Priit Lepasepp Teie 08.12.2021
Sunly Wind OÜ Meie 04.01.2022 nr 15-1/3854-19
[email protected]
Vastus Eesti mereala planeeringule
esitatud arvamusele
Austatud härra Lepasepp
Täname Teid täiendava tagasiside ja arvamuse esitamise eest Eesti mereala planeeringule.
Edastame allpool omapoolsed selgitused Teie poolt tõstatatud küsimustele.
1. Jääte oma seisukoha juurde, et mereala planeeringu käigus ei ole arvestatud korrektselt
meretuuleparkide visuaalseid mõjusid. Kirjeldate, et võimalike visuaalsete mõjude
leevendamiseks kasutatakse küll n-ö sotsiaalset puhvrit, milleks on 6 meremiili (11,1
km) rannajoonest, kuid pole hinnatud, kas see on piisav ja kas sellisest
leevendusmeetmest üksi piisab. Teete ettepaneku planeeringut mitte kehtestada, vaid
teostada korrektsed visualiseeringud eelneva korrektse maastiku hindamisega.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et üleriigilise mereala planeeringu käigus on planeeringu
üldistusastmele vastavalt arvestatud tuuleenergeetika arendamise elluviimisel kaasnevate
visuaalsete mõjudega. Juhime tähelepanu, et mõjude leevendamiseks nö sotsiaalse puhvri
määramine on ainult üks meede. Lisaks sellele on sätestatud veel mitmeid meetmeid, nt
eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid,
otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel
vaatekohtadel, kohustus tegevusloa etapis hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid jne.
Leevendusmeetmed on välja töötatud koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga ja
need on kooskõlastanud Keskkonnaministeerium, kes on keskkonnamõjude hindamise
(edaspidi KMH) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) osas
poliitikakujundajaks ning kelle pädevusvaldkonda kuulub Euroopa maastikukonventsiooniga
seonduv. Oleme oma seisukohta põhjendanud nii 05.04.2021 kirjas nr 15-1/1667-2 kui ka
28.10.2021 kirjas nr 15-1/3854-16 ning jääme endiselt varem väljendatud seisukohtade
juurde. Kõik suunised ja tingimused visuaalsete mõjudega arvestamiseks sisalduvad mereala
planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.5. Rõhutame veelkord, et Eesti mereala planeering
eristub käsitluse põhjalikkuse osas mitmetest naaberriikide planeeringutest, kus ei ole
tuuleenergeetika arendamise visuaalseid mõjusid strateegilisel tasandil üldse käsitletud ja mis
samuti lähtuvad 2014/89/EL direktiivi nõuetest.
2. Olete seisukohal, et meretuuleparkide kumulatiivsete mõjude hindamine järgmises
etapis on ebaselge ja teostamatu. Toote välja, et mereala planeeringus tuleb paika
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
panna konkreetsed suunised meretuuleparkide kumulatiivse mõju hindamiseks. Nii
tuleb kumulatiivset mõju hinnata nii koos kui ka eraldi, mis tähendab, et konkreetsel
merealal tuleb kumulatiivse mõju hindajal võtta arvesse nii meretuuleparki, mille
rajamise eeldusena mõju hinnatakse, kui ka samale merealale planeeritavate (st
meretuulepargi rajamiseks on esitatud vähemalt hoonestusloa menetluse algatamise
taotlus) meretuuleparkide potentsiaalseid mõjusid.
Selgitame, et kumulatiivsete mõjude hindamise kohustus tuleneb nii KSH ja KMH
direktiividest kui ka Loodusdirektiivist ning need kõik on integreeritud Eesti siseriiklikusse
õigusesse, eeskätt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusesse.
Nõustume, et juba KSH tasandil tuleb võimalike kuhjuvate mõjudega tegeleda ning sellega
on mereala planeeringu täpsusastet arvestades mõjude hindamises ka tegeletud. Mõjude
hindamise aruandes on välja toodud vajalikud keskkonnameetmed, mis on ühtlasi
planeeringus formuleerunud suuniste ja tingimustena. KSH tasandil läbi viidav kuhjuvate
mõjude hindamine on vajalik välistamaks võimalikke olulisi konflikte projekti tasandil. Kuid
see ei vabasta kohustusest hinnata projekti tasandil kumulatiivseid mõjusid.
Kumulatiivsete mõjude hindamisel tuleb lähtuda kättesaadavatest juhendmaterjalidest,
ajahetke parimast praktikast ja kättesaadavatest andmetest. Vajadusel tuleb läbi viia ka
täiendavaid uuringuid ja analüüse. Kumulatiivsete mõjude hindamiseks on Euroopa
Komisjoni (1999) poolt välja antud juhend – „Guidelines for the Assessment of Indirect and
Cumulative Impacts as well as Impact Interactions (Kaudse ja kuhjuva mõju ning eri tegurite
koosmõju hindamise juhend)”. Kõige värskemad juhised kumulatiivsete mõjude hindamiseks
on leitavad Euroopa Komisjoni metoodilisest juhendist (2020) – “Natura 2000 aladega seotud
kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta”. Viimati nimetatud metoodilise juhendi alusel tuleb
kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta muid kavasid või projekte, mis on juba lõpule
viidud; heaks kiidetud, kuid veel lõpule viimata; või nõusoleku saamiseks esitatud. Samuti
toob juhend välja, et juhendis nimetatud meetoditest ja mõju hindamises valitud meetoditest
olenemata tuleks neid kohandada analüüsiks kättesaadava teabega ja esitada võimaluse korral
kumulatiivse mõju kvantitatiivne hinnang (vt juhendi ptk 3.2.1 c) alaosa). Seega saab
kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta pooleliolevates ametlikes menetlustes
olevate projektide ja kavade kavandatava tegevuse infot, mille mõju hindamine on jõudnud
etappi, kus on selgeks saanud tegevuse realistlikud alternatiivid ja nende võimalik mõju ja
mõjuala ulatus.
3. Leiate, et ptk 5.6.5 suunise sõnastus on ebaõnnestunud, jättes mulje, justkui tuleks
tuuleenergeetika arendusaladel otsida loodusobjekte, mida kaitse alla võtta.
Täname tähelepanu juhtimise eest ja nõustume, et suunise sõnastus võib jätta mõneti eksliku
mulje. Korrigeerime sõnastust alljärgnevalt:
Tuuleenergeetika arendusaladel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse korral
teostatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjenduse ja otstarbekuse ekspertiis.
Ekspertiisi käigus hinnatakse mh kaitseala moodustamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja
majanduslikke mõjusid ning mõju Eesti kliima ja taastuvenergia eesmärkidele.
2
Täname Teid Eesti mereala planeeringu protsessis aktiivselt osalemise eest. Ühtlasi teavitame,
et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame
planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
3