dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse" otsuse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. jaanuar 2022
Viit
2-13/21-6183
Registreeritud
3. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-6183 03.01.2022 Väljaminev kiri.asice1811 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 11.10.2021 */ /*nr 2-5/21-02192; [email protected] 17.1.1/ 21-1052 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 03.01.2022 nr 2-13/21-6183 Eesti seisukohad poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse" otsuse eelnõu kohta Esitan 13. jaanuari 2022. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ (COM(2021) 574), eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Lisa 1. Kaasamise tabel. Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ (COM(2021) 574), eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ (COM(2021) 574), eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab otsuse eelnõu eesmärki seada Euroopa Liidu tasandil 2030. aastaks konkreetsed digieesmärgid neljas valdkonnas ning jälgida nende suunas liikumist. 1.2. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kokkulepitavad poliitilised eesmärgid oleksid sisuliselt üheselt mõistetavad. Selleks tuleb eesmärkide vaatest olulised mõisted, nagu näiteks pilvandmetöötlusteenuse, suurandmete ja tehisintellekti kasutamine, ning metoodika eelnõus täpsemalt avada või täpsustada mehhanism, kuidas need koostöös liikmesriikidega kokku lepitakse. 1.3. Leiame, et poliitikaprogrammiga kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele liigset bürokraatlikku lisakoormust. Peame oluliseks, et raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära juba eksisteerivaid formaate ja andmeid ning välditakse dubleerimist. 1.4. Eesti eelistab kohandatud riiklike strateegiliste tegevuskavade esitamist pakutud iga- aastasest esitamisest pikema ajaperioodi peale, näiteks kord kahe aasta tagant. Eesti toetab riiklike strateegiliste tegevuskavade uuendamisel võimalikult paindlikku lähenemist, mis võimaldab liikmesriigil otsustada tegevuskava kohandamise vajalikkuse üle. 1.5. Peame oluliseks kasutada maksimaalselt olemasolevate poliitikaseire mehhanismide, eeskätt Euroopa poolaasta soovituste võimalusi ning vältida dubleerivate protsesside loomist, eelkõige käesoleva otsuse alusel antavate kohustusliku iseloomuga Euroopa Komisjoni soovituste näol. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Tuginedes 2021. a märtsis avaldatud teatisele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“1 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 15. septembril 2021. a. Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu, millega luuakse 2030. aastaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“. Poliitikaprogrammi eesmärk on lõimida ELi 2030. aasta eesmärgid digioskuste, digitaristu, ettevõtete digiülemineku ja avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas konkreetsesse rakendusmehhanismi. Eelnõuga luuakse liikmesriikidega koostöö tegemiseks iga-aastane koostöömehhanismi, millel on järgmised osad:  järelevalvesüsteem, mis põhineb EL digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil2 (DESI) ja mille eesmärk on mõõta edasiminekut iga 2030. aasta eesmärgi saavutamisel;  digikümnendi olukorda käsitlev aastaaruanne, milles komisjon hindab edusamme ja annab soovitusi meetmete võtmiseks;  liikmesriikide mitmeaastased strateegilised digikümnendi tegevuskavad, milles antakse ülevaade 2030. aasta eesmärkide toetuseks vastu võetud või kavandatud poliitikapõhimõtetest ja meetmetest;  iga-aastane struktureeritud raamistik arutamaks olukorda valdkondades, kus ei ole saavutatud piisavalt edu, ning astumaks olukorra parandamiseks samme soovituste ning komisjoni ja liikmesriikide ühiste kohustuste kaudu;  mehhanism mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise toetamiseks. Otsuse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3. Otsus võetakse vastu seadusandlikus tavamenetluses, vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Otsuse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühmas, kus seletuskirja koostamise hetkeks lõpetatud esimene lugemine. Eelnõul on ühisosa Eesti Digiühiskond 2030 arengukavaga, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) ja Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2035. Seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna-Liisa Pärnalaas (anna- [email protected]) ja digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut ([email protected]) ja majandusarengu asekantsler Sille Kraam ([email protected]). 1 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital- targets-2030_et 2 Ülevaate saamiseks liikmesriikide digitaalvaldkonna edusammudest on komisjon koostanud alates 2014. aastast digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) aruandeid. DESI aruanded sisaldavad nii ülevaadet iga riigi olukorrast kui ka temaatilisi peatükke. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi 2. Sisukokkuvõte ja analüüs 1. peatükk „Reguleerimisese, eesmärgid ja mõisted“ 1. peatükis sätestatakse otsuse reguleerimisese ja kohaldamisala ning defineeritakse kasutatavad mõisted. Loetletakse otsuse üldeesmärgid, milleks on inimkeskse, turvalise ja avatud digikeskkonna edendamine; liikmesriikide kollektiivse vastupidavuse tugevdamine ja digilõhe ületamine; turvalise ja juurdepääsetava digitaristu tagamine; digivõimaluste kasutuselevõtu ja kasutamise edendamine ettevõtetes; demokraatias osalemise ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamine internetis; digitaristu ja -tehnoloogia kestlikkuse ning energia- ja ressursitõhususe suurendamine; digipöördesse investeerimise hõlbustamiseks ühtsete tingimuste loomine; tagada, et kõiki praegusi digieesmärkide saavutamisega seotud poliitikavaldkondi võetakse arvesse, et anda maksimaalne panus digipöördesse. 2. peatükis sätestatakse 2030. aasta digieesmärgid, mille saavutamise nimel peaksid liidu institutsioonid ja liikmesriigid koostööd tegema. Nendeks on: 1) rahvastik on digiosav ja digispetsialistid kõrgelt kvalifitseeritud a. vähemalt 80% 16–74aastastel on vähemalt algtasemel digioskused; b. tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub; 2) turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu a. kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga; b. liidus toodetavad tehnoloogia viimasele sõnale vastavad ja kestlikud pooljuhid moodustavad väärtuselt vähemalt 20% ülemaailmsest toodangust; c. liidus võetakse kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme, mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud väikese latentsusajaga (mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele; d. aastaks 2025 on liidul esimene kvantkiirendusega arvuti, mis sillutab liidule teed jõudmaks 2030. aastaks kvantvõimekuse eesliinile; 3) ettevõtete digiüleminek a. vähemalt 75% liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele pilvandmetöötlusteenused, suurandmed, tehisintellekti; b. üle 90% liidu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse; c. liit loob oma novaatorlike kasvufirmade taimelava ja parandab nende juurdepääsu rahastusele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub; 4) avalike teenuste digitaliseerimine a. olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100% interneti teel juurdepääsetavad; b. 100% liidu kodanikel on juurdepääs oma terviseloole (digitaalne terviselugu); c. vähemalt 80% liidu kodanikest kasutab e-identimislahendust. Komisjon vaatab digieesmärgid läbi 2026. aastaks, esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb vajadusel seadusandliku ettepaneku eesmärke korrigeerida, võttes seejuures arvesse tehnoloogia, majanduse ja ühiskonna arengut. 3. peatükis pannakse paika digieesmärkide suunas liikumiseks vajalik seire- ja koostöömehhanism. Järelevalvesüsteem põhineb digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil (DESI). Liikmesriigid esitavad komisjonile seire jaoks vajaliku statistika ja andmed, mh tuleb esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Täpsustatakse, et kui liikmesriikide asjaomane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, nt uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt. Lisaks peavad liikmesriigid esitama komisjonile digiõiguste ja põhimõtete deklaratsioonis kirjeldatud põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude seire jaoks vajaliku teabe. Komisjon määrab kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks, mis võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul. Komisjon esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande digikümnendi olukorra kohta, mis annab ülevaate digipöörde edukuse ja eesmärkide saavutamise kohta ja sisaldab ka DESI indeksit. Aruanne sisaldab ka liikmesriikidele soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi ning komisjoni ja liikmesriikide kavandatud ja võetud ühiseid kohustusi. Komisjon võib aruandes määrata kindlaks soovitatavad sammud liikmesriikide poolt võetavate poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste osas valdkondades, kus edusamme digieesmärkide saavutamisel peetakse ebapiisavaks. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal (viis kuud enne digikümnendi aruande avaldamist) ajakohastatud riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas otsuses sätestatud üldeesmärkide ja digieesmärkidega ja aitama kaasa nende saavutamisele. Tegevuskava peab mh sisaldama peamisi olemasolevaid ja kavandatavaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mis aitavad saavutada digikümnendi eesmärgid ja sihid; kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste rakendamise ajakava; ülevaadet investeeringutest, mida on vaja riikide tegevuskavades sätestatud eesmärkide, sihtide ja panuse saavutamiseks, ning hinnangut nende investeeringute allikate kohta. Tegevuskavad võivad sisaldada ka ettepanekut mitut riiki hõlmavate projektide kohta. Tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega. Detailsemalt sätestatakse ka komisjoni ja liikmesriikide iga-aastase koostööga seonduv. Kahe kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist püüavad komisjon ja liikmesriigid arutada läbi esialgsed tähepanekud aruandes soovitatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohta. Viis kuud pärast aruande avaldamist peavad liikmesriigid esitama oma tegevuskavas tehtud kohandused. Kui mõni liikmesriik leiab, et muudatusi ei ole vaja teha, esitab ta oma põhjendused kirjalikult. Komisjonil võib võtta vastu eraldi soovitusi juhul, kui liikmesriik ei muuda tegevuskava vastavalt soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele ega esita piisavaid selgitusi selle kohta, miks ta ei kavatse soovitatud samme astuda. Sellest teatatakse ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Asjaomane liikmesriik peab sellist soovitust kõigiti arvesse võtma ning selgitama, kuidas ta kavatseb seda rakendada. Kui liikmesriik siiski leiab, et ta ei pea tegevuskava vastavalt soovitusele kohandama, esitab ta oma põhjendused kirjalikult ja avaldab need. Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad otsuses sätestatud eesmärkide saavutamise ohtu, võib ta teha ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutada aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine (rikkumismenetluse algatamine). Kui mõni liikmesriik kaldub mitme aasta jooksul pidevalt riigi kavandatud trajektoorist kõrvale või ei kavatse võtta komisjoni eelmise soovituse põhjal vastu parandusmeetmeid, võib komisjon algatada suunatud dialoogi ning teavitada sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Nii aruandes sisalduvad komisjoni soovitatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused kui ka komisjoni konkreetsed soovitused peaksid täiendama viimati Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi. 4. peatükk sisaldab mitut riiki hõlmavate projektide raamistikku. Tegemist on suuremahuliste projektidega, mille eesmärk on hõlbustada liidu digipöörde eesmärkide ja tööstuse taastamise eesmärkide saavutamist. Projektide raames on võimalik koondada nii ELi, liikmesriikide kui ka erasektori vahendeid, et saavutada edu kriitilistes valdkondades, kus liikmesriigid üksi seda saavutada ei suudaks. Komisjonile antakse õigus esitada soovitus mitut riiki hõlmava projekti loomiseks või kutsuda liikmesriiki mitut riiki hõlmavas projektis osalema, samuti võimalus võtta ühine kohustus luua mitut riiki hõlmav projekt või sellega ühineda. Otsuse eelnõu lisas on esitatud soovituslik loetelu võimalikest tegevusvaldkondadest3, kus võiks luua mitut riiki hõlmavaid projekte. Projektis peab osalema vähemalt 3 liikmesriiki. Komisjon valmistab koostöös liikmesriikidega ette ja avaldab digikümnendi aruande lisas mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise strateegilised põhimõtted ja prioriteedid ning rakendatavate projektide eduaruanded. 5. peatükk sisaldab Euroopa digitaristu konsortsiumi (EDIC) loomisega seotud sätteid. Liikmesriigid võivad mitut riiki hõlmava projekti rakendada EDIC kaudu. EDIC ülesanne on aidata kiirendada ja lihtsustada mitut riiki hõlmavate projektide kavandamist ja rakendamist peamiselt selliste projektide puhul, mida ei saa rakendada olemasolevate rakendusmehhanismide abil. EDIC võib luua komisjoni otsusega, mis võetakse vastu komiteemenetluse korras. Kui EDIC peaks sattuma võlgadesse, siis vastutavad selle eest liikmesriigid. Analüüs Otsusega sätestatakse 2030. aasta digieesmärgid neljas valdkonnas – digioskused ja spetsialistide juurdekasv; turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu; ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine. Eelnõus toodud digieesmärgid on samad, mis 2021. a märtsis avaldatud teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“. Otsuse eelnõus on mõnevõrra täpsustatud seda, kuidas 2030. aastaks seatud eesmärke mõõdetakse, kuid seejuures on defineerimata mitmed olulised mõisted ning ei ole täpsustatud ka metoodikat. Digioskuste valdkonnas seatud eesmärgid käsitlevad nii laiemalt elanikkonna digioskuste arendamist kui ka IKT spetsialistide arvu tõstmist. EL tasemel on eesmärkide seadmisel võetud aluseks algtaseme digioskused ja seatud sihiks, et 2030. aastaks omab vähemalt 80% 16-74 aastastest vähemalt algtasemel digioskusi. Eesti näitaja on 2020. aasta DESI4 kohaselt 62% (2019. a andmed), mis on üle EL keskmise (56%). Eestis on laiema sihtrühma digioskuste tõstmine kajastatud haridusvaldkonna arengukavas 2021-20355, kus on seatud eesmärgiks, et 2035. aastaks omab 60% 16-74-aastastest baastasemest kõrgemat digioskuste taset. Sarnaselt ülejäänud Euroopale on ka Eestis oluliseks kitsaskohaks IT pädevuste ja spetsialistide puudus, mis mõjutab otseselt kõiki sektoreid, pärssides nii majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme tõstmist. IKT 3 Ühine andmetaristu ja ühised andmeteenused; plokiahel; väikese energiatarbega protsessorid; 5G koridoride üleeuroopaline kasutuselevõtt kõrgjõudlusega andmetöötlus; küberturvalisuse keskuste turvaline kvantandmetöötluse taristu ja kvantkommunikatsiooni võrk, digitaalne avalik haldus; digitaalse innovatsiooni keskused; digioskuste kõrgtehnoloogiapartnerlused. 4 DESI Eesti riigiraport. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 5 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline- planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti-haridusvaldkonna-arengukava spetsialistide puudusele on tähelepanu juhitud nii OSKA ülevaates valdkonnaspetsiifiliste IKT- oskuste vajadustest6 kui ka Praxise küberturbe tööjõuvajaduse ja hariduse uuringus7. OSKA digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste ülevaates8 on välja toodud mh peamised arendamist vajavad ja kasvava olulisusega valdkonnaspetsiifilised digioskused ning neid mõjutavad arengusuundumused. 2021. a DESI raporti kohaselt on Eesti IKT eriala lõpetanute osakaal kõigist lõpetanutest 8%, millega oleme EL liikmesriikide võrdluses esimesel kohal (EL keskmine 3,9%). Ka IKT spetsialistide osakaal töötavast elanikkonnast on üle EL keskmise (Eestis 6,5%; EL keskmine 4,3%). Ühenduvuse ja digitaristu valdkonnas on Eesti siseriiklikud sihid üldjoontes vastavuses komisjoni pakutud eesmärkidega, seda nii gigabitivõrgu kui ka 5G arendamisel. Digiühiskonna arengukavas seatakse ühenduvuse valdkonnas sihiks, et 2030. aastaks on Eestis juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s-ni (hetkeseis 58%). 5G osas on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks on kogu Eesti kaetud 5G levialaga. Tegemist on isegi mõnevõrra ambitsioonikama eesmärgiga kui EL tasandil seatu, mille kohaselt on 2030. aastaks kõik asustatud piirkonnad kaetud 5G võrguga. See tähendab füüsilise võrgu rajamisest, samas ainuüksi võrk ei taga veel levi, vaid loob võimaluse. Lisaks seatakse eesmärgiks, et liidus toodetavad pooljuhid moodustavad väärtuselt vähemalt 20% ülemaailmsest toodangust. Eesmärgi saavutamist peaks mh toetama 2022. aastasse kavandatud algatus (Chips Act). Ettevõtete digiülemineku osas on eelnõul ühisosa Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 2021–20359, kus ettevõtluskeskkonna tegevussuunas on üheks eesmärgiks tõsta ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtete üleminekust ning pakkuda tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. Teadmussiirde tegevussuunas on eraldi fookuses ka teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine. Antud tegevussuunad haakuvad digimahukuse ning uudsete digitehnoloogiate kasutuselevõttu käsitlevate eesmärkidega ning sihiga kahekordistada ükssarvikute arvu. Konkreetsed mõõdikud on paika pandud ettevõtlusprogrammis ja teadmussiirde programmis. Eelnõuga seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks kasutab vähemalt 75% ettevõtetest pilvandmetöötlusteenuseid, suurandmeid ja tehisintellekti. 2020. a DESIandmete kohaselt kasutas tehisintellekti Eesti ettevõtetest 15% (EL keskmine 25%), suurandmeid 10% (EL keskmine 14%) ja pilveteenuseid 48% (EL keskmine 26%). Lisaks peaks 2030. aastaks 90% VKEdest saavutama vähemalt algtasemel digimahukuse. Eesti näitaja on 74%, mis on 14 protsendipunkti üle EL-i keskmise, lähenedes Euroopa digikümnendi teatises seatud eesmärgile. Ettevõtete digiülemineku valdkonnas seatud eesmärkide saavutamist toetab ühe meetmena näiteks Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste idee. Eesti Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseks (eDIH) on tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia), mis hakkab panustama Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmisse, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi. AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Lisaks pakutakse 6 OSKA ülevaade valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadusest. https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2021/01/OSKA-ulevaade-valdkonnaspetsiifiliste-IKT-oskuste-vajadusest_16.06.2020.pdf 7 Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring. http://www.praxis.ee/tood/kuberturbe-uuring/ 8 OSKA ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2021/10/OSKA_ylevaade_dig_ja_rohepoordeks_vajalikest_-oskustest.pdf 9 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 ettevõtetele võimalust kasutada teadus- ja arendustöö laboreid ning tuge suurandmete haldamisel HPC keskuste projekti raames10. Avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas on eelnõul ühisosa arengukavaga Eesti digiühiskond 203011, mis sisaldab järgmise kümne aasta eesmärke kolmes valdkonnas: digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus. EL tasandil seatud eesmärgid (olulisemad teenused on digitaalselt kättesaadavad, ligipääs terviseloole, eID kasutuselevõtt) on Eestis juba saavutatud. 2021. a DESI indeksi kohaselt on Eesti digitaalsete avalike teenuste poolest ELis esimesel kohal ning ka digiteenuste kasutajate osakaal on liidus üks suuremaid. Siseriiklikult on seatud eesmärgiks viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele ning ühtlasi hoida seni loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena. Seda ilmestab näiteks üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele ning #bürokrati kontseptsiooni elluviimine. Kuna avaliku sektori digitaliseerimise valdkonnas on liikmesriikide tasemete vahed võrdlemisi suured, siis on positiivne, kui avalike teenuste digitaliseerituse tase liiduüleselt ühtlustub ning tähelepanu pööratakse teenuste kasutajasõbralikkusele. Kasutegur oleks suurem, kui 2030. aasta eesmärkide seadmisel võetakse tähelepanu alla ka piiriülese koosvõime arendamine, mis võimaldaks digitaalsete avalike teenuste potentsiaali paremini ära kasutada, seda nii avaliku sektori, ettevõtjate kui ka üksikisiku vaatest. Komisjoni sõnul käsitletakse piiriüleseid aspekte põhiliste tulemusnäitajate kaudu, mis sätestatakse hiljem rakendusaktis. Eelnõu kohaselt peaks 2030. aastaks olema kõigil Euroopa kodanikel ligipääs oma elektroonilistele terviseandmetele. Siinkohal on oluline tagada kooskõla e-identimise eesmärgiga, mille kohaselt peaks 2030. aastaks vähemalt 80% liidu kodanikest kasutama e- identimislahendust. Digitaalse identiteedi rakendamine on liidu tasandil veel algusjärgus - 2018. aastast on vähemalt ühest eID süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki12. eID laialdase kasutuselevõtu edendamine on kahtlemata oluline, see on nii digiteenuste tarbimise kui ka elektroonilistele terviseandmetele ligipääsu eelduseks. 2030. a eesmärkide suunas liikumisel märgib olulist rolli 2021. a juunis avaldatud Euroopa digiidentiteedi ettepanek (eIDAS määruse muutmine)13, mis peaks looma eID laialdaseks kasutuselevõtuks vajalikud eeldused. Eelnõus sisalduv seire- ja koostöömehhanism tugineb suures osas täiustatud DESI indeksile. Tegemist on koondindeksiga, mis jälgib Euroopa digivaldkonna tulemusi ja ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut. Eelnõuga seatavate eesmärkide valguses on vaja DESI täiustada, et see kajastaks ka uusi eesmärke. Selleks, et arvestada digikompassi nelja põhisuunda ja eesmärke, on komisjon 2021. aasta DESI juba osaliselt vastavusse viinud – varasema viie jaotuse asemel on DESI jagatud nüüd digikompassi nelja põhivaldkonda. Komisjoni vastuvõetavate rakendusaktidega nähakse ette iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad, mida saab vastavalt vajadusele ajakohastada. Eelnõust ei selgu üheselt, kas lisaks DESI raames kogutud statistikale peavad liikmesriigid esitama komisjonile veel täiendavaid andmeid. Digieesmärkide seire ja hindamise jaoks vajalike andmete kogumisega seonduvaid detaile ning kooskõla olemasolevate protsessidega tuleb eelnõu läbirääkimiste 10 AIRE eestvedaja on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja IMECC OÜ. Koostööpartneritena on kaasatud erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, telekommunikatsioonifirmad, robotsüsteemide arendajad, pangad, robotite maaletoojad jt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab AIRE keskuse ettevalmistamist 2021. aastal ligi poole miljoni euroga (499 450 eurot) ja tegevusi viivad ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. https://aire-edih.eu/meist/ 11 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 12 https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/EIDCOMMUNITY/Overview+of+pre- notified+and+notified+eID+schemes+under+eIDAS 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM (2021) 281 final): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0281 käigus täpsustada, et vältida dubleerimist ning asjatut halduskoormust. Näiteks peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastaselt andmeid sagedusalade kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse kohta, kuigi vastav info on komisjonil juba teiste kanalite kaudu kättesaadav. Eelnõu kohaselt tuleks digikümnendi olukorda käsitlevat aruannet (eeskätt DESI) kasutada Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides. Ka taasterahastu osas on Eesti varasemalt rõhutanud, et kogu taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusskeem ja suhtlus liikmesriigi ja komisjoni vahel peab olema lihtne ja selge ning tulemuste juhtimise ja saavutamise eesmärgiga ei tohi luua põhjendamatut halduskoormust. Eelnõust ei selgu üheselt, kuidas suhestuvad artikkel 9 alusel antavad komisjoni soovitused Euroopa poolaasta riigipõhiste soovitustega. Lisaks peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastaselt digiõiguste ja põhimõtete deklaratsioonis kirjeldatud põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude seire jaoks vajaliku teabe. Tegemist oleks komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooniga, mis põhineks komisjoni ettepanekul ning mille eesmärk on EL väärtusi digikeskkonnas edendada ja säilitada. Digikompassi teatises on võimalike digipõhimõtetena välja toodud näiteks üldine juurdepääs internetiteenustele, juurdepääsetavad ja inimkesksed digitaalsed avalikud teenused, üleüldine digiharidus, juurdepääs digitaalsetele tervishoiuteenustele ning laste kaitse ning turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond. Komisjoni ettepanekut on oodata 2022. aasta esimeses kvartalis. Eelnõu sisaldab küll seire- ja koostöömehhanismi, et jälgida 2030. a eesmärkide suunas liikumist, kuid seire tulemusena soovitatavad võimalikud konkreetsed tegevused on üksnes komisjoni ja liikmesriikide vahelise hiljem toimuva koostööprotsessi tulemus. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Otsuse õiguslikuks aluseks on valitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, mis võimaldab võtta meetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust, et tagada liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Õiguslikku alust saab pidada asjakohaseks, kuivõrd digiülemineku võimaluste ärakasutamine mängib liidu konkurentsivõimelisuse tagamises keskset rolli. Samas käsitleb viidatud õiguslik alus liikmesriikides algatatud tegevuse toetamist, mistõttu on kaheldav eelnõus kavandatud komisjoni järelevalveõiguse vastavus eelnõu õiguslikule alusele (õigus nõuda artikli 9 alusel liikmesriikidelt selgitusi soovituste mittetäitmise kohta, selgituste mitterahuldava sisu korral nõuda täiendavaid selgitusi kuni muude meetmeteni välja. 3.2. Subsidiaarsus Otsuse eelnõu eesmärk on tugevdada ELi digipööret, määrates selle jaoks kindlaks digieesmärgid neljas valdkonnas (digioskused ja spetsialistide juurdekasv; turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu; ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine) ning hinnata nende suunas liikumist läbi loodava seire- ja koostöömehhanismi. Kuna tegemist on konkreetselt EL tasandil seatud eesmärkidega, on need paremini saavutatavad ka EL tasandil võetavate meetmetega. Otsuse eelnõu ei sisalda liikmesriikide tasandil konkreetseid tegevusi ega meetmeid eelnõus toodud eesmärkide saavutamiseks. 3.3. Proportsionaalsus Otsuse eelnõus toodud meetmeid saab pidada üldjoontes proportsionaalseteks ning eesmärgi suhtes sobivateks. Täiendavat tähelepanu tuleb aga pöörata seire jaoks vajalike andmete kogumisele ja paremale süstematiseerimisele, et vältida asjatu ja ebaproportsionaalse halduskoormuse teket liikmesriikidele. Ühtlasi ei tohiks otsuse eelnõu kaudu loodav protsess ja komisjoni soovitused liigselt sekkuda liikmesriikide siseriiklikesse protsessidesse ja pädevustesse. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Positiivset sotsiaalset mõju omab digioskuste rõhutamine 2030. a eesmärkides. Digiväljaõppe ja -hariduse edendamise kaudu saavad inimesed omandada spetsialiseeritud digioskusi, et kindlustada endale tulevikukindel töökoht. Lisaks on digioskused olulised, et digiühiskonnast täiel määral osa saada. Naiste ja meeste arvu ühtlustamise siht IKT valdkonnas võib aidata kahandada palgalõhet, kuivõrd soolise palgalõhe üks olulisematest põhjustest on seotud naiste töötamisega madalalt tasustatud sektorites. Suurem sooline tasakaalustatus kui eesmärgipüstitus on akuutne ka Eesti kontekstis arvestades, et naisi on IKT spetsialistide seas täna vaid 22%.14 Turvalise internetikeskkonna ja inimkesksete avalike teenuste arendamine aitavad tagada inimeste põhiõigusi (sealhulgas isikuandmete kaitse, privaatsus ja õigus heale haldusele). 4.2. Mõju majandusele Otsuse eelnõu sisaldab ka 2030. aasta eesmärke ettevõtete digiülemineku valdkonnas. Eesmärgid on üldises plaanis innovaatilist majandust toetavad. Digivaldkonna sihipärasel EL- ülesel edendamisel on seejuures laiapõhjaline liidu majandust elavdav mõju. Eesmärgid peegeldavad Eesti pikaaegset lähenemist, et digi ei ole kitsalt seotud digisektoris tegutsevate ettevõtete või tööstuse digiteerimisega, vaid digipööre peab jõudma kõikidesse ettevõtetesse, sh VKE-desse. Digitaliseerimine ning tehisintellektiga seotud tehnoloogiate kasutusele võtmine võimaldab muuta ettevõtete protsessid ja tarneahelad efektiivsemaks ning suurendada toodete ja teenuste lisandväärtust, parandades kokkuvõttes ettevõtete üldist konkurentsivõimet. Ettevõtete digipöörde üheks oluliseks eelduseks on IKT spetsialistide arvu suurendamine ning teatises seatud eesmärgi saavutamine oleks kahtlemata positiivse mõjuga, võimaldades ära kasutada andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Eesti taastekavaga on kavas toetada 10 miljoni euroga ettevõtetes digipööret toetavate oskuste arendamist. Ka DESI riigiraporti kohaselt on digioskuste nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel. Ettevõtete digipöörde valdkonnas seatud eesmärkide kõrval avaldaks positiivset majanduslikku mõju ka ühenduvuse osas seatud eesmärkide saavutamine, lisaks ka avalike teenuste digitaliseerimine ja eID laialdane kasutuselevõtt, mis muudavad asjaajamise ettevõtete jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Samas oleks kasutegur suurem, kui eesmärgiks poleks pelgalt olulisemate avalike teenuste kättesaadavus veebis, vaid et olulisemaid avalikke teenuseid oleks võimalik tarbida veebis ja piiriüleselt. Täpsem mõju oleneb konkreetsetest meetmetest, mida liikmesriigid eesmärkide saavutamiseks rakendavad. Suures pildis on 2030. a eesmärkide saavutamise oluliseks eelduseks konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomine ja 14 Women in Digital country profile: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia hoidmine, et tagada seeläbi kasvuks ja laienemiseks soodsad tingimused ning toetada ettevõtete digiüleminekut. 4.3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Otsuse eelnõu artiklis 2 on ühe üldeesmärgina välja toodud „tagada, et digitaristud ja - tehnoloogiad muutuvad kestlikumaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, ning aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega“. Ühelt poolt pakuvad digitehnoloogiad uusi võimalusi tulla paremini toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda ning vähendavad paberkandjal infovahetust. Samas suureneb digilahenduste kasutamisega ka keskkonnajalajälg, mistõttu muutub järjest olulisemaks digitaristu ja -tehnoloogia energia- ja ressursitõhusus. IKT sektor moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside heitest ning tendentsi jätkumise korral võib see 2040. aastaks tõusta üle 14%. Otsuse eelnõu ei sisalda konkreetselt rohepöördele ja jätkusuutlikkusele suunatud mõõdetavaid eesmärke 2030. aastaks. Laiemalt võib digipööre ettevõtetes aidata üle minna kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisemale ringmajandusele, seda eelkõige kui digitaristud ja -tehnoloogiad ise muutuvad kestlikumaks ning energia- ja ressursitõhusamaks. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Kuna pea kõik avalikud teenused on Eestis juba täna digitaalselt kättesaadavad ning digitaalsete lahenduste kasutajate osakaal on üks liidu suurimaid, siis ei ole avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas seatud eesmärgid Eesti jaoks väljakutsuvad. Avalikule sektorile kaasneb täiendav koormus aruandlusnõuete kasvu näol. Otsuse eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid kord aastas komisjonile esitama riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab mh sisaldama informatsiooni olemasolevatest ja kavandatavatest poliitikasuundadest, meetmetest ja tegevustest, mis aitavad saavutada 2030. a eesmärgid; riigi kavandatud trajektooridest, mis põhinevad komisjoni poolt antud juhistel; kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste rakendamise ajakavast, ülevaade investeeringutest ja nende allikatest jne. Koormust on võimalik vähendada, kui komisjon kasutab 2030. a eesmärkide seire jaoks vajalike andmete kogumiseks võimalikult suures mahus ära juba olemasolevaid andmeid ja formaate ning täiendab neid vajadusel. 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab otsuse eelnõu eesmärki seada Euroopa Liidu tasandil 2030. aastaks konkreetsed digieesmärgid neljas valdkonnas ning jälgida nende suunas liikumist. Selgitus: 2030. aasta digieesmärke neljas valdkonnas (digioskused; digitaristu; ettevõtjate digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine) kirjeldas komisjon esmakordselt 2021. a märtsis avaldatud digikompassi teatises. Poliitikaprogrammi „Tee digikümnesse“ eesmärk on määrata kindlaks digieesmärgid koos iga-aastase koostöö- ja seiremehhanismiga, et tagada eesmärkide suunas liikumine, tuvastada puudujääke ning neid adresseerida. Eesti toetab 2030. aastaks digieesmärkide seadmist ning nende suunas liikumise seiret, tugevdades seeläbi EL digivõimekust komisjoni pakutud neljas dimensioonis. Eesti ei näe probleeme ka Euroopa Komisjoni pakutud eesmärkide ambitsiooni tasemega. Digitaliseerimisel on märkimisväärne mõju ning tähtsus liidu konkurentsivõimele ning majandusarengule, mistõttu on oluline, et eesmärkide seadmisel arvestatakse digiteemade olulisust kõigis valdkondades. 5.2. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kokkulepitavad poliitilised eesmärgid oleksid sisuliselt üheselt mõistetavad. Selleks tuleb eesmärkide vaatest olulised mõisted, nagu näiteks pilvandmetöötlusteenuse, suurandmete ja tehisintellekti kasutamine ning metoodika eelnõus täpsemalt avada või täpsustada mehhanism, kuidas need koostöös liikmesriikidega kokku lepitakse. Selgitus: eelnõus on esitatud 2030. aasta eesmärgid neljas valdkonnas koos numbriliste näitajatega, kuid puuduvad definitsioonid, mida nende alusel täpsemalt mõõdetakse. Näiteks on ettevõtete digiülemineku valdkonnas seatud eesmärgiks, et vähemalt 75% liidu ettevõtetest kasutab pilvandmetöötlusteenuseid, suurandmed ja tehisintellekti, kuid nimetatud eesmärkide täpsem sisu on avamata. Sama kehtib ka digitaristu valdkonnas seatud eesmärgi kohta võtta kasutusele 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme. Ka avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas seatud e-identimisvahendite kasutuselevõtu eesmärgi juures on meie jaoks oluline, et tegu oleks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määruse (eIDAS määrus) alusel teavitatud piiriülest autentimist võimaldava eID vahendiga. Definitsioonide täpsustamine on ka eesmärkide ambitsiooni taseme hindamise oluliseks eelduseks. Kuna eelnõust puudub ka kokkulepitav kaasav protsess, kuidas näitajate definitsioone ja nende mõõtmise metoodika kokku leppida, sõltub see praegusel kujul Komisjoni tõlgendustest. 5.3. Leiame, et poliitikaprogrammiga kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele liigset bürokraatlikku lisakoormust. Peame oluliseks, et raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära juba eksisteerivaid formaate ja andmeid ning välditakse dubleerimist. Selgitus: 2030. a eesmärkide ja näitajate osas tugineb poliitikaprogramm eelkõige täiustatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksile (DESI), mis jälgib Euroopa digivaldkonna tulemusi ja ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut ning sisaldab riikide digipoliitika analüüsi. DESI muutub edaspidi komisjoni digikümnendi aruande osaks. DESI jaoks vajalikke andmeid kogub komisjon täna peamiselt läbi Eurostati ja riiklike statistikaametite ning valdkondlike uuringute. Samas on eelnõus viiteid ka statistika ja andmete kogumisele otse liikmesriikidelt. Kuigi eesmärkide poole liikumise monitoorimine on oluline, ei tohiks aruandlusnõuete näol luua liikmesriikidele uut bürokraatlikku koormust. Andmete kogumisel tuleks kasutada võimalikult suures osas ära juba eksisteerivaid formaate ja andmeid ning metoodikat vajadusel täiendada. Eesmärkide seire jaoks vajalikud andmeid tuleks koguda seniste regulaarküsitluste raames ning liikmesriigid ei peaks komisjonile näitajate kohta eraldi andmeid esitama. Vajadusel peaks komisjon eelkõige tõhustama enda valduses oleva info süstematiseerimist. Näiteks peavad liikmesriigid eelnõu kohaselt esitama komisjonile iga- aastaselt andmeid ka sagedusalade kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Seda infot saab komisjon täna juba olemasolevaid kanaleid pidi ning digiprogrammi raames samade andmete esitamine ei anna sisulist lisandväärtust15. 5.4. Eesti eelistab kohandatud riiklike strateegiliste tegevuskavade esitamist pakutud iga- aastasest esitamisest pikema ajaperioodi peale, näiteks kord kahe aasta tagant. Eesti toetab riiklike strateegiliste tegevuskavade uuendamisel võimalikult paindlikku lähenemist, mis võimaldab liikmesriigil otsustada tegevuskava kohandamise vajalikkuse üle. 15 Olulisemate sageduste kohta (varasemalt 4G ja kõnealuses programmis 5G) teeb komisjon otsused, mis sätestavad konkreetsemalt sageduste eraldamisega seonduvad aspektid. Liikmesriigid peavad otsuse oma õigusesse üle võtma. Eestis on seda tehtud sagedusplaaniga (ministri määrus). Info otsuste rakendamise kohta liigub ka komisjoni. Selgitus: otsuse eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kord aastas ajakohastatud riikliku digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas 2030. a eesmärkidega ning aitama kaasa nende saavutamisele liidu tasandil. Tegevuskava peab mh sisaldama peamisi rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mis aitavad saavutada EL 2030. a digieesmärke. Välja tuleb tuua eeldatav mõju igale digieesmärgile; rakendamise ajakava ning hinnang, millal peaks avalduma nende mõju digieesmärkide saavutamisele; milliseid investeeringuid on vaja tegevuskavas kirjeldatud eesmärkide toetamiseks ning nende investeeringute allikad. Strateegiliste tegevuskavade esitamine kord aastas võib tähendada seda, et tulemuste saavutamine ei ole selles ajaraamis realistlik ning selleks vajalike tegevuste asemel kulub ebaproportsionaalne osa ressursist planeerimisele ja aruandlusele, seda eriti väikeriikides. Üheks võimaluseks tegevuskavade esitamise ja uuendamisega kaasnevat halduskoormust vähendada oleks see, kui kavade esitamine toimuks pikema ajaperioodi peale, näiteks kord iga kahe aasta tagant. See võimaldaks keskenduda rohkem eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele ning tuua selgemalt esile saavutatud tulemused. Leiame, et liikmesriigile peaks jääma paindlikkus otsustada iga-aastaselt tegevuskava kohandamise vajalikkuse üle. 5.5. Peame oluliseks kasutada maksimaalselt olemasolevate poliitikaseire mehhanismide, eeskätt Euroopa poolaasta soovituste võimalusi ning vältida dubleerivate protsesside loomist, eelkõige käesoleva otsuse alusel antavate kohustusliku iseloomuga Euroopa Komisjoni soovituste näol. Selgitus: eelnõu artikkel 9 võimaldab komisjonil võtta vastu eraldi soovitusi juhul, kui liikmesriik ei muuda riigi digikümnendi strateegilist tegevuskava vastavalt artikli 6 alusel soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele ega esita selle kohta piisavaid selgitus. Asjaomane liikmesriik peab sellist soovitust kõigiti arvesse võtma ning selgitama, kuidas ta kavatseb seda rakendada, või esitama oma põhjendused kirjalikult ja need avalikustama. Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad, võib ta teha ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutada talle aluslepingutega antud õigusi. Ühtlasi võib komisjon algatada kõnealuse liikmesriigiga suunatud dialoogi. Eelnõuga kavandatav liikmesriikidele soovituste andmise ja nende kohta aru pärimise protseduur eksisteeriks paralleelselt senise Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste protsessiga. Samas ei ole eelnõus selgitatud, miks ei ole tänane protsess piisav, võttes arvesse, et digikümnendi olukorda käsitlevat aruannet ja DESI on edaspidi plaanis kasutada Euroopa poolaasta protsessi ja riigipõhiste soovituste alusmaterjalina. Kaheldav on eelnõus kavandatud Komisjoni järelevalveõiguse vastavus eelnõu õiguslikule alusele – õigus nõuda liikmesriikidelt selgitusi soovituste mittetäitmise kohta ning selgituste mitterahuldava sisu korral nõuda täiendavaid selgitusi kuni muude tõsisemate meetmeteni välja. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Otsuse eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Arenguseire Keskus, E-riigi Akadeemia, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maaülikool, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Teadusagentuur, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Riigi Infosüsteemi Amet, Startup Estonia, Statistikaamet, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu Ülikool, Teaduste Akadeemia, HARNO, Kutsekoda. Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Statistikaamet, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). Lisa 1. Arvamused poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ otsuse eelnõu kohta Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud/teadmiseks võetud 1. Justiitsministeerium Kaaluda tuleks otsuses nimetatud digieesmärkide hulka lisada ka asjakohased Teadmiseks võetud. sotsiaalsed mõõdikud. Art 4 sätestab digivaldkonna sihtmärgid, mida EL peaks aastaks Sotsiaalsete aspektide 2030 saavutama. Need kuuluvad nelja valdkonda: (i) rahvastiku digioskuste arendamine; kajastamiseks võiks olla (ii) turvalise, toimiva ja kestliku digitaristu loomine; (iii) ettevõtete digiülemineku sobilikuks kohaks 2022. a toetamine ning (iv) avalike teenuste digitaliseerimine. Kuigi tegemist on oluliste algusesse kavandatud kvantitatiivsete mõõdikutega, ei kajasta need terviklikult seda, kas EL on saavutanud oma digiõiguste- ja põhimõtete „digitaalse kümnendi“ üldised eesmärgid, milleks mh on propageerida inimkeskset, deklaratsioon, mille kaasavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja rakendamise edusammude edendavad liidu põhimõtteid ja väärtusi (art 2(a)). Ka põhjenduspunkt (1) sätestab kohta peavad liikmesriigid digikümnendi üldise eesmärgina teiste hulgas kaasatuse, võrdsuse, kestlikkuse, edaspidi komisjonile iga- elukvaliteedi parandamise ning kodanike õiguste ja püüdluste austamise. Asjakohane aastaselt andmeid esitama. oleks artiklis 4 sätestada konkreetsed sihtmärgid või mõõdikud ka eelnimetatud üldeesmärkide saavutamise hindamiseks. 2. Haridus- ja Teadusministeerium HTMi poolt jääb jätkuvalt kehtima sisend, mis sai kevadel antud digikompassi teatise Teadmiseks võetud. kohta ja mis kajastus lõpuks seletuskirjas seisukohas 5.4. 3. Riigi Infosüsteemi Amet Teadmiseks võetud. RIA üldiselt tervitab “Tee digikümnendisse” poliitikaprogrammi. Tasub aga välja tuua mõned tähelepanekud. Poliitikaprogrammi elluviimisel on oluline silmas pidada, et olemasolevaid algatusi ei hakataks dubleerima. Näiteks EBSI juba tegeleb blokiahelaga ning SG/OOTS teenuste digiteerimisega. Tuleks otsida ühisosa ning vaadata, millised projektid jõudu juurde vajavad. Näiteks SDG/OOTS vajab õnnestumiseks kõrgemat digiteerituse taset, paremaid teadmisi küberturvalisuses ning ühiseid andmemudeleid. Ettevõtete digiülemineku eesmärk (et 75% liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele Arvestatud seisukohapunktis pilvandmetöötlusteenused, suurandmed ja tehisintellekti) on ambitsioonikas ning selle 5.2. eesmärgi konkreetsem sisustamine tuleks kindlasti kasuks. Eestis on üle 100 000 SME ja Senise komisjoni kasutatud neist kolmandik aasta jooksul vahetub. Näiteks mille järgi hinnatakse, et metoodika kohaselt pilvandmetöötlusteenused on kasutusele võetud? Kas piisab Office 365 kasutamisest? Või ettevõtete seas tehisintellekti mille järgi hinnata, kas ettevõtte on kasutusele võtnud suurandmed ja/või tehisintellekti? kasutuselevõtu hindamisel lähtutud taksonoomiast, mis koosneb kümnest tehisintellekti kasutusjuhust (nt anomaaliate tuvastamine; keeletehnoloogia; protsessi automatiseerimine jne). Arvestatakse ettevõtteid, mis kasutavad vähemalt kahte tehisintellektil põhinevat tehnoloogiat. Teadmiseks võetud. Servasõlme mõiste on ebaselge. Tekib küsimus, kas selle mõiste sisu sobib kokku samas poliitikaprogrammis oleva pilvevõimekuse kasvuga. 4. Eesti Inimõiguste Keskus Poliitikaprogrammis kajastuvad plaanid ja sihid on vajalikud, edumeelsed ja inimkesksed, Osaliselt arvestatud hõlmates mitmeid fragmenteerinud digiühiskonna valdkondi. Inimkeskne, kaasav, seisukohapunktis 5.1. turvaline ja avatud lähenemine digiruumi kujundamises on hädavajalik inimõigusi austava ruumi loomiseks. Digiruumi kujundamiseks on vajalikud ka valdkondade vahelised kõnelused ja koostöö, vähendades seejuures ka valdkondlikku fragmentatsiooni. Seega on plaanitud tegevused igati olulised. Vajalik nende oluliste eesmärkide saavutamise juures on ka andmekaitse ja privaatsuse edendamine ja regulatsioonide kaasajastamine ja harmoniseerimine. Igati vajalikud ja tervitatud on ka soolise võrdsuse tõstmiseks kavandatavad plaanid ja Teadmiseks võetud. eraldatavad vahendid. Üldine sotsiaalne mitmekesisisus tehnoloogiate väljatöötamises ja Toodud ettepanekuid on implementeerimises aitaks samuti tagada seda, et need tehnoloogiad ei oleks plaanis vähemalt osaliselt diskrimineerivad, oleksid erinevatele ühiskonnakihtidele ligipääsetavad ja arvestaksid adresseerida 2022. aasta erinevate huvide ja vajadustega. Sotsiaalse eraldatuse vähendamiseks võiks plaanis näha algusesse kavandatud ka rohkem võimalusi vanurite ja internetiühenduseta inimeste kaasamiseks, et nemad ei digiõiguste- ja põhimõtete jääks ühiskonnast veelgi eraldatumaks (luua/toetada näiteks projekte, kus võiks just seda deklaratsioonis, mis esialgse ühiskonna sektorit kaasata läbirääkimistesse, aga ka luua/toetada projekte tõstmaks nende informatsiooni kohaselt digioskusi ja -pädevust). Unustada ei tohiks seejuures ühiskonna elu ja teenuste käsitleb mh ka turvalist ja ligipääsetavuse küsimusi võrguühenduseta või digioskusteta inimestele, aga ka usaldusväärset erivajadustega inimestele. veebikeskkonda. Otsuse eelnõu ei mõjuta kehtiva Samuti on igati oluline plaanis kajastatud Euroopa konkurentsi ja autonoomsuse õigusraamistiku tugevdamine (miks mitte ka näiteks läbi koordineeriva keskuse loomise, eraldatavate kohaldamist, sh andmekaitse vahendite ja programmide, mis koordineerivad talente ja tõmbavad neid ligi). See on ja küberturvalisuse nõuete oluline justnimelt seoses kriitilise infrastruktuuriga, aga ka uute tehnoloogiate, kehtimist innovaatilistes tehisintellekti, kvantarvutitega jne. Seejuures on tähtis ka selliste tehnoloogiate turvaline projektides. ja inimkeskne implementeerimine ning Euroopa üleste (turva- ja privaatsuse) standardite kujundamine. Oluline on edendada üldist digipädevust, aga lisaks ka otsusetegijate ja seadusloojate üldise küberteadlikkuse tõstmine (toetada võiks ka treeninguid/koolitusi/projekte, mis on suunatud ka tehniliste inimeste ja otsusetegijatele ühiselt, et ületada ebaefektiivset ja kahjulikku keelebarjääri nende vahel). Oluline on ka IKT spetsialistide juurde koolitamine IKT spetsialistide puudujäägi vähendamiseks. Samuti on vajalik juriidiline selguse loomine näiteks seoses keskkondadega nagu metaversum. Digikümnendi poliitikaprogrammis võiks näha ka konkreetset plaani adresseerida küberruumi ohtusid demokraatiale, nagu mõjutustegevus, sekkumine valimistesse, tehisintellekti turvaline ja inimõigusi austav integreerimine, reaalne privaatsusõiguste austamine (ka reaalne võimalus näiteks profileerimisest ja isikuandmete jagamisest keeldumiseks). Plaan digiruumi läbipaistvuse suurendamiseks on samuti inimõiguste seisukohast oluline. Selleks oluline ka kodanike teadlikkuse tõstmine ja vahendid näiteks teadlikumaks nõusoleku andmiseks. Samuti on laste huvide ja õiguste kaitseks oluline luua plaan laste paremaks kaitseks digiruumis. Plaan integreerida turvalisus ja privaatsus ning isikuandmekaitse innovatsiooniplaanidesse. EL peab ühelt poolt tugevdama oma konkurentsivõimet digivaldkonnas, aga olema ka suunanäitaja inimõiguste seisukohast, tagades isikuandmete ja privaatsuse kaitse. See on oluline väljakutse olla teejuhiks inimõigusi austavas digiarengus ja seda võiks ka programmis kajastada. Tuleks tugevdada Euroopa lähenemist isikuandmete ja privaatsuse kaitse valdkonnas ja ajakohastada õigusakte seoses uue reaalsuse ja uute tehnoloogiatega. 5. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ITL toetab programmi vastuvõtmist, mis seab ühised eesmärgid digioskuste, digitaristu ja Arvestatud seisukohapunktis ettevõtete ning avalike teenuste digiülemineku valdkondades. 5.1. ITL-i tähelepanekud ja ettepanekud selle programmiga seoses on järgmised: 1. ITL tervitab lähenemist, mille kohaselt on koos eesmärkidega plaanis kehtestada ka konkreetsetest meetmetest koosnev seire- ja koostöömehhanism, mis aitab jälgida võrreldavalt eesmärkide täitmist ja suurendab liikmesriikide vahelist koostööd. 2. ITL toetab idufirmadele soodsa keskkonna loomist ja rahastusele juurdepääsu Teadmiseks võetud. parandamist. Leiame, et Eesti peab hoidma oma eesmärgina seda, et meil saab jätkuvalt olema kõige rohkem ükssarvikuid elanike kohta. 3. Digitaristu osas ei pea me mõistlikuks eesmärki, mille kohaselt peaksid kõik Teadmiseks võetud. asustatud piirkonnad saama kaetud 5G võrguga. Oleme seisukohal, Sõna-sõnalt lugedes on Eesti et konkreetsest tehnoloogiast (olgu see 5G või 6G vms) olulisem on kvaliteetne digiühiskonna arengukavas ja kiire ühenduvus kõigile elanikele. Siinkohal soovitame teha ettepaneku lähtuda seatud eesmärk isegi programmis Eesti digiühiskonna arengukavas sätestatud eesmärgist, milleks on mõnevõrra ambitsioonikam. asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire ja usaldusväärne sideühendus, mis Komisjoni pakutud eesmärk võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. räägib füüsilise 5G võrgu rajamisest, kuid ainuüksi see ei taga veel levi. „Asustatud piirkonnad“ peaks tagama selle, et kõikjale ei ole eesmärk võrku rajada. 4. Avalike teenuste digitaliseerimise osas juhime tähelepanu eesmärkides Teadmiseks võetud. sisalduvale vastuolule. Ühelt poolt soovitakse võimaldada 100% liidu kodanikest Nõustume tähelepanekuga. juurdepääs oma digitaalsele terviseloole. Teiselt poolt on e-identimislahenduste kasutamise eesmärgiks seatud 80% kodanikest. See tekitab meie hinnangul õigustatud küsimuse, milliste vahenditega pääseb 20% kodanikest ligi oma digitaalsele terviseloole ja kuidas tagatakse sellise ligipääsu turvalisus. 5. Rõhutame, et programmis sätestatud digieesmärkide täitmise eelduseks on Teadmiseks võetud. kindlasti konkurentsivõimelise keskkonna loomine ja hoidmine. Näiteks selleks, et EL-is hakataks kohapeal pooljuhte rohkem tootma, on vaja luua soodsad tingimused ettevõtete asutamiseks ja tegutsemiseks. Kui EL-is tegutsemiseks on vaja täita oluliselt rohkem regulatsioone ja ettevõtete halduskoormus on kordades suurem kui mujal maailmas, siis on väga keeruline siia uusi ettevõtteid meelitada ja ka olemasolevaid siin hoida. 6. ITL toetab mitut riiki hõlmavate suuremahuliste projektide toetamist. Samas Teadmiseks võetud. peame äärmiselt oluliseks seda, et nende projektide puhul oleks tagatud, et neis Lähenemine on kajastatud saavad osaleda ka väiksemad liikmesriigid ja väiksemad ettevõtted (VKE-d). EL tööstusstrateegia alastes Siinkohal on oluline lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist. Vabariigi Valitsuse seisukohtades. 7. Mitut riiki hõlmavate projektide puhul ei tohi ära unustada ka seadusandluse Teadmiseks võetud. poolt. Et programmis nimetatud eesmärke ellu viia ja ühiseid projekte teha, peab seadusandlus seda võimaldama. Kui igas riigis on oma reeglid, siis on seda äärmiselt keeruline teha. Kindlasti on vajalik seadusandliku baasi loomine piiriüleste reaalajamajanduse lahenduste jaoks. Samuti õigusraamistik uute tehnoloogiate sertifitseerimiseks 8. Teeme ettepaneku lisada otsuse lisas nimetatud tegevusvaldkonnana ka Teadmiseks võetud. masinõppe lahendused. Leiame, et tegemist on järgmise kümnendi vaates väga Nõustume teema olulisusega. olulise valdkonnaga, mis väärib selles loetelus ära nimetamist. Eelnõu lisas on toodud esialgne loetelu võimalikest tegevusvaldkondadest. Liikmesriikidel on võimalik teha ettepanek mitut riiki hõlmavate projektide algatamiseks igal aastal oma riiklikus strateegilises tegevuskavas. 9. Lõpetuseks juhime tähelepanu, et erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtt ei saa Osaliselt arvestatud olla eesmärk omaette. Sellest olulisem on see, mida läbi uute tehnoloogiate seisukohapunktis 5.2. kasutusevõtu on võimalik saavutada. 6. Eesti Teadusagentuur Artikkel 4: Osaliselt arvestatud o Aastaks 2030 peab olema IKT spetsialistide arv suurenenud 20 miljonini. seisukohapunktis 5.2. Kas kusagil on defineeritud täpsemalt juurde tulevate IKT spetsialistide IKT spetsialistide all kvalifikatsioon? Ning kuidas panustatakse nende väljaõppesse? See võiks arvestatakse protsenti 15-74 olla selgemini esile toodud ning kirjeldatud, et sellesse aitab näiteks aastastest töötavatest panustada programm "Digitaalne Euroopa". Sissejuhatuses on küll inimestest. „Broad definition komplementaarsus teiste programmidega mainitud, kuid pigem väga based on the ISCO-08 üldiselt. classification and including o Lisaks mainitakse VKE-de algtasemel digimahukuse suurendamist. Mille jobs like ICT service alusel ja kuidas on defineeritud algtasemel digimahukus? Selle managers, ICT definitsiooni põhjal võiks seatud eesmärk olla pisut ambitsioonikam, professionals, ICT näiteks 100%. technicians, ICT installers and servicers.“ Digimahukuse indeksiga mõõdetakse 12 erineva digitehnoloogia kättesaadavust ettevõtte tasandil: internet vähemalt 50% töötajate jaoks, IKT spetsialistide kasutamine, kiire lairibaühendus (30 Mbit/s või üle selle), mobiilinternetiseadmed vähemalt 20 % töötajate jaoks, veebisait, keerukate funktsioonidega veebisait, sotsiaalmeedia, internetireklaami eest maksmine; kõrgetasemeliste pilvandmetöötlusteenuste ostmine; e-arvete saatmine, e-kaubanduse käive moodustab üle 1% kogukäibest ning ettevõtja ja tarbija vaheline veebimüük üle 10% kogu veebimüügist. Artikkel 5: Komisjon plaanib o Kes hakkab Eesti poolt vastavat statistikat esitama? Kas selleks on MKM? eesmärkide seire jaoks vajaliku statistika kogumiseks kasutada eri allikaid. Valdav osa andmetest peaks tulema läbi Eurostati, valdkondlike uuringute jm, sarnaselt praegusele DESI süsteemile. Riikliku strateegilise tegevuskava koostamine ja esitamine oleks tõenäoliselt MKMi ülesandeks. Artikkel 16: Euroopa digitaristu o Kas on teada kas Eestil on ka plaan liituda Euroopa digitaristu konsortsiumi näol on konsortsiumiga lähiajal või hiljem? Kas neid konsortsiume/mitme-riigi tegemist mitut riiki projekte hakkab rahastama Euroopa Komisjon? Kas sellel teemal on samuti hõlmavate projektide ühe Eesti poolt esmane kontakt MKM? võimaliku rakendusmehhanismiga. 7. Statistikaamet 1. Hetkel tundub, et EL eesmärgid 2030 ei ole päris sünkroonis Eesti 2035 ja Digiriigi Teadmiseks võetud. Osaliselt 2030 arengukavaga 2030. arvestatud seisukohapunktis 2. Edenemise jälgimiseks tasuks fookusesse võetud näitajate vahel eesmärk jagada 5.4. aastate vahel ära, muidu ei saa aru, kas liigume soovitud suunas või mitte ja juhtimine oleks ka seeläbi ühtlasem. Üldise kommentaarina ehk ka see, et piiratud raha ja inimtööjõu piiratuse juures on väga oluline eesmärkide ja tegevuste fokuseerimine ja otsused, mida võtta ja mida mitte. 8. Tartu Ülikool Tartu Ülikool on tutvunud poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ Teadmiseks võetud. alusdokumentidega ja peab antud teemat väga oluliseks ning väljapakutud iga-aastast koostöömehhanismi mõistlikuks. Ülikool on juba 09.04.2021 avaldanud arvamust Euroopa Komisjoni digikompassi algatuse kohta ja esitanud ka esmased tähelepanekud nelja põhisuuna eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kohta. Ülikool kinnitab jätkuvat valmisolekut neis protsessides osaleda, sh lüüa kaasa riikidevahelistes projektides. 9. Tallinna Tehnikaülikool Oleme tutvunud poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ eelnõuga ning teeme selle Teadmiseks võetud. kohta järgmised ettepanekud: Eelnõu kohaselt tuleb riigi (1) Eelnõus sätestatakse, et digipöörde paremaks juhtumiseks peavad liikmesriigid strateegilises tegevuskavas Euroopa Komisjonile (EK) edastama oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad, mis mh välja tuua, milliseid katavad ajavahemiku kuni 2030. a. Strateegilised tegevuskavad on justkui teekaardid, investeeringuid on vaja mille alusel hakatakse liikuma soovitud eesmärkide suunas, mistõttu on oluline, et digieesmärkide toetamiseks, vastavad kavad sisaldaksid lisaks sisulistele tegevustele ka riigi poolt võetud kohustusi sh nende investeeringute ehk konkreetset eelarvet. Oluline on, et valmivad strateegilised tegevuskavad arvestavad allikad, sh kas kavatsetakse sellega, et antud hetkeks on tekkinud märkimisväärne IKT investeerimisvõlg, millele kasutada liidu programme ja lisaks tuleb leida vahendeid, et tegelda uute ja kriitiliste valdkondade arendamisega. vahendeid. Loodame, et Tallinna Tehnikaülikool on samamoodi kaasatud strateegilise tegevuskava koostamise protsessi. (2) Poliitikaprogrammi üheks peamiseks eesmärgiks on suurem IKT spetsialistide arv. Teadmiseks võetud. Vajalike oskustega IKT spetsialist on ühe tervikahela nn lõpptulemus. Hüppelist kasvu spetsialistide osas ei ole võimalik tekitada, kuid pikaajalise kasvu ahel algab järgmise põlvkonna akadeemilise personali olemasolust. Seega peab põhirõhk minema doktorantuuri toetamisele, et meil tekiksid uued õppejõud. Hetkel on õppejõud-tudeng suhtarv väga paigast ja see negatiivne trend tuleb peatada. (3) Digitehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks (sh ettevõtjate poolt) tuleb selgemalt Teadmiseks võetud. rõhutada nende horisontaalset olemust ja rakendamist igas valdkonnas, nagu on kokku Tugineme Eesti teaduse, lepitud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arendustegevuse, fookusvaldkonnas „digilahendused igas valdkonnas“. Oluline on, et IKT oskused oleksid innovatsiooni ja ettevõtluse teatud (kriitilise) tasemeni olemas igas ettevõttes. See võimaldab ettevõttel kas ise toime arengukava 2021–2035 tulla uute väljakutsetega (nt suured andmehulgad) või annab oskused olla tark tellija, kes (heaks kiidetud Vabariigi suudab oskuslikult sõnastada ja lahendada tema ees seisvad probleemid. Seepärast tuleb Valitsuse 29. oktoobri 2020. rohkem koolitada teiste valdkondade (mitte-IT valdkondade) inimesi, et selle kaudu a istungil, Vabariigi Valitsus tõhustada tehnoloogiate kasutuselevõttu võimalikult paljudes sektorites. Siin on olulised esitas "Teadus- ja nii tasemeõpe (digitaalse transformatsiooni MSc kavad), mikro- ja nanokraadid, täiendõpe arendustegevuse, jms. innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035" eelnõu 2.11.2020 Riigikogule arutamiseks) lähenemisele. (4) EK erinevad algatused peavad olema üksteisega hästi integreeritud, et nende mõju Teadmiseks võetud. digiöördele oleks suurem. Leiame, et digikümnendi tegevused peavad mh aktiivselt panustama vastava valdkonna partnerluste (nt key digital technologies, KDT) ning programmi „Digitaalne Euroopa“ tegevustesse. Selliselt areneb kogu IKT ökosüsteem terviklikumalt ja ühes suunas. (5) Digikümnendi strateegilist tegevuskava hakatakse realiseerima erinevate Teadmiseks võetud. toetusmeetmete kaudu, mille ministeeriumid lähitulevikus välja töötavad. Reeglina on nende sihtrühmaks äriühingud, kuid kuna digipöörde õnnestumisel on oluline roll kõrgharidusel ning teadus- ja arendustegevusel, siis leiame, et võimalikult paljude IKT-ga seotud meetmete sihtrühmaks peaksid olema kindlasti ka ülikoolid. Nt kui vaadata ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, siis ülikoolid peaksid olema sihtrühmad meetmes „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“. (6) Mõistame mitut riiki hõlmavate projektide eesmärki, kuid sooviksime rõhutada, et Lähenemine on kajastatud sellised koostööformaadid ei tohiks tekitada olukorda, kus võimekused koonduvad teatud EL tööstusstrateegia alastes riikide konsortsiumite juurde, kellel on suuremad ressursid ning kes suudavad pakutavaid Vabariigi Valitsuse võimalusi administratiivsemalt oskuslikumalt ära kasutada. Digipööre õnnestub, kui seisukohtades. võimekused tekivad erinevates riikides ja regioonides ning neid suudetakse jagada selliselt, et tagatud on ka jätkusuutlikkus. Hea näide võimekuste hajutamisest on igasse riiki loodavad digitaalse innovatsiooni keskused (European Digital Innovation Hubs). (7) pooljuhtide ja protsessorite tootmist ei tohi käsitleda eraldiseisvana, vaid tuleb Teadmiseks võetud. rõhutada vajadust tuua Euroopa Liitu (EL) tagasi kogu elektroonikatööstuse võtmekomponentide tootmine. Protsessorite tootmisest EL-is ei ole kasu, kui 95% Nõustume, ettepanek on juba elektroonika tootmiseks vajalikest trükiplaatidest toodetakse väljaspool EL-i. Siit kajastatud Eesti omakorda selgub vajadus suurendada elektroonika-alase teadus- arendus- ja seisukohtades Euroopa haridusvaldkonna finantseerimist antud programmi raames, et vähendada sõltuvust tööstusstrateegia välistest tarnijatest ja sellega kaasnevatest haavatavustest. ajakohastamise kohta1, milles pidasime oluliseks EL mikroelektroonika väärtusahela fookust laiendada tervele elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades liikmesriikide potentsiaali väärtusahela komponentide loomisel, mis on eelduseks Euroopa strateegilise sõltumatuse saavutamisel digitehnoloogiate vallas ja toetab rohepööret. Iga- aastases ühtse turu aastaaruandes on elektroonikatööstuse väärtusahela kirjelduses keskendutud kiipide tootmisele, muud väärtusahela osad (trükkplaadid, tootmisteenused jm) on välja jäetud. Samas on EL sõltuvus impordist nendest osade suhtes märkimisväärne. Eestis on toimiv elektroonikatööstus, mis koosneb nii originaalseadmete tootmise kui tootmisteenuste firmadest ja ekspordib ligi 2 miljardi euro eest elektroonikat. Seetõttu tuleks EL mikroelektroonika väärtusahela fookus laiendada tervele elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades liikmesriikide võimekust väärtusahela komponentide loomisel. (8) Uute 3GPP standardite põhiste raadiosidevõrkude, sh 5G võrkude, rajamisel tuleb Teadmiseks võetud. tähelepanu pöörata lisaks maismaal paiknevate raadiovõrkude arendamisele ka LEO (Low Earth Orbit) satelliitside võrkude loomisele, et saavutada kasutajate vajadustele vastav teenuse kättesaadavus ka veeteedel ning merepääste aladel ja parendada teenuse käideldavust maismaal. 1 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel