dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Laevaomanike Liit- vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
5-6/2022/22-1
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-6 Meretranspordiga seotud kirjavahetus
Toimik
5-6/2022
Vastutaja
Jaak Viilipus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎7-42102532200024 03.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc332 KB

Sisu (failidest)

Vahur Ausmees Teie 19.11.2021 nr Juhatuse esimees Eesti Laevaomanike Liit Meie 03.01.2022 nr 7-4/210253/2200024 [email protected] Välismaalaste seaduse kohaldamine Austatud Vahur Ausmees Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, mis puudutas välismaalaste seaduse kohaldamist Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes. Oma kirjas viitasite õiguskantsleri 09.07.2021 seisukohale. Olete toonud välja mitmeid aspekte, mida on võimalik edaspidi regulatsiooni täpsustamisel silmas pidada, kuid kahjuks olete õigusliku konteksti kirjeldamisel ja ka õiguskantsleri kirja sisu refereerimisel teinud ebatäpseid viiteid. Eesti ametkonnad on ka varem käsitlenud Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste õigusliku staatuse küsimust, suuremat tähelepanu pälvis see 2017. aastal. Erinevad ametkonnad asusid siis seisukohale, et kuigi Eesti lipu all sõitvad laevad loetakse tinglikult Eesti territooriumiks ja neile kohaldatakse Eesti õigusakte, tuleneb õiguskorrast erand, mille kohaselt ei nõuta välismaalastelt Eesti lipu all sõitval laeval töötamiseks elamisluba ega lühiajalise töötamise registreerimist. Nimelt tõdesid ametkonnad kirjavahetuses, et „Eesti lipu all sõitvat laeva loetakse tinglikult Eesti territooriumiks. Vastavalt välismaalaste seadusele kehtib Eestis viibivale kolmanda riigi kodanikust välismaalasele üldjuhul elamisloa või viisa omamise nõue, kuid erandina ei nõua Eesti Vabariigis kehtiv õigus välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks“. Seesama selgitus avaldati Veeteede Ameti veebilehel (millele omakorda viitas Politsei- ja Piirivalveamet) ning selle kohta avaldati Veeteede Ameti kodulehel ringkiri. Niisiis asusid Eesti ametkonnad 2017. aastal seisukohale, et Eesti lipu all sõitvaid laevu käsitatakse tinglikult Eesti riigi territooriumina. Õiguskantsleri kirjas on viidatud sellele, kust see teoreetiline käsitus pärineb. Seejuures on lisatud, et akadeemilises kirjanduses on selle küsimuse kohta avaldatud erinevaid seisukohti, kuid sellest hoolimata ei ole olemasolevat käsitust ümber lükatud. Ametkonnad jõudsid 2017. aastal seisukohale, et kuigi Eesti lipu all sõitvad laevad loetakse tinglikult Eesti riigi territooriumiks ja nende suhtes kohaldatakse välismaalaste seadust, tuleneb õiguskorrast erand, mille järgi ei pea välismaalaste seaduses kehtestatud nõudeid Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalastest meremeeste suhtes kohaldama. Õiguskantsleri menetluse käigus soovisime teada saada, mis õigusaktist niisugune erand tuleneb. Veeteede Ameti veebilehel ning seal avaldatud teabe aluseks olnud Siseministeeriumi kirjas oli osundatud, et erand tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Veebilehel oli märgitud, et „[õ]iguslik alus Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks tuleneb välislepingutest, eelkõige ÜRO mereõiguse 2 konventsioonist ja ILO konventsioonist meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta“. Õiguskantsleri menetluses selgus, et rahvusvaheline õigus ei näe ette sellekohast erandit, vaid elamis- või tööloa nõudmise küsimus on jäetud riikide endi reguleerida. Siseministeerium selgitas, et erand tulenes välismaalaste seaduse sätetest. Siseministeeriumi viidatud välismaalaste seaduse sätted sellist erandit siiski ette ei näe. Välismaalaste seaduse eesmärk on reguleerida välismaalaste Eestis elamise tingimusi ja kaitsta Eesti tööturgu. Seetõttu on seadusega ette nähtud reeglid, mis tingimustel on lubatud välismaalastel Eestis töötada. Kuigi meretöö on oma olemuselt suures osas rahvusvahelise iseloomuga, on Eesti meremehed osa Eesti tööturust. On arusaadav, et Eesti inimesed võivad eelistada võimaluse korral töötada sellise tööandja juures, kelle tegevus on reguleeritud Eesti seadustega. Võib eeldada, et seda eelistavad ka meremehed, sest Eesti seaduste sisu on arusaadavam, seadused peavad olema kooskõlas Eesti põhiseadusega ning Eesti seadustega tagatav kaitse on töötajate jaoks tõenäoliselt soodsam kui suures osas teistes riikides. Kuigi meretöö tingimused on reguleeritud ka rahvusvahelise õigusega, on välislepingutega kehtestatud pelgalt minimaalne regulatsioon. Välismaalaste seaduses on Eesti tööturu kaitseks kehtestatud üldjuhul tingimused nõutava töötasu minimaalsele suurusele, samuti peab teatud juhtudel olema välismaalasest töötaja palkamiseks Töötukassa luba. Nende sätete eesmärk on tagada, et Eesti töötajaid ei jäetaks kõrvale, sest välisriikidest pärit töötajad võivad sageli olla valmis töötama väiksema töötasu eest kui Eesti töötajad. Töötukassa loa nõue peab aga aitama välja selgitada, kas konkreetsele tööle on võimalik värvata Eesti töötajaid. Tööturu kaitse vajaduse seisukohast ei erine Eesti meremehed teiste valdkondade töötajatest. Märkisite, et Teile jäi selgusetuks, kuidas seab Eesti meremehed ebasoodsamasse olukorda see, et Eesti ametkonnad ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt välismaalastelt elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist. Teie sõnul töötavad Eesti meremehed välismaa laevadel samamoodi (st ilma elamisloa või tööloa piiranguteta), nagu siiani on saanud töötada välismaalastest meremehed Eesti laevadel. Kui välismaalastest töötajad võivad ilma igasuguste piiranguteta töötada Eesti lipu all sõitvatel laevadel, siis on Eesti meremeestel keerulisem konkureerida samadele töökohtadele. Põhjus on selles, et suure tõenäosusega võivad välismaalastest meremeestel olla väiksemad ootused nii töötasu kui ka töötingimuste suhtes (tõite ka ise välja, et peamiselt palgatakse Venemaalt ja Ukrainast pärit töötajaid). Ka mitmed teised riigid (millel on merepiir) on kehtestanud reeglid, mis tingimustel võivad välismaalastest meremehed töötada vastava riigi lipu all sõitvatel laevadel. 1 Teie hinnangul on õiguskantsleri kirjas tehtud alusetu etteheide, et Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötamist ei registreerita nii, nagu seadus ette näeb. Õiguskantsleri kirjas ei ole väidetud, et Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötamist ei registreerita. Öeldud on, et küsisime Siseministeeriumilt ja Transpordiametilt teavet Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste kohta, kuid asutustel puudus sellest ülevaade (õiguskantsleri kirja p 13). Selgitasite veel, et kui Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavad välismaalased peaksid taotlema elamisluba või tuleks registreerida nende lühiajaline töötamine, oleks see koormav ning mõningaid tingimusi oleks keeruline täita. 1 Näiteks on Eesti esitanud selle kohta 2014. aastal päringu Euroopa Migratsioonivõrgustikule. Ülevaade vastustest on kättesaadav: https://www.udi.no/globalassets/global/european-migration-network_i/ad-hoc-queries/ad-hoc- query_on_tcn_crew_members-compilation.pdf. 3 Siin tuleb silmas pidada, et samad tingimused kehtivad ka muudes töövaldkondades välismaalaste värbamisele ja ka teised tööandjad on leidnud, et mõned nõuded või piirangud on liiga koormavad. Riigikogul on võimalik teha põhjendatud juhtudel mõne valdkonna töötajate jaoks erandeid. Küll aga ei saa see võimalus olla aluseks lähenemisele, et kuna luba taotleda on keeruline, tuleb seadust tõlgendada nõnda, et seaduse nõuded selles töövaldkonnas ei kohaldu. Kordan ka, et rahvastikuregistri seaduse kohaselt võib Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liige taotleda, et tema elukoha aadressiks märgitaks laeva ja selle kodusadama asukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus (RRS § 77 p 3). Loodan, et selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Kristiina Albi 693 8404 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel