dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
ÜldkäskkiriAvalik

Käskkiri

Terviseamet · 10. veebruar 2025
Viit
1.1-1/25/12
Registreeritud
10. veebruar 2025
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Üldkäskkirjad
Toimik
1.1-1/2025
Vastutaja
Marje Muusikus

Failid

  • 📎1.1-12512 10.02.2025 Üldkäskkiri.asice2747 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 10.02.2025 nr 1.1-1/25/12 Terviseameti tegevusvaldkondade ohuprognooside kinnitamine Korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 alusel: 1. Kinnitan Terviseameti tervishoiu, nakkushaiguste epidemioloogia, tervist toetava ja ohutu keskkonna ning kemikaaliohutuse tegevusvaldkondade 2025. aasta ohuprognoosid (lisatud). 2. Nakkushaiguste epidemioloogia osakonnal, keskkonnatervise osakonnal, kemikaaliohutuse osakonnal, tervishoiuteenuste osakonnal ja regionaalosakondadel võtta punktis 1 nimetatud ohuprognoosid riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide aluseks. (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Lao peadirektor Lisad: 1) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2025; 2) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2025; 3) Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2025; 4) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2025; 5) Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenus 158) ohuprognoos aastaks 2025; 6) Tervishoiuvaldkonna (teenus 161) ohuprognoos aastaks 2025; 7) Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu prognoos regioonide lõikes. Lisa 1 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2025 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid joogi- ja mineraalvee käitlejaid, ujulaid, veekeskuseid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoosi koostamisel on lähtutud erinevate joogi- ja mineraalvee käitlejate, ujulate ja veekeskuste kasutusotstarbest, suurusest ja kasutajate arvust ning keskkonnatervise osakonna valdkondlikest teadmistest. Täiendavalt on arvesse võetud varasemad veevaldkonna järelevalve tulemused sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud teave ning analüüside tulemuste järeldused. Ohuprognoosi üles ehitamisel ja riskitasemete määramisel on võetud arvesse, et joogivee ja veevaldkonna teenuste tarbijaskond on väga suur, tegemist on erinevatele isikutele kehtestatud nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada ohu inimese tervisele ja elule. Üldine riskitase on antud veevärgile selle suuruse (edastatav joogivee maht) järgi ning ujula/veekeskusele nende kasutusotstarbe (peamine kasutajate grupp) ja koormuse põhiselt (Tabel 1). Samuti arvestatakse varasemate vee terviseohutuse järelevalve tulemustega sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud teabe ning analüüsi tulemuste järeldustega. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge III I, II IV 3 Kõrge VI V, VII, VIII 2 Keskmine XIV IX, X, XII, XIII 1 Madal XI I lasteasutuste ujulad (avalikkusele suletud); II kooli ujulad; III väiksemad ujulad (näiteks spordiklubide, saunade, laevade või hotellide lõõgastusalad, millel asuvad u 1 või rohkem mullivanni või lõõgastusbasseini ning kus kasutuskoormus on väike); IV üldkasutatavad ujulad (suuremad ujulad, spaad, spordikeskused); V väliujulad; VII veevärgid kuni 100 m3 ; VIII veevärgid101 m3 kuni 10 000 m3; VI tervishoiuasutuse ujula; IX veevärgid üle 10 001 m3; X pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid (Tallinn ja Narva); XI mineraalvee turuseire (ELi direktiiv), XII allikavee tootjad; XIII loodusliku mineraalvee tootjad, XIV supluskohad Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse veeohutuse ja sellega seotud teenuse terviseohutuse nõudeid joogi- ja mineraalvee veevärkides, ujulates, veekeskustes ja supluskohtades (Tabel 2). Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Jrk Kontrolli mahu Kontrollitav asutus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted nr prognoos (asutus) I Lasteasutuste ujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi. Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse 30% Lasteaia ujulate peamised kasutajad on lapsed vanuses 2–6 aastat, kes on formaadis ujulatest tundlikumad erinevate haigustekitajate, kemikaalide ja muude võimalike sh basseinivee laboratoorne analüüs reostusnäitajate osas. Peamised ohud on seotud veekvaliteedi ja kemikaalide kasutamisega. Kuna lasteasutuste kasutajate arv ei ole suur, siis ei ole ka tõenäoline, et ruumide ja basseini tehniline olukord kasutuskoormuse tõttu kiirelt halveneks. Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi. Lasteasutusete ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 25% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 66% seotud ja vaba kloori piirnormi ületuses osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati järelevalve käigus puuduseid kemikaalide hoiustamisel ja käitlemisel. II Kooliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi. Kooli Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik ujulate peamised kasutajad on lapsed, kes võivad olla tundlikumad formaadis kooli ujulad erinevate haigustekitajate, kemikaalide ja muude võimalike sh basseinivee laboratoorne analüüs reostusnäitajate osas. Peamised ohud on seotud veekvaliteediga. Olenevalt ujulast võib koormus olla üsna suur, enamus kooliujulaid on teatud aegadel avatud ka üldsusele ning seetõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse jälgimises. Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi. Kooli ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 23% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 42% seotud ja vaba kloori piirnormi ületuses osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati järelevalve käigus puuduseid temperatuuri ja basseini sügavuse info märkimisel ujulas. III Väiksemad ujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse 30% (näiteks probleeme. formaadis ujulatest spordiklubide, 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt väikestes ujulates sh basseinivee laboratoorne analüüs saunade, laevade või teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 54% mõne hotellide mikrobioloogilise näitaja osas ning 63% seotud ja vaba kloori piirnormi lõõgastusalad, millel asub 1 või rohkem ületuse osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati puuduseid mullivanni või seoses temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta ujula seinal ja lõõgastusbasseini ning kemikaalide käitlemise osas. kus kasutuskoormus on väike) Vähese kasutajate arvu ja madala koormuse tõttu on tõenäosus ruumide ja basseini tehnilise olukorra kiireks halvenemiseks väike. Vaatamata sellele, et risk on väike, on siiski vajalik ohuennetuse raames kontrollida, et ei tekiks ohtlikke olukordi. IV Üldkasutatavad ujulad X Peamised riskid on seotud veekvaliteediga, kasutuskoormusega, Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik (suuremad ujulad, kemikaalide hoiustamise ja kasutamisega ning abi andmisega formaadis ujulad spaad, (esmaabi/vetelpääste). sh basseinivee laboratoorne analüüs spordikeskused) Suure kasutuskoormuse tõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse üldises jälgimises. Riskitaseme määramisel on arvestatud 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi. Üldkasutatavates ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 53% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 84% seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati kontrollitud üldkasutatavates ujulates puuduseid kemikaalide käitlemises, laboratoorse kui ka kohapeal igapäevaselt teostatava seire (kloor, pH, temperatuur) sageduses, temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta ujula seinal või basseini korrasolu ja puhtuse osas. V Väliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi, kuhu Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik kuuluvad peamiselt lapsed, kuid ka täiskasvanud. formaadis ujulad Kasutuskoormus on väga kõikuv olenevalt ilmaoludest. Avatud vaid sh basseinivee laboratoorne analüüs kolm kuud aastas (suvekuudel), mis teeb keeruliseks basseinivee keemiliste ja füüsiliste näitajate reguleerimise. 2024. aastal esines kõigis väliujulates probleeme veekvaliteediga kogu suveperioodi jooksul. Kvaliteedinäitajate mittevastavusi piirnormidele esines peamiselt seotud ja vaba kloori osas ning mikrobioloogilistest näitajatest kolooniate arvu osas. VI Tervishoiuasutuste X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse 25% ujulad probleeme. formaadis ujulatest Vaatamata sellele, et risk on väike, on siiski vajalik ohuennetuse raames sh basseinivee laboratoorne analüüs kontrollida, et ei tekiks ohtlikke olukordi. 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tervishoiuasutuste ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 33% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 61% seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas. VII Veevärgid kuni X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et veevärgid teostavad Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse 30% 100m3 enesekontrolli kava kohaselt (olenevalt edastava joogivee m3 mahust) kontrolli formaadis veevärkidest analüüse vaid 1–2 korda aastas. Seoses sellega selguvad joogivee Kontrollitakse (v.a 2023 ja 2024.a kvaliteedis toimuvad trendid alles mitme aastase seire tulemusena. kontrollitud ja korras veevärkides): Lisaks on arvestatud, et väikestel veevärkidel on üks või paar veeallikat • Joogivee käitlemise ja (sageli ilma reservkaevuta), mistõttu nende kasutamisel on suurem kvaliteedinõudeid võimalus, et vee reostumisel jõuab reostunud vesi kõigile tarbijatele. • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja 2024.aastal riikliku järelevalve tulemusel kuni 100m3 veevärkides esines joogivee käitlejale kehtestatud puuduseid 12% veevärkidest. kohustuste täitmist • Võetakse joogivee tavakontrolli analüüs juhuvalimi alusel lähtudes Terviseameti laboriplaanist. VIII Veevärgid 101m3 X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et võimalik reostus võib Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik kuni 10 000m3 mõjutada suuremate asulate ja linnade elanikke, mis Eesti mõistes formaadis: veevärgid tähendab olulist arvu tarbijaid. • Joogivee käitlemise ja Tarbijate arv on kõige olulisem risk kuna reostunud vee puhul võib kvaliteedinõudeid tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele, mis võib • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust laiemalt, • Joogivee laboratoorne analüüs samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa teenuse • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja osutajate (nt haiglate) toimepidevusele. joogivee käitlejale kehtestatud kohustuste täitmist Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused • Võetakse joogivee tavakontrolli suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus analüüs juhuvalimi alusel uurida joogivee kvaliteeti sagedamini. lähtudes Terviseameti laboriplaanist. 2024.aastal riikliku järelevalve tulemusel 101m3 kuni 10 000m3 veevärkides esines puuduseid 18% veevärkidest. IX Veevärgid üle X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et tegu on väga suure Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik 10 001m3 veevärgiga ja mõjutab väga suurt osa tarbijaid. formaadis: veevärgid Väga suure veevärgi puhul on suurenenud mõju tarbijatele ning oht • Joogivee käitlemise ja puhangu tekkimiseks. Võimalik reostus võib mõjutada suurte linnade kvaliteedinõudeid elanikke. • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja Kuna sellistes veevärkides on tarbijate arv suur, võib reostunud vee joogivee käitlejale kehtestatud puhul tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele. See kohustuste täitmist omakorda võib mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust • Võetakse joogivee tavakontrolli laiemalt, samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa analüüs teenuse osutajate (nt haiglate) toimepidevusele. • Kas on vähemalt üks kord aastas avaldanud kergesti kättesaadaval kujul Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus korral muul viisil tarbijale antava teabe uurida joogivee kvaliteeti sagedamini. veekvaliteedi osas. X Pinnavett joogivee X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteeti. Pinnavesi Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik allikana kasutavad vajab kasutuseks nii mehaanilist kui keemilist töötlust. Selline vee formaadis: veevärgid veevärgid (Tallinn ja töötlemine võib veekvaliteeti ka negatiivselt mõjutada (ületöötlemine) • Joogivee käitlemise ja Narva) ning seeläbi võib saastunud vesi jõuda olulise osa tarbijateni. kvaliteedinõudeid Samuti on pinnavees looduslikult rohkem toitaineid. Vee temperatuur on • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid kevadest suve lõpuni kõrgem, mis soodustab mikroobide ja võimalike • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja patogeenide kasvu ja seeläbi nende sattumist veetrassi. joogivee käitlejale kehtestatud kohustuste täitmist. Pinnavett on Eestis sunnitud kasutama kohalikus mõistes mastaapsete • Võetakse joogivee tavakontrolli tarbijate arvudega piirkonnad, kellele põhjaveevarudest ei piisa olmevee analüüs edastamiseks. • Üle 10 000 m3 veevärkide puhul lisaks, kas on vähemalt üks kord aastas avaldanud kergesti kättesaadaval kujul elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse korral muul viisil tarbijale antava teabe veekvaliteedi osas. XI Mineraalvee turuseire X Võimalik tervisemõju võib tekkida, kui pudelisse villitud loodusliku Kontrollitakse osalise turu kontrolli Turul olevate toodete (ELi direktiiv) mineraalvee sisaldus ei kattu tunnustamise otsusel toodud komponentide formaadis tavapäraselt teisel poolaastal. arv on pidevas piirnormidega või sisaldab ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või Kontrollitakse loodusliku mineraalvee muutumises. mineraalvee omaduste kohta on etiketil eksitav või puudulik teave (nt märgistust ja lisaks võetakse Kontrollitakse 5 omistatud raviomadused), mis võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele loodusliku mineraalvee proovid. loodusliku või terviseprobleemi süvenemise. Loodusliku mineraalvee märgistuse ja mineraalvee Tootjad, kes villivad looduslikku mineraalvett pudelisse, teostavad vee näitajate osas tuleb Euroopa märgistust ja pidevat iseseisvat veeseiret nii loodusliku mineraalvee allikast, enne vee Direktiivi 2009/54/EÜ kohaselt teha võetakse 5 loodusliku töötlust kui ka villimisliini lõpus. perioodilisi kontrolle, et teha kindlaks, mineraalvee proovi Mineraalvee turuseirega tehakse pistelist kontrolli nii Eestis kui teistes kas pudeldatud loodusliku mineraalvee EL liidumaades tunnustatud ja pudelitesse villitud loodusliku sisaldus vastab märgistusel viidatud vee mineraalvee üle. iseloomulikele näitajatele. Kontrollitakse märgistuse vastavust tunnustamisotsusel toodule ning lubamatu või eksitava teabe olemasolu. XII Allikavee tootjad X Allika ja veevõtukoha reostumine võib tekkida, kui ei ole tagatud Kontrollitakse alljärgnevat: Kontrollitakse kõik reostusohu eest kaitstus ja/või ei ole tagatud hügieeninõuded • Allikavee käitlemise ja allikavee tootjad veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite pesemine, vee kvaliteedinõudeid villimine). • Allikavee kvaliteedi kontrollinõudeid Sellest tulenevalt võivad patogeenid ja kahjulikud keemilised ühendid • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja jõuda tarbijani. joogivee käitlejale kehtestatud Tootjad, kes allikavett pudelisse villivad, teostavad pidevat iseseisvat kohustuste täitmist veeseiret nii allikast, enne vee töötlust kui ka villimisliini lõpus. • Võetakse allikavee analüüs villimisliini lõpust Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu. Lisaks on allikavee puhul asjakohane kontrollida ka villimisliini ja joogiveeallikat XIII Loodusliku X Võimalik tervisemõju ja allika/veevõtukoha reostumine võib tekkida, Kontrollitakse alljärgnevat: Kontrollitakse 50% mineraalvee tootjad kui pudelisse villitud loodusliku mineraalvee sisaldus ei kattu • Loodusliku mineraalvee kvaliteedi mineraalvee tootjatest tunnustamise otsusel toodud komponentide piirnormidega või sisaldab kontrollinõudeid sh laboratoorselt ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või mineraalvee omaduste kohta • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja on etiketil eksitav või puudulik teave (nt omistatud raviomadused), mis joogivee käitlejale kehtestatud võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele või terviseprobleemi kohustuste täitmist süvenemise, ei ole tagatud reostusohu eest kaitstus, ei ole tagatud • Võetakse loodusliku mineraalvee hügieeninõuded veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite analüüs (villimisliini lõpust) pesemine, vee villimine). Lisaks vee kvaliteedile on Eestis Lisariski tarbijate tervisele võib endast kujutada loodusliku mineraalvee toodetud mineraalvee puhul asjakohane töötlemise eripärad ja piirangud. vajadusel kontrollida ka villimisliini ja Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise joogiveeallikat (eesmärgiga välistada saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu. keelatud veetöötlemise seadmete lisamine). Samuti kontrollitakse märgistust (etikette) tuvastamaks, kas sinna on lisatud tervisealaseid või teisi keelatud väiteid. XIV Supluskohad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse riskigruppi, kuhu kuuluvad Kontrollitakse täieliku kontrolli Kontrollitakse kõik peamiselt lapsed ja eakad, kuid ka teised täiskasvanud. formaadis supluskohad Arvestatud on kasutuskoormusega, mis koondub suvekuudele ja sõltuvalt ilmadest on kasutajate arv kõikuv. Veekvaliteeti ja üldist ohutust mõjutavad ka rannapuhtus ja korrasolu. Väga oluline on info avalikustamine rannas, et ranna kasutaja saaks teha teadliku otsuse ja hinnata enda jaoks veekvaliteedi ohutust. Rannas olev informatsioon (supluskoha kvaliteediklassi sümbol, reostuse ja sinivetikate esinemise tõenäosus, kontaktandmed jm) peab olema nähtav ja selge kõigile ranna kasutajatele. Ranna avamise otsuseid tehes on selgunud, et sageli vastava info esitamisele rannas ei pöörata tähelepanu ning pannakse info välja alles järelevalveametniku nõudmisel. Lisa 2 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2025 Tervist toetava ja ohutu keskkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamise) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid haridus- ja sotsiaalasutusi ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb haridus- ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste 2024. aasta riikliku järelevalvemenetluste tulemuste analüüsil ja/või ameti poolt väljastatud terviseohutuse hinnangutel. Ohuprognoos on üles ehitatud haridus- ja sotsiaalasutuses osutatava teenuseliigi põhiselt. Igale teenuseliigile on antud riskitase, mis tuleneb riskihindamise riskimaatriksist tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme kohta (Tabel 1). Terviseriski määramisel on võetud arvesse teenuste iseloomu (ööpäevaseid teenuseid osutavad asutused on prioriteet võrreldes päevastega), teenuste tarbijaskonna haavatavust ning eelneval kalendriaastal teostatud riikliku järelevalve käigus leitud puuduseid asutuste elukeskkonnas, mis võivad ohustada inimeste tervist. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge 2 Keskmine I1, II1 1 Madal 1 I koolieelsed lasteasutused; II täiskasvanute üldhooldekodud Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse tervisekaitsenõuete täitmist koolieelsetes lasteasutustes ja täiskasvanute üldhooldekodudes (Tabel 2). Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrollitav Kontrolli mahu Jrk nr Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted asutus prognoos (asutus) I Koolieelsed X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et Eestis on lasteasutus lapse Asutuses kohapeal kontrollitakse Kontrollitakse 20% lasteasutused elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas laps viibib lasteasutuses täieliku kontrolli formaadis asutustest 9–10 tundi päevas erinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab üldnõudeid, nõudeid maa-alale, lasteasutuses ainult 3–4 tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on mänguväljakule, hoonetele, väga oluline, et laps viibib tervislikus keskkonnas. ruumidele, ruumide sisustusele, Lapsi mõjutavad keskkonnariskid nagu kvaliteedinõuetele mittevastav viimistlusele, sisekliimale ja joogivesi, halb sisekliima ja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja korrashoiule ning töötajate mänguväljakud. Laps ei oska kogemuste puudumise tõttu ette näha tervisetõendeid nakkushaiguste keskkonnariske ja võib sattuda ohtlikesse olukordadesse. suhtes. 2024. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 35% kontrollitud asutustest elukeskkonna nõuete rikkumisi. Enim puuduseid oli ruumidele, valgustusele, viimistlusele, sisekliimale ja mänguväljakutele kehtestatud nõuetele mittevastavuses. Katkised põrandakatted, mittevastavad mänguatraktsioonid, niiskuskahjustustega laed/seinad, mitteeakohased mänguasjad (väikesed detailid) ning lapsele kättesaadavad kemikaalid võivad põhjustada vigastusi, mürgistusi ja lämbumisohtu. II Täiskasvanute X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust, Asutuses kohapeal kontrollitakse Kontrollitakse 50% üldhooldekodud pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust. täieliku kontrolli formaadis asutustest Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu üldnõudeid, nõudeid maa-alale, juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes ära kuulaks hoonetele, ruumidele, ruumide ning tema eest seda teeks. sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule ning töötajate 2024. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 17% kontrollitud tervisetõendeid nakkushaiguste asutustest elukeskkonna rikkumisi. Enim puudusi esines ruumide suhtes. korrashoius ja sisseseades, elu– ja magamistubades, sisekliimaga. Ruumidesse paigutatakse rohkem kliente kui lubavad tervisekaitsenõuded, seetõttu ei ole klientidel piisavalt liikumisruumi ja hügieenitoiminguteks vajalikke seadmeid. Ruumid vajavad remonti, katkised/kulunud põrandakatted võivad põhjustada eakatel vigastuste ohtu. Niiskuskahjustustest aknapõskedel ja lagedel/seintel on tekkinud hallituskahjustusi. Hallitusseened põhjustavad allergiat ja nn haige maja sündroomi (millele on iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse häired). Lisa 3 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2025 Kemikaaliohutuse valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid kemikaale ja kosmeetikatooteid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarbest, sihtrühmast ja võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel, teostatud kontrollide tulemustel ja Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teavitustest. Ohuprognoos on üles ehitatud kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarvete põhiselt. Igale kasutusotstarbele on antud üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusest ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Terviseriski määramisel on võetud arvesse varasemad Terviseameti poolt läbiviidud kemikaali- ja tooteohutuse valdkonna järelevalve tulemused ning Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem Safety Gate RAPEX teavitused. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I, II, III1 2 Keskmine 1 Madal 1 I Kosmeetikatooted; II Biotsiidid; III Kemikaalid, sh detergendid; Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide sh detergentide nõuetele vastavust kemikaaliseaduses, biotsiidiseaduses, rahvatervise seaduses ja teistes õigusaktides ning nendes viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes1 sätestatud nõuetele ja kohustustele (Tabel 2). Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrolli mahu Jrk nr Kontrollitavad tooted Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted prognoos (tooted) I Mittemahapestavad X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kosmeetikatoodete tootjate, importijate Kontrollitakse kosmeetikatooted ja millel on väga lai tarbijaskond ja mis on ettenähtud pikaajaliseks ning vastutava isiku juures kontrollitakse minimaalselt lastekosmeetika kontaktiks nahaga. hea tootmistava, toote andmikku, koostist 4% toodetest, (sh laboratoorselt), keemilistele ja nendest Nõuetele mittevastavate kosmeetikatoodete kasutamine võib mikrobioloogilistele nõuetele vastavust, laboratoorselt põhjustada ajutisi tervisekahjustusi (nt nahalööbed, punetus, turse, ohutusaruannet ja ohutusehinnangut, mikrobiloogilistele sensibiliseerimine või hingamisraskused) või püsivaid kahjustusi loomkatseid, CPNP-s teavitamist, tõsisest näitajatele, (nt mõju järglastele, paljunemisvõimele või kesknärvisüsteemile). soovimatust mõjust (TSM) teavitamist, konservantidele, Samuti võivad need avaldada tõsiseid soovimatuid mõjusid, mille märgistust sh väiteid ja lõhnaainetele 20%, tagajärjeks on ajutine või püsiv talitlushäire, puue, haiglaravi, ettevaatusabinõusid, andmeid ainete UV-filtritele 5% ja kaasasündinud väärarengud või eluohtlikud seisundid. kohta ja pakendit. MI/MCI sisaldusele 8%. 2024. aastal kontrollitud kosmeetikatoodetest 39% ei vastanud Kosmeetikatoodete määruse II-VI lisa nõuetele. piirangu nõuete täitmise kontrollimisel Põhilised puudused avastatud turujärelevalve käigus teostatakse laboratoorsed analüüsid kosmeetikatoodete puhul: toodete märgistused ei vastanud järgmiste piirangute osas: konservandid, kehtivatele nõuetele (pole märgitud toote otstarve, avatud allergeensed lõhnaained, UV-filtrid, kreemipurgi sümbol, koostisainete nimetused INCI järgi jne), MI/MCI ja mikrobioloogilised näitajad. ettevõte ei olnud täitnud teavitamise kohustust CPNP (Cosmetic Products Notification Portal) portaalis, vastutaval isikul puudus Kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüüjate nõutud tooteandmik, mille vorm ja sisu ei vastanud sätestatule, juures (sh e-kaubanduses) kontrollitakse märgistusel olid esitatud meditsiinilised näidustused ja väited, mis toote märgistust, pakendit, koostist (sh on kosmeetikatoodete puhul keelatud. laboratoorselt) ja CPNP-teavitamist ja säilimistähtajast kinnipidamist. Eesti turul tuvastati 2 ohtlikku kreemi, mis sisaldasid laboratoorsete analüüside kohaselt viljakust kahjustavat ainet Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja butüülfenüül metüülpropionaali (BMHCA) ja allergiat tekitavaid importijaid kolmandatest riikidest. säilitusaineid MI/MCI. Sagenevad juhtumid, kus kosmeetikatooteid üritatakse e- kaubanduse kaudu müüa, omistades neile raviomadusi, mis võivad tekitada terviseriske ja tarbijaid eksitada. II Desinfektsiooni- X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kontrollid hõlmavad biotsiidide Kontrollitakse vahendid (biotsiidi millel on väga lai tarbijaskond. registreerimistunnistusi/ lube, minimaalselt 4% tooteliigid 1-5) ja ohutuskaarte (põhirõhk jagudel toodetest, nendest Biotsiidide hulka kuuluvad muuhulgas ka inimese naha kahjuritõrje (biotsiidi 1,2,3,8,11,12 ja 15), koostist (sh laboratoorselt 27% desinfitseerimiseks ettenähtud vahendid ja sääse/ tooteliigid 14-20), laboratoorselt), märgistust (sh (metanool, etanool, puugitõrjevahendid, mis on ettenähtud pikaajaliseks kontaktiks biotsiidiga töödeldud kasutusjuhiseid), biotsiidi omaduste isopropanool) nahaga. tooted ning kahjuritõrje kokkuvõtet, ohu klassifitseerimist ja teenuse osutamine. Turule võivad sattuda registreerimata/loata biotsiidid, mis pakendit. sisaldavad mitteheakskiidetud toimeaineid ja olla seeläbi ohtlikud Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks inimese tervisele, varale ja keskkonnale. biotsiidimääruse artiklis 72 ja CLP- Biotsiidide või biotsiidiga töödeldud toodete ebapiisava teabe määruse artiklis 48 sätestatud nõuete korral märgistusel ei pruugi tarbija olla teadlik ohtudest või võib täitmist. biotsiidi kasutada selleks mitteettenähtud viisil ning saada seeläbi tervisekahjustusi või põhjustada ohtu keskkonnale ja varale. Kutselise kahjuliku organismi tõrje teenuse osutamise korral kontrollitakse 2024. aastal kontrollitud biotsiididest 69% ei vastanud nõuetele. teenuse osutamisele esitatud nõuete Põhilised puuudused avastatud turujärelevalve käigus: nõuetele ei täitmist ning kahjulike organismide tõrje vastanud biotsiidi märgistus, reklaam, biotsiidide ohutuskaartide plaani ja aruannet. sisu, keel ja rubriikide nimetused ei vastanud REACH- määruse nõuetele. 2024. aastal kõrvaldati turult mittelubatud ohtliku toimeainega alletriin sääsetõrjõrjevahend ning tuvastati sipelgatõrjevahend, mis sisaldas toimeainet fiproniili, mis on mesilaste jaoks väga mürgine ning mille väärkasutamise tõttu hukkusid mesilaste pered. III Kemikaalid ja X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kemikaalide, sh detergentide puhul Kontrollitakse detergendid, mis millel on väga lai tarbijaskond. kontrollitakse registreerimist, koostist (sh minimaalselt 5% kuuluvad REACH- laboratoorselt), ohutuskaarti (põhirõhk toodetest, nendest Kemikaalide hulka võivad kuuluda kantserogeensed, määruse XVII lisa jagudel 1,2,3,8,11,12 ja 15) ohtude laboratoorselt 14% mutageensed, reproduktiivtoksilised, mis pikaajalisel kasutamisel piirangute alla ja/või klassifitseerimist, märgistust ja pakendit, (vabad amiidid, võivad avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele, vastavad CLP-määruse ohtlike kemikaalide arvestust. raskemetallid, kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki, ning sensibiliseerivad, ohuklassifitseerimise Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks PAH'id, REACH söövitavad ained ja segud. kriteeriumidele. CLP-määruse artiklis 48 sätestatud nõuete XVII piirangutega Kemikaalide sh detergentide turustamiseelsete tegevuste täitmist. ained). läbiviimise vigade tõttu võib puudu jääda piisav info aine omaduste ning vajalike riskijuhtimismeetmete kohta. Kemikaalide Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja ohutuskaartide, pakendi ja märgistuse ning detergentide puhul ka importijaid kolmandatest riikidest. kasutusjuhendi nõuetele mittevastavuse korral võib tarbija saada tõsiseid tervisekahjustusi. Piirangunõuetele mittevastavuse korral võivad tavatarbija kasutusse sattuda väga ohtlikud kemikaalid, mis võivad põhjustada väga tõsiseid tervisekahjustusi (sh surma) ning suurt kahju keskkonnale ja varale. Turult kõrvaldati 11 püsimeigi ja tätoveerimistinti, mis sisaldasid ohtlike aineid nagu arseen, plii, koobalt, nikkel ja benso[a]püreen. 2024. aastal kontrollitud kemikaalidest ja detergentidest 48% ei vastanud nõuetele. Turujärelevalve käigus avastati järgmised puuudused: ohtlike ainete klassifikatsioon ei vastanud CLP-määrusele, pakenditel puudusid nõuetekohased teabed, piktogrammid, tunnussõna, ohu- ja hoiatuslaused; ohutuskaartides ja toodete etikettidel olevad andmed ei langenud kokku, ohutuskaartidel ja märgistustel puudusid ohtlike koostisainete nimetused, mille alusel toodet klassifitseeriti ohtlikuks. 1 • Kosmeetikamäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta. • Turujärelevalve määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011. • Biotsiidimäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist. • REACH-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1907/2006/EÜ, 18.12.2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ. • CLP-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006. Lisa 4 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2025 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (ilu-, isiku-, majutus- ja reisiteenused) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid teenuseid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb teenuste iseloomu eripäradest ja võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel, varasemalt teostatud kontrollide, avaliku veebimonitooringu tulemustel. Ohuprognoos on üles ehitatud teenuste iseloomu põhiselt. Erinevate teenuste liikidele on antud üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Seejärel võetakse arvesse varasemad Terviseameti poolt läbiviidud valdkonna järelevalve tulemused ning avaliku veebimonitooringu tulemused. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I1 2 Keskmine 1 Madal 1 I Laserepilatsiooni teenus Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse terviseohutust reguleerivaid nõudeid ilusalongides laserepilatsiooni teenuse osutamisele (Tabel 2). Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Jrk Kontrolli mahu Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted nr prognoos I Laserepilatsiooni X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on väga laia Laserepilatsiooni teenuse osutamist Kontrollitakse teenus tarbijaskonnaga iluteenusega, mistõttu teenuse kvaliteedist tingitud ilusalongis kontrollitakse tegevuskohas, kus veebimonitooringu negatiivne mõju võib avalduda pajudele inimestele. hinnatakse hügieeninõuete täitmist, raames tuvastatud Teenuse pakkuja peab olema teadlik protseduuri vastunäidustustest ja instrumentide dekontaminatsiooni korrektsust, teenuse osutajaid koos sellega kaasnevatest terviseriskidest. laserseadmete märgistust ja seadme dokumentatsiooni (seadme Laseri ebapädeva/ebakorrektse kasutamise tulemusena võivad tekkida identifitseerimistunnuste ja CE märgise nahakahjustused ja teised pikaajaliselt kestvad tüsistused. olemasolu, laserseadme riskiklassi Tüsistusi võivad põhjustada teenuse osutaja puudulik ettevalmistus ja tuvastamine, 2. ja kõrgema klassi laserite seadmete väärkasutamine. Võimalike tüsistuste hulka kuuluvad kasutamise välistamine), tuimestavate ainete põletused, armid, villid, naha pigmentatsiooni muutused, kasutamist. Samuti pööratakse tähelepanu, silmakahjustused, karvafolliikulite põletikud, infektsioonid. millist liiki laserteenuseid ettevõttes Muuhulgas arvestab riskihinnang karvade lasereemaldamise protseduuri osutatakse (ilma tegevusloata riskitaset kehtiva standardi EVS-EN 16844:2017+A2:2019 alusel: C ehk tervishoiuteenuste osutamise välistamine, invaliidsus (püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta). Kirjeldatud näiteks sünnimärkide, pigmendilaikude, terviseriske arvestades on seisukoht, et protseduurid 2. ja kõrgema klassi kapillaaride, tätoveeringute laseriseadmetega on tervishoiuteenused. lasereemaldamine). Fookusesse võetakse 2024. aastal Kuna protseduuri tulemuse saavutamiseks on vaja mitmeid laser- veebimonitooringu raames tuvastatud protseduure, suurendab see kokkupuudet laservalgusega, suurendades teenusepakkujad, kelle juures ei ole kehtivaid seeläbi komplikatsioonide tekke riski. nõudeid aastatel 2022-2024.a kontrollitud. Arvesse on võetud alaliitude signaalid, eraisikute pöördumised ning avaliku veebimonitooringu tulemuste analüüs. Lisa 5 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenuse 158) ohuprognoos aastaks 2025 Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks milliseid immuniseerimist teostavaid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi ja immuniseerimiskava täitmise tulemustel ning järelevalve tulemuste analüüsil. Ohuprognoos on üles ehitatud immuniseerimisega tegelevate tervishoiuteenuse osutajate põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise prioriteedid ja metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale kehtestatud nõuete rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Terviseriski määramisel võetakse arvesse immuniseerimise osutamise mahtu, immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi tulemusi ning immuniseerimiskava täitmise näitajaid. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Riski Potentsiaalne oht realiseerumise A B C D võimalikkus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I, II, III1 2 Keskmine 1 Madal 1 I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II kooltervishoiuteenuse osutamine; III eriarstiabi ja õendusabi (va koolitervishoiuteenus) osutamine Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse immuniseerimise korraldamise nõudeid erearstiabi osutamisel nimistu alusel, õendusabi (koolitervishoiuteenus, koduõendusteenus, õe vastuvõtuteenus) osutamisel ja eriarstiabi osutamisel (Tabel 2). Lisa 5 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrolli mahu Kontrollitav prognoos Jrk nr Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted teenus (immuniseerimis- kohad) I Immuniseerimine X Riski hindamisel on arvestatud, et immuniseerimiskava nõuete Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse ca perearstiabi mittetäitmisel väheneb karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata kontrolli formaadis. 20% immuniseerimis- osutamisel jäänud isikute nakatumist nakkushaigustesse ja suureneb oht kohtadest nimistu alusel vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemiliseks levikuks. Immuniseerimiskoha järelevalve käigus WHO vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase väikelastel difteeria, kontrollitakse immuniseerimiskava teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu on 95%. nõuete täitmist (sh hõlmatust Seetõttu on väga oluline, et laps oleks õigeaegselt immuniseeritud vastavalt immuniseerimisega), TISi edastatud immuniseerimiskavale. immuniseerimisalaste andmete hõivet ja kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha, difteeria, teetanuse, leetrite, külmahelat) ja kasutamist, punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus 1- nõuetekohaste sisedokumentide aastastel 72,3% (WHO soovitus - 90%) ja 2-aastastel 83,3%. Hõlmatus olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm), esimese korduvvaktsineerimisega oli 3-aastastel 72,8%. immuniseerijate koolituse läbimist. Paljud neist haigustest on eriti ohtlikud väikelastele ja selles vaktsineerimise etapis toimub lapse immuniseerimine perearstiabi osutamisel nimistu alusel. 2025. a on põhifookus immuniseerimise Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate andmete hõivel ja kvaliteedil. koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks. Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni. Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt, vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse vaktsineerimata. Valede andmete alusel tehakse riiklikult valesid otsuseid. Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2023. ja 2024. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud kodanike kaebused. 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid tuvastati andmete dokumenteerimisel 28,8%, sellele järgnesid puudused immuniseerijate koolituse läbimises 21,6% ja vaktsiinide nõuetele mittevastavas käitlemises 13%. Esines probleeme ka sisedokumentidega 10,8% ja 7,2%-l kontrollitutest puudusid vajalikud esmaabivahendid. Lisa 5 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 II Immuniseerimine X Riski hindamisel on arvestatud, et koolis on eriti soodsad tingimused Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse ca 20% koolitervishoiu- nakkushaiguste levikuks, seetõttu on oluline koolilaste nõuetekohane kontrolli formaadis. immuniseerimis- teenuse immuniseerimine. Immuniseerimiskoha järelevalve käigus kohtadest osutamisel Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate kontrollitakse immuniseerimiskava koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks. nõuete täitmist (sh hõlmatust Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia immuniseerimisega), TISi edastatud vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni. immuniseerimisalaste andmete hõivet ja kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt külmahelat) ja kasutamist, dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud nõuetekohaste sisedokumentide patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm), immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt, immuniseerijate koolituse läbimist. vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse vaktsineerimata. 2025. a on põhifookus immuniseerimise andmete hõivel ja kvaliteedil. Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2023. ja 2024. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud kodanike kaebused. 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tuvastati enim puuduseid andmete dokumenteerimisel 15%, esines puuduseid vaktsiinide nõuetekohase käitlemisega 12%. Nõuetele vastavad sisedokumendid puudusid 9%-l kontollitutest. Immuniseerijate koolitusega seotud puuduseid esines kõige harvem 1,5% ning 4,5%-l puudusid vajalikud esmaabivahendid. III Immuniseerimine X Riski hindamisel on võetud arvesse immuniseerijate koosseisu (eriarstiabi, Kontrollitakse kas täieliku või osalise Haiglates ca 10% eriarstiabi ja õendusabi sh koduõendusabi, õe vastuvõtuteenuse ja töötervishoiuteenuse kontrolli formaadis immuniseerimis- õendusabi (sh osutajad), immuniseerimise spetsiifikat väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Immuniseerimiskoha järelevalve käigus kohtadest koduõendusabi, õe terviseameti registris registreeritud tegevuskohta,vaktsiinide transportimise kontrollitakse immuniseerimiskava Väljaspool vastuvõtuteenuse) vajadust (nt koduõendusteenuse osutamisel). Haiglate sünnitusosakondades nõuete täitmist (sh hõlmatust tegevuskohta osutamisel immuniseeritakse vastsündimud tuberkuloosi ja riskirühma vastsündinud B- immuniseerimisega), TISi edastatud sh muud sh väljaspool viirushepatiidi vastu. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad teostavad immuniseerimisalaste andmete hõivet ja vaktsineerimiskohad tegevuskohta enamjaolt immuniseerimiskava väliseid vaktsineerimisi, sh kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh kontrolli mahtu määratud aadressi reisivaktsineerimisi. külmahelat) ja kasutamist, ei prognoosita Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine (sh külmaahela toimimine) ja nõuetekohaste sisedokumentide kasutamine ning immuniseerijate koolitamine on oluline immuniseerimise olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm), teenuse kvaliteedi tagamiseks. immuniseerijate koolituse läbimist. 2024. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid (40% juhtudest) tuvastati vaktsiinide käitlemisel (külmahela tagamine) muudes immuniseerimiskohtades sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi. Lisa 6 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Tervishoiuvaldkonna (teenuse 161) ohuprognoos aastaks 2025 Tervishoiuvaldkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2025. aastal. Ohuprognoos põhineb tervishoiuteenuse erialaseltside poolt saadud sisenditel, patsientide pöördumiste/kaebuste ja järelevalve tulemuste analüüsil. Ohuprognoos on üles ehitatud osutatava tervishoiuteenuse põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise prioriteedid ja metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale kehtestatud nõuete rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et tegemist on teenuste osutamisega, mille mittenõuetekohasel täitmisel on oht inimese elule ja tervisele. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Riski Potentsiaalne kahju realiseerumise A B C D võimalikkus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I, II; III, IV1 2 Keskmine 1 Madal 1 I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus; III koduõendusteenus; IV narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamine tervishoiutöötaja poolt Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmist perearstiabi osutamisel nimistu alusel, mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamisel ja koduõendusteenuse osutamisel (Tabel 2). Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamisele kehtestatud nõuete täitmist tervishoiutöötajate poolt (Tabel 2). Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Jrk Kontrolli mahu Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted nr prognoos I Perearstiabi osutamine X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Teenuse Kontrollitakse perearstiabi teenuse Kontrollitakse teenuse nimistu alusel mittenõuetekohasel osutamisel on oht inimese elule ja osutaja tegevuskoha vastavust osutajaid, kelle tervisele. ruumidele ja töövahenditele kehtestatud tegevusluba on antud Eesti Perearstide Seltsi akrediteerimise süsteemi alusel, nõuetele. välja 10 ja enam perearstiabi teenuse osutajate kvaliteedi hindamise 2023. ja Kontrollitakse perearstide ja pereõdede aastat tagasi. 2024. aasta tulemuste alusel D, E ja F tasemele. kättesaadavust. Kontrollitakse andmeid 2024.aasta pöördumiste ja järelevalvemenetluste analüüsi tervishoiukorralduse infosüsteemis. tulemusete kohaselt esines 31% perearstiabi teenuseosutajatel Kontroll viiakse läbi teenuseosutaja puuduseid nõuete (ruumid, töövahendid, kättesaadavus ja tegevuskohas. andmete dokumenteerimine) täitmisel. II Mittekirurgilise X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Patsient ei saa Kontrollitakse andmeid Ei prognoosi esteetilise meditsiini kvaliteetset tervishoiuteenust, hügieeninõuete mittetäitmine tervishoiukorralduse infosüsteemis. teenus tervishoiuteenuse osutamisel võib põhjustada ohtu patsiendi Kontrollitakse teenuse osutamise sh elule ja tervisele. ruumide, aparatuuri ja töövahendite 2024.aasta järelevalvemenetluste analüüsi tulemusete kohaselt nõuete täitmist. Kontrollitakse esines 53% kontrollitud juhtudel puuduseid nõuete (ruumid, tervishoiutöötaja õigust teenust osutada tervishoiutöötaja õigus teenust osutada, töövahendid ja ja teenuse dokumenteerimist tervise dokumenteerimine) täitmisel. infosüsteemis. III Koduõendusteenus X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Teenuse Kontrollitakse koduõendusteenuse Kontrollitakse ca 20% mittenõuetekohasel osutamisel patsient ei saa kvaliteetset osutamiseks kehtestatud nõuete täitmist teenuse osutajatest tervishoiuteenust. Kui töövahendid/ravimid puuduvad või on sh aparatuuri, töövahendeid, ravimite aegunud on võimalik infektsiooni teke, mis võib põhjustada säilivusaega ja kohustuslikke koolitusi ohtu patsiendi elule ja tervisele. sh kehtiv immuniseerimistunnistus. Terviseriski määramisel on võetud arvesse vihjed osutatud Kontrollitakse tervishoiutöötaja õigust teenustest ja toimingutest, mis ei kuulu koduõendusteenuse teenust osutada, õendusplaani olemasolu raames osutada lubatud teenuste loetellu ning osutatud teenus ja teenuse dokumenteerimist tervise ei ole dokumenteeritud terviseinfosüsteemis või esineb infosüsteemis. puuduseid dokumenteerimisel. IV Narkootiliste ja X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Ravimite Kontrollitakse kas täieliku või osalise Ei prognoosi psühhotroopsete ainete väljakirjutamise nõuete mittetäitmine võib tekitada kontrolli formaadis. väljakirjutamine patsiendile sõltuvust ja põhjustada ohtu elule ja tervisele. Kontrollitakse teenuse tervishoiutöötajate poolt 2024.a järelevalvemenetluste analüüsi tulemustel esines 67% dokumenteerimist tervise kontrollitud juhtudel nõuetele mittevastavusi (ravimite infosüsteemis. väljakirjutamise kogused ja dokumenteerimine). Valimi koostamisel lähtutakse Tervisekassa retseptikeskuse töölaua andmetest. Lisa 7 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/12 Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu prognoos regioonide lõikes Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) teenus 143 tegevused TEENUS 143 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Kontrollitav asutus arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Lasteasutuste ujulad 9 7 10 1 11 4 22 3 Kooli ujulad 8 8 6 6 3 3 14 14 Väiksemad ujulad 1 0 4 0 0 0 16 0 Üldkasutatavad ujulad 19 19 16 16 25 25 34 34 Väliujulad 0 0 1 1 0 0 2 2 Tervishoiuasutuse ujulad 1 0 6 0 2 1 10 0 3 Veevärgid kuni 100 m 180 61 313 104 238 80 167 50 Veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3 25 25 20 20 15 15 38 38 Veevärgid üle 10 001 m3 0 0 1 1 0 0 0 0 Pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid (Tallinn ja Narva). 1 1 0 0 0 0 13 13 Mineraalvee turuseire (ELi direktiiv) 5 5 0 0 0 0 0 0 Allikavee tootjad 1 1 0 0 1 1 0 0 Mineraalvee tootjad 0 0 7 3 1 1 1 1 Supluskohad 8 8 14 14 21 21 7 7 Kokku 258 135 398 166 317 151 324 162 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine) teenus 145 tegevused TEENUS 145 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Kontrollitav asutus arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Koolieelsed lasteasutused 98 40 220 40 159 40 286 40 Täiskasvanute üldhooldekodud 60 28 78 35 68 32 39 13 Kokku 158 68 298 75 227 72 325 53 Kemikaaliohutuse valdkonna teenus 153 tegevused TEENUS 153 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Kontrollitavad tooted RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase Kosmeetikatooted 40 39 60 150 Biotsiidid 10 9 19 27 Kemikaalid sh detergendid 23 25 45 110 Kokku 73 73 124 287 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (ilu-, isiku-, majutus- ja reisiteenused) teenus 154 tegevused TEENUS 154 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Kontrollitav teenus RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase Laserepilatsiooni teenus 20 20 20 20 Kokku 20 20 20 20 Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna teenuse 158 tegevused TEENUS 158 Kontrollitav teenus IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Immuniseerimise korraldamise nõuete kontroll arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Perearstiabi osutamine nimistu alusel 122 30 205 41 142 29 359 75 Koolitervishoiuteenuse osutamisel 70 14 170 30 130 25 168 32 Eriarstiabi ja õendusabi (sh koduõendusabi, õe 10 0 21 4 13 2 12 0 vastuvõtuteenuse) osutamisel haiglates sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi (muud vaktsineerimiskohad) Kokku 202 44 396 75 285 56 539 107 Tervishoiuvaldkonna teenus 161 tegevused TEENUS 161 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Kontrollitav teenus arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Perearstiabi osutamine nimistu alusel 84 5 183 5 92 5 160 5 Koduõenduteenus 49 12 64 14 58 5 93 25 Mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi väljakirjutamine tervishoiutöötajate poolt Kokku 133 17 247 19 150 10 253 30
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel