Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ümberregistreerimine

Enefit Industry AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine SELETUSKIRI Jõhvi 2025 Sisukord TAOTLUSE ERISUSED ................................................................................................................. 3 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK ............................................ 3 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ......................... 4 2.1 Üldandmed ......................................................................................................................... 4 2.2 Maavaldused ....................................................................................................................... 5 2.3 Teenindusmaa ..................................................................................................................... 5 2.4 Piirangud ............................................................................................................................ 5 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .......................................... 6 3.1 Uuringud ............................................................................................................................. 6 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ............................................. 8 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................... 8 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu................................................................................................ 8 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus ...................................................................................... 9 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS ................................................................................... 9 5.1 Tehnoloogia ........................................................................................................................ 9 5.2 Kaevanduse aastatoodang................................................................................................. 10 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA ............................. 10 6.1 Mäeeraldise piir ................................................................................................................ 10 6.2 Kaevandamise sügavus..................................................................................................... 11 6.3 Maavaravaru ..................................................................................................................... 11 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS .................................................................................. 11 2 TAOTLUSE ERISUSED Taotletava mäeeraldise suure pindalalise ulatuse ja allmaameetodil kaevandamistööde planeerimise tõttu palume lubada taotluse graafilistel lisadel asjakohaseid kõrvalekaldeid maapõueseaduse §-st 50 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Taotleme loa menetlemist järgmiste erisustega: 1. Mäeeraldise plaanile ja läbilõigetele ei kanta kaitsetervikuid (keskkonnaministri 23.10.2019määruse nr56 § 39 lg 9 p 9), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 2. Geoloogilistele läbilõigetele ei kanta kaevandamisel jäetavate nõlvade kaldeid joonena ja numbrilisena (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr56 § -39 lg 15 p 3), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 3. Katastriüksuste piirid on toodud mäeeraldise plaanil ja mäeeraldisega kattuvate katastriüksuste loetelu taotluse lisas nr 4; 4. Korrastatud maa plaan (Keskkonnaministri määrus nr 56, § 39 lg 18) taotluse lisas nr 3; 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK Enefit Industry AS (end. Enefit Kaevandused AS) (edaspidi IND) ja Osaühing VKG Kaevandused (edaspidi VKGK) sõlmisid 11. aprillil 2019. aastal koostöölepingu Uus-Kiviõli (edaspidi UK) kaevandusest ühiseks kaevandamiseks. Koostööleppe järgi teevad ettevõtted koostööd, Keskkonnaamet andis IND-le kaevandamisloa L.MK/329491 11.07.2019. Pärast loa saamist taotlesid ettevõtted UK kaevandamisloa osalist ümberregistreerimist selliselt, et VKGK-le kuulub õigus 1/3 - ja IND-le jäi õigus 2/3 UK-le. Keskkonnaamet otsustas osalise ümberregistreerimise 07.08.2019. IND-l ja VKGK-l on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Kaevandamisseadmed, -masinad ja -tehnoloogia vastavad kaasaja nõuetele. Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitsenõudeid silmas pidades. Kaevandatud põlevkivist toodetakse peamiselt põlevkiviõli. Põlevkivisektor rakendab parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT). Maapõueseaduse § 73 lõike 10 järgi anti UK kaevandamisloa osalise ümberregistreerimise tulemusena VKGK-le kaevandamisluba L.MK/333343 põlevkivi kaevandamiseks mäeeraldisel nimega Uus-Kiviõli II kaevandus (edaspidi UK II). UK kaevandamisloa L.MK/329491 kohaselt võis kaevandada maksimaalselt 4 mln t põlevkivi aastas. Enne kaevandamisloa ümberregistreerimist oli maksimaalne aastamäär 6 mln t, mis jagati proportsionaalselt VKG ja IND vahel. VKGK ja IND leppisid vahepeal kokku aastamäärade osas. Keskkonnaameti 23.09.2022 korraldusega nr DM-120983-9 muudeti Uus-Kiviõli II kaevandamisloa aastamäära kõrvaltingimust nr 21. „Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli 3 kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni. Kaevanduse olulisim keskkonnamõju on põhjaveetaseme alandus. Mõju on seda väiksem, mida lühiajalisem on alanduse kestus. Sellest tulenevalt on parim meede keskkonnamõju ohjamiseks kaevanduse võimalikult kiire ammendamine. Muudel keskkonnamõjudel (müra, tolm, vibratsioon, maapinna püsivus jne) ei ole kaevandamise intensiivsusega muud otsest seost kui häiringute kestus. Viimane on seda lühem, mida kiiremini kaevandus ammendatakse. Arvestades eelnevat ja seda, et UK on planeeritud eelkõige asendama Estonia kaevandust, mille maksimaalne lubatud aastamäär on 10 mln t aastas, soovib EK muuta kaevandamisluba L.MK/329491 selliselt, et kaevandada lubatud põlevkivi maksimaalne aastamäär on sarnaselt kehtivale Estonia kaevandusele 10 mln t aastas. IND soovib muuta ka kehtiva kaevandamisloaga lubatud logistilist lahendust. See muudatus on tingitud peamiselt UK ja UK II kaevanduste koosarendamise käigus kumulatiivse keskkonnamõju vähendamise vajadusest. Kaevandamisloa L.MK/329491 punk 10.14 sätestab muu hulgas järgmist: “Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja punkt 10.19 järgmist: „tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud sätted osutavad, et kaevandamisloa alusel ei tohi kaevandatud mäemassi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal rikastada. Mäemass tuleb rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). IND ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Enne loa osalist ümberregistreerimist selline võimalus puudus, mistõttu ei kaalutud loa menetluse käigus eelnimetatud loa sätete muutmist. Samal põhjusel ei käsitletud nimetatud logistilist alternatiivi ka keskkonnamõju hindamisel (aastal 2010). Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat tööstusterritooriumi.. Logistilise lahenduse mõjusid hinnati Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes (OÜ Alkranel, 2022). Eelneva põhjal taotleb IND kaevandamisloa muutmist selliselt, et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi ja aastamäär 10 milj.tonni põlevkivi aatas. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS 2.1 Üldandmed Mäeeraldis (pindala 4130,54 ha) paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates u 2/3 Uus-Kiviõli uuringuväljast. Mäeeraldise põhjapiir on endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu 4 paiknevad endine Aidu karjäär ja olemasolev Ojamaa kaevandus. Lõunast ja kagust piirneb mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldisega. Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Lüganuse vallas. Mäeeraldisel paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja Hiielinna külad. Kiviõli linn asub mäeeraldise põhjapiirist 2–4 km kaugusel. Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 45–63 m. Uuringuvälja lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes 70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja üldpindalast. Mäeeraldis asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures vahetult kaevandusalale jääb väike osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed voolavad uuringuvälja idapiirist 15–20 km kaugusel. 2.2 Maavaldused Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on paljud eraomanikele kuuluvad maavaldused. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eramaavaldused allmaakaevandamist. Suurim metsamaa valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.3 Teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 169,80 ha. Teenindusmaa on taotletud selliselt, et see kattub täpselt katastriüksusega Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126) ja osaliselt katastriüksusega Maidla metskond 6 (44901:003:0840). Kuna seadusandlus ei luba kahele mäeeraldisele kattuvat teenindusmaad, siis UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud. IND ja VKGK on leppinud koostööleppes kokku kaevanduse koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat kaevandust UK mäeeraldise teenindusmaa kaudu. Muu hulgas on kokku lepitud, et EIND taotleb pärast UK kaevandamisloa saamist riigivara valitsejalt kinnistule asukohaga Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Rebu küla (kinnistu registriosas nr 5064408) ning nimega Uus- Kiviõli kaevandus UK kaevandamisloa kehtivuse lõpuni hoonestusõiguse seadmist. Pärast hoonestusõiguse seadmist võõrandas EIND 1/3 mõttelise osa UK teenindusmaa hoonestusõigusest VKGK soovitud ajal VKGK-le. Koostööga tagatakse, et mõlema kaevanduse käitamine on tehniliselt ja juriidiliselt võimalik ilma, et UK II mäeeraldisele tuleks ette näha eraldiseisev teenindusmaa, st et kaevanduse teenindamine tagatakse ühtse taristu abil. 2.4 Piirangud Eeldatavalt mõjutatav keskkond, sh kaitstavad loodusobjektid mäeeraldistel ja selle mõjupiirkonnas, looduskaitse all olevad liigid, vääriselupaigad, pinnaveekogud, põhjavesi, maakasutus ja kultuurimälestised on põhjalikult käsitletud viimases keskkonnamõjude hindamise aruande (edaspidi UK KMH) 5. peatükis ja selle alapeatükkides. 5 Mäeeraldisele jääb muinsuskaitselistest objektidest Uniküla kalmistu. Lisaks jäävad mäeeraldisele ja selle teenindusmaale 31 maaparandushoiuala, nende eesvoolud, puurkaevud, kaks allikat, Purtse ja Hirmuse jõed ning Mehide oja koos kalda piiranguvööndite ning veekaitsevöönditega. Maaparandussüsteemide täpne jaotus nähtub siinse seletuskirja graafilistelt lisadelt ja lisa nr 5. Mäeeraldist läbivad neli riigimaanteed ja mitu avalikus kasutuses olevat kohalikku teed. Piiranguid põhjustavad ka mäeeraldist läbivad või sellele jäävad elektriõhuliinid, maakaabelliinid ning alajaamad. Lisaks jääb mäeeraldisele kas osaliselt või täielikult ligi 200 sideehitist. Rakendades kaevandamisel tavapäraseid ohutusnõudeid ning järgides loale kantud tingimusi, on kaevandamist võimalik organiseerida selliselt, et kaitstavate objektide kaitse on tagatud, piirangutest on kinni peetud ning kaevandamisega tehtud kahjud on kompenseeritud või heastatud. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 3.1 Uuringud Põlevkivialade, sh Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring tehti enne 1940. aastat. Detailuuring oli aastatel 1952–1953. Täiendava uuringu tegi Kohtla-Järve Geoloogia Töökond 1968. aastal. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru ümberhindamise tegi 1995. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskus maavarade osakond, mille kohta koostati aruanne riikliku registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Maavaravaru kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 09.06.1995 protokolliga 95–19. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru viimase ümberhindamise tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal, mille kohta koostati aruanne „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), fondi nr 7957. Maavaravaru kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Projekteerimisettevõttes „Giprošaht“ valmis 1992. aastal IND tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Töös käsitleti kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi kaevandamisest lähtuvat mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid võimalikke riske. RAS „Eesti Maaparandusprojekt“ koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. aastal aruande “Uus-Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna- ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud asumite veevarustussüsteemide rajamiseks. Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi hüdrogeoloogilise mudeliga – töö tegi IND-ga sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Pärast kaevandamisloa andmist tehti UK mäeeraldise piires töötavate 6 veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Kaevanduse mõjupiirkonda on rajatud vaatluspuurkaeve. 2009. aastal tegi OÜ CUMULUS CONSULTING IND tellimusel uuringu „Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.“ 2009–2010 hindas AS KOBRAS IND tellimusel UK keskkonnamõju („Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“). 2013. aastal valmis OÜ Alkranel uuring „Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus-Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse tsoneerimine. Ülduuring (hinnang) kaevanduse ja tööstusterritooriumi võimalike mõjude kohta tööstusterritooriumi mõjualale jäävate kinnisasjade ja nende olulistele osadele“. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. Samal aastal valmis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis töö „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“. 2013. aastal valmis OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud“. Uuringu käigus hinnati mõju nii tundlikele ökosüsteemidele kui ka vee-elustikule ning üleujutusohtu ja heljumi levikut. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. 2013. aastal valmis kohaliku omavalitsuse ja IND koostööleppe alusel tellitud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule Natura 2000 alade inventuur“. 2018. aastal tegi sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis keskkonnaministeeriumi tellimusel töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“. Uuring osutas, et Eesti põlevkivimaardla veel ammendamata osadest on just Uus-Kiviõli kaeveväli kõige väiksema sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõjuga kaevandamispiirkond. 2022.a.valmis Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruanne (Alkranel OÜ) 22.01.2025.a. tunnistati nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne (Maves OÜ). KMH raames teostati täiendavaid uuringuid, mis on KMH lisades kättesaadavad: Lisa 2 välisõhu hajumisarvutused Lisa 3 muististe ja mälestiste kaardistamine Lisa 4 langatamise mõju hinnang maapinna vajumisele Lisa 5 hüdrogeoloogilise mõju prognoos 7 Lisa 6 üleujutuste riskide hinnang Lisa 7 kaevandajate loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest Keskkonnaseirekava kohaselt teostatakse metsiste seiret, pinnavee- ja põhjaveeseiret. Seire tulemused esitatakse KOTKAS infosüsteemi. KMH aruandes esitati soovitused seire täiendamiseks. Muudetud loa välja andmise järgselt uuendatakse vastavalt seirekava ja esitatakse Keskkonnaametile kinnitamiseks, mille järgselt ettevõtted alustavad kavakohase seire korraldamisega. 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootuskihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 15–50 m ning nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted. Mullakihi paksus on 0,2–0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2–8 m. Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumikambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Detailsemalt on kirjutatud KMH aruande lisas nr 5, hüdrogeoloogilise mõju prognoosis. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootuskihindi paksus on pindalaliselt hästi välja peetud. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud kolmes plokis (vt tabel 1). Kogu mäeeraldise piires lasuv varu on uuritud tarbevaru tasemel ja arvatud aktiivse varu katekooriasse. 8  Tabel 1. Põlevkivivaru UK mäeeraldisel Maavaravaru Maavaravaru Taotletava määeraldise ploki nr kategooria pindala, ha maavaravaru, tuh t 1 aT 16 17,150 54 155,000 2 aT 19 37,467 65 098,730 3 aT 575,923 19 229,867 KOKKU aT 4130,544 138 483,597 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,08 m, mäemassi kütteväärtus on 2049 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2652 kcal/kg. Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2113 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2701 kcal/kg. Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2119 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2789 kcal/kg. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS 5.1 Tehnoloogia UK kaevanduste arendamisel lähtutakse IND ja VKGK koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi transportida konveieriga UK mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning kaevandamisjäägid töödeldakse sertifitseeritud tooteks või ladustatakse ja kaubapõlevkivi suunatakse tarbijatele. Mäeeraldiste UK ja UK II kogu maapealne teenindus toimub UK mäeeraldise teenindusmaal. UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud eelpool mainitud õigusaktidest tulenevalt.. Taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine lahendatakse keskonnalubade omanike vaheliste kooskõlastuste ja kokkulepetega. Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi). Tootuskihindi tasapinnal rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edelasuunalistena (piki UK ja UK II piiri) kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaeveväli kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus lõigustatakse paneelstrekkidega. Strekkide läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid. Kamberplokis raimatud kaevis viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. 9 Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, kohaliku tuulutuse ventilaatoreid ja üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Kaevandamisviis on sama Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavale (UK KMH aruandes alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega). Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast, on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse kvaasistabiilse alana. Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee kombainiga. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra nii, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muumine, toimub üksnes lankide servadel. Kombainkaevandamist pikaee kombainiga sobivus otsustatakse sõltuvalt maapinna langetamise ulatusest ja lubatavusest, mida kaalutakse läbi loa muutmisega kaasnevas keskkonnamõju hindamises, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi Rikastamine toimub rikastamisvabrikus. Kaevise rikastamisel eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Kaevandamisjäätmete kasutusvõimalused ja ladestamisvajadused on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. 5.2 Kaevanduse aastatoodang Muudetava loa järgi on põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär 10 mln t aastas. Aastamäära muutmine on vajalik selleks, et tagada mäeeraldise võimalikult kiire ammendamine, vähendades seeläbi keskkonnamõju ajalist kestust ning tagades paremini ettevõtete põlevkiviga varustatamine. 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA 6.1 Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir kattub täielikult Uus-Kiviõli uuringuvälja 1. 2. ja 3. aktiivse tarbevaru ploki piiriga. 10 6.2 Kaevandamise sügavus Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi tootuskihind lasub 15–50 m sügavusel ja langeb laugelt lõuna- ja edelasuunas 0о15/. Uuringuvälja põhjaosas (1. plokk) täheldatakse paikset languse suurenemist kuni 1о10’. 6.3 Maavaravaru Mäeeraldise maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Maavaravaru on esitatud alljärgnevates tabelis 2. UK mäeeraldisega lääne osas kattub kaasneva fosforiidi maavaravaru prognoosvaru 25 plokkiga. Fosforiidi varu asub allpool põlevkivi varu lasumit ja põlevkivi kaevandamisel ei mõjutata.1 Tabel 2. Maavaravaru UK mäeeraldisel aktiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 passiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru 0 reservvaru 0 põlevkivi kaevandatav varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS Mäetööde mõju ümbritsevale keskkonnale hinnati põhjalikult loa andmisel KMH aruandes peatükis 7, kus on toodud ka keskkonnameetmed. KMH peatükk 9 käsitleb seiret ja ptk 10 leevendusmeetmeid ning KMH lisas nr 7 on toodud kaevandajate poolt koostatud loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest. 7.1 Avariiolukorrad Avarii likvideerimise kava, mis sisaldab tegevusplaane, nt tulekahjude ja õlimahutite lekete korral esitab IND kaks aastat enne mäetööde alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses 7.2 Sulgemine Sulgemist ja korrastamist on käsitletud KMH peatükis 10. 11 VKG kaevandamise lõpetamise järgselt annab maapealse taristu üle kasutamiseks IND-ile vastavalt kokkulepitule. Kaevandamise lõpetamisel seadmed demonteeritakse, hooned lammutatakse, maa-alused ja - pealsed osad korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile. Redigeerisid: Oleg Nikitin Allan Viil Ljudmilla Kolotõgina Mai.2025 12 KORRALDUS 07.11.2025 nr DM-134258-2 Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ümberregistreerimine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 5, § 59 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 punkti 3, maapõueseaduse § 73 lõiked 1 ja 4, haldusmenetluse seaduse § 61 ning tuginedes Enefit Industry AS ja Osaühing VKG Kaevandused 31.10.2025 esitatud ühisavaldusele, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnakaitseluba nr L.MK/329491 järgmiselt: 1.1.1. asendada loa omaja ärinimi Enefit Industry AS loa omaja ärinimega Osaühing VKG Kaevandused; 1.1.2. asendada loa omaja registrikood 10579981 loa omaja registrikoodiga 10854884; 1.1.3. asendada tegevuskoha aadress, milleks oli Enefit Industry AS juriidiline aadress, Osaühing VKG Kaevandused juriidilise aadressiga. 1.2. Jätta kehtima kõik keskkonnaloas nr L.MK/329491 määratud tingimused. 1.3. Keskkonnaloa nr L.MK/329491 ümberregistreerimisel lähevad loa uuele omajale üle kõik loaga seotud õigused ja kohustused. 1.4. Viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Muudetud keskkonnaluba nr L.MK/329491 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ 2. ASJAOLUD Enefit Industry AS (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva- Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti) omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnakaitseluba nr L.MK/329491 (edaspidi ka kaevandamisluba), mis annab õiguse kaevandada Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevanduses põlevkivi. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. Keskkonnaluba nr L.MK/329491 kehtib 11.07.2019 – 10.07.2049. Enefit Industry AS ja Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, aadress Järveküla tee 14/1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) edastasid 31.10.2025 e- kirjaga Keskkonnaametile ühisavalduse (registreeritud KOTKAS 05.11.2025 menetluse nr M- 134258 juurde) Enefit Industry AS-le kuuluva Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnakaitseloa nr L.MK/329491 ümberregistreerimiseks Osaühing VKG Kaevandused (registrikoodiga 10854884) nimele. Maapõueseaduse (MaaPS) § 73 lõike 4 alusel on kaevandamisloa ümberregistreerimiseks vajalik taotlusele lisada kaevandamisõiguse loovutamise kokkulepe ja ümberregistreeritava kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piiridesse jääva maavara jääkvaru arvutus ning markšeidermõõdistuse dokumentatsioon. Jääkvaru arvutatakse markšeiderimõõdistuse tulemuste alusel ümberregistreerimise taotluse esitamise päevale eelneva kvartali lõpu seisuga. Enefit Industry AS ja Osaühing VKG Kaevandused on leppinud kokku, et keskkonnaloa uueks omanikuks ja kaevandajaks saab Osaühing VKG Kaevandused. Kuivõrd Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnakaitseloa nr L.MK/329491 kehtivusest alates (11.07.2019) ei ole mäeeraldisel kaevandamisega alustatud ja jääkvaru kogus ühtib maavarade registris arvel oleva varukogusega seisuga 31.10.2025 ning loa andmise hetkel mäeeraldisega hõlmatud varukogustega, ei olnud keskkonnaloa ümberregistreerimise avaldusele lisatud jääkvaru arvutust ega markšeidermõõdistuse dokumentatsiooni. Ühisavalduses on toodud, et Enefit Industry AS ja Osaühing VKG Kaevandused on nõus keskkonnaloa ümberregistreerimisega ja Osaühing VKG Kaevandused on nõus keskkonnaloa omandama. Riigilõivuseaduse § 28¹ lõike 1 kohaselt ei võeta riigilõivu, kui keskkonnaloa muutmine otsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lõikes 5 sätestatud juhul avatud menetluseta. KeÜS § 59 lõike 5 punkt 3 koostoimes KeÜS § 59 lõike 1 punktiga 1 sätestab keskkonnaloa muutmise avatud menetluseta keskkonnaloale loa omaja ja tema registrikoodi kandmise. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnaloa ümberregistreerimine Kaevandamisluba on keskkonnaluba (KeÜS § 41 lõike 1 punkt 4). MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Sellest tulenevalt on kaevandamisloa ümberregistreerimise õigus Keskkonnaametil. MaaPS § 66 lõige 1 sätestab, et kaevandamisluba muudetakse muu hulgas KeÜS § 59 lõikes 1 sätestatud juhtudel. KeÜS § 60 lõike 1 kohaselt on keskkonnaloa omajal loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule. KeÜS § 60 lõike 2 alusel esitavad loa omaja andmete muutmiseks loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. 2(4) Kaevandamisloa ümberregistreerimisel lähtutakse MaaPS §-st 73. MaaPS § 73 lõige 10 sätestab, et kaevandamisloa ümberregistreerimine tähendab loa omaja andmete ja vajaduse korral kaevandaja andmete muutmist loal. Loa ümberregistreerimisel lähevad loa uuele omajale üle kõik loaga seotud õigused ja kohustused. Kaevandamisloa andja keeldub kaevandamisloa ümberregistreerimisest MaaPS § 73 lõikes 7 sätestatu alusel. Kaevandamisloa ümberregistreerimisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine. MaaPS § 73 lõike 8 kohaselt senise kaevandamisloa omaja õigused ja kohustused loetakse lõppenuks kaevandamisloa ümberregistreerimisel. MaaPS § 73 lõike 9 kohaselt kaevandamisõigus tekib kaevandamisloa ümberregistreerimisele järgneval tööpäeval, kui taotlusest ei tulene hilisem tähtpäev, või pärast maa kasutamise õiguse saamist, kui see omandatakse pärast kaevandamisloa ümberregistreerimist. MaaPS § 73 lõike 10 kohaselt ei kohaldata kaevandamisloa ümberregistreerimise menetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud menetluse sätteid. Avatud menetluse kohaldamise eesmärgiks on koguda otsuse tegemiseks teavet ning ühtlasi anda huvitatud isikutele võimalus otsuse tegemisel kaasa rääkida. Keskkonnaloa nr L.MK/329491 omaja muutmiseks ei vaja keskkonnaloa andja lisateavet ja samuti ei toimu muutusi võrreldes varasema tegevusega, mistõttu puudub vajadus avalikkuse kaasamiseks. 3.2. Ärakuulamine HMS § 40 lõige 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama §-i lõige 3 punkt 3 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Kaevandamisluba muudetakse vastavalt Enefit Industry AS ja Osaühing VKG Kaevandused esitatud ühisele taotlusele ning seetõttu viiakse haldusmenetlus läbi taotlejate arvamust ära kuulamata. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 3(4) (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Taotluse seletuskiri 3. Mäeeraldise plaan 4. Korrastatud ala plaan 5. Geoloogilised läbilõiked Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Lüganuse Vallavalitsus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kersti Ritsberg vanemspetsialist maapõuebüroo 4(4)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/329491 Loa omaja Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused andmed Registrikood / 10854884 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus andmed Aadress Järveküla tee 14/1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 32216:001:0005 Territoriaalkood 0442 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 07.11.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.07.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 31.03.2025 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 31.03.2025 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 31.03.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 10 000 tuh t 138 483.597 tuh t 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja soo piirile lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 4. Kaevandamine on keelatud kaitstavale üksikobjektile Mehide männik (KLO4000810) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinide ja SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd. 10. Keskkonnaloa omanik peab kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel, mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni 3/4 mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtjal ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori või Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist trassikoridori. 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 15. Keskkonnaloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks. 16. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 17. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 18. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). 19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. 20. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Taotluse seletuskiri Lisa 1: 2025.05.08_Seletuskiri Uus Kivioli_001.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 2: UK Mäeeraldise plaan.pdf Korrastatud ala plaan Lisa 3: UK korrastatud ala plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 4: UK geoloogilised läbilõiked.pdf 4/4  Enefit Industry AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine SELETUSKIRI Jõhvi 2025 Sisukord TAOTLUSE ERISUSED ................................................................................................................. 3 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK ............................................ 3 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ......................... 4 2.1 Üldandmed ......................................................................................................................... 4 2.2 Maavaldused ....................................................................................................................... 5 2.3 Teenindusmaa ..................................................................................................................... 5 2.4 Piirangud ............................................................................................................................ 5 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .......................................... 6 3.1 Uuringud ............................................................................................................................. 6 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ............................................. 8 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................... 8 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu................................................................................................ 8 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus ...................................................................................... 9 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS ................................................................................... 9 5.1 Tehnoloogia ........................................................................................................................ 9 5.2 Kaevanduse aastatoodang................................................................................................. 10 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA ............................. 10 6.1 Mäeeraldise piir ................................................................................................................ 10 6.2 Kaevandamise sügavus..................................................................................................... 11 6.3 Maavaravaru ..................................................................................................................... 11 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS .................................................................................. 11 2 TAOTLUSE ERISUSED Taotletava mäeeraldise suure pindalalise ulatuse ja allmaameetodil kaevandamistööde planeerimise tõttu palume lubada taotluse graafilistel lisadel asjakohaseid kõrvalekaldeid maapõueseaduse §-st 50 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Taotleme loa menetlemist järgmiste erisustega: 1. Mäeeraldise plaanile ja läbilõigetele ei kanta kaitsetervikuid (keskkonnaministri 23.10.2019määruse nr56 § 39 lg 9 p 9), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 2. Geoloogilistele läbilõigetele ei kanta kaevandamisel jäetavate nõlvade kaldeid joonena ja numbrilisena (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr56 § -39 lg 15 p 3), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini; 3. Katastriüksuste piirid on toodud mäeeraldise plaanil ja mäeeraldisega kattuvate katastriüksuste loetelu taotluse lisas nr 4; 4. Korrastatud maa plaan (Keskkonnaministri määrus nr 56, § 39 lg 18) taotluse lisas nr 3; 1. MÄEERALDISE SAAMISE JA KASUTAMISE EESMÄRK Enefit Industry AS (end. Enefit Kaevandused AS) (edaspidi IND) ja Osaühing VKG Kaevandused (edaspidi VKGK) sõlmisid 11. aprillil 2019. aastal koostöölepingu Uus-Kiviõli (edaspidi UK) kaevandusest ühiseks kaevandamiseks. Koostööleppe järgi teevad ettevõtted koostööd, Keskkonnaamet andis IND-le kaevandamisloa L.MK/329491 11.07.2019. Pärast loa saamist taotlesid ettevõtted UK kaevandamisloa osalist ümberregistreerimist selliselt, et VKGK-le kuulub õigus 1/3 - ja IND-le jäi õigus 2/3 UK-le. Keskkonnaamet otsustas osalise ümberregistreerimise 07.08.2019. IND-l ja VKGK-l on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Kaevandamisseadmed, -masinad ja -tehnoloogia vastavad kaasaja nõuetele. Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitsenõudeid silmas pidades. Kaevandatud põlevkivist toodetakse peamiselt põlevkiviõli. Põlevkivisektor rakendab parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT). Maapõueseaduse § 73 lõike 10 järgi anti UK kaevandamisloa osalise ümberregistreerimise tulemusena VKGK-le kaevandamisluba L.MK/333343 põlevkivi kaevandamiseks mäeeraldisel nimega Uus-Kiviõli II kaevandus (edaspidi UK II). UK kaevandamisloa L.MK/329491 kohaselt võis kaevandada maksimaalselt 4 mln t põlevkivi aastas. Enne kaevandamisloa ümberregistreerimist oli maksimaalne aastamäär 6 mln t, mis jagati proportsionaalselt VKG ja IND vahel. VKGK ja IND leppisid vahepeal kokku aastamäärade osas. Keskkonnaameti 23.09.2022 korraldusega nr DM-120983-9 muudeti Uus-Kiviõli II kaevandamisloa aastamäära kõrvaltingimust nr 21. „Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli 3 kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni. Kaevanduse olulisim keskkonnamõju on põhjaveetaseme alandus. Mõju on seda väiksem, mida lühiajalisem on alanduse kestus. Sellest tulenevalt on parim meede keskkonnamõju ohjamiseks kaevanduse võimalikult kiire ammendamine. Muudel keskkonnamõjudel (müra, tolm, vibratsioon, maapinna püsivus jne) ei ole kaevandamise intensiivsusega muud otsest seost kui häiringute kestus. Viimane on seda lühem, mida kiiremini kaevandus ammendatakse. Arvestades eelnevat ja seda, et UK on planeeritud eelkõige asendama Estonia kaevandust, mille maksimaalne lubatud aastamäär on 10 mln t aastas, soovib EK muuta kaevandamisluba L.MK/329491 selliselt, et kaevandada lubatud põlevkivi maksimaalne aastamäär on sarnaselt kehtivale Estonia kaevandusele 10 mln t aastas. IND soovib muuta ka kehtiva kaevandamisloaga lubatud logistilist lahendust. See muudatus on tingitud peamiselt UK ja UK II kaevanduste koosarendamise käigus kumulatiivse keskkonnamõju vähendamise vajadusest. Kaevandamisloa L.MK/329491 punk 10.14 sätestab muu hulgas järgmist: “Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri“ ja punkt 10.19 järgmist: „tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5“. Viidatud sätted osutavad, et kaevandamisloa alusel ei tohi kaevandatud mäemassi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal rikastada. Mäemass tuleb rikastamiseks transportida endise Aidu karjääri endisele tööstusterritooriumile rajatavasse tööstuskompleksi (rikastusvabrikusse). IND ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Enne loa osalist ümberregistreerimist selline võimalus puudus, mistõttu ei kaalutud loa menetluse käigus eelnimetatud loa sätete muutmist. Samal põhjusel ei käsitletud nimetatud logistilist alternatiivi ka keskkonnamõju hindamisel (aastal 2010). Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat tööstusterritooriumi.. Logistilise lahenduse mõjusid hinnati Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes (OÜ Alkranel, 2022). Eelneva põhjal taotleb IND kaevandamisloa muutmist selliselt, et kaevise transport on lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi ja aastamäär 10 milj.tonni põlevkivi aatas. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS 2.1 Üldandmed Mäeeraldis (pindala 4130,54 ha) paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates u 2/3 Uus-Kiviõli uuringuväljast. Mäeeraldise põhjapiir on endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu 4 paiknevad endine Aidu karjäär ja olemasolev Ojamaa kaevandus. Lõunast ja kagust piirneb mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldisega. Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Lüganuse vallas. Mäeeraldisel paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja Hiielinna külad. Kiviõli linn asub mäeeraldise põhjapiirist 2–4 km kaugusel. Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 45–63 m. Uuringuvälja lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes 70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja üldpindalast. Mäeeraldis asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures vahetult kaevandusalale jääb väike osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed voolavad uuringuvälja idapiirist 15–20 km kaugusel. 2.2 Maavaldused Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on paljud eraomanikele kuuluvad maavaldused. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eramaavaldused allmaakaevandamist. Suurim metsamaa valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.3 Teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 169,80 ha. Teenindusmaa on taotletud selliselt, et see kattub täpselt katastriüksusega Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126) ja osaliselt katastriüksusega Maidla metskond 6 (44901:003:0840). Kuna seadusandlus ei luba kahele mäeeraldisele kattuvat teenindusmaad, siis UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud. IND ja VKGK on leppinud koostööleppes kokku kaevanduse koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat kaevandust UK mäeeraldise teenindusmaa kaudu. Muu hulgas on kokku lepitud, et EIND taotleb pärast UK kaevandamisloa saamist riigivara valitsejalt kinnistule asukohaga Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Rebu küla (kinnistu registriosas nr 5064408) ning nimega Uus- Kiviõli kaevandus UK kaevandamisloa kehtivuse lõpuni hoonestusõiguse seadmist. Pärast hoonestusõiguse seadmist võõrandas EIND 1/3 mõttelise osa UK teenindusmaa hoonestusõigusest VKGK soovitud ajal VKGK-le. Koostööga tagatakse, et mõlema kaevanduse käitamine on tehniliselt ja juriidiliselt võimalik ilma, et UK II mäeeraldisele tuleks ette näha eraldiseisev teenindusmaa, st et kaevanduse teenindamine tagatakse ühtse taristu abil. 2.4 Piirangud Eeldatavalt mõjutatav keskkond, sh kaitstavad loodusobjektid mäeeraldistel ja selle mõjupiirkonnas, looduskaitse all olevad liigid, vääriselupaigad, pinnaveekogud, põhjavesi, maakasutus ja kultuurimälestised on põhjalikult käsitletud viimases keskkonnamõjude hindamise aruande (edaspidi UK KMH) 5. peatükis ja selle alapeatükkides. 5 Mäeeraldisele jääb muinsuskaitselistest objektidest Uniküla kalmistu. Lisaks jäävad mäeeraldisele ja selle teenindusmaale 31 maaparandushoiuala, nende eesvoolud, puurkaevud, kaks allikat, Purtse ja Hirmuse jõed ning Mehide oja koos kalda piiranguvööndite ning veekaitsevöönditega. Maaparandussüsteemide täpne jaotus nähtub siinse seletuskirja graafilistelt lisadelt ja lisa nr 5. Mäeeraldist läbivad neli riigimaanteed ja mitu avalikus kasutuses olevat kohalikku teed. Piiranguid põhjustavad ka mäeeraldist läbivad või sellele jäävad elektriõhuliinid, maakaabelliinid ning alajaamad. Lisaks jääb mäeeraldisele kas osaliselt või täielikult ligi 200 sideehitist. Rakendades kaevandamisel tavapäraseid ohutusnõudeid ning järgides loale kantud tingimusi, on kaevandamist võimalik organiseerida selliselt, et kaitstavate objektide kaitse on tagatud, piirangutest on kinni peetud ning kaevandamisega tehtud kahjud on kompenseeritud või heastatud. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 3.1 Uuringud Põlevkivialade, sh Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring tehti enne 1940. aastat. Detailuuring oli aastatel 1952–1953. Täiendava uuringu tegi Kohtla-Järve Geoloogia Töökond 1968. aastal. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru ümberhindamise tegi 1995. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskus maavarade osakond, mille kohta koostati aruanne riikliku registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Maavaravaru kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 09.06.1995 protokolliga 95–19. Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivivaru viimase ümberhindamise tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal, mille kohta koostati aruanne „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), fondi nr 7957. Maavaravaru kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Projekteerimisettevõttes „Giprošaht“ valmis 1992. aastal IND tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Töös käsitleti kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi kaevandamisest lähtuvat mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid võimalikke riske. RAS „Eesti Maaparandusprojekt“ koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. aastal aruande “Uus-Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna- ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud asumite veevarustussüsteemide rajamiseks. Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi hüdrogeoloogilise mudeliga – töö tegi IND-ga sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Pärast kaevandamisloa andmist tehti UK mäeeraldise piires töötavate 6 veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Kaevanduse mõjupiirkonda on rajatud vaatluspuurkaeve. 2009. aastal tegi OÜ CUMULUS CONSULTING IND tellimusel uuringu „Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.“ 2009–2010 hindas AS KOBRAS IND tellimusel UK keskkonnamõju („Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“). 2013. aastal valmis OÜ Alkranel uuring „Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus-Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse tsoneerimine. Ülduuring (hinnang) kaevanduse ja tööstusterritooriumi võimalike mõjude kohta tööstusterritooriumi mõjualale jäävate kinnisasjade ja nende olulistele osadele“. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. Samal aastal valmis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis töö „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“. 2013. aastal valmis OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud“. Uuringu käigus hinnati mõju nii tundlikele ökosüsteemidele kui ka vee-elustikule ning üleujutusohtu ja heljumi levikut. Uuring tehti IND tellimusel Maidla valla ja IND vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. 2013. aastal valmis kohaliku omavalitsuse ja IND koostööleppe alusel tellitud uuring „Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule Natura 2000 alade inventuur“. 2018. aastal tegi sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis keskkonnaministeeriumi tellimusel töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“. Uuring osutas, et Eesti põlevkivimaardla veel ammendamata osadest on just Uus-Kiviõli kaeveväli kõige väiksema sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõjuga kaevandamispiirkond. 2022.a.valmis Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruanne (Alkranel OÜ) 22.01.2025.a. tunnistati nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne (Maves OÜ). KMH raames teostati täiendavaid uuringuid, mis on KMH lisades kättesaadavad: Lisa 2 välisõhu hajumisarvutused Lisa 3 muististe ja mälestiste kaardistamine Lisa 4 langatamise mõju hinnang maapinna vajumisele Lisa 5 hüdrogeoloogilise mõju prognoos 7 Lisa 6 üleujutuste riskide hinnang Lisa 7 kaevandajate loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest Keskkonnaseirekava kohaselt teostatakse metsiste seiret, pinnavee- ja põhjaveeseiret. Seire tulemused esitatakse KOTKAS infosüsteemi. KMH aruandes esitati soovitused seire täiendamiseks. Muudetud loa välja andmise järgselt uuendatakse vastavalt seirekava ja esitatakse Keskkonnaametile kinnitamiseks, mille järgselt ettevõtted alustavad kavakohase seire korraldamisega. 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootuskihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 15–50 m ning nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted. Mullakihi paksus on 0,2–0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2–8 m. Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumikambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Detailsemalt on kirjutatud KMH aruande lisas nr 5, hüdrogeoloogilise mõju prognoosis. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1 Põlevkivi geoloogiline varu Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootuskihindi paksus on pindalaliselt hästi välja peetud. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud kolmes plokis (vt tabel 1). Kogu mäeeraldise piires lasuv varu on uuritud tarbevaru tasemel ja arvatud aktiivse varu katekooriasse. 8  Tabel 1. Põlevkivivaru UK mäeeraldisel Maavaravaru Maavaravaru Taotletava määeraldise ploki nr kategooria pindala, ha maavaravaru, tuh t 1 aT 16 17,150 54 155,000 2 aT 19 37,467 65 098,730 3 aT 575,923 19 229,867 KOKKU aT 4130,544 138 483,597 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,08 m, mäemassi kütteväärtus on 2049 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2652 kcal/kg. Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2113 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2701 kcal/kg. Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootuskihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62 m, põlevkivikihtide summaarne paksus on 2,10 m, mäemassi kütteväärtus on 2119 kcal/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus on 2789 kcal/kg. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS 5.1 Tehnoloogia UK kaevanduste arendamisel lähtutakse IND ja VKGK koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi transportida konveieriga UK mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning kaevandamisjäägid töödeldakse sertifitseeritud tooteks või ladustatakse ja kaubapõlevkivi suunatakse tarbijatele. Mäeeraldiste UK ja UK II kogu maapealne teenindus toimub UK mäeeraldise teenindusmaal. UK II mäeeraldisele teenindusmaad ei taotletud eelpool mainitud õigusaktidest tulenevalt.. Taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine lahendatakse keskonnalubade omanike vaheliste kooskõlastuste ja kokkulepetega. Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi). Tootuskihindi tasapinnal rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edelasuunalistena (piki UK ja UK II piiri) kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaeveväli kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus lõigustatakse paneelstrekkidega. Strekkide läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid. Kamberplokis raimatud kaevis viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. 9 Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, kohaliku tuulutuse ventilaatoreid ja üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Kaevandamisviis on sama Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavale (UK KMH aruandes alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega). Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast, on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse kvaasistabiilse alana. Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee kombainiga. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra nii, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muumine, toimub üksnes lankide servadel. Kombainkaevandamist pikaee kombainiga sobivus otsustatakse sõltuvalt maapinna langetamise ulatusest ja lubatavusest, mida kaalutakse läbi loa muutmisega kaasnevas keskkonnamõju hindamises, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi Rikastamine toimub rikastamisvabrikus. Kaevise rikastamisel eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Kaevandamisjäätmete kasutusvõimalused ja ladestamisvajadused on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. 5.2 Kaevanduse aastatoodang Muudetava loa järgi on põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär 10 mln t aastas. Aastamäära muutmine on vajalik selleks, et tagada mäeeraldise võimalikult kiire ammendamine, vähendades seeläbi keskkonnamõju ajalist kestust ning tagades paremini ettevõtete põlevkiviga varustatamine. 6. MÄEERALDISE PIIRI JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA MAAVARAVARU MÄÄRAMISEGA 6.1 Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir kattub täielikult Uus-Kiviõli uuringuvälja 1. 2. ja 3. aktiivse tarbevaru ploki piiriga. 10 6.2 Kaevandamise sügavus Uus-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi tootuskihind lasub 15–50 m sügavusel ja langeb laugelt lõuna- ja edelasuunas 0о15/. Uuringuvälja põhjaosas (1. plokk) täheldatakse paikset languse suurenemist kuni 1о10’. 6.3 Maavaravaru Mäeeraldise maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008). Maavaravaru on esitatud alljärgnevates tabelis 2. UK mäeeraldisega lääne osas kattub kaasneva fosforiidi maavaravaru prognoosvaru 25 plokkiga. Fosforiidi varu asub allpool põlevkivi varu lasumit ja põlevkivi kaevandamisel ei mõjutata.1 Tabel 2. Maavaravaru UK mäeeraldisel aktiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 passiivne varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru 0 reservvaru 0 põlevkivi kaevandatav varu maavara nimetus ühik tonni tarbevaru reservvaru 0 põlevkivi 138 483 597 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS Mäetööde mõju ümbritsevale keskkonnale hinnati põhjalikult loa andmisel KMH aruandes peatükis 7, kus on toodud ka keskkonnameetmed. KMH peatükk 9 käsitleb seiret ja ptk 10 leevendusmeetmeid ning KMH lisas nr 7 on toodud kaevandajate poolt koostatud loetelu väljaspool KMHd rakendatavatest mõjude leevendamise meetmetest. 7.1 Avariiolukorrad Avarii likvideerimise kava, mis sisaldab tegevusplaane, nt tulekahjude ja õlimahutite lekete korral esitab IND kaks aastat enne mäetööde alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses 7.2 Sulgemine Sulgemist ja korrastamist on käsitletud KMH peatükis 10. 11 VKG kaevandamise lõpetamise järgselt annab maapealse taristu üle kasutamiseks IND-ile vastavalt kokkulepitule. Kaevandamise lõpetamisel seadmed demonteeritakse, hooned lammutatakse, maa-alused ja - pealsed osad korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile. Redigeerisid: Oleg Nikitin Allan Viil Ljudmilla Kolotõgina Mai.2025 12  Tingmärgid ASENDISKEEM mäeeraldise piir M 1:150 000 piirneva mäeeraldise piir mäeeraldise teenindusmaa piir Uus-Kiviõli põlevkivi ploki piir, maardla lühend, number ja kategooria plokk 2 aT 1 mäeeraldise nurgapunkt ja number 2164 14,61 puuraugu number tootuskihindi lamami abs kõrgus, m 54,34 2,35 suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m < > < > < > < > < > < > < > > < > < > < > < > < >< > < > < > < 43 > < > < > < 464 4412 50 > < I' geoloogilise läbilõike joon > < I > < 44 > < > < 43801:001:0338 47 > < 44901:002:0199 44 > < 44201:001:0059 44901:002:0200 > < 44201:001:0058 > < 48 > < 41 5 > < > < > < 45 44901:002:0166 < > Uus-Kiviõli 53 49 44901:002:0800 <> N <> < > 44901:001:0144 44201:001:0251 47 <> <> 44901:002:0189 44 43801:001:0079 49 < > 48 44201:001:0057 44201:001:0791 48 <> 50 < > 44901:002:0169 52 43801:001:0078 44901:002:0190 < > < > 50 43 44901:001:0006 <> 44201:001:0056 44901:002:0152 < > 44901:002:0047 44201:001:0382 < > 44901:002:0268 <> mäeeraldise lamami 47 samakõrgusjoon, m 43 <> II < > 18 19 < > 1252 <> < > 48 53 44901:002:0306 < > 44901:002:0148 <> 44901:002:0399 plokk 4 pT < > < > <> 44901:002:0157 51 < > 44901:002:0388 < > 46 48 46 32,12 50 43801:001:0330 <> 4443 44901:002:0188 45 <> 44901:002:0072 < > <> 44901:001:0690 44901:002:0221 <> 44201:001:0053 < > < > 44901:001:0230 44901:002:0132 44901:002:0289 <> 45,83 2,38 44201:001:0052 44901:002:0231 49 <> 52 50 <> < > 48 44201:001:0617 <> 43801:001:0152 < > 44901:001:0018 44901:002:0261 < > 54 altkaevandatud ala < > 44901:002:0330 49 51 < > < > < > <> 44901:001:0642 47 <> 50 51 < > 54 <> 44201:001:0055 44901:002:0393 <> 44901:002:0193 44901:002:0122 < > <> 43801:001:0242 <> 43801:001:0145 < > 44901:001:0007 50 < > 45 43801:001:0060 <> 44201:001:0556 44201:001:0582 44901:002:0194 < > 44901:001:0199 < > Aidu 44201:001:0054 <> 44901:001:0086 < > 44901:001:0016 < > 43801:001:0451 <> 44901:001:0015 looduskaitse piiranguvöönd (EELIS) 44901:001:0087 < > < > 44901:001:0240 44201:001:0824 < > <> 43801:001:0184 < > < > 44901:002:0386 <> 49 47 45 43801:001:0061 <> 44901:002:0001 < > 44901:002:0227 52 54 44201:001:0352 <> 43801:001:0313 < > 43801:001:0185 51 44901:003:0019 51 <> 44901:002:005444901:002:0195 <> 44901:003:0250 48 < > < > 45 44901:001:0051 <> plokk 10 pR 50 < > < > 44901:002:0196 50 48 <> < > 44901:002:0335 < > 44901:002:0364 <> 44201:001:0601 <> 53 < > 17 kaitsealune loodusobjekt (EELIS) <> <> 49 44901:002:0140 < > 43801:001:0241 44901:001:0226 44201:001:0274 44201:001:0193 47 <> 49 <> 4648 < > 44901:002:0405 < > <> < > < > < > 44901:001:0641 <> 5 44901:002:0230 < > <> 449 54 < > < > 44201:001:0276 47 44901:002:0019 44201:001:0237 < > 44901:001:0028 <> 44901:002:0311 44901:002:0389 < > 44901:002:0266 44201:001:0655 < > < > < > 11A 31,37 keskkonnaseirejaam (KPOIS) < > 44901:001:0189 53 44901:003:0021 < > 44901:003:0020 < > 44901:001:0163 51 45 < > <> 54 < > 50 54 51 <> 44901:002:0275 46,95 2,37 32,02 <> 65 44201:001:0353 50 < > S <> 44901:001:0680 <> 44201:001:0003 < > 44901:001:0231 44901:001:0228 44901:002:0318 32,24 < > 63 44901:002:0104 <> 44201:001:0013 43801:001:0332 44901:001:0652 44201:001:0654 7749 < > 48 44901:003:0030 45,16 2,27 < > Muraka <> 43 <> 49 < > 49 <> 46,02 2,35 <> 44,58 kaitstav looduse ükskikobjekt (KPOIS) < > 49 45 44901:002:0317 <> 44901:002:0333 < > 20 < > 44201:001:0592 < > 44901:001:0196 16 <> 51 < > 44901:002:0044 < > 44201:001:1221 <> 44201:001:0221 < > 52 < > 44901:002:0383 49 49 < > 44201:001:1222 <> 44901:002:0360 43801:001:0133 < > 75101:007:0080 44901:002:0029 44901:002:0630 <> 44901:003:0025 44901:002:0387 < > 44201:001:0786 < > 55 47 44901:002:0105 44901:001:0249 40 < > 42 <> veekogu piiranguvöönd (KPOIS) 52 44201:001:0822 44901:002:0338 44901:002:0050 44901:002:0187 < > < > 51 44 < > 2133 30,47 < > 50 44901:002:0380 < > <> 52 44901:001:0242 48 44901:003:0026 < > 44901:001:0256 < > 43801:001:0329 44901:002:0186 < > 44901:001:0033 44901:002:0337 <> 46 54,94 2,32 50 < > 44901:001:0011 <> 54 44901:001:0229 < > 44901:001:0307 < > 44201:001:0483 44901:003:0278 43801:001:0442 < > 44901:001:0031 50 <> 44901:003:0022 43801:001:0132 < > 46 44901:002:0339 < > 44201:001:0678 44901:001:0126 44901:002:0089 < > < > Muraka 52 < > 44901:001:0136 30,94 44901:001:0343 <> 44901:001:0125 7 <> piiranguvöönd: tee, elektriliin, kultuurimälestis (KPOIS) 44901:001:0029 < > 43801:001:0333 44901:003:0426 < > 44901:002:0336 15 47 <> N 6,580,000 44901:001:0080 N 6,580,000 46 44901:002:0103 < > < > 47 53 49,35 2,37 <> 44901:003:0427 44901:002:0155 <> 44901:001:0227 44901:001:0090 44901:002:0377 < > 44901:002:0382 44901:002:0283 51 44901:001:0052 44901:001:0089 < > 43 50 <> 44901:002:0319 < > < > 48 44901:002:0058 < > < > 44901:002:0316 <> 44901:002:0099 44901:002:0322 44901:002:0363 < > 50 < > 44901:001:0224 44901:002:0379 <> 44901:001:0088 51 44201:001:0438 <> 56 < > 44901:001:0135 47 <> 48 <> 43801:001:0450 44901:002:0224 E 670,000 E 672,000 < > 44201:001:0040 52 < > maaparandushoiuala (KPOIS) 43801:001:0168 540 <> 44901:001:0112 44901:002:0362 < > 47 < > 49E 677,000 45 44901:001:0039 44901:002:0226 < > 44201:001:0245 44901:002:0042 < > 52 E 671,000 43801:001:0448 43801:001:0406 44901:002:0210 < > 48 94744 <> 44901:002:0225 E 666,000 plokk 9 aR E 667,000 E 668,000 E 669,000 E 673,000 E 674,000 E 675,000 E 676,000 E 678,000 E 679,000 < > 44901:001:0272 43801:001:0167 46 44901:001:0038 <> 50 43801:001:0146 44901:003:0045 44201:001:0538 < > 44901:002:0332 42 15 48 45 <> <> 13 44901:003:0044 44901:002:0500 44901:002:0090 44201:001:0359 51 < > 44901:002:0214 32,36 47 43801:001:0334 <> 10 44901:002:0046 53 <> 16 < > 54 31,30 44901:002:0045 < > 47 9 46,98 43 <> 44901:002:0197 47 44901:003:0370 < > 51 30,85 48,16 < > 8 44201:001:0733 49 48,04 2,36 <> < > 44901:001:0252 geodeetiline punkt (KPOIS) 44901:003:0375 < > 44901:001:0286 43801:001:0339 44901:002:0108 <> 49,44 2,37 52 52 <> 44901:001:0186 43 Oandu 97 44901:003:0023 44201:001:0439 < > 44201:001:1131 51 <> 44901:001:0644 49,26 2,29 H-11 7114 31,17 <> 44901:002:0198 44901:002:0159 49 < > 44901:002:0049 < > 43801:001:0113 <> 43 44901:002:0073 < > 43 43 < > 44201:001:0437 Uniküla <> 75101:002:0114 44901:002:0413 51 < 50 44201:001:0014 44901:002:0087 48,27 2,7 > 44901:002:0345 < 44901:003:0358 > < > 49 <> < 41 53 > < 44201:001:1130 > > < < Uniküla 45 44201:001:0817 > < > > < 44901:002:0378 < > < > < > 44201:001:0818 44901:002:0402 22901:006:0006 <> 16 44901:003:0376 < 44901:001:0151 44901:002:0315 44201:001:0099 > < > 44901:003:0054 53 > < < 53 > < > 44901:003:0096 43801:001:0114 > < katastriüksuse piir ja tunnusnumber 44901:002:0154 < > < 56 > 44901:003:0487 43801:001:034044901:002:0023 < > 13 14 44901:002:0309 47 <> < 44901:001:0182 > < > > < 44901:001:0251 < > < 44201:001:0100 > 51 > < < 44201:001:0037 > < > 44901:002:0025 < > <> 55 44901:001:0643 44901:003:0095 44201:001:0006 < > < 44901:001:0093 > 43801:001:0299 > < < > < > 44901:002:0940 43801:001:0312 5 > < 53 44901:002:0033 44901:002:021844201:001:0596 5 <> < > 44901:001:0337 > < < 44901:001:0452 > < 44901:001:0100 44901:003:0094 > <> 52 < 56 > < > < 44 > < > 44901:002:0043 > < 15 43801:001:0112 43801:001:0115 < 47 44901:002:0081 44201:001:0474 > 43801:001:0422 43801:001:0123 < > <> 44201:001:1137 maapinna samakõrgusjoon, m < > 44901:003:0533 > 44201:001:1185 < 54 < 44901:002:0930 21 43801:001:0349 > < > 43801:001:0129 43801:001:0130 44201:001:0624 <> 44901:002:0177 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/329491 Loa omaja Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused andmed Registrikood / 10854884 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus andmed Aadress Järveküla tee 14/1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 32216:001:0005 Territoriaalkood 0442 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 07.11.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.07.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 31.03.2025 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 31.03.2025 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 31.03.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 10 000 tuh t 138 483.597 tuh t 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja soo piirile lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 4. Kaevandamine on keelatud kaitstavale üksikobjektile Mehide männik (KLO4000810) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinide ja SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd. 10. Keskkonnaloa omanik peab kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel, mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni 3/4 mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtjal ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori või Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist trassikoridori. 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 15. Keskkonnaloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks. 16. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 17. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 18. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). 19. Keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt 2 aastat enne mäetöödega alustamist vee ning vajadusel jäätmete ja välisõhu andmetega uuendatud taotluse keskkonnaloa täiendamiseks. 20. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul kui Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel enam ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel endiselt kaevandatakse, kehtib Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 4 miljonit tonni. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Taotluse seletuskiri Lisa 1: 2025.05.08_Seletuskiri Uus Kivioli_001.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 2: UK Mäeeraldise plaan.pdf Korrastatud ala plaan Lisa 3: UK korrastatud ala plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 4: UK geoloogilised läbilõiked.pdf 4/4 LÄBILÕIGE I-I' E 44901:001:0327 44901:001:0320 44901:001:0530 44901:001:0179 43801:001:0122 44901:001:0329 44901:001:0540 44901:001:0325 44901:003:0214 44901:003:0252 44901:003:0257 44901:003:0345 44901:003:0476 43801:001:0399 44901:003:0071 44901:003:0549 44901:003:0548 44901:003:0290 44901:003:0151 44901:003:0450 44901:003:0093 44901:003:0048 43801:001:0151 44901:003:0267 44901:003:0379 44201:001:0272 44901:003:0106 43801:001:0219 44901:003:0641 43801:001:0217 44901:003:0404 44901:003:0106 44901:003:0137 44901:003:0106 44901:003:0281 44901:003:0272 44901:003:0136 44901:003:0008 44901:003:0106 44201:001:0128 44901:003:0528 43801:001:0126 44901:003:0126 44201:001:0814 44901:003:0205 I w m 65 PA-2342 57.45 PA-7103 PA-2152 19.25 PA-2165 60 I 2.50 55.09 20.44 54.50 18.5 54.48 17.03 PA-2175 PA-7110 PA-2185 2.60 2.43 52.32 PA-2224 55 2.33 18.67 51.06 50.02 PA-2210 PA-7124 PA-2196 49.47 PA-2373 2.40 18.76 17.32 48.23 19.6 48.58 2.58 2.28 47.29 18.6 18.13 45.37 17.84 2.15 50 21.05 Q 2.49 2.45 2.61 O3kl 2.33 I' 45 Sonda uuringuväli 40 O3jh 35 O3id Uus-Kiviõli II mäeeraldis Uus-Kiviõli II mäeeraldis 30 25 O3kk Plokk 25 aT Plokk 1 aT Plokk 3 aT Plokk 7 aT 20 Plokk 2 aT 25.70 40.60 37.20 35.55 O2uh 29.70 30.85 15 37.10 34.50 31.65 33.30 39.25 34.00 10 O2 5 0 0 250 500 1000 m LÄBILÕIGE II-II' S 44901:001:0276 43801:001:0386 44901:003:0540 44901:003:0543 44901:003:0039 44901:003:0145 44901:003:0073 44901:001:0570 44901:005:0012 44901:001:0570 44901:005:0029 44901:003:0514 44901:003:0276 44901:003:0077 N 44901:003:0068 43801:001:0100 44901:003:0237 43801:001:0039 44901:003:0257 44901:003:0252 44901:001:0325 44901:003:0810 43801:001:0046 44201:001:0281 44901:003:0511 44901:003:0004 44901:003:0383 44901:003:0772 PA-2353 44901:001:0203 44901:001:0206 44901:001:0143 43801:001:0303 44901:003:0131 m PA-7107 44201:001:0040 44901:003:0023 44901:003:0096 44901:003:0534 44901:003:0535 44201:001:0436 44901:003:0319 44901:003:0185 44901:003:0117 44901:003:0224 44901:003:0087 44901:003:0097 44901:003:0066 44201:001:0510 43801:001:0365 44201:001:0322 43801:001:0366 44901:003:0083 44901:003:0443 44901:003:0012 44901:003:0043 44901:003:0032 60 54.92 54.45 9.92 II' 43801:001:0330 44201:001:0617 44901:003:0019 43801:001:0241 44901:003:0021 43801:001:0423 44901:003:0022 43801:001:0329 44901:003:0022 PA-7111 PA-2181 PA-2180 12.70 2.38 PA-7110 PA-7109 PA-2179 PA-2178 PA-2182 51.78 51.10 50.64 50.61 51.08 2.58 55 PA-7114 PA-7113 PA-7112 25.08 51.06 49.29 49.32 20.08 15.94 15.74 12.28 48.47 48.48 48.07 2.63 2.22 18.76 16.01 31.17 30.08 27.27 2.58 2.41 2.52 2.50 28.47 2.35 2.48 50 2.70 2.66 Q 2.60 45 II O3kl 41.97 40 O3jh Oandu uuringuväli Plokk 4 pT 35 Plokk 1 aT O3id 30 Uus-Kiviõli II mäeeraldis 19.50 25 22.10 20.85 23.80 O3kk 20 29.50 32.45 Plokk 2 aT 15 34.50 O2uh Plokk 6 aT Plokk 8 pT 37.00 34.50 36.90 10 O2 41.10 45.00 5 46.85 0 250 500 1000 m 0 -5 -10 LEPPEMÄRGID Mäeeraldise piir Piirneva mäeeraldise piir PA-7114 Puuraugu nr. 48.27 Puuraugu suudme abs. kõrgus Mäeeraldise teenindusmaa piir 31.17 Tootuskihindi lamami abs. kõrgus Märkused: 2.70 Põlevkivi kihindi paksus 1. Kõrgused EH 2000 süsteemis. Tarbevaru piir (Ta) 2. Plaani koostamisel on kasutatud alljärgnevaid aruandeid: - Geoloogiline aruanne detailuuringust ja struktuuriuuringutest Eesti põlevkivimaardla II II´ Geoloogilise läbilõike joon kaevandusväljadel nr. 43-46, 1953. - Aruanne põlevkivivarude ümberarvutamisest 1965.a konditsioonide alusel Eesti Keila-Kukruse veekihi põhjavee tase 2022.a. põlevkivimaardla Kiviõli kaeveväljal, 1968. Keila-Kukruse veekihi eeldatav põhjavee tase - Aruanne detailuuringust Eesti põlevkivimaardla kaeveväljal nr 12 ja kaevavälja nr 1 peale mäetööde lõppemist põhjaosas 1969.-1971.a, 1972. Q liiv, savi, moreen 3. Maapinna reljeefi joonistamisel on kasutatud puuraukude maapinna kõrgusandmeid. Geoloogilise uuringu 4. Puuraukude läbilõigete koostamisel on kasutatud faktilisi puuraugu stratigraafialase puurauk andmeid. O3kl savikas lubjakivi 5. 2000- puuraukude seerias ei ole välja eristatud O3kl ja O3jh kihid, seetõttu on nende O3jh mergel eraldusjoon illustratiivne. 6. Põhjavee tasemed on modeleeritud Eesti Geoloogiateenistuse poolt "Uus-Kiviõli ja O3id savikas lubjakivi Uus-Kiviõli II kaevanduste hüdrogeoloogiliste mõjude hindamine" töö raames. 7. hüdrogeoloogiliste mõjude hindamine" O3kk lubjakivi 8. Puuraukudes, kus ei ole eraldatud kihi F1 lasumit on F2-F1 paksus jagatud proportsionaalselt F1-le ja F2-le. O3kk põlevkivi (kihid F1-A) 19.5 Puuraugu sügavus, m 9. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Autodesk Map 3D (litsentsi ID 85981MAP_2013_0F), AutoPLAN (ID8411_7895_3612) ja Carlson Software (Kliendi O2uh savikas lubjakivi ID 0075964) O2 liigendamata Kesk Ordoviitsiumi ladestik Töö nimetus Joonise nimetus Uus-Kiviõli mäeeraldis Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava: Enefit Industry AS H 1 : 10 000 V 1 : 500 Koostas J. Kuznetski /allkirjastatud digitaaselt/ Ida-Viru maakond, Kuupäev Kontrollis L. Kolotõgina /allkirjastatud digitaaselt/ Narva-Jõesuu linn, Auvere 02.06.2025 Kinnitas A. Frolov /allkirjastatud digitaaselt/ küla, Keskterritooriumi/1 Lisa 2 Tingmärgid ASENDISKEEM mäeeraldise piir M 1:150 000 piirneva mäeeraldise piir mäeeraldise teenindusmaa piir Uus-Kiviõli põlevkivi ploki piir, maardla lühend, number ja kategooria plokk 2 aT 1 mäeeraldise nurgapunkt ja number 2164 14,61 puuraugu number tootuskihindi lamami abs kõrgus, m 54,34 2,35 suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m < > < > < > < > < > < > < > > < > < > < > < > < >< > < > < > < 43 > < > < > < 464 4412 50 > < I' geoloogilise läbilõike joon > < I > < 44 > < > < 43801:001:0338 47 > < 44901:002:0199 44 > < 44201:001:0059 44901:002:0200 > < 44201:001:0058 > < 48 > < 41 5 > < > < > < 45 44901:002:0166 < > Uus-Kiviõli 53 49 44901:002:0800 <> N <> < > 44901:001:0144 44201:001:0251 47 <> <> 44901:002:0189 44 43801:001:0079 49 < > 48 44201:001:0057 44201:001:0791 48 <> 50 < > 44901:002:0169 52 43801:001:0078 44901:002:0190 < > < > 50 43 44901:001:0006 <> 44201:001:0056 44901:002:0152 < > 44901:002:0047 44201:001:0382 < > 44901:002:0268 <> mäeeraldise lamami 47 samakõrgusjoon, m 43 <> II < > 18 19 < > 1252 <> < > 48 53 44901:002:0306 < > 44901:002:0148 <> 44901:002:0399 plokk 4 pT < > < > <> 44901:002:0157 51 < > 44901:002:0388 < > 46 48 46 32,12 50 43801:001:0330 <> 4443 44901:002:0188 45 <> 44901:002:0072 < > <> 44901:001:0690 44901:002:0221 <> 44201:001:0053 < > < > 44901:001:0230 44901:002:0132 44901:002:0289 <> 45,83 2,38 44201:001:0052 44901:002:0231 49 <> 52 50 <> < > 48 44201:001:0617 <> 43801:001:0152 < > 44901:001:0018 44901:002:0261 < > 54 altkaevandatud ala < > 44901:002:0330 49 51 < > < > < > <> 44901:001:0642 47 <> 50 51 < > 54 <> 44201:001:0055 44901:002:0393 <> 44901:002:0193 44901:002:0122 < > <> 43801:001:0242 <> 43801:001:0145 < > 44901:001:0007 50 < > 45 43801:001:0060 <> 44201:001:0556 44201:001:0582 44901:002:0194 < > 44901:001:0199 < > Aidu 44201:001:0054 <> 44901:001:0086 < > 44901:001:0016 < > 43801:001:0451 <> 44901:001:0015 looduskaitse piiranguvöönd (EELIS) 44901:001:0087 < > < > 44901:001:0240 44201:001:0824 < > <> 43801:001:0184 < > < > 44901:002:0386 <> 49 47 45 43801:001:0061 <> 44901:002:0001 < > 44901:002:0227 52 54 44201:001:0352 <> 43801:001:0313 < > 43801:001:0185 51 44901:003:0019 51 <> 44901:002:005444901:002:0195 <> 44901:003:0250 48 < > < > 45 44901:001:0051 <> plokk 10 pR 50 < > < > 44901:002:0196 50 48 <> < > 44901:002:0335 < > 44901:002:0364 <> 44201:001:0601 <> 53 < > 17 kaitsealune loodusobjekt (EELIS) <> <> 49 44901:002:0140 < > 43801:001:0241 44901:001:0226 44201:001:0274 44201:001:0193 47 <> 49 <> 4648 < > 44901:002:0405 < > <> < > < > < > 44901:001:0641 <> 5 44901:002:0230 < > <> 449 54 < > < > 44201:001:0276 47 44901:002:0019 44201:001:0237 < > 44901:001:0028 <> 44901:002:0311 44901:002:0389 < > 44901:002:0266 44201:001:0655 < > < > < > 11A 31,37 keskkonnaseirejaam (KPOIS) < > 44901:001:0189 53 44901:003:0021 < > 44901:003:0020 < > 44901:001:0163 51 45 < > <> 54 < > 50 54 51 <> 44901:002:0275 46,95 2,37 32,02 <> 65 44201:001:0353 50 < > S <> 44901:001:0680 <> 44201:001:0003 < > 44901:001:0231 44901:001:0228 44901:002:0318 32,24 < > 63 44901:002:0104 <> 44201:001:0013 43801:001:0332 44901:001:0652 44201:001:0654 7749 < > 48 44901:003:0030 45,16 2,27 < > Muraka <> 43 <> 49 < > 49 <> 46,02 2,35 <> 44,58 kaitstav looduse ükskikobjekt (KPOIS) < > 49 45 44901:002:0317 <> 44901:002:0333 < > 20 < > 44201:001:0592 < > 44901:001:0196 16 <> 51 < > 44901:002:0044 < > 44201:001:1221 <> 44201:001:0221 < > 52 < > 44901:002:0383 49 49 < > 44201:001:1222 <> 44901:002:0360 43801:001:0133 < > 75101:007:0080 44901:002:0029 44901:002:0630 <> 44901:003:0025 44901:002:0387 < > 44201:001:0786 < > 55 47 44901:002:0105 44901:001:0249 40 < > 42 <> veekogu piiranguvöönd (KPOIS) 52 44201:001:0822 44901:002:0338 44901:002:0050 44901:002:0187 < > < > 51 44 < > 2133 30,47 < > 50 44901:002:0380 < > <> 52 44901:001:0242 48 44901:003:0026 < > 44901:001:0256 < > 43801:001:0329 44901:002:0186 < > 44901:001:0033 44901:002:0337 <> 46 54,94 2,32 50 < > 44901:001:0011 <> 54 44901:001:0229 < > 44901:001:0307 < > 44201:001:0483 44901:003:0278 43801:001:0442 < > 44901:001:0031 50 <> 44901:003:0022 43801:001:0132 < > 46 44901:002:0339 < > 44201:001:0678 44901:001:0126 44901:002:0089 < > < > Muraka 52 < > 44901:001:0136 30,94 44901:001:0343 <> 44901:001:0125 7 <> piiranguvöönd: tee, elektriliin, kultuurimälestis (KPOIS) 44901:001:0029 < > 43801:001:0333 44901:003:0426 < > 44901:002:0336 15 47 <> N 6,580,000 44901:001:0080 N 6,580,000 46 44901:002:0103 < > < > 47 53 49,35 2,37 <> 44901:003:0427 44901:002:0155 <> 44901:001:0227 44901:001:0090 44901:002:0377 < > 44901:002:0382 44901:002:0283 51 44901:001:0052 44901:001:0089 < > 43 50 <> 44901:002:0319 < > < > 48 44901:002:0058 < > < > 44901:002:0316 <> 44901:002:0099 44901:002:0322 44901:002:0363 < > 50 < > 44901:001:0224 44901:002:0379 <> 44901:001:0088 51 44201:001:0438 <> 56 < > 44901:001:0135 47 <> 48 <> 43801:001:0450 44901:002:0224 E 670,000 E 672,000 < > 44201:001:0040 52 < > maaparandushoiuala (KPOIS) 43801:001:0168 540 <> 44901:001:0112 44901:002:0362 < > 47 < > 49E 677,000 45 44901:001:0039 44901:002:0226 < > 44201:001:0245 44901:002:0042 < > 52 E 671,000 43801:001:0448 43801:001:0406 44901:002:0210 < > 48 94744 <> 44901:002:0225 E 666,000 plokk 9 aR E 667,000 E 668,000 E 669,000 E 673,000 E 674,000 E 675,000 E 676,000 E 678,000 E 679,000 < > 44901:001:0272 43801:001:0167 46 44901:001:0038 <> 50 43801:001:0146 44901:003:0045 44201:001:0538 < > 44901:002:0332 42 15 48 45 <> <> 13 44901:003:0044 44901:002:0500 44901:002:0090 44201:001:0359 51 < > 44901:002:0214 32,36 47 43801:001:0334 <> 10 44901:002:0046 53 <> 16 < > 54 31,30 44901:002:0045 < > 47 9 46,98 43 <> 44901:002:0197 47 44901:003:0370 < > 51 30,85 48,16 < > 8 44201:001:0733 49 48,04 2,36 <> < > 44901:001:0252 geodeetiline punkt (KPOIS) 44901:003:0375 < > 44901:001:0286 43801:001:0339 44901:002:0108 <> 49,44 2,37 52 52 <> 44901:001:0186 43 Oandu 97 44901:003:0023 44201:001:0439 < > 44201:001:1131 51 <> 44901:001:0644 49,26 2,29 H-11 7114 31,17 <> 44901:002:0198 44901:002:0159 49 < > 44901:002:0049 < > 43801:001:0113 <> 43 44901:002:0073 < > 43 43 < > 44201:001:0437 Uniküla <> 75101:002:0114 44901:002:0413 51 <