Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1029773-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1029773-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/319360 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Võru Vallavalitsus Kontaktisik Lembit Karolin Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Võru Vallavalitsus taotleb Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/319360 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Sulbi liivakarjääri piires täielikult ammendada. Parandustaotluse selgitus Taotluse täiendamine vastavalt Keskkonnaameti 29.09.2025. a kirjale nr DM-133567-2. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Loa L.MK/319360 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Sulbi liivamaardla ehitusliiva põhjendus aktiivse tarbevaru ploki 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr L.MK/319360 kehtib kuni 07.10.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. Kaevandatavat maavara kasutatakse valla omandis olevate teede ehitamiseks, remondiks ja hoolduseks. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Sulbi liivakarjäär Aadress Karjääri, Pulli küla, Võru vald, Võru maakond Territoriaalkood 6430 Katastritunnus(ed) 76701:001:0142 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6420800, Y: 662900 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates 07.10.2028 Kuni 07.10.2043 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Võru vald, Võru maakond 0917 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/10 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/10 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4/10 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5/10 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 6/10 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 7/10 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 624 Maardla nimetus Sulbi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Sulbi liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 2.23 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2.23 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 3 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 3 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede ehitus, remont ja hooldus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 11 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 202.33 tuh m³ 01.10.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 158.27 tuh m³ Geoloogilised uuringud 8/10 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Sõmerpalu Vallavalitsus Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/318002 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 18.11.2011 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2010) Geoloogiafondi number 8193 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 660 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.05.2010 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Markšeidermõõdistamine Lisa 1: Markseider__Sulbi_22.06.2025_.asice Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 2: Sulbi_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Sulbi_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Sulbi_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Sulbi_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: KKM_07.05.2010_kaskkiri_nr_660.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: Sulbi_aruanne.pdf GIS ja CAD failid Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 9: piir_maeeraldis.dgn Lisa 10: ME_LAMAM.dgn Lisa 11: Maamudel_Sulbi.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 9/10 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Sulbi liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on alalt suures osas varasema kaevandamise käigus eemaldatud ning maavarale lammutustööde kirjeldus on hea juurdepääs. Karjääri põhjaservas ning kagunurgas on veel koorimata kattekiht õhuke (keskmiselt 0,25 m). Maavarakihi paksus on 7,8 – 13,7 m, keskmine paksus 10,7 m. Kaevandamine toimub vastavalt kasutatava tehnika parameetritele ja asukohale kuni kahes astmes. Vajadusel kasutatakse kaevandamisel varistamise meetodit. Kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Sulbi liivakarjääri mäeeraldis asub Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Pulli külas Karjääri kinnistul (katastritunnus 76701:001:0142). Sulbi liivakarjääri mäeeraldisest lõunasse jääb Sulbi II liivakarjäär, mis asub Sulbi kinnistul (katastritunnus 76701:001:0931). Sulbi II liivakarjääris kaevandab Metsavennaskond OÜ kaevandamisloa L.MK/326487 alusel. Sulbi liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb vana Sulbi liivakarjäär, mis asub Liiva kinnistul (katastritunnus 76701:001:0143). Mäeeraldisest põhja jääb Pulli kinnistu (katastritunnus 76701:001:0101) ja läände Vanatare kinnistu (katastritunnus 76701:001:0961). Lähimad majapidamised asuvad ca 400 m lääne pool. Sõmerpalu alevik jääb ca 7 km kaugusele kagu poole. Ligikaudu 350 m kaugusel ida pool asub kruusakattega Kurvitsa–Hutita maantee, milleni viib kohalik pinnasetee. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks rajatakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa territooriumil teenindusplats, vältimaks kütuse ja õli leket pinnasesse ja põhjavette. Tegevusele seatakse ajalised piirangud, et võimalikult vähe häirida majapidamisi õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Tolmu tõkestamiseks seatakse teede niisutamise kohustus. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Sulbi liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Sulbi_liivakarjaari_MKLT.asice 10/10  Läbilõige I-I' W O 0961 Karjääri m m 0143 76701:001:0142 e 001: ar 110 110 Vanat 001: va PA-4 76701: Mäeeraldise teenindusmaa piir i Li 108 106,96 108 76701: PA-5 Mäeeraldise piir Kasvukiht 105,96 0,2 106 106 0,3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Pr 4-1 aR - aktiivne reservvaru) Kr 20,2 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 104 Pr 5-1 PA-3 104 St 4,2 Kr 24,1 M 2,8 102,16 Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise piir St 5,0 okk 1 aR 102 M 2,6 102 Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise Aleuriit okk 1 aR 1: 6,0 Pr 3-1 teenindusmaa piir Kr 20,6 2 100 6,0 100 Pr 4-2 Plokk 6 aT St 2,3 1:2 Nõlva hoidetervik, nõlvus Pr 5-2 M 2,7 Kattepinnase puistang 2 Kr 17,2 1: 98 Kr 21,8 4,0 98 Karjääri Pl St 2,8 St 5,5 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus M 2,2 Pr 3-2 76701:001:0142 Pl M 2,5 Kr 4,9 96 11,2 St 2,5 96 Maapind seisuga 01.10.2017 10,4 10,5 M 2,2 12,0 6,0 94 94 9,0 92 92 PA-3 Puuraugu nr 102,16 Suudme abs kõrgus, m 90 90 Pr 3-1 Proovi number Kr 20,6 Kruusa sisaldus, % 0101 St 2,3 Savi- ja tolmusisaldus, % M 2,7 Liiva peensusmoodul Sügavus maapinnast, m 4,0 001: Läbilõige II-II' l Puli S N 76701: Proovitud intervall, m m Karjääri m 0931 76701:001:0142 110 110 6,0 PA-2 001: bi PA-4 107,76 Sul 108 PA-7 106,96 108 9,0 Puuraugu sügavus, m 76701: 106,86 0,3 0,3 0,2 Pr 2-1 106 Kr 14,3 106 Pr 7-1 Pr 4-1 St 5,5 okk 1 aR Kr 17,1 Kr 20,2 M 2,4 104 104 St 5,3 St 4,2 M 2,8 Märkused: M 2,5 2 1: 102 6,0 102 6,0 6,0 1. Kõrgused EH2000 süsteemis (BK77 + 0,16 m). Pl okk 7 aT 100 Plokk 6 aT Pr 2-2 100 2. Plaani koostamisel on kasutatud: Pr 7-2 Pr 4-2 Kr 5,7 Kr 12,2 - Maa- ja ruumiameti kaardirakenduste katastriüksuste, varuplokkide ja mäeeraldiste Kr 17,2 St 2,3 98 St 3,4 St 2,8 M 2,4 98 andmeid (seisuga 14.07.2025); M 2,4 M 2,2 - Sulbi liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/319360) markšeidermõõdistus, 10,5 seisuga 01.10.2017, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, R. Rohtla, 2017. Pl 96 11,2 12,0 96 Pr 7-3 Kr 23,4 12,5 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12,0 94 St 1,5 94 M 2,7 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 14,0 92 14,5 92 Sulbi liivakarjäär Mäeeraldise geoloogilised Võru maakond, Võru vald läbilõiked I-I' ja II-II' 90 90 / Loa omanik Võru Vallavalitsus Joonis nr 2 / 2 Võrumõisa tee 4a, Võru linn, Võru maakond, 65605 H 1 : 1000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.07.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5261 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W O 0961 Karjääri m m 0143 76701:001:0142 e 001: ar 110 110 Vanat 001: va PA-4 76701: Mäeeraldise teenindusmaa piir i Li 108 106,96 108 76701: PA-5 Mäeeraldise piir Kasvukiht 105,96 0,2 106 106 0,3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Pr 4-1 aR - aktiivne reservvaru) Kr 20,2 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 104 Pr 5-1 PA-3 104 St 4,2 Kr 24,1 M 2,8 102,16 Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise piir St 5,0 okk 1 aR 102 M 2,6 102 Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise Aleuriit okk 1 aR 1: 6,0 Pr 3-1 teenindusmaa piir Kr 20,6 2 100 6,0 100 Pr 4-2 Plokk 6 aT St 2,3 1:2 Nõlva hoidetervik, nõlvus Pr 5-2 M 2,7 Kattepinnase puistang 2 Kr 17,2 1: 98 Kr 21,8 4,0 98 Karjääri Pl St 2,8 St 5,5 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus M 2,2 Pr 3-2 76701:001:0142 Pl M 2,5 Kr 4,9 96 11,2 St 2,5 96 Maapind seisuga 01.10.2017 10,4 10,5 M 2,2 12,0 6,0 94 94 9,0 92 92 PA-3 Puuraugu nr 102,16 Suudme abs kõrgus, m 90 90 Pr 3-1 Proovi number Kr 20,6 Kruusa sisaldus, % 0101 St 2,3 Savi- ja tolmusisaldus, % M 2,7 Liiva peensusmoodul Sügavus maapinnast, m 4,0 001: Läbilõige II-II' l Puli S N 76701: Proovitud intervall, m m Karjääri m 0931 76701:001:0142 110 110 6,0 PA-2 001: bi PA-4 107,76 Sul 108 PA-7 106,96 108 9,0 Puuraugu sügavus, m 76701: 106,86 0,3 0,3 0,2 Pr 2-1 106 Kr 14,3 106 Pr 7-1 Pr 4-1 St 5,5 okk 1 aR Kr 17,1 Kr 20,2 M 2,4 104 104 St 5,3 St 4,2 M 2,8 Märkused: M 2,5 2 1: 102 6,0 102 6,0 6,0 1. Kõrgused EH2000 süsteemis (BK77 + 0,16 m). Pl okk 7 aT 100 Plokk 6 aT Pr 2-2 100 2. Plaani koostamisel on kasutatud: Pr 7-2 Pr 4-2 Kr 5,7 Kr 12,2 - Maa- ja ruumiameti kaardirakenduste katastriüksuste, varuplokkide ja mäeeraldiste Kr 17,2 St 2,3 98 St 3,4 St 2,8 M 2,4 98 andmeid (seisuga 14.07.2025); M 2,4 M 2,2 - Sulbi liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/319360) markšeidermõõdistus, 10,5 seisuga 01.10.2017, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, R. Rohtla, 2017. Pl 96 11,2 12,0 96 Pr 7-3 Kr 23,4 12,5 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12,0 94 St 1,5 94 M 2,7 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 14,0 92 14,5 92 Sulbi liivakarjäär Mäeeraldise geoloogilised Võru maakond, Võru vald läbilõiked I-I' ja II-II' 90 90 / Loa omanik Võru Vallavalitsus Joonis nr 2 / 2 Võrumõisa tee 4a, Võru linn, Võru maakond, 65605 H 1 : 1000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 Allan Koger OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.07.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5261 /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) Töö nr 25/5261 Tartu 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Kaevandatud maavaravaru arvutas: Allan Koger /allkirjastatud digitaalselt/ Markšeider, tase 6 Kutsetunnistus nr 192531 OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................. 4 2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS .................. 5 2.1 Karjääri üldandmed.......................................................................................... 5 2.2 Geoloogiline uuritus......................................................................................... 5 3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS 6 4. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 7 TEKSTILISAD 1. Kaevandatud mahtude arvutused (lisa 1) 2. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 2) GRAAFILISED LISAD 1. Mäetööde plaan M 1:1000 (joonis 1/2) 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II’ H 1:1000, V 1:200 (joonis 2/2) OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 4 1. SISSEJUHATUS Sulbi liivamaardla (registrikaart nr 624) Sulbi liivakarjääris kaevandab ehitusliiva Võru Vallavalitsus kaevandamise loa L.MK/319360 alusel. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 2,23 ha. Kaevandamisluba kehtib kuni 07.10.2028. a. Võru Vallavalitsuse tellimusel tegi markšeiderimõõdistuse ja kaevandatud maavaravaru ning sellest lähtuvalt jääkvaru arvutuse Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piires OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööd 22.06.2025 ning hilisemad kameraaltööd tegi markšeider Allan Koger. Graafiliste lisade koostamisel ja arvutustes on kasutatud „Sulbi liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/319360) markšeidermõõdistus, seisuga 01.10.2017”, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, R. Rohtla, 2017. andmeid. Markšeiderimõõdistamine Sulbi liivakarjääris tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega, seadmetega Trimble R8S GNSS ja mehitamata õhusõidukiga DJI Mavic 3 Enterpirise RTK. Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi, kõrgused EH2000 süsteemi (Balti 77 + 0,16 m). Lähtekoordinaadid ja kõrgused − Trimble VRS Now püsijaamade võrk. Fotogramm- meetrilise mõõdistamise tarbeks mõõdistati alale 5 tähist. Seletuskirjas esitatakse Sulbi liivakarjääris 02.10.2017 – 22..06.2025. a kaevandatud maavaravaru ning selle alusel tehtud jääkvaru arvutuse materjalid. Lisatud on ka mäetööde plaan (joonis 1/2), geoloogilised läbilõiked (joonis 2/2). Digitaalsete lisadena on esitatud mõõdistuse tärkandmed, kõik arvutustes kasutatud pinnamudelid ning graafiline osa töödeldavas CAD formaadis. Markšeiderimõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses maapõueseadusega ja keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ning majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusele nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“. OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 5 2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS 2.1 Karjääri üldandmed Sulbi liivakarjääri mäeeraldis asub Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Pulli külas Karjääri kinnistul (katastritunnus 76701:001:0142). Sulbi liivakarjääri mäeeraldisest lõunasse jääb Sulbi II liivakarjäär, mis asub Sulbi kinnistul (katastritunnus 76701:001:0931). Sulbi II liivakarjääris kaevandab Toftani Metsanduse OÜ kaevandamiseloa L.MK/326487 alusel. Sulbi liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb vana Sulbi liivakarjäär, mis asub Liiva kinnistul (katastritunnus 76701:001:0143). Mäeeraldisest põhja jääb Pulli kinnistu (katastritunnus 76701:001:0101) ja läände Vanatare kinnistu (katastritunnus 76701:001:0961). Lähimad majapidamised asuvad ca 400 m lääne pool. Sõmerpalu alevik jääb ca 7 km kaugusele kagu poole. Ligikaudu 300 m kaugusel ida pool asub kruusakattega Kurvitsa– Hutita maantee, milleni viib kohalik pinnasetee. Sulbi liivakarjääri mäeeraldis on lõunast, läänest ja põhjast piiritletud ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 1. Mäeeraldisel ei asu looduskaitsealasid ega kaitsealuseid üksikobjekte, hooneid, kommunikatsioone ega muid tehnovõrke. 2.2 Geoloogiline uuritus Sulbi liivamaardla varu, mis jääb mäeeraldise piiridesse, on kinnitatud Eesti Geoloogiakeskuse OÜ poolt tehtud 2010. a geoloogilise uuringu põhjal (Põldvere A., 2010). Sulbi liivakarjääri mäeeraldis asub liigendatud sandurisettetega levikualal. Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,0–0,3 m. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) levib kogu mäeeraldisel ja on esindatud keskmise- ja jämedateralise kruusaka liivaga, milles esineb üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid. Kasuliku kihi lamam asub 92,88–98,06 m absoluutsel kõrgusel, suurenedes põhja suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt kirjuvärviline aleuroliit ja savi, puuraugus PA-100 aga liivsavimoreen. Kogu kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal. Mäeeraldisel asuv liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Ehitusliivas (looduslik materjal) on kruusafraktsiooni sisaldus 4,9–27,8% (keskmiselt 17,2%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,5–7,0%, (keskmiselt 4,0%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 2,2–2,8 (keskmiselt 2,5 – jämedateraline liiv). Kruusas domineerivad fraktsioonid 20–10 mm ja 5–10 mm. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kulutatud. Looduslikul kujul ei vasta liiv ehitussegude ja betooni täiteliiva standarditele liiva lubatust suurema kruusaterade ja veeriste (Ø > 5 mm) sisalduse tõttu. Materjal vajab sõelumist. Keskmise- kuni jämedateralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes ja madala savi- ning tolmuosakeste sisalduse korral betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 6 3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS Varu mudelarvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Varuarvutuse andmed on toodud lisas 1. Mäeeraldise kaevandatud maavaravaru arvutamisel on kasutatud 01.10.2017. a ja 22.06.2025. a markšeiderimõõdistuste andmete põhjal koostatud pinnamudeleid. Mudelite omavahelisel võrdlemisel on saadud kaevandatud materjali kogus. Aladelt oli eelmise markšeiderimõõdistuse seisuga kattepinnas juba eemaldatud Vastavalt arvutustele on Sulbi liivakarjääris ajavahemikul 02.10.2017 - 22.06.2025 kaevandatud maavaravaru 0,26 ha pindalal kokku 0,59 tuh m3. Mäeeraldisega seotud tarbevaru plokist kaevandatud maavaravaru kogus perioodil 02.10.20174 – 22.06.2025. a ja jääkvaru lähtuvalt eelmise markšeiderimõõdistuse aruandes arvutatud jääkvaru kogustest on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Sulbi liivakarjääri varu Jääkvaru Kaevandatud Jääkvaru seisuga 02.10.2017 - seisuga Plokk Kasutusala 01.10.2017, 22.06.2025, 22.06.2025, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 6 aT ehitusliiv 202,92 0,59 202,33 Ajavahemikul 02.10.2017 - 22.06.2025 väljaspool mäeeraldist maavara ega arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust lasundist välja viidud ei ole. Eelmise markšeiderimõõdistuse seisuga on mäeeraldise piiridest väljutud mäeeraldise lääne piiril, pindala 0,04 ha, maht lähtuvalt eelmisest markšeidrimõõdistuse aruandest 0,04 tuh m3. Kaevandatud maa pindala Sulbi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal, seisuga 22.06.2025. a on 2,15 ha. Sulbi liivakarjääri jääkvarud seisuga 22.06.2025 ning selle võrdlus bilansilise varuga on toodud tabelis 3.2 Tabel 3.2 Varude võrdlus Tegeliku ja Bilansiline bilansilise Jääkvaru jääkvaru jääkvaru seisuga Plokk Kasutusala seisuga erinevus Märkused 22.06.2025, 30.06.2025, seisuga tuh m3 tuh m3 22.06.2025, tuh m³ Plokk 6 Juurde ehitusliiv 202,33 202,92 -0,59 aT deklareerida OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 7 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sulbi liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/319360) markšeidermõõdistus, seisuga 01.10.2017”, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, R. Rohtla, 2017. 2. Keskkonnaministri 05. aprilli 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“. 3. Majandus- ja taristuministri 03. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“. OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 8 LISA 1 KAEVANDATUD MAHTUDE ARVUTUSED Kaevandatud ehitusliiva plokist 6, arvutusala 0,26 ha ******************************************************************* ** Region Description => Totals for 3 Elements Computed ** From TIN <Sulbi 2017-EH.tin> to TIN <Sulbi 2025-EH – varu.tin> ** Prismoidal Volume ******************************************************************* ** ** ** Total Cut = 861.414 Cubic Meters ** Total Fill = 273.929 Cubic Meters ** Area = 2593.492 Sq Meters ** Balance = 587.486 Cubic Meters= 0,59 tuh m3 ** ** ******************************************************************* /allkirjastatud digitaalselt/ Allan Koger Markšeider, tase 6 Kutsetunnistus nr 192531 OÜ Inseneribüroo STEIGER Sulbi liivamaardla Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025) 9 LISA 2 TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 25/5261 Objekt: Sulbi liivakarjäär Objekti asukoht: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Katastriüksuse nimi ja tunnus: Karjääri (76701:001:0142) Katastriüksuse pindala: 2,23 ha Mäeeraldise pindala: 2,23 ha Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 2,23 ha Töö tellija: Võru Vallavalitsus Töö läbiviija: Allan Koger Töö teostamise aeg: Välitöö 22.06.2025, kameraaltöö juuni-juuli 2025 Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde seisu fikseerimine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamadevõrk Mõõdistamisviis: GPS mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R8S GNSS horisontaalne mõõtetäpsus ±10 mm +1mm/km vertikaalne mõõtetäpsus ±20 mm +1 mm/km DJI Mavic 3 Enterpirse RTK Plaani mõõtkava: M 1 : 1000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Fotogramm-meetrilise mõõdistamise markerite sidumise täpsus: Projektsiooni Marker Viga_X[m] Viga_Y[m] Viga_Z[m] Seotud pilte viga[piksel] Gcp1 -0,009 0,007 0,000 0,605 24 Gcp2 0,005 0,003 0,001 0,536 29 Gcp3 -0,012 -0,001 0,025 0,566 30 Gcp4 0,000 -0,004 -0,026 0,597 24 Gcp5 0,016 -0,006 0,000 0,639 29 Keskmine 0,000012 0,000038 -0,000112 Sigma 0,009929 0,004764 0,016012 RMS 0,009929 0,004764 0,016012 Keskmine 3D RMS: 0,01 m /allkirjastatud digitaalselt/ Allan Koger Markšeider, tase 6 Kutsetunnistus nr 192531  SULBI LIIVAMAARDLA ja SULBI LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 104,87 105,98 107,53 106,59 põld SULBI põld LIIVAMAARDLA Pulli SULBI plokk 1 EL aR 76701:001:0101 LIIVAKARJÄÄR pinn 106,57 108,08 108,07 104,69 põld 107,76 105,60 1 Pa 2 põld SULBI LIIVAMAARDLA 107,25 Pa 1 107.76 II' 107,65 109,03 104,37 106.26 107,40 95.76 pinn 107,81 107,96 107,77 98.06 0.2 109,62 107,72 106,34 kattepinnas 108,01 8.0 110,34 110,72 108,70 107,88 106,75 põld 110,18 110,52 0.3 107,79 0.1 107,95 Vanatare 106,17 102,07 102,38 107,04 108,38 107,21 11.7 12.4 107,69 107,99 109,15 76701:001:0961 107,49 pinn 2 kattepin 107,20 107,50 107,97 nas 107,73 Pa 100 107,89 108,67 kr 106,57 102,42 107,41 107.66 108,05 107,54 107,83 107,79 108,07 106,44 106,94 108,14 107,22 95.16 pinn 105,79 101,88 107,36 109,14 107,66 102,39 106,66 107,81 103,79 104,90 107,59 102,27 107,28 107,32 104,22 105,03 102,57 104,44 107,81 107,44 102,92 103,47 106,70 107,63 plokk 1 EL aR 106,29 102,45 104,18 104,31 101,41 106,61 106,26 103,39 Pa 4 107,54 102,36 102,51 103,56 Võru Vallavalitsus 103,48 n 104,42 pin 103,69 102,55 106.96 103,49 104,08 101,55 101,78 105,77 102,34 95.76 0.2 107,10 Sulbi liivakarjäär 102,04 100,34 Pa 5 102,28 103,47 11.0 104,06 100,39 105,04 105.96 0.3 103,88 L.MK/319360 104,05 103,98 104,57 101,91 103,85 102,44 95.56 10.1 102,27 106,69 103,69 plokk 6 EL aT 102,67 100,37 105,27 106,05 103,98 Pa 3 I 101,91 102,64 103,82 102,96 104,15 104,44 102.16 102,60 102,79 102,78 104,71 106,15 104,60 103,81 102,92 105,39 102,44 104,52 94.36 102,42 104,53 104,23 104,14 101,48 101,69 põld 102,26 102,48 102,54 103,09 102,68 101,53 102,19 103,48 103,39 0.0 I' 102,84 104,21 104,05 105,63 104,83 7.8 102,67 104,80 104,30 103,33 102,94 Karjääri 105,05 102,30 106,58 102,05 102,44 102,02 kr 103,56 102,82 102,41 102,75 101,56 103,44 76701:001:0142 104,65 102,66102,46 102,60 102,88 103,22 103,20 104,75 103,05 105,73 102,45 103,40 105,64 102,41 104,82 104,84 104,20 102,28 105,91 105,65 104,81 105,45 103,28 102,08 102,26 107,11 102,45 103,63 104,51 100,94 105,93 104,32 102,37 102,12 106,00 105,93 103,42 103,86 101,09 105,72 plokk 1 EL aR 104,57 103,62 0.3 102,99 106,39 105,26 Liiva 104,92 102,70 103,49 Pa 6 11.1 103,11 103,11 104,83 105,27 76701:001:0143 LEPPEMÄRGID 107,36 106.36 102,10 102,29 103,09 102,96 105,54 102,85 102,16 107,10 105,23 Karjääri 102,54 94.96 102,60 102,34 103,13 101,81 108,69 103,49 76701:001:0142 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 105,00 5 103,99 102,64 104,70 ka Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 103,96 tte 107,99 107,50 96,56 102,08 pin 107,66 na number 105,58 Pa 7 103,30 100,40 s 107,20 106,98 105,19 95,80 106.86 102,17 0.3 0.3 108,76 98,83 Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 104,43 107,92 92.86 102,82 13.7 97,94 4 104,05 13.2 107,90 ka II põld tte p inn 96,75 98,62 Pa 8 107,72 Sulbi liivamaardla varuplokkide piir 3 105,65 103,56 104,31 as 98,41 98,06 108,27 98,37 107.56 Sulbi liivamaardla (registrikaardi nr 0624) piir 104,92 106,80 98,98 Metsavennaskond kr OÜ 98,6896,37 94.06 105,54 107,34 98,01 98,99 105,48 106,45 Sulbi 96,77 II liivakarjäär 98,50 96,67 106,31 I I' Geoloogilise läbilõike joon L.MK/32648798,79 98,17 98,96 105,72 96,46 97,69 96,05 Maapinna samakõrgusjoon, m abs 105,79 plokk 7 EL aT 93,54 104,61 108,32 95,73 98,29 93,87 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs 106,63 98,43 104,69 plokk 1 EL aR 106,14 106,50 Sulbi 94,74 97,73 105,52 Nõlvaterviku alumine piir 76701:001:0931 ladu 104,97 94,73 99,26 96,95 103,72 105,21 105,78 98,95 OÜ Eesti Geoloogiakeskus puuraugud, 2010 (EGF 8193): Vanatare 106,16 106,63 106,22 95,22 100,87 76701:001:0961 108,47 102,99 Pa 1 Kaevandi nr 0.2 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus, m 106,35 104,15 ladu 106.26 Kasuliku kihi paksus, m 105,61 101,42 8.0 Lamami abs kõrgus, m 97,09 98.06 106,71 105,29 104,07 106,73 105,59 Geoloogia Valitsuse puurauk, 1976 (EGF 3394): 106,75 ladu 105,02 Pa 100 Puuraugu nr 107,05 Kattekihi paksus, m 105,77 105,57 105,78 107.66 0.1 Suudme abs kõrgus, m 106,72 106,82 107,02 107,94 12.4 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 105,86 95.16 104,98 108,51 105,20 105,11 107,07 107,39 Märkused: 106,35 107,23 105,53 105,39 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi juunis 2025 OÜ Inseneribüroo Steiger markšeider Allan Koger (töö nr 25/5261). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8S ja DJI Mavic 3 Enterprise RTK koos VRS Now püsijaamade võrguga. 107,38 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. 106,57 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 106,84 107,21 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 20.11.2025 seisuga. 107,11 VÕRU VALLAVALITSUS 107,24 VÕRUMAA VÕRU VALD PULLI KÜLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm 11.2025 1 3 1:1000 2025-347  Geoloogiline läbilõige I-I´ LEPPEMÄRGID W E Vanatare Karjääri Liiva 76701:001:0961 76701:001:0142 76701:001:0143 110 Pa 4 Kasvukiht Aleuriit Pa 5 106.96 105.96 Sulbi liivakarjäär 108 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 0.2 106 0.3 Pa 3 Pr 4-1 102.16 104 Kr 20,2 Pr 5-1 St 4,2 Kr 24,1 M 2,8 St 5,0 102 M 2,6 0.0 Pa 4 Puuraugu nr 6.0 plokk 6 EL aT Pr 3-1 106.96 Suudme abs kõrgus (m) plokk 1 Kr 20,6 100 1:2 6.0 EL aR Pr 4-2 St 2,3 plokk 1 Pr 5-2 M 2,7 1:2 Kr 17,2 4.0 EL aR Proovi võtmise intervall (m) 98 Kr 21,8 St 2,8 0.2 St 5,5 M 2,2 Pr 3-2 Pr 4-1 proovi number M 2,5 Kr 4,9 Kr 20,2 kruusa sisaldus % 96 11.2 St 2,5 St 4,2 10.4 savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 10.5 12.0 M 2,2 M 2,8 liiva peensusmoodul 7.8 6.0 94 9.0 11.2 Kihipinna sügavus (m) Uuringupunktide vahekaugus (m) 63 94 Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Geoloogiline läbilõige II-II´ Maavaravaru plokkide piir Karjääri S N Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir Sulbi Karjääri Pulli 76701:001:0142 Pa 2 76701:001:0931 76701:001:0142 76701:001:0101 Pa 7 Pa 4 107.76 1:2 110 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 106.86 106.96 Sulbi II liivakarjäär 108 Sulbi liivakarjäär 0.3 0.3 0.2 Pr 2-1 106 Kr 14,3 Pr 7-1 Pr 4-1 St 5,5 104 Kr 17,1 Kr 20,2 M 2,4 St 5,3 St 4,2 M 2,5 M 2,8 plokk 1 102 1:2 6.0 EL aR 6.0 6.0 100 Pr 2-2 Pr 7-2 Pr 4-2 Kr 5,7 Kr 12,2 Kr 17,2 St 2,3 98 St 3,4 St 2,8 M 2,4 plokk 7 M 2,4 M 2,2 EL aT 10.5 96 0 10 20m Pr 7-3 11.2 12.0 Kr 23,4 12.0 12.5 1 cm 94 St 1,5 M 2,7 14.0 92 14.5 VÕRU VALLAVALITSUS VÕRUMAA VÕRU VALD PULLI KÜLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS Uuringupunktide 83 57 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED vahekaugus (m) 11.2025 2 3 H 1:1000 V 1:200 2025-347  SULBI LIIVAMAARDLA ja SULBI LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 põld SULBI põld LIIVAMAARDLA Pulli SULBI plokk 1 EL aR 76701:001:0101 LIIVAKARJÄÄR pinn põld 1 põld SULBI LIIVAMAARDLA pinn põld Vanatare 76701:001:0961 pinn 2 kr pinn plokk 1 EL aR Võru Vallavalitsus Sulbi liivakarjäär L.MK/319360 põld kr Karjääri 76701:001:0142 plokk 1 EL aR Liiva 76701:001:0143 LEPPEMÄRGID Karjääri 76701:001:0142 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 5 Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 4 põld Sulbi liivamaardla varuplokkide piir 3 Sulbi liivamaardla (registrikaardi nr 0624) piir Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjäär Maapinna samakõrgusjoon, m abs L.MK/326487 Kõlvikupiir plokk 7 EL aT Mets, harvik, võsa, rohumaa plokk 1 EL aR Sulbi Metsamaaks korrastatav ala (2,23 ha) 76701:001:0931 Vanatare 76701:001:0961 Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 20.11.2025 seisuga. VÕRU VALLAVALITSUS VÕRUMAA VÕRU VALD PULLI KÜLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 11.2025 3 3 1:1000 2025-347  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-347 November 2025 Tellija: Võru Vallavalitsus VÕRUMAA, VÕRU VALD, PULLI KÜLA SULBI LIIVAMAARDLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla X= 6420800, Y= 662900 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Sulbi liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa muutmise taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla, Karjääri (kü 76701:001:0142) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Võru Vallavalitsus Registrikood 77000393 Kontaktisik: Lembit Karolin Tel 504 9458 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostaja: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 7 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 7 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 8 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 8 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ..................................................................................................................9 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 10 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:200. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025). 2. Keskkonnaministri 07.05.2010. a käskkiri nr 660. 3. Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2010). 4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Võru Vallavalitsus (registrikood 77000393) taotleb Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/319360 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Sulbi liivakarjääri piires täielikult ammendada. Sulbi liivakarjääri mäeeraldis asub Sulbi liivamaardla (registrikaardi nr 0624) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 6 (graafiline lisa 1. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri 07.05.2010 käskkirjaga nr 660 aruandes „Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2010)” (EGF aruande nr 8193) esitatud ettepaneku alusel. Loa L.MK/319360 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr L.MK/319360 kehtib kuni 07.10.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. Kaevandatavat maavara kasutatakse valla omandis olevate teede ehitamiseks, remondiks ja hoolduseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Sulbi liivakarjääri kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Sulbi liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Võrumaal Võru vallas Pulli külas Karjääri kinnistul (katastriüksuse tunnus 76701:001:0142, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 22 342 m2). Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Sulbi liivakarjäär asub Võrumaa loodeosas, Võru linnast ca 15 km kaugusel. Sulbi liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57°53’55’’ p.l. ja 26°44’49’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5421 (graafiline lisa 1. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise plaan). Sulbi liivakarjäär piirneb põhjast Pulli (katastriüksuse tunnus 76701:001:0101, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 127 048 m2), läänest Vanatare (katastriüksuse tunnus 76701:001:0961, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 432 411 m2), lõunast Sulbi (katastriüksuse tunnus 76701:001:0931, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 70% ja mäetööstusmaa 30%, pindala on 113 837 m2) ning idast Liiva (katastriüksuse tunnus 76701:001:0143, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 33 246 m2) katastriüksusega. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piir külgneb lõuna suunast Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 7 (pindala 2,32 ha), mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 13,0 m. Ehitusliiva plokil 7 asub Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjäär (maavara kaevandamise luba L.MK/326487, kehtib kuni 30.11.2030) mäeeraldise pindalaga 2,32 ha ja teenindusmaa pindalaga 2,91 ha. Ülejäänud suundadest piirneb Sulbi liivakarjäär Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 1 (pindala 41,86 ha), mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 11,1 m. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Sulbi liivakarjäärist ca 395 kaugusel lääne suunas Vanatare (katastriüksuse tunnus 76701:001:0961) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Sulbi liivakarjäär Otepää kõrgustiku kaguservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga sandurtasandikul, kus jääjõeliste setete (keskmise- ja jämedateraline kruusakas liiv, milles esineb üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid) paksus ulatub kuni ca 15 meetrini ning mille lamamiks on aleuroliit ja viimase jäätumise hallikaspruun moreen.2 Maapinna absoluutkõrgus mäeeraldisel on senisest kaevandamistegevusest tulenevalt muutlik ning jääb vahemikku ca 101,7 – 110,7 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Sulbi liivakarjäär jääb Sulbi liivamaardla põhjaossa. Maardlas on arvele võetud kaks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 6 ja 7) ning neli ehitusliiva aktiivse reservvaru plokki (plokk 1 kuni 4), lisaks kuulub maardla juurde üks ehitusliiva prognoosvaru plokk (plokk 5). Sulbi liivakarjääri alal ja selle vahetus läheduses on geoloogilisi uuringuid tehtud kokku kolmel korral – aastal 1976, 2010 ja 2015. 1976. aastal tegi Geoloogia Valitsus kruusliiva otsinguid ja uuringuid Võru ja Põlva rajoonis.3 Uuringu käigus rajati Sulbi liivakarjääri piirkonda kokku 21 puurauku, mille andmete põhjal on Eesti Maavarade Komisjoni 28.03.2000. a istungi protokollilise otsusega nr 00-10 arvele võetud Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 1. 2010. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Sulbi uuringuruumis4, mille käigus rajati kaheksa puurauku sügavusega 9,0 – 14,5 m ning võeti 17 proovi kasulikust kihist. Lisaks kasutati 1976. aasta geoloogilise uuringu puuraugu Pa 100 lõimiseanalüüside tulemusi. Varu arvutati Sulbi uuringuruumis ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias, kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Keskkonnaministri käskkiri 7. mai 2010 nr 660. Võru maakonna Sulbi liivamaardla varu osaline ümberhindamine ja registrikande muutmine: 1. Kinnitan OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.03.2010 Sulbi uuringuruumi piires 2,23 ha pindalal Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 238 tuh m3. 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 20.11.2025). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu, 2005. 3 Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis (EGF aruande nr 3394). 4 Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 8193). Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 2015. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osalise ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks.5 Töö käigus koondati varasem geoloogiline andmestik 1976. ja 2010. a geoloogilisest uuringust ning arvutati Sulbi liivamaardla täiendav ehitusliiva aktiivne tarbevaru ühe plokina (plokk 7) 2,32 ha pindalal 302 tuh m3, kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Arvele võetud varu kaevandab Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa L.MK/326487 alusel. 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Sulbi liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2010. aasta uuringu käigus rajatud kaheksa puuraugu (Pa 1…8, sügavusega 9,0 – 14,5 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1976. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud ühe puuraugu (Pa 100, sügavusega 13,5 m) andmeid. Sulbi liivakarjääri kattekihi moodustab muld (kasvukiht, Q2_s) kogupaksusega 0,0 – 0,3 m, keskmine paksus on 0,25 m. Sulbi liivakarjääri kasuliku kihi moodustavad liustikujõelised setted (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 7,8 – 13,7 m, keskmine paksus on 10,7 m. Kasulik kiht on esindatud keskmise- ja jämedateralise kruusaka liivaga, milles esineb üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid. Kogu kasulik kiht asub ülalpool põhjavee taset. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt kirjuvärviline aleuroliit ja savi (Q1jrVr_lg), puuraugus Pa 100 aga liivsavimoreen (Q1jrVr_g). 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute käigus põhjavee kihti üheski uuringupunktis ei avatud. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise lamam asub absoluutsel kõrgusel 92,88 – 98,06 m. Mäeeraldisest ca 490 m kaugusel lääne suunas asub Võhandu jõgi (Pühäjõgi), mille veetaseme absoluutkõrgus on Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete põhjal ca 88 m ehk ca 5 m võrra madalamal, kui mäeeraldise lamami madalaim punkt. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Sulbi liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 6). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2010. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 17 proovi andmeid ning 1976. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 44 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Analüüsi põhjal vastab uuritud materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Liivalasund on ühtlase koostisega. Kruusasisaldus on 4,9–27,8%, kaalutud keskmisena 17,2%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,5–7,0%, kaalutud keskmisena 4,0%. Väljasõelutud liiva peensusmoodul on 2,2–2,8, kaalutud keskmisena 2,5 (jämedateraline liiv). 5 Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks (EGF aruande nr 8616). Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Tabelis 1 on esitatud Sulbi liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 44 nõudeid järgides. Tabel 1. Sulbi liivakarjääri ploki 6 EL aT põhinäitajad Näitaja Sulbi liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 6 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >5 mm sisaldus (%) 4,9 27,8 17,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <5 mm sisaldus (%) 72,2 95,1 82,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,5 7,0 4,0 4,0 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Sulbi liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 6 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 2,23 ha, varu 238 tuh m3) OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töö „Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 8193) alusel. 2025. aastal tehtud markšeidermõõdistuse alusel on perioodil 02.10.2017 – 22.06.2025 Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandatud 0,95 tuh m3 ehitusliiva. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 jääkvaru maht seisuga 22.06.2025 on 202,33 tuh m3, mis vastab maavarade registris 2025. a III kvartali lõpu seisuga deklareeritud jääkvaru kogusele. Pärast viimast markšeiderimõõdistamist ei ole Sulbi liivakarjääris kaevandamistegevust toimunud. Jääkvaru arvutuse aluseks on 2010. aasta geoloogilise uuringu geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed, kasuliku kihi laborianalüüside tulemused ning 2025. aastal tehtud markšeidermõõdistus mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu aruandes arvutati maavara maht arvutiprogrammi Surfer 8 abil kasutades „Grid Volume“ meetodit. Markšeidermõõdistuse aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud arvutiprogrammi Bentley PowerCivil V8i. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Sulbi liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 6. Kattumine varuplokiga ei ole täielik, kuna katastripiiride korrigeerimise tulemusena jääb väga väike osa (pindala ca 15 m2, varu kogus ca 160 m3) plokist 6 naaberkinnistutele. Mäeeraldise pindala on kokku 2,23 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 6 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 92,88 – 98,06 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub täielikult mäeeraldise piiriga. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Sulbi liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib muutliku terasuuruse ning kruusasisaldusega liiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:2 (kallakus ~27°). Nõlvatervikut ei ole moodustatud karjääri lõunaossa Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjääriga vahetult piirnevale küljele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Tabel 2. Sulbi liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Jääkvaru Jääkvaru, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 6 EL aT 202,33 44,06 158,27 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 11 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Karjääri põhjaservas ning kagunurgas tuleb enne kaevandamisega alustamist eemaldada seal kasvavad puud, juurida kännud ning koorida katend. Katendi moodustab mäeeraldise servaalades kasvukiht (muld) keskmise paksusega 0,25 m. Veel koorimata katend esineb ca 0,3 ha pindalal ning selle maht on ca 750 m3. Muld kooritakse ja vallitatakse sarnaselt senisele praktikale mäeeraldise servadesse. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Sulbi liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Mäeeraldise Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 piiripunktid Mäeeraldise põhjanõlv 1-2 3440 ~520 Mäeeraldise idanõlv 2-3 2470 ~370 Mäeeraldise läänenõlv 5-1 2300 ~350 Mäeeraldise põhi 14100 ~2110 KOKKU 22310 ~3350 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade ja põhja katmine ca 0,15 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri nõlvade kõrgus lääneservas vahemikku 6 – 10 m, põhjaservas vahemikku 9 – 11 m ja idaservas vahemikku 6 – 13 m (graafiline lisa 3. Sulbi liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 3350 m3. Mäeeraldiselt veel koorimata katendi (mulla) maht on ca 750 m3, ülejäänud korrastamisel puuduv jääv ca 2600 m3 võetakse varasemalt karjääri servadesse vallitatud kattekihist. Sulbi liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on alalt suures osas varasema kaevandamise käigus eemaldatud ning maavarale on hea juurdepääs. Karjääri põhjaservas ning kagunurgas on veel koorimata kattekiht õhuke (keskmiselt 0,25 m). Maavarakihi paksus on 7,8 – 13,7 m, keskmine paksus 10,7 m. Kaevandamine toimub vastavalt kasutatava tehnika parameetritele ja asukohale kuni kahes astmes. Vajadusel kasutatakse kaevandamisel varistamise meetodit. Kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Kaevise väljaveoks kasutatakse Sulbi liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud karjäärisiseseid teid. Juurdepääs karjäärile on hea, toodangu transpordiks kasutatakse ka edaspidi karjääri põhjaservas asuvat kruuskattega teed (ETAK ID 4588764), mis ühendab karjääri ca 255 m kaugusel ida suunas asuva Kurvitsa-Hutita riigi kõrvalmaanteega nr 18137. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Sulbi liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Sulbi liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.6 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Sulbi liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaevist karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ning karjääri põhi okaspuu istikutega. Hinnangulised kulud Sulbi liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 5600 eurot. Sulbi liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Sulbi liivakarjääri korrastatud maa plaan). 6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Sulbi liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). 7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Sulbi liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Sulbi liivakarjääri keskmise aastamäära (11 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,014 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Sulbi liivakarjääri kasulik kiht sisaldab jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Sulbi liivakarjääri keskmise aastamäära (11 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,089 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Sulbi liivakarjääri keskmise aastamäära (11 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 19 800 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 13 – 15 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Sulbi liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. 8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähima majapidamise õueala Sulbi liivakarjäärist ca 350 m kaugusel lääne suunas Vanatare katastriüksusel (tunnus 76701:001:0961, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 432 411 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. 5 Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub Vanatare katastriüksuse õuealast ca 370 m kaugusel (karjäärialale moodustunud süvendi tõttu ei saa masin lähemal olla), siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õueala piiril mürataseme suuruseks ca 53,9 dB. Senise kaevandamistegevuse tulemusena on karjääriala lääneossa moodustunud ca 4 m süvend. Purustus- sõelumissõlm paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning masina ja majapidamise vahel puudub otsenähtavus, seega väheneb müratase ca 4,2 dB võrra, jäädes arvutuse järgi tasemele ca 49,7 dB. 9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 16.12.2024) Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja materjali fraktsioneerimine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Sulbi liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Vanatare katastriüksuse õueala piiril ca 51 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 9 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Sulbi liivakarjääri varu asub täielikult ülalpool põhjavee taset. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kuna Sulbi liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna veekogudele ning põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Sulbi liivakarjääris oluliselt 10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Sulbi liivakarjääri mäeeraldisest lähimas punktis ca 375 m kaugusel põhja suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla pratensis (aas-karukell, EELIS kood KLO9308913) kasvukoht. Lähim kaitseala, Võhandu jõe hoiuala (Võru) (EELIS kood KLO2000084), asub Sulbi liivakarjäärist lähimas punktis ca 490 m kaugusel lääne suunas. Võhandu jõe hoiualaga osaliselt samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Võhandu jõe loodusala (EELIS kood RAH0000013). Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Võhandu jõe hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Võhandu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning III kategooria kaitsealuste liikide elutingimustele. 10. KOKKUVÕTE Võru Vallavalitsus taotleb Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/319360 pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikele 1. Sulbi liivakarjäär asub Võrumaal, Võru vallas, Pulli külas Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, kogu taotletav varu asub ülalpool põhjavee taset. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,23 ha. Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 jääkvaru kogus on 202,33 tuh m3. Sulbi liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 158,27 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 44,06 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloog Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 25.11.2025 Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17   EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond SULBI UURINGURUUMI LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING Sulbi 123.0 125.1 89.3 121.0 Sulbi uuringuruumi teenindusala 115.8 Rummi Lilli-Anne Kahro 96.7 Sulbi liivamaardla 107.0 117.2 106.4 Rüütle paisjärv oja ka Jas 91.2 Osula 86.5 98.0 97.0 106.9 Harjumägi 101.1 105.9 104.7 Utita Linnamäe 86.0 Sõmerpalu 74.2 Tartu, 2010  EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Ain Põldvere SULBI UURINGURUUMI LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING (varu seisuga 01.03.2010) OÜ Eesti Geoloogiakeskus Aivar Pajupuu juhatuse liige Tartu, 2010  Annotatsioon Ain Põldvere. “Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.03.2010). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tartu regionaalosakond, Tartu, 2010. 1 köide, tekst 14 lk., 1 joonis, 2 tabelit, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Sõmerpalu Vallavalitsus, Keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regioon). Võrumaal Sõmerpalu vallas riigile kuuluval Karjääri kinnistul (katastriüksus 76701:001:0128) tehti 2010. a Sõmerpalu Vallavalitsuse tellimusel geoloogiline uuring. Uuritud varuplokk (pindala 2,23 ha) jääb täielikult Sulbi liivamaardla aktiivse reservvaru esimese ploki piiresse. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Karjääri maaüksuse piiresse jäävas uuringuruumis asuva liiva kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Uuritud varuploki (pindala 2,23 ha) piires moodustab kasuliku kihi liustikujõeliste setete kompleks (keskmise- ja jämedateraline liiv kruusaga), mis oma kvaliteedilt vastab ehitusliivale esitatavatele nõudmistele. Liivakiht asub põhjaveetasemest kõrgemal. Uuritud varuploki (pindala 2,23 ha) piires asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht on 238 tuh. m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus 10,7 m. Katendi (mulla) maht on 3 tuh. m3. Peale tarbevaru mahu arvutamist jäi maardla aktiivse reservvaru esimese ploki pindalaks 43,30 ha ja mahuks 4 816 tuh. m3. Keskkonna- ja mäetehnilised tingimused karjääri avamiseks on soodsad, sest kattekiht on õhuke ja juurdepääs hea. Keskmise- kuni jämedateralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes ja madala savi- ning tolmuosakeste sisalduse korral betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. Märksõnad: Võru maakond, Sõmerpalu vald, Sulbi liivamaardla, Sulbi uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru. Projektijuht Ain Põldvere  SISUKORD Sissejuhatus ..………………………………………………………………………. 4 1. Piirkonna üldiseloomustus ja geoloogiline uuritus …………………………… 5 2. Uuringuruumi geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ehitus ……………………… 7 3. Tööde metoodika ja mahud ………………………………………………….... 8 4. Maavara kvaliteet ……………………………………………………………... 9 5. Varu arvutus …………………………………………………………………… 10 6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused ……………………………………... 12 7. Keskkonnamõju hindamine …………………………………………………… 13 Kokkuvõte …………………………………………………………………………. 14 Kasutatud kirjandus ……………………………………………………………….. 14 Tekstilisad 1. Geoloogilise uuringu luba nr. L.MU.VÕ-318002 ....................…………………. 15 2. Ametlikud Teadaanded (26.11.2009. – Geoloogilise uuringu load) ………….. 17 3. Puuraukude kataloog ………………….………………..………………………. 18 4. Puuraukude kirjeldused ……………………..………………………………….. 19 5. Keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regiooni juhataja korraldus 10.03.2010 nr PVV 1-15/65 “Sulbi uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmine”.. 22 6. Lõimiseanalüüsi tulemused (puuraukude Pa 1–Pa 8) põhjal………………….. 23 7. Topomõõdistuse seletuskiri ……….…………………………………………… 24 8. Sulbi uuringuruumi varu arvutuse raport …..………………………………….. 25 9. Plokkdiagramm Sulbi uuringuruumi varuplokist ………………………………. 26 10. Sõmerpalu Vallavalitsuse kiri 02.02.2010. nr 15-5/6-31 27 11. Tellija arvamus …….………………………………………………………….. 29 Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus nr. 10-…. Graafilised lisad 1. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1:1000 2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D  4 SISSEJUHATUS Vastavalt uuringuloa valdaja Sõmerpalu Vallavalitsuse ja OÜ Eesti Geoloogiakeskuse vahelisele kokkuleppele tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse Tartu regionaalosakond Sulbi liivamaardlal paiknevas Sulbi uuringuruumis liiva varu hindamiseks geoloogilise uuringu. Uuringuruum jääb Sulbi liivaamaardla aktiivse reservvaru 1. ploki piiresse. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks andis Keskkonnaameti Põlva–Valga–Võru regioon 18.11.2009.a. välja geoloogilise uuringu loa L.MU/318002 (lisa 1). Uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumi liiva varu, selle kvaliteet ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Uuringuloa taotluses oli uuringu sügavuseks planeeritud 10–15 m. Selline sügavus on märgitud ka Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates (lisa 2). Välja antud geoloogilise uuringu loas on uuringu sügavuseks märgitud ekslikult 10 m (lisa 1). Käesoleva uuringu välitööde käigus rajati uuringupuuraugud ja võeti proovid laboratoorseteks uuringuteks. Liiva lõimis analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis (analüütikud Marina Saaremäe, Tiina Tampuu). Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine (maamõõtja Tiit Kalmus) ning looditi puuraukude suudmed. Puurtööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse puurmeister Vassili Kilin. Uuringuga seotud väli- ja kameraaltööd tegi ning uuringuaruande koostas Tartu regionaalosakonna juhataja Ain Põldvere. Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes.  5 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA GEOLOOGILINE UURITUS Sulbi uuringuruumi teenindusala asub Võrumaal Sõmerpalu vallas Pulli külas, riigile kuuluva Karjääri kinnistu (katastri nr 76701:001:0128) piires. Teenindusala algne pindala oli 2,57 ha. Kuna uuringuloa taotluse ajal oli tegemist reformimata riigimaaga, siis katastrisse kandmise käigus maatüki piirikoordinaadid muutusid ja teenindusalast jäi riigile kuuluvale Karjääri maaüksusele 2,23 ha. Teenindusala lääneosale jääb vana Sulbi liivakarjäär, kus maapinna absoluutne kõrgus jääb 101–105 m vahemikku. Kaevandamata võsastunud alal jääb maapinna absoluutne kõrgus vahemikku 105,8–107,6 m. Teenindusala põhjaosa läbib kohalik pinnasetee, mille säilitamist ei pea Sõmerpalu vallavalitsus vajalikuks (lisa 10). Teenindusalast lõuna pool kasvab kuuse-lehtpuumets, ida ja põhja pool asub haritav maa. Lääne poole jääb vana karjääri ala. Lähimad majapidamised asuvad ca 400 m lääne pool. Sõmerpalu alevik jääb ca 7 km kaugusele kagu poole. Sulbi uuringuruum asub Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 1. ploki piires. Maardla esimese ploki pindala on 45,53 ha, kasuliku kihi keskmine paksus 11,1 m ja aktiivse reservvaru maht 5054 tuh. m3. Varu on kinnitatud 1979. aasta (Barankina jt., 1979) geoloogilise uuringu põhjal. Sulbi uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on: 57o53`55’’ pl ja 26 o44’49’’ ip (Eesti baaskaart, leht 5421). Uuringuruumi piires levivad sandurisetted – keskmise- ja jämedateraline kruusakas liiv. Liivakiht jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Liivale moodustab lamami Gauja kihistu aleuroliit ja savi, kohati liivsavimoreen, katendi kasvukiht.  76701:001:1431 76701:001:0110 Lombi 76701:001:0280 76701:001:0241 76701:001:0271 Prosti Tasase 76701:001:1780 Roosu 1 T18137 76701:001:0101 maantee Pulli 76701:001:1432 Hansi -Hutita 1. plokk Ra 6 76701:001:0961 Kurvitsa Vanatare 76701:001:0128 Karjääri 76701:001:0128 Karjääri 76701:001:0242 Prosti 1. plokk Ra 76701:001:0931 76701:001:0412 Sulbi Pulli Joonis 1. Sulbi uuringuruumi teenindusala (punane piirjoon) asukohaskeem. Must katkendik joon piiritleb Sulbi liivamaardlat (reg nr 624). Mõõtkava 1:5000. Alus: katastri aluskaart 5426.  7 2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE EHITUS Sulbi uuringuruum asub lainja reljeefiga sandurisetete levikualal. Kasulik kiht koosneb ühtlase koostisega keskmise- ja jämedateralisest kruusakast liivast. Käesoleva uuringu käigus rajati 8 puurauku sügavusega kuni 14,5 m. (lisa 3 ja 4). Uuringuruumi kirdenurgas asub varasema geoloogilise uuringu (Barankina jt., 1976) puurauk nr 100. Uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Tabel 1 Uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht Min Maks Kasvukiht 0,0 0,3 IV Liiv, keskmise ja jämedateraline, kruusaga 7,8 13,7 fIIIjr + Aleuroliit ja savi 0,0 1,2 D2gj Moreen, hallikaspruun 0,0 1,0 gIIIjr Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,0–0,3 m. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) levib kogu uuringuruumis ja on esindatud keskmise- ja jämedateralise kruusaka liivaga, milles esineb üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid. Kasulik kiht on kõikides uuringupunktides läbitud. Kasuliku kihi lamam asub 92,7–97,9 m absoluutsel kõrgusel, suurenedes põhja suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt kirjuvärviline aleuroliit ja savi, puuraugus Pa 100 aga liivsavimoreen. Kogu kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal.  8 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Puuraukude rajamine. Rajati 8 puurauku sügavusega 9,0–14,5 m. Geoloogilise uuringu loas on uuringu sügavuseks märgitud ekslikult 10 m (vt lisa 1 ja 2). Puuraugud rajati tigupuurimise meetodil (puuragregaat UGB-1-VS, Ø 219 mm). Uuringupunktide vahekaugus oli valdavalt 70–80 m. Puuraugud rajati uuringuruumi teenindusalale ühtlase võrguga. Koheselt peale proovide võtmist ja puurimise lõppemist mõõdeti veetase (vett ei esinenud) ja puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel. Puuraukude ümbrus korrastati. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud akt, mille alusel on Keskkonnaamet teinud korralduse puuraukude likvideerimise ja ümbruse korrastamise kohta (lisa 5). Proovimis- ja laboratoorsed tööd. Kõik puuraugud prooviti kogu kasuliku kihi ulatuses. Sõltuvalt liiva terasuuruse muutustest, võeti algproovidesse kogu puurmaterjal. Analüüsimiseks vähendati liiva algproovi kvarteerimismeetodil 5–6 kilogrammini. Kokku valmistati analüüsimiseks 17 proovi. Enne laboratooriumisse saatmist proovid kuivatati. Liiva proovid viidi lõimise määramiseks OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumisse. Laboratoorsete analüüside tulemused on esitatud lisas 6. Topotööd. Topotööde käigus mõõdistati ca 5,8 hektari suurune ala L-EST 97 koordinaatide ja kõrgused Balti koordinaatide süsteemis. Topotööd tegi litsenseeritud maamõõtja Tiit Kalmus. Topoplaan (mõõtkava 1:1000) on koostatud algselt programmis GEO ja varu arvutuse plaaniga ühendamisel (graafiline lisa 1) üle viidud programmi MapInfo. Täiendavaid andmeid tööde metoodika kohta esitatakse topotööde seletuskirjas (lisa 7). Kameraaltööd. Uuringuruumis leviva kasuliku kihi kvaliteedi väljaselgitamisel ja varu arvutamisel kasutati käesoleva uuringu puuraukude andmestikku ja lõimiseanalüüside tulemusi. Iseloomustatud on ka varasema geoloogilise uuringu (Barankina jt., 1976) puuraugu Pa 100 lõimiseanalüüside tulemusi. Algse uuringuruumi teenindusala pindala oli 2,57 ha. Kuna uuringuloa taotluse ajal oli tegemist reformimata riigimaaga, siis katastrisse kandmise käigus maatüki piirikoordinaadid muutusid ja teenindusalast jäi riigile kuuluvale Karjääri maaüksusele 2,23 ha. Karjääri maaüksusele jääv varu on arvutatud arvutiprogrammis Surfer.  9 4. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 26.05.2005.a. kinnitatud määruse nr 44 (“Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”) paragrahvi nr 21 alusel käsitletakse liiva ehitusliivana: peensusmoodul vähemalt 1,3, savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10% ja osakesi üle 5 mm mitte rohkem kui 35%. Käesoleva uuringu käigus tehtud seitsmeteistkümne analüüsi põhjal vastab uuritud materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele (lisa 6). Liivalasund on ühtlase koostisega. Kruusasisaldus on 4,9–27,8%, kaalutud keskmisena 17,2%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,5–7,0%, kaalutud keskmisena 4,0%. Väljasõelutud liiva peensusmoodul on 2,2–2,8, kaalutud keskmisena 2,5 (jämedateraline liiv). Varasema geoloogilise uuuringu (Barankina jt., 1976) puuraugust (Pa 100) tehtud kolm lõimiseanalüüsi näitavad, et ka seal on liiv keskmise- ja jämedateraline (peensusmoodul 2,17–2,84), vähese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (1,5–4,1) ning kruusasisaldus ulatub 17,8%-ni. Keskmise- kuni jämedateralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes ja madala savi- ning tolmuosakeste sisalduse korral betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2.  10 5. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topoplaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1) ja käesoleva geoloogilise uuringu välitööde ning laboratoorsete määrangute andmed. Kasutatud on ka varasema geoloogilise uuringu (Barankina jt., 1976) puuraugu Pa 100 andmestikku. Kuna osaliselt jääb uuringuruumi piiresse ebatasase põhjaga vana Sulbi liivakarjäär, siis uuringuruumi varu maht on arvutatud arvutiprogrammiga Surfer (lisad 8 ja 9). Materjali kvaliteedist ja uuritusest lähtuvalt eraldatakse Sulbi uuringuruumis välja ehitusliiva tarbevaru plokk pindalaga 2,23 ha. Varuploki pindala on arvutatud programmiga MapInfo 8.5. Varuplokk eraldatakse välja riigile kuuluva Karjääri maaüksuse piires. Varuploki nurgapunktide koordinaadid on esitatud topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1). Varu arvutuse aluseks olevate puuraukude andmed on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Kattekihi ja kasuliku kihi paksused ehitusliiva varuplokis Puuraugu nr Abs. Katte- Mulla- Kasulik Kasulik Kasulik Kasuliku Veetase Vee- kõrgus kihi kihi kiht kiht vee kiht vee kihi maa- taseme maa- paksus paksus, m peal, m all, m lamami pinnast, abs. pinnal, kokku, m m abs. m kõrgus, m kõrgus, m m Pa 1 106,1 0,2 0,2 8,0 8,0 - 97,9 - - Pa 2 107,6 0,3 0,3 11,7 11,7 - 95,6 - - Pa 3 102,0 0,0 0,0 7,8 7,8 - 94,2 - - Pa 4 106,8 0,2 0,2 11,0 11,0 - 95,6 - - Pa 5 105,8 0,3 0,3 10,1 10,1 - 95,4 - - Pa 6 106,2 0,3 0,3 11,1 11,1 - 94,8 - - Pa 7 106,7 0,3 0,3 13,7 13,7 - 92,7 - - Pa 8 107,4 0,3 0,3 13,2 13,2 - 93,9 - - Pa 100 107,5 0,1 0,1 12,4 12,4 - 95,0 - - Keskmine 0,2 0,2 11,0 11,0 - Katend on koorimata 13 560 ruutmeetrilt. Koorimata katendiga alal on katendi keskmine paksus 0,25 m. Kattekihi (mulla) maht on 3 390 m3 (13560 m2 x 0,25 m). Arvutiprogrammiga Surfer arvutatud katte ja kasuliku kihi maht on kokku 241 402 m3 (lisa 8). Kasuliku kihi (ehitusliiva) maht: 241402 – 3390 = 238012 m3 ehk 238 tuh. m3.  11 Kattekihi maht: 3 tuh. m3. Kasuliku kihi keskmine paksus (arvutiprogramm Surfer põhjal) on 10,7 m (238 000 m3 / 22 300 m2). Uuringupunktide põhjal määratud kasuliku kihi keskmine paksus (11,0 m, tabel 2) pole varu arvutuse jaoks täpne, sest osaliselt on uuringuruumis varem kaevandatud). Kogu uuritud varu jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Käesoleva uuringu tulemusena hinnati Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 1. plokist (pindalal 2,23 ha) aktiivseks tarbevaruks 238 tuh. m3. Enne käesolevat uuringut oli Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 1. ploki mahuks 5 054 tuh. m3, pindalaks 45,53 ha ja kihi keskmiseks paksuseks 11,1 m. Peale tarbevaru ploki moodustamist jääb Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 1. ploki mahuks 4 816 tuh. m3, pindalaks 43,30 ha ja kihi keskmiseks paksuseks 11,1 m.  12 6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Sulbi uuringuruumis asuva liiva kaevandamiseks on õhukese katendi ja hea ligipääsu tõttu soodsad. Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht. Mäeeraldise idaosas katend puudub. Muld vallitatakse selleks määrataval teenindusmaal. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjääri nõlvad tuleb tasandada kaldega 1:2. Lähimad majapidamised asuvad karjäärist ca 400 m kaugusel. Karjääritehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri osaliselt ümbritsev mets ja mullast katendivallid. Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra jääb sotsiaalministri määrusega nr 42 segaalal (elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataseme piiridesse (maksimaalne müratase 60 dBA, võrdub lubatud liiklusmüra tasemega) ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. Kuna liivpinnas on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel ja sõelumisel tolmu ei teki. Ka lattu sõelutud liiv jääb niiskeks ning selle laadimisel tolmu ei teki. Kuival perioodil tuleb tolmu vältimiseks karjääri teenindavat teed kasta. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb teenindusmaa territooriumile rajada teenindusplats selleks, et vältida võimalikku kütuse ning õlide leket pinnasesse või põhjavette. Kaevandamisel tuleb arvestada kõikide kehtivate keskkonna- ning tööohutusalaste õigusaktidega. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada nõuetekohase projekti alusel. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu.  13 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Uuringuruumi teenindusala paikneb riigile kuuluval Karjääri kinnistul, kuhu rajati kaheksa puurauku. Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud puuragregaat on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Rajatud puuraugud likvideeriti kohe peale proovide võtmist pinnasega täitmise teel. Kasutatud mehhanismid tekitavad kuni 60 dBA tugevust müra. Arvestades, et “öörahunorm” on 55 dBA ja töid tehti päevasel ajal, ei halvenenud uuringu tagajärjel ümbruskonna keskkonnatingimused rohkem kui põllutööde tegemise ajal. Töö käigus paiskas üks masin päeva jooksul õhku CO2 ca 500 kg. Sama toimub ka kevadkülvil või metsa väljaveol, samuti karjääris kaevandamisel. Kavandatav karjäär ei asu looduskaitse- või keelualal ega külgne nendega.  14 KOKKUVÕTE Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uuringuloa valdaja, Sõmerpalu Vallavalitsuse tellimusel välja selgitada riigile kuuluval Karjääri maaüksusel asuva Sulbi uuringuruumi liivavaru suurus, liiva kvaliteet ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Uuringuruumi teenindusala jääb täielikult Sulbi liivamaardla aktiivse reservvaru esimese ploki piiresse. Uuritud varuploki (pindala 2,23 ha) piires moodustab kasuliku kihi liustikujõeliste setete kompleks (keskmise- ja jämedateraline liiv kruusaga), mis oma kvaliteedilt vastab ehitusliivale esitatavatele nõudmistele. Liivakiht asub põhjaveetasemest kõrgemal. Uuritud varuploki (pindala 2,23 ha) piires asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht on 238 tuh. m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus 10,7 m. Katendi (mulla) maht on 3 tuh. m3. Peale tarbevaru mahu arvutamist jäi maardla aktiivse reservvaru esimese ploki pindalaks 43,30 ha ja mahuks 4 816 tuh. m3. Keskkonna- ja mäetehnilised tingimused karjääri avamiseks on soodsad, sest kattekiht on õhuke ja juurdepääs hea. Keskmise- kuni jämedateralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes ja madala savi- ning tolmuosakeste sisalduse korral betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. KASUTATUD KIRJANDUS Barankina, I., Valt. E., Põllumäe, M., Jürgenson, V. 1976. Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringutest Võru ja Põlva rajoonis. EGF 3394. Barankina, I., Jürgenson, V. 1979. Aruanne kruusliiva eeluuringu tulemustest Abisaare, Sulbi, Püssipalu, Leppoja maardlas. EGF 3582. Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu. Kinnitatud keskkonnaministri 21. aprilli 2005.a. määrusega nr. 29 (RTL 2005, 47, 650). Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Kinnitatud keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määrusega nr. 44. (RTL 2005, 60, 866). Sulbi maardla (nr 0624) registrikaart.  Keskkonnaministri20. mai 2005. a maarusenr 40 <Uldgeoloogiliseuurimist66loa ja uuringuloataotlusevorm, iildgeoloogiliseuurimist66 loa ning uuringuloataotlusele,seletuskirjaleja graafiliseleosaleesitatavadtapsustatud n6uded,iildgeoloogiliseuurimist06loa ning uuringuloaandmisemenetlustoimingute tiihtajadja iildgeoloogilise uurimist<idloa ning uuringuloa vorm> lisa 4 GEOLOOGILISE UURINGU LUBA Loa number: L.MU/318OO2 1. Loa omanik I 1. 1. Nimi SdmerpaluVallavalitsus 75001253 | 1.2. Registrinumber/isikukood 1.3. Aadress S6merpalu alevik56merpalu vatd66604VoRUMAA Maardla 1 2 . 1 .M a a r d l an i m e t u sS u l b i i 2.2. Maardlaosa nimetus 2.3. Maardla(maardlaosa) registrikaardi number624 2.4. Maardlatdhtsus rileriigilisetiihtsusega[] kohalikutdhtsusegaIX ] 3 . U u r i n g u r u u m 3 . 1 . N i m e t u sS u l b i 3.2. Teenindusala asukoht V O r um a a k o n d 3 . 3 . T e e n i n d u s a l ap i n d a l a , h a 2 . 5 3 3 . 4 . U u r i t a v a m a a v a r a n i m e t u s j a v 6 i m a l i k u d k a s u t u s a l a dl i i v e h i t u s , t e e d e e h i t u s 4. Uuringu 4.1. Ettev6tja nimi OU EestiGeoloogiakeskus 4 . 2 . A r i r e g i s t r ik o o d 1 0 1 4 0 6 5 3 4.3. AadresSKadakatee82.12618Tallinn 14.4. Majandustegevuse kuupdevja registreeringu registrisregistreerimise number | 03.06.2004, KKA000037 5. Uuringu 5.1. Maavarauuringueesmdrk iseloom ja maht tarbevaruuuringIX] reservvaruuuring[] tdiendavuuring[] m l0 5.2. UurimissUgavus, 5 . 3 . P u u r a u k u daer v8 arv 5.4. Uuringukaeve66nte 5 . 5 . H U d r o g e o l o o g i l i s ekda t s e t o o d 5.6. Geoftirisikalisedt66d elektromeetri a, km0 g r a v i m e e t r i a ,k m 0 5.7. Muudsihtotstarbelised tddd 5 . 8 . A j u t i s t e e h i t i s t e l o e t e l uE i o l e 5.9. Loa kehtivus a l a t e s1 8 . 1 1 . 2 O O 9k u n i 1 8 . 1 1 . 2 O 1 1 6. Tliiendavad Geoloogilise uuringu teostamisel jdrgitakse rangelt k6iki keskkonnakaitse ja  ohutustehnika n6udeid; kasutatakse korras tehnikat ning t66tamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale; geoloogilise uuringu keagus ea kahiustata maaiiksusel kasvavat metsa; puuraugud likvideeritakse kohe perast proovide v6tmist ja veetaseme m66tmist pinnasega t6itmise teel ning maapind tasandataksei kaevandite iimbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda, nende likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline akt ning tiitide teostamisel peetakse kinni k6igist 6igusaktidest tulenevatest n6uetest; uuringu liibiviijal tuleb oma tegevus eelnevalt koosk6lastada Maa-ametiga; juhul, kui geoloogilise uuringu teostamisel on vajadus teostada raiet, tuleb see tegevus eelnevalt koosk6lastada Maa-ametiga ja Riigimetsa Majandamise Keskuse V6ru metskonnagai geoloogilise uuringu tulemusel taotletav kaevandamisluba tuleb koosk6lastada Maa-ametiga, Keskkonnaamet, Ena Poltimde Keskkonnaameti P6lva-Valga-V6ru regioonijuhataja kt Loa andja: asutus,loa vtiljastanudisiku nimi ja amet /.{.,t*. /tt /Nr.t kuup[ev  !" #$ % & % & % ' ( ' ( ) ( (* % & + (,- -# ( % & % & ( . / ! ' ' % ( ( ( . ! % 0 ( & ( -#' ! * ( ( ( ' ( ' #! 12 3 4 + ( . -# ( ( $ $0 / ( & # . ) #, .! ! 5 - & ( $ - ' . ( 0 ( ( (6 ' ' ( (* ' 77 ( ( * ' 5 *& ( ( ' & & ( & & ( ( * ( 5 ( ( ( ' 77( & ( * ( * ' ( ( ( 8 ( * ( ( 9 ( ( ( ( ( , 8 :; 5 ( . $ 0 0 # # < . - ;= ( !  Lisa 3 PUURAUKUDE KATALOOG Puuraugu nr Sügavus, Kattekihi Kasuliku kihi Läbitud Proovi nr. Proovimise sügavus, m Pinnasevee tase maa- m paksus, m paksus, m lamam, m alates kuni vahemik pinnast, m Pa 1 9,0 0,2 8,0 0,8 1-1 0,2 3,0 2,8 - 1-2 3,0 8,2 5,2 Pa 2 12,5 0,3 11,7 0,5 2-1 0,3 6,0 5,7 - 2-2 6,0 12,0 6,0 Pa 3 9,0 0,0 7,8 1,2 3-1 0,0 4,0 4,0 - 3-2 4,0 7,8 3,8 Pa 4 12,0 0,2 11,0 0,8 4-1 0,2 6,0 5,8 - 4-2 6,0 11,2 5,2 Pa 5 10,5 0,3 10,1 0,1 5-1 0,3 6,0 5,7 - 5-2 6,0 10,4 4,4 Pa 6 12,0 0,3 11,1 0,6 6-1 0,3 6,0 5,7 - 6-2 6,0 11,4 5,4 Pa 7 14,5 0,3 13,7 0,5 7-1 0,3 6,0 5,7 - 7-2 6,0 10,5 4,5 7-3 10,5 14,0 3,5 Pa 8 12,0 0,3 13,2 0,5 8-1 0,3 6,0 5,7 - 8-2 6,0 13,5 7,5 Pa 100* 13,5 0,1 12,4 1,0 169 0,1 6,0 5,9 - 170 6,0 8,0 2,0 171 8,0 12,5 4,5 * Pa 100 (1976. aasta geoloogilise uuringu puurauk. EGF 3394)  19 Lisa 4 PUURAUKUDE KIRJELDUSED Puurauk nr Pa 1 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 9,0 m Suudme abs. kõrgus: 106,1 m Veetase puuraugus: - m (10.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,2 0,2 Kasvukiht. fIIIjr3 0,2-8,2 8,0 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,2-3,0/2,8 1-1 veeristega. Kuni 3 m sügavuseni jämepurru sisaldus 3,0-8,2/5,2 1-2 suurem, kuni 20%-ni. D2 gj 8,2-9,0 0,8 Aleuroliit, rohekashall, savikihtidega. Kasulik kiht: 0,2-8,2 (8,0)m Puurauk nr Pa 2 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 12,5 m Suudme abs. kõrgus: 107,6 m Veetase puuraugus: - m (10.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,3 0,3 Kasvukiht. fIIIjr3 0,3-12,0 11,7 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,3-6,0/5,7 2-1 veeristega. Jämepurru sisaldus ülemises pooles 15- 6,0-12,0/6,0 2-2 20%, alumises pooles ca 5%. D2 gj 12,0-12,5 0,5 Aleuroliit, punakashall, savikihtidega Kasulik kiht: 0,3-12,0 (11,7)m Puurauk nr Pa 3 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 9,0 m Suudme abs. kõrgus: 107,6 m Veetase puuraugus: - m (10.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m fIIIjr3 0,0-7,8 7,8 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja veeristega. Jämepurru sisaldus ülemises osas ca 0,0-4,0/4,0 3-1 20%, alumises osas ca 5%. Läbilõike alumises osas 4,0-7,8/3,8 3-2 liiv peenema lõimisega. D2 gj 7,8-9,0 1,2 Aleuroliit, hallikasroosa, vilgurikas. Kasulik kiht: 0,0-7,8 (7,8)m  20 Puurauk nr Pa 4 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs. kõrgus: 106,8 m Veetase puuraugus: - m (10.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,2 0,2 Kasvukiht. fIIIjr3 0,2-11,2 11,0 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,2-6,0/5,8 4-1 veeristega. Jämepurru sisaldus 15-20% 6,0-11,2/5,2 4-2 D2 gj 11,2-12,0 0,8 Aleuroliit, punakashall, rohekate savikihtidega. Kasulik kiht: 0,2-11,2 (11,0)m Puurauk nr Pa 5 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 10,5 m Suudme abs. kõrgus: 105,8 m Veetase puuraugus: - m (10.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,3 0,3 Kasvukiht. fIIIjr3 0,3-10,4 10,1 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,3-6,0/5,7 5-1 veeristega. Jämepurru sisaldus 20-25% 6,0-10,4/4,4 5-2 D2 gj 10,4-10,5 0,1 Aleuroliit, hallikaspunane, vilgurikas. Kasulik kiht: 0,3-10,4 (10,1)m Puurauk nr Pa 6 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs. kõrgus: 106,2 m Veetase puuraugus: - m (11.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,3 0,3 Kasvukiht. fIIIjr3 0,3-11,4 11,1 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,3-6,0/5,7 6-1 veeristega. Jämepurru sisaldus 15-20% 6,0-11,4/5,4 6-2 D2 gj 11,4-12,0 0,6 Aleuroliit, punane, tihe, vilgurikas. Kasulik kiht: 0,3-11,4 (11,1)m  21 Puurauk nr Pa 7 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs. kõrgus: 106,7 m Veetase puuraugus: - m (11.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,3 0,3 Kasvukiht. fIIIjr3 0,3-14,0 13,7 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,3-6,0/5,7 7-1 veeristega. Jämepurru sisaldus 15-25% 6,0-10,5/4,5 7-2 10,5-14,0/3,5 7-3 D2 gj 14,0-14,5 0,5 Aleuroliit, punane, tihe, vilgurikas. Kasulik kiht: 0,3-14,0 (13,7)m Puurauk nr Pa 8 (Sulbi uuringuruumi teenindusala) Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs. kõrgus: 106,7 m Veetase puuraugus: - m (11.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,3 0,3 Kasvukiht. fIIIjr3 0,3-13,5 13,2 Liiv, eriteraline, kollakaspruun, kihiti kruusa ja 0,3-6,0/5,7 8-1 veeristega. Jämepurru sisaldus läbilõike ülemises 6,0-13,5/7,5 8-2 pooles ca 25%, alumises osas 5-10% D2 gj 13,5-14,0 0,5 Aleuroliit, punakashall, rohekate savikihtidega.. Kasulik kiht: 0,3-13,5 (13,2)m Puurauk nr Pa 100 (1976. aasta geoloogilise uuringu puurauk) Puuraugu sügavus: 12,0 m Suudme abs. kõrgus: 106,7 m Veetase puuraugus: - m (11.12.09) Geol. Intervall, Kihi Geoloogilise läbilõike Proovitud Proovi nr indeks m paksus, m kirjeldus intervall, m QIV 0-0,1 0,1 Kasvukiht. fIIIjr3 0,1-12,5 12,4 Liiv, eriteraline (keskmise kuni jämedateraline), 0,1-6,0/5,9 169 hallikaskollane, kvarts-päevakivi koostisega, 6,0-8,0/2,0 170 kruusaterad läbimõõduga 1-3 cm, hästi kulutatud, 8,0-12,5/4,5 171 valdavalt karbonaatse koostisega, esineb ka kristalliinse koostisega veeriseid. Alates 8-ndast meetrist liiv peeneteralisem, vähem jämepurdu. Ülaosas jämepurru sisaldus kuni 17%. Jämepurru sisaldus ülalt alla väheneb. gIIIjr3 12,5-13,5 1,0 Moreen, punakaspruun, tugevalt savikas, vähese jämepurruga, niiske. Kasulik kiht: 0,1-12,5 (12,4)m Kirjeldused koostas: Ain Põldvere (@) t{R l / P4/*\ (*ma; KE S K K ON N A A ME T .Y:e, P 6 l v a - V a l g a - V r6er g uioon KORRALDUS Vdrus 10.03.2010 nr PVV l-15/65 Sulbi uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmine S6merpalu Vallavalitsusepoolt saabus05.03.2010.a KeskkonnaametileSulbi uuringuruumi teenindusalapuuraukudelikvideerimise akt. Puuraugudrajati geoloogilise uuringu loa L.MU/318002 mazvaratarbevaru uuringu eesmiirgil. Uuringuluba kehtib alates 18.11.2009.a kuni 18.11.2011.a. Uuringu teostaja on Eesti Geoloogiakeskus OU ja loa omanik on S6merpalu Vallavalitsus. Uuringuruumi teenindusala asub V6ru maakonna Sdmerpalu valla Pulli ktila Kadafiri kinnistul (katastritunnus 76701:001:0128),mille omanik on Eesti Vabariik, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseksMaa-amet. Sulbi uuringuruumi piires rajati 8 puurauku, stigavusega 9,0-15,0 m ja puuritud 10.- 11.12.2009.a. Puuraukudelikvideerimise aktis sisalduva info kohaselt puuraukude i.imbruson korrastatud peale geoloogilise tilesande tiiitmist. Puuraugud tiiideti likvideerimisel viilj apuuritud materj ali ga. Eesti GeoloogiakeskusOU ja S6merpaluVallavalitsuse esindajadon akti kooskdlastanud.Akti kohaselt on peale kaevandite likvideerimist puuraukude iimbrus korrastatud ning seega on Sulbi uuringuruumi teenindusalakorrastatudn6uetekohaselt. Tulenevalt eeltoodust ning liihtudes maapdueseaduse$ a6 lg 3 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 03. juuli 2009 keiskkirja rc l-4/148 "Regioonide pdhimiiiiruste kiruritamine" lisa 4 "P6lva-Valga-V6ru regiooni pdhimiiiirus" punkti 3.5.8. alusel otsustan: kiita Sulbi uuringuruumi teenindusala korrastamise akt heaks. Otsuse kohta v6ib 30 p?ieva jooksul otsuse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus siitestatud korras v6i vaide Keskkonnaameti P6lva-Valga- V6ru regioonile haldusmenetluse seaduses siitestatud korras. ' --=---- -./ --6'-- -_j Q:s c{-+L.-aL-.- Ena Poltimiie juhataja  23 Lisa 6 LÕIMISEANALÜÜSI TULEMUSED (Puuraukude Pa 1-Pa 8 põhjal) Puurauk Pa 1 Pa 1 Pa 2 Pa 2 Pa 3 Pa 3 Pa 4 Pa 4 Pa 5 Pa 5 Pa 6 Pa 6 Pa 7 Pa 7 Pa 7 Pa 8 Pa 8 Proovi nr 1-1 1-2 2-1 2-2 3-1 3-2 4-1 4-2 5-1 5-2 6-1 6-2 7-1 7-2 7-3 8-1 8-2 Kaalutud Proovitud intervall, m 0,2-3,0 3,0-8,2 0,3-6,0 6,0-12,0 0,0-4,0 4,0-7,8 0,2-6,0 6,0-11,2 0,3-6,0 6,0-10,4 0,3-6,0 6,0-11,4 0,3-6,0 6,0-10,5 10,5-14,0 0,3-6,0 6,0-13,5 keskmine Proovitud intervalli paksus, m 2.8 5.2 5.7 6.0 4.0 3.8 5.8 5.2 5.7 4.4 5.7 5.4 5.7 4.5 3.5 5.7 7.5 86.6 frakts. >70 mm proovis 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 frakts. 70-40 mm proovis 1.2 0.0 0.7 0.0 0.0 0.0 1.6 4.0 0.0 0.6 0.7 0.0 2.9 0.0 1.3 0.0 0.0 0.7 frakts. 40-20 mm proovis 2.5 6.4 3.6 1.8 7.4 1.3 4.3 3.3 4.0 4.2 2.8 6.3 3.5 4.2 9.0 6.1 0.3 4.0 frakts. 20-10 mm proovis 7.4 6.2 4.3 1.7 6.6 1.2 6.9 4.3 11.3 7.9 8.4 7.1 4.9 3.9 7.6 11.9 1.5 6.0 frakts. 10-5 mm proovis 8.0 7.9 5.8 2.2 6.6 2.4 7.5 5.7 8.9 9.2 9.1 5.8 5.9 4.2 5.5 9.8 5.6 6.5 kruusa (frakts.>5 mm)% proovis 19.0 20.5 14.3 5.7 20.6 4.9 20.2 17.2 24.1 21.8 21.0 19.2 17.1 12.2 23.4 27.8 7.4 17.2 frakts.>70 mm kruusas 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 frakts.70-40 mm kruusas 6.0 0.0 4.6 0.0 0.0 0.0 7.7 23.0 0.0 2.9 3.2 0.0 16.7 0.0 5.6 0.0 0.0 4.1 frakts.40-20 mm kruusas 13.2 31.2 25.3 30.8 35.8 27.3 21.0 19.1 16.4 19.2 13.5 32.7 20.3 34.4 38.5 21.8 3.8 22.9 frakts.20-10 mm kruusas 38.9 30.2 29.7 30.3 32.2 24.8 34.1 24.9 46.7 35.9 39.8 36.9 28.7 31.6 32.5 42.9 20.6 32.8 frakts. 10-5 mm kruusas 41.9 38.5 40.4 38.9 32.0 47.9 37.2 33.0 36.9 41.9 43.4 30.4 34.3 34.0 23.5 35.3 75.6 40.2 frakts. 5-2.5 mm proovis 7.8 8.1 6.0 5.9 7.3 3.7 7.5 3.9 8.9 7.3 5.8 7.8 5.3 6.7 5.1 7.7 7.8 6.7 frakts.2.5-1.25 mm proovis 11.9 9.0 8.3 10.7 11.4 8.0 11.9 7.1 10.9 11.3 8.2 12.3 10.8 7.6 10.9 7.7 10.0 9.8 frakts.1.25-0.63 mm proovis 28.3 20.8 25.3 19.6 24.8 21.4 29.5 23.6 18.6 19.7 16.2 27.6 24.3 22.1 27.0 13.2 24.3 22.5 frakts.0.63-0.315 mm proovis 17.1 25.6 29.4 37.2 24.0 38.0 20.8 26.5 23.5 20.5 27.1 23.5 27.3 31.7 28.0 23.2 30.7 27.0 frakts.0.315-0.16 mm proovis 5.0 9.8 8.2 17.2 7.9 19.2 4.2 14.6 7.1 9.7 11.9 5.4 6.8 13.1 3.4 13.2 14.2 10.3 frakts. 0.16-0.05 mm proovis 3.9 2.0 3.0 1.4 1.9 2.3 1.7 4.3 1.9 4.2 4.1 1.5 3.2 3.2 0.7 3.0 2.4 2.6 liiva (5 - 0,05 mm) % proovis 74.0 75.3 80.2 92.0 77.1 92.6 75.6 80.0 70.9 72.7 73.4 78.1 77.7 84.4 75.1 68.1 89.2 78.8 tolm+savi (<0.05 mm) proovis 7.0 4.2 5.5 2.3 2.3 2.5 4.2 2.8 5.0 5.5 5.6 2.8 5.3 3.4 1.5 4.1 3.3 4.0 fraktsioonid <5mm ( "liiv" ) 81.0 79.5 85.7 94.3 79.4 95.1 79.8 82.8 75.9 78.2 79.0 80.8 82.9 87.8 76.6 72.2 92.6 82.8 frakts. 5-2.5 mm liivas 9.6 10.2 7.0 6.2 9.2 3.9 9.4 4.7 11.7 9.3 7.3 9.6 6.4 7.6 6.7 10.7 8.4 8.2 frakts.2.5-1.25 mm liivas 14.7 11.3 9.7 11.4 14.4 8.5 14.9 8.6 14.3 14.4 10.4 15.2 13.0 8.7 14.2 10.6 10.8 11.9 frakts.1.25-0.63 mm liivas 34.9 26.2 29.5 20.8 31.2 22.5 37.0 28.5 24.5 25.3 20.5 34.1 29.3 25.1 35.2 18.3 26.2 27.2 frakts.0.63-0.315 mm liivas 21.1 32.2 34.3 39.4 30.2 39.9 26.1 31.9 31.0 26.3 34.3 29.1 32.9 36.2 36.6 32.2 33.1 32.4 frakts.0.315-0.16 mm liivas 6.2 12.3 9.6 18.2 9.9 20.1 5.3 17.7 9.4 12.4 15.1 6.7 8.2 14.9 4.4 18.3 15.4 12.3 frakts. 0.16-0.05 mm liivas 4.8 2.5 3.5 1.5 2.3 2.5 2.1 5.2 2.5 5.3 5.2 1.8 3.8 3.6 0.9 4.2 2.6 3.2 frakts.<0.16 mm liivas 13.4 7.8 9.9 4.0 5.2 5.1 7.3 8.6 9.1 12.3 12.3 5.2 10.2 7.5 2.9 9.9 6.2 8.0 tolm+savi (<0.05 mm) liivas 8.7 5.3 6.4 2.5 2.9 2.6 5.2 3.4 6.6 7.0 7.1 3.4 6.3 3.8 2.0 5.7 3.6 4.9 täisjääk sõelal 1.25 mm 24.4 21.5 16.7 17.6 23.5 12.3 24.3 13.3 26.0 23.7 17.7 24.8 19.4 16.3 20.9 21.3 19.2 20.1 täisjääk sõelal 0.63 mm 59.2 47.7 46.2 38.3 54.7 34.8 61.3 41.8 50.5 49.0 38.2 58.9 48.7 41.4 56.1 39.6 45.4 47.3 täisjääk sõelal 0.315 mm 80.3 79.9 80.5 77.8 84.9 74.8 87.4 73.7 81.5 75.3 72.5 88.0 81.6 77.6 92.7 71.8 78.5 79.7 täisjääk sõelal 0.16 mm 86.6 92.2 90.1 96.0 94.8 94.9 92.7 91.4 90.9 87.7 87.7 94.8 89.8 92.5 97.1 90.1 93.8 92.0 liiva peensusmoodul 2.6 2.5 2.4 2.4 2.7 2.2 2.8 2.2 2.6 2.5 2.2 2.8 2.5 2.4 2.7 2.3 2.5 2.5 liiva nimetus jäme jäme kesk kesk jäme kesk jäme kesk jäme jäme kesk jäme jäme kesk jäme kesk jäme jäme Lõimis: OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratoorium (tellimus T10-2) Laboratooriumim juhataja M. Kalkun Analüütikud: M. Saaremäe, T. Tampuu Arvutused: Ain Põldvere  24 Lisa 7 TOPOMÕÕDISTUSE SELETUSKIRI Objekti asukoht: Võrumaa, Sõmerpalu vald, Pulli küla Karjääri k/ü (76701:001:0128). Objekt: Sulbi uuringuala. Tellija: Sõmerpalu Vallavalitsus Töö teostamise aeg: 12-13. detsember 2009.a. Töö täitja: maamõõtja Tiit Kalmus ( Litsents 482 MA, 02.10.2002.). Sulbi topomõõdistuse välitööd teostati 12. detsembril 2009.a. Mõõdistati 2,57 ha suurune Sulbi uuringuruumi teenindusala, lisaks ligikaudu 40 m laiune maariba ümber selle. Kokku mõõdistati maa-ala pindalaga ca 5,8 ha. Objektile jääb vana liivakarjäär ja kohalik pinnasetee. Uuringuala on mõõdistatud Lambert EST-süsteemis. Punktide kõrgused on antud Balti süsteemis. GPS-mõõdistamisel kasutati baasjaamana Võru GPS-püsijaama. Liikuvjaamana kasutati kahesageduslikku reaalaja Leica SR530 RTK GPS-seadet, mille tehnilised parameetrid on järgmised: horisontaalne mõõtmistäpsus reaalajas 10 mm + 1 ppm; vertikaalne mõõtmistäpsus reaalajas 20 mm + 2 ppm. Mõõtmiste teostamisel edastas püsijaam GSM telefoni teel parandeid liikuvjaamale, millega liiguti punktilt punktile. Keskmine 3D täpsus oli 0,067 m ja keskmine 2D täpsus 0,031 m. Plaani koostamisel on kasutatud MicroStation SE tarkvara ning programmi Geo, digitaalne failiformaat on *.dgn. Topoplaan on programmis MapInfo ühendatud varu arvutuse plaaniga. Koostas : Tiit Kalmus / /  25 Lisa 8 Sulbi uuringuruumi varu arvutuse raport Grid Volume Computations (Surfer 8) Upper Surface Grid File Name: C:\Lepingud\Sulbi\Seletuskiri\Surfer varu arvutuseks\outmaapind.grd Grid Size: 87 rows x 100 columns X Minimum: 662725.68 X Maximum: 662986.35 X Spacing: 2.6330303030296 Y Minimum: 6420679.46 Y Maximum: 6420906.86 Y Spacing: 2.644186046516 Z Minimum: 101.23489201915 Z Maximum: 108.18991451091 Lower Surface Grid File Name: C:\Lepingud\Sulbi\Seletuskiri\Surfer varu arvutuseks\outlamam.grd Grid Size: 87 rows x 100 columns X Minimum: 662725.68 X Maximum: 662986.35 X Spacing: 2.6330303030296 Y Minimum: 6420679.46 Y Maximum: 6420906.86 Y Spacing: 2.644186046516 Z Minimum: 93.09159156568 Z Maximum: 97.833029004492 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 241402.41948594 Simpson's Rule: 241438.19193837 Simpson's 3/8 Rule: 241351.28548079 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 241402.41948594 Negative Volume [Fill]: 0 Net Volume [Cut-Fill]: 241402.41948594 m3 (kasulik kiht koos katendiga; sellest katendi (mulla) maht 3 390 m3, kasuliku kihi (ehitusliiva) maht 238 012 m3. Koostas: Ain Põldvere  !"# "$%$ %" "" &' ($"$$ ) *+ , ! " # $ % & %'' ( #% ) *' " # " % % ' #% # " # " " " " " " " # + , - ./ // 0 1 2 , - " 0 1 0 1 3$ 4 3 $ .5 - &( %''" # # 6 & % , - " 27 " - ( & %'' ( '' ' $ # " " " " % $ '# $ " # " " " " # " " " % # $ #% " # + % % & %'' ( # )"' % " * & # $ ' & %'' ( #% $ %'' 8 # " " ) #% "* $ & " $ "% " # " )& %'' ( '' *' " # 4 # " # $ %'' $ # "99 ) " % *$ " # %'' % "99 " # " "" $ '# $ "99 ( " " $ " $ "99 4 # " # $ & %'' ( #% ) *' " # " % % ' #% # " $ " # " " " +'' " ! ( % '' ' - %." ' $& "$%$ %/ "&  ! " " $ " % "99 " " % " $ " % # ' %'' ' '' " $ " % % %'' #% " #$ " " %'' #% " ! " " $ " 8 #% " - ( " & " % % # " $ # " - % - ( %'' , - " & %# %$ % %# :. & " ;; " 5 < 00000000001 2 2 3 3 456&" ) ! 2 , 7/"" 8"$%$$%&%90000000000 : : , ;3 3 456&" ) .. : - "." ' $& "$%$ %/ "&  SOMERPALU VALLAVALITUS Eesti Geoloogiakeskuse Teadusndukogule M e i e1 5 . 0 3 . 2 0 1 0 ARVAMUS Olles lAbi vaadanud Sdmerpalu vallas Sulbi uuringualal tehtud geoloogilise uuringu aruande, liiva varu leian, et uuringu tulemused korrektselt. on vormistatud Palun aruanneltibi vaadataja kinni tada. Lugupidamisega AaTeTFIOLLO Geoloogiliseuuringuloa L.MU/31g002 valdaja Sdmerpalualevik Tel 7868800;Aks ZSO3806 66604VoRUMAA E-post [email protected] ala|0402006969005 SEBpank ala221024603t94 Swedbank  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-347 November 2025 Tellija: Võru Vallavalitsus VÕRUMAA, VÕRU VALD, PULLI KÜLA SULBI LIIVAMAARDLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla X= 6420800, Y= 662900 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Sulbi liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa muutmise taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla, Karjääri (kü 76701:001:0142) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Võru Vallavalitsus Registrikood 77000393 Kontaktisik: Lembit Karolin Tel 504 9458 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostaja: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 7 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 7 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 8 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 8 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ..................................................................................................................9 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 10 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:200. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Sulbi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 22.06.2025). 2. Keskkonnaministri 07.05.2010. a käskkiri nr 660. 3. Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2010). 4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Võru Vallavalitsus (registrikood 77000393) taotleb Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/319360 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Sulbi liivakarjääri piires täielikult ammendada. Sulbi liivakarjääri mäeeraldis asub Sulbi liivamaardla (registrikaardi nr 0624) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 6 (graafiline lisa 1. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud keskkonnaministri 07.05.2010 käskkirjaga nr 660 aruandes „Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2010)” (EGF aruande nr 8193) esitatud ettepaneku alusel. Loa L.MK/319360 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr L.MK/319360 kehtib kuni 07.10.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. Kaevandatavat maavara kasutatakse valla omandis olevate teede ehitamiseks, remondiks ja hoolduseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Sulbi liivakarjääri kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Sulbi liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Võrumaal Võru vallas Pulli külas Karjääri kinnistul (katastriüksuse tunnus 76701:001:0142, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 22 342 m2). Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Sulbi liivakarjäär asub Võrumaa loodeosas, Võru linnast ca 15 km kaugusel. Sulbi liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57°53’55’’ p.l. ja 26°44’49’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5421 (graafiline lisa 1. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise plaan). Sulbi liivakarjäär piirneb põhjast Pulli (katastriüksuse tunnus 76701:001:0101, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 127 048 m2), läänest Vanatare (katastriüksuse tunnus 76701:001:0961, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 432 411 m2), lõunast Sulbi (katastriüksuse tunnus 76701:001:0931, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 70% ja mäetööstusmaa 30%, pindala on 113 837 m2) ning idast Liiva (katastriüksuse tunnus 76701:001:0143, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 33 246 m2) katastriüksusega. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piir külgneb lõuna suunast Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 7 (pindala 2,32 ha), mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 13,0 m. Ehitusliiva plokil 7 asub Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjäär (maavara kaevandamise luba L.MK/326487, kehtib kuni 30.11.2030) mäeeraldise pindalaga 2,32 ha ja teenindusmaa pindalaga 2,91 ha. Ülejäänud suundadest piirneb Sulbi liivakarjäär Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 1 (pindala 41,86 ha), mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 11,1 m. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Sulbi liivakarjäärist ca 395 kaugusel lääne suunas Vanatare (katastriüksuse tunnus 76701:001:0961) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Sulbi liivakarjäär Otepää kõrgustiku kaguservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga sandurtasandikul, kus jääjõeliste setete (keskmise- ja jämedateraline kruusakas liiv, milles esineb üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid) paksus ulatub kuni ca 15 meetrini ning mille lamamiks on aleuroliit ja viimase jäätumise hallikaspruun moreen.2 Maapinna absoluutkõrgus mäeeraldisel on senisest kaevandamistegevusest tulenevalt muutlik ning jääb vahemikku ca 101,7 – 110,7 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Sulbi liivakarjäär jääb Sulbi liivamaardla põhjaossa. Maardlas on arvele võetud kaks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 6 ja 7) ning neli ehitusliiva aktiivse reservvaru plokki (plokk 1 kuni 4), lisaks kuulub maardla juurde üks ehitusliiva prognoosvaru plokk (plokk 5). Sulbi liivakarjääri alal ja selle vahetus läheduses on geoloogilisi uuringuid tehtud kokku kolmel korral – aastal 1976, 2010 ja 2015. 1976. aastal tegi Geoloogia Valitsus kruusliiva otsinguid ja uuringuid Võru ja Põlva rajoonis.3 Uuringu käigus rajati Sulbi liivakarjääri piirkonda kokku 21 puurauku, mille andmete põhjal on Eesti Maavarade Komisjoni 28.03.2000. a istungi protokollilise otsusega nr 00-10 arvele võetud Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 1. 2010. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Sulbi uuringuruumis4, mille käigus rajati kaheksa puurauku sügavusega 9,0 – 14,5 m ning võeti 17 proovi kasulikust kihist. Lisaks kasutati 1976. aasta geoloogilise uuringu puuraugu Pa 100 lõimiseanalüüside tulemusi. Varu arvutati Sulbi uuringuruumis ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias, kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Keskkonnaministri käskkiri 7. mai 2010 nr 660. Võru maakonna Sulbi liivamaardla varu osaline ümberhindamine ja registrikande muutmine: 1. Kinnitan OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.03.2010 Sulbi uuringuruumi piires 2,23 ha pindalal Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 238 tuh m3. 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 20.11.2025). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu, 2005. 3 Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis (EGF aruande nr 3394). 4 Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 8193). Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 2015. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osalise ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks.5 Töö käigus koondati varasem geoloogiline andmestik 1976. ja 2010. a geoloogilisest uuringust ning arvutati Sulbi liivamaardla täiendav ehitusliiva aktiivne tarbevaru ühe plokina (plokk 7) 2,32 ha pindalal 302 tuh m3, kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Arvele võetud varu kaevandab Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa L.MK/326487 alusel. 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Sulbi liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2010. aasta uuringu käigus rajatud kaheksa puuraugu (Pa 1…8, sügavusega 9,0 – 14,5 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1976. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud ühe puuraugu (Pa 100, sügavusega 13,5 m) andmeid. Sulbi liivakarjääri kattekihi moodustab muld (kasvukiht, Q2_s) kogupaksusega 0,0 – 0,3 m, keskmine paksus on 0,25 m. Sulbi liivakarjääri kasuliku kihi moodustavad liustikujõelised setted (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 7,8 – 13,7 m, keskmine paksus on 10,7 m. Kasulik kiht on esindatud keskmise- ja jämedateralise kruusaka liivaga, milles esineb üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid. Kogu kasulik kiht asub ülalpool põhjavee taset. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt kirjuvärviline aleuroliit ja savi (Q1jrVr_lg), puuraugus Pa 100 aga liivsavimoreen (Q1jrVr_g). 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute käigus põhjavee kihti üheski uuringupunktis ei avatud. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise lamam asub absoluutsel kõrgusel 92,88 – 98,06 m. Mäeeraldisest ca 490 m kaugusel lääne suunas asub Võhandu jõgi (Pühäjõgi), mille veetaseme absoluutkõrgus on Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete põhjal ca 88 m ehk ca 5 m võrra madalamal, kui mäeeraldise lamami madalaim punkt. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Sulbi liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 6). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2010. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 17 proovi andmeid ning 1976. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 44 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Analüüsi põhjal vastab uuritud materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Liivalasund on ühtlase koostisega. Kruusasisaldus on 4,9–27,8%, kaalutud keskmisena 17,2%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,5–7,0%, kaalutud keskmisena 4,0%. Väljasõelutud liiva peensusmoodul on 2,2–2,8, kaalutud keskmisena 2,5 (jämedateraline liiv). 5 Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks (EGF aruande nr 8616). Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Tabelis 1 on esitatud Sulbi liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 44 nõudeid järgides. Tabel 1. Sulbi liivakarjääri ploki 6 EL aT põhinäitajad Näitaja Sulbi liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 6 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >5 mm sisaldus (%) 4,9 27,8 17,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <5 mm sisaldus (%) 72,2 95,1 82,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,5 7,0 4,0 4,0 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Sulbi liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 6 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 2,23 ha, varu 238 tuh m3) OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töö „Sulbi uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 8193) alusel. 2025. aastal tehtud markšeidermõõdistuse alusel on perioodil 02.10.2017 – 22.06.2025 Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandatud 0,95 tuh m3 ehitusliiva. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 jääkvaru maht seisuga 22.06.2025 on 202,33 tuh m3, mis vastab maavarade registris 2025. a III kvartali lõpu seisuga deklareeritud jääkvaru kogusele. Pärast viimast markšeiderimõõdistamist ei ole Sulbi liivakarjääris kaevandamistegevust toimunud. Jääkvaru arvutuse aluseks on 2010. aasta geoloogilise uuringu geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed, kasuliku kihi laborianalüüside tulemused ning 2025. aastal tehtud markšeidermõõdistus mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu aruandes arvutati maavara maht arvutiprogrammi Surfer 8 abil kasutades „Grid Volume“ meetodit. Markšeidermõõdistuse aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud arvutiprogrammi Bentley PowerCivil V8i. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Sulbi liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 6. Kattumine varuplokiga ei ole täielik, kuna katastripiiride korrigeerimise tulemusena jääb väga väike osa (pindala ca 15 m2, varu kogus ca 160 m3) plokist 6 naaberkinnistutele. Mäeeraldise pindala on kokku 2,23 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 6 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 92,88 – 98,06 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub täielikult mäeeraldise piiriga. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Sulbi liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib muutliku terasuuruse ning kruusasisaldusega liiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:2 (kallakus ~27°). Nõlvatervikut ei ole moodustatud karjääri lõunaossa Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjääriga vahetult piirnevale küljele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Tabel 2. Sulbi liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Jääkvaru Jääkvaru, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 6 EL aT 202,33 44,06 158,27 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 11 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Karjääri põhjaservas ning kagunurgas tuleb enne kaevandamisega alustamist eemaldada seal kasvavad puud, juurida kännud ning koorida katend. Katendi moodustab mäeeraldise servaalades kasvukiht (muld) keskmise paksusega 0,25 m. Veel koorimata katend esineb ca 0,3 ha pindalal ning selle maht on ca 750 m3. Muld kooritakse ja vallitatakse sarnaselt senisele praktikale mäeeraldise servadesse. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Sulbi liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Mäeeraldise Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 piiripunktid Mäeeraldise põhjanõlv 1-2 3440 ~520 Mäeeraldise idanõlv 2-3 2470 ~370 Mäeeraldise läänenõlv 5-1 2300 ~350 Mäeeraldise põhi 14100 ~2110 KOKKU 22310 ~3350 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade ja põhja katmine ca 0,15 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri nõlvade kõrgus lääneservas vahemikku 6 – 10 m, põhjaservas vahemikku 9 – 11 m ja idaservas vahemikku 6 – 13 m (graafiline lisa 3. Sulbi liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 3350 m3. Mäeeraldiselt veel koorimata katendi (mulla) maht on ca 750 m3, ülejäänud korrastamisel puuduv jääv ca 2600 m3 võetakse varasemalt karjääri servadesse vallitatud kattekihist. Sulbi liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on alalt suures osas varasema kaevandamise käigus eemaldatud ning maavarale on hea juurdepääs. Karjääri põhjaservas ning kagunurgas on veel koorimata kattekiht õhuke (keskmiselt 0,25 m). Maavarakihi paksus on 7,8 – 13,7 m, keskmine paksus 10,7 m. Kaevandamine toimub vastavalt kasutatava tehnika parameetritele ja asukohale kuni kahes astmes. Vajadusel kasutatakse kaevandamisel varistamise meetodit. Kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Kaevise väljaveoks kasutatakse Sulbi liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud karjäärisiseseid teid. Juurdepääs karjäärile on hea, toodangu transpordiks kasutatakse ka edaspidi karjääri põhjaservas asuvat kruuskattega teed (ETAK ID 4588764), mis ühendab karjääri ca 255 m kaugusel ida suunas asuva Kurvitsa-Hutita riigi kõrvalmaanteega nr 18137. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Sulbi liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Sulbi liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Sulbi liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.6 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Sulbi liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaevist karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ning karjääri põhi okaspuu istikutega. Hinnangulised kulud Sulbi liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 5600 eurot. Sulbi liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Sulbi liivakarjääri korrastatud maa plaan). 6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Sulbi liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). 7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Sulbi liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Sulbi liivakarjääri keskmise aastamäära (11 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,014 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Sulbi liivakarjääri kasulik kiht sisaldab jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Sulbi liivakarjääri keskmise aastamäära (11 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,089 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Sulbi liivakarjääri keskmise aastamäära (11 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 19 800 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 13 – 15 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Sulbi liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. 8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähima majapidamise õueala Sulbi liivakarjäärist ca 350 m kaugusel lääne suunas Vanatare katastriüksusel (tunnus 76701:001:0961, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 432 411 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. 5 Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub Vanatare katastriüksuse õuealast ca 370 m kaugusel (karjäärialale moodustunud süvendi tõttu ei saa masin lähemal olla), siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õueala piiril mürataseme suuruseks ca 53,9 dB. Senise kaevandamistegevuse tulemusena on karjääriala lääneossa moodustunud ca 4 m süvend. Purustus- sõelumissõlm paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning masina ja majapidamise vahel puudub otsenähtavus, seega väheneb müratase ca 4,2 dB võrra, jäädes arvutuse järgi tasemele ca 49,7 dB. 9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 16.12.2024) Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja materjali fraktsioneerimine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Sulbi liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Vanatare katastriüksuse õueala piiril ca 51 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 9 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Sulbi liivakarjääri varu asub täielikult ülalpool põhjavee taset. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kuna Sulbi liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna veekogudele ning põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Sulbi liivakarjääris oluliselt 10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17 Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus Töö nr 2025-347 ad piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Sulbi liivakarjääri mäeeraldisest lähimas punktis ca 375 m kaugusel põhja suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla pratensis (aas-karukell, EELIS kood KLO9308913) kasvukoht. Lähim kaitseala, Võhandu jõe hoiuala (Võru) (EELIS kood KLO2000084), asub Sulbi liivakarjäärist lähimas punktis ca 490 m kaugusel lääne suunas. Võhandu jõe hoiualaga osaliselt samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Võhandu jõe loodusala (EELIS kood RAH0000013). Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Võhandu jõe hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Võhandu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning III kategooria kaitsealuste liikide elutingimustele. 10. KOKKUVÕTE Võru Vallavalitsus taotleb Sulbi liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/319360 pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikele 1. Sulbi liivakarjäär asub Võrumaal, Võru vallas, Pulli külas Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, kogu taotletav varu asub ülalpool põhjavee taset. Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,23 ha. Sulbi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 jääkvaru kogus on 202,33 tuh m3. Sulbi liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 158,27 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 44,06 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloog Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 25.11.2025 Aadress: Võru maakond, Võru vald, Pulli küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17  SULBI LIIVAMAARDLA ja SULBI LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 104,87 105,98 107,53 106,59 põld SULBI põld LIIVAMAARDLA Pulli SULBI plokk 1 EL aR 76701:001:0101 LIIVAKARJÄÄR pinn 106,57 108,08 108,07 104,69 põld 107,76 105,60 1 Pa 2 põld SULBI LIIVAMAARDLA 107,25 Pa 1 107.76 II' 107,65 109,03 104,37 106.26 107,40 95.76 pinn 107,81 107,96 107,77 98.06 0.2 109,62 107,72 106,34 kattepinnas 108,01 8.0 110,34 110,72 108,70 107,88 106,75 põld 110,18 110,52 0.3 107,79 0.1 107,95 Vanatare 106,17 102,07 102,38 107,04 108,38 107,21 11.7 12.4 107,69 107,99 109,15 76701:001:0961 107,49 pinn 2 kattepin 107,20 107,50 107,97 nas 107,73 Pa 100 107,89 108,67 kr 106,57 102,42 107,41 107.66 108,05 107,54 107,83 107,79 108,07 106,44 106,94 108,14 107,22 95.16 pinn 105,79 101,88 107,36 109,14 107,66 102,39 106,66 107,81 103,79 104,90 107,59 102,27 107,28 107,32 104,22 105,03 102,57 104,44 107,81 107,44 102,92 103,47 106,70 107,63 plokk 1 EL aR 106,29 102,45 104,18 104,31 101,41 106,61 106,26 103,39 Pa 4 107,54 102,36 102,51 103,56 Võru Vallavalitsus 103,48 n 104,42 pin 103,69 102,55 106.96 103,49 104,08 101,55 101,78 105,77 102,34 95.76 0.2 107,10 Sulbi liivakarjäär 102,04 100,34 Pa 5 102,28 103,47 11.0 104,06 100,39 105,04 105.96 0.3 103,88 L.MK/319360 104,05 103,98 104,57 101,91 103,85 102,44 95.56 10.1 102,27 106,69 103,69 plokk 6 EL aT 102,67 100,37 105,27 106,05 103,98 Pa 3 I 101,91 102,64 103,82 102,96 104,15 104,44 102.16 102,60 102,79 102,78 104,71 106,15 104,60 103,81 102,92 105,39 102,44 104,52 94.36 102,42 104,53 104,23 104,14 101,48 101,69 põld 102,26 102,48 102,54 103,09 102,68 101,53 102,19 103,48 103,39 0.0 I' 102,84 104,21 104,05 105,63 104,83 7.8 102,67 104,80 104,30 103,33 102,94 Karjääri 105,05 102,30 106,58 102,05 102,44 102,02 kr 103,56 102,82 102,41 102,75 101,56 103,44 76701:001:0142 104,65 102,66102,46 102,60 102,88 103,22 103,20 104,75 103,05 105,73 102,45 103,40 105,64 102,41 104,82 104,84 104,20 102,28 105,91 105,65 104,81 105,45 103,28 102,08 102,26 107,11 102,45 103,63 104,51 100,94 105,93 104,32 102,37 102,12 106,00 105,93 103,42 103,86 101,09 105,72 plokk 1 EL aR 104,57 103,62 0.3 102,99 106,39 105,26 Liiva 104,92 102,70 103,49 Pa 6 11.1 103,11 103,11 104,83 105,27 76701:001:0143 LEPPEMÄRGID 107,36 106.36 102,10 102,29 103,09 102,96 105,54 102,85 102,16 107,10 105,23 Karjääri 102,54 94.96 102,60 102,34 103,13 101,81 108,69 103,49 76701:001:0142 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 105,00 5 103,99 102,64 104,70 ka Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 103,96 tte 107,99 107,50 96,56 102,08 pin 107,66 na number 105,58 Pa 7 103,30 100,40 s 107,20 106,98 105,19 95,80 106.86 102,17 0.3 0.3 108,76 98,83 Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 104,43 107,92 92.86 102,82 13.7 97,94 4 104,05 13.2 107,90 ka II põld tte p inn 96,75 98,62 Pa 8 107,72 Sulbi liivamaardla varuplokkide piir 3 105,65 103,56 104,31 as 98,41 98,06 108,27 98,37 107.56 Sulbi liivamaardla (registrikaardi nr 0624) piir 104,92 106,80 98,98 Metsavennaskond kr OÜ 98,6896,37 94.06 105,54 107,34 98,01 98,99 105,48 106,45 Sulbi 96,77 II liivakarjäär 98,50 96,67 106,31 I I' Geoloogilise läbilõike joon L.MK/32648798,79 98,17 98,96 105,72 96,46 97,69 96,05 Maapinna samakõrgusjoon, m abs 105,79 plokk 7 EL aT 93,54 104,61 108,32 95,73 98,29 93,87 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs 106,63 98,43 104,69 plokk 1 EL aR 106,14 106,50 Sulbi 94,74 97,73 105,52 Nõlvaterviku alumine piir 76701:001:0931 ladu 104,97 94,73 99,26 96,95 103,72 105,21 105,78 98,95 OÜ Eesti Geoloogiakeskus puuraugud, 2010 (EGF 8193): Vanatare 106,16 106,63 106,22 95,22 100,87 76701:001:0961 108,47 102,99 Pa 1 Kaevandi nr 0.2 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus, m 106,35 104,15 ladu 106.26 Kasuliku kihi paksus, m 105,61 101,42 8.0 Lamami abs kõrgus, m 97,09 98.06 106,71 105,29 104,07 106,73 105,59 Geoloogia Valitsuse puurauk, 1976 (EGF 3394): 106,75 ladu 105,02 Pa 100 Puuraugu nr 107,05 Kattekihi paksus, m 105,77 105,57 105,78 107.66 0.1 Suudme abs kõrgus, m 106,72 106,82 107,02 107,94 12.4 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 105,86 95.16 104,98 108,51 105,20 105,11 107,07 107,39 Märkused: 106,35 107,23 105,53 105,39 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi juunis 2025 OÜ Inseneribüroo Steiger markšeider Allan Koger (töö nr 25/5261). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8S ja DJI Mavic 3 Enterprise RTK koos VRS Now püsijaamade võrguga. 107,38 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. 106,57 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 106,84 107,21 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 20.11.2025 seisuga. 107,11 VÕRU VALLAVALITSUS 107,24 VÕRUMAA VÕRU VALD PULLI KÜLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm 11.2025 1 3 1:1000 2025-347  Geoloogiline läbilõige I-I´ LEPPEMÄRGID W E Vanatare Karjääri Liiva 76701:001:0961 76701:001:0142 76701:001:0143 110 Pa 4 Kasvukiht Aleuriit Pa 5 106.96 105.96 Sulbi liivakarjäär 108 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 0.2 106 0.3 Pa 3 Pr 4-1 102.16 104 Kr 20,2 Pr 5-1 St 4,2 Kr 24,1 M 2,8 St 5,0 102 M 2,6 0.0 Pa 4 Puuraugu nr 6.0 plokk 6 EL aT Pr 3-1 106.96 Suudme abs kõrgus (m) plokk 1 Kr 20,6 100 1:2 6.0 EL aR Pr 4-2 St 2,3 plokk 1 Pr 5-2 M 2,7 1:2 Kr 17,2 4.0 EL aR Proovi võtmise intervall (m) 98 Kr 21,8 St 2,8 0.2 St 5,5 M 2,2 Pr 3-2 Pr 4-1 proovi number M 2,5 Kr 4,9 Kr 20,2 kruusa sisaldus % 96 11.2 St 2,5 St 4,2 10.4 savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 10.5 12.0 M 2,2 M 2,8 liiva peensusmoodul 7.8 6.0 94 9.0 11.2 Kihipinna sügavus (m) Uuringupunktide vahekaugus (m) 63 94 Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Geoloogiline läbilõige II-II´ Maavaravaru plokkide piir Karjääri S N Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir Sulbi Karjääri Pulli 76701:001:0142 Pa 2 76701:001:0931 76701:001:0142 76701:001:0101 Pa 7 Pa 4 107.76 1:2 110 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 106.86 106.96 Sulbi II liivakarjäär 108 Sulbi liivakarjäär 0.3 0.3 0.2 Pr 2-1 106 Kr 14,3 Pr 7-1 Pr 4-1 St 5,5 104 Kr 17,1 Kr 20,2 M 2,4 St 5,3 St 4,2 M 2,5 M 2,8 plokk 1 102 1:2 6.0 EL aR 6.0 6.0 100 Pr 2-2 Pr 7-2 Pr 4-2 Kr 5,7 Kr 12,2 Kr 17,2 St 2,3 98 St 3,4 St 2,8 M 2,4 plokk 7 M 2,4 M 2,2 EL aT 10.5 96 0 10 20m Pr 7-3 11.2 12.0 Kr 23,4 12.0 12.5 1 cm 94 St 1,5 M 2,7 14.0 92 14.5 VÕRU VALLAVALITSUS VÕRUMAA VÕRU VALD PULLI KÜLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS Uuringupunktide 83 57 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED vahekaugus (m) 11.2025 2 3 H 1:1000 V 1:200 2025-347  SULBI LIIVAMAARDLA ja SULBI LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 põld SULBI põld LIIVAMAARDLA Pulli SULBI plokk 1 EL aR 76701:001:0101 LIIVAKARJÄÄR pinn põld 1 põld SULBI LIIVAMAARDLA pinn põld Vanatare 76701:001:0961 pinn 2 kr pinn plokk 1 EL aR Võru Vallavalitsus Sulbi liivakarjäär L.MK/319360 põld kr Karjääri 76701:001:0142 plokk 1 EL aR Liiva 76701:001:0143 LEPPEMÄRGID Karjääri 76701:001:0142 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 5 Sulbi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number Sulbi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 4 põld Sulbi liivamaardla varuplokkide piir 3 Sulbi liivamaardla (registrikaardi nr 0624) piir Metsavennaskond OÜ Sulbi II liivakarjäär Maapinna samakõrgusjoon, m abs L.MK/326487 Kõlvikupiir plokk 7 EL aT Mets, harvik, võsa, rohumaa plokk 1 EL aR Sulbi Metsamaaks korrastatav ala (2,23 ha) 76701:001:0931 Vanatare 76701:001:0961 Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 20.11.2025 seisuga. VÕRU VALLAVALITSUS VÕRUMAA VÕRU VALD PULLI KÜLA SULBI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 11.2025 3 3 1:1000 2025-347