Riigikantselei
07.01.2022 nr 2-4/21-0511/124
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist
suunav tegevuskava aastateks 2021–2028
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktidele 3.16 ja 3.18 esitab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks
Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava
aastateks 2021–2028 kinnitamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava
tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine“ eelnõu;
2. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–
2028;
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava
tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine“ seletuskiri.
Indrek Laineveer
639 7636
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
04.01.2022
KORRALDUS
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028
kinnitamine
Raudteeseaduse § 73 lõike 2 alusel:
1. Kinnitada avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–
2028.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud tegevuskava
ministeeriumi veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2019. a korraldus nr 50 „Avaliku
raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 kinnitamine“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
04.01.2022
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 (edaspidi
tegevuskava) kinnitatakse raudteeseaduse § 73 lõike 2 alusel. Tegevuskava muutmine on ette
nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktides 3.16 ja 3.18.
Tegevuskava koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega, arvestades võimalikult suures ulatuses üleriigilises
planeeringus Eesti 2030+, Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning
Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 toodud tegevusi. Kuna tegevuskava on
koostatud aastateks 2021–2028, siis ei ole võimalik tegevuskava perioodil ellu viia kõiki
tegevusi, mida erinevad strateegiadokumendid näevad ette kuni aastani 2035.
Korraldusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2019. a korraldus nr 50
„Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024
kinnitamine“. Kõik investeeringud, mis olid ette nähtud Vabariigi Valitsuse 21. veebruari
2019. a korraldusega nr 50 kehtestatud tegevuskavas ja jätkuvad aastatel 2021-2024, on
kajastatud käesolevas tegevuskavas.
Korralduse eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek
Laineveer (telefon 639 7636; e-post
[email protected]) koostöös ASiga Eesti Raudtee
ja Edelaraudtee ASiga.
2. Korralduse eesmärk
Eestis on kaks avaliku raudtee majandajat – riigile kuuluv AS Eesti Raudtee ja eraomanduses
olev Edelaraudtee AS. Vastavalt raudteeseaduse § 73 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes
äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille
moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja
riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase
perioodi arvestuses tasakaalus. Lisaks tavapärasele majandustegevusele on vajalikud ka
investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et tagada avaliku raudtee vastavus riiklikele
strateegiadokumentidele.
Vabariigi Valitsuse korralduse eesmärgiks on täita raudteeseaduse volitusnorm ja anda avaliku
raudtee majandajatele, rahastajatele, raudteeveoettevõtjatele ja teistele raudtee kasutajatele
ülevaade avalikul raudteel kavandatavatest arendus- ja remonttöödest ning selleks
planeeritavatest vahenditest perioodil 2021–2028.
3. Korralduse sisu
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskavaga antakse ülevaade
raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks kvaliteeditaseme säilitamiseks
vajalikud investeeringud, kvaliteedi parendamisele suunatud arendusprojektid ning vastav
raudteeinfrastruktuuriettevõtjate jätkusuutlik rahastamine.
Käesolevas tegevuskavas on arvestatud ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril kaubaveomahu
vähenemisega 2021. aasta 14 mln tonnilt 12,1 mln tonnile 2022. aastal ja stabiliseerumisega
11,5 mln tonnil järgnevatel aastatel, arvestades seniste mahukaupade veo ümbersuunamisega
konkureerivatesse sadamatesse ja selle osalist asendumist kohalike vedude ja
konteinervedudega.
Juhul, kui kaubaveomaht läbi Eesti ja Eestis väheneb oluliselt või hoopis suureneb, siis tuleb
käesolevas tegevuskavas toodud ASi Eesti Raudtee rahastamine üle vaadata. Tegevuskava
elluviimiseks on vaja tagada ASi Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaal ning selle saavutamiseks
on vaja perioodil 2022–2028 riigieelarve strateegiasse ja riigieelarvesse planeerida
sihtotstarbeline tegevustoetus ASile Eesti Raudtee kokku 164,4 miljoni euro ulatuses.
Rahastusotsuse saanud ja rahastusotsuse ootel heakskiidetud arendusprojektide maht kokku
aastatel 2021–2028 on AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 840,2 miljonit eurot, sh on
riigieelarvest vajalik investeeringutoetus 200,3 miljonit eurot (sisaldab ka toetust EL taaste- ja
vastupidavusrahastust (RRF) summas 34 miljonit eurot) ning Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest 352,6 miljonit
eurot.
Kui suuremas osas on projektid rahastusallikatega kaetud, siis endiselt on puudu raudtee
elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike kulude katteallikas tegevuskava perioodil
summas 30,3 miljonit eurot ja aastatel 2029–2030 summas 4,6 miljonit eurot. Samuti tuleb riigil
leida katteallikas Rohuküla Haapsalu raudtee ehitusele lõigul Risti–Rohuküla summas 80
miljonit eurot.
Edelaraudtee ASi infrastruktuuril on projektide maht 45,82 miljonit eurot, mis tuleb 30,31
miljoni euro ulatuses ettevõtja omavahendistest ja 15,51 miljoni euro ulatuses ÜF vahenditest.
Vastavate investeeringute teostamine tõstab Edelaraudtee ASi aastase kulubaasi tänaselt
tasemelt 8,9 miljonit eurot tasemele 10,7 miljonit eurot aastaks 2028. Vastava summa võrra
tuleks riigieelarves ette näha avaliku liiniveo toetuse kasv.
4. Kokkuvõte
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavaga antakse ülevaade
raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja vastav
raudteeinfrastruktuuriettevõtjate jätkusuutlik rahastamine. Juhul kui tegevuskava koostamisel
eelduseks olnud tingimused muutuvad, on vaja üle vaadata ja korrigeerida ka käesolevat
tegevuskava.
5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduses sätestatud avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise tulud ja kulud jaotuvad
aastatele 2021–2028. Vajalik täpsustatud finantseerimine nähakse ette riigi eelarvestrateegias
ning riigieelarves.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
7. Korralduse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ja Keskkonnaministeerium vaikimisi.
Rahandusministeerium esitas mitteametlikult kolm märkust. Lisaks esitasid eelnõule ühised
märkused Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, Läänemaa omavalitsusi esindav
Sihtasutus Läänemaa ning Haapsalu Linnavalitsus.
Märkuste/ettepanekute esitaja MKMi selgitus
Rahandusministeerium
1. Tabel 8 tuleks lisada rida, mis osas on Arvestatud. Teksti on lisatud selgitus, et
riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias aastatel 2016–2020 on makstud toetust
finantseerimislepingu täitmiseks vahendid kokku 68,6 miljonit eurot ja aastaks 2022 on
kavandatud ning lisada tabeli juurde märge, riigieelarves kavandatud sihtotstarbeline
et puuduolevaid summasid menetletakse iga- toetus summas 12 miljonit eurot, ülejäänud
aastases riigi eelarvestrateegia protsessis. sihtotstarbelise toetuse vajadust menetletakse
iga-aastases riigi eelarvestrateegia protsessis.
2. Tabel 9 esitada eristatavalt projektid, mille Osaliselt arvestatud. Projektid, mille osas
osas ei ole finantseerimisallikat ning puuduvad vahendid, on kirjeldatud tekstis.
kirjeldada, millised võiks olla nende „Tabelis 9 toodud projektide osas tuleb riigil
projektide alternatiivsed rahastamisallikad. leida täiendavalt finantsvahendid Haapsalu
Ebaselgeks jääb, miks ei ole tegevuskavas raudtee taastamise II etapi jaoks lõigul Risti–
kirjeldatud Rail Balticu arendust ja Haapsalu–Rohuküla aastatel 2023-2026
projektiga seotud tegevusi - tegemist samuti summas 80 miljonit eurot ning raudtee
avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamisega. elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike
Tuleks raudteeinfra arendust käsitleda kulude katmise jaoks summas 31 miljonit
tervikuna. eurot. Tartu–Valga liini raudtee
kapitaalremondi jaoks on kavas taotleda
vahendeid 50% ulatuses Euroopa
ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse
fondist.“ Finantseerimisallikad on toodud
tegevuskava lisas.
Rail Baltic ei ole raudteeseaduse alusel
avalikuks raudteeks määratud, samuti ei ole
paigas lõplik trassikoridor. Rail Baltic
lisatakse tegevuskavasse siis, kui projekt on
rohkem edasijõudnud staadiumis.
3. 2022. a riigieelarves on teadaolevalt ER Selgitatud. Sõltumata asjaolust, kas vaadelda
tegevustoetuseks ette nähtud 12 milj, tulude-kulude tasakaalu blokkidena või
tegevuskavas on summaks 13,2 mil;* kuna libiseva graafikuna, peab vastavalt RdtS § 73
kumulatiivselt on finantseerimine pidevalt riik tagama vastava rahastuse. Arvestades
puudujäägis (alates 2021), siis kas on eelseisvaid suuremahulisi investeeringuid on
täidetud RdtS-i § 73 nõue? Tegevuskavas on oluline AS Eesti Raudtee jätkusuutlik
tulude-kulude tasakaalu arvutatud rahastamine. Tegevuskava perioodil on
viieaastaste tsüklite kaupa (2016-2020; 2021- vajalik tagada tulude-kulude tasakaal lühema
2025), kuid RdtS ei täpsusta, et tasakaal peab kui viieaastase perioodi lõikes, et
olema saavutatud sellistes "akendes".
Seaduse sõnastusest võib ka järeldada, et investeeringud oleks võimalik ellu viia
tasakaal peab olema saavutatud planeeritud ajagraafikus.
tagasivaatavalt libisevalt viieaastase perioodi
peale, mis tähendab, et 2022. aastal tasakaalu
arvutades tuleks arvesse võtta periood 2017-
2021 jne. Millest tulenevalt on tegevuskavas
vaadeldud viieaastaseid blokke, mitte
arvutatud tasakaalu libisevalt viie aasta
kohta?
Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise
toetusrühm, Läänemaa omavalitsusi
esindav Sihtasutus Läänemaa ning
Haapsalu Linnavalitsus.
1. Lk 13, viimane lõik – täiendada ja viia Arvestatud.
kujule: „/…/ käesolevas tegevuskavas on
võetud eesmärgiks tagada peale
suuremahuliste investeerimisprojektide
realiseerimist Tallinn–Tartu, Tapa–Narva,
Riisipere-Haapsalu ja Rapla–Lelle
raudteelõikudel reisirongidele kiirus 160
km/h.“
2. Lk 16, tabel 9 – eemaldada Rohuküla Arvestatud.
ümbert sulud.
3. Lk 16, tabel 9 – muuta Turba-Haapsalu- Arvestatud.
Rohuküla raudtee investeeringute perioodi
ning sätestada raudtee valmimise ajaks 2026.
a; muuta investeerimissummad ja viia kujule:
„2023 – 29,8; 2024 – 28,9; 2025 – 35,0; 2026
– 15,0“; sellest tulenevalt korrigeerida tabeli
summaridasid;
4. Lk 16, eelviimane lõik – muuta ja viia Arvestatud.
kujule: „Tabelis 9 toodud projektide osas
tuleb riigil leida täiendavalt finantsvahendid
Haapsalu raudtee taastamise II etapi jaoks
lõigul Risti-Haapsalu-Rohuküla aastatel
2023-2026 summas 80 miljonit eurot ning
raudtee elektrifitseerimise projekti
mitteabikõlbulike kulude katmise jaoks
summas 31 miljonit eurot.“
5. Lk 21, tegevuskava lisa Rohuküla raudtee Arvestatud.
rida – muuta vastavalt punktile 2 ja 3; lisada
veergu Projekti kirjeldus – „/…/
Ehitusperiood Rohukülani hõlmab aastaid
2023-2026.“
6. Lk 21, tegevuskava lisa Rohuküla raudtee Arvestatud.
rida – aastale 2021 on kirjutatud summa 1,6
kui „jah, osaliselt“ (rahastusotsus olemas) –
kontrollida ja vajadusel viia summa üle
alaritta „jah (rahastusotsus olemas).
Ühtlasi teeme ettepaneku asendada Arvestatud.
korralduse seletuskirja punktis 3 tekstiosa
„Samuti ei ole katteallikat Haapsalu raudtee
ehitusele lõigul Risti-Rohuküla summas 80
miljonit eurot.“ tekstiga „Riigil tuleb leida
katteallikas Rohuküla raudtee ehitusele
lõigul Risti-Rohuküla summas 80 miljonit
eurot.“
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav
tegevuskava aastateks 2021–2028
Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava
aastateks 2021–2028 raudteeseaduse § 73 lõike 1 alusel. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist
suunava tegevuskava eesmärk on tagada tulevase liikumisvajaduse rahuldamiseks vajaliku
infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine.
Eestis on kaks avaliku raudtee majandajat – riigile kuuluv AS Eesti Raudtee ja eraomanduses olev
Edelaraudtee AS. Lähtudes tegevuskeskkonnast ning peamistest suundadest on riigi ootused avaliku
raudtee majandajale järgmised:
- tagada kvaliteetne avalik teenus ja kõikidele turuosalistele võrdne juurdepääs
raudteeinfrastruktuurile;
- avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab esmajärjekorras lähtuma valdkonna
riiklikust arengukavast ja käesolevast tegevuskavast;
- äriliste eesmärkide täitmisel peab jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik
majandamine, st muu äritegevus ei halvendaks raudteeinfrastruktuuriettevõtja finantsseisu.
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskavaga antakse ülevaade
raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks kvaliteeditaseme säilitamiseks vajalikud
investeeringud ja kvaliteedi parendamisele suunatud arendusprojektid ning nähakse ette
raudteeinfrastruktuuriettevõtjate jätkusuutlik rahastamine.
Tegevuskava lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 läbivast põhimõttest, milleks on
ühendusvõimaluste tagamine üle Eesti ning seeläbi regionaalse tasakaalustatuse toetamine.
Reisirongiliikluse atraktiivseks muutmiseks vajalikud sammud võeti ette perioodil 2007–2014, mis
võimaldas teenuse kvaliteedi alates 2014. aastast uuele tasemele viia. Eksisteerib selge ootus, et
rongiliiklus oleks oluliselt kiirem kui võrreldav maanteetransport. Olulisemate oodatavate muutuste all
transpordisektoris on arengukava aastaks 2035 saavutatud tulemusena kirjeldatud, et olemasolevas
reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu, tänu millele on rongiliiklus
vähendanud aegruumilisi vahemaid ning on Tallinna ja teiste linnade vahelisel reisimisel eelistatud
liikumisviis.
Transpordi ja liikuvuse arengukavas on reisirongiliiklusele seatud eesmärk vähendada suuremate
keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust ning vähendada
autokasutuse osakaalu. Rongiliiklust arendatakse põhimõttel, et tagatakse teenus olemasolevas
teenindusareaalis juhul, kui sellega on võimalik saavutada kiirem ühendusaeg kui
maanteetranspordiga. Liinide avamise vajadust uutel lõikudel analüüsitakse arvestades seni tehtud
investeeringute mõju reisirongiliiklusele ning uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust.
Tegevuskava arvestab võimalikult suures ulatuses üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud
tegevustega. Kuna tegevuskava hõlmab aastaid 2021–2028, aga üleriigilise planeeringu Eesti 2030+
eesmärkidega seotud tegevust jätkatakse ka pärast aastat 2030, siis kõiki üleriigilises planeeringus
Eesti 2030+ toodud tegevusi ei ole võimalik käesoleva tegevuskava perioodil ellu viia. Siiski peetakse
silmas kliima- ja energiapoliitika pikaajalisi eesmärke, mille saavutamiseks tuleb luua eeldused reisija-
ja kaubaveo jätkuvaks nihkeks maanteeveolt raudteele. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti
2035ˮ toob välja, et transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel
tegevustel. Samuti on oluline luua taristu, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele ning arendada
2
rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada
liiklusohutust ja ligipääsetavust. Raudtee elektrifitseerimine võimaldab raudteel kasutusele võtta
elektriveeremi ja investeeringud kiiruste suurendamiseks raudteel vähendavad ajakulu vahemaade
läbimisel.
Tegevuskava vaadatakse vastavalt majanduskeskkonna muudatustele, tasuvusarvutustele ja
analüüsidele regulaarselt üle ning heakskiidu saanud projektid lülitatakse investeeringute kavasse.
1. Avaliku raudtee üldandmed
ASi Eesti Raudtee infrastruktuur
AS Eesti Raudtee on avaliku raudtee majandaja Tallinn–Pääsküla–Keila–Paldiski, Klooga–Kloogarand,
Keila–Riisipere–Turba, Tallinn – Tallinn-Väike, Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Tapa, Ülemiste–Maardu,
Lagedi–Maardu, Maardu–Muuga, Tapa–Narva, Narva–Narva (riigipiir), Tapa–Tartu, Tartu–Koidula,
Koidula–Koidula (riigipiir), Tartu–Valga, Valga–Valga (riigipiir) ja Koidula–Valga raudteelõikudel
raudtee kogupikkusega 1219 km, sh raudtee peateed 799 km ja jaamateed 415 km. Elektrifitseeritud
rööbasteede kogupikkus on 225 km.
AS Eesti Raudtee infrastruktuuril on kokku 149 raudtee ülekäigukohta, millest 1 (Veerenni) on
reguleeritud, ja 150 avalikku raudteeülesõidukohta, millest 120 on reguleeritud. ASile Eesti Raudtee
kuulub 61 raudteejaama, 131 reisijate ooteplatvormi ja 487 raudteerajatist (nt viaduktid, sillad,
truubid). Liiklusjuhtimises on kasutusel peamiselt automaatblokeering, millega on varustatud 500,2
km raudteeliinidest. Poolautomaatblokeeringuga liine on 70,4 km ja kombineeritud teeblokeeringuga
liine on 117,7 km.
AS Eesti Raudtee infrastruktuur võimaldab reisirongidele piirkiirust 120 km/h (osaliselt 135 km/h) ja
kaubarongidele 80 km/h. Maksimaalselt lubatav vedurite teljekoormus on 32 tonni, kaubavagunitel 25
tonni. AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime vastab tabelis 1 toodule.
Tabel 1. AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime 2021. aastal
Raudteelõigu läbilaskevõime
Raudteelõik
(rongipaare ööpäevas)
Tallinn–Pääsküla 129,4
Pääsküla–Keila 64,4
Keila–Paldiski 36,6
Klooga–Kloogarand 47,0
Keila–Riisipere 34,7
Riisipere–Turba 34,7
Tallinn – Tallinn-Väike 35,5
Tallinn–Ülemiste 67,6
Ülemiste–Lagedi 160,0
Ülemiste–Maardu 22,9
Lagedi–Maardu 42,6
3
Maardu–Muuga 35,6
Lagedi–Tapa 160,0
Tapa–Narva 33,8
Narva – Narva (riigipiir) 23,0
Tapa–Tartu 41,6
Tartu–Koidula 22,2
Koidula – Koidula (riigipiir) 15,0
Tartu–Valga 24,2
Valga – Valga (riigipiir) 18,0
Koidula – Valga (Piusa) 12,0
Arvestades tänast infrastruktuuri kasutust on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril läbilaskevõimet
piisavalt. Nõudlust arvestades eksisteerib üksnes kaks infrastruktuuri pudelikaela. Läbilaskevõime on
ammendunud Tallinn-Balti jaamas ja Pääsküla–Keila raudteelõigul ning mõlemal juhul üksnes
tipptundidel. Lääne-Harju koondprojekti tulemusena likvideeritakse nimetatud pudelikaelad 2023.
aastaks. Ülejäänud raudteeliinid on pigem alakasutatud.
Edelaraudtee ASi infrastruktuur
Edelaraudtee AS on avaliku raudtee majandaja raudteeliinidel Tallinn-Väike – Lelle – Türi – Viljandi,
Lelle–Pärnu ja Liiva–Ülemiste raudtee kogupikkusega 221,9 km. Edelaraudtee ASi ja ASi Eesti Raudtee
raudteeinfrastruktuuri piirid asuvad:
Tallinn-Balti – Tallinn-Väike jaamavahes km 2+947
Liiva – Ülemiste jaamavahes km 5+536 (Ülemiste jaama sissesõidufoor BL)
Edelaraudtee ASi raudteevõrgustikul asub 11 jaama ja 21 peatuskohta. Reisijateveo teenust
Edelaraudtee ASi raudteevõrgustikul osutab AS Eesti Liinirongid (Elron) vastavalt Majandus ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Elroni vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingule.
Kaubaveooperatsioonide teostamiseks on avatud 6 jaama: Liiva, Kohila, Rapla, Türi, Viljandi, Pärnu.
Edelaraudtee ASi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet iseloomustavad andmed on toodud tabelis 2.
Tabel 1. Edelaraudtee ASi läbilaskevõime 2021. aastal
Raudteelõigu läbilaskevõime
Raudteelõik
(rongipaare ööpäevas)
Tallinn – raudteepiir km 2+947 – Tallinn-Väike 35,5
Liiva–Ülemiste 31,6
Tallinn-Väike – Liiva 61,8
Liiva–Rapla 26,7
Rapla–Lelle 30,5
Lelle–Pärnu 15,5
Lelle–Türi 25,1
Türi–Viljandi 21,1
4
2. Avaliku raudtee seisukord
ASi Eesti Raudtee infrastruktuur
ASile Eesti Raudtee kuuluva raudteeinfrastruktuuri seisukord on 2021. aastal rahuldav, lõiguti hea.
Alljärgnev iseloomustab üldistavalt raudteeinfrastruktuuri seisukorda:
kiirus 120+/80 km/h on võimalik ca 87% peateede pikkusest;
kasutusel olevatest reisijate ooteplatvormidest on 100% renoveeritud;
kontaktvõrgu kogupikkusest on täielikult uuendatud 37%;
raudtee ülesõidukohtadest on 84% heas korras, ülesõidukohtadest on signalisatsiooniga
varustatud 94% ning tõkkepuudega varustatud 30%;
teerajatistest (sillad, viaduktid, truubid) on üksnes 56% heas korras;
rongide liiklusjuhtimissüsteemid on amortiseerunud 89% ulatuses raudteede pikkusest.
AS Eesti Raudtee arvestab enamasti raudteeinfrastruktuuri rajatiste (rööbastee, reisijate rajatised,
liiklusjuhtimisseadmed) kasulikuks elueaks 30-40 aastat, erandina käsitatakse teerajatisi (sillad,
viaduktid, truubid), mille kasulik eluiga on pikem (teatud juhtudel 50 aastat). Lõiguti iseloomustab ASi
Eesti Raudtee infrastruktuuri üldist tehnilist seisukorda tabel 3.
Tabel 3. ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri seisundi üldiseloomustus raudteelõiguti
Raudteelõik Rööbastee ja rajatised Liiklusjuhtimis- Eluiga
seadmed (LJS)
Tallinn–Keila–Paldiski/ 2021. aasta lõpuks 2022. aasta lõpuks LJS eluiga lõppenud,
Keila–Riisipere–Turba põhiosas uuendatud uuendatud uuendamine on käsil
Tallinn–Tapa Tee osaliselt Vajavad uuendamist LJS eluiga lõpeb
uuendatud, (uuendatakse CCS 2023+, kontaktvõrgu
kontaktvõrk vajab projekti1 raames) eluiga lõpeb 2022.
uuendamist aastal
Tapa–Narva Valdavalt uuendatud Vajavad uuendamist LJS eluiga lõpeb 2021+
(uuendatakse CCS
projekti raames)
Tapa–Tartu Valdavalt uuendatud Vajavad uuendamist LJS eluiga lõpeb 2023+
(uuendatakse CCS
projekti raames)
Tartu–Valga Valdavalt uuendatud Vajavad uuendamist LJS eluiga osaliselt
(uuendatakse CCS lõppenud, osaliselt
projekti raames) lõpeb 2023+
Tartu–Koidula Valdavalt uuendatud Täielikult uuendatud Kasutusel vanem
(CCS projekti raames Siemensi tehnoloogia,
on tehnoloogiline mille eluiga on
1
2018. aastal algatatud CCS (control command and signalling) ehk taristuülese turvangusüsteemide uuendamise
projekti raames asendatakse raudteeliinide kaupa senised releepõhised süsteemid uue Siemensi
liiklusjuhtimissüsteemiga, vt edaspidi.
5
uuendamine vajalik uuendamisel
süsteemi eluea eesmärgiga pikendada
tagamiseks) seda veel ca 20 aastat
Valga–Koidula Vajab uuendamist või LJS ja rööbastee eluiga lõpeb 2023+
teenuse kvaliteedi
alandamist
ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutusel olevad rongide liiklusjuhtimisseadmed on valdavalt
rajatud 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel, lõiguti ka 1960ndatel aastatel. Seetõttu on võimatu tagada
teenuse toimepidevust ja rongiliikluse ohutust seadmetega, mille nominaalne eluiga on ületatud ja
mille vanus küündib teatud lõikudel 60 aastani. Vananenud liiklusjuhtimissüsteemid on ASi Eesti
Raudtee raudteeinfrastruktuuri suurimaks kitsaskohaks, mis vähendab lähiaastatel oluliselt pakutava
teenuse kvaliteeti, kui sinna ei investeerita. Eelnevatel aastatel on ajakohastatud järgmised
tehnoloogiad:
- rongiraadioside;
- raudtee ülesõidukohtade automaatsed foorisignalisatsioonid (osaliselt);
- veeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmed (nn Hot-Box seadmed).
ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on rööbasteede olukord raudtee peateedel eelnevatel
aastatel märkimisväärselt paranenud ning käesoleval hetkel on rööbastee seisukorrast tulenevaid
alalisi kiiruspiiranguid minimaalselt. AS Eesti Raudtee tagab reisirongide kiirusel 120 km/h nõutava
seisunditaseme nendel raudteelõikudel, kus varasematel perioodidel on teostatud rööbastee
rekonstrueerimistöid.
Rööbastee pealisehituse seisundist tulenevat kiiruse hoidmise suutlikkust iseloomustavad ennekõike
rööbastee geomeetria ja rööbaste defektsus. Tallinn–Tapa ja Tapa–Tartu raudteelõikudel on osaliselt
tulenevalt algupäraselt paigaldatud rööpakinnitussüsteemist, puitliipritest ning rööpa eluea
ammendumisest tingituna probleemid rööbaste defektsusega ning normikohase rööpmelaiuse
tagamisega. ASi Eesti Raudtee vastavate raudteelõikude pealisehituse eluiga ning lähiaastate
investeerimisvajadust selgitab tabel 4.
Tabel 4. Raudteelõikude pealisehituse seisukord ning lähiaastate investeerimisvajadus
Raudteelõik Seisukord 2021–2024 2025–2028
Tallinn–Tapa Osaliselt uuendatud ca 34 km ca 40 km*
Tapa–Tartu Valdavalt uuendatud ca 2 km ca 21 km*
Tapa–Narva Valdavalt uuendatud ca 3 km*
Tartu–Koidula Valdavalt uuendatud ca 11 km
Tartu–Valga Valdavalt uuendatud ca 24 km
Tallinn–Keila–Paldiski Valdavalt uuendatud ca 7 km2
Keila–Riisipere Uuendamata, vajab kapitaalremonti ca 9 km
* vajadus tõstmaks kiirusi kuni 160 km/h
ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatavad reisijate ooteplatvormid on kõik
rekonstrueeritud ajavahemikus 2010–2014 ja on heas seisukorras. Ooteplatvormide kasulik eluiga on
2
Pääsküla-Keila II peatee ehitus
6
hinnanguliselt 25 aastat, mistõttu puudub vajadus vaadeldaval perioodil teostada suuremahulisi
taastusinvesteeringuid kasutusel olevatesse ooteplatvormidesse.
Tabel 5. Reisijateveo rajatiste seisukord
Raudteelõik Platvormide arv Seisund
Tallinn–Tapa (sh Tallinn-Balti ja 38 Uued, rajatud 2010–2011
Tapa jaamad)
Tallinn–Keila 23 Uued, rajatud valdavalt 2010–2011
Keila–Paldiski (sh Keila ja 8 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012
Kloogarand)
Keila–Riisipere–Turba 6 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012, Turbas
2019
Tapa–Narva (sh Narva) 11 Uued, rajatud valdavalt 2014
Tapa–Tartu (sh Tartu) 11 Uued, rajatud valdavalt 2012–2013
Tartu–Valga 13 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012
Tartu–Koidula 18 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012
Koidula–Valga 1 Uus, rajatud 2012–2013
AS Eesti Raudtee infrastruktuuril kasutatavad elektripaigaldised jagunevad viide gruppi:
- kontaktvõrk koos veoalajaamadega (3 tk);
- liiklusjuhtimisseadmete toiteliinid (6/10 kV);
- muude seadmete toiteks kasutatavad liinid;
- infrastruktuuri välisvalgustuse liinid ja seadmed;
- pöörmete elektersoojenduse seadmed.
Infrastruktuuri toimepidevuse kontekstis omavad tähtsust ennekõike kontaktvõrgu toimimine ja
liiklusjuhtimisseadmete toiteks kasutatavate liinide toimimine. Seetõttu on tegevuskava koostamisel
lähtutud ennekõike nimetatud rajatiste nõuetekohase seisukorra tagamisest. Kontaktvõrgu seisukorda
iseloomustab alljärgnev tabel.
Tabel 6. Kontaktvõrgu seisukord
Raudteelõik Seisukord Märkused
Tallinn–Keila Valdavalt uus Blokkpost 89 km – Saue I tee vajab
rekonstrueerimist
Keila–Paldiski Uus Täiendavaid investeeringuid ei vaja
Keila–Riisipere–Turba Osaliselt uus Vasalemma–Riisipere (rajatud 1981) kasulik eluiga
ammendunud
Tallinn–Aegviidu Kasulik eluiga Rajatud 70-ndatel ja 80-ndatel
ammendunud
Liiklusjuhtimisseadmete toiteliinide seisukord erineb raudteelõiguti. Enim tähelepanu vajavad
tegevuskava perioodil Tallinn–Tapa, Tapa–Tartu ja Tartu–Valga lõikudel paiknevad toiteliinid, vähemas
mahus ka Tapa–Narva, Tallinn–Keila ja Valga–Koidula liinidel asuvad automaatblokeeringu toiteliinid.
Reisijate teenindamiseks ja jaamades kaubaoperatsioonide teostamiseks peab raudteeinfrastruktuur
olema nõuetekohaselt valgustatud. Selleks on paigaldatud prožektorimastid, millest enamus püstitati
1960ndatel ja 1970ndatel aastatel.
7
Tänase seisuga on pöörmete elektersoojendusega varustatud pöörmeid 363 (31% pöörmete
koguhulgast). Osa kasutusel olevatest elektersoojenduse süsteemidest (13% elektersoojendusega
varustatud pöörmete koguhulgast), mis on ehitatud 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel, on vananenud,
tagatud ei ole töökindlus ja nad vajavad rekonstrueerimist.
AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri toimimise ja teenuse pakkumisega on vahetult seotud üle 250
hoone ja rajatise, mis kasutusotstarbe järgi jagunevad järgnevalt:
- administratiivhooned (kohalike üksuste majutamiseks, töötingimuste tagamiseks);
- rongiliikluse korraldamiseks kasutatavad hooned ehk jaamahooned ja ETS-postid;
- rongide liiklusjuhtimissüsteemide majutamiseks kasutatavad rajatised (hooned ja
konteinerid);
- reisijate teenindamiseks kasutatavad hooned ehk vaksalid ja jaamahooned;
- muud hooned (nt laod, tehnohooldepunktid) ja tehnorajatised.
AS Eesti Raudtee teenuste tagamiseks esmatähtsad hooned on rongiliikluse korraldamisega seotud ja
rongide liiklusjuhtimissüsteemide hoidmiseks kasutatavad hooned. Valdavalt on nende hoonete
seisukord halb, kuna nad pärinevad samast ajastust, kui on rajatud konkreetse lõigu
liiklusjuhtimisseadmed. Vaadeldaval perioodil tekib hüppeline vajadus konkreetsete hoonete
uuendamiseks. Hoonete rekonstrueerimine lahendatakse paralleelselt jaamade
liiklusjuhtimisseadmete uuendamisega. Seoses liiklusjuhtimise tsentraliseerimisega väheneb
erinevates asukohtades tööks vajalike hoonete arv.
Arhitektuuriliselt väärtuslikke jaamahooneid AS Eesti Raudtee reeglina oma põhitegevuseks ei vaja.
Eesmärgiks on võetud antud hoonete säilimine ja uute kasutusviiside leidmine. Üheks võimaluseks on
koostöölepingute sõlmimine kohalike omavalitsustega, kus jaamakompleksis olevad hooned saavad
endale uue kasutuse kas seltsiliseks tegevuseks, infopunkti, muuseumipinna vms. 2020. aastal sõlmiti
koostööleping Narva kohaliku omavalitsusega, kus jaamahoone võeti kasutusele nii rongi- kui ka
bussiliikluse terminalina. 2021. aastal sõlmiti leping Tapa vallaga jaamahoone taastamiseks ning
kasutuselevõtuks.
Edelaraudtee ASi infrastruktuur
Edelaraudtee ASile kuuluva raudteeinfrastruktuuri seisukord on Tallinn-Väike–Viljandi raudteeliinil
2021. aastal rahuldav, lõiguti väga hea.
Lõiguti iseloomustab Edelaraudtee ASi infrastruktuuri üldist tehnilist seisukorda tabel 8.
Tabel 8. Edelaraudtee ASi raudteeinfrastruktuuri seisundi üldiseloomustus raudteelõiguti 2021. aastal.
Jaamavahe Kiirused Üldine hinnang olukorrale / Märkused
reisirongidele
Tallinn-Väike – Liiva 80 Väga hea
Liiva – Kiisa 90–120 Rahuldav, probleemiks on vanad rööpad, kus sagedasti
ilmneb uusi rööpadefekte
Kiisa – Kohila 120 Väga hea
Kohila – Rapla 100–120 Rahuldav, probleemiks on vanad rööpad, kus sagedasti
ilmneb uusi rööpadefekte
Rapla – Lelle 100 rahuldav
8
Lelle – Türi 100-120 Väga hea
Türi – Võhma 120 Väga hea
Võhma – Viljandi 120 Väga hea
Lelle – Pärnu 40 Rahuldav
Edelaraudtee ASi rööbastee olukord on raudteelõiguti erinev.
Tallinn-Väike–Liiva raudteelõigul teostati 2021. aastal pealisehituse rekonstrueerimine, mille käigus
vahetati vanad rööpad, liiprid ja ballast uute vastu. Lisaks on täielikult rekonstrueeritud Viljandi mnt
ülesõit, puhastatud raudteekoridor võsast, rajamisel on ohutuspiirdeaed.
Liiva–Kiisa ja Kohila–Rapla jaamavahedes toimus aastatel 2016–2017 pealisehituse korrastamine, mille
käigus teostati ballastipuhastus ja kõlbmatute pealisehituse materjalide asendamine, Kiisa jaamas
paigaldati uued pöörmed ning rööpad keevitati pikkrööbasteks.
Kiisa–Kohila jaamavahes on aastatel 2016–2017 paigaldatud uus ballast, uued 54E1 rööpad,
raudbetoonliiprid, pikkrööbastega tee ja süvendatud kraavid.
Rapla–Lelle jaamavahes on puitliipritel lukkudega tee, kus rööbaste olukord on üldiselt rahuldav, kuid
ballast on suuremas osas risustunud ja seetõttu on ka liiprivahetuse vajadus suur. Lõik vajab
lähiaastatel kogu pealisehituse vahetust. Rekonstrueerimise eelsetel aastatel tuleb väiksemate
remontide ja hooldusega seisunditaset hoida, et kiirused ei langeks. Kapitaalremont on kavandatud
aastaks 2023 eesmärgiga saavutada reisirongide kiirus 160 km/h.
Lelle–Türi raudteelõigul teostati rekonstrueerimine aastatel 2019–2020, mille käigus paigaldati uus
ballast, pikkrööbasteena uued 54E1 rööpad, raudbetoonliiprid, remonditi 3 silda ja 19 truupi, süvendati
kraavid. Kõik puitkattega ülesõidud rekonstrueeriti kasutades raudbetoonkatteid. Türi jaama
paigaldati 7 raudbetoonprussidel pööret.
Türi–Viljandi raudteelõik rekonstrueeriti aastatel 2011–2012, kogu pealisehitus on uus (pikkrööbas
49E1), Võhma jaamas paigaldati pöörmed kõvapuitliipritel. 2019. aastal teostati lõigu plaaniline
hooldusremont, mille käigus kogu lõigu ulatuses lisati killustikku ja teostati rihtimis-toppimistööd.
Ülesõitude kõik puitkatted asendati raudbetoonkatetega.
Sarnaselt Türi–Viljandi raudteelõiguga on tulevikus kavandatud ka teiste rekonstrueeritud
raudteelõikude plaaniline hooldusremont 7–10 aasta möödudes.
Lelle–Pärnu raudteelõigul on lõpetamisjärgus hooldusremont, mille käigus asendatakse 56 300
puitliiprit, teostatakse 13 km pealisehitise lausvahetust, remonditakse 7 pööret koos uute
pöörmeprusside paigaldamisega, ülesõitude puitkatted asendatakse uutega, 2600 jm defektseid ja
kulunud rööpaid asendatakse nõuetekohaste kasutatud rööbastega, Koogiste amortiseerunud sild
asendatakse truubiga.
Edelaraudtee ASi infrastruktuuril on 72 avalikku ülesõidukohta. Raudteeülesõidukohad on Tallinn–
Rapla, Lelle–Türi ja Türi–Viljandi remonditud lõikudel üldiselt heas või väga heas seisukorras. Rapla–
Lelle ja Lelle–Pärnu puitliipritega lõikudel on olukord valdavalt kas hea või rahuldav, kuna hiljuti on
teostatud ülesõitude remondid. Puitkatetega ülesõitudel on materjalist tulenev eluiga keskmiselt 10
aastat. Väga väikese koormusega ülesõitudel on puitkatete kasutamine siiski majanduslikult
9
otstarbekas. Uuendusena on sisse viidud raudbetoonist ääretaladega ülesõidu konstruktsioon, mis
võimaldab sõidutee katet kahjustamata ülesõidukatteid eemaldada näiteks rihtimis-toppimistöödeks.
Automaatsed foorisignalisatsiooniseadmed on kasutusel 31 ülesõidukohal, millest omakorda
tõkkepuud on paigaldatud 8 ülesõidukohale. Kõik foorisignalisatsiooniseadmetega ülesõidud on
varustatud kaasaegsete LED põhiste kvaliteetse nähtavusega maanteefooride peadega. Ülesõitude
signalisatsiooniseadmed on tulenevalt pikast kasutuseast amortiseerunud neljal ülesõidukohal. Lisaks
neile vajavad uue digitaaltehnoloogia vastu väljavahetamist signalisatsiooniseadmed 14
ülesõidukohas.
Kokku on Edelaraudtee ASi infrastruktuuril 35 ülekäigukohta. Kuna enamus ülekäikusid asub
ooteplatvormide vahetus läheduses, siis osa neist rekonstrueeriti ooteplatvormide ehituse käigus
aastal 2013. Valdavalt on ülekäigukatted puidust, paigaldatud on jalgrattatõkised. Ülekäikude katete
elutsükliks on 10–15 aastat. Viimaste rekonstrueerimiste käigus on paigaldatud remonditud
ülekäikudele ainult betoonkatteid. Tulevikus on mõistlik ka ülekäikudele paigaldada ainult
raudbetoonist katteid, mis on vastupidavamad ja pikas perspektiivis soodsamad.
Edelaraudtee ASile kuulub 20 silda. Sillad on remonditud Lelle-Türi, Türi-Viljandi ja Tallinn-Rapla
lõikudel ning on heas seisukorras. Enne projekteerimist teostati vastava eksperdi poolt sildade
ülevaatus, millest selgus, et sildade kandvad elemendid on rahuldavas seisukorras ega vaja
rekonstrueerimist. Väikeste sildade ja vooluhulkade korral on kavas tulevaste remontide käigus
asendada sildeehitis truubiga, mis tagaks tulevikus väiksemad hoolduskulud. Kokku on
raudteeinfrastruktuuril ka 124 truupi, mis on valdavalt ehitatud 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Üldine
seisukord on enamasti rahuldav, üksikud amortiseerunud truubid asendatakse metalltruupidega. Kuigi
truupide elueaks on arvestatud 100 aastat, siis on edaspidi mõistlik raudteelõigu rekonstrueerimise
käigus teostada ka truupide kapitaalremont või rekonstrueerimine.
Liiklusjuhtimises on Edelaraudtee ASi infrastruktuuril kasutusel jaamade vahelise teeblokeeringuna
poolautomaatblokeering. Dispetšertsentralisatsioonile (CTC) üleminekuks tuleb jaamavahed
varustada kombineeritud teeblokeeringuga (KTB). Jaamade liiklusjuhtimisseadmetena on kasutusel
releepõhine elektritsentralisatsioon ja programmeeritava loogikakontrolleri põhine
elektritsentralisatsioon. Liiva ja Rapla jaamades on elektritsentralisatsiooniseadmed amortiseerunud.
Lisaks Liiva ja Rapla jaamadele ka Kohila, Lelle, Võhma ja Viljandi jaamas kasutusel olevaid
releepõhiseid elektritsentralisatsioonisüsteeme ei ole võimalik integreerida kaasaegsetesse ja
kuluefektiivsetesse digitaalsetesse liiklusjuhtimissüsteemidesse, samuti on puuduseks varuosade
jätkusuutlikkuse probleemid ettenähtud hoolduse ja remondi tagamisel. Kõigile arengust tulenevatele
nõuetele vastavad Tallinn-Väike, Kiisa ja Türi jaama PLC põhised elektritsentralisatsioonid.
ALSN teeseadmetega ja teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmetega on Edelaraudtee AS
taristu varustatud õigusaktides ettenähtud tingimustel ja ulatuses.
LED põhiste, kaasaegsete ja hea nähtavusega rongifooridega on varustatud Tallinn-Väike, Kiisa, Kohila,
Lelle, Türi ja Võhma jaamad. Lähitulevikus on vaja välja vahetada kõik hõõglampidel põhinevad foorid
Liiva, Rapla ja Viljandi jaamas. Dispetšertsentralisatsioonile üleminekuks tuleb digitaalsele platvormile
ümber ehitada Liiva, Kohila, Rapla, Lelle, Võhma ja Viljandi jaamade liiklusjuhtimisseadmed.
Edelaraudtee AS-ile kuulub Tallinn–Lelle–Viljandi raudteelõigul sõltumatu fiiberoptilisel kaablil
põhinev „All IP“ platvormil kõrgkäideldav andmesidevõrk. Lahenduse elueaks on planeeritud 10–15
10
aastat. Kogu IT lahenduse arendamisel on silmas peetud detsentraliseerimist, et tagada ühe
võrgusõlme rikke korral andmesidevõrgu toimepidevus.
Rongiraadioside tagamiseks on Edelaraudtee AS liitunud Siseministeeriumi poolt hallatava TETRA
võrgustandardil põhineva ESTER operatiivraadioside võrguga. Manöövriraadiosideks jaamades on
kasutusel aastatel 2015–2016 soetatud raadiojaamad.
Edelaraudtee ASi raudteeinfrastruktuuril kasutatavad 35 reisijate ooteplatvormi on kõik
rekonstrueeritud ajavahemikus 2010–2014 ja nad on üldiselt heas seisukorras. Amortiseerunud on
puidust ehitatud Taikse ooteplatvorm, mille asendamine betoonplatvormiga on kavas aastal 2022.
Ooteplatvormide kasulik eluiga on hinnanguliselt 25 aastat, mistõttu puudub vajadus vaadeldaval
perioodil teostada suuremahulisi täiendavaid investeeringuid antud valdkonnas. Suurim probleem on
paneelide vaheliste vuukide lagunemine, mille taastamine on aeganõudvam ja kallim töö. Pidevat
hooldamist vajab ooteplatvormidel asuv inventar (ootepaviljon, infotahvlid, pingid, prügikastid,
valgustid).
3. Raudteeinfrastruktuuri majandamise tulude ja kulude tasakaal
Vastavalt raudteeseaduse § 73 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku
raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad infrastruktuuri
kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud
vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.
Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava
infrastruktuuri kasutamise eest koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastavate teenuste
osutamise otsestest kuludest. Lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võib igale
turusegmendile (nt riigisisene kaubavedu, avaliku teenindamise lepingu alusel teostatav reisijatevedu,
rahvusvaheline reisijatevedu jne) määrata lisatasusid arvestades vastavas segmendis tegutsevate
ettevõtjate võimekust neid tasuda. Kolmandatesse riikidesse suunduva või sealt saabuva kaubaveo
osas ei ole kohustust hinnata segmendi võimekust lisatasusid maksta, kuid lisatasude määramisel tuleb
senist maksevõimet siiski arvesse võtta, et tagada Eesti kaubaveotaristu konkurentsivõime.
Raudteeinfrastruktuuri rahastamise osas on kaks avaliku raudtee majandajat erinevas seisus.
Edelaraudtee ASi infrastruktuuril pärast avaliku teenindamise lepingu alusel toimuva reisijateveo
muud turusegmendid suuresti puuduvad, v.a vähesel määral riigisisene kaubavedu, mistõttu katab
raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud ASi Eesti Liinirongid makstav raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu. Seega toovad kõik suuremad investeeringud Edelaraudtee ASi infrastruktuuril kaasa
vajaduse suurendada ASi Eesti Liinirongid avaliku liiniveo toetust riigieelarvest. Riigieelarvelist toetust
Edelaraudtee ASile tulude ja kulude tasakaalu saavutamiseks, v.a toetus Euroopa Liidu
struktuurifondidest investeeringuteks, tegevuskava perioodil planeeritud ei ole, kuna
raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud kaetakse raudteeveoettevõtjate poolt makstavate
kasutustasudega.
Kaubaveost toimuvad ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril põhiliselt väetiste, kemikaalide ja
naftasaaduste transiit, konteinerite vedu lääne-ida suunal ning kohalik põlevkivivedu. ASi Eesti
Raudtee varasem raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise hinnastamismudel erines teistest Euroopa
riikidest selle poolest, et raudteeinfrastruktuuri rahastati valdavalt kasutustasudest, ja see toimis
11
selliselt kuni liiklusgraafikuperioodini 2012/2013. Alates liiklusgraafikuperioodist 2013/2014 on
kaubaveo vähenemise tõttu jäänud pidevalt osa raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest
kasutustasudega katmata.
Käesolevas tegevuskavas on arvestatud Asi Eesti Raudtee infrastruktuuril kaubaveomahu
vähenemisega 2021. aasta 14 mln tonnilt 12,1 mln tonnile 2022. aastal ja stabiliseerumisega 11,5 mln
tonnil järgnevatel aastatel, arvestades seniste mahukaupade veo ümbersuunamisega
konkureerivatesse sadamatesse ja selle osalist asendumist kohalike vedude ja konteinervedudega.
ASi Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaalu perioodil 2016–2028 iseloomustab tabel 8. Tabel on
koostatud eeldusel, et riik täidab raudteeseaduse § 73 lõikes 5 sätestatud kohustuse
raudteeinfrastruktuuri kulude ja tulude tasakaalu tagamiseks järgmisel eelarveaastal pärast vajaduse
tekkimist kulude sihtfinantseerimiseks. Riigieelarve strateegiasse tuleb vastavateks aastateks
planeerida sihtotstarbeline toetus ASile Eesti Raudtee tabelis 8 toodud ulatuses. Aastatel 2016-2020
on makstud toetust kokku 68,6 miljonit eurot ja aastaks 2022 on riigieelarves kavandatud
sihtotstarbeline toetus summas 12 miljonit eurot, ülejäänud sihtotstarbelise toetuse vajadust
menetletakse iga-aastases riigi eelarvestrateegia protsessis.
Tabel 8. ASi Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaal perioodil 2016–2028 (mln eurot)
Kokku 2021 2022 2023 2024 2025
2016-2020
Tulud-kulud (v.a. -68,7 -13,2 -16,7 -15,2 -16,3 -22,4
finantseerimisleping ja
mittepõhitegevus)
Makse finantseerimislepingu 68,6 0,0 13,2 16,7 15,2 16,3
alusel
Finantseerimise puudujääk -0,1 -13,2 -16,7 -15,2 -16,3 -22,4
kumulatiivselt
Kokku 2026 2027 2028 Kokku Kokku
2021-2025 2026-2028 2021-2028
Tulud-kulud (v.a. -83,7 -25,4 -27,0 -28,4 -80,7 -164,4
finantseerimisleping ja
mittepõhitegevus)
Makse finantseerimislepingu 61,4 22,4 25,4 27,0 74,7 136,2
alusel
Finantseerimise puudujääk -22,4 -25,4 -27,0 -28,4 -28,4 -28,4
kumulatiivselt
4. Raudteeinfrastruktuuri investeeringud
Vabariigi Valitsus otsustas oma 17.07.2017 kabinetinõupidamisel, et avaliku raudteeinfrastruktuuri
arendamist suunavas tegevuskavas järgitakse baasstsenaariumi põhimõtteid. Baasstsenaariumi
eesmärgiks oli luua eeldused selleks, et toimuks nn elutsüklipõhine infrastruktuuri majandamine, st
välditakse suuremahulist planeerimata investeerimisvajadust.
12
Baasstsenaariumi eesmärgiks oli säilitada tegevuskava perioodil 2019–2025 olemasolev kvaliteet ning
ohutustase, st reisirongide sõiduplaan tagatakse olemasoleval kujul, kaubarongide teenindamisel
lähtutakse rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud tehnoloogilisest ajast, tagatakse reisijate
teenindamiseks hädavajalikud teenused (reisiteabe tablood, elektritoide reisirongide soojendamiseks,
seisuteede kasutamine) jms. Samuti pidi baasstsenaariumi täitmine tagama mõõduka toimepidevuse
taseme paranemise, kuna hoidis kontrolli all ettenägematute rikete tekkimise ning võimaldas seeläbi
fokusseerida võrgu plaanipärasele opereerimisele ja hooldustegevustele.
Raudtee seisundinõuetega seotud tehniliste näitajate ja investeerimisvajaduste peamiseks
kriteeriumiks on rongide lubatav piirkiirus vastaval lõigul.
Baasstsenaariumi investeeringute väljaselgitamisel lähtuti järgnevatest eeldustest:
- reisi- ja kaubarongidele tagatakse maksimaalsed kiirused vastavalt 120 km/h ja 80 km/h ning
luuakse eeldused (st vajalikes kohtades rekonstrueeritakse raudtee pealisehitus) kiiruse
tõstmiseks reisirongidele kuni 135 km/h lõikudel, kus peatuste vahemaad võimaldavad rongil
vastava kiiruse saavutada;
- luuakse eeldused ohutustaseme paranemiseks;
- paraneb läbilaskevõime Tallinn-Balti, Keila ja Pääsküla jaamades;
- rongiliiklust mõjutavate rikete arv ei ületa viimase kolme aasta keskmist ning keskpikas
perspektiivis jätkub vähenemise trend;
- raudteeinfrastruktuuri rajatiste tegeliku eluea ületamisel toimub nende asendamine, st
välditakse suuri rikkeid, millega kaasneksid kiiruspiirangud.
Lisaks ülaltoodud eeldustele panustatakse tavapärasel tasemel keskkonnahoidu.
Aastatel 2019–2021 on toimunud olulised muudatused baasstsenaariumis ja käesolevas tegevuskavas
on võetud eesmärgiks tagada peale suuremahuliste investeerimisprojektide realiseerimist Tallinn–
Tartu, Tapa–Narva, Riisipere-Haapsalu ja Rapla–Lelle raudteelõikudel reisirongidele kiirus 160 km/h.
Raudtee investeerimisprojektide detailsemad kirjeldused koos finantseerimisallikatega on toodud
käesoleva tegevuskava lisas.
AS Eesti Raudtee investeeringud
Raudteeinfrastruktuuri investeerimisvajaduse hindamisel tuleb eristada kahte suuremat ja
kapitalimahukat valdkonda – rööbastee ja sellega seonduvad rajatised, sh kontaktvõrk, ning rongide
liiklusjuhtimissüsteemid. Tabelist 3 nähtub, et:
1) kuna kiirustele vastava seisunditaseme tagamine parendustöödena ei ole rööbastee teatud
eluea saabumisel enam võimalik, vajavad perioodil 2021–2028 investeeringuid osaliselt Keila-
Riisipere, Tallinn–Tapa, Tapa–Narva, Tapa–Tartu ja Tartu–Valga peateed;
2) alates 2021. aastast on vajalik olulises mahus investeerida liiklusjuhtimissüsteemidesse,
ajavahemikus 2021–2028 ongi valdav osa ASi Eesti Raudtee investeerimisvajadusest suunatud
just sellesse valdkonda.
Liiklusjuhtimissüsteemidesse alustati investeerimist 2018. aasta teisest poolest ning läänesuuna tööd
lõppevad 2022. aastal. Antud investeeringuga uuendatakse lõigud Tallinn–Keila–Paldiski suunal ning
Keila–Turba suunal, mille tulemusena uuendatakse 14% kogu liiklusjuhtimissüsteemidest. Ülejäänud
infrastruktuuril asuvate liiklusjuhtimissüsteemide väljavahetamiseks sõlmiti leping 2020. aasta
novembris, millega viiakse tehnoloogia etapiviisiliselt kaasaegsele tasemele raudtee ülejäänud liinidel.
13
Lisaks liiklusjuhtimissüsteemidele vajab AS Eesti Raudtee rongiliikluse korraldamiseks erinevaid
sidelahendusi, ohutusseadmeid ja monitooringusüsteeme, mille käigushoidmine eeldab samuti
järjepidevaid investeeringuid. Vaadeldaval perioodil vajavad uuendamist ennekõike järgmised
tehnoloogiad:
- sorteerimispargid;
- erinevad side tuumikvõrgu lahendused.
Kuivõrd ASi Eesti Raudtee infrastruktuur on tegelikke veomahte ja tulevikunõudlust arvestades
jaamateede osas mõnevõrra üledimensioneeritud, siis on koos liiklusjuhtimissüsteemide
ümberehitusega vajalik vähendada jaamateede ja pöörangute arvu, et tagada optimaalseim
infrastruktuuri konfiguratsioon. See võimaldab omakorda tegevuskulude kokkuhoidu tulevikus.
AS Eesti Raudtee arvestab kontaktvõrgu kasulikuks elueaks hinnanguliselt 40 aastat. Seetõttu vajavad
vaadeldavas ajavahemikus investeeringuid ennekõike Tallinn–Aegviidu ja Vasalemma–Riisipere
raudteelõigud, samuti lühike lõik Tallinn–Keila liinil. Lisaks kontaktvõrgu investeeringutele vajab lõigul
Tallinn–Aegviidu rekonstrueerimist ka samal ajajärgul rajatud Raasiku veoalajaam. Kontaktvõrgu
rekonstrueerimine loob eeldused suurendamaks elektrirongide sõidukiirust kuni 160 km/h, juhul kui
liinidel on kahepoolne toide. Prožektormastide ja nende vundamentide tehnilist seisundit arvestades
tuleb lähiaastatel prožektorimastid välja vahetada. Seoses erinevate investeerimisprojektidega tuleb
kavandada ka täiendavate pöörmete varustamine elektersoojendussüsteemidega, mis toetab
toimepidevuse hoidmist raskemates talvistes oludes.
Kokkuvõtlikult, aastatel 2021–2028 on vaja:
- paigaldada, välja ehitada ja kasutusele võtta raudtee tõrgeteta toimimiseks uus
liiklusjuhtimissüsteem raudteelõikudele Tallinn–Tapa, Tapa–Narva, Tapa–Tartu ja Tartu–Valga
ning uuendada seda Tartu–Koidula lõigul,
- juurutada uus taristuülene liikluskorraldustarkvara, sh liiklusgraafikute digitaalseks
planeerimiseks ning halduseks,
- rekonstrueerida kontaktvõrk Tallinn-Aegviidu ja Vasalemma-Riisipere raudteelõikudel,
- varustada ülesõidukohad uue sertifitseeritud tehnoloogiaga.
Ülesõidukohtade ohutusse investeeritakse aastatel 2021–2024 ca 14,2 miljonit eurot, sh
moderniseeritakse 123 ülesõitu ning 9 ülekäigule paigaldatakse foorisignalisatsioon. Tapa–Narva ja
Tallinn–Tartu raudteelõikudel, kus kiirus tõuseb kuni 160 km/h, on 2024. aasta lõpuks kõikidel
ülesõitudel olemas foorisignalisatsioon ja tõkkepuud. Ülesõidukohtadel, kus ülesõit asetseb kõrvuti
ülekäiguga, tagatakse käimasoleva CCS-projekti raames ohutus vastavalt raudtee tehnokasutuseeskirja
nõuetele täistõkkepuuga (tõkkepuuga on kaetud nii ülesõidu kui ülekäigu ala).
Seoses sooviga tõsta kiirusi Eesti Raudtee taristul üle 141 km/h kuni kiiruseni 160 km/h on tulenevalt
Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 402/2013/EL nõuetest vaja läbi viia täiendav riskianalüüs. Selle
tulemusena selguvad nende kiiruste rakendamiseks vajalikud täpsemad tegevused mis eeldatavalt
toovad kaasa vajaduse ümber ehitada olemasolevaid (nt raudteeinfrastruktuuri hooned ja
reisiplatvormid) ning rajada täiendavaid rajatisi liiklusohutuse tõstmiseks, millised on vajalikud
teostada enne muudatustele vajaliku kasutusloa saamist. Ka võib sõltuvalt riskidest osutuda vajalikuks
teedest eraldiseisvad ülekäigukohad varustada lisaks foorisignalisatsioonile ka tõkkepuuga. Kõikide
nimetatud tööde ulatust ja mahtu on võimalik hinnata peale vastava riskianalüüsi läbiviimist.
Riskianalüüsid viiakse läbi enne kiiruste tõstmist järgmises ajakavas: Tallinn-Tartu liinil aastatel 2022-
2024 ja Tapa-Narva liinil aastatel 2024-2027.
14
Lisaks 2019–2025 tegevuskavas ettenähtud baasstsenaariumile on Vabariigi Valitsuse poolt juba
saanud rahastusotsuse mitmed projektid, mis kuuluvad oma olemuselt kvaliteedistsenaariumi ehk
panustavad olemasoleva teenusekvaliteedi olulisse parendamisse. Baasstsenaariumis sisalduvad ja
kvaliteedistsenaariumis rahastuse saanud peamised investeerimisobjektid perioodil 2021–2028 on
toodud tabelis 9. Kvaliteedistsenaariumisse kuuluvad neist Tallinn–Tartu ja Tapa–Narva raudtee kiiruse
tõstmine, Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine, raudtee elektrifitseerimine, kõverate
õgvendamine kiiruse 160 km/h võimaldamiseks ning raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont.
Tabel 9. AS Eesti Raudtee investeerimisprojektid perioodil 2021–2028 (mln eurot)
Projekt/finantseerimisallikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Tapa–Tartu raudtee
rekonstrueerimine (EL
Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja
omavahendid) 0,9 0,9 0,3 2,1
Lääne-Harju koondprojekt (ÜF ja
omavahendid) 13,8 17,5 2,4 33,7
Tapa sorteerimispargi
rekonstrueerimine (ÜF) 0,0 4,0 6,6 10,6
Tallinn–Tartu raudtee
renoveerimine ja kiiruse
tõstmine (riigieelarve (EV)) 6,0 0,3 0,5 6,7
Tapa–Narva raudteel kiiruse
tõstmine (ÜF, EV ja
omavahendid) 1,7 0,8 0,0 1,4 0,1 4,1
Haapsalu-Rohuküla raudtee
taastamise II etapp (EV, sh
taasterahastu (RRF)) 1,6 5,6 29,8 28,9 25,0 25,0 115,9
Raudtee elektrifitseerimine (ÜF
2021–27, EV ja oma- ja
laenuvahendid) 1,5 9,7 28,2 50,6 74,2 63,6 44,1 2,3 274,2
Raudtee ja raudteerajatiste
kapitaalremont (ÜF 2021-27, EV
ja omavahendid) 0,0 12,9 4,7 5,3 2,1 5,0 6,0 23,0 59,1
Kõverate õgvendamine Tallinn–
Tartu ja Tapa–Narva
raudteeliinidel (ÜF 2021-27 ja
EV) 0,0 2,4 14,6 14,5 25,0 0,0 56,5
Raudtee kapitaalremont Tartu–
Valga liinil (Sõjalise liikuvuse fond
(MilMo) ja omavahendid) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 12,0 12,0
TAF-TAP TSI ühisprojekt Läti
raudteega (Euroopa ühendamise
rahastu (CEF) ja omavahendid) 0,1 0,1 0,4 1,2 1,8
Liiklusjuhtimissüsteemide
uuendamine, liikluskorralduse
automatiseerimine (oma- ja
laenuvahendid) 2,8 11,4 27,4 42,2 44,7 17,1 8,2 0,2 154,0
Muud (omavahendid) 11,1 12,1 15,3 11,8 11,7 8,6 21,2 19,7 111,6
KÕIK KOKKU, sh: 39,6 77,6 130,3 155,9 182,8 131,2 79,6 45,2 842,2
EL fondid: ÜF, MilMo ja CEF 13,2 40,0 54,0 67,4 81,2 62,3 35,6 0,0 353,6
15
Riigi sihtfinantseering, sh RRF 10,3 9,6 29,2 30,7 43,4 37,2 14,6 25,3 200,3
ER omavahendid 16,2 28,0 47,1 57,8 58,2 31,7 29,4 19,9 288,3
Nn kvaliteedistsenaariumisse kuuluvatest investeerimisprojektidest on mahukaim Tallinn–Narva,
Tapa–Tartu–Valga ja Tartu–Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine maksumusega 274,2 miljonit
eurot, millele lisanduvad raudteeveoettevõtjate kulud elektriveeremi soetamiseks ja/või diiselveeremi
ümberehitamiseks elektriveeremiks. Projekti eesmärgiks on viia rohkem kaubavedusid raudteele ja
vähendada liikluskoormust maanteel ning aidata Eestil täita ka Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse
vähendamise nõudeid.
Baasstsenaariumi ja heakskiidetud arendusprojektide elluviimiseks tuleb aastatel 2021-2028
investeerida AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kokku 840,2 miljonit eurot. Tabelis 9 toodud projektide
osas tuleb riigil leida täiendavalt finantsvahendid Haapsalu raudtee taastamise II etapi jaoks lõigul Risti-
Haapsalu-Rohuküla aastatel 2023-2026 summas 80 miljonit eurot ning raudtee elektrifitseerimise
projekti mitteabikõlbulike kulude katmise jaoks summas 31 miljonit eurot. Tartu-Valga liini raudtee
kapitaalremondi jaoks on kavas taotleda vahendeid 50% ulatuses Euroopa ühendamise rahastu sõjalise
liikuvuse fondist.
Edelaraudtee ASi investeeringud
Edelaraudtee ASi investeerimisobjektid on toodud Tabelis 10. Sildade kandvad konstruktsioonid on
rahuldavas seisundis ning suuremahulisi investeeringuid sillad keskpikas perspektiivis (5–10 aastat) ei
vaja. Samuti ei vaja tegevuskava perioodil suuremahulisi investeeringuid truubid, ooteplatvormid ja
reisijate ootesaalid. Kõikide raudteeülesõitude liikluskorraldusvahendid ja seadmestus vastab raudtee
tehnikasutuseeskirjas sätestatule. Kõikidel raudteeülesõitudel, kus on nõutav automaatne
foorisignalisatsioon, on kasutusel LED foorid. Raudteeülesõitude katendite eluiga on kavandatud 10
aastaks, seega tuleb keskmiselt vahetada igal aastal ca 7 ülesõidul katted, mis on kavandatud muude
investeeringute all. Tegevuskava raames on planeeritud investeeringud raudteeülesõidukohtadesse
eelkõige vajadusega remontida ja vahetada ülesõitude katendid. Võttes arvesse õnnetusjuhtumite
statistikat, tuleb seadmestada täiendavalt Hertu, Vahastu, Ollepa ja Pärsti raudteeülesõidukohad
automaatse foorisignalisatsiooniga.
Rongiliikluse ohutu ja kvaliteetse juhtimise tagamiseks ning liiklusgraafiku täitmiseks on vajalik
ajavahemikul 2019–2026 rajada tsentraalne liiklusjuhtimissüsteem - dispetšertsentralisatsioon (CTC).
Dispetšertsentralisatsioonile (CTC) üleminekuks tuleb jaamavahed eelnevalt varustada kombineeritud
teeblokeeringuga (KTB) ja jaamad digitaalsete liiklusjuhtimisseadmetega.
Alates 2019. aastast on töös dispetšertsentralisatsiooni rajamine Lelle–Türi–Võhma–Viljandi
raudteelõigule, mille käigus tuleb digitaalsele platvormile viia ka Võhma ja Viljandi jaamade
liiklusjuhtimisseadmed ja rajada jaamavahedes kombineeritud teeblokeering.
Edelaraudtee AS on alates 2017. aastast alustanud möödunud sajandi seitsmekümnendatel püstitatud
amortiseerunud releepõhiste teeblokeeringu ja jaamade liiklusjuhtimisseadmete kaasajastamist.
Kaasaegsele digitaalsele lahendusel on üle mindud Tallinn-Väike (2018), Kiisa (2019) ja Türi (2017)
jaamades. 2020. aastal on alustatud Liiva jaama täielikku rekonstrueerimist, mille käigus uuendatakse
ka jaama liiklusjuhtimisseadmed. Liiva jaama ümberehitustööde tähtaeg on 2023. aasta.
16
Lisaks hetkel töösolevate projektide raames digitaliseeritavate jaamade liiklusjuhtimisseadmetele,
tuleb CTC-le üleminekuks perioodil 2019–2026 näha ette Kohila ja Rapla jaamade releepõhiste
liiklusjuhtimisseadmete uuendamine ja kuues jaamavahes kombineeritud teeblokeeringu rajamine.
Raudteelõikude rekonstrueerimise osas on plaanis suuremahulised tööd Rapla–Lelle raudteelõigul.
Tallinn–Rapla raudteelõigu läbilaskevõime on tipptundidel ammendunud. Läbilaske suurendamiseks
rajatakse Hagudi, Saku ja Männiku jaamad, mille tulemusena suureneb läbilaskevõime tipptundidel
Tallinn–Rapla raudteelõigul 6 rongilt 9 rongile. Täiendava mõjuna on võimalik koostada liiklusgraafikut
paindlikumalt, kuna rongidele tekivad täiendavad möödumisvõimalused Tallinnast Kiisani iga 5 km
järel ning Kiisalt Raplani iga 10 km järel. Projekti maksumus on hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsus otsustas oma 17.07.2017 kabinetinõupidamisel, et Lelle–Pärnu raudteelõigul
lõpetatakse 2019. aastast avaliku reisijateveo tellimise seoses raudtee amortiseerumisega. Pärnusse
on võimalik reisirongiga sõita uuesti pärast Rail Baltic raudteeprojekti elluviimist. Kuna uus raudtee
kulgeks lähestikku praeguse Lelle–Pärnu raudteetrassiga, siis ei näe käesolev tegevuskava ette
investeeringuid Lelle–Pärnu raudtee suuremahuliseks rekonstrueerimiseks. Samas hoitakse see
raudteelõik käigus vähemalt Rail Baltic valmimiseni minimaalsete kulude ja väikeste kiirustega, et
kasutada raudteed Rail Balticu ehitusmaterjalide veoks ja muudeks kaubaveo vajadusteks.
Rail Balticu raames kavandatakse Eesti piires 13 peatust, mis tagavad tulevikus Pärnu suunal
regionaalset reisinõudlust. Nendeks peatusteks on Tallinn Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna,
Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste.
Tabel 10 Edelaraudtee ASi investeerimisprojektid perioodil 2021-2028
Projekt/finantseerimisallikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU
Tallinn-Väike–Liiva raudtee
5,30 0,60 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,05 5,95
rekonstrueerimine
Liiva–Kiisa hooldusremont 0,00 0,00 1,26 0,00 0,00 0,26 0,00 0,00 1,52
Kiisa–Kohila hooldusremont 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,11 0,00 0,00 0,11
Kohila–Rapla hooldusremont 0,00 0,62 0,00 0,00 1,65 0,30 0,00 0,00 2,57
Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–
0,00 0,00 18,14 2,65 0,00 0,00 0,00 0,00 20,79
Lelle raudtee rekonstrueerimine
Lelle–Türi raudtee hooldusremont 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,42 0,42
Türi–Viljandi hooldusremont 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,78 0,00 0,78
Kohila jaama teede remont 0,00 0,00 0,00 1,08 0,00 0,00 0,00 0,00 1,08
Side- ja turvangusüsteemide uuendamine 2,05 2,35 4,95 2,20 0,25 0,25 0,00 0,00 12,05
Muud 0,00 0,55 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,55
KÕIK KOKKU, sh 7,35 4,12 24,35 5,93 1,90 0,92 0,78 0,47 45,82
ÜF ja CEF 0,00 0,00 -11,51 -4,00 0,00 0,00 0,00 0,00 -15,51
riigieelarve 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
omavahendid 7,35 4,12 12,84 1,93 1,90 0,92 0,78 0,47 30,31
Tabelis 10 toodud projektide elluviimiseks tuleb aastatel 2021–2028 investeerida Edelaraudtee ASi
infrastruktuuri kokku 45,8 miljonit eurot. Nimetatud investeeringute teostamine tõstab Edelaraudtee
ASi aastase kulubaasi tänaselt tasemelt 8,9 miljonit eurot tasemele 10,7 miljonit eurot aastaks 2028.
17
Vastava summa võrra tuleks riigieelarves ette näha avaliku liiniveo toetuse kasv, juhul kui projektidele
ei ole võimalik täiendavalt leida EL struktuurifondide vahendeid.
5. Muud võimalikud projektid
Lisaks vajavad tegevuskava perioodil täiendavalt otsustamist muud võimalikud arendusprojektid, mis
ei sisaldu käesolevas tegevuskavas, kuna need ei ole baas- ega kvaliteedistsenaariumi osaks, nendele
puudub rahaline kate riigieelarves ja riigieelarve strateegias.
5.1 Tallinna ringraudtee
Tallinna ringraudtee eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei
toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on võimalik kasutada
raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires. Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine,
kuivõrd ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline (seoses
puutumusega Rail Baltic’u trassi) huvi. Projekti ligikaudne maksumus on esmastel hinnangutel 112
miljonit eurot. See summa ei sisalda võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste
jaamades (ringraudtee valmimisel kaotavad need praegusel kujul kaubajaamadena mõtte) ja võimaliku
uue kaubajaama ehitust Lagedi-Tuulevälja piirkonda.
5.2 Valga–Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks
Valga–Koidula raudtee rekonstrueerimine maksab hinnanguliselt 42–45 miljonit eurot.
Rekonstrueerimisel tuleb rajada ka 5–6 reisijate ooteplatvormi. Praegu teostatakse Valga-Koidula
raudteelõigul ainult vähesel määral kaubavedu.
5.3 Tallinn–Viljandi raudteelõigu elektrifitseerimine
Vabariigi Valitsus otsustas oma 27.06.2019 kabinetinõupidamisel, et elektrifitseeritakse ka Tallinn–
Viljandi raudteelõik, kuid selleks ei ole käesoleva tegevuskava koostamise ajaks riigieelarves ja
riigieelarve strateegias vahendeid ette nähtud, mistõttu seda investeerimisprojekti ei ole lülitatud
Edelaraudtee ASi projektide hulka. Edelaraudtee AS on viinud läbi esialgse uuringu Tallinn-Väike–
Viljandi raudteelõigu elektrifitseerimise osas, mille kohaselt on Elektrilevi ASil vajalik elektrivõimsus
olemas ning see on võimalik tagada kolme alajaamaga.
18
Lisa Raudtee investeerimisprojektid perioodil 2021-2028
miljonit eurot
Projekt Projekti kirjeldus Finantseerimis- Mõõdikud Rahastusots 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU
allikas Algtase 2021 Sihttase 2028 us olemas
jah/ei
Tapa–Tartu raudtee Projekti eesmärgiks on Tapa–Tartu ÜF 2014–20 Raudtee Renoveeritud raudtee, jah 0,7 0,8 0,2 1,8
rekonstrueerimine teelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse omavahendid kapitaalremont mis võimaldab tõsta jah 0,1 0,1 0,3
tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine teostatud 2018. a sõidukiirusi ja ohutud,
ning liikumiskiiruse võimaldamine lõpuks, ülesõitudest tõkkepuudega
reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel moderniseeriti 2016. a varustatud, ülesõidud
kuni 80 km/h. Tapa-Tartu projekti raames 2 tk: Tamsalu ja (17 tk).
teostatakse raudteeülesõidukohtade Betooni
remont, mille lõppedes on tõkkepuudega
varustatud 17 raudteeülesõidukohta:
Veduridepoo, Moe, Nõmmküla, Kiltsi, Pedja,
Sordi, Kalevi, Kärkna, Vasula, Vorbuse,
Tiksoja, Põdrangu, Vao, Kassinurme, Näituse,
Tamsalu, Betooni.
Lääne-Harju Projekti eesmärgiks on Lääne-Harju ÜF 2014–20 Raudtee Raudtee jah 11,8 14,9 2,1 28,8
koondprojekt raudteeliinide (Tallinn–Keila–Paldiski; omavahendid kapitaalremont ning kapitaalremont on jah 2,1 2,6 0,4 5,0
Klooga–Kloogaranna; Keila–Riisipere–Turba) liiklusjuhtimissüsteemi kõikidel Lääne-Harju
ja sinna juurde kuuluvate tehnoloogiliste de uuendamine on liinidel teostatud. Balti
lahenduste rekonstrueerimine. Suureneb Lääne-Harju liinidel jaama juurde on
raudtee läbilaskevõime, tõuseb suures osas teostatud reisirongidele rajatud
liiklusjuhtimise ja muude tehnosüsteemide (tööd algasid 2017. a) kaks seisuteed koos
toimepidevus, ohutuse- ja turvalisuse tase. platvormidega ja kõik
Lääne-Harju projekti suuremad osaprojektid reisirongide teed on
on: varustatud
raudteede kapitaalremondi 2. etapp kontaktvõrguga.
kõikidel Lääne-Harju liinidel, Lääne-Harju Pääsküla ja Keila
raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) vahele on rajatud
moderniseerimine, Tallinn-Balti jaama puuduvad II peatee
laiendamine (sh Paldiski maantee viadukt lõigud koos rajatistega.
ja jalakäijate tunnelid, 2 täiendavat Paldiski ja Pääsküla
seisuteed ja platvormi Balti jaamas), raudteejaamad on
Pääsküla–Keila II peatee rajamine, rekonstrueeritud ja
Paldiski ja Pääsküla raudteejaamade plaanitud mahus
laiendamine. laiendatud, 20
Tööde käigus teostatakse raudteeülesõidukohta
raudteeülesõidukohtade moderniseerimine, on moderniseeritud.
mille lõppedes on tõkkepuudega varustatud
20 raudteeülesõidukohta (sh Riisipere–Turba
lõik): Nissi, Kivitammi, Laitse, Vasalemma,
Kulna, Keila jaam, Paldiski, Paldiski jaam,
Põllküla, Klooga, Kloogarand, Niitvälja, Keila,
Valingu, Saue, Laagri, Pääsküla, Hiiu,
Nõmme, Telliskivi 2.
Tapa jaama Projekti eesmärgiks on seoses Rail Baltic’ ÜF 2014–20 Sorteerimistegevus Sorteerimistegevus jah 0,0 4,0 6,6 10,6
sorteerimispargi taristu loomisega likvideerida praegune toimub Tapa jaamas ja toimub Tapa jaamas,
rekonstrueerimine Ülemiste jaamas asuv sorteerimispark ning Ülemiste jaamas rekonstrueeritud ca 15
rekonstrueerida Tapa jaamas olemasolev km jaamateid ja
sorteerimispark. Sorteerimistegevus viiakse
ühte asukohta – Tapale, mis on ühtlasi liiklusjuhtimise
lääne-ida- ja põhja-lõunasuunaliste automaatika
raudteeliinide ristumiskohaks.
Tallinn–Tartu raudtee Projekti tulemusena võimaldatakse 42 % riigieelarve Üle Emajõe on rajatud Üle Emajõe on rajatud jah 6,0 0,3 0,5 6,7
renoveerimine ja kiiruse Tallinn–Tapa–Tartu raudteeliini uus sild, raudtee uus sild, raudtee
kogupikkusest reisirongidele kiirus 135 kapitaalremont on kapitaalremont on
tõstmine
km/h. Välja ehitatakse kiirust 135 km/h teostatud ca 11 km. teostatud 11 km 42 %
võimaldav uus sild üle Emajõe. 11 Liinile jäävad ülesõidud Tallinn–Tapa–Tartu
kilomeetril renoveeritakse rööbasteed on osaliselt raudteeliini
(Tabivere jaama peatee ja Tabivere–Kärkna moderniseerimata ning kogupikkusest
jaamavahe). 24 raudteeülesõidukohal ei võimalda kiirust 135 võimaldab
teostatakse tööd, mis võimaldavad reisirongi km/h. reisirongidele kiirust
kiirust 135 km/h ja suurendavad ohutust. 135 km/h. 24
Tööde käigus teostatakse tõkkepuudega raudteeülesõitu on
varustamine ja lähenemispiirkondade moderniseeritud, mis
ümberarvestamine vastavalt kiirusele 135 võimaldavad reisirongi
km/h järgmistel raudteeülesõidukohtadel: kiirust 135 km/h.
Tuulevälja, Kulli, Aruküla, Raasiku, Parila,
Kehra, Ülejõe, Vikipalu, Mustjõe, Aegviidu,
Jäneda, Lehtse, Tamsalu, Nõmme (Kiltsi-
Rakke), Räistvere, Rakke, Edru, Vägeva, Selli,
Tooma, Kõola.
Tapa–Narva raudteel Projekti tulemusena võimaldatakse 66 % ÜF 2014–20 54 km raudteel on 66 % Tapa – Narva jah 0,2 0,2
kiiruse tõstmine Tapa – Narva raudteeliini kogupikkusest riigieelarve rööbastee raudteeliini jah 1,5 0,8 2,3
reisirongidele kiirus 135 km/h. Projekti kapitaalremont kogupikkusest
omavahendid jah 1,4 0,1 1,5
käigus renoveeritakse 54 km rööbasteed teostatud, kaks silda reisirongidele kiirus
järgmistes jaamades ja jaamavahedes: Tapa uuendatud. 135 km/h. Rööbastee
– Kadrina, Kabala – Sonda, Sonda peatee, Liinile jäävad ülesõidud kapitaalremont
Sonda – Kiviõli, Kiviõli peatee, Kiviõli – Püssi, on moderniseerimata teostatud 54 km, kaks
Püssi peatee, Püssi – Kohtla, Kohtla peatee, ning ei võimalda kiirust raudteesilda
Kohtla – Jõhvi. 23 raudteeülesõidukohal 135 km/h. moderniseeritud.
teostatakse tööd, mis võimaldavad reisirongi 23 raudteeülesõitu
kiirust 135 km/h ja suurendavad ohutust moderniseeritud, mis
järgmistel raudteeülesõidukohtadel: Imastu, võimaldavad reisirongi
Kadrina, Hulja, Rakvere, Vaeküla, Kabala, kiirust 135 km/h
Sonda, Vana-Sonda, Varinurme, Kiviõli,
Irvala, Püssi, Kohtla-Nõmme, Kohtla, Sompa,
Toila, Oru, Konju, Megapõllu, Vaivara,
Sinimäe, Auvere, Soldina. Töö iseloomuks on
automaatse foorsignalisatsiooni
rekonstrueerimine ja tõkkepuudega
varustamine. Lisaks rekonstrueeritakse 2
raudteesilda.
Haapsalu–Rohuküla Haapsalu raudtee taastamise I etapp lõigul riigieelarve Riisipere–Turba lõik (I Haapsalu raudtee on jah, osaliselt 1,6 0,3 15,0 15,0 25,0 25,0 81,9
raudtee taastamise II Riisipere – Turba avati detsembris 2019 RRF etapp valmis 2019. a; II taastatud jah 0,0 5,3 14,8 13,9 34,0
etapp pikkusega 6,2 km, mis võimaldab sõita etapi eeltegevused on
kiirusega 140 km/h. II etapi raames toimub käimas
Turba – Risti projekteerimine aastaks 2021 ja
Risti – Haapsalu – Rohuküla projekteerimine
2022. aastaks. Ehitusperiood Ristini hõlmab
aastaid 2022–2024. Ehitusperiood Ristist
Rohukülani hõlmab aastaid 2023-2026.
Raudtee ÜF 2021–27 Raudtee peateed (v.a jah 0,0 2,2 16,6 36,1 58,2 52,1 35,6 200,7
elektrifitseerimine riigieelarve Valga–Koidula) on jah, osaliselt 1,5 5,7 9,9 12,8 14,3 11,5 8,6 2,3 66,5
20
Rajatud elektrifitseeritud raudtee Tallinn– omavahendid Elektrifitseeritud täielikult jah 0,0 1,7 1,7 1,7 1,7 7,0
Tartu–Koidula, Tartu–Valga ja Tapa–Narva rööbasteede elektrifitseeritud,
suundadel kogupikkus on 225 km rajatud on 8
veoalajaama ja 682 km
kontaktvõrku
Raudtee ja Raudtee kapitaalremont (rööbaste, liiprite, ÜF 2021–27 Teerajatistest (sillad, Planeeritud jah 0,0 11,0 1,0 4,5 1,8 4,3 22,6
raudteerajatiste ballasti väljavahetus) ning raudteerajatiste riigieelarve viaduktid, truubid) on investeeringud on jah 0,0 1,9 1,7 0,8 0,3 0,8 5,5
kapitaalremont (sillad, truubid, tunnelid, viaduktid) üksnes 56% heas teostatud
omavahendid ei 0,0 0,0 2,0 6,0 23,0 31,0
kapitaalremont korras
Kõverate õgvendamine Lähtuvalt Eesti Vabariigi Transpordi ja ÜF 2021–27 Olemasolev Rekonstrueeritud jah 0,0 2,0 12,4 12,3 21,3 48,0
Tallinn–Tartu ja Tapa– liikuvuse arengukavast 2021–2035 on riigieelarve raudteegeomeetria lõikudes on loodud jah 0,0 0,4 2,2 2,2 3,8 0,0 8,5
Narva raudteeliinidel eesmärgiks võetud 1520 mm rööpmelaiusega võimaldab sõita kuni eeldus kiiruse
raudteel kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, tõstmiseks kuni 160
135 km/h.
mille saavutamiseks tuleb olemasoleva km/h
raudtee kõveraid, mille raadiused on alla
1300 m, õgvendada. Tallinn – Tapa – Tartu
lõik valmib aastaks 2024 ja Tapa – Narva lõik
aastaks 2026
Raudtee kapitaalremont Ühisprojekt Kaitseministeeriumi, Tallinna MilMo Pealisehitus on Rekonstrueeritud ei 5,0 5,0
Tartu-Valga liinil Sadama, Transpordiameti ja Eesti Raudtee omavahendid amortiseerunud ning lõikudel on ei 5,0 5,0
vahel sõjalise mobiilsuse arendamiseks vajab väljavahetust, kaubarongidele
Eestis, sh raudtee taastusremont Tartu–Valga liiklusohutus ja kiirus
kaubarongide
liinil lõikudel Palupera–Puka, Puka–Keeni ja 80 km/h tagatud.
Tartu–Ropka I peatee ajavahemikul 2025– liiklusohutus ja kiirus
2026 80 km/h ei ole tagatud
TAF-TAP ühisprojekt Läti Baltimaade ühisprojekt vedude juhtimise CEF Vedude juhtimise Uus VJS vastab EL jah 0,1 0,1 0,2 0,6 1,0
raudteega infosüsteemi vastavusse viimiseks omavahendid süsteem (VS) on direktiiviga nõutud TAF jah 0,2 0,6 0,8
koostalitluse tehniliste tingimustega (TAF TSI olemas, piiriüleselt ei TSI tehnilistele
ja TAP TSI) spetsifikatsioonidele
tööta
ning suhtleb piiriüleselt
Läti Raudtee
infosüsteemiga
Liiklusjuhtimissüsteemide Paigaldatakse uus liiklusjuhtimissüsteem oma- ja Liiklusjuhtimissüsteem Liiklusjuhtimissüsteem jah 2,8 11,4 27,4 42,2 44,7 17,1 8,2 0,2 154,0
uuendamine ja raudteelõikudele Tallinn–Tapa, Tapa–Narva, laenuvahendid on amortiseerunud on uuendatud kõikidel
liikluskorralduse Tapa–Tartu ja Tartu– Valga. 89% ulatuses raudteelõikudel, kus
automatiseerimine Automatiseeritakse liikluskorraldus, sh raudteede pikkusest, toimub reisirongiliiklus,
soetatakse tarkvara lahendus protsesside liiklusgraafikute liiklusgraafikud on
digitaliseerimiseks koostamine toimub automatiseeritud
käsitsi
Muud (EVR) Vaivara jaama laiendamine, Pääsküla 4. tee omavahendid Olemasolevad Nimetatud jah, osaliselt 13,1 12,1 15,3 11,8 11,7 8,6 21,2 19,7 113,5
ehitus, Jõhvi–Oru tunneli rajamine, amortiseerunud ja investeeringud
varahaldus, , ületuskohtade katendite kapitaalremonti teostatud, taristu
renoveerimine ja automaatika vajavad rajatised seisukord on hea,
moderniseerimine, ooteplatvormide remont sõidukiirused
tulenevalt teistest investeeringutest, paranenud jne, kõikidel
kinnisvara plaaniline remont, raudteeületuskohtadel
elektrivarustuse renoveerimine, kesklao automaatika
remondid, eriveeremi soetus, tuumikvõrk, moderniseeritud,
IT-investeeringud, uuringud-mõõdistamised paigaldatud tõkkepuud
ja foorisignalisatsioon
21
Tallinn-Väike–Liiva Projekti käigus rekonstrueeritakse Tallinn- omavahendid Tallinn-Väike–Liiva Tallinn-Väike–Liiva jah 5,3 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,05 5,95
raudtee Väike–Liiva raudteelõik ja Liiva jaam, mille raudteelõik on raudteelõik on
rekonstrueerimine tulemusena suureneb reisijate amortiseerunud renoveeritud
sõidumugavus reisirongis.
Side- ja Digitaliseeritakse jaamade omavahendid liiklusjuhtimissüsteem liiklusjuhtimissüsteem jah, osaliselt 2,05 2,35 4,95 2,20 0,25 0,25 0,0 0,0 12,05
turvangusüsteemide liiklusjuhtimisseadmed, uuendatakse Kohila on amortiseerunud on uuendatud kõikidel
uuendamine ja Rapla jaamade releepõhised raudteelõikudel, kus
liiklusjuhtimisseadmed ja kuues jaamavahes toimub reisirongiliiklus
rajatakse kombineeritud teeblokeering.
Läbilaskevõime Projekti käigus ehitatakse Männiku, Saku ja ÜF Rapla–Lelle Rapla–Lelle raudteelõik jah 0,0 0,0 11,51 4,00 0,0 0,0 0,0 0,0 15,51
suurendamine ja Rapla– Hagudi jaamad, et suurendada raudteelõigul on võimaldab sõita
Lelle raudtee läbilaskevõimet tipptundidel Tallinn–Rapla kiiruspiirangud, reisirongidel kiirusega
rekonstrueerimine raudteelõigul 6 rongilt 9 rongile ning läbilaskevõime Tallinn– 160 km/h,
omavahendid jah 0,0 0,0 5,28 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,28
rekonstrueeritakse Rapla-Lelle raudteelõik, Rapla raudteelõigul on läbilaskevõime Tallinn–
mille tulemusena on võimalik reisirongidel 6 rongi tunnis Rapla raudteelõigul on
sellel lõigul sõita 160 km/h. 9 rongi tunnis
Kohila jaama teede Kohila jaama jaamateede remont. omavahendid Jaamateed on Jaamateed on ei 0,0 0,0 1,08 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,08
remont amortiseerunud rekonstrueeritud
Liiva–Kiisa, Kiisa–Kohila, Projekti käigus teostatakse mainitud omavahendid Reisirongide Reisirongide ei 0,0 0,62 1,26 0,0 1,65 0,67 0,78 0,42 5,40
Kohila–Rapla, Lelle–Türi raudteelõikudel hooldusremondid, et liikumiskiirused liikumiskiirused säilivad
ja Türi–Viljandi säilitada reisirongide liikumiskiirused. vastavalt tabelile 8
raudteelõikude
hooldusremont
Muud (Edelaraudtee) Muud väiksemad investeerimisvajadused (nt omavahendid - - ei 0,0 0,55 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,55
Ollepa, Pärsti ülesõitude seadmestamine
AFS-ga, Taikse ooteplatvormi
rekonstrueerimine).
22