Riigikantselei Teie 11.10.2021 */ /*nr 2-5/21-02192;
[email protected] 17.1.1/ 21-1052
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 03.01.2022 nr 2-13/21-6183
Eesti seisukohad poliitikaprogramm „Tee
digikümnendisse" otsuse eelnõu kohta
Esitan 13. jaanuari 2022. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm „Tee
digikümnendisse“ (COM(2021) 574), eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu;
2) seletuskiri;
3) Lisa 1. Kaasamise tabel.
Anna-Liisa Pärnalaas
639 7697
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks
poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ (COM(2021) 574), eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad
Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm
„Tee digikümnendisse“ (COM(2021) 574), eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab otsuse eelnõu eesmärki seada Euroopa Liidu tasandil 2030. aastaks
konkreetsed digieesmärgid neljas valdkonnas ning jälgida nende suunas liikumist.
1.2. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kokkulepitavad poliitilised eesmärgid oleksid
sisuliselt üheselt mõistetavad. Selleks tuleb eesmärkide vaatest olulised mõisted, nagu
näiteks pilvandmetöötlusteenuse, suurandmete ja tehisintellekti kasutamine, ning
metoodika eelnõus täpsemalt avada või täpsustada mehhanism, kuidas need koostöös
liikmesriikidega kokku lepitakse.
1.3. Leiame, et poliitikaprogrammiga kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada
liikmesriikidele liigset bürokraatlikku lisakoormust. Peame oluliseks, et
raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära juba eksisteerivaid formaate ja andmeid
ning välditakse dubleerimist.
1.4. Eesti eelistab kohandatud riiklike strateegiliste tegevuskavade esitamist pakutud iga-
aastasest esitamisest pikema ajaperioodi peale, näiteks kord kahe aasta tagant. Eesti
toetab riiklike strateegiliste tegevuskavade uuendamisel võimalikult paindlikku
lähenemist, mis võimaldab liikmesriigil otsustada tegevuskava kohandamise
vajalikkuse üle.
1.5. Peame oluliseks kasutada maksimaalselt olemasolevate poliitikaseire mehhanismide,
eeskätt Euroopa poolaasta soovituste võimalusi ning vältida dubleerivate protsesside
loomist, eelkõige käesoleva otsuse alusel antavate kohustusliku iseloomuga Euroopa
Komisjoni soovituste näol.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel
tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks
poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
Tuginedes 2021. a märtsis avaldatud teatisele „Digikompass 2030: Euroopa tee
digikümnendil“1 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 15. septembril 2021. a.
Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu, millega luuakse 2030. aastaks
poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“. Poliitikaprogrammi eesmärk on lõimida ELi 2030.
aasta eesmärgid digioskuste, digitaristu, ettevõtete digiülemineku ja avalike teenuste
digitaliseerimise valdkonnas konkreetsesse rakendusmehhanismi.
Eelnõuga luuakse liikmesriikidega koostöö tegemiseks iga-aastane koostöömehhanismi, millel
on järgmised osad:
järelevalvesüsteem, mis põhineb EL digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil2
(DESI) ja mille eesmärk on mõõta edasiminekut iga 2030. aasta eesmärgi saavutamisel;
digikümnendi olukorda käsitlev aastaaruanne, milles komisjon hindab edusamme ja
annab soovitusi meetmete võtmiseks;
liikmesriikide mitmeaastased strateegilised digikümnendi tegevuskavad, milles antakse
ülevaade 2030. aasta eesmärkide toetuseks vastu võetud või kavandatud
poliitikapõhimõtetest ja meetmetest;
iga-aastane struktureeritud raamistik arutamaks olukorda valdkondades, kus ei ole
saavutatud piisavalt edu, ning astumaks olukorra parandamiseks samme soovituste ning
komisjoni ja liikmesriikide ühiste kohustuste kaudu;
mehhanism mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise toetamiseks.
Otsuse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3. Otsus
võetakse vastu seadusandlikus tavamenetluses, vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud
häälteenamust. Otsuse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja
infoühiskonna töörühmas, kus seletuskirja koostamise hetkeks lõpetatud esimene lugemine.
Eelnõul on ühisosa Eesti Digiühiskond 2030 arengukavaga, Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) ja Eesti haridusvaldkonna
arengukavaga 2035.
Seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna-Liisa Pärnalaas (anna-
[email protected]) ja digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg
(
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut (
[email protected]) ja
majandusarengu asekantsler Sille Kraam (
[email protected]).
1
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-
targets-2030_et
2
Ülevaate saamiseks liikmesriikide digitaalvaldkonna edusammudest on komisjon koostanud alates 2014. aastast
digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) aruandeid. DESI aruanded sisaldavad nii ülevaadet iga riigi
olukorrast kui ka temaatilisi peatükke. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi
2. Sisukokkuvõte ja analüüs
1. peatükk „Reguleerimisese, eesmärgid ja mõisted“
1. peatükis sätestatakse otsuse reguleerimisese ja kohaldamisala ning defineeritakse
kasutatavad mõisted. Loetletakse otsuse üldeesmärgid, milleks on inimkeskse, turvalise ja
avatud digikeskkonna edendamine; liikmesriikide kollektiivse vastupidavuse tugevdamine ja
digilõhe ületamine; turvalise ja juurdepääsetava digitaristu tagamine; digivõimaluste
kasutuselevõtu ja kasutamise edendamine ettevõtetes; demokraatias osalemise ja avalike
teenuste kättesaadavuse tagamine internetis; digitaristu ja -tehnoloogia kestlikkuse ning
energia- ja ressursitõhususe suurendamine; digipöördesse investeerimise hõlbustamiseks
ühtsete tingimuste loomine; tagada, et kõiki praegusi digieesmärkide saavutamisega seotud
poliitikavaldkondi võetakse arvesse, et anda maksimaalne panus digipöördesse.
2. peatükis sätestatakse 2030. aasta digieesmärgid, mille saavutamise nimel peaksid liidu
institutsioonid ja liikmesriigid koostööd tegema. Nendeks on:
1) rahvastik on digiosav ja digispetsialistid kõrgelt kvalifitseeritud
a. vähemalt 80% 16–74aastastel on vähemalt algtasemel digioskused;
b. tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
(IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub;
2) turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu
a. kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud
piirkonnad on kaetud 5G-võrguga;
b. liidus toodetavad tehnoloogia viimasele sõnale vastavad ja kestlikud pooljuhid
moodustavad väärtuselt vähemalt 20% ülemaailmsest toodangust;
c. liidus võetakse kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset
servasõlme, mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud
väikese latentsusajaga (mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele;
d. aastaks 2025 on liidul esimene kvantkiirendusega arvuti, mis sillutab liidule teed
jõudmaks 2030. aastaks kvantvõimekuse eesliinile;
3) ettevõtete digiüleminek
a. vähemalt 75% liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele
pilvandmetöötlusteenused, suurandmed, tehisintellekti;
b. üle 90% liidu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) saavutab
vähemalt algtasemel digimahukuse;
c. liit loob oma novaatorlike kasvufirmade taimelava ja parandab nende
juurdepääsu rahastusele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt
kahekordistub;
4) avalike teenuste digitaliseerimine
a. olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100% interneti
teel juurdepääsetavad;
b. 100% liidu kodanikel on juurdepääs oma terviseloole (digitaalne terviselugu);
c. vähemalt 80% liidu kodanikest kasutab e-identimislahendust.
Komisjon vaatab digieesmärgid läbi 2026. aastaks, esitab tulemuste kohta aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule ning teeb vajadusel seadusandliku ettepaneku eesmärke
korrigeerida, võttes seejuures arvesse tehnoloogia, majanduse ja ühiskonna arengut.
3. peatükis pannakse paika digieesmärkide suunas liikumiseks vajalik seire- ja
koostöömehhanism. Järelevalvesüsteem põhineb digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil
(DESI). Liikmesriigid esitavad komisjonile seire jaoks vajaliku statistika ja andmed, mh tuleb
esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Täpsustatakse, et
kui liikmesriikide asjaomane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega
konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, nt uuringuid või andmete
kogumist otse liikmesriikidelt. Lisaks peavad liikmesriigid esitama komisjonile digiõiguste ja
põhimõtete deklaratsioonis kirjeldatud põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude seire
jaoks vajaliku teabe. Komisjon määrab kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga
digieesmärgi saavutamiseks, mis võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi
strateegiliste tegevuskavade puhul.
Komisjon esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande digikümnendi
olukorra kohta, mis annab ülevaate digipöörde edukuse ja eesmärkide saavutamise kohta ja
sisaldab ka DESI indeksit. Aruanne sisaldab ka liikmesriikidele soovitatud poliitikasuundi,
meetmeid ja tegevusi ning komisjoni ja liikmesriikide kavandatud ja võetud ühiseid kohustusi.
Komisjon võib aruandes määrata kindlaks soovitatavad sammud liikmesriikide poolt võetavate
poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste osas valdkondades, kus edusamme digieesmärkide
saavutamisel peetakse ebapiisavaks.
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal (viis kuud enne digikümnendi aruande
avaldamist) ajakohastatud riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab olema
kooskõlas otsuses sätestatud üldeesmärkide ja digieesmärkidega ja aitama kaasa nende
saavutamisele. Tegevuskava peab mh sisaldama peamisi olemasolevaid ja kavandatavaid
poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mis aitavad saavutada digikümnendi eesmärgid ja sihid;
kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste rakendamise ajakava; ülevaadet
investeeringutest, mida on vaja riikide tegevuskavades sätestatud eesmärkide, sihtide ja panuse
saavutamiseks, ning hinnangut nende investeeringute allikate kohta. Tegevuskavad võivad
sisaldada ka ettepanekut mitut riiki hõlmavate projektide kohta. Tegevuskavade vastuvõtmisel
ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt koostööd era- ja
avaliku sektori sidusrühmadega.
Detailsemalt sätestatakse ka komisjoni ja liikmesriikide iga-aastase koostööga seonduv. Kahe
kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist püüavad komisjon ja liikmesriigid arutada
läbi esialgsed tähepanekud aruandes soovitatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste
kohta. Viis kuud pärast aruande avaldamist peavad liikmesriigid esitama oma tegevuskavas
tehtud kohandused. Kui mõni liikmesriik leiab, et muudatusi ei ole vaja teha, esitab ta oma
põhjendused kirjalikult.
Komisjonil võib võtta vastu eraldi soovitusi juhul, kui liikmesriik ei muuda tegevuskava
vastavalt soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele ega esita piisavaid selgitusi
selle kohta, miks ta ei kavatse soovitatud samme astuda. Sellest teatatakse ka Euroopa
Parlamenti ja nõukogu. Asjaomane liikmesriik peab sellist soovitust kõigiti arvesse võtma ning
selgitama, kuidas ta kavatseb seda rakendada. Kui liikmesriik siiski leiab, et ta ei pea
tegevuskava vastavalt soovitusele kohandama, esitab ta oma põhjendused kirjalikult ja avaldab
need. Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad otsuses
sätestatud eesmärkide saavutamise ohtu, võib ta teha ettepaneku asjakohaste meetmete
võtmiseks ja kasutada aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ühine
saavutamine (rikkumismenetluse algatamine). Kui mõni liikmesriik kaldub mitme aasta jooksul
pidevalt riigi kavandatud trajektoorist kõrvale või ei kavatse võtta komisjoni eelmise soovituse
põhjal vastu parandusmeetmeid, võib komisjon algatada suunatud dialoogi ning teavitada
sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Nii aruandes sisalduvad komisjoni soovitatud
poliitikasuunad, meetmed ja tegevused kui ka komisjoni konkreetsed soovitused peaksid
täiendama viimati Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi.
4. peatükk sisaldab mitut riiki hõlmavate projektide raamistikku. Tegemist on
suuremahuliste projektidega, mille eesmärk on hõlbustada liidu digipöörde eesmärkide ja
tööstuse taastamise eesmärkide saavutamist. Projektide raames on võimalik koondada nii ELi,
liikmesriikide kui ka erasektori vahendeid, et saavutada edu kriitilistes valdkondades, kus
liikmesriigid üksi seda saavutada ei suudaks. Komisjonile antakse õigus esitada soovitus mitut
riiki hõlmava projekti loomiseks või kutsuda liikmesriiki mitut riiki hõlmavas projektis
osalema, samuti võimalus võtta ühine kohustus luua mitut riiki hõlmav projekt või sellega
ühineda. Otsuse eelnõu lisas on esitatud soovituslik loetelu võimalikest tegevusvaldkondadest3,
kus võiks luua mitut riiki hõlmavaid projekte. Projektis peab osalema vähemalt 3 liikmesriiki.
Komisjon valmistab koostöös liikmesriikidega ette ja avaldab digikümnendi aruande lisas mitut
riiki hõlmavate projektide rakendamise strateegilised põhimõtted ja prioriteedid ning
rakendatavate projektide eduaruanded.
5. peatükk sisaldab Euroopa digitaristu konsortsiumi (EDIC) loomisega seotud sätteid.
Liikmesriigid võivad mitut riiki hõlmava projekti rakendada EDIC kaudu. EDIC ülesanne on
aidata kiirendada ja lihtsustada mitut riiki hõlmavate projektide kavandamist ja rakendamist
peamiselt selliste projektide puhul, mida ei saa rakendada olemasolevate
rakendusmehhanismide abil. EDIC võib luua komisjoni otsusega, mis võetakse vastu
komiteemenetluse korras. Kui EDIC peaks sattuma võlgadesse, siis vastutavad selle eest
liikmesriigid.
Analüüs
Otsusega sätestatakse 2030. aasta digieesmärgid neljas valdkonnas – digioskused ja
spetsialistide juurdekasv; turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu; ettevõtete digiüleminek ja
avalike teenuste digitaliseerimine. Eelnõus toodud digieesmärgid on samad, mis 2021. a märtsis
avaldatud teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“. Otsuse eelnõus on
mõnevõrra täpsustatud seda, kuidas 2030. aastaks seatud eesmärke mõõdetakse, kuid seejuures
on defineerimata mitmed olulised mõisted ning ei ole täpsustatud ka metoodikat.
Digioskuste valdkonnas seatud eesmärgid käsitlevad nii laiemalt elanikkonna digioskuste
arendamist kui ka IKT spetsialistide arvu tõstmist. EL tasemel on eesmärkide seadmisel võetud
aluseks algtaseme digioskused ja seatud sihiks, et 2030. aastaks omab vähemalt 80% 16-74
aastastest vähemalt algtasemel digioskusi. Eesti näitaja on 2020. aasta DESI4 kohaselt 62%
(2019. a andmed), mis on üle EL keskmise (56%). Eestis on laiema sihtrühma digioskuste
tõstmine kajastatud haridusvaldkonna arengukavas 2021-20355, kus on seatud eesmärgiks, et
2035. aastaks omab 60% 16-74-aastastest baastasemest kõrgemat digioskuste taset.
Sarnaselt ülejäänud Euroopale on ka Eestis oluliseks kitsaskohaks IT pädevuste ja spetsialistide
puudus, mis mõjutab otseselt kõiki sektoreid, pärssides nii majanduse digipööret,
tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme tõstmist. IKT
3
Ühine andmetaristu ja ühised andmeteenused; plokiahel; väikese energiatarbega protsessorid; 5G koridoride
üleeuroopaline kasutuselevõtt kõrgjõudlusega andmetöötlus; küberturvalisuse keskuste turvaline
kvantandmetöötluse taristu ja kvantkommunikatsiooni võrk, digitaalne avalik haldus; digitaalse innovatsiooni
keskused; digioskuste kõrgtehnoloogiapartnerlused.
4
DESI Eesti riigiraport. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia
5
Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-
planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti-haridusvaldkonna-arengukava
spetsialistide puudusele on tähelepanu juhitud nii OSKA ülevaates valdkonnaspetsiifiliste IKT-
oskuste vajadustest6 kui ka Praxise küberturbe tööjõuvajaduse ja hariduse uuringus7. OSKA
digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste ülevaates8 on välja toodud mh peamised arendamist
vajavad ja kasvava olulisusega valdkonnaspetsiifilised digioskused ning neid mõjutavad
arengusuundumused. 2021. a DESI raporti kohaselt on Eesti IKT eriala lõpetanute osakaal
kõigist lõpetanutest 8%, millega oleme EL liikmesriikide võrdluses esimesel kohal (EL
keskmine 3,9%). Ka IKT spetsialistide osakaal töötavast elanikkonnast on üle EL keskmise
(Eestis 6,5%; EL keskmine 4,3%).
Ühenduvuse ja digitaristu valdkonnas on Eesti siseriiklikud sihid üldjoontes vastavuses
komisjoni pakutud eesmärkidega, seda nii gigabitivõrgu kui ka 5G arendamisel. Digiühiskonna
arengukavas seatakse ühenduvuse valdkonnas sihiks, et 2030. aastaks on Eestis
juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel võimalik kasutada ülikiiret
(vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s-ni (hetkeseis 58%).
5G osas on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks on kogu Eesti kaetud 5G levialaga. Tegemist
on isegi mõnevõrra ambitsioonikama eesmärgiga kui EL tasandil seatu, mille kohaselt on 2030.
aastaks kõik asustatud piirkonnad kaetud 5G võrguga. See tähendab füüsilise võrgu rajamisest,
samas ainuüksi võrk ei taga veel levi, vaid loob võimaluse. Lisaks seatakse eesmärgiks, et liidus
toodetavad pooljuhid moodustavad väärtuselt vähemalt 20% ülemaailmsest toodangust.
Eesmärgi saavutamist peaks mh toetama 2022. aastasse kavandatud algatus (Chips Act).
Ettevõtete digiülemineku osas on eelnõul ühisosa Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 2021–20359, kus ettevõtluskeskkonna
tegevussuunas on üheks eesmärgiks tõsta ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning
ettevõtete üleminekust ning pakkuda tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist,
parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade
vahetust. Teadmussiirde tegevussuunas on eraldi fookuses ka teadus- ja tehnoloogiamahuka
iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine. Antud tegevussuunad haakuvad digimahukuse ning
uudsete digitehnoloogiate kasutuselevõttu käsitlevate eesmärkidega ning sihiga kahekordistada
ükssarvikute arvu. Konkreetsed mõõdikud on paika pandud ettevõtlusprogrammis ja
teadmussiirde programmis.
Eelnõuga seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks kasutab vähemalt 75% ettevõtetest
pilvandmetöötlusteenuseid, suurandmeid ja tehisintellekti. 2020. a DESIandmete kohaselt
kasutas tehisintellekti Eesti ettevõtetest 15% (EL keskmine 25%), suurandmeid 10% (EL
keskmine 14%) ja pilveteenuseid 48% (EL keskmine 26%). Lisaks peaks 2030. aastaks 90%
VKEdest saavutama vähemalt algtasemel digimahukuse. Eesti näitaja on 74%, mis on 14
protsendipunkti üle EL-i keskmise, lähenedes Euroopa digikümnendi teatises seatud
eesmärgile. Ettevõtete digiülemineku valdkonnas seatud eesmärkide saavutamist toetab ühe
meetmena näiteks Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste idee. Eesti Euroopa digitaalse
innovatsiooni keskuseks (eDIH) on tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics
Estonia), mis hakkab panustama Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmisse, aidates
neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi. AIRE toetab tööstusinnovatsiooni
loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Lisaks pakutakse
6
OSKA ülevaade valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadusest. https://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2021/01/OSKA-ulevaade-valdkonnaspetsiifiliste-IKT-oskuste-vajadusest_16.06.2020.pdf
7
Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring. http://www.praxis.ee/tood/kuberturbe-uuring/
8
OSKA ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. https://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2021/10/OSKA_ylevaade_dig_ja_rohepoordeks_vajalikest_-oskustest.pdf
9
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035.
https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
ettevõtetele võimalust kasutada teadus- ja arendustöö laboreid ning tuge suurandmete
haldamisel HPC keskuste projekti raames10.
Avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas on eelnõul ühisosa arengukavaga Eesti
digiühiskond 203011, mis sisaldab järgmise kümne aasta eesmärke kolmes valdkonnas: digiriik,
ühenduvus ja küberturvalisus. EL tasandil seatud eesmärgid (olulisemad teenused on
digitaalselt kättesaadavad, ligipääs terviseloole, eID kasutuselevõtt) on Eestis juba saavutatud.
2021. a DESI indeksi kohaselt on Eesti digitaalsete avalike teenuste poolest ELis esimesel kohal
ning ka digiteenuste kasutajate osakaal on liidus üks suuremaid. Siseriiklikult on seatud
eesmärgiks viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele ning ühtlasi hoida seni
loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena. Seda ilmestab näiteks üleminek sündmuspõhistele ja
proaktiivsetele teenustele ning #bürokrati kontseptsiooni elluviimine. Kuna avaliku sektori
digitaliseerimise valdkonnas on liikmesriikide tasemete vahed võrdlemisi suured, siis on
positiivne, kui avalike teenuste digitaliseerituse tase liiduüleselt ühtlustub ning tähelepanu
pööratakse teenuste kasutajasõbralikkusele. Kasutegur oleks suurem, kui 2030. aasta
eesmärkide seadmisel võetakse tähelepanu alla ka piiriülese koosvõime arendamine, mis
võimaldaks digitaalsete avalike teenuste potentsiaali paremini ära kasutada, seda nii avaliku
sektori, ettevõtjate kui ka üksikisiku vaatest. Komisjoni sõnul käsitletakse piiriüleseid aspekte
põhiliste tulemusnäitajate kaudu, mis sätestatakse hiljem rakendusaktis.
Eelnõu kohaselt peaks 2030. aastaks olema kõigil Euroopa kodanikel ligipääs oma
elektroonilistele terviseandmetele. Siinkohal on oluline tagada kooskõla e-identimise
eesmärgiga, mille kohaselt peaks 2030. aastaks vähemalt 80% liidu kodanikest kasutama e-
identimislahendust. Digitaalse identiteedi rakendamine on liidu tasandil veel algusjärgus -
2018. aastast on vähemalt ühest eID süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki12. eID laialdase
kasutuselevõtu edendamine on kahtlemata oluline, see on nii digiteenuste tarbimise kui ka
elektroonilistele terviseandmetele ligipääsu eelduseks. 2030. a eesmärkide suunas liikumisel
märgib olulist rolli 2021. a juunis avaldatud Euroopa digiidentiteedi ettepanek (eIDAS määruse
muutmine)13, mis peaks looma eID laialdaseks kasutuselevõtuks vajalikud eeldused.
Eelnõus sisalduv seire- ja koostöömehhanism tugineb suures osas täiustatud DESI indeksile.
Tegemist on koondindeksiga, mis jälgib Euroopa digivaldkonna tulemusi ja ELi liikmesriikide
digitaalse konkurentsivõime arengut. Eelnõuga seatavate eesmärkide valguses on vaja DESI
täiustada, et see kajastaks ka uusi eesmärke. Selleks, et arvestada digikompassi nelja
põhisuunda ja eesmärke, on komisjon 2021. aasta DESI juba osaliselt vastavusse viinud –
varasema viie jaotuse asemel on DESI jagatud nüüd digikompassi nelja põhivaldkonda.
Komisjoni vastuvõetavate rakendusaktidega nähakse ette iga digieesmärgi põhilised
tulemusnäitajad, mida saab vastavalt vajadusele ajakohastada. Eelnõust ei selgu üheselt, kas
lisaks DESI raames kogutud statistikale peavad liikmesriigid esitama komisjonile veel
täiendavaid andmeid. Digieesmärkide seire ja hindamise jaoks vajalike andmete kogumisega
seonduvaid detaile ning kooskõla olemasolevate protsessidega tuleb eelnõu läbirääkimiste
10
AIRE eestvedaja on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja
ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja IMECC OÜ. Koostööpartneritena on kaasatud erialaliidud, klastrid,
kaubanduskoda, telekommunikatsioonifirmad, robotsüsteemide arendajad, pangad, robotite maaletoojad jt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab AIRE keskuse ettevalmistamist 2021. aastal ligi poole
miljoni euroga (499 450 eurot) ja tegevusi viivad ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. https://aire-edih.eu/meist/
11
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030
12
https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/EIDCOMMUNITY/Overview+of+pre-
notified+and+notified+eID+schemes+under+eIDAS
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa
digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM (2021) 281 final): https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0281
käigus täpsustada, et vältida dubleerimist ning asjatut halduskoormust. Näiteks peavad
liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastaselt andmeid sagedusalade kättesaadavuse ja
juurdepääsetavuse kohta, kuigi vastav info on komisjonil juba teiste kanalite kaudu kättesaadav.
Eelnõu kohaselt tuleks digikümnendi olukorda käsitlevat aruannet (eeskätt DESI) kasutada
Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud
aspektides. Ka taasterahastu osas on Eesti varasemalt rõhutanud, et kogu taaste- ja
vastupidavusrahastu rakendusskeem ja suhtlus liikmesriigi ja komisjoni vahel peab olema
lihtne ja selge ning tulemuste juhtimise ja saavutamise eesmärgiga ei tohi luua põhjendamatut
halduskoormust. Eelnõust ei selgu üheselt, kuidas suhestuvad artikkel 9 alusel antavad
komisjoni soovitused Euroopa poolaasta riigipõhiste soovitustega.
Lisaks peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastaselt digiõiguste ja põhimõtete
deklaratsioonis kirjeldatud põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude seire jaoks vajaliku
teabe. Tegemist oleks komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooniga, mis
põhineks komisjoni ettepanekul ning mille eesmärk on EL väärtusi digikeskkonnas edendada
ja säilitada. Digikompassi teatises on võimalike digipõhimõtetena välja toodud näiteks üldine
juurdepääs internetiteenustele, juurdepääsetavad ja inimkesksed digitaalsed avalikud teenused,
üleüldine digiharidus, juurdepääs digitaalsetele tervishoiuteenustele ning laste kaitse ning
turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond. Komisjoni ettepanekut on oodata 2022. aasta
esimeses kvartalis.
Eelnõu sisaldab küll seire- ja koostöömehhanismi, et jälgida 2030. a eesmärkide suunas
liikumist, kuid seire tulemusena soovitatavad võimalikud konkreetsed tegevused on üksnes
komisjoni ja liikmesriikide vahelise hiljem toimuva koostööprotsessi tulemus.
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1. Õiguslik alus
Otsuse õiguslikuks aluseks on valitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, mis
võimaldab võtta meetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust, et tagada liidu tööstuse
konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus-
ja haldusnorme ühtlustama. Õiguslikku alust saab pidada asjakohaseks, kuivõrd digiülemineku
võimaluste ärakasutamine mängib liidu konkurentsivõimelisuse tagamises keskset rolli. Samas
käsitleb viidatud õiguslik alus liikmesriikides algatatud tegevuse toetamist, mistõttu on
kaheldav eelnõus kavandatud komisjoni järelevalveõiguse vastavus eelnõu õiguslikule alusele
(õigus nõuda artikli 9 alusel liikmesriikidelt selgitusi soovituste mittetäitmise kohta, selgituste
mitterahuldava sisu korral nõuda täiendavaid selgitusi kuni muude meetmeteni välja.
3.2. Subsidiaarsus
Otsuse eelnõu eesmärk on tugevdada ELi digipööret, määrates selle jaoks kindlaks
digieesmärgid neljas valdkonnas (digioskused ja spetsialistide juurdekasv; turvaline, toimiv ja
kestlik digitaristu; ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine) ning hinnata
nende suunas liikumist läbi loodava seire- ja koostöömehhanismi. Kuna tegemist on
konkreetselt EL tasandil seatud eesmärkidega, on need paremini saavutatavad ka EL tasandil
võetavate meetmetega. Otsuse eelnõu ei sisalda liikmesriikide tasandil konkreetseid tegevusi
ega meetmeid eelnõus toodud eesmärkide saavutamiseks.
3.3. Proportsionaalsus
Otsuse eelnõus toodud meetmeid saab pidada üldjoontes proportsionaalseteks ning eesmärgi
suhtes sobivateks. Täiendavat tähelepanu tuleb aga pöörata seire jaoks vajalike andmete
kogumisele ja paremale süstematiseerimisele, et vältida asjatu ja ebaproportsionaalse
halduskoormuse teket liikmesriikidele. Ühtlasi ei tohiks otsuse eelnõu kaudu loodav protsess ja
komisjoni soovitused liigselt sekkuda liikmesriikide siseriiklikesse protsessidesse ja
pädevustesse.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Positiivset sotsiaalset mõju omab digioskuste rõhutamine 2030. a eesmärkides. Digiväljaõppe
ja -hariduse edendamise kaudu saavad inimesed omandada spetsialiseeritud digioskusi, et
kindlustada endale tulevikukindel töökoht. Lisaks on digioskused olulised, et digiühiskonnast
täiel määral osa saada. Naiste ja meeste arvu ühtlustamise siht IKT valdkonnas võib aidata
kahandada palgalõhet, kuivõrd soolise palgalõhe üks olulisematest põhjustest on seotud naiste
töötamisega madalalt tasustatud sektorites. Suurem sooline tasakaalustatus kui
eesmärgipüstitus on akuutne ka Eesti kontekstis arvestades, et naisi on IKT spetsialistide seas
täna vaid 22%.14 Turvalise internetikeskkonna ja inimkesksete avalike teenuste arendamine
aitavad tagada inimeste põhiõigusi (sealhulgas isikuandmete kaitse, privaatsus ja õigus heale
haldusele).
4.2. Mõju majandusele
Otsuse eelnõu sisaldab ka 2030. aasta eesmärke ettevõtete digiülemineku valdkonnas.
Eesmärgid on üldises plaanis innovaatilist majandust toetavad. Digivaldkonna sihipärasel EL-
ülesel edendamisel on seejuures laiapõhjaline liidu majandust elavdav mõju. Eesmärgid
peegeldavad Eesti pikaaegset lähenemist, et digi ei ole kitsalt seotud digisektoris tegutsevate
ettevõtete või tööstuse digiteerimisega, vaid digipööre peab jõudma kõikidesse ettevõtetesse,
sh VKE-desse. Digitaliseerimine ning tehisintellektiga seotud tehnoloogiate kasutusele võtmine
võimaldab muuta ettevõtete protsessid ja tarneahelad efektiivsemaks ning suurendada toodete
ja teenuste lisandväärtust, parandades kokkuvõttes ettevõtete üldist konkurentsivõimet.
Ettevõtete digipöörde üheks oluliseks eelduseks on IKT spetsialistide arvu suurendamine ning
teatises seatud eesmärgi saavutamine oleks kahtlemata positiivse mõjuga, võimaldades ära
kasutada andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Eesti taastekavaga on kavas
toetada 10 miljoni euroga ettevõtetes digipööret toetavate oskuste arendamist. Ka DESI
riigiraporti kohaselt on digioskuste nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi
ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel.
Ettevõtete digipöörde valdkonnas seatud eesmärkide kõrval avaldaks positiivset majanduslikku
mõju ka ühenduvuse osas seatud eesmärkide saavutamine, lisaks ka avalike teenuste
digitaliseerimine ja eID laialdane kasutuselevõtt, mis muudavad asjaajamise ettevõtete jaoks
mugavamaks ja kiiremaks. Samas oleks kasutegur suurem, kui eesmärgiks poleks pelgalt
olulisemate avalike teenuste kättesaadavus veebis, vaid et olulisemaid avalikke teenuseid oleks
võimalik tarbida veebis ja piiriüleselt. Täpsem mõju oleneb konkreetsetest meetmetest, mida
liikmesriigid eesmärkide saavutamiseks rakendavad. Suures pildis on 2030. a eesmärkide
saavutamise oluliseks eelduseks konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomine ja
14
Women in Digital country profile: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia
hoidmine, et tagada seeläbi kasvuks ja laienemiseks soodsad tingimused ning toetada ettevõtete
digiüleminekut.
4.3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale
Otsuse eelnõu artiklis 2 on ühe üldeesmärgina välja toodud „tagada, et digitaristud ja -
tehnoloogiad muutuvad kestlikumaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, ning aidata kaasa
majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas
Euroopa rohelise kokkuleppega“. Ühelt poolt pakuvad digitehnoloogiad uusi võimalusi tulla
paremini toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda ning vähendavad paberkandjal
infovahetust. Samas suureneb digilahenduste kasutamisega ka keskkonnajalajälg, mistõttu
muutub järjest olulisemaks digitaristu ja -tehnoloogia energia- ja ressursitõhusus. IKT sektor
moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside heitest ning tendentsi jätkumise
korral võib see 2040. aastaks tõusta üle 14%. Otsuse eelnõu ei sisalda konkreetselt rohepöördele
ja jätkusuutlikkusele suunatud mõõdetavaid eesmärke 2030. aastaks. Laiemalt võib digipööre
ettevõtetes aidata üle minna kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisemale ringmajandusele,
seda eelkõige kui digitaristud ja -tehnoloogiad ise muutuvad kestlikumaks ning energia- ja
ressursitõhusamaks.
4.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Kuna pea kõik avalikud teenused on Eestis juba täna digitaalselt kättesaadavad ning digitaalsete
lahenduste kasutajate osakaal on üks liidu suurimaid, siis ei ole avalike teenuste
digitaliseerimise valdkonnas seatud eesmärgid Eesti jaoks väljakutsuvad. Avalikule sektorile
kaasneb täiendav koormus aruandlusnõuete kasvu näol. Otsuse eelnõu kohaselt peavad
liikmesriigid kord aastas komisjonile esitama riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis
peab mh sisaldama informatsiooni olemasolevatest ja kavandatavatest poliitikasuundadest,
meetmetest ja tegevustest, mis aitavad saavutada 2030. a eesmärgid; riigi kavandatud
trajektooridest, mis põhinevad komisjoni poolt antud juhistel; kavandatud poliitikasuundade,
meetmete ja tegevuste rakendamise ajakavast, ülevaade investeeringutest ja nende allikatest
jne. Koormust on võimalik vähendada, kui komisjon kasutab 2030. a eesmärkide seire jaoks
vajalike andmete kogumiseks võimalikult suures mahus ära juba olemasolevaid andmeid ja
formaate ning täiendab neid vajadusel.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab otsuse eelnõu eesmärki seada Euroopa Liidu tasandil 2030. aastaks
konkreetsed digieesmärgid neljas valdkonnas ning jälgida nende suunas liikumist.
Selgitus: 2030. aasta digieesmärke neljas valdkonnas (digioskused; digitaristu; ettevõtjate
digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine) kirjeldas komisjon esmakordselt 2021. a
märtsis avaldatud digikompassi teatises. Poliitikaprogrammi „Tee digikümnesse“ eesmärk on
määrata kindlaks digieesmärgid koos iga-aastase koostöö- ja seiremehhanismiga, et tagada
eesmärkide suunas liikumine, tuvastada puudujääke ning neid adresseerida. Eesti toetab 2030.
aastaks digieesmärkide seadmist ning nende suunas liikumise seiret, tugevdades seeläbi EL
digivõimekust komisjoni pakutud neljas dimensioonis. Eesti ei näe probleeme ka Euroopa
Komisjoni pakutud eesmärkide ambitsiooni tasemega. Digitaliseerimisel on märkimisväärne
mõju ning tähtsus liidu konkurentsivõimele ning majandusarengule, mistõttu on oluline, et
eesmärkide seadmisel arvestatakse digiteemade olulisust kõigis valdkondades.
5.2. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kokkulepitavad poliitilised eesmärgid oleksid
sisuliselt üheselt mõistetavad. Selleks tuleb eesmärkide vaatest olulised mõisted, nagu
näiteks pilvandmetöötlusteenuse, suurandmete ja tehisintellekti kasutamine ning
metoodika eelnõus täpsemalt avada või täpsustada mehhanism, kuidas need koostöös
liikmesriikidega kokku lepitakse.
Selgitus: eelnõus on esitatud 2030. aasta eesmärgid neljas valdkonnas koos numbriliste
näitajatega, kuid puuduvad definitsioonid, mida nende alusel täpsemalt mõõdetakse. Näiteks on
ettevõtete digiülemineku valdkonnas seatud eesmärgiks, et vähemalt 75% liidu ettevõtetest
kasutab pilvandmetöötlusteenuseid, suurandmed ja tehisintellekti, kuid nimetatud eesmärkide
täpsem sisu on avamata. Sama kehtib ka digitaristu valdkonnas seatud eesmärgi kohta võtta
kasutusele 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme. Ka avalike teenuste
digitaliseerimise valdkonnas seatud e-identimisvahendite kasutuselevõtu eesmärgi juures on
meie jaoks oluline, et tegu oleks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste
määruse (eIDAS määrus) alusel teavitatud piiriülest autentimist võimaldava eID vahendiga.
Definitsioonide täpsustamine on ka eesmärkide ambitsiooni taseme hindamise oluliseks
eelduseks. Kuna eelnõust puudub ka kokkulepitav kaasav protsess, kuidas näitajate
definitsioone ja nende mõõtmise metoodika kokku leppida, sõltub see praegusel kujul
Komisjoni tõlgendustest.
5.3. Leiame, et poliitikaprogrammiga kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada
liikmesriikidele liigset bürokraatlikku lisakoormust. Peame oluliseks, et
raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära juba eksisteerivaid formaate ja
andmeid ning välditakse dubleerimist.
Selgitus: 2030. a eesmärkide ja näitajate osas tugineb poliitikaprogramm eelkõige täiustatud
digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksile (DESI), mis jälgib Euroopa digivaldkonna tulemusi
ja ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut ning sisaldab riikide digipoliitika
analüüsi. DESI muutub edaspidi komisjoni digikümnendi aruande osaks. DESI jaoks vajalikke
andmeid kogub komisjon täna peamiselt läbi Eurostati ja riiklike statistikaametite ning
valdkondlike uuringute. Samas on eelnõus viiteid ka statistika ja andmete kogumisele otse
liikmesriikidelt. Kuigi eesmärkide poole liikumise monitoorimine on oluline, ei tohiks
aruandlusnõuete näol luua liikmesriikidele uut bürokraatlikku koormust. Andmete kogumisel
tuleks kasutada võimalikult suures osas ära juba eksisteerivaid formaate ja andmeid ning
metoodikat vajadusel täiendada. Eesmärkide seire jaoks vajalikud andmeid tuleks koguda
seniste regulaarküsitluste raames ning liikmesriigid ei peaks komisjonile näitajate kohta eraldi
andmeid esitama. Vajadusel peaks komisjon eelkõige tõhustama enda valduses oleva info
süstematiseerimist. Näiteks peavad liikmesriigid eelnõu kohaselt esitama komisjonile iga-
aastaselt andmeid ka sagedusalade kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Seda infot saab
komisjon täna juba olemasolevaid kanaleid pidi ning digiprogrammi raames samade andmete
esitamine ei anna sisulist lisandväärtust15.
5.4. Eesti eelistab kohandatud riiklike strateegiliste tegevuskavade esitamist pakutud iga-
aastasest esitamisest pikema ajaperioodi peale, näiteks kord kahe aasta tagant. Eesti
toetab riiklike strateegiliste tegevuskavade uuendamisel võimalikult paindlikku
lähenemist, mis võimaldab liikmesriigil otsustada tegevuskava kohandamise
vajalikkuse üle.
15
Olulisemate sageduste kohta (varasemalt 4G ja kõnealuses programmis 5G) teeb komisjon otsused, mis
sätestavad konkreetsemalt sageduste eraldamisega seonduvad aspektid. Liikmesriigid peavad otsuse oma
õigusesse üle võtma. Eestis on seda tehtud sagedusplaaniga (ministri määrus). Info otsuste rakendamise kohta
liigub ka komisjoni.
Selgitus: otsuse eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kord aastas
ajakohastatud riikliku digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas
2030. a eesmärkidega ning aitama kaasa nende saavutamisele liidu tasandil. Tegevuskava peab
mh sisaldama peamisi rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundi, meetmeid ja
tegevusi, mis aitavad saavutada EL 2030. a digieesmärke. Välja tuleb tuua eeldatav mõju igale
digieesmärgile; rakendamise ajakava ning hinnang, millal peaks avalduma nende mõju
digieesmärkide saavutamisele; milliseid investeeringuid on vaja tegevuskavas kirjeldatud
eesmärkide toetamiseks ning nende investeeringute allikad.
Strateegiliste tegevuskavade esitamine kord aastas võib tähendada seda, et tulemuste
saavutamine ei ole selles ajaraamis realistlik ning selleks vajalike tegevuste asemel kulub
ebaproportsionaalne osa ressursist planeerimisele ja aruandlusele, seda eriti väikeriikides.
Üheks võimaluseks tegevuskavade esitamise ja uuendamisega kaasnevat halduskoormust
vähendada oleks see, kui kavade esitamine toimuks pikema ajaperioodi peale, näiteks kord iga
kahe aasta tagant. See võimaldaks keskenduda rohkem eesmärkide saavutamiseks vajalikele
tegevustele ning tuua selgemalt esile saavutatud tulemused. Leiame, et liikmesriigile peaks
jääma paindlikkus otsustada iga-aastaselt tegevuskava kohandamise vajalikkuse üle.
5.5. Peame oluliseks kasutada maksimaalselt olemasolevate poliitikaseire mehhanismide,
eeskätt Euroopa poolaasta soovituste võimalusi ning vältida dubleerivate protsesside
loomist, eelkõige käesoleva otsuse alusel antavate kohustusliku iseloomuga Euroopa
Komisjoni soovituste näol.
Selgitus: eelnõu artikkel 9 võimaldab komisjonil võtta vastu eraldi soovitusi juhul, kui
liikmesriik ei muuda riigi digikümnendi strateegilist tegevuskava vastavalt artikli 6 alusel
soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele ega esita selle kohta piisavaid
selgitus. Asjaomane liikmesriik peab sellist soovitust kõigiti arvesse võtma ning selgitama,
kuidas ta kavatseb seda rakendada, või esitama oma põhjendused kirjalikult ja need
avalikustama. Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad, võib ta teha
ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutada talle aluslepingutega antud õigusi.
Ühtlasi võib komisjon algatada kõnealuse liikmesriigiga suunatud dialoogi.
Eelnõuga kavandatav liikmesriikidele soovituste andmise ja nende kohta aru pärimise
protseduur eksisteeriks paralleelselt senise Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste
protsessiga. Samas ei ole eelnõus selgitatud, miks ei ole tänane protsess piisav, võttes arvesse,
et digikümnendi olukorda käsitlevat aruannet ja DESI on edaspidi plaanis kasutada Euroopa
poolaasta protsessi ja riigipõhiste soovituste alusmaterjalina. Kaheldav on eelnõus kavandatud
Komisjoni järelevalveõiguse vastavus eelnõu õiguslikule alusele – õigus nõuda liikmesriikidelt
selgitusi soovituste mittetäitmise kohta ning selgituste mitterahuldava sisu korral nõuda
täiendavaid selgitusi kuni muude tõsisemate meetmeteni välja.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja
Välisministeeriumilt.
Otsuse eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele:
Arenguseire Keskus, E-riigi Akadeemia, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse
Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Eesti Inimõiguste Keskus,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maaülikool, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti
Teadusagentuur, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (EAS), Riigi Infosüsteemi Amet, Startup Estonia, Statistikaamet, Tallinna
Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu Ülikool,
Teaduste Akadeemia, HARNO, Kutsekoda.
Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Infosüsteemi
Amet, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL),
Statistikaamet, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
Lisa 1. Arvamused poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ otsuse eelnõu kohta
Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/
mittearvestatud/teadmiseks
võetud
1. Justiitsministeerium
Kaaluda tuleks otsuses nimetatud digieesmärkide hulka lisada ka asjakohased
Teadmiseks võetud.
sotsiaalsed mõõdikud. Art 4 sätestab digivaldkonna sihtmärgid, mida EL peaks aastaks
Sotsiaalsete aspektide
2030 saavutama. Need kuuluvad nelja valdkonda: (i) rahvastiku digioskuste arendamine;
kajastamiseks võiks olla
(ii) turvalise, toimiva ja kestliku digitaristu loomine; (iii) ettevõtete digiülemineku
sobilikuks kohaks 2022. a
toetamine ning (iv) avalike teenuste digitaliseerimine. Kuigi tegemist on oluliste
algusesse kavandatud
kvantitatiivsete mõõdikutega, ei kajasta need terviklikult seda, kas EL on saavutanud oma
digiõiguste- ja põhimõtete
„digitaalse kümnendi“ üldised eesmärgid, milleks mh on propageerida inimkeskset,
deklaratsioon, mille
kaasavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja
rakendamise edusammude
edendavad liidu põhimõtteid ja väärtusi (art 2(a)). Ka põhjenduspunkt (1) sätestab
kohta peavad liikmesriigid
digikümnendi üldise eesmärgina teiste hulgas kaasatuse, võrdsuse, kestlikkuse,
edaspidi komisjonile iga-
elukvaliteedi parandamise ning kodanike õiguste ja püüdluste austamise. Asjakohane
aastaselt andmeid esitama.
oleks artiklis 4 sätestada konkreetsed sihtmärgid või mõõdikud ka eelnimetatud
üldeesmärkide saavutamise hindamiseks.
2. Haridus- ja Teadusministeerium
HTMi poolt jääb jätkuvalt kehtima sisend, mis sai kevadel antud digikompassi teatise Teadmiseks võetud.
kohta ja mis kajastus lõpuks seletuskirjas seisukohas 5.4.
3. Riigi Infosüsteemi Amet
Teadmiseks võetud.
RIA üldiselt tervitab “Tee digikümnendisse” poliitikaprogrammi. Tasub aga välja tuua
mõned tähelepanekud.
Poliitikaprogrammi elluviimisel on oluline silmas pidada, et olemasolevaid algatusi ei
hakataks dubleerima. Näiteks EBSI juba tegeleb blokiahelaga ning SG/OOTS teenuste
digiteerimisega. Tuleks otsida ühisosa ning vaadata, millised projektid jõudu juurde
vajavad. Näiteks SDG/OOTS vajab õnnestumiseks kõrgemat digiteerituse taset, paremaid
teadmisi küberturvalisuses ning ühiseid andmemudeleid.
Ettevõtete digiülemineku eesmärk (et 75% liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele Arvestatud seisukohapunktis
pilvandmetöötlusteenused, suurandmed ja tehisintellekti) on ambitsioonikas ning selle 5.2.
eesmärgi konkreetsem sisustamine tuleks kindlasti kasuks. Eestis on üle 100 000 SME ja
Senise komisjoni kasutatud
neist kolmandik aasta jooksul vahetub. Näiteks mille järgi hinnatakse, et
metoodika kohaselt
pilvandmetöötlusteenused on kasutusele võetud? Kas piisab Office 365 kasutamisest? Või
ettevõtete seas tehisintellekti
mille järgi hinnata, kas ettevõtte on kasutusele võtnud suurandmed ja/või tehisintellekti?
kasutuselevõtu hindamisel
lähtutud taksonoomiast, mis
koosneb kümnest
tehisintellekti kasutusjuhust
(nt anomaaliate tuvastamine;
keeletehnoloogia; protsessi
automatiseerimine jne).
Arvestatakse ettevõtteid, mis
kasutavad vähemalt kahte
tehisintellektil põhinevat
tehnoloogiat.
Teadmiseks võetud.
Servasõlme mõiste on ebaselge. Tekib küsimus, kas selle mõiste sisu sobib kokku samas
poliitikaprogrammis oleva pilvevõimekuse kasvuga.
4. Eesti Inimõiguste Keskus
Poliitikaprogrammis kajastuvad plaanid ja sihid on vajalikud, edumeelsed ja inimkesksed, Osaliselt arvestatud
hõlmates mitmeid fragmenteerinud digiühiskonna valdkondi. Inimkeskne, kaasav, seisukohapunktis 5.1.
turvaline ja avatud lähenemine digiruumi kujundamises on hädavajalik inimõigusi austava
ruumi loomiseks. Digiruumi kujundamiseks on vajalikud ka valdkondade vahelised
kõnelused ja koostöö, vähendades seejuures ka valdkondlikku fragmentatsiooni. Seega on
plaanitud tegevused igati olulised. Vajalik nende oluliste eesmärkide saavutamise juures
on ka andmekaitse ja privaatsuse edendamine ja regulatsioonide kaasajastamine ja
harmoniseerimine.
Igati vajalikud ja tervitatud on ka soolise võrdsuse tõstmiseks kavandatavad plaanid ja Teadmiseks võetud.
eraldatavad vahendid. Üldine sotsiaalne mitmekesisisus tehnoloogiate väljatöötamises ja
Toodud ettepanekuid on
implementeerimises aitaks samuti tagada seda, et need tehnoloogiad ei oleks
plaanis vähemalt osaliselt
diskrimineerivad, oleksid erinevatele ühiskonnakihtidele ligipääsetavad ja arvestaksid
adresseerida 2022. aasta
erinevate huvide ja vajadustega. Sotsiaalse eraldatuse vähendamiseks võiks plaanis näha
algusesse kavandatud
ka rohkem võimalusi vanurite ja internetiühenduseta inimeste kaasamiseks, et nemad ei
digiõiguste- ja põhimõtete
jääks ühiskonnast veelgi eraldatumaks (luua/toetada näiteks projekte, kus võiks just seda
deklaratsioonis, mis esialgse
ühiskonna sektorit kaasata läbirääkimistesse, aga ka luua/toetada projekte tõstmaks nende
informatsiooni kohaselt
digioskusi ja -pädevust). Unustada ei tohiks seejuures ühiskonna elu ja teenuste
käsitleb mh ka turvalist ja
ligipääsetavuse küsimusi võrguühenduseta või digioskusteta inimestele, aga ka
usaldusväärset
erivajadustega inimestele.
veebikeskkonda. Otsuse
eelnõu ei mõjuta kehtiva
Samuti on igati oluline plaanis kajastatud Euroopa konkurentsi ja autonoomsuse õigusraamistiku
tugevdamine (miks mitte ka näiteks läbi koordineeriva keskuse loomise, eraldatavate kohaldamist, sh andmekaitse
vahendite ja programmide, mis koordineerivad talente ja tõmbavad neid ligi). See on ja küberturvalisuse nõuete
oluline justnimelt seoses kriitilise infrastruktuuriga, aga ka uute tehnoloogiate, kehtimist innovaatilistes
tehisintellekti, kvantarvutitega jne. Seejuures on tähtis ka selliste tehnoloogiate turvaline projektides.
ja inimkeskne implementeerimine ning Euroopa üleste (turva- ja privaatsuse) standardite
kujundamine. Oluline on edendada üldist digipädevust, aga lisaks ka otsusetegijate ja
seadusloojate üldise küberteadlikkuse tõstmine (toetada võiks ka
treeninguid/koolitusi/projekte, mis on suunatud ka tehniliste inimeste ja otsusetegijatele
ühiselt, et ületada ebaefektiivset ja kahjulikku keelebarjääri nende vahel). Oluline on ka
IKT spetsialistide juurde koolitamine IKT spetsialistide puudujäägi vähendamiseks.
Samuti on vajalik juriidiline selguse loomine näiteks seoses keskkondadega nagu
metaversum.
Digikümnendi poliitikaprogrammis võiks näha ka konkreetset plaani adresseerida
küberruumi ohtusid demokraatiale, nagu mõjutustegevus, sekkumine valimistesse,
tehisintellekti turvaline ja inimõigusi austav integreerimine, reaalne privaatsusõiguste
austamine (ka reaalne võimalus näiteks profileerimisest ja isikuandmete jagamisest
keeldumiseks). Plaan digiruumi läbipaistvuse suurendamiseks on samuti inimõiguste
seisukohast oluline. Selleks oluline ka kodanike teadlikkuse tõstmine ja vahendid näiteks
teadlikumaks nõusoleku andmiseks. Samuti on laste huvide ja õiguste kaitseks oluline luua
plaan laste paremaks kaitseks digiruumis.
Plaan integreerida turvalisus ja privaatsus ning isikuandmekaitse
innovatsiooniplaanidesse. EL peab ühelt poolt tugevdama oma konkurentsivõimet
digivaldkonnas, aga olema ka suunanäitaja inimõiguste seisukohast, tagades isikuandmete
ja privaatsuse kaitse. See on oluline väljakutse olla teejuhiks inimõigusi austavas
digiarengus ja seda võiks ka programmis kajastada. Tuleks tugevdada Euroopa lähenemist
isikuandmete ja privaatsuse kaitse valdkonnas ja ajakohastada õigusakte seoses uue
reaalsuse ja uute tehnoloogiatega.
5. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
ITL toetab programmi vastuvõtmist, mis seab ühised eesmärgid digioskuste, digitaristu ja Arvestatud seisukohapunktis
ettevõtete ning avalike teenuste digiülemineku valdkondades. 5.1.
ITL-i tähelepanekud ja ettepanekud selle programmiga seoses on järgmised:
1. ITL tervitab lähenemist, mille kohaselt on koos eesmärkidega plaanis kehtestada
ka konkreetsetest meetmetest koosnev seire- ja koostöömehhanism, mis aitab
jälgida võrreldavalt eesmärkide täitmist ja suurendab liikmesriikide vahelist
koostööd.
2. ITL toetab idufirmadele soodsa keskkonna loomist ja rahastusele juurdepääsu Teadmiseks võetud.
parandamist. Leiame, et Eesti peab hoidma oma eesmärgina seda, et meil saab
jätkuvalt olema kõige rohkem ükssarvikuid elanike kohta.
3. Digitaristu osas ei pea me mõistlikuks eesmärki, mille kohaselt peaksid kõik Teadmiseks võetud.
asustatud piirkonnad saama kaetud 5G võrguga. Oleme seisukohal,
Sõna-sõnalt lugedes on Eesti
et konkreetsest tehnoloogiast (olgu see 5G või 6G vms) olulisem on kvaliteetne
digiühiskonna arengukavas
ja kiire ühenduvus kõigile elanikele. Siinkohal soovitame teha ettepaneku lähtuda seatud eesmärk isegi
programmis Eesti digiühiskonna arengukavas sätestatud eesmärgist, milleks on mõnevõrra ambitsioonikam.
asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire ja usaldusväärne sideühendus, mis Komisjoni pakutud eesmärk
võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. räägib füüsilise 5G võrgu
rajamisest, kuid ainuüksi see
ei taga veel levi. „Asustatud
piirkonnad“ peaks tagama
selle, et kõikjale ei ole
eesmärk võrku rajada.
4. Avalike teenuste digitaliseerimise osas juhime tähelepanu eesmärkides Teadmiseks võetud.
sisalduvale vastuolule. Ühelt poolt soovitakse võimaldada 100% liidu kodanikest Nõustume tähelepanekuga.
juurdepääs oma digitaalsele terviseloole. Teiselt poolt on e-identimislahenduste
kasutamise eesmärgiks seatud 80% kodanikest. See tekitab meie hinnangul
õigustatud küsimuse, milliste vahenditega pääseb 20% kodanikest ligi oma
digitaalsele terviseloole ja kuidas tagatakse sellise ligipääsu turvalisus.
5. Rõhutame, et programmis sätestatud digieesmärkide täitmise eelduseks on Teadmiseks võetud.
kindlasti konkurentsivõimelise keskkonna loomine ja hoidmine. Näiteks selleks,
et EL-is hakataks kohapeal pooljuhte rohkem tootma, on vaja luua soodsad
tingimused ettevõtete asutamiseks ja tegutsemiseks. Kui EL-is tegutsemiseks on
vaja täita oluliselt rohkem regulatsioone ja ettevõtete halduskoormus on kordades
suurem kui mujal maailmas, siis on väga keeruline siia uusi ettevõtteid meelitada
ja ka olemasolevaid siin hoida.
6. ITL toetab mitut riiki hõlmavate suuremahuliste projektide toetamist. Samas Teadmiseks võetud.
peame äärmiselt oluliseks seda, et nende projektide puhul oleks tagatud, et neis
Lähenemine on kajastatud
saavad osaleda ka väiksemad liikmesriigid ja väiksemad ettevõtted (VKE-d).
EL tööstusstrateegia alastes
Siinkohal on oluline lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist.
Vabariigi Valitsuse
seisukohtades.
7. Mitut riiki hõlmavate projektide puhul ei tohi ära unustada ka seadusandluse Teadmiseks võetud.
poolt. Et programmis nimetatud eesmärke ellu viia ja ühiseid projekte teha, peab
seadusandlus seda võimaldama. Kui igas riigis on oma reeglid, siis on seda
äärmiselt keeruline teha. Kindlasti on vajalik seadusandliku baasi loomine
piiriüleste reaalajamajanduse lahenduste jaoks. Samuti õigusraamistik uute
tehnoloogiate sertifitseerimiseks
8. Teeme ettepaneku lisada otsuse lisas nimetatud tegevusvaldkonnana ka Teadmiseks võetud.
masinõppe lahendused. Leiame, et tegemist on järgmise kümnendi vaates väga
Nõustume teema olulisusega.
olulise valdkonnaga, mis väärib selles loetelus ära nimetamist.
Eelnõu lisas on toodud
esialgne loetelu võimalikest
tegevusvaldkondadest.
Liikmesriikidel on võimalik
teha ettepanek mitut riiki
hõlmavate projektide
algatamiseks igal aastal oma
riiklikus strateegilises
tegevuskavas.
9. Lõpetuseks juhime tähelepanu, et erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtt ei saa Osaliselt arvestatud
olla eesmärk omaette. Sellest olulisem on see, mida läbi uute tehnoloogiate seisukohapunktis 5.2.
kasutusevõtu on võimalik saavutada.
6. Eesti Teadusagentuur
Artikkel 4: Osaliselt arvestatud
o Aastaks 2030 peab olema IKT spetsialistide arv suurenenud 20 miljonini. seisukohapunktis 5.2.
Kas kusagil on defineeritud täpsemalt juurde tulevate IKT spetsialistide
IKT spetsialistide all
kvalifikatsioon? Ning kuidas panustatakse nende väljaõppesse? See võiks
arvestatakse protsenti 15-74
olla selgemini esile toodud ning kirjeldatud, et sellesse aitab näiteks
aastastest töötavatest
panustada programm "Digitaalne Euroopa". Sissejuhatuses on küll
inimestest. „Broad definition
komplementaarsus teiste programmidega mainitud, kuid pigem väga
based on the ISCO-08
üldiselt.
classification and including
o Lisaks mainitakse VKE-de algtasemel digimahukuse suurendamist. Mille
jobs like ICT service
alusel ja kuidas on defineeritud algtasemel digimahukus? Selle
managers, ICT
definitsiooni põhjal võiks seatud eesmärk olla pisut ambitsioonikam, professionals, ICT
näiteks 100%. technicians, ICT installers
and servicers.“
Digimahukuse indeksiga
mõõdetakse 12 erineva
digitehnoloogia
kättesaadavust ettevõtte
tasandil: internet vähemalt
50% töötajate jaoks, IKT
spetsialistide kasutamine,
kiire lairibaühendus (30
Mbit/s või üle selle),
mobiilinternetiseadmed
vähemalt 20 % töötajate
jaoks, veebisait, keerukate
funktsioonidega veebisait,
sotsiaalmeedia,
internetireklaami eest
maksmine; kõrgetasemeliste
pilvandmetöötlusteenuste
ostmine; e-arvete saatmine,
e-kaubanduse käive
moodustab üle 1%
kogukäibest ning ettevõtja ja
tarbija vaheline veebimüük
üle 10% kogu veebimüügist.
Artikkel 5: Komisjon plaanib
o Kes hakkab Eesti poolt vastavat statistikat esitama? Kas selleks on MKM? eesmärkide seire jaoks
vajaliku statistika
kogumiseks kasutada eri
allikaid. Valdav osa
andmetest peaks tulema läbi
Eurostati, valdkondlike
uuringute jm, sarnaselt
praegusele DESI süsteemile.
Riikliku strateegilise
tegevuskava koostamine ja
esitamine oleks tõenäoliselt
MKMi ülesandeks.
Artikkel 16: Euroopa digitaristu
o Kas on teada kas Eestil on ka plaan liituda Euroopa digitaristu konsortsiumi näol on
konsortsiumiga lähiajal või hiljem? Kas neid konsortsiume/mitme-riigi tegemist mitut riiki
projekte hakkab rahastama Euroopa Komisjon? Kas sellel teemal on samuti hõlmavate projektide ühe
Eesti poolt esmane kontakt MKM? võimaliku
rakendusmehhanismiga.
7. Statistikaamet
1. Hetkel tundub, et EL eesmärgid 2030 ei ole päris sünkroonis Eesti 2035 ja Digiriigi Teadmiseks võetud. Osaliselt
2030 arengukavaga 2030. arvestatud seisukohapunktis
2. Edenemise jälgimiseks tasuks fookusesse võetud näitajate vahel eesmärk jagada 5.4.
aastate vahel ära, muidu ei saa aru, kas liigume soovitud suunas või mitte ja juhtimine
oleks ka seeläbi ühtlasem.
Üldise kommentaarina ehk ka see, et piiratud raha ja inimtööjõu piiratuse juures on väga
oluline eesmärkide ja tegevuste fokuseerimine ja otsused, mida võtta ja mida mitte.
8. Tartu Ülikool
Tartu Ülikool on tutvunud poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ Teadmiseks võetud.
alusdokumentidega ja peab antud teemat väga oluliseks ning väljapakutud iga-aastast
koostöömehhanismi mõistlikuks. Ülikool on juba 09.04.2021 avaldanud arvamust
Euroopa Komisjoni digikompassi algatuse kohta ja esitanud ka esmased tähelepanekud
nelja põhisuuna eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kohta. Ülikool kinnitab
jätkuvat valmisolekut neis protsessides osaleda, sh lüüa kaasa riikidevahelistes
projektides.
9.
Tallinna Tehnikaülikool
Oleme tutvunud poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ eelnõuga ning teeme selle
Teadmiseks võetud.
kohta järgmised ettepanekud:
Eelnõu kohaselt tuleb riigi
(1) Eelnõus sätestatakse, et digipöörde paremaks juhtumiseks peavad liikmesriigid
strateegilises tegevuskavas
Euroopa Komisjonile (EK) edastama oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad, mis
mh välja tuua, milliseid
katavad ajavahemiku kuni 2030. a. Strateegilised tegevuskavad on justkui teekaardid,
investeeringuid on vaja
mille alusel hakatakse liikuma soovitud eesmärkide suunas, mistõttu on oluline, et
digieesmärkide toetamiseks,
vastavad kavad sisaldaksid lisaks sisulistele tegevustele ka riigi poolt võetud kohustusi
sh nende investeeringute
ehk konkreetset eelarvet. Oluline on, et valmivad strateegilised tegevuskavad arvestavad
allikad, sh kas kavatsetakse
sellega, et antud hetkeks on tekkinud märkimisväärne IKT investeerimisvõlg, millele
kasutada liidu programme ja
lisaks tuleb leida vahendeid, et tegelda uute ja kriitiliste valdkondade arendamisega.
vahendeid.
Loodame, et Tallinna Tehnikaülikool on samamoodi kaasatud strateegilise tegevuskava
koostamise protsessi.
(2) Poliitikaprogrammi üheks peamiseks eesmärgiks on suurem IKT spetsialistide arv.
Teadmiseks võetud.
Vajalike oskustega IKT spetsialist on ühe tervikahela nn lõpptulemus. Hüppelist kasvu
spetsialistide osas ei ole võimalik tekitada, kuid pikaajalise kasvu ahel algab järgmise
põlvkonna akadeemilise personali olemasolust. Seega peab põhirõhk minema
doktorantuuri toetamisele, et meil tekiksid uued õppejõud. Hetkel on õppejõud-tudeng
suhtarv väga paigast ja see negatiivne trend tuleb peatada.
(3) Digitehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks (sh ettevõtjate poolt) tuleb selgemalt
Teadmiseks võetud.
rõhutada nende horisontaalset olemust ja rakendamist igas valdkonnas, nagu on kokku
Tugineme Eesti teaduse,
lepitud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
arendustegevuse,
fookusvaldkonnas „digilahendused igas valdkonnas“. Oluline on, et IKT oskused oleksid
innovatsiooni ja ettevõtluse
teatud (kriitilise) tasemeni olemas igas ettevõttes. See võimaldab ettevõttel kas ise toime
arengukava 2021–2035
tulla uute väljakutsetega (nt suured andmehulgad) või annab oskused olla tark tellija, kes
(heaks kiidetud Vabariigi
suudab oskuslikult sõnastada ja lahendada tema ees seisvad probleemid. Seepärast tuleb
Valitsuse 29. oktoobri 2020.
rohkem koolitada teiste valdkondade (mitte-IT valdkondade) inimesi, et selle kaudu
a istungil, Vabariigi Valitsus
tõhustada tehnoloogiate kasutuselevõttu võimalikult paljudes sektorites. Siin on olulised
esitas "Teadus- ja
nii tasemeõpe (digitaalse transformatsiooni MSc kavad), mikro- ja nanokraadid, täiendõpe
arendustegevuse,
jms.
innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava
2021–2035" eelnõu
2.11.2020 Riigikogule
arutamiseks) lähenemisele.
(4) EK erinevad algatused peavad olema üksteisega hästi integreeritud, et nende mõju
Teadmiseks võetud.
digiöördele oleks suurem. Leiame, et digikümnendi tegevused peavad mh aktiivselt
panustama vastava valdkonna partnerluste (nt key digital technologies, KDT) ning
programmi „Digitaalne Euroopa“ tegevustesse. Selliselt areneb kogu IKT ökosüsteem
terviklikumalt ja ühes suunas.
(5) Digikümnendi strateegilist tegevuskava hakatakse realiseerima erinevate
Teadmiseks võetud.
toetusmeetmete kaudu, mille ministeeriumid lähitulevikus välja töötavad. Reeglina on
nende sihtrühmaks äriühingud, kuid kuna digipöörde õnnestumisel on oluline roll
kõrgharidusel ning teadus- ja arendustegevusel, siis leiame, et võimalikult paljude IKT-ga
seotud meetmete sihtrühmaks peaksid olema kindlasti ka ülikoolid. Nt kui vaadata
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, siis ülikoolid peaksid
olema sihtrühmad meetmes „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt
avalikus sektoris“.
(6) Mõistame mitut riiki hõlmavate projektide eesmärki, kuid sooviksime rõhutada, et
Lähenemine on kajastatud
sellised koostööformaadid ei tohiks tekitada olukorda, kus võimekused koonduvad teatud
EL tööstusstrateegia alastes
riikide konsortsiumite juurde, kellel on suuremad ressursid ning kes suudavad pakutavaid
Vabariigi Valitsuse
võimalusi administratiivsemalt oskuslikumalt ära kasutada. Digipööre õnnestub, kui
seisukohtades.
võimekused tekivad erinevates riikides ja regioonides ning neid suudetakse jagada
selliselt, et tagatud on ka jätkusuutlikkus. Hea näide võimekuste hajutamisest on igasse
riiki loodavad digitaalse innovatsiooni keskused (European Digital Innovation Hubs).
(7) pooljuhtide ja protsessorite tootmist ei tohi käsitleda eraldiseisvana, vaid tuleb
Teadmiseks võetud.
rõhutada vajadust tuua Euroopa Liitu (EL) tagasi kogu elektroonikatööstuse
võtmekomponentide tootmine. Protsessorite tootmisest EL-is ei ole kasu, kui 95% Nõustume, ettepanek on juba
elektroonika tootmiseks vajalikest trükiplaatidest toodetakse väljaspool EL-i. Siit kajastatud Eesti
omakorda selgub vajadus suurendada elektroonika-alase teadus- arendus- ja seisukohtades Euroopa
haridusvaldkonna finantseerimist antud programmi raames, et vähendada sõltuvust tööstusstrateegia
välistest tarnijatest ja sellega kaasnevatest haavatavustest. ajakohastamise kohta1,
milles pidasime oluliseks EL
mikroelektroonika
väärtusahela fookust
laiendada tervele
elektroonikatööstuse
väärtusahelale, arvestades
liikmesriikide potentsiaali
väärtusahela komponentide
loomisel, mis on eelduseks
Euroopa strateegilise
sõltumatuse saavutamisel
digitehnoloogiate vallas ja
toetab rohepööret. Iga-
aastases ühtse turu
aastaaruandes on
elektroonikatööstuse
väärtusahela kirjelduses
keskendutud kiipide
tootmisele, muud
väärtusahela osad
(trükkplaadid,
tootmisteenused jm) on välja
jäetud. Samas on EL sõltuvus
impordist nendest osade
suhtes märkimisväärne.
Eestis on toimiv
elektroonikatööstus, mis
koosneb nii
originaalseadmete tootmise
kui tootmisteenuste
firmadest ja ekspordib ligi 2
miljardi euro eest
elektroonikat. Seetõttu tuleks
EL mikroelektroonika
väärtusahela fookus
laiendada tervele
elektroonikatööstuse
väärtusahelale, arvestades
liikmesriikide võimekust
väärtusahela komponentide
loomisel.
(8) Uute 3GPP standardite põhiste raadiosidevõrkude, sh 5G võrkude, rajamisel tuleb
Teadmiseks võetud.
tähelepanu pöörata lisaks maismaal paiknevate raadiovõrkude arendamisele ka LEO (Low
Earth Orbit) satelliitside võrkude loomisele, et saavutada kasutajate vajadustele vastav
teenuse kättesaadavus ka veeteedel ning merepääste aladel ja parendada teenuse
käideldavust maismaal.
1
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi
Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a
istungil)