dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. jaanuar 2022
Viit
2
Registreeritud
6. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2022
Vastutaja
Merike Ring

Failid

  • 📎Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015.._.asice125 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Määrus 1 7 .01.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1−4, § 5 lõike 3, § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 ja § 12 lõike 2, ehituseadustiku § 11 lõike 4 ja § 12 lõike 5, tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5 alusel ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks” § 1 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel. § 1. Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ muutmine Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametit“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit“; 2) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : „ (1 1 ) Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine tagamaks kasutuses olevate elektripaigaldiste tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus .“; 4) paragrahvi 12 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Enesekontrolli rakendava isiku asjakohane juhtimissüsteem peab käsitlema elektripaigaldiste kasutusele võtmise ja kasutamise korda, elektripaigaldise käidu-, hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda, tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, käidu- ja hooldustoiminguid, juhuvalimi valiku põhimõtteid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab anda hinnangu selle rakendamisega kaasnevale käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile vähemalt samaväärsele tasemele. (3) Enesekontrolli puhul peab arvestama elektripaigaldisele ja selle kontrollimisele kohalduvaid sisulisi nõudeid. Enesekontrolli toiminguid võivad teostada selleks vastavat kompetentsust omavad isikud. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse enesekontrolli süsteemi toimivuse dokumentatsioon ja teavita takse elektripaigaldistest, millele rakendatakse enesekontrolli. “ ; 5 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhuvalimi valiku põhimõtted peavad olema dokumenteeritud. Juhuvalim peab olema arvuliselt küllaldane, et selle põhjal oleks võimalik hinnata enesekontrolli toimivust elektripaigaldiste , millele rakendatakse enesekontrolli , suhtes. Juhuvalimi valiku aluseks võivad olla elektripaigaldiste liigid või parameetrid. Juhuvalimi alusel tehtavaid elektripaigaldise korralisi auditeid teosta takse iga-aastaselt.“. § 2. Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruses nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „( 10 ) Surveseadmestik on tootja poolt mitmest surveseadmest ühendatud kogum, mis moodustab funktsionaalse terviku.“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 1 järgmises sõnastuses: „7 1 ) maapealne küttegaasi surveseadmestik, mille surveanumate ja balloonide summaarne töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500 ; “; 3 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine tagamaks kasutuses olevate seadmete tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus .“; 4) paragrahvi 10 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Enesekontrolli rakendava isiku asjakohane juhtimissüsteem peab käsitlema seadme kasutusele võtmise ja kasutamise korda, seadme hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda, tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, käidu- ja hooldustoiminguid, juhuvalimi valiku põhimõtteid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab anda hinnangu selle rakendamisega kaasnevale käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile vähemalt samaväärsele tasemele. (3) Enesekontrolli puhul peab arvestama seadmele ja selle kontrollimisele kohalduvaid sisulisi nõudeid. Enesekontrolli toiminguid võivad teostada selleks vastavat kompetentsust omavad isikud. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse enesekontrolli süsteemi toimivuse dokumentatsioon ja teavita takse seadmetest, millele rakendatakse enesekontrolli.“; 5 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhuvalimi valiku põhimõtted peavad olema dokumenteeritud. Juhuvalim peab olema arvuliselt küllaldane, et selle põhjal oleks võimalik hinnata enesekontrolli toimivust seadmete, millele rakendatakse enesekontrolli , suhtes. Juhuvalimi valiku aluseks võivad olla seadmete liigid või parameetrid. Juhuvalimi alusel tehtavaid seadmete korralisi auditeid teosta ta kse iga-aastaselt.“ ; 6 ) paragrahvi 12 lõi k e 1 tabeli s asendatakse sõnad „ Maapealne küttegaasi surveanum “ sõnadega „Maapealne küttegaasi surveanum ja maapealne küttegaasi surveseadmestik“ ; 7) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tabeli“ sõnadega „punktis 2.1 nimetatud maapealsele küttegaasi surveanumale ja maapealsele küttegaasi surveseadmestikule ning“; 8 ) paragrahvi 12 lõikes 8 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametit“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit“. § 3. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 19 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „100“ arvuga „200“ . § 4. Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ § 1 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „ Kui vaba ruumi olemasolu ei ole võimalik tagada, kasutatakse muljumisohu välistamiseks muid ehitusloa menetlemise käigus välja selgitatud võimalikke abinõusid . “. § 5 . Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „( 4 1 ) Numbri- ja sagedusloa kohta esitab andmed andmekogusse numbri- ja sagedusloa taotleja .“ ; 2 ) määruse lisa punkt 3.1 sõnastatakse järgmiselt: „ 3.1. taotleja/ loa omaniku nimi/ ärinimi, isikukood/ äriregistri kood ja kontaktandmed; “; 3) määruse lisa punkt 3.4 sõnastatakse järgmiselt: „ 3.4. taotluse esitamise/loa andmise k uupäev ja otsuse number; “. § 6. Määruse jõustumine Paragrahvi 5 punkt 1 jõustub 1. veebruaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ando Leppiman delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või arvamuse esitaja Eelnõu määrus, paragrahv, lõige, punkt Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, mittearvestamise põhjus Siseministeerium määrus nr 87 § 15 määrus nr 87 § 16 lg 2 määrus nr 87 § 16 lg 3 Siseministeeriumil ei ole märkusi eelnõus toodud muudatuste kohta, kuid kuna määrusi muudetakse, teeme ettepaneku vaadata üle mõned majandus- ja taristuministri 3.07.2015. a määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87) kehtivad sätted, mis on praktikas probleeme põhjustanud. 1. Määruse nr 87 § 15 sätestab üldnõuded mahuti paigaldamisele. Standardis EVS 812-5:2014 (Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus) on viidatud, et gaasimahuti tuleb paigaldada selliselt, et selle otspinnad oleks suunatud hoonetest eemale (p 7.9.4). Praktikast tulenevalt ei pöörata sellele kahjuks tähelepanu. Antud standardit ei saa ka aluseks võtta objekti puhul, kuhu paigaldatakse lihtsalt gaasimahuti (näiteks viljakuivati või tootmishoone juurde gaasimahuti). Leiame, et selguse mõttes võiks sarnane nõue olla sätestatud määruses. See tähendab, et nõue kehtiks kõikide mahutite osas, va minimahutid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada § 15 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Mahuti, välja arvatud minimahuti, tuleb paigaldada selliselt, et selle otspinnad oleksid suunatud hoonetest eemale.“. 2. Määruse nr 87 § 16 lõige 2 sätestab mahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest. Loetelu puudutab üksikelamuid, korterelamuid, raviasutusi, koole, hotelle jne. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015.a. määrus nr 51 (edaspidi määrus nr 51) sätestab ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Juhime tähelepanu, et väliste objektide loetelust (määrus nr 87 § 16 lõige 2) puuduvad näiteks büroohoone, lasteaed, spordihooned, enama korteriga elamud jne. Päästeametil on praktikas olnud probleeme seoses sellega, et loetelu määruses nr 87 ei sisalda kõiki määruses nr 51 toodud ehitisi. Näiteks on olnud probleeme, kus vedelgaasimahuti lähedusse jääb objekte, mida määruse nr 87 tabelis ei ole kajastatud. Sellisel juhul on praktikas lähtutud sarnasest kasutusviisist (nt lasteaia puhul on lähtutud koolist, büroohoone puhul kaubanduskeskusest jne). Eeltoodust tulenevalt ja selguse mõttes teeme ettepaneku kaaluda määruse täiendamist sättega (või tabeli täiendamist märkusega), mis ütleks, et § 16 lõikes 2 toodud tabelis nimetamata hoonete puhul tuleb lähtuda sarnasest kasutusviisist. Alternatiivselt oleks võimalik ka määruses täpsustada/täiendada väliste objektide loetelu, et see oleks kooskõlas määrusega nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”. 3. Määruse nr 87 § 16 lõige 3 sätestab, et mahutite minimaalseid kauguseid välistest objektidest võib ehitusprojektis vähendada, kui ehituslike kaitsekonstruktsioonidega vähendatakse tekkivaid mõjusid. § 16 lõikes 2 on kaks tabelit – ühel juhul, kui mahuti on maa peal ning teisel juhul, kui mahuti on viidud maa alla või maapinnaga kaetud. § 16 lõike 3 alusel võib lõikes 2 sätestatud ohutuid kauguseid muuta mõlemal juhul. Leiame, et vajab täpsustamist, milliste mahutite ohutuid kauguseid võib vähendada. Kas vähendada võib nii maapealsete kui ka maa - aluste ja maapinnaga kaetud mahutite kaugusi? Päästeameti hinnangul võiks mahuti maa alla viimine/maapinnaga katmine olla viimane meede, st lõikes 2 olevaid ohutuid kauguseid, mis on seotud maa-aluse/maapinnaga kaetud mahutitega enam vähendada ei tohiks (plahvatuse korral ei oleks maa-alusest mahutist väiksema vahemaa tõttu kasu, st kui praeguste vahemaadega suudab maapind plahvatuse mõju vähendada, siis väiksem vahemaa seda enam ei taga). Seoses sellega teeme ettepaneku täiendada § 16 lõiget 3 lausega, mis sätestaks, et §-s 2 toodud maa-aluste ja maapinnaga kaetud mahutite kaugusi ei tohi vähendada. Mittearvestatud ja selgitatud. Mahuti projekteerimisel lähtutakse standardites toodust. Lisaks on oluline mahuti asukoht ja tema kaugus ehitistest . T eatud kaugusel olevate hoonete suhtes ei ole võimalik mahutit selliselt paigaldada, et otspinnad oleksid suunatud ehitistest eemale, mistõttu ei saa pakutud sõnastusettepaneku ga arvestada . Mittea rvestatud ja selgitatud. Juhime tähelepanu, et loetelus on toodud nii ridaelamu kui ka korterelamu, mis mõlemad klassifitseeruvad enama korteriga elamuks. Määruse nr 87 § 16 lg-s 2 toodud objektide loetelu koostamisel võeti aluseks Soomes kehtivad nõuded ning püüti need integreerida Eesti õigusesse, arvestades sealjuures Eestis kehtivat ehitiste kasutamise otstarvete loetelu. Üks ühele E esti ehitiste kasutamise otstarvete loetelu määruse nr 87 § 16 lg 2 tabeli koo stamisel aluseks ei võetud, kuna loetelu oleks läinud ebamõistlikult pikaks ja igakordsel ehitiste kasutamise otstarvete muutumisel, tuleks muuta ka määrust nr 87. Tulenevalt eeltoodust ei täiendata määruse nr 87 § 16 lg-s 2 toodud väliste objektide nimekirja. Määruse rakendamisel, kui loetelus ei ole nimetatud objekti toodud, tuleb lähtuda sarnase kasutusviisiga objektile ettenähtud vahemaadest. Mittearvestatud ja selgitatud. Jah, ehitusprojektis võib vähendada nii maapealsete kui ka maa-aluste ja maapinnaga kaetud mahutite minimaalseid kaugusi, kui ehituslike kaitsekonstruktsioonidega vähendatakse süttimata gaasilekkest, gaasipilve plahvatusest, põleva gaasi soojuskiirgusest ja mahuti rebenemisest tekkivaid mõjusid Tänapäeval on ka maa-aluste ja maapinnaga kaetud mahutite puhul võimalik kasutada mitmeid ehituslikke kaitsekonstruktsioone (nt täiendava plaadi paigaldamine või seina ehitamine) , mistõttu ei ole mõistlik kauguste vähendamist kitsendada ja lubada seda rakendada üksnes maapealsete mahutite korral. Tehnoaudit OÜ Seletuskiri Seletuskiri Seletuskiri määrus nr 86 § 3 lg 2 p 3 määrus nr 86 § 7 lg 2 määrus nr 86 lisa 1. Seletuskirja m ääruse nr. 17 § 4 punkt 1 tuleks kasutada terminid „madaldatud “ üle- ja alaosaga lift. 2. Vabaruum on võimalik erinevalt tõlgendada ja hõlmab mitu aspekti. Allpool on pilt EN81-20 , kus joonisel „X- ga märgistatud ohutuskuup kõrgusega 1m, ohutuskaugus kabiinireelingu ja lae vahel „D, kabiini katusel asuvate seadmete ning lae vahel „B ja „A. Selguse loomiseks teeme ettepaneku lisada seletuskirja üks variantidest: * viide asjakohasele harmoneeritud standardile EN81-20, kus on täpselt kirjeldatud , mis on kabiini ülemine ja alumine piirasendid ning muud nõuded vabaruumidele. * Fikseeritud vabaruumi mõõdud kui kabiin asub ülemise või alumises piirasendis. 3. Mida tähendab seletuskirja m ääruse nr 17 § 4 punkt 1 eriolukord ja selle kooskõlastamise viis („mida üldjuhul uute ehitiste puhul ei tehta ja mida tuleks kasutada üksnes eriolukordades). Eriolukorra kasutamise väärkasutamise piiramiseks teeme ettepaneku lisada seletuskirja info TTJA-d kaasamisest eriolukordade kooskõlastamiseks. Liftišahti projekti kooskõlastamine enne hoone kasutusloa väljastamist , kuna see otseselt puudutab lifti vastavushindamist , siis teeks ime ettepaneku ka määruse nr 17 muutmiseks. Mittearvestatud ja selgitatud. Seletuskirja koostamisel lähtuti kehtivast õigusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/33/EL, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta , sätestatust . Lisaks ei ole arvamuse andja põhjendanud, miks täiendus vajalik on, mistõttu jäetakse käesolev ettepanek arvestamata . Arvestatud. Seletuskirja täiendatud järgmises osas „ Lifti paigaldamisel võib aluseks võtta standardi EN 81-20 (Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kaupade transpordiks mõeldud liftid. Osa 20: Sõidu- ja kaubaliftid). “. A rvestatud osaliselt ja selgitatud. Seletuskirja täiendati , et eriolukord on n äiteks juhul, kui lifti šahti mõõtmed ei võimalda tagada vaba ruumi. Nõustume, et liftide erilahenduste kasutamisel, tuleb see kooskõlastada ehitusloa menetluse käigus kohalike omavalitsustega, kes ehituslube väljastavad. Seetõttu edastame kõikidele kohalikele omavalitsustele täiendav alt kõnesoleva muudatuse info ja selgitused. Mittearvestatud ja selgitatud. Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt võib ühes hoones olla nii esimese liigi kui ka teisi liigi elektripaigaldis i , sõltumata korruste arvust . Ravipaigaldiste liigitamisel tuleb lisaks viidatud majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015 a. määruse nr 86 § 3 l g 2 p -le 3 arvestada ka sama paragrahvi l g 3 p -s 2 toodut - ravihoo nes asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi paigaldis ja mida toidetakse eraldi kaabliga hoone liitumispunktist või peajaotuskeskusest. Seega, kui eelnimetatud tingimus on täidetud, on võimalik ka haigla s paigaldada korruse kaupa teise liigi elektripaigaldisi. Mittearvestatud ja selgitatud. Antud juhul on tegemist kahe juriidilise isiku vahel eraõigusliku suhtega, mida reguleerib ettevõtjate vahel sõlmitud leping, see tõttu seda ka määruses nr 86 § 7 lg-s täiendavalt ei reguleerita. Mittearvestatud ja selgitatud. E ttepanekuga seate kohustuse ohutustehniliste mõõtmiste teostajale ning sellisel juhul tuleb see sätestada määruses mitte määruse lisas . Teadaolevalt on s ektoris tegutsevad ettevõtjad sõnastusettepanekus toodud nõudest teadlikud ja järgivad seda ning samuti on see info olemas T arbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendis. Kuna tegemist on uue sisulise ettepanekuga, m is tuleb kõikide huvirühmadega kooskõlastada, siis käesoleva eelnõu muudatustest jätame eel nimetatud ettepaneku välja. Lisame esitatud sõnastusettepaneku järgmisel aastal plaanitavate muudatuste nimekirja. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Ettevõtjate Liidu kolm ettepanekut: 1. Elektripaigaldiste liigitus, kus ühes hoones on I ja II liiki elektripaigaldisi, siis tänane sõnastus sellist olukorda ei luba ja on vaja TTJA mingit aktsepteeringut . Selle asemel võiks sõnastust muuta nii, et saaks selliselt ka projekteerida ja ehitada ilma probleemideta. §3. Elektripaigaldiste liigitus Senine sõnastus: Täpsustada (2) 3) haiglas või muus ravihoones, … ja 4) raviruumis, … . Praktikas on jagatud ka haiglahoone vastavalt kasutusotstarbele I ja II liigiks. Ravikorrused I liik, hooldushaigla korrused II liik. Määruse praegune tekst seda otse lugedes ei võimalda. TTJA on aga praktikas sellist haiglahoone jagamist aktsepteerinud. Probleem ennekõike olemasolevate suurte rajoonihaiglate hoonetega, kus on muudetud otstarvet. Täiendatud sõnastus: 3) haiglas, muus ravihoones või selle korrusel, kus raviruumides võidakse kasutada … 2. Konkreetselt on probleeme auditiks esitatud dokumentidega, sest paigaldaja poolt esitatuna tihti pole need asjakohased. Samas auditi tegija nende õigsust ei pea ega alati saagi kontrollida. Kui kuskil esineb probleeme, siis lõppkokkuvõttes vastutust pole. Näiteks seadme või materjali tootja esitab tõendamata vastavusdeklaratsiooni. Lisada § 7. Auditiks esitatavad andmed ja dokumendid lõik: 10) Dokumentide esitaja vastutab nende asjakohasuse ja õigsuse eest. 3. Määruse lisa, elektripaigaldiste mõõtmiste näidisloetelu ei sisalda täna päikeseelektrijaamade alalisvoolu poole mõõtmisi. Täiendada määruse lisa, kus on esitatud elektripaigaldiste mõõtmiste näidisloetelu, päikeseelektrijaamade alalisvoolu poole mõõtmistega. TTJA juhendisse on vastav lisa tulemas. II. Elektripaigaldiste mõõtmiste, teimide ja katsetuste näidisloetelu 3.8. päikeseelektrijaama alalisvooluahelate isolatsiooni takistus 4.8 päikeseelektrijaama alalisvoolu osas polaarsuskatsetus, ühenduskooste katsetus, moodulijada (stringi) tühijooksupinge mõõtmine, moodulijada (stringi) lühis- või töövoolu mõõtmine ja kaitse- ja lülitusaparaatide ning inverteerite talituskatsetused. P 3.8 nö ohutustehniline mõõtmine ja teostab akrediteeritud labor või tunnistatud mõõtja. P 4.8 talitlusmõõtmised ja võib teostada ka ehitaja ise, kui on pädev ja omab sobivaid mõõteseadmeid. Mõlemas punktis loetletud mõõtmised dokumenteeritakse. 28 .12 . 2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse „ Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määrust nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määrus t nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ , 27. veebruari 2015 . a määrust nr 17 „ Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded “ ja 19. märtsi 2020 . a määrust nr 5 „ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus “. M ajandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrus e nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ ( edaspidi määrus nr 86 ) ja 16. juuli 2015. a määrus e nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ ( edaspidi määrus nr 95 ) muudatuste põhjuseks on seadme ohutuse seaduse ( edaspidi SeOS ) § 8 lg 3 muudatus, mille kohaselt võib auditi toiminguid asendada enesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Seetõttu tuleb täpsemad enesekontrolli tingimused sätestada elektripaigaldisele määruses nr 86 ja seadmetele SeOSi tähenduses määruses nr 95. Lisaks täiendatakse m äärus t nr 9 5 auditikohustuse nõu de seadmisega teatavate le surveseadmestike le . M ajandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrus t nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ ( edaspidi määrus nr 87 ) muudetakse, kuna mahutite vesikustutussüsteemidele (veevõtukohtadele) on täpsemad nõuded kehtestatud siseministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “. M ajandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määrus es nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ( edaspidi määrus nr 17 ) tehtav muudatus puudutab olemasolevates ehitistes paiknevate liftide ohutusnõuete täpsustamist. M ajandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrus es nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ ( edaspidi määrus nr 5 ) tehakse muudatused, mis on seotud sagedus- ja numbriluba de menetl use üleviimisega majandustegevuse registri st TTJA järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS ) . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected] ). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ( tel: 715 3403 , e-post : [email protected] ). Määruse §-de 1 , 2 ja 4 osas konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna elektriohutuse eksper di Meelis Kärdi (tel: 667 216 , e-post: [email protected] ), surveseadme te ja -paigaldis te peaspetsialisti Maanus Urbi (tel: 667 2177 , [email protected] ) ja tõsteseadmete peaspetsialisti Reino Bürklandiga (tel : 667 2173 , [email protected] ). Määruse eelnõu § 3 ja sellekohase seletuskirja sisendi andis Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksper t Reelika Kuusi k (tel: 5193 9475, [email protected] ) . Määruse eelnõu § 5 ja sellekohase seletuskirja sisendi andis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusnõunik Mariann Salomets (tel: 667 2037 , e-post: [email protected] ) . 1.3. Märkused Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja kuna tööstuse valdkond kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 kohaselt tehakse määruses nr 86 järgmised muudatused: Punktiga 1 asendatakse § 6 lõike 2 viide Tehnilise Järelevalve Ametile ( edaspidi TJA ) viitega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ( edaspidi ka TTJA ) , kuna Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendati 2019. a alguses ning loodud asutus kannab nime Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 3, kuna ettevõtjal on edaspidi elektripaigaldiste kontrollimiseks võimalik kasutada enesekontrolli asjakohast juhtimissüsteemi (määruse nr 86 § 12), mis asendab lg-s 3 nimetatud võrguettevõtja poolt elektripaigaldise korralise auditi läbiviimist. Audit i viib läbi kolma s osapool, kes on selleks sertifitseeritud ja enesekontrolli saab läbi viia üksnes ettevõte, kes omab selleks asjakohast juhtimissüsteemi, mis on sertifitseeritud akrediteeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuse poolt . Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõi kega 1 1 sõnastust. Lõikes 1 1 kehtestatakse termin „enesekontrolli süsteemi toimivus“, et oleks selge, mida enesekontrolli süsteemi toim i vus endast kujutab ja ettevõtted saaksid seda soovi korral rakendada . Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine , tagamaks kasutuses olevate elektripaigaldiste tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus. Punktiga 4 täiendatakse § 12 lõigete 2-4 sõnastust . Lõike 2 kohaselt peab enesekontrolli rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem sisaldama käitlemise toiminguid (tehniline kontroll, korrashoid jne) sellise põhjalikkusega, et hinnata selle vastavust samaväärselt auditiga. Muudatusega asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteem asjakohase juhtimissüsteemiga . A ja jooksul on elektrivaldkonda lisandunud mitmeid juhtimissüsteeme, mistõttu ei ole mõistlik enesekontrolli toiminguid piirata , lubades kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi. Tulevikus peab asjakohane juhtimissüsteem käsitlema täiendavalt elektripaigaldiste kasutusele võtmise ja kasutamise korda, elektripaigaldise käidu-, hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda ning käidu- ja hooldustoiminguid ning selgitatud peab olema, millest lähtutakse juhuvalimi tegemisel. Elektripaigaldiste kontrollimise toimingu te , puuduste tuvastami s e ja kõrvaldami se osas jäävad nõuded samaks. Oluline on, et rakendades asjakohast juhtimissüsteemi , suudab ettevõtja anda hinnangu määruses nr 86 toodud auditiga samaväärsel tasemel. Lõige 3 sõnastatakse ümber ning õigusselguse huvides moodustatakse ühest lausest kaks . Ka edaspidi tuleb enesekontrolli tehes arvestada elektripaigaldise ja selle kontrollimise sisuliste nõuetega ning toiminguid tohivad läbi viia vastava kompetentsusega isikud , näiteks hooldajal peavad olema käidu oskused ja kontrollijal auditi tegija teadmised . Lõige 4 sõnastatakse ümber sarnaselt lõikele 3, et oleks tagatud parem õigusselgus ning parandatakse viide Tehnilise Järelevalve Ametile ja asendatakse T TJA- ga . Nii nagu kehtiva õiguse kohaselt, tuleb ka tulevikus TTJA- le esitada enesekontrolli dokumentatsioon ja välja tuua, millistele elektripaigaldistele enesekontrolli rakendatakse. Ettevõtja võib e nesekontrolli rakendada peale seda , kui TTJA on teadmiseks võtnud enesekontrolli toimivuse süsteemi dokumentatsiooni ja seadmete loetelu, millele enesekontrolli rakendatakse . Punktiga 5 täiendatakse § 12 l õikega 6 ning sätestatakse juhuvalimi valiku põhimõtted, mis on vajalikud nõuetekohaseks enesekontrolli rakendamiseks. Juhuvalim i aluseks võetavate elektripaigaldiste hulk peab olema piisav, et hinnata enesekontrolli toimivust. See on seotud ettevõttes olevate elektripaigaldiste arvuga : kui tegemist on väiksema ettevõttega ja seal on vähem elektripaigaldisi, siis on ka juhuvalim isse võetavate elektripaigaldiste arv väiksem. Juhuvalimi aluseks võib ettevõtja võtta elektripaigaldiste liigid, tehnilised näitajad, sh vanuse, kasutustingimused. Ka juhuvalimi alusel läbiviidavaid elektripaigaldiste korralisi auditeid tuleb teostada sagedusega kord aastas sarnaselt elektripaigaldiste korraliste auditite sagedusele. Määruse § 2 kohaselt tehakse määruses nr 95 järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõikega 10, kus sätestatakse surveseadmestiku termin. Termini sisustamise l on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv i 2014/68/EL, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta , artikli 2 punktis 6 toodud mõiste „seadmestik“. Seega on surveseadmestik tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku . Mõiste „surveseadmestik“ võetakse riigisiseselt kasutusele, kuna teatud juhtudel käsitle vad ettevõtjad surveseadmestikke gaasipaigaldistena, mis tähendab , et korralise auditi puhul viiakse läbi üksnes kasutuskontroll , tegemata jäävad visuaalne vaatlus ja survekatse . Paralleelselt on olukordi, kus surveseadmestikke käsitletakse ka surveseadmetena ning siis tuleb läbi viia korralise auditi käigus nii kasutuskontroll, visuaalne uurimine kui ka survekatse. Vältimaks tulevikus erinevaid tõlgendamisi, on mõistlik sätestada nõuded surveseadmestikele, mistõttu on vajalik sisustada ka surveseadmestiku mõiste. Punktiga 2 täiendatakse § 6 lg 1 p-ga 7 1 , mille kohaselt edaspidi on a uditi kohustusega seade maapealne küttegaasi surveseadmestik, mille surveanumate ja balloonide kogumi summaarne töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500 . Nimetatud s urveseadmestikule korralise auditikohustuse seadmise laiem e esmärk on tagada üldine ohutuse kõrge tase sarnaselt surveseadmete osas kehtivatele nõuetele ja et tulevikus ei tekiks olukordi, kus surveseadmestikke saab käsitleda gaasipaigaldistena ning läbi viiakse üksnes kasutuskontroll i . Auditikohuste seadmisega tuleb surveseadmestikule edaspidi teha iga 2 aasta tagant kasutuskontroll ning visuaalne uurimine kui ka survekatse 12 aasta tagant. Punktiga 3 täiendatakse § 10 lõi kega 1 1 . Lõikes 1 1 kehtestatakse termin „enesekontrolli süsteemi toimivus“ sarnaselt määrusele § 86 , et oleks selge, mida enesekontrolli süsteemi toimivus endast kujutab ja ettevõtted saaksid seda soovi korral seadmete valdkonnas rakendada . Ainuke erinevus määruse 86 § 10 lg-s 1 1 tooduga on, et elektripaigaldiste asemel on tegemist seadmetega, mille tehniline korrasolek ja ohutus tuleb tagada. Punktiga 4 muudetakse § 10 lõigete 2-4 sõnastust. Lõike 2 kohaselt peab enesekontrolli rakenda va isiku kvaliteedijuhtimissüsteem, sarnaselt määruses nr 86 toodule, sisaldama käitlemise toiminguid (tehniline kontroll, korrashoid jne) sellise põhjalikkusega, et hinnata selle vastavust samaväärselt auditiga. Muudatusega asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteem asjakohase juhtimissüsteemiga . A ja jooksul on lisandunud ka seadmete valdkonda juurde mitmeid juhtimissüsteeme, mistõttu ei ole mõistlik enesekontrolli toiminguid piirata , lubades kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi. Tulevikus peab asjakohane juhtimissüsteem käsitlema täiendavalt seadmete kasutusele võtmise ja kasutamise korda, seadmete hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda ning käidu- ja hooldustoiminguid ning selgitatud peab olema, millest lähtutakse juhuvalimi tegemisel. Seadmete kontrollimise toimingu te , puuduste tuvastamis e ja kõrvaldamis e osas jäävad nõuded samaks. Oluline on, et rakendades asjakohast juhtimissüsteemi, suudab isik anda hinnangu määruses nr 95 toodud auditiga samaväärsel tasemel. Lõige 3 sõnastatakse ümber ning õigusselguse huvides moodustatakse ühest lausest kaks . Ka edaspidi tuleb enesekontrolli tehes arvestada seadmete ja selle kontrollimise sisuliste nõuetega ning toiminguid tohivad läbi viia vastava kompetentsusega isikud, näiteks seadme monteerijal on olemas vastav kompetents ja hooldajal käidu oskused. Lõige 4 sõnastatakse ümber sarnaselt lõikele 3, et oleks tagatud parem õigusselgus ning parandatakse viide Tehnilise Järelevalve Ametile ja asendatakse TTJA- ga . Nii nagu kehtiva õiguse kohaselt, tuleb TTJA- le ka edaspidi esitada enesekontrolli dokumentatsioon ja välja tuua, millistele seadmetele enesekontrolli rakendatakse. Ettevõtja võib enesekontrolli rakendada peale seda, kui TTJA on teadmiseks võtnud enesekontrolli toimivuse süsteemi dokumentatsiooni ja seadmete loetelu, millele enesekontrolli rakendatakse. Punktiga 5 täiendatakse § 10 lg 6 ning sätestatakse juhuvalimi valiku põhimõtted, mis on vajalikud nõuetekohaseks enesekontrolli rakendamiseks sarnaselt määruse s nr 86 sätestatule . Juhuvalimi aluseks võetavate seadmete hulk peab olema piisav, et hinnata enesekontrolli toimivust. See on seotud ettevõttes olevate seadmete arvuga, kui tegemist on suurema ettevõttega ja seal on rohkem seadmeid, on ka juhuvalimisse võetavate seadmete arv suurem. Juhuvalimi aluseks võib ettevõtja võtta seadmete parameetrid, nt tehnilised näitajad, kasutustingimused. Ka juhuvalimis aluseil läbiviidavaid seadmete korralisi auditeid tuleb teostada sagedusega kord aastas sarnaselt seadmete korraliste auditite sagedusele. Punktiga 6 täiendatakse § 12 lg 1 tabeli „s urveseadme korralise auditi sagedus “ punkti 2.1. maapealse küttegaasi surveseadmestikuga. Kõnesolev muudatus on tingitud surveseadmestikele auditikohustuse seadmisest, millest oli juttu seletuskirja määruse § 2 punktides 1 ja 2. Edaspidi tuleb maapealsetele küttegaasi surveseadmestikele sarnaselt maapealsetele küttegaasi surveanumatele auditi käigus läbi viia kasutuskontroll iga 2 aasta tagant ning visuaalne uurimine kui ka survekatse iga 12 aasta tagant. Punktiga 7 täiendatakse § 12 l õige t 2 ja kehtestatakse nõue, et tulevikus ei tehta ka maapealsele küttegaasi surveanumale /surveseadmestikule sarnaselt maa-alusele küttegaasi surveanumale visuaalset uuringut, kui mahuti seisukorda saab kontrollida teiste katsemeetoditega ega ka survekatset, kui anuma tihedus ja tugevus on tõestatud teiste katsemeetoditega. S enini võis visuaalse uuringu ja survekatse jätta tegemata maa-aluste küttegaasi surveanumate puhul, kuid aja jooksul on ka maapealsete küttegaasi surveanumate /surveseadmestike kontrollimeetmete võimalused laienenud . Seetõttu ei ole mõistlik kontrollimeetmeid üksnes maa-aluste küttegaasi surveanumatega piirata. Kui tootja juhises alternatiivsete meetmete võimaluste rakendamist ette ei näe, siis kõnesolevat erisust kasutada ei saa. Punktiga 8 asendatakse § 12 lg 8 teises lauses viide TJA- l e viitega TTJA- le , mille kohaselt peab auditi tegija teavitama TTJA-d surveseadmest, kus auditi toimingute sagedus määratakse hoolduskavaga. Määruse § 3 kohaselt tehakse määruses nr 87 järgmi ne muudatu s : M uudetakse § 19 lg 3 p 1 , mille kohaselt edaspidi ei pea vesikustutussüsteemi (nimetatakse ka veevõtukoht) paigaldama, kui mahutist või mahutigrupist 200 meetri raadiuses on tuletõrje veevõtukoht ja mahuti või mahutigrupi kaugus välisest objektist ületab määruse nr 87 § 16 l g- s 2 sätestatud minimaalseid vahekauguseid vähemalt kolm korda . Kehtiva õiguse kohaselt ei pea vesikustutussüsteemi paigaldama, kui tuletõrje veevõtukoht on 100 meetri raadiuses. Ettenähud vahemaa muutu b 2 korda suuremaks seetõttu, et 18 veebruaril 2021. a võeti vastu siseministri määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “ ( edaspidi määrus nr 10 ) , mis sätestab mh nõuded veevõtukohale. Veevõtukohana käsitletakse ka vesikustutussüsteemi. M ääruse nr 10 § 6 lg 1 kohaselt peab veevõtukoht ü ldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et v eevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel , see tõttu o n vaja kõrvaldada vastuolu kõnesoleva lõike ja määruse nr 87 § 19 lg 3 p 1 vahel ning asendada 100 meetrit 200 meetriga. Ühtlasi on eelnimetatud muudatusel positiivne mõju ettevõtlus ele , sest nõutud vahemaa nõue muutu b leebemaks. Määruse § 4 kohaselt tehakse määruses nr 17 järgmi sed muudatus ed : Punktiga 1 muudetakse § 1 lg 3 teine lause , mida tõlgendati kahte moodi. Kehtiva õiguse kohaselt peab lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas olema vaba ruum, mis välistab kabiini ülemises või alumises piirasendis muljumisohu ning kui vaba ruumi olemasolu ei ole võimalik tagada, tuleb võimalik muljumisoht välistada teisi kohaseid abinõusid rakendades. Selline sõnastus on tekitanud olukorra, kus Eestis projekteeritavate majade kõrgusest võetakse maksimum ja vaba ruumi lifti jaoks ette ei nähta ning paigaldatakse nn üleosaga lift, mida üldjuhul uute ehitiste puhul ei tehta ja mida tuleks kasutada üksnes eriolukordades (nt lifti šahti mõõtmed ei võimalda tagada vaba ruumi olemasolu ) . Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/33/EL, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (edaspidi lifti direktiiv) lisa I punkt 2.2 kohaselt peab lift olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et liftikabiini ühes piirasendis asumisel oleks välistatud muljumisoht. Mainitud eesmärk saavutatakse piirasendite taga paikneva vaba ruumi või ohutusruumi abil. Lifti paigaldamisel võib aluseks võtta standardi EN 81-20 ( Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kaupade transpordiks mõeldud liftid. Osa 20: Sõidu- ja kaubaliftid ). Kui liikmesriigid annavad selleks eelneva nõusoleku, võib eriolukordades siiski rakendada nimetatud ohu ärahoidmiseks muid sobivaid vahendeid, eriti olemasolevates ehitistes, kus kirjeldatud lahendust ei ole võimalik kasutada. Seetõttu muudetakse § 1 lg 3 teine lause ning edaspidi tuleb ehitusloa menetlemise käigus välja selgitada võimalikud abinõud, mis välistavad lifti kabiini muljumisohu kabiini ülemises või alusemis piirasendis. Määruse § 5 kohaselt tehakse määruses nr 5 järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 6 lõikega 4 1 , mille kohaselt esitab numbri- ja sagedusloa taotleja taotletava numbri- ja sagedusloa andmed JVIS-e andmekogusse , mis JVIS-e põhimääruses on hõlmatud § 4 lg 1 p-ga 3 (lubade andmestik) . JVIS - sse luuakse numbri- ja sagedusloa taotlejatele kliendisõbralik interaktiivne kasutajaportaal suhtlemiseks TTJA - ga . Sagedus- ja numbriloa andmise või andmisest keeldumise/muutmise/pikendamise tehakse kindlaks määratud juhtudel (nt lubade puhul, millel on võimalik rakendada automaatse pikendamist) registrikandena . Sellisel juhul tehakse otsus etteantud kriteeriumide järgi, mille de le vastamisel saab taotleja taotluse esitamisel koheselt infosüsteemi poolt registrikandena genereeritud otsus e . Juhul, kui taotluse lahendamine vajab täiendavaid toiminguid (taotletud ressursi väljastamine vajab kooskõlastusi, koordineerimist, leviarvutusi vms) , menetleb taotlust ametnik ning vormistab infosüsteemis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse. Infosüsteemi poolt genereeritud haldusaktidele ei lisata digiallkirja , vaid e-tempel. Punkti de ga 2 ja 3 täiendatakse määruse lisas punkti 3 tulenevalt määruse nr 6 punktis 1 toodud muudatusest. Lubade andmestikku loetelu punkti 3.1 lisatakse juurde taotleja/ loa omaniku nimi ja isikukood, kuna numbri- ja sageduslube võivad taotleda ka füüsilised isikud. Punkti 3.4 täiendatakse taotleja poolt esitatud taotluse esitamise kuupäevaga, kuna korrektse taotluse korral genereerib infosüsteem kindlaks määratud juhtudel numbri- või sagedusloa ning sellisel juhul on oluline teada loa taotluse esitamise kuupäeva, mis on aluseks otsuse tegemisel väljastada luba automaatselt. Määruse § 6 kohaselt jõustub määruse eelnõu § 5 punktis 1 sätestatu , mille kohaselt numbri- ja sagedusloa kohta esitab andmed andmekogusse numbri- ja sagedusloa taotleja , 2022. aasta 1. veebruaril . Numbri- ja sagedusloa puhul on tegemist ressursiloaga, mida väljastatakse elektroonilise side seaduse alusel ning kuna majandustegevuse registris, kus praegu k uni 1. veebruarini 2022. aastal menetletakse ka numbri- ja sageduslube , väljastatakse üldjuhul lube teenuse osutamisele, on mõistlik eelnimetatud load üle viia JVIS- sse . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/68/EL, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta , kust võeti üle termin „seadmestik“. Lisaks on eelnõu otsene kokkupuute Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/33/EL, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta , mille sätted olid aluseks olemasolevate ehitiste liftide ohutusnõuete täpsustamisel. 4. Määruse mõjud 1. Mõjud e kriteeriumid ja sihtrühmad Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: 1. Mõjutatud sihtrühma suurus; 2. Mõju ulatus; 3. Mõju avaldumise sagedus; 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 4 .1 Sihtrühm 1 – ettevõt ted 4 .2 Sihtrühm 2 – ettevõtted/füüsilised isikud, kes taotlevad numbri- ja sageduslube 4 . 3 Sihtrühm 3 – järelevalveasutus ed 4 .1 Sihtrühm 1 – ettevõt ted 1. E ttevõtteid, keda eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad, on suurusjärgus 100. Hõlmatud e ttevõtted tegutsevad ehituse, elektri- ja seadmete valdkonnas . Enim puudutab see ehitusettevõtjaid ja liftide paigaldajaid. Käesoleva aasta seisuga e hitatakse aastas ca 250 uut ehitist, millest 1/5 ehitatakse vähendatud üle- ja alaosaga. 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem väheoluline, välja arvatud ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kes uute hoonete ehitamisel ei saa tulevikus ehitada vähendatud üle- ja alaosaga lifte. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 jääb pigem samale tasemele nagu on kehtiva õiguse kohaselt , va ehitusettevõtja d ja liftide paigaldaja d , kelle osas mõju sageneb. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatus t e jõustumise järel kehtivad nõuded täpsustuvad . Välja arvatud ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kellele avalduv mõju on oluline, sest uute hoonete ehitamisel ei saa kasutada edaspidi vähendatud üle- ja alaosaga liftide erisust ning sellega kaasnevad ettevõtetele märgatavad majanduslikud kulud. 4 . 2 Sihtrühm 2 – ettevõtted/füüsilised isikud, kes taotlevad numbri- ja sageduslube 1. Ettevõtteid ja füüsilisi isikuid , keda kõnesole v muudatu s puuduta b , on ligikaudu 865 . 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 2 on tänastele andmetele tuginedes oluline, kuna eelnõu muudatus ega muudetakse sagedus- ja numbrilubade menetlus suures osas automaatseks. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 kasvab, kuna kõik sagedus- ja numbrilubade menetlused viiakse majandustegevuse registrist üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 2 puudub , sest määruse muudatuse jõustumise järel muutub numbri- ja sageduslubade esitamine taotleja jaoks kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks . 4 . 3 Sihtrühm 3 - järelevalveasutus ed 1. Sihtrühma 3 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet. TTJA-d puudutavad kõik määruse eelnõus toodud ettepanekud. Päästeametit puudutab määruse eelnõu §-s 3 toodud mahutite vesikustutussüsteemi nõue. Järelevalveasutuste jaoks määruse eelnõuga tehtavad muudatused nende pädevuste osas muutus i kaasa ei too . 2. Mõju ulatus sihtrühmale 3 ei muutu, kuna täpsustatakse olemasolevaid nõudeid. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 3 , ennekõike TTJA- le , võib vähesel määral suureneda , kui ettevõtted hakkavad rakendama enesekontrolli meedet elektripaigaldiste ja seadmete valdkonnas ning ne ed tuleb kooskõlastada TTJA - ga . 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 3 jaoks on madal. Pigem jääb järelevalveasutuste töökoormus samale tasemele, mis oli siiani. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid. Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda täpsustavad , ei eelda nende rakendamine märkimisväärseid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras , välja arvatu d § 6, mille kohaselt numbri- ja sagedusloa taotleja esitab numbri- ja sagedusloa kohta andmed andmekogusse alates 2022. aasta 1. veebruari st . Numbri- ja sagedusloa puhul on tegemist ressursiloaga, mida väljastatakse elektroonilise side seaduse alusel ning kuna majandustegevuse registris, kus praegu kuni 1. veebruarini 2022. aastal menetletakse ka numbri- ja sageduslube, väljastatakse üldjuhul lube teenuse osutamisele, on mõistlik eelnimetatud load üle viia JVIS- sse . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esita ti kooskõlastamiseks Siseministeeriumile eelnõude infosüsteem vahendusel. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on leitavad eelnõu seletuskirja lisa st. Määruse eelnõu esitat i arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile , MTÜ -le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus , MTÜ-le Eesti Elektritööde Ettevõtja te Liit , MTÜ-le Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ-le Eesti Elektritööstuse Lii t , MTÜ-le Eesti Gaasilii t , MTÜ-le Eesti Õliühing, MTÜ-le Eesti Keemiatööstuse Lii t , MTÜ-le Eesti Masinatööstuse Lii t , MTÜ-le Eesti Ehitusettevõtjate Liit, MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit, Inspecta Estonia OÜ -le , Tehno audit OÜ -le , Kone AS-le , Eesti Otis AS -le , ELIF AS-le , Liftitehnik OÜ -le ja Hertsog Lift OÜ -le. Arvamust avaldasid Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Tehnoaudit OÜ ning need arvamused on samuti leitavad seletuskirja lisast.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel