Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmine

Enefit Industry AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine SELETUSKIRI Jõhvi 2025 Sisukord TAOTLUSE ERISUSED ................................................................................................................. 3 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK ............................................ 3 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ......................... 4 2.1 Üldandmed ......................................................................................................................... 4 2.2 Maavaldused ....................................................................................................................... 5 2.3 Teenindusmaa ..................................................................................................................... 5 2.4 Piirangud ............................................................................................................................ 5 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .......................................... 6 3.1 Uuringud ............................................................................................................................. 6 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ............................................. 8 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................... 8 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu................................................................................................ 8 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus ...................................................................................... 9 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS ................................................................................... 9 5.1 Tehnoloogia ........................................................................................................................ 9 5.2 Kaevanduse aastatoodang................................................................................................. 10 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA ............................. 10 6.1 Mäeeraldise piir ................................................................................................................ 10 6.2 Kaevandamise sügavus..................................................................................................... 11 6.3 Maavaravaru ..................................................................................................................... 11 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS .................................................................................. 11 2 TAOTLUSE ERISUSED Taotletava mäeeraldise suure pindalalise ulatuse ja allmaameetodil kaevandamistööde planeerimise tõttu palume lubada taotluse graafilistel lisadel asjakohaseid kõrvalekaldeid maapõueseaduse §-st 50 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Taotleme loa menetlemist järgmiste erisustega: 1. Mäeeraldise plaanile ja läbilõigetele ei kanta kaitsetervikuid (keskkonnaministri 23.10.2019määruse nr56 § 39 lg 9 p 9), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 2. Geoloogilistele läbilõigetele ei kanta kaevandamisel jäetavate nõlvade kaldeid joonena ja numbrilisena (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr56 § -39 lg 15 p 3), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 3. Katastriüksuste piirid on toodud mäeeraldise plaanil ja mäeeraldisega kattuvate katastriüksuste loetelu taotluse lisas nr 4; 4. Korrastatud maa plaan (Keskkonnaministri määrus nr 56, § 39 lg 18) taotluse lisas nr 3; 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK Enefit Industry AS (end. Enefit Kaevandused AS) (edaspidi IND) ja Osaühing VKG Kaevandused (edaspidi VKGK) sõlmisid 11. aprillil 2019. aastal koostöölepingu Uus-Kiviõli (edaspidi UK) kaevandusest ühiseks kaevandamiseks. Koostööleppe järgi teevad ettevõtted koostööd, Keskkonnaamet andis IND-le kaevandamisloa L.MK/329491 11.07.2019. Pärast loa saamist taotlesid ettevõtted UK kaevandamisloa osalist ümberregistreerimist selliselt, et VKGK-le kuulub õigus 1/3 - ja IND-le jäi õigus 2/3 UK-le. Keskkonnaamet otsustas osalise ümberregistreerimise 07.08.2019. IND-l ja VKGK-l on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Kaevandamisseadmed, -masinad ja -tehnoloogia vastavad kaasaja nõuetele. Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitsenõudeid silmas pidades. Kaevandatud põlevkivist toodetakse peamiselt põlevkiviõli. Põlevkivisektor rakendab parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT). Maapõueseaduse § 73 lõike 10 järgi anti UK kaevandamisloa osalise ümberregistreerimise tulemusena VKGK-le kaevandamisluba L.MK/333343 põlevkivi kaevandamiseks mäeeraldisel nimega Uus-Kiviõli II kaevandus (edaspidi UK II). UK kaevandamisloa L.MK/329491 kohaselt võis kaevandada maksimaalselt 4 mln t põlevkivi aastas. Enne kaevandamisloa ümberregistreerimist oli maksimaalne aastamäär 6 mln t, mis jagati proportsionaalselt VKG ja IND vahel. VKGK ja IND leppisid vahepeal kokku aastamäärade osas. Keskkonnaameti 23.09.2022 korraldusega nr DM-120983-9 muudeti Uus-Kiviõli II kaevandamisloa aastamäära kõrvaltingimust nr 21. „Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli 3 kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni. Kaevanduse olulisim keskkonnamõju on põhjaveetaseme alandus. Mõju on seda väiksem, mida lühiajalisem on alanduse kestus. Sellest tulenevalt on parim meede keskkonnamõju ohjamiseks kaevanduse võimalikult kiire ammendamine. Muudel keskkonnamõjudel (müra, tolm, vibratsioon, maapinna püsivus jne) ei ole kaevandamise intensiivsusega muud otsest seost kui häiringute kestus. Viimane on seda lühem, mida kiiremini kaevandus ammendatakse. Arvestades eelnevat ja seda, et UK on planeeritud eelkõige asendama Estonia kaevandust, mille maksimaalne lubatud aastamäär on 10 mln t aastas, soovib EK muuta kaevandamisluba L.MK/329491 selliselt, et kaevandada lubatud põlevkivi maksimaalne aastamäär on sarnaselt kehtivale Estonia kaevandusele 10 mln t aastas. IND soovib muuta ka kehtiva kaevandamisloaga lubatud logistilist lahendust. See muudatus on tingitud peamiselt UK ja UK II kaevanduste koosarendamise käigus kumulatiivse keskkonnamõju vähendamise vajadusest. Kaevandamisloa L.MK/329491 punk 10.14 sätestab muu hulgas järgmist: “Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja punkt 10.19 järgmist: „tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud sätted osutavad, et kaevandamisloa alusel ei tohi kaevandatud mäemassi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal rikastada. Mäemass tuleb rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). IND ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Enne loa osalist ümberregistreerimist selline võimalus puudus, mistõttu ei kaalutud loa menetluse käigus eelnimetatud loa sätete muutmist. Samal põhjusel ei käsitletud nimetatud logistilist alternatiivi ka keskkonnamõju hindamisel (aastal 2010). Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat tööstusterritooriumi.. Logistilise lahenduse mõjusid hinnati Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes (OÜ Alkranel, 2022). Eelneva põhjal taotleb IND kaevandamisloa muutmist selliselt, et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi ja aastamäär 10 milj.tonni põlevkivi aatas. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS 2.1 Üldandmed Mäeeraldis (pindala 4130,54 ha) paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates u 2/3 Uus-Kiviõli uuringuväljast. Mäeeraldise põhjapiir on endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu 4 paiknevad endine Aidu karjäär ja olemasolev Ojamaa kaevandus. Lõunast ja kagust piirneb mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldisega. Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Lüganuse vallas. Mäeeraldisel paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja Hiielinna külad. Kiviõli linn asub mäeeraldise põhjapiirist 2–4 km kaugusel. Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 45–63 m. Uuringuvälja lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes 70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja üldpindalast. Mäeeraldis asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures vahetult kaevandusalale jääb väike osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed voolavad uuringuvälja idapiirist 15–20 km kaugusel. 2.2 Maavaldused Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on paljud eraomanikele kuuluvad maavaldused. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eramaavaldused allmaakaevandamist. Suurim metsamaa valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.3 Teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 169,80 ha. Teenindusmaa on taotletud selliselt, et see kattub täpselt katastriüksusega Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126) ja osaliselt katastriüksusega Maidla metskond 6 (44901:003:0840). Kuna seadusandlus ei luba kahele mäeeraldisele kattuvat teenindusmaad, siis UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud. IND ja VKGK on leppinud koostööleppes kokku kaevanduse koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat kaevandust UK mäeeraldise teenindusmaa kaudu. Muu hulgas on kokku lepitud, et EIND taotleb pärast UK kaevandamisloa saamist riigivara valitsejalt kinnistule asukohaga Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Rebu küla (kinnistu registriosas nr 5064408) ning nimega Uus- Kiviõli kaevandus UK kaevandamisloa kehtivuse lõpuni hoonestusõiguse seadmist. Pärast hoonestusõiguse seadmist võõrandas EIND 1/3 mõttelise osa UK teenindusmaa hoonestusõigusest VKGK soovitud ajal VKGK-le. Koostööga tagatakse, et mõlema kaevanduse käitamine on tehniliselt ja juriidiliselt võimalik ilma, et UK II mäeeraldisele tuleks ette näha eraldiseisev teenindusmaa, st et kaevanduse teenindamine tagatakse ühtse taristu abil. 2.4 Piirangud Eeldatavalt mõjutatav keskkond, sh kaitstavad loodusobjektid mäeeraldistel ja selle mõjupiirkonnas, looduskaitse all olevad liigid, vääriselupaigad, pinnaveekogud, põhjavesi, maakasutus ja kultuurimälestised on põhjalikult käsitletud viimases keskkonnamõjude hindamise aruande (edaspidi UK KMH) 5. peatükis ja selle alapeatükkides. 5 Mäeeraldisele jääb muinsuskaitselistest objektidest Uniküla kalmistu. Lisaks jäävad mäeeraldisele ja selle teenindusmaale 31 maaparandushoiuala, nende eesvoolud, puurkaevud, kaks allikat, Purtse ja Hirmuse jõed ning Mehide oja koos kalda piiranguvööndite ning veekaitsevöönditega. Maaparandussüsteemide täpne jaotus nähtub siinse seletuskirja graafilistelt lisadelt ja lisa nr 5. Mäeeraldist läbivad neli riigimaanteed ja mitu avalikus kasutuses olevat kohalikku teed. Piiranguid põhjustavad ka mäeeraldist läbivad või sellele jäävad elektriõhuliinid, maakaabelliinid ning alajaamad. Lisaks jääb mäeeraldisele kas osaliselt või täielikult ligi 200 sideehitist. Rakendades kaevandamisel tavapäraseid ohutusnõudeid ning järgides loale kantud tingimusi, on kaevandamist võimalik organiseerida selliselt, et kaitstavate objektide kaitse on tagatud, piirangutest on kinni peetud ning kaevandamisega tehtud kahjud on kompenseeritud või heastatud. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 3.1 Uuringud Põlevkivialade, sh Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring tehti enne 1940. aastat. Detailuuring oli aastatel 1952–1953. Täiendava uuringu tegi Kohtla-Järve Geoloogia Töökond 1968. aastal. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru ümberhindamise tegi 1995. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskus maavarade osakond, mille kohta koostati aruanne riikliku registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Maavaravaru kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 09.06.1995 protokolliga 95–19. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru viimase ümberhindamise tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal, mille kohta koostati aruanne „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), fondi nr 7957. Maavaravaru kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Projekteerimisettevõttes „Giprošaht“ valmis 1992. aastal IND tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Töös käsitleti kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi kaevandamisest lähtuvat mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid võimalikke riske. RAS „Eesti Maaparandusprojekt“ koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. aastal aruande “Uus-Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna- ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud asumite veevarustussüsteemide rajamiseks. Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi hüdrogeoloogilise mudeliga – töö tegi IND-ga sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Pärast kaevandamisloa andmist tehti UK mäeeraldise piires töötavate 6 veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Kaevanduse mõjupiirkonda on rajatud vaatluspuurkaeve. 2009. aastal tegi OÜ CUMULUS CONSULTING IND tellimusel uuringu „Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.“ 2009–2010 hindas AS KOBRAS IND tellimusel UK keskkonnamõju („Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“). 2013. aastal valmis OÜ Alkranel uuring „Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus-Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse tsoneerimine. Ülduuring (hinnang) kaevanduse ja tööstusterritooriumi võimalike mõjude kohta tööstusterritooriumi mõjualale jäävate kinnisasjade ja nende olulistele osadele“. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. Samal aastal valmis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis töö „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“. 2013. aastal valmis OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud“. Uuringu käigus hinnati mõju nii tundlikele ökosüsteemidele kui ka vee-elustikule ning üleujutusohtu ja heljumi levikut. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. 2013. aastal valmis kohaliku omavalitsuse ja IND koostööleppe alusel tellitud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule Natura 2000 alade inventuur“. 2018. aastal tegi sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis keskkonnaministeeriumi tellimusel töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“. Uuring osutas, et Eesti põlevkivimaardla veel ammendamata osadest on just Uus-Kiviõli kaeveväli kõige väiksema sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõjuga kaevandamispiirkond. 2022.a.valmis Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruanne (Alkranel OÜ) 22.01.2025.a. tunnistati nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne (Maves OÜ). KMH raames teostati täiendavaid uuringuid, mis on KMH lisades kättesaadavad: Lisa 2 välisõhu hajumisarvutused Lisa 3 muististe ja mälestiste kaardistamine Lisa 4 langatamise mõju hinnang maapinna vajumisele Lisa 5 hüdrogeoloogilise mõju prognoos 7 Lisa 6 üleujutuste riskide hinnang Lisa 7 kaevandajate loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest Keskkonnaseirekava kohaselt teostatakse metsiste seiret, pinnavee- ja põhjaveeseiret. Seire tulemused esitatakse KOTKAS infosüsteemi. KMH aruandes esitati soovitused seire täiendamiseks. Muudetud loa välja andmise järgselt uuendatakse vastavalt seirekava ja esitatakse Keskkonnaametile kinnitamiseks, mille järgselt ettevõtted alustavad kavakohase seire korraldamisega. 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootuskihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 15–50 m ning nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted. Mullakihi paksus on 0,2–0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2–8 m. Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumikambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Detailsemalt on kirjutatud KMH aruande lisas nr 5, hüdrogeoloogilise mõju prognoosis. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootuskihindi paksus on pindalaliselt hästi välja peetud. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud kolmes plokis (vt tabel 1). Kogu mäeeraldise piires lasuv varu on uuritud tarbevaru tasemel ja arvatud aktiivse varu katekooriasse. 8  Tabel 1. Põlevkivivaru UK mäeeraldisel Maavaravaru Maavaravaru Taotletava määeraldise ploki nr kategooria pindala, ha maavaravaru, tuh t 1 aT 16 17,150 54 155,000 2 aT 19 37,467 65 098,730 3 aT 575,923 19 229,867 KOKKU aT 4130,544 138 483,597 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,08 m, mäemassi kütteväärtus on 2049 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2652 kcal/kg. Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2113 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2701 kcal/kg. Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2119 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2789 kcal/kg. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS 5.1 Tehnoloogia UK kaevanduste arendamisel lähtutakse IND ja VKGK koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi transportida konveieriga UK mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning kaevandamisjäägid töödeldakse sertifitseeritud tooteks või ladustatakse ja kaubapõlevkivi suunatakse tarbijatele. Mäeeraldiste UK ja UK II kogu maapealne teenindus toimub UK mäeeraldise teenindusmaal. UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud eelpool mainitud õigusaktidest tulenevalt.. Taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine lahendatakse keskonnalubade omanike vaheliste kooskõlastuste ja kokkulepetega. Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi). Tootuskihindi tasapinnal rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edelasuunalistena (piki UK ja UK II piiri) kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaeveväli kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus lõigustatakse paneelstrekkidega. Strekkide läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid. Kamberplokis raimatud kaevis viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. 9 Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, kohaliku tuulutuse ventilaatoreid ja üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Kaevandamisviis on sama Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavale (UK KMH aruandes alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega). Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast, on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse kvaasistabiilse alana. Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee kombainiga. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra nii, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muumine, toimub üksnes lankide servadel. Kombainkaevandamist pikaee kombainiga sobivus otsustatakse sõltuvalt maapinna langetamise ulatusest ja lubatavusest, mida kaalutakse läbi loa muutmisega kaasnevas keskkonnamõju hindamises, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi Rikastamine toimub rikastamisvabrikus. Kaevise rikastamisel eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Kaevandamisjäätmete kasutusvõimalused ja ladestamisvajadused on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. 5.2 Kaevanduse aastatoodang Muudetava loa järgi on põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär 10 mln t aastas. Aastamäära muutmine on vajalik selleks, et tagada mäeeraldise võimalikult kiire ammendamine, vähendades seeläbi keskkonnamõju ajalist kestust ning tagades paremini ettevõtete põlevkiviga varustatamine. 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA 6.1 Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir kattub täielikult Uus-Kiviõli uuringuvälja 1. 2. ja 3. aktiivse tarbevaru ploki piiriga. 10 6.2 Kaevandamise sügavus Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi tootuskihind lasub 15–50 m sügavusel ja langeb laugelt lõuna- ja edelasuunas 0о15/. Uuringuvälja põhjaosas (1. plokk) täheldatakse paikset languse suurenemist kuni 1о10’. 6.3 Maavaravaru Mäeeraldise maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Maavaravaru on esitatud alljärgnevates tabelis 2. UK mäeeraldisega lääne osas kattub kaasneva fosforiidi maavaravaru prognoosvaru 25 plokkiga. Fosforiidi varu asub allpool põlevkivi varu lasumit ja põlevkivi kaevandamisel ei mõjutata.1 Tabel 2. Maavaravaru UK mäeeraldisel aktiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 passiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru 0 reservvaru 0 põlevkivi kaevandatav varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS Mäetööde mõju ümbritsevale keskkonnale hinnati põhjalikult loa andmisel KMH aruandes peatükis 7, kus on toodud ka keskkonnameetmed. KMH peatükk 9 käsitleb seiret ja ptk 10 leevendusmeetmeid ning KMH lisas nr 7 on toodud kaevandajate poolt koostatud loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest. 7.1 Avariiolukorrad Avarii likvideerimise kava, mis sisaldab tegevusplaane, nt tulekahjude ja õlimahutite lekete korral esitab IND kaks aastat enne mäetööde alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses 7.2 Sulgemine Sulgemist ja korrastamist on käsitletud KMH peatükis 10. 11 VKG kaevandamise lõpetamise järgselt annab maapealse taristu üle kasutamiseks IND-ile vastavalt kokkulepitule. Kaevandamise lõpetamisel seadmed demonteeritakse, hooned lammutatakse, maa-alused ja - pealsed osad korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile. Redigeerisid: Oleg Nikitin Allan Viil Ljudmilla Kolotõgina Mai.2025 12 KORRALDUS 26.09.2025 nr DM-111714-34 Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes Enefit Industry AS taotlusele (KOTKAS nr DM-111714-19 ja täiendatud nr DM-111714-21), Maavarade komisjoni 26.06.2025 protokollilisele otsusele nr 25-6 ning Kliimaministeeriumi 11.08.2025 kirjale nr 14-5/25/2854-4, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Enefit Industry AS (registrikood 10579981) Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/329491 järgmiselt: 1.1.1. Määrata kaevandatud maavara aastaseks tootmismahuks maksimaalselt 10 000 tuh t 1.2. seada keskkonnaloale nr L.MK/329491 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.3 „Kõrvaltingimuste seadmine“ järgmiselt: 1.2.1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 1.2.2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja soo piirile lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 1.2.3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 1.2.4. Kaevandamine on keelatud kaitstavale üksikobjektile Mehide männik (KLO4000810) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 1.2.5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 1.2.6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 1.2.7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 1.2.8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 1.2.9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinide ja SAVALA– ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd. 1.2.10. Keskkonnaloa omanik peab kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel, mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab 2(22) keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtjal ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 1.2.11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 1.2.12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori või Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist trassikoridori. 1.2.13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 1.2.14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 1.2.15. Keskkonnaloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks. 1.2.16. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 1.2.17. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja 3(22) kasutusvaldkondade kohta. 1.2.18. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). 1.2.19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. 1.2.20. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. 1.3. avalikustada Enefit Industry AS keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Viru maakond) esitas 12.12.2019 Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/329491 (edaspidi ka keskkonnaluba) muutmise taotluse Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.12.2019 numbriga 12-2/19/537). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse 16.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/537-5. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa muutmise taotluse vastavust maapõueseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 14.01.2020 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt (06.01.2020 kehtima hakanud riigilõivuseaduse redaktsioon). Menetluse käigus taotluse üleviimisel keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi KOTKAS) korrigeeriti taotlust 28.09.2020 (KOTKAS 28.09.2020 numbriga DM-111714-1) ja 11.12.2020 (KOTKAS 11.12.2020 numbriga DM-111714-4). Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet) kontrollisid taotlusi. Maa-ameti 08.01.2021 kirjaga nr 9-3/20/14737-4 anti 4(22) teada, et KOTKAS infosüsteemi dokumendist DM- 111714-4 keskkonnaloa muutmistaotlus T/KL-1006136 maapõue osas muudatusi ei taotleta, siis Maa-ametil MaaPS § 49 lõike 2 alusel arvamuse andmiseks sisulist alust ei ole. Seejuures andis Maa-amet seisuga 30.09.2020 olemasoleva Uus-Kiviõli kaevandusega seotud varuplokkide jääkvaru kogused järgmiselt: 1 plokk – põlevkivi, aktiivne tarbevaru: 54 155 tuh t, 2 plokk – põlevkivi, aktiivne tarbevaru: 65 098,73 tuh t, 3 plokk – põlevkivi, aktiivne tarbevaru: 19 229,867 tuh t. Enefit Kaevandused AS omab Keskkonnaameti 11.07.2019 korralduse nr 1-3/19/1418 alusel kaevandamisluba nr L.MK/329491 kehtivusajaga 11.07.2019-10.07.2049. Enefit Kaevandused AS taotles: 1. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/329491 jäätmete eriosa kandmist. 2. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloaga lubatud põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 10 miljonit tonni. 3. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Taotluses oli õhu ja heitvee osas keskkonnaluba käsitletud järgmiselt: Keskkonnaloa saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (edaspidi õhusaasteluba) nr L.ÕV/325690 ja keskkonnaloa heitvee juhtimiseks suublasse (edaspidi veeluba) nr L.VV/324788 andmete liitmist ei taotleta, kuna eelnimetatud lubade andmed liidetakse maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr KMIN-055. Puurkaevust lubatud põhjaveevõtt rohkem kui 10 m3/ööp ja maavara kaevandamisel eemaldatava vee juhtimine suublasse reguleeritakse keskkonnaloaga nr L.MK/333343. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 4130,54 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 169,80 ha. Seisuga 30.06.2019 on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru ja kaevandatava varu kogus 138 483,597 tuh t. 2.1.1 Loa taotleja muutmine Keskkonnaluba nr L.MK/329491 registreeriti 01.01.2021 korraldusega nr DM-112790-1 ümber Enefit Power AS-i nimele. Enefit Power AS registrikood 10579981 ja aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107 Ida-Viru maakond. Keskkonnaluba nr L.MK/329491 registreeriti 10.04.2025 korraldusega nr DM-132005-1 ümber Enefit Industry AS-i nimele. Enefit Industry AS registrikood 10579981 ja aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Vastavalt loa ümber registreerimisele muutus ka taotleja keskkonnaloa menetluse käigus. Kuna mõlema loa ümberregistreerimise käigus on tegemist õigusjärgse ettevõttega, siis kandusid üle kõik varasemad tegevused ja kokkulepped uuele loa omanikule/taotlejale. 5(22) 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaanded Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõike 1 ja 2 alusel avaldas Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse esitamise kohta teate ajalehes Põhjarannik (avalikustamise teade esitatud Põhjarannikule 16.01.2020). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel avalikustas Keskkonnaamet 16.01.2020 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Keskkonnaameti Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse 16.01.2020 menetluse võtmise kiri nr 12-2/19/537-5 saadeti lisaks Enefit Kaevandused AS-le teadmiseks Keskkonnainspektsioonile, Põllumajandusametile ja Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaamet saatis maapõueseaduse § 49 lõike 6 kohaselt taotluse 16.01.2020 kirjaga nr 12- 2/19/537-6 Lüganuse Vallavalitsusele ja Muinsuskaitseametile arvamuse saamiseks Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse kohta. Muinsuskaitseamet esitas oma seisukoha taotlusele 12.02.2020 kirjaga nr 1.1-7/921-3. Seisukohas toodi välja järgmist: Juhindudes Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 76 lg 3 ei ole Muinsuskaitseametil Uus- Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmisele vastuväiteid, kui on tagatud Kalmistu (reg-nr. 9104) ja selle kaitsevööndi säilimine muutumatul kujul. Juhime tähelepanu, et MuKS § 31 sätestab, et kui mistahes paigas (ka väljaspool mälestist ja selle kaitsevööndit) avastatakse kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest ametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. Lüganuse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 27.02.2020 otsusega nr 240 ja nõustus Uus- Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusega tingimusel, et loale kantakse täpsustatud Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaa asukoht ja suurus. Alutaguse Vallavolikogu Uus-Kiviõli II keskkonnaloa nr L.MK/333343 menetluse käigus anti 6(22) nõue ka Uus-Kiviõli keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise osas alljärgnevalt. Alutaguse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 30.04.2020 otsusega nr 256 ja nõustus tingimuslikult Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse jätkamisega. Tingimuslik nõusolek menetluste jätkamiseks kehtib ainult eeldusel, et Keskkonnaamet esitab Alutaguse Vallavolikogule arvamuse andmiseks uuesti keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 eelnõud ja korralduste eelnõud ning kaasab Alutaguse Vallavolikogu lubade edasisse menetlusse. Tuginedes maapõueseaduse § 49 lõikele 3 edastas Keskkonnaamet oma 03.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/87 arvamuse saamiseks Enefit Kaevandused AS-i esitatud Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise kaevandamisloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeerium vastas Keskkonnaameti kirjale 06.04.2020 oma kirjaga nr 14-5/20/199- 3. Kirjas märgiti järgmist: Keskkonnaministeeriumi arvates tuleb rakendada määruses nr 56 sätestatud nõuet ning kanda geoloogilisele läbilõikele katastriüksuste piirid, kuna see võimaldab maa omanikul saada infot tema katastriüksusel paikneva allmaakaevanduse kohta. Sealhulgas saab maa omanik infot selle sügavuse kohta ning seeläbi on kinnistu omanikul võimalik arvestada kinnistul planeeritavate tegevustega sh ehitamisega. Keskkonnaministeeriumil ei ole täiendavaid ettepanekuid Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse kohta. 2.3. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, Maapõueseaduse § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on allmaakaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnaamet saatis 28.01.2021 kirjaga nr DM-111714-6 KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel Enefit Industry AS, Alutaguse Vallavalitsusele, Lüganuse Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja Keskkonnaministeeriumile keskkonnamõju eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse tutvumiseks 7(22) ning arvamuse andmiseks. Osaühing VKG Kaevandused saatis Keskkonnaametile 05.02.2021 kirja nr KA.01-06/24-1 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.02.2021 numbriga DM-111704-7), millega palus muuta otsuse punkti 4.3, mille kohaselt KMH menetlusi ei liideta. Osaühing VKG Kaevandused märkis, et Uus-Kiviõli kaevanduse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse arendamisel tehakse koostööd Enefit Power AS-iga, mistõttu on mõistlik KMH menetlused liita. Enefit Power AS palus 05.02.2021 kirjaga nr NJ-KKJ-1/102-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.02.2021 numbriga DM-111714-7) samuti menetlused liita. Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga ning otsuse punkti 4.3, tuginedes KeHJS § 11 lõikele 7. Muinsuskaitseamet saatis Keskkonnaametile 28.02.2021 kirja nr 1.1-7/127-3 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2021 numbriga DM-111704-9), millega andis teada, et nõustub KMH algamisega. Samas kirjas tõi Muinsuskaitseamet välja märkused, millega tuleb KMH programmi koostamise käigus arvestada. Keskkonnaministeerium saatis Keskkonnaametile 01.03.2021 kirja nr 14-5/20/198-5 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2021 numbriga DM-111704- 10), milles toodud täiendustega arvestati KMH algatamise otsuses. Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusele 09.04.2021 (KOTKAS 09.04.2021 nr DM-111704-13). Otsuste kohaselt Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotlustele keskkonnamõju hindamine liideti. Seejuures Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele KMH algatati 09.04.2021 kirjaga nr DM-111714-13. Keskkonnaamet teavitas KMH algatamisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 12.04.2021 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-s 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi 09.04.2021 kirjaga nr DM-111714-13 ning 09.04.2021 kirjaga nr DM-111704-13. Keskkonnamõju hindamise algatamisel tugines Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, lõike 2 punktile 2, § 61 lõigetele 1 ja 5, § 8 lõigetele 1 ja 2, §-le 9, § 11 lõigetele 2, 2 2, 6, 7 ja 11, §-le 13, § 18 lõikele 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 16 lõikele 1, 2, Keskkonnaameti 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.1, Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 „Teabehalduse korra uues redaktsioonis kinnitamine“, Keskkonnaameti teabehalduse korra punkti 4.3 ning keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutlustele. Keskkonnaamet tunnistas 01.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-7 tingimuslikult nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus- Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm). Keskkonnaamet tunnistas programmi 8(22) tingimuslikult nõuetele vastavaks, kuna KMH programmis puudusid ekspertgrupi liikmete nimed, kuid välja oli toodud, milliseid valdkondi ja millist mõju peab eksperdirühm KMH aruande etapis hindama. Peale arendaja poolt puuduolevate andmete (programmi lisa ekspertgrupi koosseisu kohta) esitamist 01.02.2023, luges Keskkonnaamet KMH programmi lõplikult nõuetele vastavaks 02.03.2023 kirjaga nr 6-3/22/8837-11. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teatati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 08.08.2022 ja menetlusosalisi teavitati 08.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-8. Kogu programmiga seotud menetlus on ära toodud programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses. Arendaja valis keskkonnamõju hindajaks Maves OÜ (registrikood: 10097377; aadress: Marja tn 4d, Tallinn, 10617) ning KMH juhteksperdiks Karl Kupitsa (KMH litsents nr KMH0105, kehtib kuni 07.10.2026). Arendaja esitas 31.05.2024 Keskkonnaametile KeHJS § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks KMH aruande eelnõu. Keskkonnaamet kontrollis KeHJS § 20¹ lg 2 kohaselt KMH aruande vastavust KeHJS § 20 nõuetele ning edastas 18.06.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-3 KMH aruande asjaomastele asutustele (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Alutaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus) seisukoha andmiseks. Kliimaministeerium ei soovinud olla enam kaasatud KMH menetlusse, mistõttu Keskkonnaamet neile KMH aruannet seisukohavõtuks ei esitanud. KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 151 lg- te 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Keskkonnaamet kujundas esitatud seisukohtade alusel oma seisukohad ja edastas need koos asjaomaste asutuste kirjadega arendajale KMH aruande täiendamiseks 31.07.2024 kirjaga 6- 3/24/1690-14. Samuti esitas Keskkonnaamet sama kirjaga omapoolsed märkused KMH aruandele, mille alusel palus aruannet täiendada. Seejuures Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 21.08.2024 esitatud seisukoht edastati arendajale 27.08.2024. KMH ekspert parandas ja täiendas KMH aruannet ning arendaja esitas selle koos vastustega esitatud märkustele 27.09.2024 KeHJS § 21 kohase avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaamet teavitas asjaomaseid asutusi (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Alutaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus) KMH aruande avalikustamisest ning avaliku arutelu toimumisest 16.10.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-21. Kirjas selgitas Keskkonnaamet, et seoses KeHJS muudatustega toimub KMH aruande avalikustamisega samaaegselt ka asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine, kuid arvestades haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 põhimõtet (varem tehtud etappe üle kordama ei hakata), siis Keskkonnaamet uuesti asjaomaste asutuste seisukohti üle ei küsi. Küll aga märkis Keskkonnaamet, et asjaomastel asutustel on võimalik esitada avalikustamise käigus 9(22) oma arvamust, sh arendaja ja eksperdi antud vastuste kohta seisukohtade küsimise etapis esitatud märkustele. Aruande avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet teisi menetlusosalisi (KeHJS § 16 lg 3 nimetatud isikuid) 16.10.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-22. Lisaks teavitas Keskkonnaamet KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ajalehes „Põhjarannik“ eesti ja vene keeles (17.10.2024). KeHJS § 16 lg 2 p 3 kohased teated pandi arendaja poolt välja Lüganuse noortekeskuse ja külaplatsi (laulukaare) lähistel olevale teadete tahvlile, Püssi Coop poe juures olevale teade tahvlile, Kiviõli rahvamaja ja Maidla/Savala rahvamaja teadete tahvlile, Savala bussipeatuse teadete tahvlile, ning Rääsa ja Arvila bussipeatusesse. Samuti oli teade väljas Lüganuse vallamaja infostendil ja valla veebilehel ning Alutaguse valla Mäetaguse teenuskeskuse infostendil ja Alutaguse valla veebilehel. Ametlikes Teadaannetes avaldati teade 15.10.2024. KMH aruandega oli võimalik tutvuda avalikul väljapanekul 18.10. – 18.11.2024 (k.a), kokku 32 päeva, mis vastab seaduses nõutule. KMH aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS KMH avalikustamise moodulis (https://kotkas.envir.ee). KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult kuni 18.11.2024 (k.a). Avaliku väljapaneku jooksul andis tagasisidet asjaomastest asutustest Alutaguse Vallavalitsus, valitsusvälistest organisatsioonidest edastasid ühise seisukoha Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ. Keskkonnaamet edastas avalikustamise jooksul esitatud arvamused kirjade laekumise järel koheselt e-postiga arendajale ja eksperdile. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha KMH aruande eelnõu kohta 18.11.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-27. KMH aruande avalik arutelu toimus 21.11.2024 kell 17:00 Kiviõli rahvamaja I korruse saalis ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams. Avalikul arutelul osales kohapeal protokolli kohaselt 19 inimest. Veebis osales 9. Keskkonnaamet kujundas esitatud arvamuste/ettepanekute alusel oma seisukoha ja edastas selle arendajale 06.12.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-30. Keskkonnaamet oli seisukohal, et esitatud arvamuste/ettepanekutega tuleb arvestada osaliselt ning aruannet täiendada. Arendaja esitas 20.12.2024 KMH aruande Keskkonnaametile KeHJS § 22 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Aruande materjalid sisaldasid ka vastuseid nii Keskkonnaameti kui ka kõikide teiste menetlusosaliste esitatud ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise kohta. Samuti saatis arendaja kooskõlas KeHJS § 21 lg 5 Eesti Keskkonnaühenduste Kojale/ Päästame Eesti Metsad MTÜ-le ja Alutaguse Vallavalitsusele (koopia Keskkonnaametile) vastused nende esitatud ettepanekutele/küsimustele KMH aruande kohta. Keskkonnaamet tunnistas Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks 22.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/1690-34. Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.01.2025. Kogu KMH aruandega seotud menetlus on ära toodud keskkonnamõju 10(22) hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses. 2.4. Keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu koostamine ja avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet palus 18.03.2025 kirjaga nr DM-111714-15 Alutaguse Vallavalitsuse ja Lüganuse Vallavalitsuse arvamust Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa taotluse menetluses tähtajaga 18.02.2025 KeÜS § 43 lg 3 kohaselt, kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates (tähtaeg oli 18.02.2025). Keskkonnaamet teavitas, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud (18.04.2025), lahendab Keskkonnaamet tulenevalt HMS § 16 lõikest 2 kaevandamisloa taotluse arvamuseta. Lüganuse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile kirja 21.03.2025, et Lüganuse Vald on tutvunud KMH aruandega ja ei soovi arvamust esitada (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KOTKAS 16.04.2025 numbriga M-111714-16). Alutaguse Vallavalitsuse ei saatnud vastust Keskkonnaameti 18.03.2025 kirjale nr DM-111714- 15. Keskkonnaamet küsis keskkonnaloa eelnõu koostamise käigus Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 muutmise taotluse uuendamist 21.04.2025 kirjaga nr DM-111714- 17. Selgitades, et loa eelnõu koostamise käigus selgus vajadus uuendatud taotluse esitamiseks, kuna luba muudetakse vastavalt taotlusele. Praegu kehtiv taotlus esitati 11.12.2020, kuid käesolevaks hetkeks on muutunud seadusandlusest tulenevad nõuded taotlusele ning arvestada tuleb ka koostatud keskkonnamõju hindamise aruande tulemustega. Seejuures esitati täpsustuse vajadused jäätmete, vee, välisõhu ja maapõue taotluse eriosade kohta. Enefit Industry AS esitas uuendatud taotluse Keskkonnaametile e-kirjaga 03.06.2025 (KOTKAS e-kiri 04.06.2025 nr DM-111714-18 ja taotluse failid registreeritud 04.06.2025 nr DM-111714-19). Keskkonnaamet ja Eesti Geoloogiateenistus (maapõueseaduse § 49 lg 2 alusel riigi geoloogiaalane pädevus) kontrollisid taotlust. Eesti Geoloogiateenistus esitas oma arvamuse taotlusele 06.06.2025 kirjaga nr 13-1/25-936 (KOTKAS 06.06.2025 nr DM-111714-20). Taotlusmaterjalidele tehti alljärgnevad märkused: 1. Graafilisel lisal 1 ja 3 pole plokkide piirjooned nähtavad. 2. Graafilisel lisal 1 puudub 3 ploki asukoht ja nimetus. 3. Graafilise lisa 3 legendis puuduvad kõlvikute leppemärgid. Enefit Industry AS esitas parandatud graafilised lisad 10.06.2025 (KOTKAS 10.06.2025 nr DM-111714-21). 11(22) Lähtuvalt maapõueseaduse § 49 lõikele 7 esitas Keskkonnaamet Uus-Kiviõli keskkonnakaitseloa eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile 18.06.2025 (KOTKAS 18.06.2025 nr DM-111714-22). Maavarade komisjon soovitas 26.06.2025 protokollilise otsusega nr 25-6 nõustuda Enefit Industry AS Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmisega ja kooskõlastada Keskkonnaameti korralduse eelnõu „Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu“. Protokoll on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris 02.07.2025, reg nr 7-2/25/2. Maapõueseaduse § 49 lõike 8 alusel esitas Keskkonnaamet Uus-Kiviõli keskkonnakaitseloa eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile 11.07.2025 (KOTKAS 11.07.2025 nr DM-111714-24), kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Kliimaministeerium saatis Keskkonnaametile 11.08.2025 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise eelnõu kooskõlastamise kirja nr 14-5/25/2854-4 (KOTKAS 12.08.2025 nr DM-111714-25). Vastavalt kirjale Kliimaministeerium kooskõlastas Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu tingimusel, et loas sätestatakse täiendav tingimus järgnevas sõnastuses: Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. Keskkonnaamet lisas tingimuse kõrvaltingimusena (nr 20) loale. KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet 15.08.2025 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid 16.08.2025 ajalehes Põhjarannik ja teadet täpsustati 28.08.2025 ajalehes Põhjarannik. Eelnõu avalikustamise käigus esitati ettepanekuid ja arvamusi, mis on toodud käesoleva korralduse punktis 3.4. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Enefit Industry AS 15.08.2025 kirjaga nr DM- 111714-26 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest. Enefit Industry AS määratud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud. 12(22) 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse Enefit Industry AS Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 tootmismahtu ja määratakse kaevandatud maavara aastaseks tootmismahuks maksimaalselt 10 000 tuh t. Tootmismahu suurus on aga paegu tingimuslik vastavalt keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusele nr 20. Maavara kaevandamise aastamäära käsitleti KMH menetluse raames. Seejuures aastase tootmismahu KMH analüüsi põhjenduse võtab lühidalt kokku alljärgnev KMH aruande peatükis 3.2 esitatud selgitus: Taotluste kohaselt on põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine vajalik selleks, et tagada mäeeraldise piires maavara võimalikult kiire ammendamine ning seeläbi vähendada keskkonnamõju ajalist kestust ning tagada efektiivsemalt ettevõtete põlevkiviga varustamine. Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetakse Enefit Industry AS Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 kõrvaltingimusi. Kõrvaltingimuste muutmise põhjendused on toodud käesoleva korralduse punktis 3.3. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1 Maavara kaevandamine MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5.peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab 13(22) oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse 16.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/537-6 Lüganuse Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lüganuse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 27.02.2020 otsusega nr 24 ja nõustus Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusega märkusteta. Alutaguse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 30.04.2020 otsusega nr 256 ja nõustus tingimuslikult Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse jätkamisega. Tingimuslik nõusolek menetluste jätkamiseks kehtib ainult eeldusel, et Keskkonnaamet esitab Alutaguse Vallavolikogule arvamuse andmiseks uuesti keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 eelnõud ja korralduste eelnõud ning kaasab Alutaguse Vallavolikogu lubade edasisse menetlusse. Keskkonnaamet viis läbi Keskkonnamõju hindamise KeHJS alusel vastavalt Korralduse asjaolu osa punktile 2.3. Lähtuvalt Keskkonnaameti poolt 22.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/1390-34 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandest (KOTKAS KMH nr KMH01521) täiendati keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlust. Taotluses uuendati taotleja andmed ning eemaldati jäätmete, vee ja välisõhu eriosad. Taotluses täiendati seletuskirja ja ajakohastati graafilisi lisasid. Keskkonnaluba muudetakse vastavalt uuendatud taotlusele. Seejuures muudetakse loa kõrvaltingimusi viies need ajakohaseks ja täiendatakse neid vastavalt KMH aruandes toodud leevendusmeetmetele. Kõrvaltingimuste muutmise kaalutlus on toodud punktis 3.3. 3.2.2. Vee erikasutus, jäätmed ja välisõhk Vee erikasutuse, jäätmete ja välisõhu teemasid käsitleti Keskkonnaameti poolt 22.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/1390-34 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KOTKAS KMH nr KMH01521) ja esialgu olid taotlusele lisatud ka vastavalt eriosad. Keskkonnamõju hindamise aruande alusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid keskkonna kaitseks vee, jäätmete ning välisõhu osas. Kuna taotlejal ei ole kavas lähiaastatel kaevandustegevusega Uus-Kiviõli territooriumil alustada, siis praegu taotlejaga kokkulepitult keskkonnaloale vee, jäätmete ja välisõhu osa ei lisata. Vastavasisuline ettepanek tehti Enefit Industry AS poolt KMH aruande kinnitamise järgselt täiendatud taotlusega (KOTKAS nr DM-111714-19). Kas loa taotluses tuleb need osas esitada eriosana käesolevas loas sõltub kaevandamise alustamise aegsest olukorrast. Võimalik on, et teatud jäätmeid ning õhku puudutavaid tegevusi tehakse väljaspool käesoleva keskkonnaloa territooriumi teise loa alusel. Vastavalt lisatakse loale alljärgnev kõrvaltingimus: 19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine 14(22) HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. Keskkonnaloale nr L.MK/329491 kõrvaltingimuste muudatused on välja toodud punktide kaupa alljärgnevalt. Kõikides punktides, kus on mainitud kaevandamisluba asendatakse see keskkonnaloaga, kuna antud luba ei käsitle vaid kaevandustegevust. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 1 uuendatakse ja antakse nõue, et seirekavasid tuleb uuendada vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva korralduse kehtima hakkamist. Uus sõnastus on alljärgnev: 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Kehtiva loa kõrvaltingimusest nr 2 eemaldatakse Oandu soole viide, kuna see ala on väljaspool loa mõju raadiust: 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja soo piirile lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. Kehtival loal olev kõrvaltingimust nr 3 uuendatakse vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande (KMH01521) peatükis 10 toodud metsist puudutavatele leevendusmeetmetele. Lisaks on korrigeeritud metsise elupaikade nimesid ja EELIS numbreid seisuga 12.06.2025, jättes loale elupaigad mille mõjuraadius kattub loa mõju alaga. Koolma metsise elupaik KLO9133446 on alates 09.07.2024 elupaikade KLO9102276 ja KLO9123655 15(22) alusel piiritletud uus elupaik. Samas tuleb arvestada, et metsise elupaikade piire võidakse muuta ka tulevikus ning sellisel juhul peab arvestama uute elupaikade piiridega. Uus sõnastus on alljärgnev: 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00– 9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 4 metsist puudutav osa eemaldatakse, kuna see on välja toodud kõrvaltingimuse 3 all. Samuti on eemaldatud viide Oandu parkmetsa kaitsealale (KLO1200193), mis ei asu käesoleva loa alal. Uus sõnastus on alljärgnev: 4. Kaevandamine on keelatud kaitstavale üksikobjektile Mehide männik (KLO4000810) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 5 teine lause, mis käsitleb planeeritud tegevuse muutmist eemaldatakse, kuna töid saab teostada vaid esitatud arengu plaani alusel. 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 6 sõnastust täiendatakse. Lisatakse täpsustus kirjaliku kokkuleppe nõudena lõhketööde tegemiseks väljaspool tööpäevi. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 7 ei muuteta ja sõnastus jääb samaks: 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 16(22) Kehtiva loa kõrvaltingimus 8 eemaldatakse, kuna tegemist on seadusandlustest tuleneva üldise müra leevendamise nõudega, mida tuleb täita ka ilma antud kõrvaltingimuseta. Kehtiva loa kõrvaltingimus 9 ja kõrvaltingimuse 10 esimene lõik eemaldatakse, kuna seda teemat on vaja käsitleda keskkonnaloa vee erikasutuse all. Vastavad andmed lisatakse vee eriosa lisamisel loale kõrvaltingimuse nr 19 täitmisel. Kõrvaltingimus sõnastatakse järgmiselt: 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 11 numeratsiooni muutub. Samuti vaadati üle kitsendust põhjustatavete objektide asukohad ja nimed. Seejuures 110 kV elektriliin nr 08 sõnastati ümber üldisemalt elektriliinid ja eemaldati geodeetiline märk, mis jäi kõrvaloleva keskkonnaloa alale. Samuti täiendati maaparanduse maaparandussüsteemide infot ning lisati maaparandussüsteemi nimi ning ehitise kood. Kõrvaltingimus sõnastati järgiselt: 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinide ja SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 12 täiendatakse taotleja ettepanekul. Lisatakse täpsustus kõrvaltingimuse esimesse lausesse, et vibratsiooni mõõtmist peab loa omanik teostama kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel. Muudetakse andmete esitamise aega ja pikendatakse mõõtmistulemuse esitamist nädalalt kuule. Samuti muutub kõrvaltingimuse numeratsiooni järgnevalt: 10. Keskkonnaloa omanik peab kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel, mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtjal ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja 17(22) hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. Kehtiva loa kõrvaltingimusi nr 13 ei muudeta, aga muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. Loa kõrvaltingimust 14 täpsustatakse võimalike trassikoridoride osas ning muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori või Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist trassikoridori. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 15 sõnastust ei muudeta, aga muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 16 uuendatakse kõrvaltingimus nr 14 all vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud leevendusmeetmetele. Uus sõnastus on alljärgnev: 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 17 sõnastust ei muudeta, aga muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 15. Keskkonnaloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 18 muudetakse taotleja ettepanekul. Ettepanek on 18(22) halduskoormuse vähendamiseks ülevaateid esitada iga kuue kuu tagant asemel esitada iga aasta tagant (kord aastas). Samuti muutub numeratsiooni järgnevalt: 16. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 19 ei ole enam ajakohane, kuna kõrvaltingimus käsitleb vana teemaplaneeringut ja viidatud KSH-s olevad teemad on käsitletud 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521). Seega see tingimus kustutakse. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 20 sõnastust ei muudeta, aga muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 17. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande (KMH01521) leevendusmeetmete järgi lisatakse alljärgnev kõrvaltingimus: 18. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). Kõrvaltingimus 19 lisatakse keskkonnaloale vastavalt käesoleva korralduse punkt 3.2.2. kaalutlustele järgmiselt: 19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. Kõrvaltingimus 20 lisatakse keskkonnaloale vastavalt Kliimaministeeriumi 11.08.2025 kirjale nr 14-5/25/2854-4 järgmiselt: 20. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus- Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Maavarade komisjon soovitas 26.06.2025 protokollilise otsusega nr 25-6 nõustuda Enefit Industry AS Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmisega ja kooskõlastada Keskkonnaameti korralduse eelnõu „Keskkonnaloa väljastamise korralduse 19(22) eelnõu“. Protokoll on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris 02.07.2025, reg nr 7-2/25/2. Kliimaministeerium saatis Keskkonnaametile 11.08.2025 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise eelnõu kooskõlastamise kirja nr 14-5/25/2854-4 (KOTKAS 12.08.2025 nr DM-111714-25). Vastavalt kirjale Kliimaministeerium kooskõlastab Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu tingimusel, et loas sätestatakse täiendav tingimus järgnevas sõnastuses: Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. Keskkonnaamet lisas tingimuse kõrvaltingimusena (nr 20) loale. Maa- ja Ruumiamet saatis Keskkonnaametile 27.08.2025 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 andmise otsuse eelnõu kohta arvamuse avaldamise kirja nr 77- 1/25/12617-2 (KOTKAS 28.08.2025 nr DM-111714-27). Kirjas palutakse täiendada kõrvaltingimuse punkti 9 alljärgnevalt: Maa- ja Ruumiamet palub keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu punktis 1.2.9 ja keskkonnaloa eelnõu kõrvaltingimuste punktis 9 täiendada maaparandussüsteemide infot ning lisada maaparandussüsteemi nimi ning ehitise kood: vastavalt Rääsa (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) maaparandussüsteem ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) maaparandussüsteemi eesvool. Keskkonnaloale viidi antud täiendus sisse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis 29.08.2025 kirjaga (KOTKAS 28.08.2025 nr DM- 111714-28) tähtaja pikendamise soovi. Kirjas sooviti pikendada keskkonnalubade nr L.MK/329491 ja nr L.MK/333343 andmise otsuse eelnõude kohta arvamuse avaldamise tähtaega kuni 12. septembrini ja tehti ettepanek korraldada asja arutamiseks avalik istung virtuaalselt või virtuaalset osalemist võimaldavas vormis. Lisaks paluti täpsustada andmete allikat, mida on kasutatud Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste CO2 heitele hinnangu andmiseks. Keskkonnaamet pikendas vastamise tähtaega oma 29.08.2025 kirjaga nr DM-111714-29. Keskkonnaamet teavitas oma 09.09.2025 kirjaga nr DM-111714-30 Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõu avalik arutelu toimumisest Microsoft Teams'i keskkonnas 22.09.2025 algusega kell 13:00. Avaliku arutelu teade ilmus ka 11.09.2025 ajalehes „Põhjarannik“ . 20(22) Keskkonnaõiguse Keskus SA saatis 12.09.2025 kirjaga (KOTKAS 28.08.2025 nr DM-111714- 31) Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ), MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) ja SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) seisukohad Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduslubade eelnõude kohta. Seisukohad olid toodud alljärgnevate punktide kaupa: 1. Põlevkivi kasutamisega jätkamine ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõttega ega kehtivate arengudokumentidega 2. Lubade muutmise korraldustes puuduvad kaevandusmahu suurendamise kaalutlused 3. Arvestamata on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju kliimale 3.1. Põlevkivi kaevandamine algsest loast suuremas mahus ei võimalda Eestil saavutada kliimaeesmärke 3.2. Hindamata on tegevuse kaudne ja kumulatiivne mõju kliimale 3.3. KMH aruandes puudub kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide, ennekõike 0- alternatiivi kliimamõju võrdlus 3.4. Muud puudujäägid kliimamõju hindamisel 4. Looduskeskkonnale avalduv mõju on hinnatud puudulikult ning ei ole välja töötatud toimivaid leevendavaid meetmeid 4.1. Kaevandamisloa muutmisel saaks Sirtsi ja Muraka soostiku linnustik veelgi enam kahjustatud 4.2. Metsise elupaikadele avalduvate mõjude hindamisel võib olla lähtutud ekslikest elupaigaandmetest 4.3. Rohukabja soole avalduvat mõju leevendavad meetmed on kehtivast loast põhjendamatult eemaldatud 4.4. Metsise elupaikade seisundi säilimiseks pole välja töötatud reaalseid mõju leevendavaid meetmeid 4.5. Sirtsi loodus- ja linnuala mõjude hindamisel pole samuti leevendavaid meetmeid välja töötatud ning osa liike on jäänud hindamisest välja 5. Leevendavate meetmete puudumisel on kaevandamise mõjuhindamine puudulik ja loa muutmine õigusvastane 6. Hinnatud ei ole koosmõju VKG BTT tegevusega 7. Hinnatud ei ole koosmõju teiste põlevkivikaevanduste ja kuivendussüsteemidega Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõu avaliku arutelu toimus 22.09.2025. Arutelu protokoll saadeti 25.09.2025 kirjaga nr DM-111704-35 (KOTKAS 25.09.2025 numbriga DM-111714-32) loa taotlejatele kohalikele omavalitsustele ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Keskkonnaõiguse Keskus SA kontaktidele. Arutelul anti ülevaade lubade menetluse käigust ja põhilistest loa muudatustest ning käsitleti keskkonnaloa eelnõu kohta laekunud märkuseid ja küsimusi. Keskkonnaamet vastas Keskkonnaõiguse Keskus SA kirjale 25.09.2025 vastuskirjaga nr DM- 111704-36 (KOTKAS 25.09.2025 numbriga DM-111714-33). Vastuskirjas anti vastus kõikidele kirjas ülesse tõstetud punktidele. Seejuures lubati täpsustada kaevandusmahuga seotud muudatuse KMH aruande viidet ja selgitati Loa menetluse tagamaasid ning kõrvaltingimuse muutusi, mis oli kirjas toodud. 21(22) 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Taotluse seletuskiri 3. Mäeeraldise plaan 4. Korrastatud ala plaan 5. Geoloogilised läbilõiked Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Kliimaministeerium, Lüganuse Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kersti Ritsberg vanemspetsialist maapõuebüroo 22(22)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/329491 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 26.09.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.07.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 31.03.2025 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 31.03.2025 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 31.03.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 10 000 tuh t 138 483.597 tuh t 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja soo piirile lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 4. Kaevandamine on keelatud kaitstavale üksikobjektile Mehide männik (KLO4000810) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinide ja SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd. 10. Keskkonnaloa omanik peab kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel, mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni 3/4 mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtjal ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori või Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist trassikoridori. 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 15. Keskkonnaloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks. 16. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 17. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 18. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). 19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. 20. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Taotluse seletuskiri Lisa 1: 2025.05.08_Seletuskiri Uus Kivioli_001.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 2: UK Mäeeraldise plaan.pdf Korrastatud ala plaan Lisa 3: UK korrastatud ala plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 4: UK geoloogilised läbilõiked.pdf 4/4  Enefit Industry AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine SELETUSKIRI Jõhvi 2025 Sisukord TAOTLUSE ERISUSED ................................................................................................................. 3 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK ............................................ 3 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ......................... 4 2.1 Üldandmed ......................................................................................................................... 4 2.2 Maavaldused ....................................................................................................................... 5 2.3 Teenindusmaa ..................................................................................................................... 5 2.4 Piirangud ............................................................................................................................ 5 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .......................................... 6 3.1 Uuringud ............................................................................................................................. 6 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ............................................. 8 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................... 8 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu................................................................................................ 8 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus ...................................................................................... 9 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS ................................................................................... 9 5.1 Tehnoloogia ........................................................................................................................ 9 5.2 Kaevanduse aastatoodang................................................................................................. 10 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA ............................. 10 6.1 Mäeeraldise piir ................................................................................................................ 10 6.2 Kaevandamise sügavus..................................................................................................... 11 6.3 Maavaravaru ..................................................................................................................... 11 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS .................................................................................. 11 2 TAOTLUSE ERISUSED Taotletava mäeeraldise suure pindalalise ulatuse ja allmaameetodil kaevandamistööde planeerimise tõttu palume lubada taotluse graafilistel lisadel asjakohaseid kõrvalekaldeid maapõueseaduse §-st 50 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Taotleme loa menetlemist järgmiste erisustega: 1. Mäeeraldise plaanile ja läbilõigetele ei kanta kaitsetervikuid (keskkonnaministri 23.10.2019määruse nr56 § 39 lg 9 p 9), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 2. Geoloogilistele läbilõigetele ei kanta kaevandamisel jäetavate nõlvade kaldeid joonena ja numbrilisena (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr56 § -39 lg 15 p 3), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 3. Katastriüksuste piirid on toodud mäeeraldise plaanil ja mäeeraldisega kattuvate katastriüksuste loetelu taotluse lisas nr 4; 4. Korrastatud maa plaan (Keskkonnaministri määrus nr 56, § 39 lg 18) taotluse lisas nr 3; 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK Enefit Industry AS (end. Enefit Kaevandused AS) (edaspidi IND) ja Osaühing VKG Kaevandused (edaspidi VKGK) sõlmisid 11. aprillil 2019. aastal koostöölepingu Uus-Kiviõli (edaspidi UK) kaevandusest ühiseks kaevandamiseks. Koostööleppe järgi teevad ettevõtted koostööd, Keskkonnaamet andis IND-le kaevandamisloa L.MK/329491 11.07.2019. Pärast loa saamist taotlesid ettevõtted UK kaevandamisloa osalist ümberregistreerimist selliselt, et VKGK-le kuulub õigus 1/3 - ja IND-le jäi õigus 2/3 UK-le. Keskkonnaamet otsustas osalise ümberregistreerimise 07.08.2019. IND-l ja VKGK-l on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Kaevandamisseadmed, -masinad ja -tehnoloogia vastavad kaasaja nõuetele. Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitsenõudeid silmas pidades. Kaevandatud põlevkivist toodetakse peamiselt põlevkiviõli. Põlevkivisektor rakendab parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT). Maapõueseaduse § 73 lõike 10 järgi anti UK kaevandamisloa osalise ümberregistreerimise tulemusena VKGK-le kaevandamisluba L.MK/333343 põlevkivi kaevandamiseks mäeeraldisel nimega Uus-Kiviõli II kaevandus (edaspidi UK II). UK kaevandamisloa L.MK/329491 kohaselt võis kaevandada maksimaalselt 4 mln t põlevkivi aastas. Enne kaevandamisloa ümberregistreerimist oli maksimaalne aastamäär 6 mln t, mis jagati proportsionaalselt VKG ja IND vahel. VKGK ja IND leppisid vahepeal kokku aastamäärade osas. Keskkonnaameti 23.09.2022 korraldusega nr DM-120983-9 muudeti Uus-Kiviõli II kaevandamisloa aastamäära kõrvaltingimust nr 21. „Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli 3 kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni. Kaevanduse olulisim keskkonnamõju on põhjaveetaseme alandus. Mõju on seda väiksem, mida lühiajalisem on alanduse kestus. Sellest tulenevalt on parim meede keskkonnamõju ohjamiseks kaevanduse võimalikult kiire ammendamine. Muudel keskkonnamõjudel (müra, tolm, vibratsioon, maapinna püsivus jne) ei ole kaevandamise intensiivsusega muud otsest seost kui häiringute kestus. Viimane on seda lühem, mida kiiremini kaevandus ammendatakse. Arvestades eelnevat ja seda, et UK on planeeritud eelkõige asendama Estonia kaevandust, mille maksimaalne lubatud aastamäär on 10 mln t aastas, soovib EK muuta kaevandamisluba L.MK/329491 selliselt, et kaevandada lubatud põlevkivi maksimaalne aastamäär on sarnaselt kehtivale Estonia kaevandusele 10 mln t aastas. IND soovib muuta ka kehtiva kaevandamisloaga lubatud logistilist lahendust. See muudatus on tingitud peamiselt UK ja UK II kaevanduste koosarendamise käigus kumulatiivse keskkonnamõju vähendamise vajadusest. Kaevandamisloa L.MK/329491 punk 10.14 sätestab muu hulgas järgmist: “Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja punkt 10.19 järgmist: „tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud sätted osutavad, et kaevandamisloa alusel ei tohi kaevandatud mäemassi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal rikastada. Mäemass tuleb rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). IND ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Enne loa osalist ümberregistreerimist selline võimalus puudus, mistõttu ei kaalutud loa menetluse käigus eelnimetatud loa sätete muutmist. Samal põhjusel ei käsitletud nimetatud logistilist alternatiivi ka keskkonnamõju hindamisel (aastal 2010). Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat tööstusterritooriumi.. Logistilise lahenduse mõjusid hinnati Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes (OÜ Alkranel, 2022). Eelneva põhjal taotleb IND kaevandamisloa muutmist selliselt, et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi ja aastamäär 10 milj.tonni põlevkivi aatas. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS 2.1 Üldandmed Mäeeraldis (pindala 4130,54 ha) paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates u 2/3 Uus-Kiviõli uuringuväljast. Mäeeraldise põhjapiir on endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu 4 paiknevad endine Aidu karjäär ja olemasolev Ojamaa kaevandus. Lõunast ja kagust piirneb mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldisega. Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Lüganuse vallas. Mäeeraldisel paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja Hiielinna külad. Kiviõli linn asub mäeeraldise põhjapiirist 2–4 km kaugusel. Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 45–63 m. Uuringuvälja lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes 70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja üldpindalast. Mäeeraldis asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures vahetult kaevandusalale jääb väike osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed voolavad uuringuvälja idapiirist 15–20 km kaugusel. 2.2 Maavaldused Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on paljud eraomanikele kuuluvad maavaldused. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eramaavaldused allmaakaevandamist. Suurim metsamaa valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.3 Teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 169,80 ha. Teenindusmaa on taotletud selliselt, et see kattub täpselt katastriüksusega Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126) ja osaliselt katastriüksusega Maidla metskond 6 (44901:003:0840). Kuna seadusandlus ei luba kahele mäeeraldisele kattuvat teenindusmaad, siis UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud. IND ja VKGK on leppinud koostööleppes kokku kaevanduse koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat kaevandust UK mäeeraldise teenindusmaa kaudu. Muu hulgas on kokku lepitud, et EIND taotleb pärast UK kaevandamisloa saamist riigivara valitsejalt kinnistule asukohaga Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Rebu küla (kinnistu registriosas nr 5064408) ning nimega Uus- Kiviõli kaevandus UK kaevandamisloa kehtivuse lõpuni hoonestusõiguse seadmist. Pärast hoonestusõiguse seadmist võõrandas EIND 1/3 mõttelise osa UK teenindusmaa hoonestusõigusest VKGK soovitud ajal VKGK-le. Koostööga tagatakse, et mõlema kaevanduse käitamine on tehniliselt ja juriidiliselt võimalik ilma, et UK II mäeeraldisele tuleks ette näha eraldiseisev teenindusmaa, st et kaevanduse teenindamine tagatakse ühtse taristu abil. 2.4 Piirangud Eeldatavalt mõjutatav keskkond, sh kaitstavad loodusobjektid mäeeraldistel ja selle mõjupiirkonnas, looduskaitse all olevad liigid, vääriselupaigad, pinnaveekogud, põhjavesi, maakasutus ja kultuurimälestised on põhjalikult käsitletud viimases keskkonnamõjude hindamise aruande (edaspidi UK KMH) 5. peatükis ja selle alapeatükkides. 5 Mäeeraldisele jääb muinsuskaitselistest objektidest Uniküla kalmistu. Lisaks jäävad mäeeraldisele ja selle teenindusmaale 31 maaparandushoiuala, nende eesvoolud, puurkaevud, kaks allikat, Purtse ja Hirmuse jõed ning Mehide oja koos kalda piiranguvööndite ning veekaitsevöönditega. Maaparandussüsteemide täpne jaotus nähtub siinse seletuskirja graafilistelt lisadelt ja lisa nr 5. Mäeeraldist läbivad neli riigimaanteed ja mitu avalikus kasutuses olevat kohalikku teed. Piiranguid põhjustavad ka mäeeraldist läbivad või sellele jäävad elektriõhuliinid, maakaabelliinid ning alajaamad. Lisaks jääb mäeeraldisele kas osaliselt või täielikult ligi 200 sideehitist. Rakendades kaevandamisel tavapäraseid ohutusnõudeid ning järgides loale kantud tingimusi, on kaevandamist võimalik organiseerida selliselt, et kaitstavate objektide kaitse on tagatud, piirangutest on kinni peetud ning kaevandamisega tehtud kahjud on kompenseeritud või heastatud. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 3.1 Uuringud Põlevkivialade, sh Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring tehti enne 1940. aastat. Detailuuring oli aastatel 1952–1953. Täiendava uuringu tegi Kohtla-Järve Geoloogia Töökond 1968. aastal. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru ümberhindamise tegi 1995. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskus maavarade osakond, mille kohta koostati aruanne riikliku registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Maavaravaru kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 09.06.1995 protokolliga 95–19. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru viimase ümberhindamise tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal, mille kohta koostati aruanne „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), fondi nr 7957. Maavaravaru kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Projekteerimisettevõttes „Giprošaht“ valmis 1992. aastal IND tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Töös käsitleti kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi kaevandamisest lähtuvat mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid võimalikke riske. RAS „Eesti Maaparandusprojekt“ koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. aastal aruande “Uus-Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna- ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud asumite veevarustussüsteemide rajamiseks. Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi hüdrogeoloogilise mudeliga – töö tegi IND-ga sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Pärast kaevandamisloa andmist tehti UK mäeeraldise piires töötavate 6 veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Kaevanduse mõjupiirkonda on rajatud vaatluspuurkaeve. 2009. aastal tegi OÜ CUMULUS CONSULTING IND tellimusel uuringu „Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.“ 2009–2010 hindas AS KOBRAS IND tellimusel UK keskkonnamõju („Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“). 2013. aastal valmis OÜ Alkranel uuring „Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus-Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse tsoneerimine. Ülduuring (hinnang) kaevanduse ja tööstusterritooriumi võimalike mõjude kohta tööstusterritooriumi mõjualale jäävate kinnisasjade ja nende olulistele osadele“. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. Samal aastal valmis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis töö „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“. 2013. aastal valmis OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud“. Uuringu käigus hinnati mõju nii tundlikele ökosüsteemidele kui ka vee-elustikule ning üleujutusohtu ja heljumi levikut. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. 2013. aastal valmis kohaliku omavalitsuse ja IND koostööleppe alusel tellitud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule Natura 2000 alade inventuur“. 2018. aastal tegi sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis keskkonnaministeeriumi tellimusel töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“. Uuring osutas, et Eesti põlevkivimaardla veel ammendamata osadest on just Uus-Kiviõli kaeveväli kõige väiksema sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõjuga kaevandamispiirkond. 2022.a.valmis Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruanne (Alkranel OÜ) 22.01.2025.a. tunnistati nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne (Maves OÜ). KMH raames teostati täiendavaid uuringuid, mis on KMH lisades kättesaadavad: Lisa 2 välisõhu hajumisarvutused Lisa 3 muististe ja mälestiste kaardistamine Lisa 4 langatamise mõju hinnang maapinna vajumisele Lisa 5 hüdrogeoloogilise mõju prognoos 7 Lisa 6 üleujutuste riskide hinnang Lisa 7 kaevandajate loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest Keskkonnaseirekava kohaselt teostatakse metsiste seiret, pinnavee- ja põhjaveeseiret. Seire tulemused esitatakse KOTKAS infosüsteemi. KMH aruandes esitati soovitused seire täiendamiseks. Muudetud loa välja andmise järgselt uuendatakse vastavalt seirekava ja esitatakse Keskkonnaametile kinnitamiseks, mille järgselt ettevõtted alustavad kavakohase seire korraldamisega. 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootuskihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 15–50 m ning nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted. Mullakihi paksus on 0,2–0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2–8 m. Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumikambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Detailsemalt on kirjutatud KMH aruande lisas nr 5, hüdrogeoloogilise mõju prognoosis. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootuskihindi paksus on pindalaliselt hästi välja peetud. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud kolmes plokis (vt tabel 1). Kogu mäeeraldise piires lasuv varu on uuritud tarbevaru tasemel ja arvatud aktiivse varu katekooriasse. 8  Tabel 1. Põlevkivivaru UK mäeeraldisel Maavaravaru Maavaravaru Taotletava määeraldise ploki nr kategooria pindala, ha maavaravaru, tuh t 1 aT 16 17,150 54 155,000 2 aT 19 37,467 65 098,730 3 aT 575,923 19 229,867 KOKKU aT 4130,544 138 483,597 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,08 m, mäemassi kütteväärtus on 2049 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2652 kcal/kg. Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2113 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2701 kcal/kg. Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2119 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2789 kcal/kg. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS 5.1 Tehnoloogia UK kaevanduste arendamisel lähtutakse IND ja VKGK koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi transportida konveieriga UK mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning kaevandamisjäägid töödeldakse sertifitseeritud tooteks või ladustatakse ja kaubapõlevkivi suunatakse tarbijatele. Mäeeraldiste UK ja UK II kogu maapealne teenindus toimub UK mäeeraldise teenindusmaal. UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud eelpool mainitud õigusaktidest tulenevalt.. Taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine lahendatakse keskonnalubade omanike vaheliste kooskõlastuste ja kokkulepetega. Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi). Tootuskihindi tasapinnal rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edelasuunalistena (piki UK ja UK II piiri) kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaeveväli kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus lõigustatakse paneelstrekkidega. Strekkide läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid. Kamberplokis raimatud kaevis viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. 9 Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, kohaliku tuulutuse ventilaatoreid ja üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Kaevandamisviis on sama Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavale (UK KMH aruandes alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega). Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast, on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse kvaasistabiilse alana. Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee kombainiga. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra nii, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muumine, toimub üksnes lankide servadel. Kombainkaevandamist pikaee kombainiga sobivus otsustatakse sõltuvalt maapinna langetamise ulatusest ja lubatavusest, mida kaalutakse läbi loa muutmisega kaasnevas keskkonnamõju hindamises, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi Rikastamine toimub rikastamisvabrikus. Kaevise rikastamisel eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Kaevandamisjäätmete kasutusvõimalused ja ladestamisvajadused on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. 5.2 Kaevanduse aastatoodang Muudetava loa järgi on põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär 10 mln t aastas. Aastamäära muutmine on vajalik selleks, et tagada mäeeraldise võimalikult kiire ammendamine, vähendades seeläbi keskkonnamõju ajalist kestust ning tagades paremini ettevõtete põlevkiviga varustatamine. 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA 6.1 Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir kattub täielikult Uus-Kiviõli uuringuvälja 1. 2. ja 3. aktiivse tarbevaru ploki piiriga. 10 6.2 Kaevandamise sügavus Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi tootuskihind lasub 15–50 m sügavusel ja langeb laugelt lõuna- ja edelasuunas 0о15/. Uuringuvälja põhjaosas (1. plokk) täheldatakse paikset languse suurenemist kuni 1о10’. 6.3 Maavaravaru Mäeeraldise maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Maavaravaru on esitatud alljärgnevates tabelis 2. UK mäeeraldisega lääne osas kattub kaasneva fosforiidi maavaravaru prognoosvaru 25 plokkiga. Fosforiidi varu asub allpool põlevkivi varu lasumit ja põlevkivi kaevandamisel ei mõjutata.1 Tabel 2. Maavaravaru UK mäeeraldisel aktiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 passiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru 0 reservvaru 0 põlevkivi kaevandatav varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS Mäetööde mõju ümbritsevale keskkonnale hinnati põhjalikult loa andmisel KMH aruandes peatükis 7, kus on toodud ka keskkonnameetmed. KMH peatükk 9 käsitleb seiret ja ptk 10 leevendusmeetmeid ning KMH lisas nr 7 on toodud kaevandajate poolt koostatud loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest. 7.1 Avariiolukorrad Avarii likvideerimise kava, mis sisaldab tegevusplaane, nt tulekahjude ja õlimahutite lekete korral esitab IND kaks aastat enne mäetööde alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses 7.2 Sulgemine Sulgemist ja korrastamist on käsitletud KMH peatükis 10. 11 VKG kaevandamise lõpetamise järgselt annab maapealse taristu üle kasutamiseks IND-ile vastavalt kokkulepitule. Kaevandamise lõpetamisel seadmed demonteeritakse, hooned lammutatakse, maa-alused ja - pealsed osad korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile. Redigeerisid: Oleg Nikitin Allan Viil Ljudmilla Kolotõgina Mai.2025 12  Tingmärgid ASENDISKEEM mäeeraldise piir M 1:150 000 piirneva mäeeraldise piir mäeeraldise teenindusmaa piir Uus-Kiviõli põlevkivi ploki piir, maardla lühend, number ja kategooria plokk 2 aT 1 mäeeraldise nurgapunkt ja number 2164 14,61 puuraugu number tootuskihindi lamami abs kõrgus, m 54,34 2,35 suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m < > < > < > < > < > < > < > > < > < > < > < > < >< > < > < > < 43 > < > < > < 464 4412 50 > < I' geoloogilise läbilõike joon > < I > < 44 > < > < 43801:001:0338 47 > < 44901:002:0199 44 > < 44201:001:0059 44901:002:0200 > < 44201:001:0058 > < 48 > < 41 5 > < > < > < 45 44901:002:0166 < > Uus-Kiviõli 53 49 44901:002:0800 <> N <> < > 44901:001:0144 44201:001:0251 47 <> <> 44901:002:0189 44 43801:001:0079 49 < > 48 44201:001:0057 44201:001:0791 48 <> 50 < > 44901:002:0169 52 43801:001:0078 44901:002:0190 < > < > 50 43 44901:001:0006 <> 44201:001:0056 44901:002:0152 < > 44901:002:0047 44201:001:0382 < > 44901:002:0268 <> mäeeraldise lamami 47 samakõrgusjoon, m 43 <> II < > 18 19 < > 1252 <> < > 48 53 44901:002:0306 < > 44901:002:0148 <> 44901:002:0399 plokk 4 pT < > < > <> 44901:002:0157 51 < > 44901:002:0388 < > 46 48 46 32,12 50 43801:001:0330 <> 4443 44901:002:0188 45 <> 44901:002:0072 < > <> 44901:001:0690 44901:002:0221 <> 44201:001:0053 < > < > 44901:001:0230 44901:002:0132 44901:002:0289 <> 45,83 2,38 44201:001:0052 44901:002:0231 49 <> 52 50 <> < > 48 44201:001:0617 <> 43801:001:0152 < > 44901:001:0018 44901:002:0261 < > 54 altkaevandatud ala < > 44901:002:0330 49 51 < > < > < > <> 44901:001:0642 47 <> 50 51 < > 54 <> 44201:001:0055 44901:002:0393 <> 44901:002:0193 44901:002:0122 < > <> 43801:001:0242 <> 43801:001:0145 < > 44901:001:0007 50 < > 45 43801:001:0060 <> 44201:001:0556 44201:001:0582 44901:002:0194 < > 44901:001:0199 < > Aidu 44201:001:0054 <> 44901:001:0086 < > 44901:001:0016 < > 43801:001:0451 <> 44901:001:0015 looduskaitse piiranguvöönd (EELIS) 44901:001:0087 < > < > 44901:001:0240 44201:001:0824 < > <> 43801:001:0184 < > < > 44901:002:0386 <> 49 47 45 43801:001:0061 <> 44901:002:0001 < > 44901:002:0227 52 54 44201:001:0352 <> 43801:001:0313 < > 43801:001:0185 51 44901:003:0019 51 <> 44901:002:005444901:002:0195 <> 44901:003:0250 48 < > < > 45 44901:001:0051 <> plokk 10 pR 50 < > < > 44901:002:0196 50 48 <> < > 44901:002:0335 < > 44901:002:0364 <> 44201:001:0601 <> 53 < > 17 kaitsealune loodusobjekt (EELIS) <> <> 49 44901:002:0140 < > 43801:001:0241 44901:001:0226 44201:001:0274 44201:001:0193 47 <> 49 <> 4648 < > 44901:002:0405 < > <> < > < > < > 44901:001:0641 <> 5 44901:002:0230 < > <> 449 54 < > < > 44201:001:0276 47 44901:002:0019 44201:001:0237 < > 44901:001:0028 <> 44901:002:0311 44901:002:0389 < > 44901:002:0266 44201:001:0655 < > < > < > 11A 31,37 keskkonnaseirejaam (KPOIS) < > 44901:001:0189 53 44901:003:0021 < > 44901:003:0020 < > 44901:001:0163 51 45 < > <> 54 < > 50 54 51 <> 44901:002:0275 46,95 2,37 32,02 <> 65 44201:001:0353 50 < > S <> 44901:001:0680 <> 44201:001:0003 < > 44901:001:0231 44901:001:0228 44901:002:0318 32,24 < > 63 44901:002:0104 <> 44201:001:0013 43801:001:0332 44901:001:0652 44201:001:0654 7749 < > 48 44901:003:0030 45,16 2,27 < > Muraka <> 43 <> 49 < > 49 <> 46,02 2,35 <> 44,58 kaitstav looduse ükskikobjekt (KPOIS) < > 49 45 44901:002:0317 <> 44901:002:0333 < > 20 < > 44201:001:0592 < > 44901:001:0196 16 <> 51 < > 44901:002:0044 < > 44201:001:1221 <> 44201:001:0221 < > 52 < > 44901:002:0383 49 49 < > 44201:001:1222 <> 44901:002:0360 43801:001:0133 < > 75101:007:0080 44901:002:0029 44901:002:0630 <> 44901:003:0025 44901:002:0387 < > 44201:001:0786 < > 55 47 44901:002:0105 44901:001:0249 40 < > 42 <> veekogu piiranguvöönd (KPOIS) 52 44201:001:0822 44901:002:0338 44901:002:0050 44901:002:0187 < > < > 51 44 < > 2133 30,47 < > 50 44901:002:0380 < > <> 52 44901:001:0242 48 44901:003:0026 < > 44901:001:0256 < > 43801:001:0329 44901:002:0186 < > 44901:001:0033 44901:002:0337 <> 46 54,94 2,32 50 < > 44901:001:0011 <> 54 44901:001:0229 < > 44901:001:0307 < > 44201:001:0483 44901:003:0278 43801:001:0442 < > 44901:001:0031 50 <> 44901:003:0022 43801:001:0132 < > 46 44901:002:0339 < > 44201:001:0678 44901:001:0126 44901:002:0089 < > < > Muraka 52 < > 44901:001:0136 30,94 44901:001:0343 <> 44901:001:0125 7 <> piiranguvöönd: tee, elektriliin, kultuurimälestis (KPOIS) 44901:001:0029 < > 43801:001:0333 44901:003:0426 < > 44901:002:0336 15 47 <> N 6,580,000 44901:001:0080 N 6,580,000 46 44901:002:0103 < > < > 47 53 49,35 2,37 <> 44901:003:0427 44901:002:0155 <> 44901:001:0227 44901:001:0090 44901:002:0377 < > 44901:002:0382 44901:002:0283 51 44901:001:0052 44901:001:0089 < > 43 50 <> 44901:002:0319 < > < > 48 44901:002:0058 < > < > 44901:002:0316 <> 44901:002:0099 44901:002:0322 44901:002:0363 < > 50 < > 44901:001:0224 44901:002:0379 <> 44901:001:0088 51 44201:001:0438 <> 56 < > 44901:001:0135 47 <> 48 <> 43801:001:0450 44901:002:0224 E 670,000 E 672,000 < > 44201:001:0040 52 < > maaparandushoiuala (KPOIS) 43801:001:0168 540 <> 44901:001:0112 44901:002:0362 < > 47 < > 49E 677,000 45 44901:001:0039 44901:002:0226 < > 44201:001:0245 44901:002:0042 < > 52 E 671,000 43801:001:0448 43801:001:0406 44901:002:0210 < > 48 94744 <> 44901:002:0225 E 666,000 plokk 9 aR E 667,000 E 668,000 E 669,000 E 673,000 E 674,000 E 675,000 E 676,000 E 678,000 E 679,000 < > 44901:001:0272 43801:001:0167 46 44901:001:0038 <> 50 43801:001:0146 44901:003:0045 44201:001:0538 < > 44901:002:0332 42 15 48 45 <> <> 13 44901:003:0044 44901:002:0500 44901:002:0090 44201:001:0359 51 < > 44901:002:0214 32,36 47 43801:001:0334 <> 10 44901:002:0046 53 <> 16 < > 54 31,30 44901:002:0045 < > 47 9 46,98 43 <> 44901:002:0197 47 44901:003:0370 < > 51 30,85 48,16 < > 8 44201:001:0733 49 48,04 2,36 <> < > 44901:001:0252 geodeetiline punkt (KPOIS) 44901:003:0375 < > 44901:001:0286 43801:001:0339 44901:002:0108 <> 49,44 2,37 52 52 <> 44901:001:0186 43 Oandu 97 44901:003:0023 44201:001:0439 < > 44201:001:1131 51 <> 44901:001:0644 49,26 2,29 H-11 7114 31,17 <> 44901:002:0198 44901:002:0159 49 < > 44901:002:0049 < > 43801:001:0113 <> 43 44901:002:0073 < > 43 43 < > 44201:001:0437 Uniküla <> 75101:002:0114 44901:002:0413 51 < 50 44201:001:0014 44901:002:0087 48,27 2,7 > 44901:002:0345 < 44901:003:0358 > < > 49 <> < 41 53 > < 44201:001:1130 > > < < Uniküla 45 44201:001:0817 > < > > < 44901:002:0378 < > < > < > 44201:001:0818 44901:002:0402 22901:006:0006 <> 16 44901:003:0376 < 44901:001:0151 44901:002:0315 44201:001:0099 > < > 44901:003:0054 53 > < < 53 > < > 44901:003:0096 43801:001:0114 > < katastriüksuse piir ja tunnusnumber 44901:002:0154 < > < 56 > 44901:003:0487 43801:001:034044901:002:0023 < > 13 14 44901:002:0309 47 <> < 44901:001:0182 > < > > < 44901:001:0251 < > < 44201:001:0100 > 51 > < < 44201:001:0037 > < > 44901:002:0025 < > <> 55 44901:001:0643 44901:003:0095 44201:001:0006 < > < 44901:001:0093 > 43801:001:0299 > < < > < > 44901:002:0940 43801:001:0312 5 > < 53 44901:002:0033 44901:002:021844201:001:0596 5 <> < > 44901:001:0337 > < < 44901:001:0452 > < 44901:001:0100 44901:003:0094 > <> 52 < 56 > < > < 44 > < > 44901:002:0043 > < 15 43801:001:0112 43801:001:0115 < 47 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/329491 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 26.09.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.07.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 31.03.2025 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 31.03.2025 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 31.03.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 10 000 tuh t 138 483.597 tuh t 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja soo piirile lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 4. Kaevandamine on keelatud kaitstavale üksikobjektile Mehide männik (KLO4000810) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinide ja SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd. 10. Keskkonnaloa omanik peab kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel, mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni 3/4 mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtjal ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori või Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist trassikoridori. 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 15. Keskkonnaloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks. 16. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 17. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 18. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). 19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. 20. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Taotluse seletuskiri Lisa 1: 2025.05.08_Seletuskiri Uus Kivioli_001.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 2: UK Mäeeraldise plaan.pdf Korrastatud ala plaan Lisa 3: UK korrastatud ala plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 4: UK geoloogilised läbilõiked.pdf 4/4 LÄBILÕIGE I-I' E 44901:001:0327 44901:001:0320 44901:001:0530 44901:001:0179 43801:001:0122 44901:001:0329 44901:001:0540 44901:001:0325 44901:003:0214 44901:003:0252 44901:003:0257 44901:003:0345 44901:003:0476 43801:001:0399 44901:003:0071 44901:003:0549 44901:003:0548 44901:003:0290 44901:003:0151 44901:003:0450 44901:003:0093 44901:003:0048 43801:001:0151 44901:003:0267 44901:003:0379 44201:001:0272 44901:003:0106 43801:001:0219 44901:003:0641 43801:001:0217 44901:003:0404 44901:003:0106 44901:003:0137 44901:003:0106 44901:003:0281 44901:003:0272 44901:003:0136 44901:003:0008 44901:003:0106 44201:001:0128 44901:003:0528 43801:001:0126 44901:003:0126 44201:001:0814 44901:003:0205 I w m 65 PA-2342 57.45 PA-7103 PA-2152 19.25 PA-2165 60 I 2.50 55.09 20.44 54.50 18.5 54.48 17.03 PA-2175 PA-7110 PA-2185 2.60 2.43 52.32 PA-2224 55 2.33 18.67 51.06 50.02 PA-2210 PA-7124 PA-2196 49.47 PA-2373 2.40 18.76 17.32 48.23 19.6 48.58 2.58 2.28 47.29 18.6 18.13 45.37 17.84 2.15 50 21.05 Q 2.49 2.45 2.61 O3kl 2.33 I' 45 Sonda uuringuväli 40 O3jh 35 O3id Uus-Kiviõli II mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldis 30 25 O3kk Plokk 25 aT Plokk 1 aT Plokk 3 aT Plokk 7 aT 20 Plokk 2 aT 25.70 40.60 37.20 35.55 O2uh 29.70 30.85 15 37.10 34.50 31.65 33.30 39.25 34.00 10 O2 5 0 0 250 500 1000 m LÄBILÕIGE II-II' S 44901:001:0276 43801:001:0386 44901:003:0540 44901:003:0543 44901:003:0039 44901:003:0145 44901:003:0073 44901:001:0570 44901:005:0012 44901:001:0570 44901:005:0029 44901:003:0514 44901:003:0276 44901:003:0077 N 44901:003:0068 43801:001:0100 44901:003:0237 43801:001:0039 44901:003:0257 44901:003:0252 44901:001:0325 44901:003:0810 43801:001:0046 44201:001:0281 44901:003:0511 44901:003:0004 44901:003:0383 44901:003:0772 PA-2353 44901:001:0203 44901:001:0206 44901:001:0143 43801:001:0303 44901:003:0131 m PA-7107 44201:001:0040 44901:003:0023 44901:003:0096 44901:003:0534 44901:003:0535 44201:001:0436 44901:003:0319 44901:003:0185 44901:003:0117 44901:003:0224 44901:003:0087 44901:003:0097 44901:003:0066 44201:001:0510 43801:001:0365 44201:001:0322 43801:001:0366 44901:003:0083 44901:003:0443 44901:003:0012 44901:003:0043 44901:003:0032 60 54.92 54.45 9.92 II' 43801:001:0330 44201:001:0617 44901:003:0019 43801:001:0241 44901:003:0021 43801:001:0423 44901:003:0022 43801:001:0329 44901:003:0022 PA-7111 PA-2181 PA-2180 12.70 2.38 PA-7110 PA-7109 PA-2179 PA-2178 PA-2182 51.78 51.10 50.64 50.61 51.08 2.58 55 PA-7114 PA-7113 PA-7112 25.08 51.06 49.29 49.32 20.08 15.94 15.74 12.28 48.47 48.48 48.07 2.63 2.22 18.76 16.01 31.17 30.08 27.27 2.58 2.41 2.52 2.50 28.47 2.35 2.48 50 2.70 2.66 Q 2.60 45 II O3kl 41.97 40 O3jh Oandu uuringuväli Plokk 4 pT 35 Plokk 1 aT O3id 30 Uus-Kiviõli II mäeeraldis 19.50 25 22.10 20.85 23.80 O3kk 20 29.50 32.45 Plokk 2 aT 15 34.50 O2uh Plokk 6 aT Plokk 8 pT 37.00 34.50 36.90 10 O2 41.10 45.00 5 46.85 0 250 500 1000 m 0 -5 -10 LEPPEMÄRGID Mäeeraldise piir Piirneva mäeeraldise piir PA-7114 Puuraugu nr. 48.27 Puuraugu suudme abs. kõrgus Mäeeraldise teenindusmaa piir 31.17 Tootuskihindi lamami abs. kõrgus Märkused: 2.70 Põlevkivi kihindi paksus 1. Kõrgused EH 2000 süsteemis. Tarbevaru piir (Ta) 2. Plaani koostamisel on kasutatud alljärgnevaid aruandeid: - Geoloogiline aruanne detailuuringust ja struktuuriuuringutest Eesti põlevkivimaardla II II´ Geoloogilise läbilõike joon kaevandusväljadel nr. 43-46, 1953. - Aruanne põlevkivivarude ümberarvutamisest 1965.a konditsioonide alusel Eesti Keila-Kukruse veekihi põhjavee tase 2022.a. põlevkivimaardla Kiviõli kaeveväljal, 1968. Keila-Kukruse veekihi eeldatav põhjavee tase - Aruanne detailuuringust Eesti põlevkivimaardla kaeveväljal nr 12 ja kaevavälja nr 1 peale mäetööde lõppemist põhjaosas 1969.-1971.a, 1972. Q liiv, savi, moreen 3. Maapinna reljeefi joonistamisel on kasutatud puuraukude maapinna kõrgusandmeid. Geoloogilise uuringu 4. Puuraukude läbilõigete koostamisel on kasutatud faktilisi puuraugu stratigraafialase puurauk andmeid. O3kl savikas lubjakivi 5. 2000- puuraukude seerias ei ole välja eristatud O3kl ja O3jh kihid, seetõttu on nende O3jh mergel eraldusjoon illustratiivne. 6. Põhjavee tasemed on modeleeritud Eesti Geoloogiateenistuse poolt "Uus-Kiviõli ja O3id savikas lubjakivi Uus-Kiviõli II kaevanduste hüdrogeoloogiliste mõjude hindamine" töö raames. 7. hüdrogeoloogiliste mõjude hindamine" O3kk lubjakivi 8. Puuraukudes, kus ei ole eraldatud kihi F1 lasumit on F2-F1 paksus jagatud proportsionaalselt F1-le ja F2-le. O3kk põlevkivi (kihid F1-A) 19.5 Puuraugu sügavus, m 9. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Autodesk Map 3D (litsentsi ID 85981MAP_2013_0F), AutoPLAN (ID8411_7895_3612) ja Carlson Software (Kliendi O2uh savikas lubjakivi ID 0075964) O2 liigendamata Kesk Ordoviitsiumi ladestik Töö nimetus Joonise nimetus Uus-Kiviõli mäeeraldis Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava: Enefit Industry AS H 1 : 10 000 V 1 : 500 Koostas J. Kuznetski /allkirjastatud digitaaselt/ Ida-Viru maakond, Kuupäev Kontrollis L. Kolotõgina /allkirjastatud digitaaselt/ Narva-Jõesuu linn, Auvere 02.06.2025 Kinnitas A. Frolov /allkirjastatud digitaaselt/ küla, Keskterritooriumi/1 Lisa 2 47 N ASENDISKEEM 5 plokk pR 46 45 < > <> <> < > <> <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> < > < > < > <> 43801:001:0174 4443 37 39 M 1:250 000 < > < > <> <> < > < > <> < > < > 43 <> <> < > < > < > < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> <> < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> <> < > <> <> < > < > <> < > < > < > < > < > <> <> < > <> <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> < > < > <> <> < > <> <> < > < > < > < > < > <> < > < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> <> < > <> < > < > 40 41 <> <> < > < > <> < > < > <> <> < > <> <> < > <> <> < > < > < > < > < > <> <> < > <> < > < > <> <> < > < > <> < > < > <> <> < > < > 36 < > > < < > < 24 > 44 < > < > 43 44 > < < > < > < > < > > < > < < > < > < > < > > < < > < > < > < > > < <> 46 < > < > < > > < > < < > < > < > 44 > < < > < > < > < > > < <> < > < 44901:003:0217 > < 44901:003:0403 > > < > < 2225 23,45 < > < 44901:003:0322 > < > < > > 47 < 44901:003:0542 < > < > < > < > > < <> < > < > 45,49 2,39 < > > < > < < > < > 44 < > < > > < < > < S > < > < > > < < > < > < > < > > < < > < > < > < > > < < > < > < > < > > < < 49 > < > < > < > > < < 46 > < 45 > < > < > > < < > < > < > > < > < < > < > < > > < > < < > < > < > 35 > < <> < > < > < > > < <> < 45 > < > < > > < <> < > < > < > > < <> < > < > < > > < <> < 50 > < > < > > < <> < > < > < > > < < > < > < > < > > < < > < > < > < > > < < > < > < > 43801:001:0220 < > > < < 44901:003:0274 > < > < > < > > < < > < > < > < > > < <> < > < > < > < > > < <> < > < > < > 51 < > > < <> < > < > < > < > > < <> < > < > < > < > 44901:003:0216 > < <> < 22,31 > < > < > < > > < < > < > < > < > < > > < < > < > < > < > < > > < 2232 19,58 <> < > < > < > > < < > < > < > < > > < < > < > < 47 > 46,32 2,44 < > > < < > < > < > > < <> < > < > < > > < < > < > < > 44901:003:0417 < > > < < > < > < > > < <> < 52 > < > < > > < < > < > < > < > > < < > < > < > 48 > < > < < > < > < > < > < > > < <> < > < > < 25 > < > > < > < < > < 55 > < > 44201:001:0434 < > < > > < > < 44901:003:0134 44901:003:0138 34 44901:003:0402 Tingmärgid mäeeraldise piir 43801:001:0126 1 33 piirneva mäeeraldise piir 45 mäeeraldise teenindusmaa piir 2 44901:003:0611 30 2373 21,05 44901:003:0529 Uus-Kiviõli plokk 2 aT põlevkivi ploki piir, maardla lühend, number ja kategooria 44901:003:0273 44901:003:0458 45,37 2,33 44901:003:0404 44901:003:0135 44901:003:0007 1 mäeeraldise nurgapunkt ja number 44901:003:0005 7124 18,13 27 44201:001:0128 2238 18,80 44901:003:0459 2164 14,61 54,34 2,35 puuraugu number tootuskihindi lamami abs kõrgus, m suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m 46,67 2,30 2224 19,6 48,58 2,61 46 44901:003:0226 piiranguvöönd: tee, elektriliin, kultuurimälestis (KPOIS) 49,47 2,15 44901:003:0528 26 maaparandushoiuala (KPOIS) 44901:003:0281 44901:003:0137 65 44901:003:0136 44901:003:0008 25 tootmismaa 44901:003:0612 66 44901:003:0006 44901:003:0164 67 44901:003:0179 74 22901:006:0006 katastriüksuse piir ja tunnusnumber 49 68 69 3 44201:001:0123 54 maapinna korrastamisjärgne samakõrgusjoon, m 70 hooned ja õueala 44901:003:0315 72 44901:003:0116 64 vooluveekogu 18,10 4 44901:003:0236 49 44901:003:0680 49,90 2,26 Märkused seisuveekogu 63 7 6 1. Kõrgused EH 2000 süsteemis, koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 2245 20,79 47 62 44901:003:0327 2. Plaani koostamisel on kasutatud alljärgnevaid aruandeid: 11 8 48,50 2,46 44901:003:0435 - Geoloogiline aruanne detailuuringust ja struktuuriuuringutest Eesti põlevkivimaardla kaevandusväljadel nr. 43-46, 1953. - Aruanne põlevkivivarude ümberarvutamisest 1965.a konditsioonide alusel Eesti põlevkivimaardla Kiviõli kaeveväljal, 1968. 44901:003:0500 44901:003:0465 12 9 - Aruanne detailuuringust Eesti põlevkivimaardla kaeveväljal nr 12 ja kaevavälja nr 1 põhjaosas 1969.-1971.a, 1972. 44901:003:0600 12 2231 17,93 44901:003:0178 48 3. Puuraukudes, kus ei ole eraldatud kihi F1 lasumit on F2-F1 paksus jagatud proportsionaalselt F1-le ja F2-le. 4. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Autodesk Map 3D (litsentsi ID 85981MAP_2013_0F), AutoPLAN (ID8411_7895_3612) ja 92 49,70 2,52 Carlson Software (Kliendi ID 0075964) 44901:003:0314 44901:003:0163 5. Teenindusmaa korrastatakse tootmismaaks 44901:003:0300 61 44901:003:0466 44901:003:0162 Töö nimetus Joonise nimetus 2223 16,51 44901:003:0425 44901:003:0215 59 50,11 2,57 43801:001:0142 Uus-Kiviõli mäeeraldis Korrastatud maa plaan 58 44901:003:0840 56 2337 43801:001:0043 Enefit Industry AS Mõõtkava: 49,24 49 44901:003:0177 44901:003:0234 44901:003:0192 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, 1 : 10 000 44901:003:0253 50 43801:001:0141 Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107 7123 16,04 57 44901:003:0313 Julia Kuznetski allkirjastatud digitaalselt 44901:003:0308 50,26 2,57 Koostas Kuupäev 51 0 1 2 Kontrollis Ljudmilla Kolotõgina allkirjastatud digitaalselt 06.06.2025 Kilomeeter Kinnitas Andrei Frolov allkirjastatud digitaalselt Lisa 3 Tingmärgid ASENDISKEEM mäeeraldise piir M 1:150 000 piirneva mäeeraldise piir mäeeraldise teenindusmaa piir Uus-Kiviõli põlevkivi ploki piir, maardla lühend, number ja kategooria plokk 2 aT 1 mäeeraldise nurgapunkt ja number 2164 14,61 puuraugu number tootuskihindi lamami abs kõrgus, m 54,34 2,35 suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m < > < > < > < > < > < > < > > < > < > < > < > < >< > < > < > < 43 > < > < > < 464 4412 50 > < I' geoloogilise läbilõike joon > < I > < 44 > < > < 43801:001:0338 47 > < 44901:002:0199 44 > < 44201:001:0059 44901:002:0200 > < 44201:001:0058 > < 48 > < 41 5 > < > < > < 45 44901:002:0166 < > Uus-Kiviõli 53 49 44901:002:0800 <> N <> < > 44901:001:0144 44201:001:0251 47 <> <> 44901:002:0189 44 43801:001:0079 49 < > 48 44201:001:0057 44201:001:0791 48 <> 50 < > 44901:002:0169 52 43801:001:0078 44901:002:0190 < > < > 50 43 44901:001:0006 <> 44201:001:0056 44901:002:0152 < > 44901:002:0047 44201:001:0382 < > 44901:002:0268 <> mäeeraldise lamami 47 samakõrgusjoon, m 43 <> II < > 18 19 < > 1252 <> < > 48 53 44901:002:0306 < > 44901:002:0148 <> 44901:002:0399 plokk 4 pT < > < > <> 44901:002:0157 51 < > 44901:002:0388 < > 46 48 46 32,12 50 43801:001:0330 <> 4443 44901:002:0188 45 <> 44901:002:0072 < > <> 44901:001:0690 44901:002:0221 <>