005:1496 Ränirahnu tee 30 elamu Enne 2002 Piirväärtus 8 94901:005:1498 Ränirahnu tee 32 elamu Pärast 2002 Sihtväärtus 9 94901:005:1499 Pihlamarja maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus 10 94901:005:1497 Sireli maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus 11 94901:001:0300 Tulikivi tn 4 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus 12 94901:001:0299 Tulikivi tn 3 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus 13 94901:001:0294 Liivakivi tn 4 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus 14 94901:001:0293 Liivakivi tn 3 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus 15 94901:001:0680 Ränirahnu tee 38 maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. KSHEH seab eelneva alusel siiski järgnevad tingimused:  Radooniga seonduvalt rakendada meedet - hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba projekteerimise faasis 17 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. kõrgendatud radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel) vajalikke meetmeid rakendada.  Müra (ehitus) - elamutega piirnevate kinnistute hoonete ehitusel ajastatakse eelkõige väliskonstruktsioonidega seonduvad tööd päevasesse perioodi, täpsemalt ajavahemikku 8.00 – 19.00.  Müra tekitavad tehnoseadmed kavandada elamutest eemale. Kui see ei ole täidetav, siis müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute vähendamiseks/vältimiseks) arvestades elukeskkonnaesteetikat. 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja intensiivne maakasutus Vastava ala kohta koondunud andmed, käesolevas töös, ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Alal ega selle ümbruses ei esine ka looduslikke iseärasusi või sellist kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust (vt ka ptk 2), mis eelnevat järeldust muudaks. Täiendavaks soovituseks on siinkohal DP algatamisel määrata kooskõlastajate hulka ka Maa-amet, geodeetilise märgi esinemise tõttu. 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Toetudes ptk 2, siis ei esine loodusobjekte või Natura 2000 alasid, mida võidakse mõjutada. Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh eeldused) kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele puuduvad. 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset riigipiiriülest mõju. 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes Tegevuse kava elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse vajadusel). Teemad:  maa ja maakasutus.  märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid). 18 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud (esitatud asjakohased viited jms). Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1 ja 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks negatiivseks mõjuks. Samas mõjude ohtude minimeerimis on seatud meetmeid ptk 3.5.2 ja 3.5.3. Märgalad – ptk 1 - 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed puuduvad. Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – ptk 1-2 kogutud andmed näitavad, et otsesed seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ptk 1 ja 2). Veestikuga seonduvat on käsitletud juba ptk 3.5.1. Mõjude avaldumist alaga seotud veestikule ei ole alust eeldada. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – mulla ja pinnasega seonduvat on kajastatud juba nt ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude avaldumist. Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. Detailplaneeringu alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte, negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.5.1). Sh võeti arvesse jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine (käitlemine (kehtivate normide alusel)). Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 2, 3.5.3 ja 3.5.4. Mainitud peatükkide järgselt ei ole põhjust eeldada vastava teemavaldkonnaga haakuvate valdkondade mõjutamist. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Inimeste heaoluga seostus otsesemalt ptk 3.5.2, koos seal toodud tingimusega. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ka juba ptk 3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale negatiivne mõju. 19 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.2 toodud meetmeid ehk suuniseid ja 3.5.3 toodud soovitust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks - otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste / seire parameetrite ehk suuniste rakendamise üle. 20 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. KOKKUVÕTE Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Kambja vallas Räni alevikus asuvate Lõo (94901:005:0738; maatulundusmaa) ja Lõovälja (94901:005:1088; maatulundusmaa) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu kava. Eesmärgiks on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete kavandamiseks sh tuleb muuta krundistruktuur ja maakasutuse sihtotstarbed, määrata ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada liikluskorraldus, parkimine, haljastuse ja tehnovõrkude paiknemine. Eelhinnangu tellijaks oli Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Eelhinnangu aluseks on taotletava DP materjalid (sh DP algatamise taotlus, ala kohta koostatud graafiline joonis ning lähteülesande eelnõu). DP koostamise algatamise ettepaneku taotluse sisus tekkis ebakõla tekstilise osa ja graafilisel joonisel esitatud katastri numbritega. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse taotluses esitatud graafilisest osast, kuhu taotletakse planeerimist. Vastav on kooskõlas ka planeeringu lähteülesande eelnõuga, mille on koostanud kohalik omavalitsus. Tulemused – KSH EH on menetlusetapiks, mille baasilt määratakse KSH teostamise vajadus või selle puudumine. Lähtudes ptk 3.7 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.2 toodud meetmeid ehk suuniseid ja 3.5.3 toodud soovitust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks - otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste / seire parameetrite ehk suuniste rakendamise üle. 21 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021. KASUTATUD KIRJANDUS Esitatud olulisemad kasutatud kirjanduse loetelu (arvestades eelnevalt dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms): 1. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2015. 2. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018. 3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur), 25.06.2021. 4. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, kaart 6.1 – Rn sisaldus pinnaseõhus, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017. 5. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. 6. Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019. 7. Maa-ameti kaardiserver, 2021 (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis). 8. Kambja valla arengukava 2020-2030, 2019. 9. Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031. Maves OÜ, 2019. 10. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja vallavalitsus, 2018. 11. Kambja valla üldplaneeringu KSH. (Estoninan, Lstvian & Lithuanian Environment OÜ) ELLE OÜ 2018. 22 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel