dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus Eesti mereala planeeringule esitatud arvamusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. jaanuar 2022
Viit
1.10-17/2022/135-1
Registreeritud
7. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-18753-2 07.01.2022 Väljaminev kiri.asice418 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Jaagupi Sadam; MTÜ Puhas Teie 08.12.2021 Silmapiir Meie 07.01.2022 nr 15-1/8753-2 [email protected] Vastus Eesti mereala planeeringule esitatud arvamusele Täname Teid täiendava tagasiside ja arvamuse esitamise eest Eesti mereala planeeringu kohta. Rahandusministeerium on Teie küsimused ja seisukohad läbi töötanud ning saadame järgnevad selgitused. Samas märgime, et käesolevalt saame anda selgitusi vaid mereala planeeringut ja sellega kavandatud tegevusi puudutavate arvamuste kohta. Selgitame, et mereala planeering ei reguleeri küsimusi, mis on seotud rahastamise taotlemisega EL ega muudest vahenditest ning selles osas kohaldub muu regulatsioon koos vastava menetlusega. 1. Toote välja, et planeerimisel ei ole arvestatud kliimamuutustega. Väidate, et kliimamuutused võivad meie riigis tähendada ka tuule vähenemist ja üleüldist külmenemist. Ekslikult on aga planeeringu koostamisel eeldatud kuumasid edelatorme, mis kaasnevad kliima soojenemisega. Juhime tähelepanu, et planeeringulahenduse väljatöötamisel ja planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisel on kliimamuutused ja nendega kaasnevate mõjude leevendamine olnud üheks läbivaks aluspõhimõtteks. Eesti riiklikes kliimaeesmärkides on taastuvenergeetika arendamine võtmekohal (vt „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, valdkondlik poliitikasuunis nr 13). Mereala planeeringu mõjude hindamise aruandes on kliimaeesmärkide saavutamise ja mõju kliimamuutustele käsitletud eraldiseisvas peatükis 4.7. Vastavas peatükis on toodud teadusallikatele toetuvate riiklike arengudokumentide ja arengustsenaariumite ülevaade. Muuhulgas on välja toodud, et suurem osa allikaid viitab keskmise tuule kasvule, samuti on tõendatud temperatuuride kasv Eesti rannikuvetes. Lähtudes eeltoodust ei vasta Teie poolt välja toodu tõele. 2. Väidate, et planeering muudab võimatuks Jaagupi sadama ja kalurite tegevuse merealal, sh põhjusel, et tuulepargid blokeerivad paljusid püügipiirkondi ja kalurid jäävad ilma sissetulekuta. Samuti, et tuulepark koos Liivi lahe hoovustega tekitaks adru- ja vetikapõlde ning liivasaari. Kinnitame, et mereala planeering ei reguleeri Jaagupi sadama tegutsemist, samuti ei seata planeeringuga selliseid piiranguid, mis muudavad kalurite tegevuse võimatuks merealal. Mereala planeering seab reeglid kooskasutusele ja soosib erinevate tegevuste koostoimimist. Sadamate edasise kavandamise kohta antakse suuniseid ja üldisi tingimusi, sadamate asukohti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 planeeringuga ei määrata. Kalandusele ei seata täiendavaid piiranguid. Väärtustatakse koelmualasid ja väljakujunenud traalpüügipiirkondi, andes teistele kasutusviisidele nendega arvestamiseks erinevaid tingimusi. Meretuuleparkide rajamisele on seatud ulatuslikult nõudeid üleriigilise planeeringu täpsusastmele kohaste suuniste ja tingimuste näol, et kaasnevaid mõjusid täpsustada mereala planeeringule järgnevas hoonestusloa menetluse etapis. Hoovuste mõju on hinnatud mereplaneeringu mõjude hindamise aruande peatükis 4.1.4. Aruandes märgitakse, et kavandatavad meretuulepargid mõjutavad hoovusi vahetult nende ümbruses. Täiendavalt selgitatakse, et pikaajaline mõju on meretuulepargil tuule omaduste muutmise tõttu 10 km ulatuses hoovustele/ökosüsteemidele ebaoluline, kuna muutused tuule kiirusele tuulikupargi ala keskmisena on tuulikute hõreda paigutuse (tuulikute omavaheline kaugus 4–8 tiiviku diameetrit) tõttu väga väike: lainete teket mõjutav tuule energia mere pinnal (0–40 m kiht merepinna kohal allpool tuulikute tiivikuid) kahaneb 100 tuulikuga (200 m tiivik, tuulikute vahe 4 diameetrit, tornikõrgus 150 m, paigutus nn halvima stsenaariumi kohaselt ristkülikukujuliselt) pargi puhul alla 5% . Selline kiiruse kahanemine kombineerituna 2 kraadi võrra suuna muutusega ei saa oluliselt muuta tuulest tingitud hoovuste teket, suunda ega intensiivsust. Samas rõhutame, et hetkel koostatav üleriigiline mereala planeering ei käsitle Pärnu maakonnaga piirnevat mereala ja Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloaga seonduvaid küsimusi, selles piirkonnas kehtib Pärnu maakonnaga piirnev mereala planeering. See jääb kehtima ka pärast üleriigilise mereala planeeringu kehtestamist. 3. Väidate, et välismaist teadust pole kasutatud, vaid ainult Eesti enda oma. Juhime tähelepanu, et tegemist on alusetu väitega. Mereala planeeringu mõjude hindamise aruandes on joonealuste märkustega välja toodud arvukalt viiteid rahvusvahelistele teadustöödele (vt nt lk ptk 4.2.1 lk 62, 63, 64; ptk 4.2.2 lk 74, ptk 4.2.7 lk 110, 111; ptk 4.4.1.6.2 lk 164, 165, 168). Lisaks tuginevad mereala planeeringu alusanalüüsid rahvusvahelisele praktikale ja teadlaste rahvusvahelises koostöös tekkinud teadmistele. Näiteks on HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames teadlaste rahvusvahelises koostöös kogutud kokku kalade kudealade info väga pika ajaperioodi jooksul, kus Läänemere äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete, sh erinevatel projektuuringualade uuringute põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades selleks mudeleid, mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel on koostatud kaardid, mis on omakorda valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt. Samamoodi on koondatud linnustiku jt loodusväärtuste kohta rahvusvahelist teavet. Kokkuvõttes on planeeringu koostamisel kasutatud parimat võimalikku teavet (vt ka punkti nr 5 vastust). Juhime ka tähelepanu, et Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi ametlik piiriülene protsess. Selle käigus küsiti erinevates etappides naaberriikide seisukohti planeeringule. Piiriülesest protsessist annab ülevaate mõjude hindamise ptk 4.9. 4. Toote välja, et PlanWise4Blue on sobimatu tööriist. Selgitame, et PlanWise4Blue portaal on välja arendatud justnimelt mereala planeeringu koostamise käigus, selle mõjude hindamise jaoks. Portaal ühendab merekeskkonna 2 ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu ja inimtegevuse kumulatiivse mõju hindamise mudelid. Selline koondmudel võimaldab Eesti merealal hinnata erinevate stsenaariumite majanduslikku kasu ja nende keskkonnamõju. Analüüside tulemuste põhjal saab välja töötada lahendusi, mis tagavad võimalikult suure majandusliku kasu keskkonnakahju minimeerides. PlanWise4Blue koondab endas kogu Läänemere regiooni kohta käiva teaduskirjanduse ja andmebaasid, mis võimaldavad hinnata erinevate inimtegevuste eraldi- ja koosmõju erinevatele mere loodusväärtustele. Loodusväärtuse andmekihtidena kasutatakse neid tunnuseid, mille puhul on teada, et inimtegevus avaldab neile potentsiaalselt märkimisväärset mõju ning mis pole teiste määrustega reguleeritud (nt kalade koelmualad). PlanWise4Blue rakenduses on arvestatud kõikide Loodusdirektiivi lisas välja toodud kaitstavate elupaikadega ning lisaks on arvestatud ka teiste suurt liigilist mitmekesisust toetavate elupaikadega. PlanWise4Blue andmebaasi on olemasolevatest andmebaasidest ja uuringutest välja kogutud mõjukoefitsendid, mida PlanWise4Blue oma arvutustes kasutab. 2021. a veebruari seisuga, kui andmebaasist mõjude hindamise aruandesse väljavõte tehti, oli andmebaasis 1338 uuringut. Andmebaas täieneb pidevalt. PlanWise4Blue on olnud üks paljudest andmeallikatest, mida mereala planeeringu koostamisel kasutati (vt ka eelpool lisatud viiteid). Lähtudes eeltoodust ei saa nõustuda väitega, et see on sobimatu tööriist. 5. Juhite tähelepanu, et vaja on läbi viia uusi uuringuid. Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale. Eesti üleriigilise mereala planeeringu koostamisel viidi läbi mitmeid alusuuringuid (vt http://mereala.hendrikson.ee/uuringud.html), sh välitöid nõudvaid. Uuringud lähtuvad planeeringu eesmärgist – luua pikaajaline strateegiline plaan Eesti mereala kasutusele – ja ei saa seetõttu olla kohapõhised või ühe konkreetse tuulepargiga seotud. Nõuded detailsemate kohapõhiste uuringute läbiviimiseks on mereala planeeringus seatud järgmisele, hoonestusloa tasandile. Läbi selle on mereala planeeringu kehtestamise järgselt olemas selge raamistik suuniste ja tingimuste näol, mille alusel tegevusi teostada saab. See toob seni üksikotsustel põhineva praktika muutuse kaitstes terviklikult olulisi väärtuseid. Lisaks on mereala planeeringu tegevuskavas ette nähtud erinevad jätkutegevused, sh ka uuringuid ja analüüse (nt tuulikute müra mõju väljaselgitamine räimede rändele), millega saate samuti tutvuda portaalis siin. 6. Teete ettepaneku, et tuuleenergia tuleks planeeringust välja jätta, kuna Eestis ei ole tuult nii nagu seda on Lääne-Euroopas ja seega pole selle arendamine majanduslikult mõistlik. Tuuleenergia perspektiivikust Eestis kinnitavad nii hetkel käimasolevad arendused maismaal kui strateegiliste riiklike dokumentide jaoks läbiviidud uuringud ja teadustööd. Samuti on heaks näitajaks suur huvi (sh rahvusvaheliste arendajate poolt) planeeringus määratud võimalike tuuleenergeetika arendusalade osas, mis on ilmnenud juba praegu, enne planeeringu kehtestamist. Hea võrdleva ülevaate Eesti tuuleoludest saab nt Euroopa Tuuleatlase kaardirakendusest (https://map.neweuropeanwindatlas.eu/). 3 Energiatootmise majanduslikku mõju on käsitletud mereala planeeringu mõjude hindamise aruande ptk 4.6.4. Muuhulgas on välja toodud, et tuuleenergeetika kasutuselevõtt merealadel suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet ja uue tegevusvaldkonnana tooks täiendavat väärtust erinevatesse valdkondadesse (uued oskused, tehnoloogilised arengud, jmt). 1000 MW suurune tuulepark tähendaks hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust investeeringut Eesti majandusse ja looks 70 kuni 100 otsest pikaajalist töökohta (lisaks tuhandeid ajutisi töökohti). Tuuleparkide rajamine omaks olulist mõju riigi SKP-le ja sellest võiks saada oluline ekspordiartikkel. Tuulepargi rajamisel ja käigus oleku ajal on positiivne mõju ka teistele sektoritele (rajamise ajal eelkõige materjalide transport, tööjõud, ehitustööd ning käigus oleku ajal hooldus- ja remonttööd). Samuti omab tuulepargi tegevus mõju ka lähedal paiknevatele sadamatele, mille teenust aktiivselt tarbitakse, luues sinna ka lisatöökohti. Tuuleenergia väljajätmine mereala planeeringust ei ole võimalik, kuna taastuvenergia puhul (milleks on ka tuuleenergia) on tegemist olulise avaliku huviga (vt ka nt riigikohtu 26. mai 2021 otsus 3-17-2013). 2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada süsinikuheidet põhjustav energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Kohaliku taastuvenergia tootmisvõimalustest on meretuuleparkides toodetud elektri osakaalu suurendamisel absoluutväärtusena suurim CO2 vähendamise potentsiaal. On hinnatud, et Eesti tuuleenergia maht kokku võiks aastaks 2030 olla 12% kogutarbimisest1. 7. Teete ettepaneku, et mereala planeeringusse tuleks lisada uusi teemasid – nt parvlaeva liinid, kalamarja tootmine, lohesurfi alad jm. Teie poolt väljatoodud ettepanekuid uute teemade lisamise osas planeeringusse ei ole võimalik rahuldada. Mereala planeeringuga ei kavandata parvlaeva liine, laevateede reguleerimist jääb korraldama Transpordiamet planeeringu üldiseid suuniseid ja tingimusi järgides. Mereala planeeringus kajastuvad veeliiklusalad, mis näitavad tihedama liiklusintensiivsusega piirkondi mereruumis ja võimaldavad seada seeläbi tingimusi erinevate merekasutuste koostoimimiseks. Lohesurfi alade määratlemine Häädemeeste aleviku seltsimaja taha väljub üleriigilise planeeringu täpsusastmest, lisaks ei käsitle käimasolev üleriigiline planeering Pärnu maakonnaga piirnevat mereala, kus jääb kehtima varasem planeering. Taotlete ka kogu Liivi lahe kavandamist toiduvarustuse kindlustamise tsoonina. Selgitame veelkord, et koostatav mereala planeering ei käsitle Liivi lahte, kus jääb kehtima Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering. See planeering näeb ette kooskasutust, sh on võimalik ka vesiviljelus, kalapüük jm toiduvarustuse kindlustamisega seotud tegevused. 1 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs, SEIT 2019 4 Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuar 2022 jooksul esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel