MTÜ Jaagupi Sadam; MTÜ Puhas Teie 08.12.2021
Silmapiir Meie 07.01.2022 nr 15-1/8753-2
[email protected]
Vastus Eesti mereala planeeringule
esitatud arvamusele
Täname Teid täiendava tagasiside ja arvamuse esitamise eest Eesti mereala planeeringu
kohta. Rahandusministeerium on Teie küsimused ja seisukohad läbi töötanud ning saadame
järgnevad selgitused. Samas märgime, et käesolevalt saame anda selgitusi vaid mereala
planeeringut ja sellega kavandatud tegevusi puudutavate arvamuste kohta. Selgitame, et
mereala planeering ei reguleeri küsimusi, mis on seotud rahastamise taotlemisega EL ega
muudest vahenditest ning selles osas kohaldub muu regulatsioon koos vastava menetlusega.
1. Toote välja, et planeerimisel ei ole arvestatud kliimamuutustega. Väidate, et
kliimamuutused võivad meie riigis tähendada ka tuule vähenemist ja üleüldist
külmenemist. Ekslikult on aga planeeringu koostamisel eeldatud kuumasid
edelatorme, mis kaasnevad kliima soojenemisega.
Juhime tähelepanu, et planeeringulahenduse väljatöötamisel ja planeeringu elluviimisega
kaasnevate mõjude hindamisel on kliimamuutused ja nendega kaasnevate mõjude
leevendamine olnud üheks läbivaks aluspõhimõtteks. Eesti riiklikes kliimaeesmärkides on
taastuvenergeetika arendamine võtmekohal (vt „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“,
valdkondlik poliitikasuunis nr 13). Mereala planeeringu mõjude hindamise aruandes on
kliimaeesmärkide saavutamise ja mõju kliimamuutustele käsitletud eraldiseisvas peatükis 4.7.
Vastavas peatükis on toodud teadusallikatele toetuvate riiklike arengudokumentide ja
arengustsenaariumite ülevaade. Muuhulgas on välja toodud, et suurem osa allikaid viitab
keskmise tuule kasvule, samuti on tõendatud temperatuuride kasv Eesti rannikuvetes.
Lähtudes eeltoodust ei vasta Teie poolt välja toodu tõele.
2. Väidate, et planeering muudab võimatuks Jaagupi sadama ja kalurite tegevuse
merealal, sh põhjusel, et tuulepargid blokeerivad paljusid püügipiirkondi ja kalurid
jäävad ilma sissetulekuta. Samuti, et tuulepark koos Liivi lahe hoovustega tekitaks
adru- ja vetikapõlde ning liivasaari.
Kinnitame, et mereala planeering ei reguleeri Jaagupi sadama tegutsemist, samuti ei seata
planeeringuga selliseid piiranguid, mis muudavad kalurite tegevuse võimatuks merealal.
Mereala planeering seab reeglid kooskasutusele ja soosib erinevate tegevuste koostoimimist.
Sadamate edasise kavandamise kohta antakse suuniseid ja üldisi tingimusi, sadamate asukohti
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
planeeringuga ei määrata. Kalandusele ei seata täiendavaid piiranguid. Väärtustatakse
koelmualasid ja väljakujunenud traalpüügipiirkondi, andes teistele kasutusviisidele nendega
arvestamiseks erinevaid tingimusi.
Meretuuleparkide rajamisele on seatud ulatuslikult nõudeid üleriigilise planeeringu
täpsusastmele kohaste suuniste ja tingimuste näol, et kaasnevaid mõjusid täpsustada mereala
planeeringule järgnevas hoonestusloa menetluse etapis. Hoovuste mõju on hinnatud
mereplaneeringu mõjude hindamise aruande peatükis 4.1.4. Aruandes märgitakse, et
kavandatavad meretuulepargid mõjutavad hoovusi vahetult nende ümbruses. Täiendavalt
selgitatakse, et pikaajaline mõju on meretuulepargil tuule omaduste muutmise tõttu 10 km
ulatuses hoovustele/ökosüsteemidele ebaoluline, kuna muutused tuule kiirusele tuulikupargi
ala keskmisena on tuulikute hõreda paigutuse (tuulikute omavaheline kaugus 4–8 tiiviku
diameetrit) tõttu väga väike: lainete teket mõjutav tuule energia mere pinnal (0–40 m kiht
merepinna kohal allpool tuulikute tiivikuid) kahaneb 100 tuulikuga (200 m tiivik, tuulikute
vahe 4 diameetrit, tornikõrgus 150 m, paigutus nn halvima stsenaariumi kohaselt
ristkülikukujuliselt) pargi puhul alla 5% . Selline kiiruse kahanemine kombineerituna 2 kraadi
võrra suuna muutusega ei saa oluliselt muuta tuulest tingitud hoovuste teket, suunda ega
intensiivsust. Samas rõhutame, et hetkel koostatav üleriigiline mereala planeering ei käsitle
Pärnu maakonnaga piirnevat mereala ja Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloaga seonduvaid
küsimusi, selles piirkonnas kehtib Pärnu maakonnaga piirnev mereala planeering. See jääb
kehtima ka pärast üleriigilise mereala planeeringu kehtestamist.
3. Väidate, et välismaist teadust pole kasutatud, vaid ainult Eesti enda oma.
Juhime tähelepanu, et tegemist on alusetu väitega. Mereala planeeringu mõjude hindamise
aruandes on joonealuste märkustega välja toodud arvukalt viiteid rahvusvahelistele
teadustöödele (vt nt lk ptk 4.2.1 lk 62, 63, 64; ptk 4.2.2 lk 74, ptk 4.2.7 lk 110, 111; ptk
4.4.1.6.2 lk 164, 165, 168). Lisaks tuginevad mereala planeeringu alusanalüüsid
rahvusvahelisele praktikale ja teadlaste rahvusvahelises koostöös tekkinud teadmistele.
Näiteks on HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames teadlaste rahvusvahelises koostöös
kogutud kokku kalade kudealade info väga pika ajaperioodi jooksul, kus Läänemere äärsete
riikide teadlased on olemasolevate andmete, sh erinevatel projektuuringualade uuringute
põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades selleks
mudeleid, mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus,
sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel on
koostatud kaardid, mis on omakorda valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt.
Samamoodi on koondatud linnustiku jt loodusväärtuste kohta rahvusvahelist teavet.
Kokkuvõttes on planeeringu koostamisel kasutatud parimat võimalikku teavet (vt ka punkti
nr 5 vastust).
Juhime ka tähelepanu, et Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi ametlik piiriülene
protsess. Selle käigus küsiti erinevates etappides naaberriikide seisukohti planeeringule.
Piiriülesest protsessist annab ülevaate mõjude hindamise ptk 4.9.
4. Toote välja, et PlanWise4Blue on sobimatu tööriist.
Selgitame, et PlanWise4Blue portaal on välja arendatud justnimelt mereala planeeringu
koostamise käigus, selle mõjude hindamise jaoks. Portaal ühendab merekeskkonna
2
ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu ja inimtegevuse kumulatiivse mõju
hindamise mudelid. Selline koondmudel võimaldab Eesti merealal hinnata erinevate
stsenaariumite majanduslikku kasu ja nende keskkonnamõju. Analüüside tulemuste põhjal
saab välja töötada lahendusi, mis tagavad võimalikult suure majandusliku kasu
keskkonnakahju minimeerides.
PlanWise4Blue koondab endas kogu Läänemere regiooni kohta käiva teaduskirjanduse ja
andmebaasid, mis võimaldavad hinnata erinevate inimtegevuste eraldi- ja koosmõju
erinevatele mere loodusväärtustele. Loodusväärtuse andmekihtidena kasutatakse neid
tunnuseid, mille puhul on teada, et inimtegevus avaldab neile potentsiaalselt märkimisväärset
mõju ning mis pole teiste määrustega reguleeritud (nt kalade koelmualad). PlanWise4Blue
rakenduses on arvestatud kõikide Loodusdirektiivi lisas välja toodud kaitstavate elupaikadega
ning lisaks on arvestatud ka teiste suurt liigilist mitmekesisust toetavate elupaikadega.
PlanWise4Blue andmebaasi on olemasolevatest andmebaasidest ja uuringutest välja kogutud
mõjukoefitsendid, mida PlanWise4Blue oma arvutustes kasutab. 2021. a veebruari seisuga,
kui andmebaasist mõjude hindamise aruandesse väljavõte tehti, oli andmebaasis 1338
uuringut. Andmebaas täieneb pidevalt. PlanWise4Blue on olnud üks paljudest
andmeallikatest, mida mereala planeeringu koostamisel kasutati (vt ka eelpool lisatud viiteid).
Lähtudes eeltoodust ei saa nõustuda väitega, et see on sobimatu tööriist.
5. Juhite tähelepanu, et vaja on läbi viia uusi uuringuid.
Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast
olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu
merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel
koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale.
Eesti üleriigilise mereala planeeringu koostamisel viidi läbi mitmeid alusuuringuid (vt
http://mereala.hendrikson.ee/uuringud.html), sh välitöid nõudvaid. Uuringud lähtuvad
planeeringu eesmärgist – luua pikaajaline strateegiline plaan Eesti mereala kasutusele – ja ei
saa seetõttu olla kohapõhised või ühe konkreetse tuulepargiga seotud. Nõuded detailsemate
kohapõhiste uuringute läbiviimiseks on mereala planeeringus seatud järgmisele, hoonestusloa
tasandile. Läbi selle on mereala planeeringu kehtestamise järgselt olemas selge raamistik
suuniste ja tingimuste näol, mille alusel tegevusi teostada saab. See toob seni üksikotsustel
põhineva praktika muutuse kaitstes terviklikult olulisi väärtuseid. Lisaks on mereala
planeeringu tegevuskavas ette nähtud erinevad jätkutegevused, sh ka uuringuid ja analüüse
(nt tuulikute müra mõju väljaselgitamine räimede rändele), millega saate samuti tutvuda
portaalis siin.
6. Teete ettepaneku, et tuuleenergia tuleks planeeringust välja jätta, kuna Eestis ei ole
tuult nii nagu seda on Lääne-Euroopas ja seega pole selle arendamine majanduslikult
mõistlik.
Tuuleenergia perspektiivikust Eestis kinnitavad nii hetkel käimasolevad arendused maismaal
kui strateegiliste riiklike dokumentide jaoks läbiviidud uuringud ja teadustööd. Samuti on
heaks näitajaks suur huvi (sh rahvusvaheliste arendajate poolt) planeeringus määratud
võimalike tuuleenergeetika arendusalade osas, mis on ilmnenud juba praegu, enne
planeeringu kehtestamist. Hea võrdleva ülevaate Eesti tuuleoludest saab nt Euroopa
Tuuleatlase kaardirakendusest (https://map.neweuropeanwindatlas.eu/).
3
Energiatootmise majanduslikku mõju on käsitletud mereala planeeringu mõjude hindamise
aruande ptk 4.6.4. Muuhulgas on välja toodud, et tuuleenergeetika kasutuselevõtt merealadel
suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet ja uue tegevusvaldkonnana tooks täiendavat
väärtust erinevatesse valdkondadesse (uued oskused, tehnoloogilised arengud, jmt). 1000
MW suurune tuulepark tähendaks hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust investeeringut
Eesti majandusse ja looks 70 kuni 100 otsest pikaajalist töökohta (lisaks tuhandeid ajutisi
töökohti). Tuuleparkide rajamine omaks olulist mõju riigi SKP-le ja sellest võiks saada oluline
ekspordiartikkel. Tuulepargi rajamisel ja käigus oleku ajal on positiivne mõju ka teistele
sektoritele (rajamise ajal eelkõige materjalide transport, tööjõud, ehitustööd ning käigus oleku
ajal hooldus- ja remonttööd). Samuti omab tuulepargi tegevus mõju ka lähedal paiknevatele
sadamatele, mille teenust aktiivselt tarbitakse, luues sinna ka lisatöökohti.
Tuuleenergia väljajätmine mereala planeeringust ei ole võimalik, kuna taastuvenergia puhul
(milleks on ka tuuleenergia) on tegemist olulise avaliku huviga (vt ka nt riigikohtu 26. mai
2021 otsus 3-17-2013). 2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani
2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2050
vähemalt 80% ning asendada süsinikuheidet põhjustav energiatootmine peamiselt kohaliku
taastuvenergia tootmisega. Kohaliku taastuvenergia tootmisvõimalustest on
meretuuleparkides toodetud elektri osakaalu suurendamisel absoluutväärtusena suurim CO2
vähendamise potentsiaal. On hinnatud, et Eesti tuuleenergia maht kokku võiks aastaks 2030
olla 12% kogutarbimisest1.
7. Teete ettepaneku, et mereala planeeringusse tuleks lisada uusi teemasid – nt parvlaeva
liinid, kalamarja tootmine, lohesurfi alad jm.
Teie poolt väljatoodud ettepanekuid uute teemade lisamise osas planeeringusse ei ole
võimalik rahuldada. Mereala planeeringuga ei kavandata parvlaeva liine, laevateede
reguleerimist jääb korraldama Transpordiamet planeeringu üldiseid suuniseid ja tingimusi
järgides. Mereala planeeringus kajastuvad veeliiklusalad, mis näitavad tihedama
liiklusintensiivsusega piirkondi mereruumis ja võimaldavad seada seeläbi tingimusi erinevate
merekasutuste koostoimimiseks. Lohesurfi alade määratlemine Häädemeeste aleviku
seltsimaja taha väljub üleriigilise planeeringu täpsusastmest, lisaks ei käsitle käimasolev
üleriigiline planeering Pärnu maakonnaga piirnevat mereala, kus jääb kehtima varasem
planeering.
Taotlete ka kogu Liivi lahe kavandamist toiduvarustuse kindlustamise tsoonina. Selgitame
veelkord, et koostatav mereala planeering ei käsitle Liivi lahte, kus jääb kehtima Pärnu
maakonnaga piirneva mereala planeering. See planeering näeb ette kooskasutust, sh on
võimalik ka vesiviljelus, kalapüük jm toiduvarustuse kindlustamisega seotud tegevused.
1
Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs, SEIT 2019
4
Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar
2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
5