dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus Eesti mereala planeeringule esitatud arvamusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. jaanuar 2022
Viit
1.10-17/2022/56-1
Registreeritud
5. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13854-19 04.01.2022 Väljaminev kiri.asice421 KB

Sisu (failidest)

Priit Lepasepp Teie 08.12.2021 Sunly Wind OÜ Meie 04.01.2022 nr 15-1/3854-19 [email protected] Vastus Eesti mereala planeeringule esitatud arvamusele Austatud härra Lepasepp Täname Teid täiendava tagasiside ja arvamuse esitamise eest Eesti mereala planeeringule. Edastame allpool omapoolsed selgitused Teie poolt tõstatatud küsimustele. 1. Jääte oma seisukoha juurde, et mereala planeeringu käigus ei ole arvestatud korrektselt meretuuleparkide visuaalseid mõjusid. Kirjeldate, et võimalike visuaalsete mõjude leevendamiseks kasutatakse küll n-ö sotsiaalset puhvrit, milleks on 6 meremiili (11,1 km) rannajoonest, kuid pole hinnatud, kas see on piisav ja kas sellisest leevendusmeetmest üksi piisab. Teete ettepaneku planeeringut mitte kehtestada, vaid teostada korrektsed visualiseeringud eelneva korrektse maastiku hindamisega. Oleme jätkuvalt seisukohal, et üleriigilise mereala planeeringu käigus on planeeringu üldistusastmele vastavalt arvestatud tuuleenergeetika arendamise elluviimisel kaasnevate visuaalsete mõjudega. Juhime tähelepanu, et mõjude leevendamiseks nö sotsiaalse puhvri määramine on ainult üks meede. Lisaks sellele on sätestatud veel mitmeid meetmeid, nt eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid, otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel vaatekohtadel, kohustus tegevusloa etapis hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid jne. Leevendusmeetmed on välja töötatud koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga ja need on kooskõlastanud Keskkonnaministeerium, kes on keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) osas poliitikakujundajaks ning kelle pädevusvaldkonda kuulub Euroopa maastikukonventsiooniga seonduv. Oleme oma seisukohta põhjendanud nii 05.04.2021 kirjas nr 15-1/1667-2 kui ka 28.10.2021 kirjas nr 15-1/3854-16 ning jääme endiselt varem väljendatud seisukohtade juurde. Kõik suunised ja tingimused visuaalsete mõjudega arvestamiseks sisalduvad mereala planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.5. Rõhutame veelkord, et Eesti mereala planeering eristub käsitluse põhjalikkuse osas mitmetest naaberriikide planeeringutest, kus ei ole tuuleenergeetika arendamise visuaalseid mõjusid strateegilisel tasandil üldse käsitletud ja mis samuti lähtuvad 2014/89/EL direktiivi nõuetest. 2. Olete seisukohal, et meretuuleparkide kumulatiivsete mõjude hindamine järgmises etapis on ebaselge ja teostamatu. Toote välja, et mereala planeeringus tuleb paika Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 panna konkreetsed suunised meretuuleparkide kumulatiivse mõju hindamiseks. Nii tuleb kumulatiivset mõju hinnata nii koos kui ka eraldi, mis tähendab, et konkreetsel merealal tuleb kumulatiivse mõju hindajal võtta arvesse nii meretuuleparki, mille rajamise eeldusena mõju hinnatakse, kui ka samale merealale planeeritavate (st meretuulepargi rajamiseks on esitatud vähemalt hoonestusloa menetluse algatamise taotlus) meretuuleparkide potentsiaalseid mõjusid. Selgitame, et kumulatiivsete mõjude hindamise kohustus tuleneb nii KSH ja KMH direktiividest kui ka Loodusdirektiivist ning need kõik on integreeritud Eesti siseriiklikusse õigusesse, eeskätt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusesse. Nõustume, et juba KSH tasandil tuleb võimalike kuhjuvate mõjudega tegeleda ning sellega on mereala planeeringu täpsusastet arvestades mõjude hindamises ka tegeletud. Mõjude hindamise aruandes on välja toodud vajalikud keskkonnameetmed, mis on ühtlasi planeeringus formuleerunud suuniste ja tingimustena. KSH tasandil läbi viidav kuhjuvate mõjude hindamine on vajalik välistamaks võimalikke olulisi konflikte projekti tasandil. Kuid see ei vabasta kohustusest hinnata projekti tasandil kumulatiivseid mõjusid. Kumulatiivsete mõjude hindamisel tuleb lähtuda kättesaadavatest juhendmaterjalidest, ajahetke parimast praktikast ja kättesaadavatest andmetest. Vajadusel tuleb läbi viia ka täiendavaid uuringuid ja analüüse. Kumulatiivsete mõjude hindamiseks on Euroopa Komisjoni (1999) poolt välja antud juhend – „Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions (Kaudse ja kuhjuva mõju ning eri tegurite koosmõju hindamise juhend)”. Kõige värskemad juhised kumulatiivsete mõjude hindamiseks on leitavad Euroopa Komisjoni metoodilisest juhendist (2020) – “Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta”. Viimati nimetatud metoodilise juhendi alusel tuleb kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta muid kavasid või projekte, mis on juba lõpule viidud; heaks kiidetud, kuid veel lõpule viimata; või nõusoleku saamiseks esitatud. Samuti toob juhend välja, et juhendis nimetatud meetoditest ja mõju hindamises valitud meetoditest olenemata tuleks neid kohandada analüüsiks kättesaadava teabega ja esitada võimaluse korral kumulatiivse mõju kvantitatiivne hinnang (vt juhendi ptk 3.2.1 c) alaosa). Seega saab kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta pooleliolevates ametlikes menetlustes olevate projektide ja kavade kavandatava tegevuse infot, mille mõju hindamine on jõudnud etappi, kus on selgeks saanud tegevuse realistlikud alternatiivid ja nende võimalik mõju ja mõjuala ulatus. 3. Leiate, et ptk 5.6.5 suunise sõnastus on ebaõnnestunud, jättes mulje, justkui tuleks tuuleenergeetika arendusaladel otsida loodusobjekte, mida kaitse alla võtta. Täname tähelepanu juhtimise eest ja nõustume, et suunise sõnastus võib jätta mõneti eksliku mulje. Korrigeerime sõnastust alljärgnevalt: Tuuleenergeetika arendusaladel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse korral teostatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjenduse ja otstarbekuse ekspertiis. Ekspertiisi käigus hinnatakse mh kaitseala moodustamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning mõju Eesti kliima ja taastuvenergia eesmärkidele. 2 Täname Teid Eesti mereala planeeringu protsessis aktiivselt osalemise eest. Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel