dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
1.10-17/2022/13-1
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-18750-2 03.01.2022 Väljaminev kiri.asice418 KB

Sisu (failidest)

Hele-Mai Metsal Teie 08.12.2021 nr 2-7/752-6 AS Tallinna Sadam Meie 03.01.2022 nr 15-1/8750-2 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud arvamusele Austatud proua Metsal Täname Teid täiendava tagasiside ja arvamuse esitamise eest Eesti mereala planeeringule. Nagu ka oma varasemas kirjas, palute arvestada mereala planeeringus ettepanekuga võimaldada tuulikute püstitamist sadamate akvatooriumidesse või nende vahetusse lähedusse. Teie hinnangul võib praeguse lahenduse puhul olla tegemist süsinikneutraalse energiatootmise põhjendamatu välistamisega sadamate akvatooriumides. Näete, et tuulikutele sadamate akvatooriumites või nende läheduses loa andmine võib toimuda hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluses, mis koostatakse koostöös piirneva kohaliku omavalitsusega või antaks selliste planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise menetlemise pädevus üle kohalikele omavalitsustele. Selgitame, et mereala planeering määrab laiapõhjalise metoodika alusel sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks. Nagu oleme kirjeldanud oma kirjas 06.11.2020 nr 15-1/6874- 2, on tuuleenergeetika arendusalade planeerimisel järgitud selgeid välistavaid kriteeriume. Muuhulgas on arvestatud nö sotsiaalset puhvrit ja kalade koelmualasid, mistõttu on välistatud vahetult rannajoone läheduses paiknevad merealad. Oleme endiselt seisukohal, et metoodikas erandi sisse toomine ei ole põhjendatud ja jääme oma varasemas kirjas väljatoodu juurde. Lisame, et mereala planeeringu koostamisel tuleb järgida kehtivat õigusruumi ja planeeringuga ei ole võimalik kehtivaid õigusakte muuta. Seega on oluline planeeringu keskkonnamõjude hindamisel lähtuda vajalikest ettevaatuspõhimõtetest, et välistada kavandatavate tegevuste puhul võimalik oluline mõju ja vajadusel sätestada leevendusmeetmed. Mereala planeeringuga antakse tegevusloa etapile raamistik, mis kohaldub kogu planeeringualale tervikuna ilma erandeid tegemata. Juhime veelkord tähelepanu, et üksikute tuulikute rajamine sadamate maa-aladele maismaal, samuti juhul, kui tuulik on maismaaga püsivalt ühendatud, on võimalik tavapärase planeerimismenetlusega ja kuulub üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevusse. Mereala planeeringu koostamise käigus tõusetus teemana ka omavalitsustele otsustusõiguse andmine rannalähedasel merealal juhul, kui ehitis ei ole kaldaga püsivalt ühendatud ega sellega ka funktsionaalselt seotud. Teiste riikide kogemus näitab, et nt 1 meremiili ulatuses rannajoonest võib mereala koormamine ehitistega olla omavalitsuse pädevuses. Eesti mereala planeeringu koostamise raames läbiviidud omavalitsuste küsitlus näitas leiget huvi vastava Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 teema osas ja energeetika valdkonna arenduste puhul oli arvamus pigem, et selle reguleerimine peaks jääma riigile. Siiski on see teema lisatud planeeringu elluviimise tegevuskavva (tegevus nr 2.1 Õigusliku raamistiku analüüsimine ja vajadusel muudatusettepanekute väljatöötamine arendamaks KOVi õiguseid ja võimalusi mereala planeerimisel ja kasutamisel, vastutajateks Rahandusministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, ajaline periood 2022-2027). Toote oma kirjas välja, et teile jääb selgusetuks, kuidas on sisustatud Rahandusministeeriumi kirjas toodud seisukoht, et „mereala planeering vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu ei välista ja täpsemalt ei reguleeri“ ning mereala planeeringu seletuskirjas toodu, et „Planeeringu koostamine otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.“ Selgitame, et mõeldud on asjaolu, et mereala planeering ei sea vesiniktehnoloogia kasutuselevõtmiseks täiendavaid, muust õigusruumist eraldiseisvaid piiranguid konkreetsete välistavate tingimuste või eraldatud merealade näol. Vesiniktehnoloogiat on nähtud perspektiivse arengusuunana (vt planeeringu seletuskirja ptk 5.6, 5.6.1, 5.6.6, 5.7), kuid tehnoloogia kiire arenemise ja samas hetkel keskkonnamõju hindamise jaoks vajalike konkreetsete toimivate näidete puudumise tõttu ei ole võimalik valdkonda täpsemalt reguleerida. Viimaste Riigikohtu lahendite (nt lahend asjas 3-16-1472) põhjal on keskkonnamõju strateegiline hindamine muutunud oluliselt detailsemaks ja juba strateegilisel tasandil tuleb jõuda veendumuseni, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeering toob välja kaitstavad ruumilised väärtused ja nendega arvestamise tingimused, millega tuleb arvestada ka teiste taastuvenergeetika lahenduste arendamisel. Planeeringus toodud märge planeeringu koostamise vajalikkuse osas tähendab, et otsus, kas vesiniktehnoloogia arendamiseks on vaja koostada uus planeeringumenetlus või mitte, sõltub otsustamise hetkel kehtivatest õiguslikest reeglitest. Lisaks tuleb arvestada kavandatava ehitise tehnoloogilist eripära; sh vajab kaalumist, kas vesiniktehnoloogia põhjal arendatava ehitise rajamisega võib kaasneda oluline ruumine mõju, mille kaalumine peab toimuma läbi avaliku planeerimisprotsessi. Selgitate, et vajalik on selge vastus küsimusele, et kui keegi sooviks täna ja tänases õigusruumis arendada merealal vesiniktehnoloogiat, päikseenergeetikat või laineenergeetikat, siis millises menetluses on võimalik vajalikud load saada: kas tuleb koostada uus mereala planeering või mereala teemaplaneering või piirduda hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlusega vm. Toote välja, et kuigi täna veel puudub selleks tasuv tehnoloogia, võib sellise tehnoloogia arendamisel saada takistuseks just Eesti mereala planeering, mille kohaselt näiteks päiksejaamade rajamine merealale ei ole võimalik. Vastuseks märgime, et tänasel hetkel ei keela Eesti mereala planeering ei vesiniktehnoloogia, päikeseenergeetika või laineenergeetika arengut. Vajalik on arvestada planeeringu suuniste ja tingimustega, mis on määratud üleüldiselt taastuvenergeetikale (ptk 5.6.1) ja teiste merekasutuste arendamiseks sätestatud põhimõtetega. Siiski, nagu eelnevalt selgitatud on määravaks ka tehnoloogiline eripära (mille kohta puudub praegu selge teadmine) ja sellel põhinev kaalutlus, kas arendustegevusega kaasnevad ruumilised mõjud, millega praegune mereala planeering ei ole arvestanud. Nagu Te ka ise viitate, siis hetkel puudub nende arendamiseks tasuv tehnoloogia. Seega seni, kuni ei ole täpsustunud võimalik kavandatav tehnoloogia, ei ole võimalik ka ühest vastust anda. Vastava tehnoloogia olemasolul on võimalik kaaluda, kas ja millise planeeringumenetluse läbiviimine on vajalik või mitte. 2 Leiate, et Eesti mereala planeeringu vastu võtmisel tuleks hoolikalt analüüsida teiste õigusaktide mõju planeeringu ellu viimise võimalikkusele ning Eesti mereala planeeringu mõju teistele planeeringutele ja strateegiatele, sh mereala taastuvenergeetika strateegiale. Kinnitame, et oleme mereala planeeringu koostamisel seadnud eesmärgiks sinimajanduse ja taastuvenergeetika jätkusuutliku arengu, samal ajal arvestades Eesti mereala ja ka ühiskondlike (nt avalikkuse tundlikkus meretuuleparkide visuaalsete mõjude osas) eripäradega. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevate valdkondlike arengukavade ja strateegiatega. Oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja samal ajal aitab säilitada praeguseid väärtusi. Planeeringu on kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes on taastuvenergeetika valdkonna (sh strateegia) arengu eest vastutav. Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel