dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
7-8/2022/19-2
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo korraldamine
Sari
7-8 Raudteel reisijateveoga seotud kirjavahetus
Toimik
7-8/2022
Vastutaja
Marko Roots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)
Lahendamise tähtaeg
2. veebruar 2022

Failid

  • 📎ATT00001.png
  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_6-5_21-16448-004.asice759 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_6-5_21-16448-004.pdf338 KB
  • 📎TTJA_reisirongid.asice430 KB

Sisu (failidest)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a 10122 Tallinn Meie kuupäev digiallkirjas nr 11-2/5044 [email protected] Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h Tulenevalt minister Taavi Aasa 31.12.2020 kirjast nr 7-6/2020/4788-4 on AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) alustanud ettevalmistustega, et Tallinna ja Tartu vahelisel raudteel maksimaalne lubatud piirkiirus tõsta kuni 160 km/h. Alates 14.11.2020 kehtiva Raudtee Tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) Lisa 2 kehtestab täiendavad tehnilised nõuded raudteele, raudteeveeremile ja raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h. Kui piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimiste perioodil TKE või selle lisad muutuvad, tekib kohustus pooleliolevaid projekte vastavalt muuta, mis põhjustab projektide valmimise edasilükkumist. Seetõttu vajab EVR TKE Lisa 2 osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolseid täpseid juhiseid juba enne projekteerimistöödega alustamist, et oma projektides õigeaegselt tagada kõikide kehtivate nõuete täitmine piirkiiruste tõstmiseks üle 140 km/h. Nõuded raudteele Kuna piirkiiruste tõstmiseks on möödapääsmatu väikese raadiusega kõveratega, eraldiseisvate raudteelõikude õgvendamine, on õgvendamist võimaldatavatel raudteelõikudel vajalik olemasoleva raudtee rekonstrueerimine. Olemasoleva raudteeliini rekonstrueerimise korral TKE Lisa 2 seab täiendavad nõuded piirkiiruste tõstmiseks üle 140 km/h (näiteks muldkeha laius vähemalt 7,6 m, teede telgede vahe vähemalt 4300 mm jne). Rekonstrueeritavate raudteelõikude vahel tohib olemasolevatel raudteeliinidel kehtestada piirkiirused 141–160 km/h leebemate nõuete (näiteks muldkeha laius vähemalt 6,6 m, teede telgede vahe vähemalt 4100 mm jne) korral – rekonstrueerimine pole vajalik. Arvestades olemasoleva raudtee geomeetriaga ning raudteega piirnevate tiheasustusaladega, ei ole EVR-l võimalik näiteks Tallinn-Ülemiste jaamavahel, Aegviidu ja Tapa jaamades jne olemasolevat raudteed rekonstrueerida eesmärgiga kehtestada olemasolevast kõrgemad piirkiirused. Vastavalt TKE Lisa 2 nõuetele enne olemasoleval raudteeliinil suurima lubatud kiiruse tõstmist üle 140 km/h tuleb sellele raudteeliinile teha riskianalüüs. Kuna AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 Tallinn-Tartu liini kogu ulatuses ei olegi võimalik kehtestada piirkiiruseid 141–160 km/h, ei ole ka vajadust teha riskianalüüs nendele raudteelõikudele, kus tehniliselt pole võimalik kehtestada piirkiirused üle 140 km/h. Kuigi TKE tekstis kasutatakse terminit raudteeliin 21 korral, puudub termini raudteeliin selgitus nii Raudteeseaduses kui TKE-s. Palume selgitada, millist väikseimat raudteelõiku käsitleb TTJA raudteeliinina, millele on EVR-l õigus teha eraldi riskianalüüs ja seejärel vaid sellel raudteelõigul tõsta reisirongide piirkiirus üle 140 km/h. Kui TTJA käsitleb ühe raudteeliinina näiteks tervet Tallinn-Tapa või tervet Tapa-Tartu raudteelõiku, siis selliselt käsitletavatel raudteeliinidel terves ulatuses ei ole võimalik täita kõiki nõudeid piirkiiruste üle 140 km/h kehtestamiseks. Kas ühte jaamavahet (näiteks Aegviidu- Tapa) ilma seda piiravate jaamadeta saab käsitleda eraldi raudteeliinina, mille ulatuses TKE Lisa 2 nõuete täitmisel pärast riskianalüüsi on lubatud piirkiiruse tõstmine üle 140 km/h? Raudteeliini mõiste täpsustamine on piirkiiruste tõstmiseks vajalikel projekteerimistel aktuaalne, sest raudteejaamades ning ooteplatvormide piirkonnas on TKE Lisa 2 nõuete täitmine oluliselt suuremaid investeeringuid nõudev. Raudteeliikluse korraldamine TKE lisas 2 (p.10.1) nimetatakse kiirusel 141–160 km/h liikuvat reisirongi kiiremaks reisirongiks. Seega kiirema reisirongi ainus tunnus on tema faktiline kiirus. Erinevatel raudteelõikudel piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h tekib nendel raudteelõikudel võimalus kiirusega üle 140 km/h sõita kõikidel raudteelõiku läbivatel reisirongidel, mille tehnilised näitajad võimaldavad peatuste vahel saavutada kiirus vähemalt 141 km/h. Reisirongidele kehtestatud piirkiirus üle 140 km/h peab raudtee läbilaskevõime tagamiseks kajastuma ka kõikide reisirongide liiklusgraafikutes. Seega piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h osutuvad kiiremaks reisirongiks valdav enamus seda raudteelõiku läbivaid reisironge. Kiirema reisrongi olemasolu seab EVR raudteeliikluse korraldamisele täiendavad kitsendused. Eelkõige peavad raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajad arvestama täiendavate seisuteede vajadusest ja sõiduaja pikenemisest tulenevate lisakuludega, kuna teistel rongidel (s.h. ka vastassuunas liikuvatel kiirematel reisirongidel) tuleb jaamades kiirema reisirongi möödumist senisest kauem oodata. Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, milliseid kiirusega üle 140 km/h liikuvaid reisironge ja millistel raudteelõikudel tuleb käsitleda kiirema reisirongina olukorras, kus piirkiiruseid üle 140 km/h ei ole kehtestatud kogu raudteeliini ulatuses. Kokkuvõte TKE Lisa 2 nõuetest tulenevalt EVR ei tohi kehtestada piirkiiruseid raudteeliinil, kus eelnimetatud TKE nõuded pole täidetud. EVR vajab TTJA poolseid täpsustusi, millised TKE nõuded ei pea olema täidetud kogu raudteeliini ulatuses vaid peavad olema täidetud vaid nendel raudteelõikudel, kus kehtestatakse piirkiirus üle 140 km/h. Minister Taavi Aasa poolt kirja saatmisest möödunud aasta jooksu ei ole TKE sisu muudetud ja TTJA-lt selgituste saamise järel on EVR-l võimalik alates 2022.a. algusest alustada piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimistöödega vastavuses TKE Lisa 2 nõuetega, kui TTJA poolt väljastatud projekteerimistingimustes pole sätestatud teisiti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik AS Eesti Raudtee taristudirektor Andrus Noor 615 8802 [email protected] aktsiaselts Eesti Raudtee Teie: 28.12.2021 nr 11-2/5044 Telliskivi tn 60/2 10412 Tallinn Meie: 03.01.2022 nr 6-5/21-16448-004 Harju maakond Vastuskiri seoses täiendavate tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h 09.11.2020 vastu võetud määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri” (edaspidi TKE) koos lisadega on kehtestanud majandus- ja taristuminister. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on võtnud vabatahtlikult eest vedada TKE lisa 2 Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h ja lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend muutmise töögrupi töö, kuid TTJA ei ole seadusi vastuvõttev asutus ning ei saa kindlalt öelda, millal vastavad muudatused ellu viiakse ning mis saab olema TKE lisade 2 ja 4 lõplik sõnastus. Olemuslikult on seaduste ja määruste muutmine ministeeriumi vastutusalas. TKE lisade muutmise töögrupi töös on aktiivselt osalenud ka AS Eesti Raudtee ning sellest tulenevalt eeldame, et olete teadlikud, et TTJA pooldab TKE lisa 2 oluliste tekstiosade viimist TKE põhiteksti ja lisasse 4 ning mitmete punktide kustutamist, mis on võimalik katta koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTK) nõuetega. Kuni on kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4 muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted siiski lähtuma kehtivatest nõuetest. TTJA tõlgendus on, et raudteeliin on olemuslikult kaht geograafilist punkti omavahel ühendavad üks või mitu üksteisega külgnevat peateed. Raudteeliinideks on näiteks Tallinn- Tapa, Tallinn-Keila, Tapa-Tartu jne. Raudteeliin koosneb omakorda raudteelõikudest. Hetkel kehtiva TKE sõnastuse järgi ei saa jaamavahet võrdsustada raudteeliiniga. TKE § 2 punkt 20 esitab jaamavahe mõiste kui raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga. Kui otsida mõistet raudteeliin sektori juhendmaterjalidest, siis näiteks transpordistatistika sõnastik (5. väljaanne, 2019) tõlgendab raudteeliini mõistet üldiselt ehk kui ainult raudteeveeremile ette nähtud rööbastest transpordiliin, mille otstarve on rongiliiklus. Juhul kui on vajadus raudteeliini mõiste täpsustamise osas, siis eelkõige suuname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, kes saab anda oma tõlgenduse mõistele. Raudteeinfrastruktuuri piirkiirust tõstetakse raudteeinfrastruktuuri ettevõte käskkirjaga. Piirkiirust võib tõsta raudteeliini ühel konkreetsel raudteelõigul või lõikudel. Raudteelõigul, kus raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt on lubatud sõita kiirusega üle 140 km/h, peavad kõik raudteerajatised ja muud seadmed vastama hetkel kehtivatele nõuetele, mis on kehtestatud, kui kiirus on üle 140 km/h. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 TKE lisa 2 6. peatükk, mis peamiselt sätestab nn kiirema reisirongi liikumise põhimõtted, on määruse lisade muutmise töögrupi praeguse ettepaneku kohaselt plaanis teksti oluliselt muuta ning osaliselt viia ka raudteeinfrastruktuuri ettevõtja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendisse ja jaamade tehnokorraldusaktidesse. Samas kordame, et kuni on kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4 muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted lähtuma kehtivatest nõuetest. Kokkuvõtvalt ei saa TTJA tänasel päeval kahjuks anda AS-ile Eesti Raudtee lõplikke vastuseid Teie poolt tõstatatud ajakriitilistele küsimustele ning kaasab kirja saatmisel arutellu ka MKM-i. Rõhutame, et teatud punktides saab TTJA anda oma tõlgenduse, kuid lõplikud juhised ja Teie küsimustele vastused saab anda MKM, kes andis AS-ile Eesti Raudtee suunised tõsta maksimaalne piirkiirus kuni 160 km/h ning hindas asjakohaste määruste ja lisade muutmise vajadust ja ajakriitilisust. Sellest tulenevalt lisame kirja saajaks ka MKM-i. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteetalituse juhataja Lisad: AS Eesti Raudtee 28.12.2021 saadetud kiri nr 11-2/5044 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triinu Uiboleht +372 667 2108 [email protected] aktsiaselts Eesti Raudtee Teie: 28.12.2021 nr 11-2/5044 Telliskivi tn 60/2 10412 Tallinn Meie: 03.01.2022 nr 6-5/21-16448-004 Harju maakond Vastuskiri seoses täiendavate tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h 09.11.2020 vastu võetud määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri” (edaspidi TKE) koos lisadega on kehtestanud majandus- ja taristuminister. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on võtnud vabatahtlikult eest vedada TKE lisa 2 Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h ja lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend muutmise töögrupi töö, kuid TTJA ei ole seadusi vastuvõttev asutus ning ei saa kindlalt öelda, millal vastavad muudatused ellu viiakse ning mis saab olema TKE lisade 2 ja 4 lõplik sõnastus. Olemuslikult on seaduste ja määruste muutmine ministeeriumi vastutusalas. TKE lisade muutmise töögrupi töös on aktiivselt osalenud ka AS Eesti Raudtee ning sellest tulenevalt eeldame, et olete teadlikud, et TTJA pooldab TKE lisa 2 oluliste tekstiosade viimist TKE põhiteksti ja lisasse 4 ning mitmete punktide kustutamist, mis on võimalik katta koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTK) nõuetega. Kuni on kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4 muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted siiski lähtuma kehtivatest nõuetest. TTJA tõlgendus on, et raudteeliin on olemuslikult kaht geograafilist punkti omavahel ühendavad üks või mitu üksteisega külgnevat peateed. Raudteeliinideks on näiteks Tallinn- Tapa, Tallinn-Keila, Tapa-Tartu jne. Raudteeliin koosneb omakorda raudteelõikudest. Hetkel kehtiva TKE sõnastuse järgi ei saa jaamavahet võrdsustada raudteeliiniga. TKE § 2 punkt 20 esitab jaamavahe mõiste kui raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga. Kui otsida mõistet raudteeliin sektori juhendmaterjalidest, siis näiteks transpordistatistika sõnastik (5. väljaanne, 2019) tõlgendab raudteeliini mõistet üldiselt ehk kui ainult raudteeveeremile ette nähtud rööbastest transpordiliin, mille otstarve on rongiliiklus. Juhul kui on vajadus raudteeliini mõiste täpsustamise osas, siis eelkõige suuname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, kes saab anda oma tõlgenduse mõistele. Raudteeinfrastruktuuri piirkiirust tõstetakse raudteeinfrastruktuuri ettevõte käskkirjaga. Piirkiirust võib tõsta raudteeliini ühel konkreetsel raudteelõigul või lõikudel. Raudteelõigul, kus raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt on lubatud sõita kiirusega üle 140 km/h, peavad kõik raudteerajatised ja muud seadmed vastama hetkel kehtivatele nõuetele, mis on kehtestatud, kui kiirus on üle 140 km/h. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 TKE lisa 2 6. peatükk, mis peamiselt sätestab nn kiirema reisirongi liikumise põhimõtted, on määruse lisade muutmise töögrupi praeguse ettepaneku kohaselt plaanis teksti oluliselt muuta ning osaliselt viia ka raudteeinfrastruktuuri ettevõtja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendisse ja jaamade tehnokorraldusaktidesse. Samas kordame, et kuni on kehtestatud TKE ning lisade 2 ja 4 muudatused, peavad nii TTJA kui ka ettevõtted lähtuma kehtivatest nõuetest. Kokkuvõtvalt ei saa TTJA tänasel päeval kahjuks anda AS-ile Eesti Raudtee lõplikke vastuseid Teie poolt tõstatatud ajakriitilistele küsimustele ning kaasab kirja saatmisel arutellu ka MKM-i. Rõhutame, et teatud punktides saab TTJA anda oma tõlgenduse, kuid lõplikud juhised ja Teie küsimustele vastused saab anda MKM, kes andis AS-ile Eesti Raudtee suunised tõsta maksimaalne piirkiirus kuni 160 km/h ning hindas asjakohaste määruste ja lisade muutmise vajadust ja ajakriitilisust. Sellest tulenevalt lisame kirja saajaks ka MKM-i. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteetalituse juhataja Lisad: AS Eesti Raudtee 28.12.2021 saadetud kiri nr 11-2/5044 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triinu Uiboleht +372 667 2108 [email protected] Saatja: Triinu Uiboleht <[email protected]> Saadetud: 03.01.2022 14:35 Adressaat: <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 6-5/21-16448-004 edastamine Tere Edastame Teile dokumendis number 6-5/21-16448-004 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) raudteetalituse kirja. Palume kinnitust kirja kättesaamise kohta. Lugupidamisega Triinu Uibolehtraudteetalituse ekspert&#43;372 667 2108 | [email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a 10122 Tallinn Meie kuupäev digiallkirjas nr 11-2/5044 [email protected] Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h Tulenevalt minister Taavi Aasa 31.12.2020 kirjast nr 7-6/2020/4788-4 on AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) alustanud ettevalmistustega, et Tallinna ja Tartu vahelisel raudteel maksimaalne lubatud piirkiirus tõsta kuni 160 km/h. Alates 14.11.2020 kehtiva Raudtee Tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) Lisa 2 kehtestab täiendavad tehnilised nõuded raudteele, raudteeveeremile ja raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h. Kui piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimiste perioodil TKE või selle lisad muutuvad, tekib kohustus pooleliolevaid projekte vastavalt muuta, mis põhjustab projektide valmimise edasilükkumist. Seetõttu vajab EVR TKE Lisa 2 osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolseid täpseid juhiseid juba enne projekteerimistöödega alustamist, et oma projektides õigeaegselt tagada kõikide kehtivate nõuete täitmine piirkiiruste tõstmiseks üle 140 km/h. Nõuded raudteele Kuna piirkiiruste tõstmiseks on möödapääsmatu väikese raadiusega kõveratega, eraldiseisvate raudteelõikude õgvendamine, on õgvendamist võimaldatavatel raudteelõikudel vajalik olemasoleva raudtee rekonstrueerimine. Olemasoleva raudteeliini rekonstrueerimise korral TKE Lisa 2 seab täiendavad nõuded piirkiiruste tõstmiseks üle 140 km/h (näiteks muldkeha laius vähemalt 7,6 m, teede telgede vahe vähemalt 4300 mm jne). Rekonstrueeritavate raudteelõikude vahel tohib olemasolevatel raudteeliinidel kehtestada piirkiirused 141–160 km/h leebemate nõuete (näiteks muldkeha laius vähemalt 6,6 m, teede telgede vahe vähemalt 4100 mm jne) korral – rekonstrueerimine pole vajalik. Arvestades olemasoleva raudtee geomeetriaga ning raudteega piirnevate tiheasustusaladega, ei ole EVR-l võimalik näiteks Tallinn-Ülemiste jaamavahel, Aegviidu ja Tapa jaamades jne olemasolevat raudteed rekonstrueerida eesmärgiga kehtestada olemasolevast kõrgemad piirkiirused. Vastavalt TKE Lisa 2 nõuetele enne olemasoleval raudteeliinil suurima lubatud kiiruse tõstmist üle 140 km/h tuleb sellele raudteeliinile teha riskianalüüs. Kuna AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 Tallinn-Tartu liini kogu ulatuses ei olegi võimalik kehtestada piirkiiruseid 141–160 km/h, ei ole ka vajadust teha riskianalüüs nendele raudteelõikudele, kus tehniliselt pole võimalik kehtestada piirkiirused üle 140 km/h. Kuigi TKE tekstis kasutatakse terminit raudteeliin 21 korral, puudub termini raudteeliin selgitus nii Raudteeseaduses kui TKE-s. Palume selgitada, millist väikseimat raudteelõiku käsitleb TTJA raudteeliinina, millele on EVR-l õigus teha eraldi riskianalüüs ja seejärel vaid sellel raudteelõigul tõsta reisirongide piirkiirus üle 140 km/h. Kui TTJA käsitleb ühe raudteeliinina näiteks tervet Tallinn-Tapa või tervet Tapa-Tartu raudteelõiku, siis selliselt käsitletavatel raudteeliinidel terves ulatuses ei ole võimalik täita kõiki nõudeid piirkiiruste üle 140 km/h kehtestamiseks. Kas ühte jaamavahet (näiteks Aegviidu- Tapa) ilma seda piiravate jaamadeta saab käsitleda eraldi raudteeliinina, mille ulatuses TKE Lisa 2 nõuete täitmisel pärast riskianalüüsi on lubatud piirkiiruse tõstmine üle 140 km/h? Raudteeliini mõiste täpsustamine on piirkiiruste tõstmiseks vajalikel projekteerimistel aktuaalne, sest raudteejaamades ning ooteplatvormide piirkonnas on TKE Lisa 2 nõuete täitmine oluliselt suuremaid investeeringuid nõudev. Raudteeliikluse korraldamine TKE lisas 2 (p.10.1) nimetatakse kiirusel 141–160 km/h liikuvat reisirongi kiiremaks reisirongiks. Seega kiirema reisirongi ainus tunnus on tema faktiline kiirus. Erinevatel raudteelõikudel piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h tekib nendel raudteelõikudel võimalus kiirusega üle 140 km/h sõita kõikidel raudteelõiku läbivatel reisirongidel, mille tehnilised näitajad võimaldavad peatuste vahel saavutada kiirus vähemalt 141 km/h. Reisirongidele kehtestatud piirkiirus üle 140 km/h peab raudtee läbilaskevõime tagamiseks kajastuma ka kõikide reisirongide liiklusgraafikutes. Seega piirkiiruste tõstmisel üle 140 km/h osutuvad kiiremaks reisirongiks valdav enamus seda raudteelõiku läbivaid reisironge. Kiirema reisrongi olemasolu seab EVR raudteeliikluse korraldamisele täiendavad kitsendused. Eelkõige peavad raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajad arvestama täiendavate seisuteede vajadusest ja sõiduaja pikenemisest tulenevate lisakuludega, kuna teistel rongidel (s.h. ka vastassuunas liikuvatel kiirematel reisirongidel) tuleb jaamades kiirema reisirongi möödumist senisest kauem oodata. Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, milliseid kiirusega üle 140 km/h liikuvaid reisironge ja millistel raudteelõikudel tuleb käsitleda kiirema reisirongina olukorras, kus piirkiiruseid üle 140 km/h ei ole kehtestatud kogu raudteeliini ulatuses. Kokkuvõte TKE Lisa 2 nõuetest tulenevalt EVR ei tohi kehtestada piirkiiruseid raudteeliinil, kus eelnimetatud TKE nõuded pole täidetud. EVR vajab TTJA poolseid täpsustusi, millised TKE nõuded ei pea olema täidetud kogu raudteeliini ulatuses vaid peavad olema täidetud vaid nendel raudteelõikudel, kus kehtestatakse piirkiirus üle 140 km/h. Minister Taavi Aasa poolt kirja saatmisest möödunud aasta jooksu ei ole TKE sisu muudetud ja TTJA-lt selgituste saamise järel on EVR-l võimalik alates 2022.a. algusest alustada piirkiiruste tõstmiseks vajalike projekteerimistöödega vastavuses TKE Lisa 2 nõuetega, kui TTJA poolt väljastatud projekteerimistingimustes pole sätestatud teisiti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Aettik AS Eesti Raudtee taristudirektor Andrus Noor 615 8802 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel