Hele-Mai Metsal Teie 08.12.2021 nr 2-7/752-6
AS Tallinna Sadam Meie 03.01.2022 nr 15-1/8750-2
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud arvamusele
Austatud proua Metsal
Täname Teid täiendava tagasiside ja arvamuse esitamise eest Eesti mereala planeeringule.
Nagu ka oma varasemas kirjas, palute arvestada mereala planeeringus ettepanekuga
võimaldada tuulikute püstitamist sadamate akvatooriumidesse või nende vahetusse lähedusse.
Teie hinnangul võib praeguse lahenduse puhul olla tegemist süsinikneutraalse
energiatootmise põhjendamatu välistamisega sadamate akvatooriumides. Näete, et tuulikutele
sadamate akvatooriumites või nende läheduses loa andmine võib toimuda hoonestusloa ja
keskkonnamõju hindamise menetluses, mis koostatakse koostöös piirneva kohaliku
omavalitsusega või antaks selliste planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise menetlemise
pädevus üle kohalikele omavalitsustele.
Selgitame, et mereala planeering määrab laiapõhjalise metoodika alusel sobivad alad
tuuleenergeetika arendamiseks. Nagu oleme kirjeldanud oma kirjas 06.11.2020 nr 15-1/6874-
2, on tuuleenergeetika arendusalade planeerimisel järgitud selgeid välistavaid kriteeriume.
Muuhulgas on arvestatud nö sotsiaalset puhvrit ja kalade koelmualasid, mistõttu on välistatud
vahetult rannajoone läheduses paiknevad merealad. Oleme endiselt seisukohal, et metoodikas
erandi sisse toomine ei ole põhjendatud ja jääme oma varasemas kirjas väljatoodu juurde.
Lisame, et mereala planeeringu koostamisel tuleb järgida kehtivat õigusruumi ja
planeeringuga ei ole võimalik kehtivaid õigusakte muuta. Seega on oluline planeeringu
keskkonnamõjude hindamisel lähtuda vajalikest ettevaatuspõhimõtetest, et välistada
kavandatavate tegevuste puhul võimalik oluline mõju ja vajadusel sätestada
leevendusmeetmed. Mereala planeeringuga antakse tegevusloa etapile raamistik, mis
kohaldub kogu planeeringualale tervikuna ilma erandeid tegemata. Juhime veelkord
tähelepanu, et üksikute tuulikute rajamine sadamate maa-aladele maismaal, samuti juhul, kui
tuulik on maismaaga püsivalt ühendatud, on võimalik tavapärase planeerimismenetlusega ja
kuulub üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevusse.
Mereala planeeringu koostamise käigus tõusetus teemana ka omavalitsustele otsustusõiguse
andmine rannalähedasel merealal juhul, kui ehitis ei ole kaldaga püsivalt ühendatud ega
sellega ka funktsionaalselt seotud. Teiste riikide kogemus näitab, et nt 1 meremiili ulatuses
rannajoonest võib mereala koormamine ehitistega olla omavalitsuse pädevuses. Eesti mereala
planeeringu koostamise raames läbiviidud omavalitsuste küsitlus näitas leiget huvi vastava
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
teema osas ja energeetika valdkonna arenduste puhul oli arvamus pigem, et selle
reguleerimine peaks jääma riigile. Siiski on see teema lisatud planeeringu elluviimise
tegevuskavva (tegevus nr 2.1 Õigusliku raamistiku analüüsimine ja vajadusel
muudatusettepanekute väljatöötamine arendamaks KOVi õiguseid ja võimalusi mereala
planeerimisel ja kasutamisel, vastutajateks Rahandusministeerium ja Eesti Linnade ja
Valdade Liit, ajaline periood 2022-2027).
Toote oma kirjas välja, et teile jääb selgusetuks, kuidas on sisustatud Rahandusministeeriumi
kirjas toodud seisukoht, et „mereala planeering vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu ei välista
ja täpsemalt ei reguleeri“ ning mereala planeeringu seletuskirjas toodu, et „Planeeringu
koostamine otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.“
Selgitame, et mõeldud on asjaolu, et mereala planeering ei sea vesiniktehnoloogia
kasutuselevõtmiseks täiendavaid, muust õigusruumist eraldiseisvaid piiranguid konkreetsete
välistavate tingimuste või eraldatud merealade näol. Vesiniktehnoloogiat on nähtud
perspektiivse arengusuunana (vt planeeringu seletuskirja ptk 5.6, 5.6.1, 5.6.6, 5.7), kuid
tehnoloogia kiire arenemise ja samas hetkel keskkonnamõju hindamise jaoks vajalike
konkreetsete toimivate näidete puudumise tõttu ei ole võimalik valdkonda täpsemalt
reguleerida. Viimaste Riigikohtu lahendite (nt lahend asjas 3-16-1472) põhjal on
keskkonnamõju strateegiline hindamine muutunud oluliselt detailsemaks ja juba strateegilisel
tasandil tuleb jõuda veendumuseni, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset
keskkonnamõju. Planeering toob välja kaitstavad ruumilised väärtused ja nendega
arvestamise tingimused, millega tuleb arvestada ka teiste taastuvenergeetika lahenduste
arendamisel. Planeeringus toodud märge planeeringu koostamise vajalikkuse osas tähendab,
et otsus, kas vesiniktehnoloogia arendamiseks on vaja koostada uus planeeringumenetlus või
mitte, sõltub otsustamise hetkel kehtivatest õiguslikest reeglitest. Lisaks tuleb arvestada
kavandatava ehitise tehnoloogilist eripära; sh vajab kaalumist, kas vesiniktehnoloogia põhjal
arendatava ehitise rajamisega võib kaasneda oluline ruumine mõju, mille kaalumine peab
toimuma läbi avaliku planeerimisprotsessi.
Selgitate, et vajalik on selge vastus küsimusele, et kui keegi sooviks täna ja tänases
õigusruumis arendada merealal vesiniktehnoloogiat, päikseenergeetikat või laineenergeetikat,
siis millises menetluses on võimalik vajalikud load saada: kas tuleb koostada uus mereala
planeering või mereala teemaplaneering või piirduda hoonestusloa ja keskkonnamõju
hindamise menetlusega vm. Toote välja, et kuigi täna veel puudub selleks tasuv tehnoloogia,
võib sellise tehnoloogia arendamisel saada takistuseks just Eesti mereala planeering, mille
kohaselt näiteks päiksejaamade rajamine merealale ei ole võimalik.
Vastuseks märgime, et tänasel hetkel ei keela Eesti mereala planeering ei vesiniktehnoloogia,
päikeseenergeetika või laineenergeetika arengut. Vajalik on arvestada planeeringu suuniste ja
tingimustega, mis on määratud üleüldiselt taastuvenergeetikale (ptk 5.6.1) ja teiste
merekasutuste arendamiseks sätestatud põhimõtetega. Siiski, nagu eelnevalt selgitatud on
määravaks ka tehnoloogiline eripära (mille kohta puudub praegu selge teadmine) ja sellel
põhinev kaalutlus, kas arendustegevusega kaasnevad ruumilised mõjud, millega praegune
mereala planeering ei ole arvestanud. Nagu Te ka ise viitate, siis hetkel puudub nende
arendamiseks tasuv tehnoloogia. Seega seni, kuni ei ole täpsustunud võimalik kavandatav
tehnoloogia, ei ole võimalik ka ühest vastust anda. Vastava tehnoloogia olemasolul on
võimalik kaaluda, kas ja millise planeeringumenetluse läbiviimine on vajalik või mitte.
2
Leiate, et Eesti mereala planeeringu vastu võtmisel tuleks hoolikalt analüüsida teiste
õigusaktide mõju planeeringu ellu viimise võimalikkusele ning Eesti mereala planeeringu
mõju teistele planeeringutele ja strateegiatele, sh mereala taastuvenergeetika strateegiale.
Kinnitame, et oleme mereala planeeringu koostamisel seadnud eesmärgiks sinimajanduse ja
taastuvenergeetika jätkusuutliku arengu, samal ajal arvestades Eesti mereala ja ka
ühiskondlike (nt avalikkuse tundlikkus meretuuleparkide visuaalsete mõjude osas)
eripäradega. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevate valdkondlike arengukavade ja
strateegiatega. Oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering aitab kaasa kliimaeesmärkide
saavutamisele ja samal ajal aitab säilitada praeguseid väärtusi. Planeeringu on kooskõlastanud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes on taastuvenergeetika valdkonna (sh
strateegia) arengu eest vastutav.
Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar
2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
3