Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a
10122 Tallinn Meie kuupäev digiallkirjas nr 11-2/5044
[email protected]
Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb
vahemikku 141–160 km/h
Tulenevalt minister Taavi Aasa 31.12.2020 kirjast nr 7-6/2020/4788-4 on AS
Eesti Raudtee (edaspidi EVR) alustanud ettevalmistustega, et Tallinna ja Tartu
vahelisel raudteel maksimaalne lubatud piirkiirus tõsta kuni 160 km/h.
Alates 14.11.2020 kehtiva Raudtee Tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) Lisa 2
kehtestab täiendavad tehnilised nõuded raudteele, raudteeveeremile ja
raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb
vahemikku 141–160 km/h.
Kui piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimiste perioodil TKE või selle lisad
muutuvad, tekib kohustus pooleliolevaid projekte vastavalt muuta, mis põhjustab
projektide valmimise edasilükkumist. Seetõttu vajab EVR TKE Lisa 2 osas
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolseid täpseid
juhiseid juba enne projekteerimistöödega alustamist, et oma projektides
õigeaegselt tagada kõikide kehtivate nõuete täitmine piirkiiruste tõstmiseks üle
140 km/h.
Nõuded raudteele
Kuna piirkiiruste tõstmiseks on möödapääsmatu väikese raadiusega kõveratega,
eraldiseisvate raudteelõikude õgvendamine, on õgvendamist võimaldatavatel
raudteelõikudel vajalik olemasoleva raudtee rekonstrueerimine. Olemasoleva
raudteeliini rekonstrueerimise korral TKE Lisa 2 seab täiendavad nõuded
piirkiiruste tõstmiseks üle 140 km/h (näiteks muldkeha laius vähemalt 7,6 m,
teede telgede vahe vähemalt 4300 mm jne). Rekonstrueeritavate raudteelõikude
vahel tohib olemasolevatel raudteeliinidel kehtestada piirkiirused 141–160 km/h
leebemate nõuete (näiteks muldkeha laius vähemalt 6,6 m, teede telgede vahe
vähemalt 4100 mm jne) korral – rekonstrueerimine pole vajalik.
Arvestades olemasoleva raudtee geomeetriaga ning raudteega piirnevate
tiheasustusaladega, ei ole EVR-l võimalik näiteks Tallinn-Ülemiste jaamavahel,
Aegviidu ja Tapa jaamades jne olemasolevat raudteed rekonstrueerida
eesmärgiga kehtestada olemasolevast kõrgemad piirkiirused.
Vastavalt TKE Lisa 2 nõuetele enne olemasoleval raudteeliinil suurima lubatud
kiiruse tõstmist üle 140 km/h tuleb sellele raudteeliinile teha riskianalüüs. Kuna
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
Tallinn-Tartu liini kogu ulatuses ei olegi võimalik kehtestada piirkiiruseid 141–160
km/h, ei ole ka vajadust teha riskianalüüs nendele raudteelõikudele, kus
tehniliselt pole võimalik kehtestada piirkiirused üle 140 km/h. Kuigi TKE tekstis
kasutatakse terminit raudteeliin 21 korral, puudub termini raudteeliin selgitus nii
Raudteeseaduses kui TKE-s.
Palume selgitada, millist väikseimat raudteelõiku käsitleb TTJA raudteeliinina,
millele on EVR-l õigus teha eraldi riskianalüüs ja seejärel vaid sellel raudteelõigul
tõsta reisirongide piirkiirus üle 140 km/h. Kui TTJA käsitleb ühe raudteeliinina
näiteks tervet Tallinn-Tapa või tervet Tapa-Tartu raudteelõiku, siis selliselt
käsitletavatel raudteeliinidel terves ulatuses ei ole võimalik täita kõiki nõudeid
piirkiiruste üle 140 km/h kehtestamiseks. Kas ühte jaamavahet (näiteks Aegviidu-
Tapa) ilma seda piiravate jaamadeta saab käsitleda eraldi raudteeliinina, mille
ulatuses TKE Lisa 2 nõuete täitmisel pärast riskianalüüsi on lubatud piirkiiruse
tõstmine üle 140 km/h?
Raudteeliini mõiste täpsustamine on piirkiiruste tõstmiseks vajalikel
projekteerimistel aktuaalne, sest raudteejaamades ning ooteplatvormide
piirkonnas on TKE Lisa 2 nõuete täitmine oluliselt suuremaid investeeringuid
nõudev.
Raudteeliikluse korraldamine
TKE lisas 2 (p.10.1) nimetatakse kiirusel 141–160 km/h liikuvat reisirongi
kiiremaks reisirongiks. Seega kiirema reisirongi ainus tunnus on tema faktiline
kiirus. Erinevatel raudteelõikudel piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h tekib nendel
raudteelõikudel võimalus kiirusega üle 140 km/h sõita kõikidel raudteelõiku
läbivatel reisirongidel, mille tehnilised näitajad võimaldavad peatuste vahel
saavutada kiirus vähemalt 141 km/h. Reisirongidele kehtestatud piirkiirus üle 140
km/h peab raudtee läbilaskevõime tagamiseks kajastuma ka kõikide reisirongide
liiklusgraafikutes. Seega piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h osutuvad kiiremaks
reisirongiks valdav enamus seda raudteelõiku läbivaid reisironge. Kiirema
reisrongi olemasolu seab EVR raudteeliikluse korraldamisele täiendavad
kitsendused. Eelkõige peavad raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajad
arvestama täiendavate seisuteede vajadusest ja sõiduaja pikenemisest
tulenevate lisakuludega, kuna teistel rongidel (s.h. ka vastassuunas liikuvatel
kiirematel reisirongidel) tuleb jaamades kiirema reisirongi möödumist senisest
kauem oodata.
Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, milliseid kiirusega üle 140 km/h liikuvaid
reisironge ja millistel raudteelõikudel tuleb käsitleda kiirema reisirongina
olukorras, kus piirkiiruseid üle 140 km/h ei ole kehtestatud kogu raudteeliini
ulatuses.
Kokkuvõte
TKE Lisa 2 nõuetest tulenevalt EVR ei tohi kehtestada piirkiiruseid raudteeliinil,
kus eelnimetatud TKE nõuded pole täidetud. EVR vajab TTJA poolseid
täpsustusi, millised TKE nõuded ei pea olema täidetud kogu raudteeliini ulatuses
vaid peavad olema täidetud vaid nendel raudteelõikudel, kus kehtestatakse
piirkiirus üle 140 km/h.
Minister Taavi Aasa poolt kirja saatmisest möödunud aasta jooksu ei ole TKE
sisu muudetud ja TTJA-lt selgituste saamise järel on EVR-l võimalik alates
2022.a. algusest alustada piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimistöödega
vastavuses TKE Lisa 2 nõuetega, kui TTJA poolt väljastatud
projekteerimistingimustes pole sätestatud teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Aettik
AS Eesti Raudtee taristudirektor
Andrus Noor 615 8802
[email protected]
aktsiaselts Eesti Raudtee Teie: 28.12.2021 nr 11-2/5044
Telliskivi tn 60/2
10412 Tallinn Meie: 03.01.2022 nr 6-5/21-16448-004
Harju maakond
Vastuskiri seoses täiendavate tehnilised
nõuded, kui reisirongide suurim lubatud
kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h
09.11.2020 vastu võetud määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri” (edaspidi TKE) koos
lisadega on kehtestanud majandus- ja taristuminister. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet (edaspidi TTJA) on võtnud vabatahtlikult eest vedada TKE lisa 2 Täiendavad tehnilised
nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h ja lisa 4
Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend muutmise
töögrupi töö, kuid TTJA ei ole seadusi vastuvõttev asutus ning ei saa kindlalt öelda, millal
vastavad muudatused ellu viiakse ning mis saab olema TKE lisade 2 ja 4 lõplik sõnastus.
Olemuslikult on seaduste ja määruste muutmine ministeeriumi vastutusalas. TKE lisade
muutmise töögrupi töös on aktiivselt osalenud ka AS Eesti Raudtee ning sellest tulenevalt
eeldame, et olete teadlikud, et TTJA pooldab TKE lisa 2 oluliste tekstiosade viimist TKE
põhiteksti ja lisasse 4 ning mitmete punktide kustutamist, mis on võimalik katta koostalitluse
tehniliste kirjelduste (KTK) nõuetega. Kuni on kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4
muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted siiski lähtuma kehtivatest nõuetest.
TTJA tõlgendus on, et raudteeliin on olemuslikult kaht geograafilist punkti omavahel
ühendavad üks või mitu üksteisega külgnevat peateed. Raudteeliinideks on näiteks Tallinn-
Tapa, Tallinn-Keila, Tapa-Tartu jne. Raudteeliin koosneb omakorda raudteelõikudest. Hetkel
kehtiva TKE sõnastuse järgi ei saa jaamavahet võrdsustada raudteeliiniga. TKE § 2 punkt 20
esitab jaamavahe mõiste kui raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti
ja jaamaga. Kui otsida mõistet raudteeliin sektori juhendmaterjalidest, siis näiteks
transpordistatistika sõnastik (5. väljaanne, 2019) tõlgendab raudteeliini mõistet üldiselt ehk
kui ainult raudteeveeremile ette nähtud rööbastest transpordiliin, mille otstarve on
rongiliiklus. Juhul kui on vajadus raudteeliini mõiste täpsustamise osas, siis eelkõige suuname
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, kes saab anda oma
tõlgenduse mõistele.
Raudteeinfrastruktuuri piirkiirust tõstetakse raudteeinfrastruktuuri ettevõte käskkirjaga.
Piirkiirust võib tõsta raudteeliini ühel konkreetsel raudteelõigul või lõikudel. Raudteelõigul,
kus raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt on lubatud sõita kiirusega üle 140 km/h, peavad
kõik raudteerajatised ja muud seadmed vastama hetkel kehtivatele nõuetele, mis on
kehtestatud, kui kiirus on üle 140 km/h.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
TKE lisa 2 6. peatükk, mis peamiselt sätestab nn kiirema reisirongi liikumise põhimõtted, on
määruse lisade muutmise töögrupi praeguse ettepaneku kohaselt plaanis teksti oluliselt muuta
ning osaliselt viia ka raudteeinfrastruktuuri ettevõtja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendisse ja jaamade tehnokorraldusaktidesse. Samas kordame, et kuni on
kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4 muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted lähtuma
kehtivatest nõuetest.
Kokkuvõtvalt ei saa TTJA tänasel päeval kahjuks anda AS-ile Eesti Raudtee lõplikke
vastuseid Teie poolt tõstatatud ajakriitilistele küsimustele ning kaasab kirja saatmisel arutellu
ka MKM-i. Rõhutame, et teatud punktides saab TTJA anda oma tõlgenduse, kuid lõplikud
juhised ja Teie küsimustele vastused saab anda MKM, kes andis AS-ile Eesti Raudtee
suunised tõsta maksimaalne piirkiirus kuni 160 km/h ning hindas asjakohaste määruste ja
lisade muutmise vajadust ja ajakriitilisust. Sellest tulenevalt lisame kirja saajaks ka MKM-i.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadi Zavadskis
raudteetalituse juhataja
Lisad: AS Eesti Raudtee 28.12.2021 saadetud kiri nr 11-2/5044
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triinu Uiboleht +372 667 2108
[email protected]
aktsiaselts Eesti Raudtee Teie: 28.12.2021 nr 11-2/5044
Telliskivi tn 60/2
10412 Tallinn Meie: 03.01.2022 nr 6-5/21-16448-004
Harju maakond
Vastuskiri seoses täiendavate tehnilised
nõuded, kui reisirongide suurim lubatud
kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h
09.11.2020 vastu võetud määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri” (edaspidi TKE) koos
lisadega on kehtestanud majandus- ja taristuminister. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet (edaspidi TTJA) on võtnud vabatahtlikult eest vedada TKE lisa 2 Täiendavad tehnilised
nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h ja lisa 4
Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend muutmise
töögrupi töö, kuid TTJA ei ole seadusi vastuvõttev asutus ning ei saa kindlalt öelda, millal
vastavad muudatused ellu viiakse ning mis saab olema TKE lisade 2 ja 4 lõplik sõnastus.
Olemuslikult on seaduste ja määruste muutmine ministeeriumi vastutusalas. TKE lisade
muutmise töögrupi töös on aktiivselt osalenud ka AS Eesti Raudtee ning sellest tulenevalt
eeldame, et olete teadlikud, et TTJA pooldab TKE lisa 2 oluliste tekstiosade viimist TKE
põhiteksti ja lisasse 4 ning mitmete punktide kustutamist, mis on võimalik katta koostalitluse
tehniliste kirjelduste (KTK) nõuetega. Kuni on kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4
muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted siiski lähtuma kehtivatest nõuetest.
TTJA tõlgendus on, et raudteeliin on olemuslikult kaht geograafilist punkti omavahel
ühendavad üks või mitu üksteisega külgnevat peateed. Raudteeliinideks on näiteks Tallinn-
Tapa, Tallinn-Keila, Tapa-Tartu jne. Raudteeliin koosneb omakorda raudteelõikudest. Hetkel
kehtiva TKE sõnastuse järgi ei saa jaamavahet võrdsustada raudteeliiniga. TKE § 2 punkt 20
esitab jaamavahe mõiste kui raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti
ja jaamaga. Kui otsida mõistet raudteeliin sektori juhendmaterjalidest, siis näiteks
transpordistatistika sõnastik (5. väljaanne, 2019) tõlgendab raudteeliini mõistet üldiselt ehk
kui ainult raudteeveeremile ette nähtud rööbastest transpordiliin, mille otstarve on
rongiliiklus. Juhul kui on vajadus raudteeliini mõiste täpsustamise osas, siis eelkõige suuname
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, kes saab anda oma
tõlgenduse mõistele.
Raudteeinfrastruktuuri piirkiirust tõstetakse raudteeinfrastruktuuri ettevõte käskkirjaga.
Piirkiirust võib tõsta raudteeliini ühel konkreetsel raudteelõigul või lõikudel. Raudteelõigul,
kus raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt on lubatud sõita kiirusega üle 140 km/h, peavad
kõik raudteerajatised ja muud seadmed vastama hetkel kehtivatele nõuetele, mis on
kehtestatud, kui kiirus on üle 140 km/h.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
TKE lisa 2 6. peatükk, mis peamiselt sätestab nn kiirema reisirongi liikumise põhimõtted, on
määruse lisade muutmise töögrupi praeguse ettepaneku kohaselt plaanis teksti oluliselt muuta
ning osaliselt viia ka raudteeinfrastruktuuri ettevõtja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendisse ja jaamade tehnokorraldusaktidesse. Samas kordame, et kuni on
kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4 muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted lähtuma
kehtivatest nõuetest.
Kokkuvõtvalt ei saa TTJA tänasel päeval kahjuks anda AS-ile Eesti Raudtee lõplikke
vastuseid Teie poolt tõstatatud ajakriitilistele küsimustele ning kaasab kirja saatmisel arutellu
ka MKM-i. Rõhutame, et teatud punktides saab TTJA anda oma tõlgenduse, kuid lõplikud
juhised ja Teie küsimustele vastused saab anda MKM, kes andis AS-ile Eesti Raudtee
suunised tõsta maksimaalne piirkiirus kuni 160 km/h ning hindas asjakohaste määruste ja
lisade muutmise vajadust ja ajakriitilisust. Sellest tulenevalt lisame kirja saajaks ka MKM-i.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadi Zavadskis
raudteetalituse juhataja
Lisad: AS Eesti Raudtee 28.12.2021 saadetud kiri nr 11-2/5044
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triinu Uiboleht +372 667 2108
[email protected]
Saatja: Triinu Uiboleht <
[email protected]>
Saadetud: 03.01.2022 14:35
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 6-5/21-16448-004 edastamine
Tere
Edastame Teile dokumendis number 6-5/21-16448-004 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) raudteetalituse kirja. Palume
kinnitust kirja kättesaamise kohta.
Lugupidamisega
Triinu Uibolehtraudteetalituse ekspert+372 667 2108 |
[email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a
10122 Tallinn Meie kuupäev digiallkirjas nr 11-2/5044
[email protected]
Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb
vahemikku 141–160 km/h
Tulenevalt minister Taavi Aasa 31.12.2020 kirjast nr 7-6/2020/4788-4 on AS
Eesti Raudtee (edaspidi EVR) alustanud ettevalmistustega, et Tallinna ja Tartu
vahelisel raudteel maksimaalne lubatud piirkiirus tõsta kuni 160 km/h.
Alates 14.11.2020 kehtiva Raudtee Tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) Lisa 2
kehtestab täiendavad tehnilised nõuded raudteele, raudteeveeremile ja
raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb
vahemikku 141–160 km/h.
Kui piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimiste perioodil TKE või selle lisad
muutuvad, tekib kohustus pooleliolevaid projekte vastavalt muuta, mis põhjustab
projektide valmimise edasilükkumist. Seetõttu vajab EVR TKE Lisa 2 osas
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolseid täpseid
juhiseid juba enne projekteerimistöödega alustamist, et oma projektides
õigeaegselt tagada kõikide kehtivate nõuete täitmine piirkiiruste tõstmiseks üle
140 km/h.
Nõuded raudteele
Kuna piirkiiruste tõstmiseks on möödapääsmatu väikese raadiusega kõveratega,
eraldiseisvate raudteelõikude õgvendamine, on õgvendamist võimaldatavatel
raudteelõikudel vajalik olemasoleva raudtee rekonstrueerimine. Olemasoleva
raudteeliini rekonstrueerimise korral TKE Lisa 2 seab täiendavad nõuded
piirkiiruste tõstmiseks üle 140 km/h (näiteks muldkeha laius vähemalt 7,6 m,
teede telgede vahe vähemalt 4300 mm jne). Rekonstrueeritavate raudteelõikude
vahel tohib olemasolevatel raudteeliinidel kehtestada piirkiirused 141–160 km/h
leebemate nõuete (näiteks muldkeha laius vähemalt 6,6 m, teede telgede vahe
vähemalt 4100 mm jne) korral – rekonstrueerimine pole vajalik.
Arvestades olemasoleva raudtee geomeetriaga ning raudteega piirnevate
tiheasustusaladega, ei ole EVR-l võimalik näiteks Tallinn-Ülemiste jaamavahel,
Aegviidu ja Tapa jaamades jne olemasolevat raudteed rekonstrueerida
eesmärgiga kehtestada olemasolevast kõrgemad piirkiirused.
Vastavalt TKE Lisa 2 nõuetele enne olemasoleval raudteeliinil suurima lubatud
kiiruse tõstmist üle 140 km/h tuleb sellele raudteeliinile teha riskianalüüs. Kuna
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
Tallinn-Tartu liini kogu ulatuses ei olegi võimalik kehtestada piirkiiruseid 141–160
km/h, ei ole ka vajadust teha riskianalüüs nendele raudteelõikudele, kus
tehniliselt pole võimalik kehtestada piirkiirused üle 140 km/h. Kuigi TKE tekstis
kasutatakse terminit raudteeliin 21 korral, puudub termini raudteeliin selgitus nii
Raudteeseaduses kui TKE-s.
Palume selgitada, millist väikseimat raudteelõiku käsitleb TTJA raudteeliinina,
millele on EVR-l õigus teha eraldi riskianalüüs ja seejärel vaid sellel raudteelõigul
tõsta reisirongide piirkiirus üle 140 km/h. Kui TTJA käsitleb ühe raudteeliinina
näiteks tervet Tallinn-Tapa või tervet Tapa-Tartu raudteelõiku, siis selliselt
käsitletavatel raudteeliinidel terves ulatuses ei ole võimalik täita kõiki nõudeid
piirkiiruste üle 140 km/h kehtestamiseks. Kas ühte jaamavahet (näiteks Aegviidu-
Tapa) ilma seda piiravate jaamadeta saab käsitleda eraldi raudteeliinina, mille
ulatuses TKE Lisa 2 nõuete täitmisel pärast riskianalüüsi on lubatud piirkiiruse
tõstmine üle 140 km/h?
Raudteeliini mõiste täpsustamine on piirkiiruste tõstmiseks vajalikel
projekteerimistel aktuaalne, sest raudteejaamades ning ooteplatvormide
piirkonnas on TKE Lisa 2 nõuete täitmine oluliselt suuremaid investeeringuid
nõudev.
Raudteeliikluse korraldamine
TKE lisas 2 (p.10.1) nimetatakse kiirusel 141–160 km/h liikuvat reisirongi
kiiremaks reisirongiks. Seega kiirema reisirongi ainus tunnus on tema faktiline
kiirus. Erinevatel raudteelõikudel piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h tekib nendel
raudteelõikudel võimalus kiirusega üle 140 km/h sõita kõikidel raudteelõiku
läbivatel reisirongidel, mille tehnilised näitajad võimaldavad peatuste vahel
saavutada kiirus vähemalt 141 km/h. Reisirongidele kehtestatud piirkiirus üle 140
km/h peab raudtee läbilaskevõime tagamiseks kajastuma ka kõikide reisirongide
liiklusgraafikutes. Seega piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h osutuvad kiiremaks
reisirongiks valdav enamus seda raudteelõiku läbivaid reisironge. Kiirema
reisrongi olemasolu seab EVR raudteeliikluse korraldamisele täiendavad
kitsendused. Eelkõige peavad raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajad
arvestama täiendavate seisuteede vajadusest ja sõiduaja pikenemisest
tulenevate lisakuludega, kuna teistel rongidel (s.h. ka vastassuunas liikuvatel
kiirematel reisirongidel) tuleb jaamades kiirema reisirongi möödumist senisest
kauem oodata.
Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, milliseid kiirusega üle 140 km/h liikuvaid
reisironge ja millistel raudteelõikudel tuleb käsitleda kiirema reisirongina
olukorras, kus piirkiiruseid üle 140 km/h ei ole kehtestatud kogu raudteeliini
ulatuses.
Kokkuvõte
TKE Lisa 2 nõuetest tulenevalt EVR ei tohi kehtestada piirkiiruseid raudteeliinil,
kus eelnimetatud TKE nõuded pole täidetud. EVR vajab TTJA poolseid
täpsustusi, millised TKE nõuded ei pea olema täidetud kogu raudteeliini ulatuses
vaid peavad olema täidetud vaid nendel raudteelõikudel, kus kehtestatakse
piirkiirus üle 140 km/h.
Minister Taavi Aasa poolt kirja saatmisest möödunud aasta jooksu ei ole TKE
sisu muudetud ja TTJA-lt selgituste saamise järel on EVR-l võimalik alates
2022.a. algusest alustada piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimistöödega
vastavuses TKE Lisa 2 nõuetega, kui TTJA poolt väljastatud
projekteerimistingimustes pole sätestatud teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Aettik
AS Eesti Raudtee taristudirektor
Andrus Noor 615 8802
[email protected]