dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
MajanduslepingAvalik

Leping

Terviseamet · 10. veebruar 2025
Viit
4.2-3/2032
Registreeritud
10. veebruar 2025
Dokumendi liik
Majandusleping
Funktsioon
4 Vara arvestus ja haldustegevuse korraldamine
Sari
4.2-3 Majandus- ja koostöölepingud
Toimik
4.2-3/2025
Vastutaja
Brigitte Marlen Makke (TA, Peadirektori vastutusvaldkond, Üldosakond)

Failid

  • 📎4.2-32032 10.02.2025 Majandusleping (1).asice493 KB

Sisu (failidest)

MÜÜGILEPING NR 4.2-3/2032 Terviseamet (edaspidi ostja), registrikood 70008799, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Birgit Lao ja City Motors Aktsiaselts (edaspidi müüja), registrikood 10811125, mida esindab juhatuse liige Jüri- Bruno Asari edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Ametisõidukite ostmine Terviseametile” (viitenumber 285738) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on 3 (kolme) N1 kategooria ametisõiduki (edaspidi sõiduk) ostmine. 1.3. Sõiduki ostu rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, müüja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Sõiduki täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja müüja pakkumuses. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 - üleandmise - vastuvõtmise akt (lisatakse sõiduki üleandmisel). 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Ostja tasub müüjale kolme sõiduki eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 68 381,15 eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.2 nimetatud juhul. 2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud müüja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab müüja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, mis on sätestatud riigihanke alusdokumentides (sh sõiduki maksumust koos põhi- ja lisavarustusega, sõiduki tarnimist, registreerimist Transpordiametis, registreerimistasu, üleandmist ostjale, töökorda seadmist ning tehasegarantiid vastavalt tehnilisele kirjeldusele). 2.4. Müüjal ei ole lepingu kehtivuse ajal õigust asja hinda tõsta. Hinna alandamine on lubatud. 2.5. Ostja tasub sõidukite eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 2.6. Müüja esitab ostjale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 285738, 15- kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ning ostja ja müüja kontaktisikute andmed. 2.7. Ostja tasub müüjale 21 päeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Sõiduki üleandmine 3.1. Müüja kohustub sõiduki üle andma ja ostja kohustub sõiduki vastu võtma mitte hiljem kui 4 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. 3.2. Sõiduki täpne üleandmise aeg ja koht lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel. 3.3. Sõiduki ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel on ostjal õigus ja kohustus tutvuda sõiduki vastavusega hanke alusdokumentides määratud tingimustele, sõiduki tehnilise seisukorraga ning sõidukiga kaasa antava dokumentatsiooniga. 3.4. Sõiduki üleandmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on lepingu lahutamatuks lisaks. Üleandmise- vastuvõtmise aktis fikseeritakse sõiduki komplektsus, funktsioneerimine ja vastuvõtmisel ilmnenud puudused ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 3.5. Ostjal on õigus keelduda sõiduki vastuvõtmisest, kui sõiduk ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab ostja sõiduki vastu võtmata ja esitab pretensiooni. 3.6. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui müüja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui ostjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 3.7. Ostjal on õigus võtta vastu puudustega sõiduk puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.8. Kui müüja ei ole pretensiooniga nõus, on ostjal õigus tellida sõiduki vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui sõiduki vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab ostja müüjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab sõiduki mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud müüja kanda. 3.9. Ostjal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused sõiduki kvaliteedis on tingitud ostja poolt antud sisendi ebasobivusest ning müüja oli ostjat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.10. Asja omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb müüjalt ostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. 3.11. Sõiduki tarne hilinemise korral on ostjal õigus nõuda kuni sõiduki üleandmiseni müüjalt tasuta asendussõidukit. Asendussõidukiks loetakse sõiduk, mis on samast mudelist või segmendist ja võimaldab ostjal kasutada olemuselt sarnast sõidukit. 4. Garantii 4.1. Müüja tagab sõidukite tehasegarantii vähemalt 5 aastat ja vähemalt läbisõiduni 200 000 km, mis hakkab kehtima pärast sõiduki omandiõiguse ja otsese valduse üleminekut ostjale, kui garantiikirjas või muus dokumendis ei ole ette nähtud garantiitähtaja ostjale soodsamat algust. 4.2. Tehasegarantii alla peavad kuuluma kõik veermiku ja roolisüsteemi detailid, jõuülekande, turbo, kütusesüsteemi ning mootori detailid ja tihendid, piduri detailid, silindrid, voolikud, tihendid jne. 5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui lepingurikkumine oli tahtlik. 5.2. Müüja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui müüja ei ole lepingut täitnud, sõidukid ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, sõidukid ei ole tähtaegselt üle antud või müüja ei esita sõidukite üleandmisel selle kohta nõuetekohast dokumentatsiooni vms. Müüja ei vastuta sõidukite puuduste eest, kui need on tingitud sõidukite ebaõigest kasutamisest või hooldamisest ostja poolt. 5.3. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi ostja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 5.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on ostjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui müüja ei ole sõidukit üle andnud või ei vasta müüja poolt üle antud sõiduk lepingutingimustele. 5.5. Lepingus sätestatud sõiduki üleandmise tähtajast mittekinnipidamise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 5.6. Kui müüja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda või ei vaheta ümber puudustega sõidukit ja müüja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on ostjal õigus osta mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus sõiduk kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt ostetud sõidukile kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist müüja poolt ja/või lepingust taganeda. 5.7. Kui ostja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas. 5.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel müüja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on ostjal igakordselt õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 5.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. 5.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 5.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 5.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Ostjal on õigus asja eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 5.13. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 5.14. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 5.15. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Ostja kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Alari Oruste, tel +372 5349 8799, e-post [email protected]. Ostja kontaktisikul on õigus esindada ostjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on ostja kontaktisikul õigus esindada ostjat ainult ostja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Müüja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mihkel Kärner, tel +372 506 7504, e-post [email protected]. Müüja kontaktisikul on õigus esindada müüjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on müüja kontaktisikul õigus esindada müüjat ainult müüja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Müüja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel müüjale või müüjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist müüja või müüjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult asja tarnimise, paigaldmise, ostja töötajate koolitamisega vms ostja kohta müüjale teatavaks saanud teave. Müüjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Müüja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on müüja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Müüjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Müüja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.6. Müüjal ega müüjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma ostja eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb müüja vastus kooskõlastada ostjaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 9.4. Ostjal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vastav vajadus. Ostja teatab müüjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.2. Müüja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3. Lepigu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus.
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel