Valga maakond
Tõrva vald Helme alevik
HELME TÖÖSTUSALA
DETAILPLANEERING
Töö nr: 77-0724
Planeeringu koostamisest
huvitatud isik: TÕRVA VALLAVALITSUS
Planeeringu koostaja: WESENBERG OÜ
Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297
Liina Talistu
Diplom nr MA 019394
Rakvere 2025
_________________________________________________________________________________________________________________
OÜ Wesenberg email:
[email protected] Registrikood 12865969
J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733
44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Helme tööstusala detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS .................................... 4
1.1 Lähtematerjalid ............................................................................................................ 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 4
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ............................................................... 4
2.2 Naaberkinnistud ja sihtotstarbed ................................................................................. 5
2.3 Liikluskorralduslik, looduslik ja ehituslik situatsioon ................................................ 5
2.4 Detailplaneeringuala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs ........................................ 6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ................................................................ 6
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ......................................................... 6
3.2 Planeeritav krundijaotus ja ehitusõigus ....................................................................... 7
3.3 Arhitektuurinõuded ................................................................................................... 13
3.4 Vastavus Tõrva valla üldplaneeringule ..................................................................... 13
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ...................................................... 15
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .............................................................................. 15
4.2 Parkimine ja kõnniteed .............................................................................................. 17
4.3 Kattega alad ............................................................................................................... 18
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .................................................. 18
5.1 Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................... 18
5.2 Piirded ....................................................................................................................... 19
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS.............................................................. 19
6.1 Keskkonnatingimused ............................................................................................... 19
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon .............................................................................. 20
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused ..................................................................... 22
6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 22
7. TULEOHUTUS.................................................................................................................. 23
7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 23
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE.................................................................. 24
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .............................................. 24
8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 24
8.1.2 Elavus ........................................................................................................................ 24
8.1.3 Valgustus ja vargused ................................................................................................ 24
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................. 24
9.1 Geodeetilised märgid ................................................................................................. 25
9.2 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud......................................... 25
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................ 26
10.1 Elektrivarustus ........................................................................................................... 26
10.2 Tänavavalgustus ........................................................................................................ 27
10.3 Sidevarustus............................................................................................................... 27
10.4 Veevarustus ............................................................................................................... 28
10.5 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................ 29
10.6 Sademevee kanalisatsioon ......................................................................................... 30
10.7 Soojavarustus............................................................................................................. 30
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ..................................................................................... 31
11.2 Planeeringu rakendamise võimalused ja elluviimise kava ......................................... 32
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
2
Helme tööstusala detailplaneering
II JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:4000
Joonis 2 Olemasolev olukord 1:500
Joonis 3 Põhijoonis 1:500
Joonis 4 Tehnovõrgud 1:500
III LISAD JA MENETLUSDOKUMENDID
Illustratsioon
Tehnilised tingimused
Kooskõlastused
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
3
Helme tööstusala detailplaneering
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Valga maakonnas Tõrva vallas Helme alevikus asuva Helme tööstusala detailplaneeringu
koostamise eesmärk on ala terviklik lahendamine toimivaks äri- ja tööstuspiirkonnaks.
Planeeringuga jagatakse maa-ala kruntideks, määratakse nende ehitusõigus (maakasutuse
sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv, hoonete suurim lubatud ehitusalune pind ja suurim
lubatud kõrgus), olulisemad arhitektuursed nõuded, tehniliste kommunikatsioonide lahendus ja
paiknemine, nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuleohutuskujad, haljastuse ja heakorra
põhimõtted, piirete lahendus, teede maa-alad, juurdepääsude paiknemine ja liikluskorralduse
põhimõtted, servituutide vajadus, muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste
ulatus planeeritaval. Planeeritava ala suurus on ca 10,4 ha.
1.1 Lähtematerjalid
Tõrva Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 2-3/2024/168 „Helme tööstusala
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“;
Tõrva valla üldplaeering (kehtestatud Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1-
3/2024//6);
Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017
korraldusega nr 1-1/17-417);
Helme tööstuspargi geoalus (OÜ Gem-Geo, töö nr 13694, 08.08.2024);
Helme tööstusala detailplaneeringu liiklussageduste prognoos (Liikluslahendus OÜ, töö
nr 250408);
Planeerimisseadus (PlanS);
Ehitusseadustik (EhS);
Tuleohutuse seadus (TuOS);
Looduskaitseseadus (LKS);
Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringuala asub Helme aleviku läänepoolses osas. Planeeringualal alal asuvad
katastriüksused (vt joonis 1 Situatsiooniskeem).
Kooli tn 19 – katastritunnus 20303:001:0520, kinnistu registriosa 2022040, pindala
3411 m², maakasutuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa;
Puhastusseadmete – katastritunnus 20303:001:0660, kinnistu registriosa 2021340,
pindala 16102 m², maakasutuse sihtotstarve 100% jäätmehoidla maa;
Tootmise tn 2 – katastritunnus 82401:001:0161, kinnistu registriosa 2020740,
kogupindala 3558 m², maakasutuse sihtotstarve 100% tootmismaa;
osaliselt Valgamaa Kutseõppekeskuse – katastritunnus 20303:001:0001, kinnistu
registriosa 2378640, kogupindala 330164 m², maakasutuse sihtotstarve 50% kaitsealune
maa, 45% maatulundusmaa ja 5% transpordimaa;
osaliselt Põllu – katastritunnus 20303:001:0650, kinnistu registriosa 2022540,
kogupindala 349423 m², maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
4
Helme tööstusala detailplaneering
2.2 Naaberkinnistud ja sihtotstarbed
Planeeringuala piirneb põhja poolt Valgamaa Kutseõppekeskuse (20303:001:0001, 50%
kaitsealune maa, 45% maatulundusmaa ja 5% transpordimaa, pindala kokku 330164 m²)
katastriüksusega. Ida poole jäävad Põllu (20303:001:0650, 100% maatulundusmaa, pindala
349423 m²), Puuviljaaia (82401:001:0163, 100% maatulundusmaa, pindala 6886 m²), Kirsiaia
(82401:001:0164, 100% tootmismaa, pindala 1414 m²) ja Tootmise tn 4 (82401:001:0162,
100% tootmismaa, pindala 3664 m²). Lõuna pool asub 6 Valga-Uulu tee (20303:001:0241,
100% transpordimaa, pindala 86146 m²) katastriüksus. Planeeringuala piirneb lääne poolt Kooli
tn 11 (20303:001:0530, 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindala 6696 m²), Kooli tn 13
(20303:001:0002, 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindala 17345 m²), Kooli tn 17
(20303:001:0003, 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindala 2826 m²), Kooli tn 22
(20303:001:0502, 100% tootmismaa, pindala 3813 m²), Vahe tn 3 (20303:001:0440, 100%
elamumaa, pindala 1354 m²), Vahe tn 5 (20303:001:0430, 100% elamumaa, pindala 2459 m²)
ja Aia tn 2 (20303:001:0170, 100% elamumaa, pindala 1497 m²) katastriüksused.
2.3 Liikluskorralduslik, looduslik ja ehituslik situatsioon
Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud
geodeetilisest alusplaanist ja Maa-ameti geoportaalis olevatest ning välisvaatlusel saadud
andmetest.
Planeeringuala asub Helme aleviku lääneosas ja jääb üldplaneeringuga määratud
tiheasustusalale. Tõrva linn, mis on valla keskuseks, asub planeeringualast ca 1,5 km kaugusel
kagu suunas. Peamiseks ühenduseks Tõrva linna ja Helme aleviku vahel riigitee nr 6 Valga-
Uulu tee, mille kaudu toimub ka juurdepääs planeeringualale. Planeeringuala jääb osaliselt
riigitee kaitsevööndisse, mille ulatus Helme alevikus on 10 m äärmise sõiduraja välimisest
servast. Mahasõit riigiteelt ja peamine juurdepääs kavandatavale tööstusalale toimub Tootmise
tänava kaudu. Planeeringuala läbib ida-lääne suunaliselt Väike tee (kohalik tee nr 2030087).
Planeeringuala idaosas asub Helme sisetee (kohalik tee nr 2030072). Planeeringuala keskosas
ristub Tootmise tänav Kooli tänavaga. Kooli tänav ja valdavas osas Tootmise tänav on
asfaltkattega. Väike tee ja Helme sisetee on killustikkattega.
Tegemist on valdavalt loodusliku rohumaaga ja planeeringuala põhjaosas metsamaaga.
Planeeringualal on kõrghaljastust, millest väärtuslikuim on Tootmise tänava üürne tamme allee.
Ehitisregistri andmetel on Valgamaa Kutseõppekeskuse maaüksus hoonestamata. Tegelikkuses
asuvad planeeringuala lääneosas kaks hoonet ehitisealuste pindaladega ca 50-100 m2.
Planeeringuala keskosas asub piirdeaed. Planeeringuala idaosas asub OÜ-le Tõrva Veejõud
kuuluv Helme reoveepuhastusseadmete maa-ala. Reoveepuhasti on rajatud 1986. aastal.
Reoveepuhasti (PUH0821660) koosneb biokilepuhastist ning viiest biotiigist.
Planeeringualast põhjapool, minimaalselt 50 m kaugusel, asub Helme jõgi (VEE1014800), mis
kuulub üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude hulka. Helme jõe
ehituskeeluvööndi ulatus on 50 meetrit veekogu piirist (LKS §38 lg 1 p 4) ning piiranguvööndi
ulatus 100 m veekogu piirist (LKS 37 lg 1 p 2). Jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike
2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini (LKS §38 lg 3) ning
planeeringuala põhjaosa jääb osaliselt Helme jõe ehituskeeluvööndisse.
Planeeringuala reljeef langeb põhjaosas, Helme jõe suunas ning idaosas puhastusseadmete
suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 65,53 m põhjaosas kuni 80,51 m lääneosas.
Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogu andmetel asub planeeringuala lääneosas
geodeetiline märk nr 3491 (GPA ID 13599, 54-311-3491), mille kaitsevööndi ulatus on 3 m
märgi keskmest (vt p 9.1 Geodeetilised märgid).
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
5
Helme tööstusala detailplaneering
Planeeringualal asub kaks Elektrilevi OÜ poolt hallatavat alajaama - AJ13998 (Helme II) ja
AJ13997 (Neeme), mis on 2024. aastal rekonstrueeritud ja ümber ehitatud.
Planeeringualal ei ole loodusvarasid. EELISe ja Maa-ameti geoportaali andmetel ei leidu
planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Planeeritav ala ei ole
altkaevandatud ja sinna ei ulatu maardlate ala. Planeeringuala külgneb osaliselt Helme
mõisakompleksi ühise kaitsevööndiga, kuid ei hõlma kultuurimälestisi ega nende
kaitsevööndeid.
2.4 Detailplaneeringuala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs
Planeeringuala asub Helme aleviku lääneosas ja jääb üldplaneeringuga määratud
tiheasustusalale.
Tõrva vald paikneb Valga maakonna loodeosas. Üldplaneeringus on rõhutatud valla
looduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid keskkonnaväärtuseid. Tõrva linn, mis
on ajalooliselt väljakujunenud keskuseks, asub planeeringualast ca 1,5 km kaugusel kagu
suunas. Tõrva linna väärtusteks peetakse kultuurimälestistest ümbritsetud keskväljakut ja
kvaliteetset ning inimsõbralikku avalikku ruumi. Piirkonnale on omased kaunis ja mitmekesine
looduskeskkond, mis pakub erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi (spordimiseks, vaba aja
veetmiseks, majutuseks jne) ja ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud alad. Helme ümbrus on
riikliku tähtsusega väärtuslik maastik, mis on maastikuliselt väga vaheldusrikas ala.
Iseloomulikud on Sakala kõrgustikule omased kõrgendikud ja nende vahele jäävad sügavad
orud, mis ulatuvad aluspõhjani, tuues nähtavale paljandeid.
Tõrva valla veebilehe andmetel elab 01.01.2024 seisuga vallas 5941 kodanikku. Elanike arv
Tõrva vallas on viimase kümnendi jooksul näidanud pidevat langustrendi. Ajavahemikul 2008-
2022 on elanike arv keskmiselt vähenenud aastas 1-1,5%.
Helme alevikku on üldplaneeringus rõhutatud tootmis ja ettevõtluspiirkonnana. Planeeringuala
jääb Tõrva valda läbivast riigiteest Valga-Uulu põhja poole. Riigitee kaudu on tagatud hea
logistiline ühendus nii Tõrva linna kui ka Valga linnaga. Üldplaneeringus on toodud välja
mitmekesise ja koostoimuva ettevõtluse olulisust, sest see aitab kaasa valla arengule ja elanike
heaolule, pakkudes töövõimalusi ja parandades teenuste kättesaadavust. Olulisteks
tegevusaladeks on põllu- ja metsamajandus ning loomakasvatus. Planeeringuala jääb
üldplaneeringu kohaste äri- ja tootmismaa sihtotstarbega alade piirkonda. Planeeringualast
põhjapool asuvad Helme jõgi ja Helme jõe hoiuala ning idapool põllumaad. Paneeringualast
edela pool asuvad korterelamud ning pereelamud, lääne poole jäävad olemasolevad äri- ja
tootmise ettevõtted. Helme aleviku lääneosas asub Helme mõisa park, ordulinnuse varemed,
Helme koopad, jt muinsuskaitselised objektid. Mõisapargis asuvad äsja renoveeritud Helme
Pansionaat ja hooldekodu.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Valga maakonnas Tõrva vallas Helme alevikus asuva Helme tööstusala detailplaneeringu
koostamise eesmärk on ala terviklik lahendamine toimivaks äri- ja tööstuspiirkonnaks.
Detailplaneeringuga on kavandatud planeeringuala kruntideks jagamine, sihtotstarvete
määramine, ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste seadmine, haljastuse, heakorra,
liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustatuse lahendamine ning detailplaneeringu
elluviimiseks vajalike tingimuste seadmine.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
6
Helme tööstusala detailplaneering
3.2 Planeeritav krundijaotus ja ehitusõigus
Krundi hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel ning
seletuskirja Tabelis 1 Krundi sihtotstarve ja ehitusõigus. Hooneid võib ehitada ainult joonisel
näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Hoonestusalast väljapoole
võib rajada haljastust, teid, parklaid, piirdeid, kraave ja tehnovõrke.
Tabel 1. Kruntide sihtotstarve ja ehitusõigus
POS 1 Olemasolev Kooli tn 19 katastriüksus. Krundi pindala 3411 m². Krundile on lubatud
erinevad sihtotstarbed. Detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100%
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), majatushoone maa (ÄM) ja/või
korterelamu maa (EK), katastri sihtotstarve 100% ärimaaa (Ä) ja/või 100%
elamumaa (E). Sihtotstarvete protsentuaalset jaotust on lubatud kombineerituna
muuta.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 44%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt EhS-le.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 2 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 5460 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) ja 0-50% tootmishoone maa
(TT) või laohoone maa (TL). Katastri sihtotstarve 50-100% ärimaaa (Ä) ja 0-50%
tootmismaa (T). Võimalik liita krundiga POS 3.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2000 m2. Maksimaalne täisehitus on 37%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 3 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 5038 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) ja 0-50% tootmishoone maa
(TT) või laohoone maa (TL). Katastri sihtotstarve 50-100% ärimaaa (Ä) ja 0-50%
tootmismaa (T). Võimalik liita krundiga POS 2.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2000 m2. Maksimaalne täisehitus on 40%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
7
Helme tööstusala detailplaneering
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt EhS-le.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 4 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 5112 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) ja 0-50% tootmishoone maa
(TT) või laohoone maa (TL). Katastri sihtotstarve 50-100% ärimaaa (Ä) ja 0-50%
tootmismaa (T). Võimalik liita krundiga POS 5.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2000 m2. Maksimaalne täisehitus on 39%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 5 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 4928 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) ja 0-50% tootmishoone maa
(TT) või laohoone maa (TL). Katastri sihtotstarve 50-100% ärimaaa (Ä) ja 0-50%
tootmismaa (T). Võimalik liita krundiga POS 4.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2000 m2. Maksimaalne täisehitus on 40%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 6 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 3940 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 7.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 33%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
8
Helme tööstusala detailplaneering
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 7 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 3511 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita kruntidega POS 6 ja POS 8.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 43%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 8 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 3749 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 7.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 40%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 9 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 5806 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 10.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2500 m2. Maksimaalne täisehitus on 43%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
9
Helme tööstusala detailplaneering
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 10 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 6250 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita kruntidega POS 9 ja POS 11.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2500 m2. Maksimaalne täisehitus on 40%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 11 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 6285 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita kruntidega POS 10 ja POS 12.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
2500 m2. Maksimaalne täisehitus on 32%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 12 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 4856 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 11.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1000 m2. Maksimaalne täisehitus on 20%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
10
Helme tööstusala detailplaneering
Tulepüsivusklass: TP2
POS 13 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 1628 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100%
haljasala maa (HP), katastri sihtotstarve 100% üldkasutav maa (Üm).
Krunt on mõeldud elamute ning tööstusala vahelise puhverhaljastuse jaoks.
Ehitusõigust ei määrata. Krundile on lubatud raja puhkeotstarbelisi rajatisi.
POS 14 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 7277 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100% tee ja
tänava maa (LT), katastri sihtotstarve 100% transpordimaa (L).
Krunt on mõeldud ettevõtlus- ja tööstusala teenindava tee jaoks. Ehitusõigust
hoonete ehitamiseks ei määrata. Krundile on lubatud rajada alajaam.
POS 15 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 4292 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100% tee ja
tänava maa (LT), katastri sihtotstarve 100% transpordimaa (L).
Krunt on mõeldud Väike tee jaoks. Ehitusõigust hoonete ehitamiseks ei määrata.
POS 16 Krunt moodustatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 4487 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100% tee ja
tänava maa (LT), katastri sihtotstarve 100% transpordimaa (L).
Krunt on mõeldud Kooli tänava jaoks. Ehitusõigust hoonete ehitamiseks ei määrata.
POS 17 Olemasolev Tootmise tn 2 katastriüksus. Krundi pindala 3558 m², detailplaneeringu
maakasutuse sihtotstarve on 100% soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
(OS), katastri sihtotstarve 100% tootmismaa (T).
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
500 m2. Maksimaalne täisehitus on 14%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: määratakse projekteerimisel.
POS 18 Krunt moodustatakse Puhastusseadmete katastriüksuse jagamise teel. Krundi
pindala 3624 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 19.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 41%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 19 Krunt moodustatakse Puhastusseadmete katastriüksuse jagamise teel. Krundi
pindala 4006 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
11
Helme tööstusala detailplaneering
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 18.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 37%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 20 Krunt moodustatakse Puhastusseadmete katastriüksuse jagamise teel. Krundi
pindala 4204 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 21.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 36%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 21 Krunt moodustatakse Puhastusseadmete katastriüksuse jagamise teel. Krundi
pindala 4267 m², detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 50-100%
tootmishoone maa (TT) või laohoone maa (TL) ja 0-50% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (ÄV) Katastri sihtotstarve 50-100% tootmismaa (T) ja 0-50%
ärimaaa (Ä). Võimalik liita krundiga POS 20.
Ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv 2, hoonete lubatud suurim ehitisealune pind on
1500 m2. Maksimaalne täisehitus on 35%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus
maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 3. Hoonete
arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2. Lisaks on
lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende asukoht peab jääma
hoonestusala piiresse.
Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.
Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
Tulepüsivusklass: TP2
POS 22 Krunt moodustatakse Põllu katastriüksusest. Krundi pindala 3132 m²,
detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100% tee ja tänava maa (LT), katastri
sihtotstarve 100% transpordimaa (L).
Krunt on mõeldud Helme sisetee jaoks. Ehitusõigust hoonete ehitamiseks ei määrata.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
12
Helme tööstusala detailplaneering
Katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Katastriüksuse moodustamise
asemel on lubatud seada kasutusõigus.
POS 23 Krunt moodustatakse Põllu katastriüksusest. Krundi pindala 769 m²,
detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on 100% kergliiklusmaa (LK), katastri
sihtotstarve 100% transpordimaa (L).
Krunt on mõeldud Tootmise tänava äärse jalg- ja jalgratta tee jaoks. Ehitusõigust
hoonete ehitamiseks ei määrata.
Katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Katastriüksuse moodustamise
asemel on lubatud seada kasutusõigus.
3.3 Arhitektuurinõuded
Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist äri-, tööstus- ja laohoonetega. Ehitised
peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.
Ehitised peavad olema teostuselt heatasemelised, sobima ümbritsevasse keskkonda ning mitte
olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale. Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegse
vormi- ja fassaadikäsitlusega.
Fassaadimaterjalidest on soovitatav kasutada linnakeskkonda sobivaid lahendusi - klaas,
fassaadiplaadid, sandwich-paneelid, puitlaudis, kivi, krohv, betoon, metall jne. Keelatud on
imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses. Profileeritud pleki kasutamine hoonete
seinte välisviimistluse põhimaterjalina pole soovitatav. Ümarpalk ja selle imitatsioon hoone
välisviimistlusena on keelatud. Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse
hoonetega. Lubatud lamekatus (katusekalde vahemik 0-30 kraadi).
Kruntide POS 2 ja POS 3, kruntide POS 4 ja POS 5, kruntide POS 6 – POS 8, kruntide POS 9
– POS 12, kruntide POS 18 ja POS 19 ning kruntide POS 20 ja POS 21 eraldi moodustamisel
tuleb arvestada tuleohutuse nõuetest tulenevate tingimustega ning tagada, et rajatav hoonestus
ei asu krundipiirile lähemal kui 4 m (põhijoonisel tähistatud hoonestusala tuleohutuskuja
tingimus).
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.
Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitistele seadustes ja nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud
naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama EhS nõuetele. Hoone täpne arhitektuurne
lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast
detailplaneeringust.
3.4 Vastavus Tõrva valla üldplaneeringule
Detailplaneering on kooskõlas Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1-3/2024//6
kehtestatud Tõrva valla üldplaneeringuga.
Üldplaneeringu koostamisel on arengu suunamise eesmärgiks kahaneva rahvastiku tingimustes
peetud eelkõige olemasoleva elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamist ning
atraktiivsuse tõstmist. Ettevõtluskeskkonna elavdamiseks on peetud vajalikuks mõistlikus
mahus uute alade kasutusele võtmist, eesmärgiga luua võimalusi uute ettevõtete loomiseks.
Kvaliteetse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning valikuvõimaluste loomise eesmärk on tagada
pikemas perspektiivis rahvaarvu suurenemine või säilitada vähemalt tänane tase.
Olulisemate ruumiliste vajadustena on toodud üldplaneeringus välja näiteks säilitada ja
jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustusmustrit, kujundada kvaliteetset elu- ja
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
13
Helme tööstusala detailplaneering
ettevõtluskeskkonda kooskõlas looduskeskkonnaga, soodustada ettevõtluse teket ja
elamuehitust valla erinevates piirkondades ning planeerida kvaliteetset avalikku ruumi.
Keskuste võrgustiku põhimõtete kohaselt on Helme kohalik keskus, kus maakasutus on
mitmekesine ning esmatarbeteenused ja töökohad kohapeal kättesaadavad. Tööstusala
detailplaneeringu elluviimine toetab Helme aleviku arengut kohaliku keskusena ning soodustab
töökohtade ning teenuste kättesaadavust.
Üldplaneeringuga on määratud alade maakasutuse juhtotstarve ja ehitustingimused üldisel
tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on maakasutuse
potentsiaal. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve
(vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad.
Planeeringuala maakasutuse juhtotstarve valdavas osas kaubandus-, teenindus- ja büroohoone
ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT). Kooli tn 19 maaüksuse juhtotstarve on elamu,
kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuse maa-ala (E/Ä/ÜT)
ning Puhastusseadmete maaüksuse juhtotstarve tehnoehitise maa-ala (OT). Planeeringuala jääb
Helme aleviku reoveekogumisalale ning osaliselt kaugkütte alale.
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) suunaks
on keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomav äri- ja tootmistegevus.
Maa-ala planeerimisel ja hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üldjuhul kuni 60% krundi pindalast;
2. ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamisel tuleb selle asukoha määramisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ja
ettevõtte riske ümbritsevale alale ning piirkonnas tundlike alade (elamute ja
ühiskondlike hoonete või vastava juhtotstarbega maa-ala) paiknemist. Soovitav on
vältida ettevõtte ohualade tundlike aladega kattumist ning kavandamisel riigimaanteede
äärde (eriti põhimaantee) tuleb arvestada elutähtsate teenuste toimepidevuse
säilitamisega;
3. arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega tuleb esimeses järjekorras likvideerida
reostunud pinnas ja asendada see ohutu pinnasega.;
4. visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav
(võimalusel, kui see arvestab kavandatava tegevuse iseloomu) rajada liigendatud
fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid. Võimalusel rajada ka
kulisshaljastusena toimiv kõrghaljastus, kuna see leevendab külgnevate
maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse kavandamine võimaldab ka
muuhulgas parandada tootmishoonete sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades
visuaalseid häiringuid;
5. keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel tuleb lähtuda eesmärgist vähendada
keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses, arvestades kavandatavat.
Tehnoehitise maa-alana (OT) on mõeldud inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise
taristu juurde kuuluvad maad. Rajatiste likvideerimisel on lubatud maa-alade kasutusele
võtmine muul, lähipiirkonda sobival, otstarbel.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
14
Helme tööstusala detailplaneering
Avaliku ruumi ja haljastuse kujundamisel tuleb tagada looduslike alade olemasolu, mis on
oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks.
Üldjuhul tuleb kavandada/säilitada looduslikuna planeeritavast:
a) elamu, ühiskondliku hoone, keskuse, kaubandus-, teenindus-, büroohoone maa-alast 20%;
b) kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast 15%.
Säilitada tuleb alleed, olemasolev terve ja elujõuline kõrghaljastus, et tagada ökoloogiline ja
maastikuline mitmekesisus.
Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning järgib väljatöötatud põhimõtteid.
Ettevõtluse- ja tootmistegevust kavandatakse alale, mis piirneb tootmisterritooriumiga ja millel
liitumisvõimalus olemasoleva taristuga.
Joonis 1 Väljavõte Tõrva üldplaneeringust
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Detailplaneeringu liikluskorralduse põhimõtete määramisel on arvestatud Transpordiameti
03.06.2024 kirjas nr 7.2-2/24/8155-2 toodud seisukohti.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
15
Helme tööstusala detailplaneering
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 6 Valga-Uulu tee km 30,27. Riigitee keskmine ööpäevane
liiklussagedus 2023. aasta loenduse andmetel on 2797 autot. Planeeringualale juurdepääsuna
on kasutatud olemasolevat ristumiskohta riigitee km 30,27.
Planeeringu koostamisel on Liikluslahendus OÜ poolt koostatud liiklussageduste prognoos,
mille käigus on esitatud detailplaneeringu liiklussageduste prognoos, läbilaskvusarvutused ja
ettepanekud ristmiku tüübi valikuks.
Võrreldes 2016. aastaga on viimase seitsme aasta jooksul on kogu riigitee liiklus kasvanud 6%,
VAAB liiklus vähenenud 5% ja AR liiklus vähenenud va 4 % võrra. Liiklussageduste prognoosi
kohaselt on tehtud ettepanek arvestada, et 2048. aastaks kasvab kogu liiklus (AKÖL), SAPA
liiklus ja AR liiklus 1,1 korda ja VAAB liiklus jääb samaks.
Liiklusprognoosi käigus koostatud ristmiku arvutuste kohaselt on läbilaskvused väljasõidul
Tootmise tänavalt tagatud. Läbilaskvuse kasutustase Z=0,14, keskmine teoreetiline ooteaeg 13
sek, teenindustase B.
Arvestades seda, et põhimaantee nr 6 liiklus on väiksem kui 5000 a/ööp, on kohaliku teega
liitumisel ristmiku tüübiks lihtristmik. Liiklusprognoosi kohaselt on prognoositud liiklus
peateel on 250 a/h ja vasakpöörde liiklus on 3 a/h. Möödumislaiendit või vasakpöörderada
vaja ei ole.
Planeeringualale ulatub tänava kaitsevöönd, mille laius on äärmise sõiduraja välimisest servast
kuni 10 meetrit, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt
lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Riigitee kaitsevöönd on
kajastatud planeeringu joonistel.
Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, takistada ehitisele juurdepääsu, takistada ehitise
hooldamist (sh kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate
tähiste paigaldamist), takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis,
mis ei ohusta ehitist ja muud seaduses sätestatud tegevused. Samuti on keelatud paigaldada
liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, korraldada spordivõistlust või
muud rahvaüritust, kaevandada maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet ning teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus on kavandatud tänavate kaitsevööndist väljapoole. Kõik arendusalaga seotud
ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Detailplaneeringuga on kavandatud Tootmise tänava, Väike tee ja Helme sisetee laiendamine
ja tööstusala sisese uue tee rajamine. Tootmise tänava, Väike tee ja Helme sisetee laiendus on
kavandatud 6,6 m laiusena ning planeeringuala sisetee 7 m laiusena. Kavandatav sisetee on
planeeritud ühendada planeeringuala lääneosas Karja tänava ja Kooli tänavaga. Ühenduse
tagamiseks tuleb nii Karja tänav kui ka Kooli tänav rekonstrueerida ja välja ehitada. Krundile
POS 1 on kavandatud peatumistasku.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
16
Helme tööstusala detailplaneering
Planeeritud teede laiused peavad olema kavandatud nii, et oleks tagatud teenindusautode ja
päästemasinate juurdepääs kruntidele. Juurdepääsuteede täpsed laiused ja katendite ulatus
määratakse ehitusprojekti käigus. Juurdepääsud on tähistatud planeeringu põhijoonisel
orienteeruva täpsusega ja seda võib projekteerimise käigus muuta.
Planeeringu elluviimisel tuleb ristmikul tagada nõutav nähtavus (vastavalt juhendile „Ristmike
vahekauguste ja nähtavusalade määramine“). Nähtavuskolmnurgad on kajastatud planeeringu
põhijoonisel. Detailplaneeringus on lähtutud teeandmise kohustusega ristmiku nõuetest.
Teeandmise kohustusega ristmikul tuleb tagada nii peatumisnähtavus (PN) kui ka
liitumisnähtavus (LN). Kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole
peatumisnähtavuse (PN) tagamine kohustuslik. Planeeringu terviklikul elluviimisel on
Tootmise tänava liiklussagedus tõenäoliselt üle 100 sõiduki ööpäevas.
Teeandmise kohustusega ristmikul:
PN1 (peatee peatumisnähtavus) – 60 m (peatee projektkiirusel 50 km/h)
PN2 (liituva tee peatumisnähtavus) - ≥ 25 m (liituv tee on kõrvalmaantee ja muu asulaväline
tee)
LN1 (peatee liitumisnähtavus)– 105 m
LN2 (liituva tee liitumisnähtavus) – 15m (liituva tee liiklussagedus üle 100 sõidukit ööpäevas)
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud krundisiseselt. Planeeringuala parkimise
kavandamisel on kasutatud EVS 843:2016, ehitise asukoht - Linnakeskuse ja keskuse klass II-
IV parkimisnormatiivi.
Parkimiskohtade arvutamiseks kasutada normatiivi:
Ehitise liik - Supermarket, kauplused
Parkimisnormatiiv 1/100
Brutopind 4500 m²
4500/100=45 parkimiskohta
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
17
Helme tööstusala detailplaneering
Ehitise liik - Tootmisettevõte, ladu
Parkimisnormatiiv 1/280
Brutopind 6000 m²
6000/280=21 parkimiskohta
Planeeritud kruntide täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, haljasalad) tuleb anda
projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev parkimiskohtade
arv. Projekteerimise käigus tuleb tagada hoonete teenindamiseks normatiivne parkimiskohtade
arv. Parkla tuleb rajada kõvakattega.
Riigitee ääres on olemasolev jalgtee. Tootmise tänava äärde on kavandatud ca 2 m laiuse jalgtee
rajamine. Planeeringuala sisese jalakäijate ala täpne lahendus tuleb anda ehitusprojektiga.
4.3 Kattega alad
Planeeritud juurdepääsuteed ja parklad on ettenähtud rajada kõvakattega. Täpne katendite
lahendus antakse projekteerimise käigus. Vältimaks riigitee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist
ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Parklatest ja teedelt sademetevee
ärajuhtimise peab tagama projekteeriva kalle (vt p 10.6 Sademevee kanalisatsioon).
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Tegemist on valdavalt loodusliku rohumaaga, planeeringuala põhjaotsas on metsamaa kõlvik.
Alal asub kõrghaljastust, millest väärtuslikuim haljastus on Tootmise tänava äärne tammeallee.
Üldplaneeringu kohaselt tuleb krundil POS 1 (elamu, ühiskondliku hoone, keskuse,
kaubandus-, teenindus-, büroohoone maa-ala) kavandada haljasalana vähemalt 20% krundi
pindalast. Kruntidel POS 2 – POS 12 ning POS 18 - POS 21 (kaubandus-, teenindus- ja
büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala) kavandada haljasalana vähemalt 15%
krundi pindalast.
Krunt POS 13 on kavandatud haljasala maa-alana, et rajada puhverhaljastus planeeringualast
lõuna pool asuvate elamualade ning kavandatava ettevõtlus- ja tööstusala vahel. Kruntide
POS 2 ja POS 4 lõunapoolsele alale on kavandatud puhverhaljastuse rajamine.
Tootmise tänava äärne tammeallee tuleb säilitada.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude ja nende kaitsevööndite ulatusega.
Eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse
keskkonda ja mullastikku. Lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.
Tehnovõrkude paigutamisel tuleb arvestada olemasolevate ja projekteeritud puude
paiknemisega (sh juurestiku kaitsealaga). Maa-aluste tehnovõrkude paigutamisel juurestiku
kaitsealale, tuleb nende kahjustamise vältimiseks kasutada juuretõkkeid või paigaldada
tehnovõrgud ühisesse kinnisesse kanalisse, mille hooldamiseks pole juurestiku kaitsealal vaja
teha kaevetöid.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
18
Helme tööstusala detailplaneering
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee
reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Planeeritavad haljasalad peavad olema
regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva
ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel
ja selle lammutamisel vastavalt Tõrva valla heakorraeeskirjale (Tõrva Vallavolikogu
21.08.2018 määrus nr 28). Peale uute hoonete ehitamist tuleb heakorrastada haljasalad.
5.2 Piirded
Ärimaa krundile ei ole piirete rajamist üldjuhul kavandatud. Piiret võib rajada teenindusala,
majandushoovi vms piiramiseks. Teenindusala ei tohi jääda tänavapoolsele alale. Lubatud
võrkaiad, mille suurim lubatud kõrgus on 3 m. Plankaedade rajamine on keelatud.
Piirde täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. Piire peab kokku sobima hoonete
arhitektuuriga, materjalide valikuga ja värvitooniga.
Kui soovitakse rajada piirdeaeda, siis piirdeaia asukoht, kõrgus ja arhitektuurne lahendus
määratakse ehitusloa taotlemisel hoone projektiga või eraldi piirdeaia projektiga, millele tuleb
esitada ehitusteatis.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata
tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi,
mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1
ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte. Kui kavandatavates hoonetes planeeritakse
tegevust, mille kohaselt on keskkonnamõju hindamine või eelhindamine vajalik, tuleb see
läbiviia ehitusloa või keskkonnaloa menetluse raames.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses
keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale
keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist,
heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uute hoonestuste rajamist, mille
tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna
vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja
lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.1 Keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta;
Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale,
sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale
ohutumad;
Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline
keskkonnareostus;
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
19
Helme tööstusala detailplaneering
Tänava-ja muus välivalgustuses kasutada LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat
valgustust vms;
Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda LKS-st
tulenevatest nõuetest.
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon
Planeeringuala lähiümbruses asuvad hoolekandeasutus ja elamuala. Planeeringuala ja
lähiümbruses asuv elamuala piirnevad lõuna poolt riigiteega nr 6 Valga-Uulu, mille aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus (2023) on 2797.
Planeeringuala müraolukorra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest (edaspidi määrus nr
71). Müra normtasemed on toodud seletuskirja tabelis 2 Müra normtasemed II kategooria
aladel. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegsed
müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel müratundlikel aladel määruses nr 71 toodud
asjakohase mürakategooria piirnorme.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt tuleb müraallika valdajal tagada, et tema müraallika
territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Planeeringuga ei kavandata ehitist, mis võib
kaasa tuua müra normtaseme ületamist ja mürahinnangut planeeringu etapis ei koostata. Ehitise
projekteerimisel tuleb tagada, et tegevusest lähtuv müra jääb alla normi piiri või võtta kasutusele
meetmeid müra leevendamiseks.
Projekteerimisel tuleb arvestada riigitee liiklusest ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringute ulatust (vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva
müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Ehitusperioodi
ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala
lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ületada määrusega nr 71 II kategooria maa-
alale kehtestatud liiklusmüra piirväärtusi (tabel 2). Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud
saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016
määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Transpordiamet on teavitanud, et ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Tabel 3 Müra normtasemed II kategooria aladel (määrus nr 71)
Müra piirväärtus LpA,eq,T Müra sihtväärtus LpA,eq,T
3,4,5
Müra liik, ühik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra3,4,5
[dBA] [dBA] [dBA] [dBA]
Müra kategooria Aeg2
II kategooria – päev 60 60 55 50
haridusasutuste, 651
tervishoiu- ja öö 55 45 50 40
sotsiaalhoolekande- 601
asutuste ning
elamumaa-alad,
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
20
Helme tööstusala detailplaneering
maatulundusmaa
õuealad, rohealad
1
müratundliku hoone teepoolsel küljel;
2
päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;
3
tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse
tööstusmüra sihtväärtust;
4
ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset;
5
impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella
7.00–19.00.
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas
koguses jäätmete teke. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.
Hoonete planeerimisel tuleb arvestada, et detailplaneeringu realiseerimise järgselt oleks
lähiümbruskonna hoonetel tagatud piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015
„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes.
Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus
hoonetes“ nõuetele.“
Arvestades, et planeeringuala naabruses asuvaid elamuid ja hoolekandeasutust, tuleb
ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:
Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid
olemasolevate elamute läheduses öisel ajal – nii saab tagada ehitusaegse müra- ja
vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele;
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00 (vältida tavapäraseid
puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele;
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Tehnoseadmete paigutamisel ja mürarikaste tegevuste puhul jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele;
Planeerimise käigus tuleb arvestada asjaoluga, et planeeringualal alajaama tööst
põhjustatud müratase ei ületaks määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra
normtasemeid.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
21
Helme tööstusala detailplaneering
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb Tõrva vald kõrge
radoonisisaldusega riskiklassi alale.
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn-
sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.
Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning
ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi
ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest,
põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandal.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Vastavalt
standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski
tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja
eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³).
Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval
alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt
mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni eluruumidesse sisseimbumise
tõkestamiseks vastavalt EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ja EVS
840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
esitatud nõuetele.
Hoonetes, kus töötajad viibivad igapäevaselt tuleb tagada radooniohutu keskkond arvestades
EVS 840:2023 standardis „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tõrva valla
jäätmehoolduseeskirjast (Tõrva Vallavolikogu 16.08.2022 määrus nr 13).
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja (kinnistu valdaja), kellel lasub
kohustus organiseerida kogutud jäätmete regulaarne äravedu. Jäätmete liigiti kogumiseks tuleb
paigaldada kogumismahutid. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse
mehhaniseeritult. Jäätmete kogumine lahendada üldjuhul hoone siseselt. Sorteeritud jäätmete
kogumiskoha täpne asukoht lahendada projekteerimise käigus.
Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja (tööde
teostaja) peab rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat
keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda
Jäätmeseadusest. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad
sobima antud keskkonda.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
22
Helme tööstusala detailplaneering
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”, Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
kahju. Seetõttu peab ehitistevaheline kuja olema vähemalt 8 m, et takistada tule levikut teistele
ehitisele. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või
muude abinõudega.
Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskujad tagatud.
Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahendiga;
3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale
ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega
kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla
luugi või ukse kaudu.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud planeeritud avalikult kasutatava tee ja
juurdepääsuteede kaudu. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt
hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Kui kinnisesse siseõue on vajalik
sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõue pääs peab olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m
kõrge. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal.
Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017
määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest. Planeeringuala
ehitised liigituvad tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisiga hooneteks (tööstus- ja laohooned).
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on TP2. Projekteerimise staadiumis, kui on teada
täpsed hoone parameetrid ja nõuded, on lubatud tulepüsivusklassiks määrata ka TP3.
Tulepüsivusklassi määramisel peavad olema täidetud kõik ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.
Väline kustutusvee lahendus ja hulk määratakse vastavalt Siseministri 18. veebruari 2021
määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust
ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Kustutusvee normvooluhulk ehitise puhul, mille põlemiskoormus on 0-600 MJ/m2 on 10 l/s,
eripõlemiskoormusega 601 MJ/m2 kuni 1200 MJ/m2 on minimaalselt 20 l/s ja üle 1201 MJ/m2
on 30 l/s. Arvestuslik tulekahju kestus 3 h.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
23
Helme tööstusala detailplaneering
Lähim tuletõrjevee hoidla suurusega 50 m3 asub Tootmise tn 2 kinnistu piiril. Krundile POS 3
on kavandatud uue tuletõrjevee mahuti rajamine. Mahuti täpne maht ja mahutite arv
lahendatakse projekteerimisel. Mahutil peab olema ööpäevaringne vaba juurdepääs.
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel tuleb lähtuda standardist EVS
809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”, 29.11.2002.a. Planeeringus on toodud võimalikud probleemid ning antud
soovitused projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua
mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Keskkond, mis on korras, on
ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev
järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse
lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire
eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne).
Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Lisaks korrashoiule tuleb
tagada konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed (selgitavad/suunavad
viidad). Piirkonna väärtust tõstavad atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, kõnniteed.
Ehitamisel tuleb kasutada atraktiivseid, vastupidavaid ja kvaliteetseid värve ja materjale (uksed,
aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid)
8.1.2 Elavus
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on
kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal.
8.1.3 Valgustus ja vargused
Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Kuriteohirmu saab
vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja
valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad
kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud ja hooviala. See vähendab
kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Puudulikust
valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine suurendab inimeste
ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks kogemuseks, kuna inimestel on
vähe kontrolli olukorra üle. Oluline on valgustada autoparklad. Samuti on mõeldav
turvasüsteemide ehitamine hoonetele. Parklate jälgimine, soovitavalt videovalve abil, vähendab
autovarguste ja autodega seotud kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast
ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning
nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude
ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
24
Helme tööstusala detailplaneering
tegevust. Kõikide planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida
kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
Planeeringualal kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud tehnovõrkude joonisel.
9.1 Geodeetilised märgid
Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogu andmetel asub planeeringuala lääneosas
geodeetiline märk nr 3491 (GPA ID 13599, 54-311-3491).
Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist. Kaitsevöönd on geodeetilist märki
ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse
inimtegevust. Ruumiandmete seadusest tulenevalt on geodeetilise märgi kaitsevööndis
geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist
märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:
1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine,
puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega
geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;
2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele
läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine.
Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks loa saamiseks esitab huvitatud isik märgi
omanikule taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse
saamisest arvates.
Ehitustööde teostamisel ja geodeetiliste märkide kaitse korraldamisel tuleb arvestada, et:
1. Kinnisasja omanik peab lubama teostada geodeetilise märgi mõõtmis- ja hooldustöid
ning tagama juurdepääsu märgile.
2. Kui kinnisasjal asuv geodeetiline märk on kahjustatud või hävinud, peab kinnisasja
omanik sellest viivitamata teavitama Tõrva Vallavalitsust.
3. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on
vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale.
4. Kui tööde käigus saab rikutud geodeetilise märgi tähistus, siis peale tööde lõpetamist
tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.
5. Geodeetiliste tööde tegemine ja kooskõlastamine toimub vastavalt keskkonnaministri
28.06.2013 määrusele nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise
kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise
kord“.
Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis
tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on riikliku geodeetilise töö korraldajaks Maa-
amet ja kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus.
9.2 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks krunte läbivatele
tehnovõrkudele ja planeeringualast väljapoole kavandatud tehnovõrkudele kaitsevööndite
ulatuses (vt p 10 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED vastav alapunkt).
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
25
Helme tööstusala detailplaneering
Krundile POS 22 on tehtud ettepanek kasutusõiguse seadmiseks Helme sisetee
avalikuks kasutamiseks.
Krundile POS 23 ja 6 Valga-Uulu tee katastriüksusele on tehtud ettepanek
kasutusõiguse seadmiseks jalg- ja jalgrattateele.
Krundile POS 1 on tehtud ettepanek kasutusõiguse seadmiseks Tootmise tänava äärse
peatumiskoha rajamiseks.
Krundile POS 3 on tehtud ettepanek kasutusõiguse seadmiseks tuletõrje veevõtukohale.
Krundile POS 18 on tehtud ettepanek kasutusõiguse seadmiseks reoveepumplale.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Planeeringuala läbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud, elektri madal- ja
kõrgepingekaablid ning kaugküttetorustikud. Tootmise tänava ääres on tänavavalgustus.
Planeeringualal asuvad alajaamad AJ13998 (Helme II) ja AJ13997 (Neeme), mis on 2024.
aastal ümber ehitatud. Valga-Uulu riigitee ääres asub ELASA sidekaabel. Tootmise tn 2
kinnistul asub katlamaja ning Puhatusseadmete katastriüksusel Helme reoveepuhasti. Tootmise
tänava ja Väike tee ristmiku läheduses, Tootmise tn 2 maaüksusel, asub tuletõrjevee mahuti.
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel
planeeringu joonistel. Detailplaneeringu lahenduse on koostatud vastavalt võrguvaldajate poolt
väljastatud tehnilistele tingimustele.
10.1 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 484601.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala koormuskeskmesse kavandatud uus
komplektalajaam. Alajaamale peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama
toide on kavandatud 15kV maakaabelliiniga alajaamadest AJ13998 (Helme II) ja AJ13997
(Neeme).
Planeeritud kruntide elektrivarustus tagatakse uuest alajaamast 0,4 kV maakaablitega. Kruntide
piiridele on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeringud
mitmekohalistena ja alati vabalt teenindatavad („Nõuded madalpinge kaablivõrgu
projekteerimiseks”). Planeeritud elektrivõimsus on 3x160A. Elektritoide liitumiskilbist
kavandatava hooneteni on ettenähtud maakaabliga, kuid see lahendatakse projekteerimise
staadiumis, kui on teada hoonete täpsed asukohad.
Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ettenähtud perspektiivsete 15 ja 0,4 kV maakaablite
koridorid. Vastavalt tehnilistele tingimustele ei ole lubatud elektrikaablite planeerimine piki
sõiduteed ega planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi
OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on kavandatud servituudi või sundvalduse alana
(kaitsevööndi ulatuses). Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
26
Helme tööstusala detailplaneering
nõuded“ kohaselt on maakaabli kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole ning alajaama
kaitsevöönd 2m seinast või piirdeaiast.
Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete katusele ja fassaadile.
10.2 Tänavavalgustus
Tootmise tänava ääres on olemasolev tänavavalgustus. Tootmise tänava laiendamisel tuleb
vajadusel olemasolevad valgustuspostid ümber paigaldada.
Detailplaneeringuga ei ole kavandatud täiendava tänavavalgustuse rajamist. Hoonete
projekteerimisel tuleb lahendada kinnistusiseste õuealade, parklate ja hoonete fassaadide
valgustus. Kasutada säästlikke lahendusi - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust
vms.
Tööstusala valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida
nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada projekteerimisel leevendavaid meetmeid.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 28.10.2024
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39244590 ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)
poolt 10.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT4019.
Piirkonnas puudub Telia Eesti AS-le kuuluv optiline kaabel. Valga-Uulu tee ääres asub ELASA
optiline kaabel ja lähim võimalik liitumispunkt on Valga-Uulu tee ja Helme-Holdre-Taagepera
tee ristmiku lähedal asuv ELASA sidekaev 101K02, milles kaablimuhv 101M01.
Telia teenusega liitumiseks projekteerida ja ehitada Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele
(ELA_SA) kuuluvast sidekaevust 101K02 sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm). •
Sidekaevu 101K02 jätta kaablivaru 15m. Kaabli ühendamiseks muhvi 101M01 tuleb teenust
pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA-lt klienditellimus KLT. Multitoru ja kaabli toomine
sidekaevu 101K02 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti,
juuresolekul. Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti.
Sideteenuste tarbimise võimaldamiseks planeeritud kruntidel tuleb rajada ühendus ELASA
sidevõrgu ühenduskaevust kuni objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani.
Detailplaneeringuga on lahendatud trassikoridori asukoht kuni hoonestusaladeni. Tehniline
lahendus antakse projekteerimise staadiumis vastavalt Telia Eesti AS ja ELASA tehnilistele
tingimustele.
Sõltuvalt hoonete asukohtadest tuleb kinnistusiseste sidetrasside asukohad ning hoone
sisevõrgud lahendada projekteerimise käigus.
Siderajatiste maakasutusõigus on kavandatud servituudi või sundvalduse alana (kaitsevööndi
ulatuses). Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ kohaselt on
sideehitise kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole.
Sideliini kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). Liinirajatise kaitsevööndis
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
27
Helme tööstusala detailplaneering
töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd
tuleb teostada käsitööna.
Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi
(ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastav
tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste
tööde tegemiseks:
mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45
meetrit;
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustööd;
puude istutamine ja langetamine; vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis
süvendustööde tegemine,
veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega
liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja
varumine;
pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele
läbisõidukohtade rajamine;
muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib
toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. Tööde teostamine Telia sidevõrgu
kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Vastavalt tehnilistele
tingimustele ei võta Telia Eesti AS sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele tuleb riigiteega ristuvad tehnovõrgud
rajada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja
-rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Tehnovõrgu omanik peab enne
projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos
projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks
isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks.
10.4 Veevarustus
Planeeritava ala veevarustus on lahendatud vastavalt OÜ Tõrva Veejõud tingimustele. Joogiks
ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses
nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe
esitamise nõuded“ toodule.
Lähim ühisveevärgi torustik läbimõõduga De63 asub Kooli tänaval ja Tootmise tänaval.
Planeeritud kruntidele veevarustuse tagamiseks on kavandatud ühisveevärgi rajamine
kavandatavate tänavate äärde. Ühenduskoht olemasoleva ühisveevärgi torustikuga asub
Tootmise tn 2 krundi lähedal. Torustike läbimõõdud lahendatakse projekteerimise käigus
vastavalt kruntide perspektiivsele veevarustusele. Kruntide piirile paigaldada veesiiber, mis
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
28
Helme tööstusala detailplaneering
jääb liitumispunktiks ühisveevärgiga. Krundil POS 1 (Kooli tn 19) on olemasolev liitumispunkt
Kooli tänaval ning krundil PSO 17 (Tootmise tn 2) on olemasolev liitumispunkt Tootmise
tänaval.
Krundile POS 3 on kavandatud avaliku kasutusega tuletõrjeveemahuti.
Ühisveevärgi torustike maakasutusõigus on kavandatud servituudi või sundvalduse alana
(kaitsevööndi ulatuses). Kliimaministri 12.09.2023 määruse nr 57 „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ kohaselt on ühisveevärgi maa-aluse torustiku kaitsevöönd
alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole.
10.5 Reoveekanalisatsioon
Planeeritava ala reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt OÜ Tõrva Veejõud tingimustele.
Planeeringuala idaosas asub Helme reoveepuhasti (PUH0821660), mis on rajatud 1986. aastal.
Helme reoveepuhasti projekteeritud koormus on 300 ie. Puhasti koosneb põhipuhastist
(biokilepuhasti) ning järelpuhastist (biotiigid, 5 tk).
Põhipuhasti kuja on 50 m ning biotiikide kuja 100 m. Kujade määramisel lähtutakse
keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (edaspidi määrus nr
31) ning veeseadusest. Kanalisatsiooniehitise kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise
hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest (veeseadus § 134 lg 4).
Kanalisatsiooniehitise kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette
töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale (veeseadus § 134 lg 5).
Kuni olemasolev puhasti ja biotiigid on kasutusel, ei saa rajada kujasse teatud kasutusotstarbega
hooneid vastavalt veeseaduse § 134 lg 1-le. Nende alla kuuluvad elamud ning majutus-, ravi-,
spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushooned, samuti transpordihooned, mis teenindavad
regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevud. Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda
kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned, sealhulgas tööstus- ja laohooned ning
transpordihooned, mis ei teeninda regulaarselt inimesi.
Lähim isevoolne ühiskanalisatsiooni torustik läbimõõduga De200 asub Väike teel ning OÜ
Tõrva Veejõud tingimustele on võimalik ühiskanalisatsiooni liitumiskaev KK-1.5 (560/500;
HP=78,34; KP=75,17; H=3,17) Tootmise tänava ja Väike tee ristmikul. Väike teel asuva
kanalisatsioonitorustikuga juhitakse olmereoveed planeeringuala idaosas asuvasse Helme
reoveepuhastisse.
Pikemas perspektiivis on plaanis Helme reoveepuhasti likvideerida ning Helme aleviku reoveed
juhtida Tõrva ühiskanalisatsiooni võrku. Planeeringu elluviimine kruntide POS 18-POS 21 osas
on võimalik peale seda, kui Helme puhastusseadmed on kasutusest väljas ja likvideeritud.
Reovete juhtimiseks Tõrva alevikku, on kavandatud ülepumpla rajamine krundile POS 18.
Kruntide POS 18-POS 21 reoveed tuleb juhtida POS 18 kavandatavasse pumplasse. Lisa
pumpla rajamise vajadus kruntide POS 18-POS 21 reovete juhtimiseks, tuleb lahendada
projekteerimisel.
Torustike läbimõõdud lahendatakse projekteerimise käigus. Kruntide piirile tuleb paigaldada
vaatluskaev, mis jääb liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Krundil POS 1 (Kooli tn 19) on
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
29
Helme tööstusala detailplaneering
olemasolev liitumiskaev Kooli tänava pool ning krundil POS 17 (Tootmise tn 2) Väike tee
ääres.
Planeeritud kruntidel ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi peab vastama olmereovee nõuetele.
Sõltuvalt krundil arendatavast tegevusest võib olla vajadus krundisisese kohtpuhasti või
eelpuhasti rajamiseks.
Ühisveevärgi torustike maakasutusõigus on kavandatud servituudi või sundvalduse alana
(kaitsevööndi ulatuses). Kliimaministri 12.09.2023 määruse nr 57 „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ kohaselt on ühiskanalisatsiooni maa-aluse survetorustiku
ja isevoolse torustiku kaitsevöönd alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m torustiku
telgjoonest mõlemale poole.
10.6 Sademevee kanalisatsioon
Planeeringuga ei kavandata sademevee kanalisatsiooni rajamist. Tänavatel, parklates ja hoonete
katustelt kogutud sademetevee juhtimiseks eelistada säästlikke lahendusi (nt immutusalad,
immutusplokid, imbkaevud, viibetiigid, viibekraavid, haljasribad, vettläbilaskvad katendid,
kivisillutised jne). Katenditega aladel tuleb sademeteveed juhtida haljasaladele, kus see
immutatakse pinnasesse. Sademetevee ärajuhtimise peab tagama vastav kalle.
Vajadusel tuleb parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule liivapüüdur ja I-klassi
õlipüüdur. Pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019
määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused sätestatud sademevee saasteainesisalduse
piirväärtustele“ (veeseadus (VeeS) § 129 lg 4 ja 5).
Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.
Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise tehniline lahendus ning liiva- ja
õlipüüdurite ning vajadusel pumpla täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus, kui on
teada hoone ja parkla täpsed lahendused.
10.7 Soojavarustus
Planeeringuala soojavarustus on lahendatud vastavalt SW Energia OÜ poolt väljastatud
projekteerimistingimused nr 2510202401.
Planeeritavate hoonete soojusvajadus selgitada projekteerimise käigus. Võimalik liitumispunkt
kaugküttevõrguga asub Tootmise tn 2 krundil asuva katlamaja ees olev magistraal Dn100.
Vastavalt projekteerimistingimustele on kaugküttevõrgus ringleva soojuskandja maksimaalsed
arvutuslikud parameetrid:
küttehooajal: T1 / T2 = 75 / < 55 ֩C;
kütteperioodi välisel ajal: T1 / T2 = 60 / ≤25 ֩C.
Ühenduskohast kuni kruntide liitumispunktideni rajada kaugküttetorustik (võrk). Hoonete
projekteerimisel tuleb lahendada kruntide sisene soojavarustus, kui on teada kavandatavate
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
30
Helme tööstusala detailplaneering
hoonete soojussõlmede asukohad. Trasside asukohad projekteerida nii, et need ei läbiks hooneid
ja et sisendid oleksid ruumides, kuhu paigaldatakse soojusmõõturid ja soojussõlmed.
SW Energia OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus lahendada servituudi või sundvalduse alana
(kaitsevööndi ulatuses). Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ kohaselt on maa-aluste soojustorustike kaitsevööndi ulatus alla 200 mm läbimõõduga
torustikul 2 meetrit torustiku välispinnast mõlemale poole.
Tehnovõrkude lahendust ning liitumispunktide asukohtasid võib projekteerimise käigus
kooskõlastatult võrgu valdajaga täpsustada. Tehnovõrkude paigutamisel tuleb arvestada
olemasolevate ja projekteeritud puude paiknemisega (sh juurestiku kaitsealaga). Maa-aluste
tehnovõrkude paigutamisel juurestiku kaitsealale, tuleb nende kahjustamise vältimiseks
kasutada juuretõkkeid või paigaldada tehnovõrgud ühisesse kinnisesse kanalisse, mille
hooldamiseks pole juurestiku kaitsealal vaja teha kaevetöid.
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised,
sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega nähakse ette uute ettevõtluse ja tööstushoonete
rajamist, mis toetab Helme aleviku ja Tõrva valla ettevõtluse üldist arengut. Arendus mõjutab
ka positiivselt ehitusvaldkonda ja üldist majanduskeskkonna aktiivsust. Majanduskeskkond
muutub mitmekesisemaks ja seetõttu jätkusuutlikkumaks. Kavandatav tegevus on kooskõlas
üldplaneeringus väljatoodud valla pikemaajaliste arengusuundadega.
Tööstusala arendamine suurendab alevikus uute töökohtade teket ning teenuste kättesaadavust
- piirkonda tuuakse uusi töökohti, teenusepakkujaid ja tarbijaid. Piirkonda lisanduvad töötajad
tarbivad ka teisi piirkonna teenuseid.
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ega lähiümbruses. Planeeritud
tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid negatiivseid muudatusi. Kavandatav tegevus hõlmab kasutusest väljas olevaid
alasid. Ala korrastatakse ning hoonestuse kavandamisel olemasolevale rohumaale muudab
väljakujunenud maastikupilti. Tööstusala arendus ei mõjuta lähipiirkonna muinsuskaitselisi ega
pärandkultuuri objekte, sest need asuvad mõjupiirkonnast kaugemal. Kavandatava tegevusega
ei tekitata eeldatavalt ohtu inimese tervisele, heaolule ega varale.
Planeeringualal on hea logistiline ühendus Valga-Uulu maanteega. Ettevõtlus- ja
tööstushoonete rajamine suurendab planeeringuala kasutusaktiivsust ja liiklussagedust, millega
võib kaasneda nt mürahäiringute kaudu mõningane mõju inimeste heaolule, kuid olulise mõju
esinemine on ebatõenäoline. Inimese tervise kaitsmiseks on kehtestatud nõuded nii müra,
õhusaaste kui veesaaste tasemetel. Kui kehtivaid nõudeid on täidetud, siis inimese tervist
mõjutavat keskkonnamõju ette näha ei ole. Tööstusala ja elamute ala vahele kavandatakse
puhverhaljastus.
Üldiselt kaasnevad detailplaneeringu elluviimisel tavapärased ehitustegevuse seotud mõjud
looduskeskkonnale (mõju müratasemele ja õhu kvaliteedile, veekasutusega kaasnev mõju,
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
31
Helme tööstusala detailplaneering
taimestiku eemaldamine ja pinnasetööd jne), kuid vajalike keskkonnameetmetega arvestades ei
ole olulise keskkonnamõju esinemist ette näha.
11.2 Planeeringu rakendamise võimalused ja elluviimise kava
Detailplaneeringu elluviimiseks tuleb ehitada välja planeeringuala juurdepääsuteed ja
tehnovõrgud. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub tehnovõrgu valdajatega sõlmitavate
kokkulepete alusel ja vastavalt tehnovõrguvaldaja poolt esitatud tingimustele.
Planeeringu elluviimise järjekord;
1. Maakorraldustoimingud – katastriüksuste moodustamine;
2. Planeeringuala taristu projekteerimine (tehnovõrgud ja teed) ja välja ehitamine;
3. Ehitusõiguse realiseerimine.
Planeeringuala elluviimine on võimalik kolmes etapis.
Esimeses etapis toimub planeeringu elluviimine POS 1-POS 8 ja POS 13 osas. Selleks tuleb
rajada Tootmise tänava pikendus, mille kaudu on tagatud juurdepääsud esimese etapi kruntidele
ning krunte teenindav tehniline taristu. Kruntide POS 4-POS 8 elluviimisel tuleb täiendavalt
arvestada olemasolevate reoveepuhasti ja biotiikide kujadest tulenevate tingimustega (Vees §
134) ning kuni kanalisatsiooniehitiste kasutamiseni ei saa nende kruntidel rajada teatus
kasutusotstarbega hooneid (sh kaubandus- ja teenindushooneid ega transpordihooneid, mis
teenindavad regulaarselt inimesi).
Teises etapis toimub planeeringu elluviimine kruntide POS 9- POS 12 osas. Rajatakse
Tootmise tänava pikenduse ja Karja tänava pikenduse vaheline tee. Rekonstrueeritakse ja
laiendatakse planeeringualast väljapool asuvad Kooli ja Karja tänavad.
Kolmandas etapis toimub planeeringu elluviimine kruntide POS 18-POS 21 osas. Kruntidele
juurdepääsude tagamiseks tuleb laiendada Väike teed ja Helme siseteed. Kolmanda etapi
elluviimine on võimalik peale seda, kui Helme ühiskanalisatsioon juhitakse Tõrva võrku ning
Helme aleviku puhastusseadmed on likvideeritud. Puhastusseadmete katastriüksus on
olemasoleval otstarbel kasutusel, kuni selleks on vajadus.
Enne hoonetele kasutuslubade väljastamist peavad olema välja ehitatud ka krundi POS 1
juurdepääsud, parkla ning hooneid teenindavad tehnovõrgud kuni liitumispunktideni.
Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt
endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks
Rajatavad tehnovõrgud alates ühisvõrgu ühenduskohast kuni krundi liitumispunktini
võõrandatakse peale nõuetekohast väljaehitamist vastavale tehnovõrgu valdajale. Edasised
hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute alusel.
Tehnovõrkude alale seatakse omanike vahel reaalservituudid või sundvaldused peale tehniliste
tööprojektide kooskõlastamist.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
32
Helme tööstusala detailplaneering
Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
esitada moodustatud krundi aadress, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale
planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja
ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)
ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb
tekitaja poolt hüvitada koheselt.
OÜ Wesenberg Töö nr 77-0724 10.02.2025
33
TÕRVA VALLAVALITSUS
Terviseamet Teie 20.01.2025 nr 9.3-1/24/5034-3
[email protected]
Meie 13.02.2025 nr 7-1/2025/9-1
Helme tööstusala detailplaneeringu
kooskõlastamine
Austatud koostöötegija
Tõrva Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldusega nr 2-3/2024/168 algatati Helme tööstusala
detailplaneering. Helme tööstusala detailplaneeringu (edaspidi DP), mille eesmärgiks on ala
terviklik lahendamine toimivaks äri- ja tööstuspiirkonnaks. Planeeringuala asub Helme aleviku
lääneosas ja jääb üldplaneeringuga määratud tiheasustusalale. DP alusel jagatakse maa-ala
kruntideks ja määratakse nende ehitusõigus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10,4 ha.
Tõrva Vallavalitsus esitas Terviseametile 27.12.2024 nr 7-1/2024/15-1 kooskõlastamiseks
Helme tööstusala DP eelnõu.
Terviseamet ei kooskõlastanud oma 20.01.2025 nr 9.3-1/24/5034-3 vastuskirjaga Helme
tööstusala detailplaneeringut ning juhtis tähelepanu esinevatele puudustele.
Oleme koostöös planeerijaga Terviseameti tähelepanekutega arvestanud ja planeeringu
seletuskirja täiendanud.
Käesoleva kirjaga esitame Teile kooskõlastuse saamiseks detailplaneeringu eelnõu
(planeerimisseaduse § 133 lõige 1). Planeeringuga seotud materjalid on avalikustatud Tõrva
valla veebilehel https://kov.torva.ee/et/koostamisel-olevad-detailplaneeringud. Kui kooskõlastaja
ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates kooskülastusest keeldunud või
arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneeringueelnõu
kooskülastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Elias
vallavanem
____________________________________________________________________________________________________________________
Kevade 1 Tel + 372 766 5310 Arvelduskontod:
68605 Tõrva E-post
[email protected] EE231010202007043007 SEB Pank
registrikood 77000418 http://kov.torva.ee EE442200001120082651 Swedbank
2
Lisa: Helme tööstusala detailplaneeringu seletuskiri
Dokumendi koostaja:
Jane Mölder
766 5318
[email protected]