Terviseamet · 10. veebruar 2025
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
10.02.2025 nr 1.1-1/25/12
Terviseameti tegevusvaldkondade
ohuprognooside kinnitamine
Korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 alusel:
1. Kinnitan Terviseameti tervishoiu, nakkushaiguste epidemioloogia, tervist toetava ja ohutu
keskkonna ning kemikaaliohutuse tegevusvaldkondade 2025. aasta ohuprognoosid (lisatud).
2. Nakkushaiguste epidemioloogia osakonnal, keskkonnatervise osakonnal, kemikaaliohutuse
osakonnal, tervishoiuteenuste osakonnal ja regionaalosakondadel võtta punktis 1 nimetatud
ohuprognoosid riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide aluseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Birgit Lao
peadirektor
Lisad:
1) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2025;
2) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2025;
3) Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2025;
4) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2025;
5) Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenus 158) ohuprognoos aastaks 2025;
6) Tervishoiuvaldkonna (teenus 161) ohuprognoos aastaks 2025;
7) Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide
mahu prognoos regioonide lõikes.
Lisa 1
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna
(teenus 143) ohuprognoos aastaks 2025
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) ohuprognoos
määrab kindlaks, milliseid joogi- ja mineraalvee käitlejaid, ujulaid, veekeskuseid ning millistest
põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoosi koostamisel on lähtutud
erinevate joogi- ja mineraalvee käitlejate, ujulate ja veekeskuste kasutusotstarbest, suurusest ja
kasutajate arvust ning keskkonnatervise osakonna valdkondlikest teadmistest. Täiendavalt on arvesse
võetud varasemad veevaldkonna järelevalve tulemused sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud
teave ning analüüside tulemuste järeldused.
Ohuprognoosi üles ehitamisel ja riskitasemete määramisel on võetud arvesse, et joogivee ja
veevaldkonna teenuste tarbijaskond on väga suur, tegemist on erinevatele isikutele kehtestatud
nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada ohu inimese tervisele ja elule.
Üldine riskitase on antud veevärgile selle suuruse (edastatav joogivee maht) järgi ning
ujula/veekeskusele nende kasutusotstarbe (peamine kasutajate grupp) ja koormuse põhiselt (Tabel 1).
Samuti arvestatakse varasemate vee terviseohutuse järelevalve tulemustega sh veeteenuse osutaja poolt
dokumenteeritud teabe ning analüüsi tulemuste järeldustega.
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Terviserisk
Tõenäosuse
A B C D
skaala
Vähetähtis Kerge Raske Väga raske
4 Väga kõrge III I, II IV
3 Kõrge VI V, VII, VIII
2 Keskmine XIV IX, X, XII, XIII
1 Madal XI
I lasteasutuste ujulad (avalikkusele suletud); II kooli ujulad; III väiksemad ujulad (näiteks spordiklubide, saunade, laevade
või hotellide lõõgastusalad, millel asuvad u 1 või rohkem mullivanni või lõõgastusbasseini ning kus kasutuskoormus on
väike); IV üldkasutatavad ujulad (suuremad ujulad, spaad, spordikeskused); V väliujulad; VII veevärgid kuni 100 m3 ; VIII
veevärgid101 m3 kuni 10 000 m3; VI tervishoiuasutuse ujula; IX veevärgid üle 10 001 m3; X pinnavett joogivee allikana
kasutavad veevärgid (Tallinn ja Narva); XI mineraalvee turuseire (ELi direktiiv), XII allikavee tootjad; XIII loodusliku
mineraalvee tootjad, XIV supluskohad
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse veeohutuse ja sellega seotud teenuse terviseohutuse
nõudeid joogi- ja mineraalvee veevärkides, ujulates, veekeskustes ja supluskohtades (Tabel 2).
Tabel 2. Ohuprognoos
Riskitase
Jrk Kontrolli mahu
Kontrollitav asutus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted
nr prognoos (asutus)
I Lasteasutuste ujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi. Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse 30%
Lasteaia ujulate peamised kasutajad on lapsed vanuses 2–6 aastat, kes on formaadis ujulatest
tundlikumad erinevate haigustekitajate, kemikaalide ja muude võimalike sh basseinivee laboratoorne analüüs
reostusnäitajate osas.
Peamised ohud on seotud veekvaliteedi ja kemikaalide kasutamisega.
Kuna lasteasutuste kasutajate arv ei ole suur, siis ei ole ka tõenäoline, et
ruumide ja basseini tehniline olukord kasutuskoormuse tõttu kiirelt
halveneks.
Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste
analüüsi. Lasteasutusete ujulates teostatud basseinivee proovidest ei
vastanud nõuetele 25% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 66%
seotud ja vaba kloori piirnormi ületuses osas.
Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati järelevalve käigus
puuduseid kemikaalide hoiustamisel ja käitlemisel.
II Kooliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi. Kooli Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
ujulate peamised kasutajad on lapsed, kes võivad olla tundlikumad formaadis kooli ujulad
erinevate haigustekitajate, kemikaalide ja muude võimalike sh basseinivee laboratoorne analüüs
reostusnäitajate osas.
Peamised ohud on seotud veekvaliteediga. Olenevalt ujulast võib
koormus olla üsna suur, enamus kooliujulaid on teatud aegadel avatud
ka üldsusele ning seetõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise
olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse
jälgimises.
Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste
analüüsi. Kooli ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud
nõuetele 23% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 42% seotud ja
vaba kloori piirnormi ületuses osas.
Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati järelevalve käigus
puuduseid temperatuuri ja basseini sügavuse info märkimisel ujulas.
III Väiksemad ujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse 30%
(näiteks probleeme. formaadis ujulatest
spordiklubide, 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt väikestes ujulates sh basseinivee laboratoorne analüüs
saunade, laevade või teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 54% mõne
hotellide mikrobioloogilise näitaja osas ning 63% seotud ja vaba kloori piirnormi
lõõgastusalad, millel
asub 1 või rohkem ületuse osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati puuduseid
mullivanni või seoses temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta ujula seinal ja
lõõgastusbasseini ning kemikaalide käitlemise osas.
kus kasutuskoormus
on väike) Vähese kasutajate arvu ja madala koormuse tõttu on tõenäosus ruumide
ja basseini tehnilise olukorra kiireks halvenemiseks väike.
Vaatamata sellele, et risk on väike, on siiski vajalik ohuennetuse raames
kontrollida, et ei tekiks ohtlikke olukordi.
IV Üldkasutatavad ujulad X Peamised riskid on seotud veekvaliteediga, kasutuskoormusega, Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
(suuremad ujulad, kemikaalide hoiustamise ja kasutamisega ning abi andmisega formaadis ujulad
spaad, (esmaabi/vetelpääste). sh basseinivee laboratoorne analüüs
spordikeskused) Suure kasutuskoormuse tõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise
olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse
üldises jälgimises.
Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste
analüüsi. Üldkasutatavates ujulates teostatud basseinivee proovidest ei
vastanud nõuetele 53% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 84%
seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas.
Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati kontrollitud
üldkasutatavates ujulates puuduseid kemikaalide käitlemises,
laboratoorse kui ka kohapeal igapäevaselt teostatava seire (kloor, pH,
temperatuur) sageduses, temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta
ujula seinal või basseini korrasolu ja puhtuse osas.
V Väliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi, kuhu Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
kuuluvad peamiselt lapsed, kuid ka täiskasvanud. formaadis ujulad
Kasutuskoormus on väga kõikuv olenevalt ilmaoludest. Avatud vaid sh basseinivee laboratoorne analüüs
kolm kuud aastas (suvekuudel), mis teeb keeruliseks basseinivee
keemiliste ja füüsiliste näitajate reguleerimise.
2024. aastal esines kõigis väliujulates probleeme veekvaliteediga kogu
suveperioodi jooksul. Kvaliteedinäitajate mittevastavusi piirnormidele
esines peamiselt seotud ja vaba kloori osas ning mikrobioloogilistest
näitajatest kolooniate arvu osas.
VI Tervishoiuasutuste X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse 25%
ujulad probleeme. formaadis ujulatest
Vaatamata sellele, et risk on väike, on siiski vajalik ohuennetuse raames sh basseinivee laboratoorne analüüs
kontrollida, et ei tekiks ohtlikke olukordi.
2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tervishoiuasutuste
ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 33%
mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 61% seotud ja vaba kloori
piirnormi ületuse osas.
VII Veevärgid kuni X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et veevärgid teostavad Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse 30%
100m3 enesekontrolli kava kohaselt (olenevalt edastava joogivee m3 mahust) kontrolli formaadis veevärkidest
analüüse vaid 1–2 korda aastas. Seoses sellega selguvad joogivee Kontrollitakse (v.a 2023 ja 2024.a
kvaliteedis toimuvad trendid alles mitme aastase seire tulemusena. kontrollitud ja korras veevärkides):
Lisaks on arvestatud, et väikestel veevärkidel on üks või paar veeallikat • Joogivee käitlemise ja
(sageli ilma reservkaevuta), mistõttu nende kasutamisel on suurem kvaliteedinõudeid
võimalus, et vee reostumisel jõuab reostunud vesi kõigile tarbijatele. • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid
• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja
2024.aastal riikliku järelevalve tulemusel kuni 100m3 veevärkides esines joogivee käitlejale kehtestatud
puuduseid 12% veevärkidest. kohustuste täitmist
• Võetakse joogivee tavakontrolli
analüüs juhuvalimi alusel
lähtudes Terviseameti laboriplaanist.
VIII Veevärgid 101m3 X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et võimalik reostus võib Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
kuni 10 000m3 mõjutada suuremate asulate ja linnade elanikke, mis Eesti mõistes formaadis: veevärgid
tähendab olulist arvu tarbijaid. • Joogivee käitlemise ja
Tarbijate arv on kõige olulisem risk kuna reostunud vee puhul võib kvaliteedinõudeid
tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele, mis võib • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid
mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust laiemalt, • Joogivee laboratoorne analüüs
samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa teenuse • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja
osutajate (nt haiglate) toimepidevusele. joogivee käitlejale kehtestatud
kohustuste täitmist
Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused • Võetakse joogivee tavakontrolli
suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus analüüs juhuvalimi alusel
uurida joogivee kvaliteeti sagedamini. lähtudes Terviseameti laboriplaanist.
2024.aastal riikliku järelevalve tulemusel 101m3 kuni 10 000m3
veevärkides esines puuduseid 18% veevärkidest.
IX Veevärgid üle X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et tegu on väga suure Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
10 001m3 veevärgiga ja mõjutab väga suurt osa tarbijaid. formaadis: veevärgid
Väga suure veevärgi puhul on suurenenud mõju tarbijatele ning oht • Joogivee käitlemise ja
puhangu tekkimiseks. Võimalik reostus võib mõjutada suurte linnade kvaliteedinõudeid
elanikke. • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid
• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja
Kuna sellistes veevärkides on tarbijate arv suur, võib reostunud vee joogivee käitlejale kehtestatud
puhul tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele. See kohustuste täitmist
omakorda võib mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust • Võetakse joogivee tavakontrolli
laiemalt, samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa analüüs
teenuse osutajate (nt haiglate) toimepidevusele. • Kas on vähemalt üks kord aastas
avaldanud kergesti kättesaadaval kujul
Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse
suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus korral muul viisil tarbijale antava teabe
uurida joogivee kvaliteeti sagedamini. veekvaliteedi osas.
X Pinnavett joogivee X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteeti. Pinnavesi Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
allikana kasutavad vajab kasutuseks nii mehaanilist kui keemilist töötlust. Selline vee formaadis: veevärgid
veevärgid (Tallinn ja töötlemine võib veekvaliteeti ka negatiivselt mõjutada (ületöötlemine) • Joogivee käitlemise ja
Narva) ning seeläbi võib saastunud vesi jõuda olulise osa tarbijateni. kvaliteedinõudeid
Samuti on pinnavees looduslikult rohkem toitaineid. Vee temperatuur on • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid
kevadest suve lõpuni kõrgem, mis soodustab mikroobide ja võimalike • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja
patogeenide kasvu ja seeläbi nende sattumist veetrassi. joogivee käitlejale kehtestatud
kohustuste täitmist.
Pinnavett on Eestis sunnitud kasutama kohalikus mõistes mastaapsete • Võetakse joogivee tavakontrolli
tarbijate arvudega piirkonnad, kellele põhjaveevarudest ei piisa olmevee analüüs
edastamiseks.
• Üle 10 000 m3 veevärkide puhul
lisaks, kas on vähemalt üks kord aastas
avaldanud kergesti kättesaadaval kujul
elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse
korral muul viisil tarbijale antava teabe
veekvaliteedi osas.
XI Mineraalvee turuseire X Võimalik tervisemõju võib tekkida, kui pudelisse villitud loodusliku Kontrollitakse osalise turu kontrolli Turul olevate toodete
(ELi direktiiv) mineraalvee sisaldus ei kattu tunnustamise otsusel toodud komponentide formaadis tavapäraselt teisel poolaastal. arv on pidevas
piirnormidega või sisaldab ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või Kontrollitakse loodusliku mineraalvee muutumises.
mineraalvee omaduste kohta on etiketil eksitav või puudulik teave (nt märgistust ja lisaks võetakse Kontrollitakse 5
omistatud raviomadused), mis võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele loodusliku mineraalvee proovid. loodusliku
või terviseprobleemi süvenemise. Loodusliku mineraalvee märgistuse ja mineraalvee
Tootjad, kes villivad looduslikku mineraalvett pudelisse, teostavad vee näitajate osas tuleb Euroopa märgistust ja
pidevat iseseisvat veeseiret nii loodusliku mineraalvee allikast, enne vee Direktiivi 2009/54/EÜ kohaselt teha võetakse 5 loodusliku
töötlust kui ka villimisliini lõpus. perioodilisi kontrolle, et teha kindlaks, mineraalvee proovi
Mineraalvee turuseirega tehakse pistelist kontrolli nii Eestis kui teistes kas pudeldatud loodusliku mineraalvee
EL liidumaades tunnustatud ja pudelitesse villitud loodusliku sisaldus vastab märgistusel viidatud vee
mineraalvee üle. iseloomulikele näitajatele.
Kontrollitakse märgistuse vastavust
tunnustamisotsusel toodule ning
lubamatu või eksitava teabe olemasolu.
XII Allikavee tootjad X Allika ja veevõtukoha reostumine võib tekkida, kui ei ole tagatud Kontrollitakse alljärgnevat: Kontrollitakse kõik
reostusohu eest kaitstus ja/või ei ole tagatud hügieeninõuded • Allikavee käitlemise ja allikavee tootjad
veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite pesemine, vee kvaliteedinõudeid
villimine). • Allikavee kvaliteedi kontrollinõudeid
Sellest tulenevalt võivad patogeenid ja kahjulikud keemilised ühendid • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja
jõuda tarbijani. joogivee käitlejale kehtestatud
Tootjad, kes allikavett pudelisse villivad, teostavad pidevat iseseisvat kohustuste täitmist
veeseiret nii allikast, enne vee töötlust kui ka villimisliini lõpus. • Võetakse allikavee analüüs
villimisliini lõpust
Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise
saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu. Lisaks on allikavee puhul asjakohane
kontrollida ka villimisliini ja
joogiveeallikat
XIII Loodusliku X Võimalik tervisemõju ja allika/veevõtukoha reostumine võib tekkida, Kontrollitakse alljärgnevat: Kontrollitakse 50%
mineraalvee tootjad kui pudelisse villitud loodusliku mineraalvee sisaldus ei kattu • Loodusliku mineraalvee kvaliteedi mineraalvee tootjatest
tunnustamise otsusel toodud komponentide piirnormidega või sisaldab kontrollinõudeid sh laboratoorselt
ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või mineraalvee omaduste kohta • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja
on etiketil eksitav või puudulik teave (nt omistatud raviomadused), mis joogivee käitlejale kehtestatud
võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele või terviseprobleemi kohustuste täitmist
süvenemise, ei ole tagatud reostusohu eest kaitstus, ei ole tagatud • Võetakse loodusliku mineraalvee
hügieeninõuded veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite analüüs (villimisliini lõpust)
pesemine, vee villimine). Lisaks vee kvaliteedile on Eestis
Lisariski tarbijate tervisele võib endast kujutada loodusliku mineraalvee toodetud mineraalvee puhul asjakohane
töötlemise eripärad ja piirangud. vajadusel kontrollida ka villimisliini ja
Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise joogiveeallikat (eesmärgiga välistada
saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu. keelatud veetöötlemise seadmete
lisamine).
Samuti kontrollitakse märgistust
(etikette) tuvastamaks, kas sinna on
lisatud tervisealaseid või teisi keelatud
väiteid.
XIV Supluskohad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse riskigruppi, kuhu kuuluvad Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik
peamiselt lapsed ja eakad, kuid ka teised täiskasvanud. formaadis supluskohad
Arvestatud on kasutuskoormusega, mis koondub suvekuudele ja
sõltuvalt ilmadest on kasutajate arv kõikuv.
Veekvaliteeti ja üldist ohutust mõjutavad ka rannapuhtus ja korrasolu.
Väga oluline on info avalikustamine rannas, et ranna kasutaja saaks
teha teadliku otsuse ja hinnata enda jaoks veekvaliteedi ohutust.
Rannas olev informatsioon (supluskoha kvaliteediklassi sümbol,
reostuse ja sinivetikate esinemise tõenäosus, kontaktandmed jm) peab
olema nähtav ja selge kõigile ranna kasutajatele. Ranna avamise
otsuseid tehes on selgunud, et sageli vastava info esitamisele rannas ei
pöörata tähelepanu ning pannakse info välja alles järelevalveametniku
nõudmisel.
Lisa 2
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna
(teenus 145) ohuprognoos aastaks 2025
Tervist toetava ja ohutu keskkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse
edendamise) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid haridus- ja sotsiaalasutusi ning
millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos
põhineb haridus- ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste 2024. aasta riikliku
järelevalvemenetluste tulemuste analüüsil ja/või ameti poolt väljastatud terviseohutuse
hinnangutel.
Ohuprognoos on üles ehitatud haridus- ja sotsiaalasutuses osutatava teenuseliigi põhiselt. Igale
teenuseliigile on antud riskitase, mis tuleneb riskihindamise riskimaatriksist tervisekahjustuse
tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme kohta (Tabel 1). Terviseriski määramisel
on võetud arvesse teenuste iseloomu (ööpäevaseid teenuseid osutavad asutused on prioriteet
võrreldes päevastega), teenuste tarbijaskonna haavatavust ning eelneval kalendriaastal teostatud
riikliku järelevalve käigus leitud puuduseid asutuste elukeskkonnas, mis võivad ohustada
inimeste tervist.
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Terviserisk
Tõenäosuse
A B C D
skaala
Vähetähtis Kerge Raske Väga raske
4 Väga kõrge
3 Kõrge
2 Keskmine I1, II1
1 Madal
1
I koolieelsed lasteasutused; II täiskasvanute üldhooldekodud
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse tervisekaitsenõuete täitmist koolieelsetes
lasteasutustes ja täiskasvanute üldhooldekodudes (Tabel 2).
Tabel 2. Ohuprognoos
Riskitase
Kontrollitav Kontrolli mahu
Jrk nr Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted
asutus prognoos (asutus)
I Koolieelsed X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et Eestis on lasteasutus lapse Asutuses kohapeal kontrollitakse Kontrollitakse 20%
lasteasutused elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas laps viibib lasteasutuses täieliku kontrolli formaadis asutustest
9–10 tundi päevas erinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab üldnõudeid, nõudeid maa-alale,
lasteasutuses ainult 3–4 tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on mänguväljakule, hoonetele,
väga oluline, et laps viibib tervislikus keskkonnas. ruumidele, ruumide sisustusele,
Lapsi mõjutavad keskkonnariskid nagu kvaliteedinõuetele mittevastav viimistlusele, sisekliimale ja
joogivesi, halb sisekliima ja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja korrashoiule ning töötajate
mänguväljakud. Laps ei oska kogemuste puudumise tõttu ette näha tervisetõendeid nakkushaiguste
keskkonnariske ja võib sattuda ohtlikesse olukordadesse. suhtes.
2024. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 35% kontrollitud
asutustest elukeskkonna nõuete rikkumisi. Enim puuduseid oli
ruumidele, valgustusele, viimistlusele, sisekliimale ja
mänguväljakutele kehtestatud nõuetele mittevastavuses. Katkised
põrandakatted, mittevastavad mänguatraktsioonid,
niiskuskahjustustega laed/seinad, mitteeakohased mänguasjad
(väikesed detailid) ning lapsele kättesaadavad kemikaalid võivad
põhjustada vigastusi, mürgistusi ja lämbumisohtu.
II Täiskasvanute X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust, Asutuses kohapeal kontrollitakse Kontrollitakse 50%
üldhooldekodud pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust. täieliku kontrolli formaadis asutustest
Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu üldnõudeid, nõudeid maa-alale,
juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes ära kuulaks hoonetele, ruumidele, ruumide
ning tema eest seda teeks. sisustusele, sisekliimale ja
korrashoiule ning töötajate
2024. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 17% kontrollitud
tervisetõendeid nakkushaiguste
asutustest elukeskkonna rikkumisi. Enim puudusi esines ruumide
suhtes.
korrashoius ja sisseseades, elu– ja magamistubades, sisekliimaga.
Ruumidesse paigutatakse rohkem kliente kui lubavad
tervisekaitsenõuded, seetõttu ei ole klientidel piisavalt liikumisruumi
ja hügieenitoiminguteks vajalikke seadmeid. Ruumid vajavad remonti,
katkised/kulunud põrandakatted võivad põhjustada eakatel vigastuste
ohtu. Niiskuskahjustustest aknapõskedel ja lagedel/seintel on tekkinud
hallituskahjustusi. Hallitusseened põhjustavad allergiat ja nn haige
maja sündroomi (millele on iseloomulik limaskestade ärritus, valu
kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha
ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse
häired).
Lisa 3
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2025
Kemikaaliohutuse valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid kemikaale ja
kosmeetikatooteid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025.
aastal. Ohuprognoos põhineb kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarbest, sihtrühmast
ja võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel,
teostatud kontrollide tulemustel ja Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teavitustest.
Ohuprognoos on üles ehitatud kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarvete põhiselt.
Igale kasutusotstarbele on antud üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise
tõenäosusest ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Terviseriski määramisel
on võetud arvesse varasemad Terviseameti poolt läbiviidud kemikaali- ja tooteohutuse
valdkonna järelevalve tulemused ning Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem Safety Gate RAPEX
teavitused.
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Terviserisk
Tõenäosuse
A B C D
skaala
Vähetähtis Kerge Raske Väga raske
4 Väga kõrge
3 Kõrge I, II, III1
2 Keskmine
1 Madal
1
I Kosmeetikatooted; II Biotsiidid; III Kemikaalid, sh detergendid;
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide sh
detergentide nõuetele vastavust kemikaaliseaduses, biotsiidiseaduses, rahvatervise seaduses
ja teistes õigusaktides ning nendes viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes1
sätestatud nõuetele ja kohustustele (Tabel 2).
Tabel 2. Ohuprognoos
Riskitase
Kontrolli mahu
Jrk nr Kontrollitavad tooted Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted
prognoos (tooted)
I Mittemahapestavad X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kosmeetikatoodete tootjate, importijate Kontrollitakse
kosmeetikatooted ja millel on väga lai tarbijaskond ja mis on ettenähtud pikaajaliseks ning vastutava isiku juures kontrollitakse minimaalselt
lastekosmeetika kontaktiks nahaga. hea tootmistava, toote andmikku, koostist 4% toodetest,
(sh laboratoorselt), keemilistele ja nendest
Nõuetele mittevastavate kosmeetikatoodete kasutamine võib
mikrobioloogilistele nõuetele vastavust, laboratoorselt
põhjustada ajutisi tervisekahjustusi (nt nahalööbed, punetus, turse,
ohutusaruannet ja ohutusehinnangut, mikrobiloogilistele
sensibiliseerimine või hingamisraskused) või püsivaid kahjustusi
loomkatseid, CPNP-s teavitamist, tõsisest näitajatele,
(nt mõju järglastele, paljunemisvõimele või kesknärvisüsteemile).
soovimatust mõjust (TSM) teavitamist, konservantidele,
Samuti võivad need avaldada tõsiseid soovimatuid mõjusid, mille
märgistust sh väiteid ja lõhnaainetele 20%,
tagajärjeks on ajutine või püsiv talitlushäire, puue, haiglaravi,
ettevaatusabinõusid, andmeid ainete UV-filtritele 5% ja
kaasasündinud väärarengud või eluohtlikud seisundid.
kohta ja pakendit. MI/MCI sisaldusele
8%.
2024. aastal kontrollitud kosmeetikatoodetest 39% ei vastanud
Kosmeetikatoodete määruse II-VI lisa
nõuetele.
piirangu nõuete täitmise kontrollimisel
Põhilised puudused avastatud turujärelevalve käigus
teostatakse laboratoorsed analüüsid
kosmeetikatoodete puhul: toodete märgistused ei vastanud
järgmiste piirangute osas: konservandid,
kehtivatele nõuetele (pole märgitud toote otstarve, avatud
allergeensed lõhnaained, UV-filtrid,
kreemipurgi sümbol, koostisainete nimetused INCI järgi jne),
MI/MCI ja mikrobioloogilised näitajad.
ettevõte ei olnud täitnud teavitamise kohustust CPNP (Cosmetic
Products Notification Portal) portaalis, vastutaval isikul puudus
Kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüüjate
nõutud tooteandmik, mille vorm ja sisu ei vastanud sätestatule,
juures (sh e-kaubanduses) kontrollitakse
märgistusel olid esitatud meditsiinilised näidustused ja väited, mis
toote märgistust, pakendit, koostist (sh
on kosmeetikatoodete puhul keelatud.
laboratoorselt) ja CPNP-teavitamist ja
säilimistähtajast kinnipidamist.
Eesti turul tuvastati 2 ohtlikku kreemi, mis sisaldasid
laboratoorsete analüüside kohaselt viljakust kahjustavat ainet
Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja
butüülfenüül metüülpropionaali (BMHCA) ja allergiat tekitavaid
importijaid kolmandatest riikidest.
säilitusaineid MI/MCI.
Sagenevad juhtumid, kus kosmeetikatooteid üritatakse e-
kaubanduse kaudu müüa, omistades neile raviomadusi, mis võivad
tekitada terviseriske ja tarbijaid eksitada.
II Desinfektsiooni- X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kontrollid hõlmavad biotsiidide Kontrollitakse
vahendid (biotsiidi millel on väga lai tarbijaskond. registreerimistunnistusi/ lube, minimaalselt 4%
tooteliigid 1-5) ja ohutuskaarte (põhirõhk jagudel toodetest, nendest
Biotsiidide hulka kuuluvad muuhulgas ka inimese naha
kahjuritõrje (biotsiidi 1,2,3,8,11,12 ja 15), koostist (sh laboratoorselt 27%
desinfitseerimiseks ettenähtud vahendid ja sääse/
tooteliigid 14-20), laboratoorselt), märgistust (sh (metanool, etanool,
puugitõrjevahendid, mis on ettenähtud pikaajaliseks kontaktiks
biotsiidiga töödeldud kasutusjuhiseid), biotsiidi omaduste isopropanool)
nahaga.
tooted ning kahjuritõrje kokkuvõtet, ohu klassifitseerimist ja
teenuse osutamine. Turule võivad sattuda registreerimata/loata biotsiidid, mis pakendit.
sisaldavad mitteheakskiidetud toimeaineid ja olla seeläbi ohtlikud Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks
inimese tervisele, varale ja keskkonnale. biotsiidimääruse artiklis 72 ja CLP-
Biotsiidide või biotsiidiga töödeldud toodete ebapiisava teabe määruse artiklis 48 sätestatud nõuete
korral märgistusel ei pruugi tarbija olla teadlik ohtudest või võib täitmist.
biotsiidi kasutada selleks mitteettenähtud viisil ning saada seeläbi
tervisekahjustusi või põhjustada ohtu keskkonnale ja varale. Kutselise kahjuliku organismi tõrje
teenuse osutamise korral kontrollitakse
2024. aastal kontrollitud biotsiididest 69% ei vastanud nõuetele. teenuse osutamisele esitatud nõuete
Põhilised puuudused avastatud turujärelevalve käigus: nõuetele ei täitmist ning kahjulike organismide tõrje
vastanud biotsiidi märgistus, reklaam, biotsiidide ohutuskaartide plaani ja aruannet.
sisu, keel ja rubriikide nimetused ei vastanud REACH- määruse
nõuetele.
2024. aastal kõrvaldati turult mittelubatud ohtliku toimeainega
alletriin sääsetõrjõrjevahend ning tuvastati sipelgatõrjevahend,
mis sisaldas toimeainet fiproniili, mis on mesilaste jaoks väga
mürgine ning mille väärkasutamise tõttu hukkusid mesilaste pered.
III Kemikaalid ja X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kemikaalide, sh detergentide puhul Kontrollitakse
detergendid, mis millel on väga lai tarbijaskond. kontrollitakse registreerimist, koostist (sh minimaalselt 5%
kuuluvad REACH- laboratoorselt), ohutuskaarti (põhirõhk toodetest, nendest
Kemikaalide hulka võivad kuuluda kantserogeensed,
määruse XVII lisa jagudel 1,2,3,8,11,12 ja 15) ohtude laboratoorselt 14%
mutageensed, reproduktiivtoksilised, mis pikaajalisel kasutamisel
piirangute alla ja/või klassifitseerimist, märgistust ja pakendit, (vabad amiidid,
võivad avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele,
vastavad CLP-määruse ohtlike kemikaalide arvestust. raskemetallid,
kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki, ning sensibiliseerivad,
ohuklassifitseerimise Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks PAH'id, REACH
söövitavad ained ja segud.
kriteeriumidele. CLP-määruse artiklis 48 sätestatud nõuete XVII piirangutega
Kemikaalide sh detergentide turustamiseelsete tegevuste täitmist. ained).
läbiviimise vigade tõttu võib puudu jääda piisav info aine
omaduste ning vajalike riskijuhtimismeetmete kohta. Kemikaalide Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja
ohutuskaartide, pakendi ja märgistuse ning detergentide puhul ka importijaid kolmandatest riikidest.
kasutusjuhendi nõuetele mittevastavuse korral võib tarbija saada
tõsiseid tervisekahjustusi.
Piirangunõuetele mittevastavuse korral võivad tavatarbija
kasutusse sattuda väga ohtlikud kemikaalid, mis võivad
põhjustada väga tõsiseid tervisekahjustusi (sh surma) ning suurt
kahju keskkonnale ja varale.
Turult kõrvaldati 11 püsimeigi ja tätoveerimistinti, mis sisaldasid
ohtlike aineid nagu arseen, plii, koobalt, nikkel ja benso[a]püreen.
2024. aastal kontrollitud kemikaalidest ja detergentidest 48% ei
vastanud nõuetele.
Turujärelevalve käigus avastati järgmised puuudused:
ohtlike ainete klassifikatsioon ei vastanud CLP-määrusele,
pakenditel puudusid nõuetekohased teabed, piktogrammid,
tunnussõna, ohu- ja hoiatuslaused; ohutuskaartides ja toodete
etikettidel olevad andmed ei langenud kokku, ohutuskaartidel ja
märgistustel puudusid ohtlike koostisainete nimetused, mille
alusel toodet klassifitseeriti ohtlikuks.
1
• Kosmeetikamäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta.
• Turujärelevalve määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr
765/2008 ja (EL) nr 305/2011.
• Biotsiidimäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.
• REACH-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1907/2006/EÜ, 18.12.2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse
Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni
direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ.
• CLP-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive
67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.
Lisa 4
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna
(teenus 154) ohuprognoos aastaks 2025
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (ilu-, isiku-, majutus- ja reisiteenused)
ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid teenuseid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt
kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb teenuste iseloomu eripäradest ja
võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel, varasemalt
teostatud kontrollide, avaliku veebimonitooringu tulemustel.
Ohuprognoos on üles ehitatud teenuste iseloomu põhiselt. Erinevate teenuste liikidele on antud
üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse
raskusastme maatriksist (Tabel 1). Seejärel võetakse arvesse varasemad Terviseameti poolt
läbiviidud valdkonna järelevalve tulemused ning avaliku veebimonitooringu tulemused.
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Terviserisk
Tõenäosuse
A B C D
skaala
Vähetähtis Kerge Raske Väga raske
4 Väga kõrge
3 Kõrge I1
2 Keskmine
1 Madal
1
I Laserepilatsiooni teenus
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse terviseohutust reguleerivaid nõudeid ilusalongides
laserepilatsiooni teenuse osutamisele (Tabel 2).
Tabel 2. Ohuprognoos
Riskitase
Jrk Kontrolli mahu
Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted
nr prognoos
I Laserepilatsiooni X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on väga laia Laserepilatsiooni teenuse osutamist Kontrollitakse
teenus tarbijaskonnaga iluteenusega, mistõttu teenuse kvaliteedist tingitud ilusalongis kontrollitakse tegevuskohas, kus veebimonitooringu
negatiivne mõju võib avalduda pajudele inimestele. hinnatakse hügieeninõuete täitmist, raames tuvastatud
Teenuse pakkuja peab olema teadlik protseduuri vastunäidustustest ja instrumentide dekontaminatsiooni korrektsust, teenuse osutajaid
koos sellega kaasnevatest terviseriskidest. laserseadmete märgistust ja seadme
dokumentatsiooni (seadme
Laseri ebapädeva/ebakorrektse kasutamise tulemusena võivad tekkida identifitseerimistunnuste ja CE märgise
nahakahjustused ja teised pikaajaliselt kestvad tüsistused. olemasolu, laserseadme riskiklassi
Tüsistusi võivad põhjustada teenuse osutaja puudulik ettevalmistus ja tuvastamine, 2. ja kõrgema klassi laserite
seadmete väärkasutamine. Võimalike tüsistuste hulka kuuluvad kasutamise välistamine), tuimestavate ainete
põletused, armid, villid, naha pigmentatsiooni muutused, kasutamist. Samuti pööratakse tähelepanu,
silmakahjustused, karvafolliikulite põletikud, infektsioonid. millist liiki laserteenuseid ettevõttes
Muuhulgas arvestab riskihinnang karvade lasereemaldamise protseduuri osutatakse (ilma tegevusloata
riskitaset kehtiva standardi EVS-EN 16844:2017+A2:2019 alusel: C ehk tervishoiuteenuste osutamise välistamine,
invaliidsus (püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta). Kirjeldatud näiteks sünnimärkide, pigmendilaikude,
terviseriske arvestades on seisukoht, et protseduurid 2. ja kõrgema klassi kapillaaride, tätoveeringute
laseriseadmetega on tervishoiuteenused. lasereemaldamine).
Fookusesse võetakse 2024. aastal
Kuna protseduuri tulemuse saavutamiseks on vaja mitmeid laser- veebimonitooringu raames tuvastatud
protseduure, suurendab see kokkupuudet laservalgusega, suurendades teenusepakkujad, kelle juures ei ole kehtivaid
seeläbi komplikatsioonide tekke riski. nõudeid aastatel 2022-2024.a kontrollitud.
Arvesse on võetud alaliitude signaalid, eraisikute pöördumised ning
avaliku veebimonitooringu tulemuste analüüs.
Lisa 5
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna
(teenuse 158) ohuprognoos aastaks 2025
Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks milliseid
immuniseerimist teostavaid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest
lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb immuniseerimisalaste
andmete kvaliteedi ja immuniseerimiskava täitmise tulemustel ning järelevalve tulemuste
analüüsil.
Ohuprognoos on üles ehitatud immuniseerimisega tegelevate tervishoiuteenuse osutajate
põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud
riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise prioriteedid ja
metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne
kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale kehtestatud nõuete
rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Terviseriski määramisel võetakse
arvesse immuniseerimise osutamise mahtu, immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi tulemusi
ning immuniseerimiskava täitmise näitajaid.
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Riski Potentsiaalne oht
realiseerumise A B C D
võimalikkus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske
4 Väga kõrge
3 Kõrge I, II, III1
2 Keskmine
1 Madal
1
I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II kooltervishoiuteenuse osutamine; III eriarstiabi ja
õendusabi (va koolitervishoiuteenus) osutamine
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse immuniseerimise korraldamise nõudeid
erearstiabi osutamisel nimistu alusel, õendusabi (koolitervishoiuteenus,
koduõendusteenus, õe vastuvõtuteenus) osutamisel ja eriarstiabi osutamisel (Tabel 2).
Lisa 5
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase
Kontrolli mahu
Kontrollitav prognoos
Jrk nr Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted
teenus (immuniseerimis-
kohad)
I Immuniseerimine X Riski hindamisel on arvestatud, et immuniseerimiskava nõuete Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse ca
perearstiabi mittetäitmisel väheneb karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata kontrolli formaadis. 20% immuniseerimis-
osutamisel jäänud isikute nakatumist nakkushaigustesse ja suureneb oht kohtadest
nimistu alusel vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemiliseks levikuks. Immuniseerimiskoha järelevalve käigus
WHO vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase väikelastel difteeria, kontrollitakse immuniseerimiskava
teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu on 95%. nõuete täitmist (sh hõlmatust
Seetõttu on väga oluline, et laps oleks õigeaegselt immuniseeritud vastavalt immuniseerimisega), TISi edastatud
immuniseerimiskavale. immuniseerimisalaste andmete hõivet ja
kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh
Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha, difteeria, teetanuse, leetrite,
külmahelat) ja kasutamist,
punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus 1-
nõuetekohaste sisedokumentide
aastastel 72,3% (WHO soovitus - 90%) ja 2-aastastel 83,3%. Hõlmatus
olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),
esimese korduvvaktsineerimisega oli 3-aastastel 72,8%.
immuniseerijate koolituse läbimist.
Paljud neist haigustest on eriti ohtlikud väikelastele ja selles vaktsineerimise
etapis toimub lapse immuniseerimine perearstiabi osutamisel nimistu alusel. 2025. a on põhifookus immuniseerimise
Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate andmete hõivel ja kvaliteedil.
koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks.
Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia
vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni.
Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt
dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud
patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede
immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt,
vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse
vaktsineerimata. Valede andmete alusel tehakse riiklikult valesid otsuseid.
Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud
immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2023.
ja 2024. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud
kodanike kaebused.
2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid tuvastati
andmete dokumenteerimisel 28,8%, sellele järgnesid puudused
immuniseerijate koolituse läbimises 21,6% ja vaktsiinide nõuetele
mittevastavas käitlemises 13%. Esines probleeme ka sisedokumentidega
10,8% ja 7,2%-l kontrollitutest puudusid vajalikud esmaabivahendid.
Lisa 5
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
II Immuniseerimine X Riski hindamisel on arvestatud, et koolis on eriti soodsad tingimused Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse ca 20%
koolitervishoiu- nakkushaiguste levikuks, seetõttu on oluline koolilaste nõuetekohane kontrolli formaadis. immuniseerimis-
teenuse immuniseerimine. Immuniseerimiskoha järelevalve käigus kohtadest
osutamisel Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate kontrollitakse immuniseerimiskava
koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks. nõuete täitmist (sh hõlmatust
Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia immuniseerimisega), TISi edastatud
vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni. immuniseerimisalaste andmete hõivet ja
kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh
Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt külmahelat) ja kasutamist,
dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud nõuetekohaste sisedokumentide
patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),
immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt, immuniseerijate koolituse läbimist.
vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse
vaktsineerimata. 2025. a on põhifookus immuniseerimise
andmete hõivel ja kvaliteedil.
Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud
immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2023.
ja 2024. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud
kodanike kaebused.
2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tuvastati enim puuduseid
andmete dokumenteerimisel 15%, esines puuduseid vaktsiinide
nõuetekohase käitlemisega 12%. Nõuetele vastavad sisedokumendid
puudusid 9%-l kontollitutest. Immuniseerijate koolitusega seotud puuduseid
esines kõige harvem 1,5% ning 4,5%-l puudusid vajalikud esmaabivahendid.
III Immuniseerimine X Riski hindamisel on võetud arvesse immuniseerijate koosseisu (eriarstiabi, Kontrollitakse kas täieliku või osalise Haiglates ca 10%
eriarstiabi ja õendusabi sh koduõendusabi, õe vastuvõtuteenuse ja töötervishoiuteenuse kontrolli formaadis immuniseerimis-
õendusabi (sh osutajad), immuniseerimise spetsiifikat väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Immuniseerimiskoha järelevalve käigus kohtadest
koduõendusabi, õe terviseameti registris registreeritud tegevuskohta,vaktsiinide transportimise kontrollitakse immuniseerimiskava Väljaspool
vastuvõtuteenuse) vajadust (nt koduõendusteenuse osutamisel). Haiglate sünnitusosakondades nõuete täitmist (sh hõlmatust tegevuskohta
osutamisel immuniseeritakse vastsündimud tuberkuloosi ja riskirühma vastsündinud B- immuniseerimisega), TISi edastatud sh muud
sh väljaspool viirushepatiidi vastu. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad teostavad immuniseerimisalaste andmete hõivet ja vaktsineerimiskohad
tegevuskohta enamjaolt immuniseerimiskava väliseid vaktsineerimisi, sh kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh kontrolli mahtu
määratud aadressi reisivaktsineerimisi. külmahelat) ja kasutamist, ei prognoosita
Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine (sh külmaahela toimimine) ja nõuetekohaste sisedokumentide
kasutamine ning immuniseerijate koolitamine on oluline immuniseerimise olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),
teenuse kvaliteedi tagamiseks. immuniseerijate koolituse läbimist.
2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid (40%
juhtudest) tuvastati vaktsiinide käitlemisel (külmahela tagamine) muudes
immuniseerimiskohtades sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi.
Lisa 6
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Tervishoiuvaldkonna (teenuse 161) ohuprognoos aastaks 2025
Tervishoiuvaldkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid tervishoiuteenuse osutajaid ning
millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb
tervishoiuteenuse erialaseltside poolt saadud sisenditel, patsientide pöördumiste/kaebuste ja järelevalve
tulemuste analüüsil.
Ohuprognoos on üles ehitatud osutatava tervishoiuteenuse põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse
valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad
järelevalve teostamise prioriteedid ja metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite
väärtusteks on potentsiaalne kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale
kehtestatud nõuete rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Riskitaseme
määramisel on võetud arvesse, et tegemist on teenuste osutamisega, mille mittenõuetekohasel täitmisel
on oht inimese elule ja tervisele.
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Riski Potentsiaalne kahju
realiseerumise A B C D
võimalikkus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske
4 Väga kõrge
3 Kõrge I, II; III, IV1
2 Keskmine
1 Madal
1 I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus; III koduõendusteenus; IV
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamine tervishoiutöötaja poolt
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete
täitmist perearstiabi osutamisel nimistu alusel, mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse
osutamisel ja koduõendusteenuse osutamisel (Tabel 2).
Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
väljakirjutamisele kehtestatud nõuete täitmist tervishoiutöötajate poolt (Tabel 2).
Tabel 2. Ohuprognoos
Riskitase
Jrk Kontrolli mahu
Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted
nr prognoos
I Perearstiabi osutamine X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Teenuse Kontrollitakse perearstiabi teenuse Kontrollitakse teenuse
nimistu alusel mittenõuetekohasel osutamisel on oht inimese elule ja osutaja tegevuskoha vastavust osutajaid, kelle
tervisele. ruumidele ja töövahenditele kehtestatud tegevusluba on antud
Eesti Perearstide Seltsi akrediteerimise süsteemi alusel, nõuetele. välja 10 ja enam
perearstiabi teenuse osutajate kvaliteedi hindamise 2023. ja Kontrollitakse perearstide ja pereõdede aastat tagasi.
2024. aasta tulemuste alusel D, E ja F tasemele. kättesaadavust.
Kontrollitakse andmeid
2024.aasta pöördumiste ja järelevalvemenetluste analüüsi tervishoiukorralduse infosüsteemis.
tulemusete kohaselt esines 31% perearstiabi teenuseosutajatel Kontroll viiakse läbi teenuseosutaja
puuduseid nõuete (ruumid, töövahendid, kättesaadavus ja tegevuskohas.
andmete dokumenteerimine) täitmisel.
II Mittekirurgilise X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Patsient ei saa Kontrollitakse andmeid Ei prognoosi
esteetilise meditsiini kvaliteetset tervishoiuteenust, hügieeninõuete mittetäitmine tervishoiukorralduse infosüsteemis.
teenus tervishoiuteenuse osutamisel võib põhjustada ohtu patsiendi Kontrollitakse teenuse osutamise sh
elule ja tervisele. ruumide, aparatuuri ja töövahendite
2024.aasta järelevalvemenetluste analüüsi tulemusete kohaselt nõuete täitmist. Kontrollitakse
esines 53% kontrollitud juhtudel puuduseid nõuete (ruumid, tervishoiutöötaja õigust teenust osutada
tervishoiutöötaja õigus teenust osutada, töövahendid ja ja teenuse dokumenteerimist tervise
dokumenteerimine) täitmisel. infosüsteemis.
III Koduõendusteenus X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Teenuse Kontrollitakse koduõendusteenuse Kontrollitakse ca 20%
mittenõuetekohasel osutamisel patsient ei saa kvaliteetset osutamiseks kehtestatud nõuete täitmist teenuse osutajatest
tervishoiuteenust. Kui töövahendid/ravimid puuduvad või on sh aparatuuri, töövahendeid, ravimite
aegunud on võimalik infektsiooni teke, mis võib põhjustada säilivusaega ja kohustuslikke koolitusi
ohtu patsiendi elule ja tervisele. sh kehtiv immuniseerimistunnistus.
Terviseriski määramisel on võetud arvesse vihjed osutatud Kontrollitakse tervishoiutöötaja õigust
teenustest ja toimingutest, mis ei kuulu koduõendusteenuse teenust osutada, õendusplaani olemasolu
raames osutada lubatud teenuste loetellu ning osutatud teenus ja teenuse dokumenteerimist tervise
ei ole dokumenteeritud terviseinfosüsteemis või esineb infosüsteemis.
puuduseid dokumenteerimisel.
IV Narkootiliste ja X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Ravimite Kontrollitakse kas täieliku või osalise Ei prognoosi
psühhotroopsete ainete väljakirjutamise nõuete mittetäitmine võib tekitada kontrolli formaadis.
väljakirjutamine patsiendile sõltuvust ja põhjustada ohtu elule ja tervisele. Kontrollitakse teenuse
tervishoiutöötajate poolt 2024.a järelevalvemenetluste analüüsi tulemustel esines 67% dokumenteerimist tervise
kontrollitud juhtudel nõuetele mittevastavusi (ravimite infosüsteemis.
väljakirjutamise kogused ja dokumenteerimine). Valimi koostamisel lähtutakse
Tervisekassa retseptikeskuse töölaua
andmetest.
Lisa 7
KINNITATUD
Terviseameti peadirektori 10.02.2025
käskkirjaga nr 1.1-1/25/12
Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu
prognoos regioonide lõikes
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) teenus 143
tegevused
TEENUS 143
IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO
Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO
Kontrollitav asutus
arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase
Lasteasutuste ujulad 9 7 10 1 11 4 22 3
Kooli ujulad 8 8 6 6 3 3 14 14
Väiksemad ujulad 1 0 4 0 0 0 16 0
Üldkasutatavad ujulad 19 19 16 16 25 25 34 34
Väliujulad 0 0 1 1 0 0 2 2
Tervishoiuasutuse ujulad 1 0 6 0 2 1 10 0
3
Veevärgid kuni 100 m 180 61 313 104 238 80 167 50
Veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3 25 25 20 20 15 15 38 38
Veevärgid üle 10 001 m3 0 0 1 1 0 0 0 0
Pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid
(Tallinn ja Narva). 1 1 0 0 0 0 13 13
Mineraalvee turuseire (ELi direktiiv) 5 5 0 0 0 0 0 0
Allikavee tootjad 1 1 0 0 1 1 0 0
Mineraalvee tootjad 0 0 7 3 1 1 1 1
Supluskohad 8 8 14 14 21 21 7 7
Kokku 258 135 398 166 317 151 324 162
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse
edendamine) teenus 145 tegevused
TEENUS 145
IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO
Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO
Kontrollitav asutus
arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase
Koolieelsed lasteasutused 98 40 220 40 159 40 286 40
Täiskasvanute üldhooldekodud 60 28 78 35 68 32 39 13
Kokku 158 68 298 75 227 72 325 53
Kemikaaliohutuse valdkonna teenus 153 tegevused
TEENUS 153
IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO
Kontrollitavad tooted RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase
Kosmeetikatooted 40 39 60 150
Biotsiidid 10 9 19 27
Kemikaalid sh detergendid 23 25 45 110
Kokku 73 73 124 287
Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (ilu-, isiku-, majutus- ja reisiteenused) teenus 154
tegevused
TEENUS 154
IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO
Kontrollitav teenus RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase
Laserepilatsiooni teenus 20 20 20 20
Kokku 20 20 20 20
Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna teenuse 158 tegevused
TEENUS 158
Kontrollitav teenus IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO
Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO
Immuniseerimise korraldamise nõuete kontroll
arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase
Perearstiabi osutamine nimistu alusel 122 30 205 41 142 29 359 75
Koolitervishoiuteenuse osutamisel 70 14 170 30 130 25 168 32
Eriarstiabi ja õendusabi (sh koduõendusabi, õe
10 0 21 4 13 2 12 0
vastuvõtuteenuse) osutamisel haiglates
sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi
Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi
(muud vaktsineerimiskohad)
Kokku 202 44 396 75 285 56 539 107
Tervishoiuvaldkonna teenus 161 tegevused
TEENUS 161
IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO
Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO
Kontrollitav teenus
arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase
Perearstiabi osutamine nimistu alusel 84 5 183 5 92 5 160 5
Koduõenduteenus 49 12 64 14 58 5 93 25
Mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi
väljakirjutamine tervishoiutöötajate poolt
Kokku 133 17 247 19 150 10 253 30