Vahur Ausmees Teie 19.11.2021 nr
Juhatuse esimees
Eesti Laevaomanike Liit Meie 03.01.2022 nr 7-4/210253/2200024
[email protected]
Välismaalaste seaduse kohaldamine
Austatud Vahur Ausmees
Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, mis puudutas välismaalaste
seaduse kohaldamist Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes. Oma kirjas
viitasite õiguskantsleri 09.07.2021 seisukohale. Olete toonud välja mitmeid aspekte, mida on
võimalik edaspidi regulatsiooni täpsustamisel silmas pidada, kuid kahjuks olete õigusliku
konteksti kirjeldamisel ja ka õiguskantsleri kirja sisu refereerimisel teinud ebatäpseid viiteid.
Eesti ametkonnad on ka varem käsitlenud Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste
õigusliku staatuse küsimust, suuremat tähelepanu pälvis see 2017. aastal. Erinevad ametkonnad
asusid siis seisukohale, et kuigi Eesti lipu all sõitvad laevad loetakse tinglikult Eesti territooriumiks
ja neile kohaldatakse Eesti õigusakte, tuleneb õiguskorrast erand, mille kohaselt ei nõuta
välismaalastelt Eesti lipu all sõitval laeval töötamiseks elamisluba ega lühiajalise töötamise
registreerimist. Nimelt tõdesid ametkonnad kirjavahetuses, et „Eesti lipu all sõitvat laeva loetakse
tinglikult Eesti territooriumiks. Vastavalt välismaalaste seadusele kehtib Eestis viibivale kolmanda
riigi kodanikust välismaalasele üldjuhul elamisloa või viisa omamise nõue, kuid erandina ei nõua
Eesti Vabariigis kehtiv õigus välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval
viibimiseks ja töötamiseks“. Seesama selgitus avaldati Veeteede Ameti veebilehel (millele
omakorda viitas Politsei- ja Piirivalveamet) ning selle kohta avaldati Veeteede Ameti kodulehel
ringkiri.
Niisiis asusid Eesti ametkonnad 2017. aastal seisukohale, et Eesti lipu all sõitvaid laevu käsitatakse
tinglikult Eesti riigi territooriumina. Õiguskantsleri kirjas on viidatud sellele, kust see teoreetiline
käsitus pärineb. Seejuures on lisatud, et akadeemilises kirjanduses on selle küsimuse kohta
avaldatud erinevaid seisukohti, kuid sellest hoolimata ei ole olemasolevat käsitust ümber lükatud.
Ametkonnad jõudsid 2017. aastal seisukohale, et kuigi Eesti lipu all sõitvad laevad loetakse
tinglikult Eesti riigi territooriumiks ja nende suhtes kohaldatakse välismaalaste seadust, tuleneb
õiguskorrast erand, mille järgi ei pea välismaalaste seaduses kehtestatud nõudeid Eesti lipu all
sõitvatel laevadel töötavate välismaalastest meremeeste suhtes kohaldama. Õiguskantsleri
menetluse käigus soovisime teada saada, mis õigusaktist niisugune erand tuleneb. Veeteede Ameti
veebilehel ning seal avaldatud teabe aluseks olnud Siseministeeriumi kirjas oli osundatud, et erand
tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Veebilehel oli märgitud, et „[õ]iguslik alus Eesti lipu all sõitval
laeval viibimiseks ja töötamiseks tuleneb välislepingutest, eelkõige ÜRO mereõiguse
2
konventsioonist ja ILO konventsioonist meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide
kohta“. Õiguskantsleri menetluses selgus, et rahvusvaheline õigus ei näe ette sellekohast erandit,
vaid elamis- või tööloa nõudmise küsimus on jäetud riikide endi reguleerida. Siseministeerium
selgitas, et erand tulenes välismaalaste seaduse sätetest. Siseministeeriumi viidatud välismaalaste
seaduse sätted sellist erandit siiski ette ei näe.
Välismaalaste seaduse eesmärk on reguleerida välismaalaste Eestis elamise tingimusi ja kaitsta
Eesti tööturgu. Seetõttu on seadusega ette nähtud reeglid, mis tingimustel on lubatud
välismaalastel Eestis töötada. Kuigi meretöö on oma olemuselt suures osas rahvusvahelise
iseloomuga, on Eesti meremehed osa Eesti tööturust. On arusaadav, et Eesti inimesed võivad
eelistada võimaluse korral töötada sellise tööandja juures, kelle tegevus on reguleeritud Eesti
seadustega. Võib eeldada, et seda eelistavad ka meremehed, sest Eesti seaduste sisu on
arusaadavam, seadused peavad olema kooskõlas Eesti põhiseadusega ning Eesti seadustega
tagatav kaitse on töötajate jaoks tõenäoliselt soodsam kui suures osas teistes riikides. Kuigi
meretöö tingimused on reguleeritud ka rahvusvahelise õigusega, on välislepingutega kehtestatud
pelgalt minimaalne regulatsioon.
Välismaalaste seaduses on Eesti tööturu kaitseks kehtestatud üldjuhul tingimused nõutava töötasu
minimaalsele suurusele, samuti peab teatud juhtudel olema välismaalasest töötaja palkamiseks
Töötukassa luba. Nende sätete eesmärk on tagada, et Eesti töötajaid ei jäetaks kõrvale, sest
välisriikidest pärit töötajad võivad sageli olla valmis töötama väiksema töötasu eest kui Eesti
töötajad. Töötukassa loa nõue peab aga aitama välja selgitada, kas konkreetsele tööle on võimalik
värvata Eesti töötajaid. Tööturu kaitse vajaduse seisukohast ei erine Eesti meremehed teiste
valdkondade töötajatest.
Märkisite, et Teile jäi selgusetuks, kuidas seab Eesti meremehed ebasoodsamasse olukorda see, et
Eesti ametkonnad ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt välismaalastelt elamisluba,
viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist. Teie sõnul töötavad Eesti meremehed välismaa
laevadel samamoodi (st ilma elamisloa või tööloa piiranguteta), nagu siiani on saanud töötada
välismaalastest meremehed Eesti laevadel.
Kui välismaalastest töötajad võivad ilma igasuguste piiranguteta töötada Eesti lipu all sõitvatel
laevadel, siis on Eesti meremeestel keerulisem konkureerida samadele töökohtadele. Põhjus on
selles, et suure tõenäosusega võivad välismaalastest meremeestel olla väiksemad ootused nii
töötasu kui ka töötingimuste suhtes (tõite ka ise välja, et peamiselt palgatakse Venemaalt ja
Ukrainast pärit töötajaid). Ka mitmed teised riigid (millel on merepiir) on kehtestanud reeglid, mis
tingimustel võivad välismaalastest meremehed töötada vastava riigi lipu all sõitvatel laevadel. 1
Teie hinnangul on õiguskantsleri kirjas tehtud alusetu etteheide, et Eesti lipu all sõitvatel laevadel
töötamist ei registreerita nii, nagu seadus ette näeb. Õiguskantsleri kirjas ei ole väidetud, et Eesti
lipu all sõitvatel laevadel töötamist ei registreerita. Öeldud on, et küsisime Siseministeeriumilt ja
Transpordiametilt teavet Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste kohta, kuid
asutustel puudus sellest ülevaade (õiguskantsleri kirja p 13).
Selgitasite veel, et kui Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavad välismaalased peaksid taotlema
elamisluba või tuleks registreerida nende lühiajaline töötamine, oleks see koormav ning mõningaid
tingimusi oleks keeruline täita.
1
Näiteks on Eesti esitanud selle kohta 2014. aastal päringu Euroopa Migratsioonivõrgustikule. Ülevaade vastustest
on kättesaadav: https://www.udi.no/globalassets/global/european-migration-network_i/ad-hoc-queries/ad-hoc-
query_on_tcn_crew_members-compilation.pdf.
3
Siin tuleb silmas pidada, et samad tingimused kehtivad ka muudes töövaldkondades välismaalaste
värbamisele ja ka teised tööandjad on leidnud, et mõned nõuded või piirangud on liiga koormavad.
Riigikogul on võimalik teha põhjendatud juhtudel mõne valdkonna töötajate jaoks erandeid. Küll
aga ei saa see võimalus olla aluseks lähenemisele, et kuna luba taotleda on keeruline, tuleb seadust
tõlgendada nõnda, et seaduse nõuded selles töövaldkonnas ei kohaldu. Kordan ka, et
rahvastikuregistri seaduse kohaselt võib Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liige
taotleda, et tema elukoha aadressiks märgitaks laeva ja selle kodusadama asukoha järgne kohaliku
omavalitsuse üksus (RRS § 77 p 3).
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]