dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. jaanuar 2022
Viit
2-4/21-0511/124
Registreeritud
7. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/21-0511
Vastutaja
Indrek Laineveer (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)

Failid

  • 📎2-421-0511124 07.01.2022 Väljaminev kiri.asice1966 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 07.01.2022 nr 2-4/21-0511/124 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktidele 3.16 ja 3.18 esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine“ eelnõu; 2. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021– 2028; 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine“ seletuskiri. Indrek Laineveer 639 7636 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 04.01.2022 KORRALDUS Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine Raudteeseaduse § 73 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021– 2028. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud tegevuskava ministeeriumi veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2019. a korraldus nr 50 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 kinnitamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 04.01.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 (edaspidi tegevuskava) kinnitatakse raudteeseaduse § 73 lõike 2 alusel. Tegevuskava muutmine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktides 3.16 ja 3.18. Tegevuskava koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega, arvestades võimalikult suures ulatuses üleriigilises planeeringus Eesti 2030+, Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 toodud tegevusi. Kuna tegevuskava on koostatud aastateks 2021–2028, siis ei ole võimalik tegevuskava perioodil ellu viia kõiki tegevusi, mida erinevad strateegiadokumendid näevad ette kuni aastani 2035. Korraldusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2019. a korraldus nr 50 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 kinnitamine“. Kõik investeeringud, mis olid ette nähtud Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2019. a korraldusega nr 50 kehtestatud tegevuskavas ja jätkuvad aastatel 2021-2024, on kajastatud käesolevas tegevuskavas. Korralduse eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer (telefon 639 7636; e-post [email protected]) koostöös ASiga Eesti Raudtee ja Edelaraudtee ASiga. 2. Korralduse eesmärk Eestis on kaks avaliku raudtee majandajat – riigile kuuluv AS Eesti Raudtee ja eraomanduses olev Edelaraudtee AS. Vastavalt raudteeseaduse § 73 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Lisaks tavapärasele majandustegevusele on vajalikud ka investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et tagada avaliku raudtee vastavus riiklikele strateegiadokumentidele. Vabariigi Valitsuse korralduse eesmärgiks on täita raudteeseaduse volitusnorm ja anda avaliku raudtee majandajatele, rahastajatele, raudteeveoettevõtjatele ja teistele raudtee kasutajatele ülevaade avalikul raudteel kavandatavatest arendus- ja remonttöödest ning selleks planeeritavatest vahenditest perioodil 2021–2028. 3. Korralduse sisu Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskavaga antakse ülevaade raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks kvaliteeditaseme säilitamiseks vajalikud investeeringud, kvaliteedi parendamisele suunatud arendusprojektid ning vastav raudteeinfrastruktuuriettevõtjate jätkusuutlik rahastamine. Käesolevas tegevuskavas on arvestatud ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril kaubaveomahu vähenemisega 2021. aasta 14 mln tonnilt 12,1 mln tonnile 2022. aastal ja stabiliseerumisega 11,5 mln tonnil järgnevatel aastatel, arvestades seniste mahukaupade veo ümbersuunamisega konkureerivatesse sadamatesse ja selle osalist asendumist kohalike vedude ja konteinervedudega. Juhul, kui kaubaveomaht läbi Eesti ja Eestis väheneb oluliselt või hoopis suureneb, siis tuleb käesolevas tegevuskavas toodud ASi Eesti Raudtee rahastamine üle vaadata. Tegevuskava elluviimiseks on vaja tagada ASi Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaal ning selle saavutamiseks on vaja perioodil 2022–2028 riigieelarve strateegiasse ja riigieelarvesse planeerida sihtotstarbeline tegevustoetus ASile Eesti Raudtee kokku 164,4 miljoni euro ulatuses. Rahastusotsuse saanud ja rahastusotsuse ootel heakskiidetud arendusprojektide maht kokku aastatel 2021–2028 on AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 840,2 miljonit eurot, sh on riigieelarvest vajalik investeeringutoetus 200,3 miljonit eurot (sisaldab ka toetust EL taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) summas 34 miljonit eurot) ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest 352,6 miljonit eurot. Kui suuremas osas on projektid rahastusallikatega kaetud, siis endiselt on puudu raudtee elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike kulude katteallikas tegevuskava perioodil summas 30,3 miljonit eurot ja aastatel 2029–2030 summas 4,6 miljonit eurot. Samuti tuleb riigil leida katteallikas Rohuküla Haapsalu raudtee ehitusele lõigul Risti–Rohuküla summas 80 miljonit eurot. Edelaraudtee ASi infrastruktuuril on projektide maht 45,82 miljonit eurot, mis tuleb 30,31 miljoni euro ulatuses ettevõtja omavahendistest ja 15,51 miljoni euro ulatuses ÜF vahenditest. Vastavate investeeringute teostamine tõstab Edelaraudtee ASi aastase kulubaasi tänaselt tasemelt 8,9 miljonit eurot tasemele 10,7 miljonit eurot aastaks 2028. Vastava summa võrra tuleks riigieelarves ette näha avaliku liiniveo toetuse kasv. 4. Kokkuvõte Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavaga antakse ülevaade raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja vastav raudteeinfrastruktuuriettevõtjate jätkusuutlik rahastamine. Juhul kui tegevuskava koostamisel eelduseks olnud tingimused muutuvad, on vaja üle vaadata ja korrigeerida ka käesolevat tegevuskava. 5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduses sätestatud avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise tulud ja kulud jaotuvad aastatele 2021–2028. Vajalik täpsustatud finantseerimine nähakse ette riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Korralduse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ja Keskkonnaministeerium vaikimisi. Rahandusministeerium esitas mitteametlikult kolm märkust. Lisaks esitasid eelnõule ühised märkused Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, Läänemaa omavalitsusi esindav Sihtasutus Läänemaa ning Haapsalu Linnavalitsus. Märkuste/ettepanekute esitaja MKMi selgitus Rahandusministeerium 1. Tabel 8 tuleks lisada rida, mis osas on Arvestatud. Teksti on lisatud selgitus, et riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias aastatel 2016–2020 on makstud toetust finantseerimislepingu täitmiseks vahendid kokku 68,6 miljonit eurot ja aastaks 2022 on kavandatud ning lisada tabeli juurde märge, riigieelarves kavandatud sihtotstarbeline et puuduolevaid summasid menetletakse iga- toetus summas 12 miljonit eurot, ülejäänud aastases riigi eelarvestrateegia protsessis. sihtotstarbelise toetuse vajadust menetletakse iga-aastases riigi eelarvestrateegia protsessis. 2. Tabel 9 esitada eristatavalt projektid, mille Osaliselt arvestatud. Projektid, mille osas osas ei ole finantseerimisallikat ning puuduvad vahendid, on kirjeldatud tekstis. kirjeldada, millised võiks olla nende „Tabelis 9 toodud projektide osas tuleb riigil projektide alternatiivsed rahastamisallikad. leida täiendavalt finantsvahendid Haapsalu Ebaselgeks jääb, miks ei ole tegevuskavas raudtee taastamise II etapi jaoks lõigul Risti– kirjeldatud Rail Balticu arendust ja Haapsalu–Rohuküla aastatel 2023-2026 projektiga seotud tegevusi - tegemist samuti summas 80 miljonit eurot ning raudtee avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamisega. elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike Tuleks raudteeinfra arendust käsitleda kulude katmise jaoks summas 31 miljonit tervikuna. eurot. Tartu–Valga liini raudtee kapitaalremondi jaoks on kavas taotleda vahendeid 50% ulatuses Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse fondist.“ Finantseerimisallikad on toodud tegevuskava lisas. Rail Baltic ei ole raudteeseaduse alusel avalikuks raudteeks määratud, samuti ei ole paigas lõplik trassikoridor. Rail Baltic lisatakse tegevuskavasse siis, kui projekt on rohkem edasijõudnud staadiumis. 3. 2022. a riigieelarves on teadaolevalt ER Selgitatud. Sõltumata asjaolust, kas vaadelda tegevustoetuseks ette nähtud 12 milj, tulude-kulude tasakaalu blokkidena või tegevuskavas on summaks 13,2 mil;* kuna libiseva graafikuna, peab vastavalt RdtS § 73 kumulatiivselt on finantseerimine pidevalt riik tagama vastava rahastuse. Arvestades puudujäägis (alates 2021), siis kas on eelseisvaid suuremahulisi investeeringuid on täidetud RdtS-i § 73 nõue? Tegevuskavas on oluline AS Eesti Raudtee jätkusuutlik tulude-kulude tasakaalu arvutatud rahastamine. Tegevuskava perioodil on viieaastaste tsüklite kaupa (2016-2020; 2021- vajalik tagada tulude-kulude tasakaal lühema 2025), kuid RdtS ei täpsusta, et tasakaal peab kui viieaastase perioodi lõikes, et olema saavutatud sellistes "akendes". Seaduse sõnastusest võib ka järeldada, et investeeringud oleks võimalik ellu viia tasakaal peab olema saavutatud planeeritud ajagraafikus. tagasivaatavalt libisevalt viieaastase perioodi peale, mis tähendab, et 2022. aastal tasakaalu arvutades tuleks arvesse võtta periood 2017- 2021 jne. Millest tulenevalt on tegevuskavas vaadeldud viieaastaseid blokke, mitte arvutatud tasakaalu libisevalt viie aasta kohta? Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, Läänemaa omavalitsusi esindav Sihtasutus Läänemaa ning Haapsalu Linnavalitsus. 1. Lk 13, viimane lõik – täiendada ja viia Arvestatud. kujule: „/…/ käesolevas tegevuskavas on võetud eesmärgiks tagada peale suuremahuliste investeerimisprojektide realiseerimist Tallinn–Tartu, Tapa–Narva, Riisipere-Haapsalu ja Rapla–Lelle raudteelõikudel reisirongidele kiirus 160 km/h.“ 2. Lk 16, tabel 9 – eemaldada Rohuküla Arvestatud. ümbert sulud. 3. Lk 16, tabel 9 – muuta Turba-Haapsalu- Arvestatud. Rohuküla raudtee investeeringute perioodi ning sätestada raudtee valmimise ajaks 2026. a; muuta investeerimissummad ja viia kujule: „2023 – 29,8; 2024 – 28,9; 2025 – 35,0; 2026 – 15,0“; sellest tulenevalt korrigeerida tabeli summaridasid; 4. Lk 16, eelviimane lõik – muuta ja viia Arvestatud. kujule: „Tabelis 9 toodud projektide osas tuleb riigil leida täiendavalt finantsvahendid Haapsalu raudtee taastamise II etapi jaoks lõigul Risti-Haapsalu-Rohuküla aastatel 2023-2026 summas 80 miljonit eurot ning raudtee elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike kulude katmise jaoks summas 31 miljonit eurot.“ 5. Lk 21, tegevuskava lisa Rohuküla raudtee Arvestatud. rida – muuta vastavalt punktile 2 ja 3; lisada veergu Projekti kirjeldus – „/…/ Ehitusperiood Rohukülani hõlmab aastaid 2023-2026.“ 6. Lk 21, tegevuskava lisa Rohuküla raudtee Arvestatud. rida – aastale 2021 on kirjutatud summa 1,6 kui „jah, osaliselt“ (rahastusotsus olemas) – kontrollida ja vajadusel viia summa üle alaritta „jah (rahastusotsus olemas). Ühtlasi teeme ettepaneku asendada Arvestatud. korralduse seletuskirja punktis 3 tekstiosa „Samuti ei ole katteallikat Haapsalu raudtee ehitusele lõigul Risti-Rohuküla summas 80 miljonit eurot.“ tekstiga „Riigil tuleb leida katteallikas Rohuküla raudtee ehitusele lõigul Risti-Rohuküla summas 80 miljonit eurot.“ Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028 raudteeseaduse § 73 lõike 1 alusel. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava eesmärk on tagada tulevase liikumisvajaduse rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine. Eestis on kaks avaliku raudtee majandajat – riigile kuuluv AS Eesti Raudtee ja eraomanduses olev Edelaraudtee AS. Lähtudes tegevuskeskkonnast ning peamistest suundadest on riigi ootused avaliku raudtee majandajale järgmised: - tagada kvaliteetne avalik teenus ja kõikidele turuosalistele võrdne juurdepääs raudteeinfrastruktuurile; - avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab esmajärjekorras lähtuma valdkonna riiklikust arengukavast ja käesolevast tegevuskavast; - äriliste eesmärkide täitmisel peab jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine, st muu äritegevus ei halvendaks raudteeinfrastruktuuriettevõtja finantsseisu. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskavaga antakse ülevaade raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks kvaliteeditaseme säilitamiseks vajalikud investeeringud ja kvaliteedi parendamisele suunatud arendusprojektid ning nähakse ette raudteeinfrastruktuuriettevõtjate jätkusuutlik rahastamine. Tegevuskava lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 läbivast põhimõttest, milleks on ühendusvõimaluste tagamine üle Eesti ning seeläbi regionaalse tasakaalustatuse toetamine. Reisirongiliikluse atraktiivseks muutmiseks vajalikud sammud võeti ette perioodil 2007–2014, mis võimaldas teenuse kvaliteedi alates 2014. aastast uuele tasemele viia. Eksisteerib selge ootus, et rongiliiklus oleks oluliselt kiirem kui võrreldav maanteetransport. Olulisemate oodatavate muutuste all transpordisektoris on arengukava aastaks 2035 saavutatud tulemusena kirjeldatud, et olemasolevas reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu, tänu millele on rongiliiklus vähendanud aegruumilisi vahemaid ning on Tallinna ja teiste linnade vahelisel reisimisel eelistatud liikumisviis. Transpordi ja liikuvuse arengukavas on reisirongiliiklusele seatud eesmärk vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust ning vähendada autokasutuse osakaalu. Rongiliiklust arendatakse põhimõttel, et tagatakse teenus olemasolevas teenindusareaalis juhul, kui sellega on võimalik saavutada kiirem ühendusaeg kui maanteetranspordiga. Liinide avamise vajadust uutel lõikudel analüüsitakse arvestades seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele ning uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust. Tegevuskava arvestab võimalikult suures ulatuses üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud tegevustega. Kuna tegevuskava hõlmab aastaid 2021–2028, aga üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ eesmärkidega seotud tegevust jätkatakse ka pärast aastat 2030, siis kõiki üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud tegevusi ei ole võimalik käesoleva tegevuskava perioodil ellu viia. Siiski peetakse silmas kliima- ja energiapoliitika pikaajalisi eesmärke, mille saavutamiseks tuleb luua eeldused reisija- ja kaubaveo jätkuvaks nihkeks maanteeveolt raudteele. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035ˮ toob välja, et transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel tegevustel. Samuti on oluline luua taristu, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele ning arendada 2 rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Raudtee elektrifitseerimine võimaldab raudteel kasutusele võtta elektriveeremi ja investeeringud kiiruste suurendamiseks raudteel vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel. Tegevuskava vaadatakse vastavalt majanduskeskkonna muudatustele, tasuvusarvutustele ja analüüsidele regulaarselt üle ning heakskiidu saanud projektid lülitatakse investeeringute kavasse. 1. Avaliku raudtee üldandmed ASi Eesti Raudtee infrastruktuur AS Eesti Raudtee on avaliku raudtee majandaja Tallinn–Pääsküla–Keila–Paldiski, Klooga–Kloogarand, Keila–Riisipere–Turba, Tallinn – Tallinn-Väike, Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Tapa, Ülemiste–Maardu, Lagedi–Maardu, Maardu–Muuga, Tapa–Narva, Narva–Narva (riigipiir), Tapa–Tartu, Tartu–Koidula, Koidula–Koidula (riigipiir), Tartu–Valga, Valga–Valga (riigipiir) ja Koidula–Valga raudteelõikudel raudtee kogupikkusega 1219 km, sh raudtee peateed 799 km ja jaamateed 415 km. Elektrifitseeritud rööbasteede kogupikkus on 225 km. AS Eesti Raudtee infrastruktuuril on kokku 149 raudtee ülekäigukohta, millest 1 (Veerenni) on reguleeritud, ja 150 avalikku raudteeülesõidukohta, millest 120 on reguleeritud. ASile Eesti Raudtee kuulub 61 raudteejaama, 131 reisijate ooteplatvormi ja 487 raudteerajatist (nt viaduktid, sillad, truubid). Liiklusjuhtimises on kasutusel peamiselt automaatblokeering, millega on varustatud 500,2 km raudteeliinidest. Poolautomaatblokeeringuga liine on 70,4 km ja kombineeritud teeblokeeringuga liine on 117,7 km. AS Eesti Raudtee infrastruktuur võimaldab reisirongidele piirkiirust 120 km/h (osaliselt 135 km/h) ja kaubarongidele 80 km/h. Maksimaalselt lubatav vedurite teljekoormus on 32 tonni, kaubavagunitel 25 tonni. AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime vastab tabelis 1 toodule. Tabel 1. AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime 2021. aastal Raudteelõigu läbilaskevõime Raudteelõik (rongipaare ööpäevas) Tallinn–Pääsküla 129,4 Pääsküla–Keila 64,4 Keila–Paldiski 36,6 Klooga–Kloogarand 47,0 Keila–Riisipere 34,7 Riisipere–Turba 34,7 Tallinn – Tallinn-Väike 35,5 Tallinn–Ülemiste 67,6 Ülemiste–Lagedi 160,0 Ülemiste–Maardu 22,9 Lagedi–Maardu 42,6 3 Maardu–Muuga 35,6 Lagedi–Tapa 160,0 Tapa–Narva 33,8 Narva – Narva (riigipiir) 23,0 Tapa–Tartu 41,6 Tartu–Koidula 22,2 Koidula – Koidula (riigipiir) 15,0 Tartu–Valga 24,2 Valga – Valga (riigipiir) 18,0 Koidula – Valga (Piusa) 12,0 Arvestades tänast infrastruktuuri kasutust on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril läbilaskevõimet piisavalt. Nõudlust arvestades eksisteerib üksnes kaks infrastruktuuri pudelikaela. Läbilaskevõime on ammendunud Tallinn-Balti jaamas ja Pääsküla–Keila raudteelõigul ning mõlemal juhul üksnes tipptundidel. Lääne-Harju koondprojekti tulemusena likvideeritakse nimetatud pudelikaelad 2023. aastaks. Ülejäänud raudteeliinid on pigem alakasutatud. Edelaraudtee ASi infrastruktuur Edelaraudtee AS on avaliku raudtee majandaja raudteeliinidel Tallinn-Väike – Lelle – Türi – Viljandi, Lelle–Pärnu ja Liiva–Ülemiste raudtee kogupikkusega 221,9 km. Edelaraudtee ASi ja ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri piirid asuvad:  Tallinn-Balti – Tallinn-Väike jaamavahes km 2+947  Liiva – Ülemiste jaamavahes km 5+536 (Ülemiste jaama sissesõidufoor BL) Edelaraudtee ASi raudteevõrgustikul asub 11 jaama ja 21 peatuskohta. Reisijateveo teenust Edelaraudtee ASi raudteevõrgustikul osutab AS Eesti Liinirongid (Elron) vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Elroni vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingule. Kaubaveooperatsioonide teostamiseks on avatud 6 jaama: Liiva, Kohila, Rapla, Türi, Viljandi, Pärnu. Edelaraudtee ASi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet iseloomustavad andmed on toodud tabelis 2. Tabel 1. Edelaraudtee ASi läbilaskevõime 2021. aastal Raudteelõigu läbilaskevõime Raudteelõik (rongipaare ööpäevas) Tallinn – raudteepiir km 2+947 – Tallinn-Väike 35,5 Liiva–Ülemiste 31,6 Tallinn-Väike – Liiva 61,8 Liiva–Rapla 26,7 Rapla–Lelle 30,5 Lelle–Pärnu 15,5 Lelle–Türi 25,1 Türi–Viljandi 21,1 4 2. Avaliku raudtee seisukord ASi Eesti Raudtee infrastruktuur ASile Eesti Raudtee kuuluva raudteeinfrastruktuuri seisukord on 2021. aastal rahuldav, lõiguti hea. Alljärgnev iseloomustab üldistavalt raudteeinfrastruktuuri seisukorda:  kiirus 120+/80 km/h on võimalik ca 87% peateede pikkusest;  kasutusel olevatest reisijate ooteplatvormidest on 100% renoveeritud;  kontaktvõrgu kogupikkusest on täielikult uuendatud 37%;  raudtee ülesõidukohtadest on 84% heas korras, ülesõidukohtadest on signalisatsiooniga varustatud 94% ning tõkkepuudega varustatud 30%;  teerajatistest (sillad, viaduktid, truubid) on üksnes 56% heas korras;  rongide liiklusjuhtimissüsteemid on amortiseerunud 89% ulatuses raudteede pikkusest. AS Eesti Raudtee arvestab enamasti raudteeinfrastruktuuri rajatiste (rööbastee, reisijate rajatised, liiklusjuhtimisseadmed) kasulikuks elueaks 30-40 aastat, erandina käsitatakse teerajatisi (sillad, viaduktid, truubid), mille kasulik eluiga on pikem (teatud juhtudel 50 aastat). Lõiguti iseloomustab ASi Eesti Raudtee infrastruktuuri üldist tehnilist seisukorda tabel 3. Tabel 3. ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri seisundi üldiseloomustus raudteelõiguti Raudteelõik Rööbastee ja rajatised Liiklusjuhtimis- Eluiga seadmed (LJS) Tallinn–Keila–Paldiski/ 2021. aasta lõpuks 2022. aasta lõpuks LJS eluiga lõppenud, Keila–Riisipere–Turba põhiosas uuendatud uuendatud uuendamine on käsil Tallinn–Tapa Tee osaliselt Vajavad uuendamist LJS eluiga lõpeb uuendatud, (uuendatakse CCS 2023+, kontaktvõrgu kontaktvõrk vajab projekti1 raames) eluiga lõpeb 2022. uuendamist aastal Tapa–Narva Valdavalt uuendatud Vajavad uuendamist LJS eluiga lõpeb 2021+ (uuendatakse CCS projekti raames) Tapa–Tartu Valdavalt uuendatud Vajavad uuendamist LJS eluiga lõpeb 2023+ (uuendatakse CCS projekti raames) Tartu–Valga Valdavalt uuendatud Vajavad uuendamist LJS eluiga osaliselt (uuendatakse CCS lõppenud, osaliselt projekti raames) lõpeb 2023+ Tartu–Koidula Valdavalt uuendatud Täielikult uuendatud Kasutusel vanem (CCS projekti raames Siemensi tehnoloogia, on tehnoloogiline mille eluiga on 1 2018. aastal algatatud CCS (control command and signalling) ehk taristuülese turvangusüsteemide uuendamise projekti raames asendatakse raudteeliinide kaupa senised releepõhised süsteemid uue Siemensi liiklusjuhtimissüsteemiga, vt edaspidi. 5 uuendamine vajalik uuendamisel süsteemi eluea eesmärgiga pikendada tagamiseks) seda veel ca 20 aastat Valga–Koidula Vajab uuendamist või LJS ja rööbastee eluiga lõpeb 2023+ teenuse kvaliteedi alandamist ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutusel olevad rongide liiklusjuhtimisseadmed on valdavalt rajatud 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel, lõiguti ka 1960ndatel aastatel. Seetõttu on võimatu tagada teenuse toimepidevust ja rongiliikluse ohutust seadmetega, mille nominaalne eluiga on ületatud ja mille vanus küündib teatud lõikudel 60 aastani. Vananenud liiklusjuhtimissüsteemid on ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri suurimaks kitsaskohaks, mis vähendab lähiaastatel oluliselt pakutava teenuse kvaliteeti, kui sinna ei investeerita. Eelnevatel aastatel on ajakohastatud järgmised tehnoloogiad: - rongiraadioside; - raudtee ülesõidukohtade automaatsed foorisignalisatsioonid (osaliselt); - veeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmed (nn Hot-Box seadmed). ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on rööbasteede olukord raudtee peateedel eelnevatel aastatel märkimisväärselt paranenud ning käesoleval hetkel on rööbastee seisukorrast tulenevaid alalisi kiiruspiiranguid minimaalselt. AS Eesti Raudtee tagab reisirongide kiirusel 120 km/h nõutava seisunditaseme nendel raudteelõikudel, kus varasematel perioodidel on teostatud rööbastee rekonstrueerimistöid. Rööbastee pealisehituse seisundist tulenevat kiiruse hoidmise suutlikkust iseloomustavad ennekõike rööbastee geomeetria ja rööbaste defektsus. Tallinn–Tapa ja Tapa–Tartu raudteelõikudel on osaliselt tulenevalt algupäraselt paigaldatud rööpakinnitussüsteemist, puitliipritest ning rööpa eluea ammendumisest tingituna probleemid rööbaste defektsusega ning normikohase rööpmelaiuse tagamisega. ASi Eesti Raudtee vastavate raudteelõikude pealisehituse eluiga ning lähiaastate investeerimisvajadust selgitab tabel 4. Tabel 4. Raudteelõikude pealisehituse seisukord ning lähiaastate investeerimisvajadus Raudteelõik Seisukord 2021–2024 2025–2028 Tallinn–Tapa Osaliselt uuendatud ca 34 km ca 40 km* Tapa–Tartu Valdavalt uuendatud ca 2 km ca 21 km* Tapa–Narva Valdavalt uuendatud ca 3 km* Tartu–Koidula Valdavalt uuendatud ca 11 km Tartu–Valga Valdavalt uuendatud ca 24 km Tallinn–Keila–Paldiski Valdavalt uuendatud ca 7 km2 Keila–Riisipere Uuendamata, vajab kapitaalremonti ca 9 km * vajadus tõstmaks kiirusi kuni 160 km/h ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatavad reisijate ooteplatvormid on kõik rekonstrueeritud ajavahemikus 2010–2014 ja on heas seisukorras. Ooteplatvormide kasulik eluiga on 2 Pääsküla-Keila II peatee ehitus 6 hinnanguliselt 25 aastat, mistõttu puudub vajadus vaadeldaval perioodil teostada suuremahulisi taastusinvesteeringuid kasutusel olevatesse ooteplatvormidesse. Tabel 5. Reisijateveo rajatiste seisukord Raudteelõik Platvormide arv Seisund Tallinn–Tapa (sh Tallinn-Balti ja 38 Uued, rajatud 2010–2011 Tapa jaamad) Tallinn–Keila 23 Uued, rajatud valdavalt 2010–2011 Keila–Paldiski (sh Keila ja 8 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012 Kloogarand) Keila–Riisipere–Turba 6 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012, Turbas 2019 Tapa–Narva (sh Narva) 11 Uued, rajatud valdavalt 2014 Tapa–Tartu (sh Tartu) 11 Uued, rajatud valdavalt 2012–2013 Tartu–Valga 13 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012 Tartu–Koidula 18 Uued, rajatud valdavalt 2011–2012 Koidula–Valga 1 Uus, rajatud 2012–2013 AS Eesti Raudtee infrastruktuuril kasutatavad elektripaigaldised jagunevad viide gruppi: - kontaktvõrk koos veoalajaamadega (3 tk); - liiklusjuhtimisseadmete toiteliinid (6/10 kV); - muude seadmete toiteks kasutatavad liinid; - infrastruktuuri välisvalgustuse liinid ja seadmed; - pöörmete elektersoojenduse seadmed. Infrastruktuuri toimepidevuse kontekstis omavad tähtsust ennekõike kontaktvõrgu toimimine ja liiklusjuhtimisseadmete toiteks kasutatavate liinide toimimine. Seetõttu on tegevuskava koostamisel lähtutud ennekõike nimetatud rajatiste nõuetekohase seisukorra tagamisest. Kontaktvõrgu seisukorda iseloomustab alljärgnev tabel. Tabel 6. Kontaktvõrgu seisukord Raudteelõik Seisukord Märkused Tallinn–Keila Valdavalt uus Blokkpost 89 km – Saue I tee vajab rekonstrueerimist Keila–Paldiski Uus Täiendavaid investeeringuid ei vaja Keila–Riisipere–Turba Osaliselt uus Vasalemma–Riisipere (rajatud 1981) kasulik eluiga ammendunud Tallinn–Aegviidu Kasulik eluiga Rajatud 70-ndatel ja 80-ndatel ammendunud Liiklusjuhtimisseadmete toiteliinide seisukord erineb raudteelõiguti. Enim tähelepanu vajavad tegevuskava perioodil Tallinn–Tapa, Tapa–Tartu ja Tartu–Valga lõikudel paiknevad toiteliinid, vähemas mahus ka Tapa–Narva, Tallinn–Keila ja Valga–Koidula liinidel asuvad automaatblokeeringu toiteliinid. Reisijate teenindamiseks ja jaamades kaubaoperatsioonide teostamiseks peab raudteeinfrastruktuur olema nõuetekohaselt valgustatud. Selleks on paigaldatud prožektorimastid, millest enamus püstitati 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel. 7 Tänase seisuga on pöörmete elektersoojendusega varustatud pöörmeid 363 (31% pöörmete koguhulgast). Osa kasutusel olevatest elektersoojenduse süsteemidest (13% elektersoojendusega varustatud pöörmete koguhulgast), mis on ehitatud 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel, on vananenud, tagatud ei ole töökindlus ja nad vajavad rekonstrueerimist. AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri toimimise ja teenuse pakkumisega on vahetult seotud üle 250 hoone ja rajatise, mis kasutusotstarbe järgi jagunevad järgnevalt: - administratiivhooned (kohalike üksuste majutamiseks, töötingimuste tagamiseks); - rongiliikluse korraldamiseks kasutatavad hooned ehk jaamahooned ja ETS-postid; - rongide liiklusjuhtimissüsteemide majutamiseks kasutatavad rajatised (hooned ja konteinerid); - reisijate teenindamiseks kasutatavad hooned ehk vaksalid ja jaamahooned; - muud hooned (nt laod, tehnohooldepunktid) ja tehnorajatised. AS Eesti Raudtee teenuste tagamiseks esmatähtsad hooned on rongiliikluse korraldamisega seotud ja rongide liiklusjuhtimissüsteemide hoidmiseks kasutatavad hooned. Valdavalt on nende hoonete seisukord halb, kuna nad pärinevad samast ajastust, kui on rajatud konkreetse lõigu liiklusjuhtimisseadmed. Vaadeldaval perioodil tekib hüppeline vajadus konkreetsete hoonete uuendamiseks. Hoonete rekonstrueerimine lahendatakse paralleelselt jaamade liiklusjuhtimisseadmete uuendamisega. Seoses liiklusjuhtimise tsentraliseerimisega väheneb erinevates asukohtades tööks vajalike hoonete arv. Arhitektuuriliselt väärtuslikke jaamahooneid AS Eesti Raudtee reeglina oma põhitegevuseks ei vaja. Eesmärgiks on võetud antud hoonete säilimine ja uute kasutusviiside leidmine. Üheks võimaluseks on koostöölepingute sõlmimine kohalike omavalitsustega, kus jaamakompleksis olevad hooned saavad endale uue kasutuse kas seltsiliseks tegevuseks, infopunkti, muuseumipinna vms. 2020. aastal sõlmiti koostööleping Narva kohaliku omavalitsusega, kus jaamahoone võeti kasutusele nii rongi- kui ka bussiliikluse terminalina. 2021. aastal sõlmiti leping Tapa vallaga jaamahoone taastamiseks ning kasutuselevõtuks. Edelaraudtee ASi infrastruktuur Edelaraudtee ASile kuuluva raudteeinfrastruktuuri seisukord on Tallinn-Väike–Viljandi raudteeliinil 2021. aastal rahuldav, lõiguti väga hea. Lõiguti iseloomustab Edelaraudtee ASi infrastruktuuri üldist tehnilist seisukorda tabel 8. Tabel 8. Edelaraudtee ASi raudteeinfrastruktuuri seisundi üldiseloomustus raudteelõiguti 2021. aastal. Jaamavahe Kiirused Üldine hinnang olukorrale / Märkused reisirongidele Tallinn-Väike – Liiva 80 Väga hea Liiva – Kiisa 90–120 Rahuldav, probleemiks on vanad rööpad, kus sagedasti ilmneb uusi rööpadefekte Kiisa – Kohila 120 Väga hea Kohila – Rapla 100–120 Rahuldav, probleemiks on vanad rööpad, kus sagedasti ilmneb uusi rööpadefekte Rapla – Lelle 100 rahuldav 8 Lelle – Türi 100-120 Väga hea Türi – Võhma 120 Väga hea Võhma – Viljandi 120 Väga hea Lelle – Pärnu 40 Rahuldav Edelaraudtee ASi rööbastee olukord on raudteelõiguti erinev. Tallinn-Väike–Liiva raudteelõigul teostati 2021. aastal pealisehituse rekonstrueerimine, mille käigus vahetati vanad rööpad, liiprid ja ballast uute vastu. Lisaks on täielikult rekonstrueeritud Viljandi mnt ülesõit, puhastatud raudteekoridor võsast, rajamisel on ohutuspiirdeaed. Liiva–Kiisa ja Kohila–Rapla jaamavahedes toimus aastatel 2016–2017 pealisehituse korrastamine, mille käigus teostati ballastipuhastus ja kõlbmatute pealisehituse materjalide asendamine, Kiisa jaamas paigaldati uued pöörmed ning rööpad keevitati pikkrööbasteks. Kiisa–Kohila jaamavahes on aastatel 2016–2017 paigaldatud uus ballast, uued 54E1 rööpad, raudbetoonliiprid, pikkrööbastega tee ja süvendatud kraavid. Rapla–Lelle jaamavahes on puitliipritel lukkudega tee, kus rööbaste olukord on üldiselt rahuldav, kuid ballast on suuremas osas risustunud ja seetõttu on ka liiprivahetuse vajadus suur. Lõik vajab lähiaastatel kogu pealisehituse vahetust. Rekonstrueerimise eelsetel aastatel tuleb väiksemate remontide ja hooldusega seisunditaset hoida, et kiirused ei langeks. Kapitaalremont on kavandatud aastaks 2023 eesmärgiga saavutada reisirongide kiirus 160 km/h. Lelle–Türi raudteelõigul teostati rekonstrueerimine aastatel 2019–2020, mille käigus paigaldati uus ballast, pikkrööbasteena uued 54E1 rööpad, raudbetoonliiprid, remonditi 3 silda ja 19 truupi, süvendati kraavid. Kõik puitkattega ülesõidud rekonstrueeriti kasutades raudbetoonkatteid. Türi jaama paigaldati 7 raudbetoonprussidel pööret. Türi–Viljandi raudteelõik rekonstrueeriti aastatel 2011–2012, kogu pealisehitus on uus (pikkrööbas 49E1), Võhma jaamas paigaldati pöörmed kõvapuitliipritel. 2019. aastal teostati lõigu plaaniline hooldusremont, mille käigus kogu lõigu ulatuses lisati killustikku ja teostati rihtimis-toppimistööd. Ülesõitude kõik puitkatted asendati raudbetoonkatetega. Sarnaselt Türi–Viljandi raudteelõiguga on tulevikus kavandatud ka teiste rekonstrueeritud raudteelõikude plaaniline hooldusremont 7–10 aasta möödudes. Lelle–Pärnu raudteelõigul on lõpetamisjärgus hooldusremont, mille käigus asendatakse 56 300 puitliiprit, teostatakse 13 km pealisehitise lausvahetust, remonditakse 7 pööret koos uute pöörmeprusside paigaldamisega, ülesõitude puitkatted asendatakse uutega, 2600 jm defektseid ja kulunud rööpaid asendatakse nõuetekohaste kasutatud rööbastega, Koogiste amortiseerunud sild asendatakse truubiga. Edelaraudtee ASi infrastruktuuril on 72 avalikku ülesõidukohta. Raudteeülesõidukohad on Tallinn– Rapla, Lelle–Türi ja Türi–Viljandi remonditud lõikudel üldiselt heas või väga heas seisukorras. Rapla– Lelle ja Lelle–Pärnu puitliipritega lõikudel on olukord valdavalt kas hea või rahuldav, kuna hiljuti on teostatud ülesõitude remondid. Puitkatetega ülesõitudel on materjalist tulenev eluiga keskmiselt 10 aastat. Väga väikese koormusega ülesõitudel on puitkatete kasutamine siiski majanduslikult 9 otstarbekas. Uuendusena on sisse viidud raudbetoonist ääretaladega ülesõidu konstruktsioon, mis võimaldab sõidutee katet kahjustamata ülesõidukatteid eemaldada näiteks rihtimis-toppimistöödeks. Automaatsed foorisignalisatsiooniseadmed on kasutusel 31 ülesõidukohal, millest omakorda tõkkepuud on paigaldatud 8 ülesõidukohale. Kõik foorisignalisatsiooniseadmetega ülesõidud on varustatud kaasaegsete LED põhiste kvaliteetse nähtavusega maanteefooride peadega. Ülesõitude signalisatsiooniseadmed on tulenevalt pikast kasutuseast amortiseerunud neljal ülesõidukohal. Lisaks neile vajavad uue digitaaltehnoloogia vastu väljavahetamist signalisatsiooniseadmed 14 ülesõidukohas. Kokku on Edelaraudtee ASi infrastruktuuril 35 ülekäigukohta. Kuna enamus ülekäikusid asub ooteplatvormide vahetus läheduses, siis osa neist rekonstrueeriti ooteplatvormide ehituse käigus aastal 2013. Valdavalt on ülekäigukatted puidust, paigaldatud on jalgrattatõkised. Ülekäikude katete elutsükliks on 10–15 aastat. Viimaste rekonstrueerimiste käigus on paigaldatud remonditud ülekäikudele ainult betoonkatteid. Tulevikus on mõistlik ka ülekäikudele paigaldada ainult raudbetoonist katteid, mis on vastupidavamad ja pikas perspektiivis soodsamad. Edelaraudtee ASile kuulub 20 silda. Sillad on remonditud Lelle-Türi, Türi-Viljandi ja Tallinn-Rapla lõikudel ning on heas seisukorras. Enne projekteerimist teostati vastava eksperdi poolt sildade ülevaatus, millest selgus, et sildade kandvad elemendid on rahuldavas seisukorras ega vaja rekonstrueerimist. Väikeste sildade ja vooluhulkade korral on kavas tulevaste remontide käigus asendada sildeehitis truubiga, mis tagaks tulevikus väiksemad hoolduskulud. Kokku on raudteeinfrastruktuuril ka 124 truupi, mis on valdavalt ehitatud 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Üldine seisukord on enamasti rahuldav, üksikud amortiseerunud truubid asendatakse metalltruupidega. Kuigi truupide elueaks on arvestatud 100 aastat, siis on edaspidi mõistlik raudteelõigu rekonstrueerimise käigus teostada ka truupide kapitaalremont või rekonstrueerimine. Liiklusjuhtimises on Edelaraudtee ASi infrastruktuuril kasutusel jaamade vahelise teeblokeeringuna poolautomaatblokeering. Dispetšertsentralisatsioonile (CTC) üleminekuks tuleb jaamavahed varustada kombineeritud teeblokeeringuga (KTB). Jaamade liiklusjuhtimisseadmetena on kasutusel releepõhine elektritsentralisatsioon ja programmeeritava loogikakontrolleri põhine elektritsentralisatsioon. Liiva ja Rapla jaamades on elektritsentralisatsiooniseadmed amortiseerunud. Lisaks Liiva ja Rapla jaamadele ka Kohila, Lelle, Võhma ja Viljandi jaamas kasutusel olevaid releepõhiseid elektritsentralisatsioonisüsteeme ei ole võimalik integreerida kaasaegsetesse ja kuluefektiivsetesse digitaalsetesse liiklusjuhtimissüsteemidesse, samuti on puuduseks varuosade jätkusuutlikkuse probleemid ettenähtud hoolduse ja remondi tagamisel. Kõigile arengust tulenevatele nõuetele vastavad Tallinn-Väike, Kiisa ja Türi jaama PLC põhised elektritsentralisatsioonid. ALSN teeseadmetega ja teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmetega on Edelaraudtee AS taristu varustatud õigusaktides ettenähtud tingimustel ja ulatuses. LED põhiste, kaasaegsete ja hea nähtavusega rongifooridega on varustatud Tallinn-Väike, Kiisa, Kohila, Lelle, Türi ja Võhma jaamad. Lähitulevikus on vaja välja vahetada kõik hõõglampidel põhinevad foorid Liiva, Rapla ja Viljandi jaamas. Dispetšertsentralisatsioonile üleminekuks tuleb digitaalsele platvormile ümber ehitada Liiva, Kohila, Rapla, Lelle, Võhma ja Viljandi jaamade liiklusjuhtimisseadmed. Edelaraudtee AS-ile kuulub Tallinn–Lelle–Viljandi raudteelõigul sõltumatu fiiberoptilisel kaablil põhinev „All IP“ platvormil kõrgkäideldav andmesidevõrk. Lahenduse elueaks on planeeritud 10–15 10 aastat. Kogu IT lahenduse arendamisel on silmas peetud detsentraliseerimist, et tagada ühe võrgusõlme rikke korral andmesidevõrgu toimepidevus. Rongiraadioside tagamiseks on Edelaraudtee AS liitunud Siseministeeriumi poolt hallatava TETRA võrgustandardil põhineva ESTER operatiivraadioside võrguga. Manöövriraadiosideks jaamades on kasutusel aastatel 2015–2016 soetatud raadiojaamad. Edelaraudtee ASi raudteeinfrastruktuuril kasutatavad 35 reisijate ooteplatvormi on kõik rekonstrueeritud ajavahemikus 2010–2014 ja nad on üldiselt heas seisukorras. Amortiseerunud on puidust ehitatud Taikse ooteplatvorm, mille asendamine betoonplatvormiga on kavas aastal 2022. Ooteplatvormide kasulik eluiga on hinnanguliselt 25 aastat, mistõttu puudub vajadus vaadeldaval perioodil teostada suuremahulisi täiendavaid investeeringuid antud valdkonnas. Suurim probleem on paneelide vaheliste vuukide lagunemine, mille taastamine on aeganõudvam ja kallim töö. Pidevat hooldamist vajab ooteplatvormidel asuv inventar (ootepaviljon, infotahvlid, pingid, prügikastid, valgustid). 3. Raudteeinfrastruktuuri majandamise tulude ja kulude tasakaal Vastavalt raudteeseaduse § 73 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise eest koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastavate teenuste osutamise otsestest kuludest. Lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võib igale turusegmendile (nt riigisisene kaubavedu, avaliku teenindamise lepingu alusel teostatav reisijatevedu, rahvusvaheline reisijatevedu jne) määrata lisatasusid arvestades vastavas segmendis tegutsevate ettevõtjate võimekust neid tasuda. Kolmandatesse riikidesse suunduva või sealt saabuva kaubaveo osas ei ole kohustust hinnata segmendi võimekust lisatasusid maksta, kuid lisatasude määramisel tuleb senist maksevõimet siiski arvesse võtta, et tagada Eesti kaubaveotaristu konkurentsivõime. Raudteeinfrastruktuuri rahastamise osas on kaks avaliku raudtee majandajat erinevas seisus. Edelaraudtee ASi infrastruktuuril pärast avaliku teenindamise lepingu alusel toimuva reisijateveo muud turusegmendid suuresti puuduvad, v.a vähesel määral riigisisene kaubavedu, mistõttu katab raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud ASi Eesti Liinirongid makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu. Seega toovad kõik suuremad investeeringud Edelaraudtee ASi infrastruktuuril kaasa vajaduse suurendada ASi Eesti Liinirongid avaliku liiniveo toetust riigieelarvest. Riigieelarvelist toetust Edelaraudtee ASile tulude ja kulude tasakaalu saavutamiseks, v.a toetus Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringuteks, tegevuskava perioodil planeeritud ei ole, kuna raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud kaetakse raudteeveoettevõtjate poolt makstavate kasutustasudega. Kaubaveost toimuvad ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril põhiliselt väetiste, kemikaalide ja naftasaaduste transiit, konteinerite vedu lääne-ida suunal ning kohalik põlevkivivedu. ASi Eesti Raudtee varasem raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise hinnastamismudel erines teistest Euroopa riikidest selle poolest, et raudteeinfrastruktuuri rahastati valdavalt kasutustasudest, ja see toimis 11 selliselt kuni liiklusgraafikuperioodini 2012/2013. Alates liiklusgraafikuperioodist 2013/2014 on kaubaveo vähenemise tõttu jäänud pidevalt osa raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest kasutustasudega katmata. Käesolevas tegevuskavas on arvestatud Asi Eesti Raudtee infrastruktuuril kaubaveomahu vähenemisega 2021. aasta 14 mln tonnilt 12,1 mln tonnile 2022. aastal ja stabiliseerumisega 11,5 mln tonnil järgnevatel aastatel, arvestades seniste mahukaupade veo ümbersuunamisega konkureerivatesse sadamatesse ja selle osalist asendumist kohalike vedude ja konteinervedudega. ASi Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaalu perioodil 2016–2028 iseloomustab tabel 8. Tabel on koostatud eeldusel, et riik täidab raudteeseaduse § 73 lõikes 5 sätestatud kohustuse raudteeinfrastruktuuri kulude ja tulude tasakaalu tagamiseks järgmisel eelarveaastal pärast vajaduse tekkimist kulude sihtfinantseerimiseks. Riigieelarve strateegiasse tuleb vastavateks aastateks planeerida sihtotstarbeline toetus ASile Eesti Raudtee tabelis 8 toodud ulatuses. Aastatel 2016-2020 on makstud toetust kokku 68,6 miljonit eurot ja aastaks 2022 on riigieelarves kavandatud sihtotstarbeline toetus summas 12 miljonit eurot, ülejäänud sihtotstarbelise toetuse vajadust menetletakse iga-aastases riigi eelarvestrateegia protsessis. Tabel 8. ASi Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaal perioodil 2016–2028 (mln eurot) Kokku 2021 2022 2023 2024 2025 2016-2020 Tulud-kulud (v.a. -68,7 -13,2 -16,7 -15,2 -16,3 -22,4 finantseerimisleping ja mittepõhitegevus) Makse finantseerimislepingu 68,6 0,0 13,2 16,7 15,2 16,3 alusel Finantseerimise puudujääk -0,1 -13,2 -16,7 -15,2 -16,3 -22,4 kumulatiivselt Kokku 2026 2027 2028 Kokku Kokku 2021-2025 2026-2028 2021-2028 Tulud-kulud (v.a. -83,7 -25,4 -27,0 -28,4 -80,7 -164,4 finantseerimisleping ja mittepõhitegevus) Makse finantseerimislepingu 61,4 22,4 25,4 27,0 74,7 136,2 alusel Finantseerimise puudujääk -22,4 -25,4 -27,0 -28,4 -28,4 -28,4 kumulatiivselt 4. Raudteeinfrastruktuuri investeeringud Vabariigi Valitsus otsustas oma 17.07.2017 kabinetinõupidamisel, et avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas järgitakse baasstsenaariumi põhimõtteid. Baasstsenaariumi eesmärgiks oli luua eeldused selleks, et toimuks nn elutsüklipõhine infrastruktuuri majandamine, st välditakse suuremahulist planeerimata investeerimisvajadust. 12 Baasstsenaariumi eesmärgiks oli säilitada tegevuskava perioodil 2019–2025 olemasolev kvaliteet ning ohutustase, st reisirongide sõiduplaan tagatakse olemasoleval kujul, kaubarongide teenindamisel lähtutakse rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud tehnoloogilisest ajast, tagatakse reisijate teenindamiseks hädavajalikud teenused (reisiteabe tablood, elektritoide reisirongide soojendamiseks, seisuteede kasutamine) jms. Samuti pidi baasstsenaariumi täitmine tagama mõõduka toimepidevuse taseme paranemise, kuna hoidis kontrolli all ettenägematute rikete tekkimise ning võimaldas seeläbi fokusseerida võrgu plaanipärasele opereerimisele ja hooldustegevustele. Raudtee seisundinõuetega seotud tehniliste näitajate ja investeerimisvajaduste peamiseks kriteeriumiks on rongide lubatav piirkiirus vastaval lõigul. Baasstsenaariumi investeeringute väljaselgitamisel lähtuti järgnevatest eeldustest: - reisi- ja kaubarongidele tagatakse maksimaalsed kiirused vastavalt 120 km/h ja 80 km/h ning luuakse eeldused (st vajalikes kohtades rekonstrueeritakse raudtee pealisehitus) kiiruse tõstmiseks reisirongidele kuni 135 km/h lõikudel, kus peatuste vahemaad võimaldavad rongil vastava kiiruse saavutada; - luuakse eeldused ohutustaseme paranemiseks; - paraneb läbilaskevõime Tallinn-Balti, Keila ja Pääsküla jaamades; - rongiliiklust mõjutavate rikete arv ei ületa viimase kolme aasta keskmist ning keskpikas perspektiivis jätkub vähenemise trend; - raudteeinfrastruktuuri rajatiste tegeliku eluea ületamisel toimub nende asendamine, st välditakse suuri rikkeid, millega kaasneksid kiiruspiirangud. Lisaks ülaltoodud eeldustele panustatakse tavapärasel tasemel keskkonnahoidu. Aastatel 2019–2021 on toimunud olulised muudatused baasstsenaariumis ja käesolevas tegevuskavas on võetud eesmärgiks tagada peale suuremahuliste investeerimisprojektide realiseerimist Tallinn– Tartu, Tapa–Narva, Riisipere-Haapsalu ja Rapla–Lelle raudteelõikudel reisirongidele kiirus 160 km/h. Raudtee investeerimisprojektide detailsemad kirjeldused koos finantseerimisallikatega on toodud käesoleva tegevuskava lisas. AS Eesti Raudtee investeeringud Raudteeinfrastruktuuri investeerimisvajaduse hindamisel tuleb eristada kahte suuremat ja kapitalimahukat valdkonda – rööbastee ja sellega seonduvad rajatised, sh kontaktvõrk, ning rongide liiklusjuhtimissüsteemid. Tabelist 3 nähtub, et: 1) kuna kiirustele vastava seisunditaseme tagamine parendustöödena ei ole rööbastee teatud eluea saabumisel enam võimalik, vajavad perioodil 2021–2028 investeeringuid osaliselt Keila- Riisipere, Tallinn–Tapa, Tapa–Narva, Tapa–Tartu ja Tartu–Valga peateed; 2) alates 2021. aastast on vajalik olulises mahus investeerida liiklusjuhtimissüsteemidesse, ajavahemikus 2021–2028 ongi valdav osa ASi Eesti Raudtee investeerimisvajadusest suunatud just sellesse valdkonda. Liiklusjuhtimissüsteemidesse alustati investeerimist 2018. aasta teisest poolest ning läänesuuna tööd lõppevad 2022. aastal. Antud investeeringuga uuendatakse lõigud Tallinn–Keila–Paldiski suunal ning Keila–Turba suunal, mille tulemusena uuendatakse 14% kogu liiklusjuhtimissüsteemidest. Ülejäänud infrastruktuuril asuvate liiklusjuhtimissüsteemide väljavahetamiseks sõlmiti leping 2020. aasta novembris, millega viiakse tehnoloogia etapiviisiliselt kaasaegsele tasemele raudtee ülejäänud liinidel. 13 Lisaks liiklusjuhtimissüsteemidele vajab AS Eesti Raudtee rongiliikluse korraldamiseks erinevaid sidelahendusi, ohutusseadmeid ja monitooringusüsteeme, mille käigushoidmine eeldab samuti järjepidevaid investeeringuid. Vaadeldaval perioodil vajavad uuendamist ennekõike järgmised tehnoloogiad: - sorteerimispargid; - erinevad side tuumikvõrgu lahendused. Kuivõrd ASi Eesti Raudtee infrastruktuur on tegelikke veomahte ja tulevikunõudlust arvestades jaamateede osas mõnevõrra üledimensioneeritud, siis on koos liiklusjuhtimissüsteemide ümberehitusega vajalik vähendada jaamateede ja pöörangute arvu, et tagada optimaalseim infrastruktuuri konfiguratsioon. See võimaldab omakorda tegevuskulude kokkuhoidu tulevikus. AS Eesti Raudtee arvestab kontaktvõrgu kasulikuks elueaks hinnanguliselt 40 aastat. Seetõttu vajavad vaadeldavas ajavahemikus investeeringuid ennekõike Tallinn–Aegviidu ja Vasalemma–Riisipere raudteelõigud, samuti lühike lõik Tallinn–Keila liinil. Lisaks kontaktvõrgu investeeringutele vajab lõigul Tallinn–Aegviidu rekonstrueerimist ka samal ajajärgul rajatud Raasiku veoalajaam. Kontaktvõrgu rekonstrueerimine loob eeldused suurendamaks elektrirongide sõidukiirust kuni 160 km/h, juhul kui liinidel on kahepoolne toide. Prožektormastide ja nende vundamentide tehnilist seisundit arvestades tuleb lähiaastatel prožektorimastid välja vahetada. Seoses erinevate investeerimisprojektidega tuleb kavandada ka täiendavate pöörmete varustamine elektersoojendussüsteemidega, mis toetab toimepidevuse hoidmist raskemates talvistes oludes. Kokkuvõtlikult, aastatel 2021–2028 on vaja: - paigaldada, välja ehitada ja kasutusele võtta raudtee tõrgeteta toimimiseks uus liiklusjuhtimissüsteem raudteelõikudele Tallinn–Tapa, Tapa–Narva, Tapa–Tartu ja Tartu–Valga ning uuendada seda Tartu–Koidula lõigul, - juurutada uus taristuülene liikluskorraldustarkvara, sh liiklusgraafikute digitaalseks planeerimiseks ning halduseks, - rekonstrueerida kontaktvõrk Tallinn-Aegviidu ja Vasalemma-Riisipere raudteelõikudel, - varustada ülesõidukohad uue sertifitseeritud tehnoloogiaga. Ülesõidukohtade ohutusse investeeritakse aastatel 2021–2024 ca 14,2 miljonit eurot, sh moderniseeritakse 123 ülesõitu ning 9 ülekäigule paigaldatakse foorisignalisatsioon. Tapa–Narva ja Tallinn–Tartu raudteelõikudel, kus kiirus tõuseb kuni 160 km/h, on 2024. aasta lõpuks kõikidel ülesõitudel olemas foorisignalisatsioon ja tõkkepuud. Ülesõidukohtadel, kus ülesõit asetseb kõrvuti ülekäiguga, tagatakse käimasoleva CCS-projekti raames ohutus vastavalt raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele täistõkkepuuga (tõkkepuuga on kaetud nii ülesõidu kui ülekäigu ala). Seoses sooviga tõsta kiirusi Eesti Raudtee taristul üle 141 km/h kuni kiiruseni 160 km/h on tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 402/2013/EL nõuetest vaja läbi viia täiendav riskianalüüs. Selle tulemusena selguvad nende kiiruste rakendamiseks vajalikud täpsemad tegevused mis eeldatavalt toovad kaasa vajaduse ümber ehitada olemasolevaid (nt raudteeinfrastruktuuri hooned ja reisiplatvormid) ning rajada täiendavaid rajatisi liiklusohutuse tõstmiseks, millised on vajalikud teostada enne muudatustele vajaliku kasutusloa saamist. Ka võib sõltuvalt riskidest osutuda vajalikuks teedest eraldiseisvad ülekäigukohad varustada lisaks foorisignalisatsioonile ka tõkkepuuga. Kõikide nimetatud tööde ulatust ja mahtu on võimalik hinnata peale vastava riskianalüüsi läbiviimist. Riskianalüüsid viiakse läbi enne kiiruste tõstmist järgmises ajakavas: Tallinn-Tartu liinil aastatel 2022- 2024 ja Tapa-Narva liinil aastatel 2024-2027. 14 Lisaks 2019–2025 tegevuskavas ettenähtud baasstsenaariumile on Vabariigi Valitsuse poolt juba saanud rahastusotsuse mitmed projektid, mis kuuluvad oma olemuselt kvaliteedistsenaariumi ehk panustavad olemasoleva teenusekvaliteedi olulisse parendamisse. Baasstsenaariumis sisalduvad ja kvaliteedistsenaariumis rahastuse saanud peamised investeerimisobjektid perioodil 2021–2028 on toodud tabelis 9. Kvaliteedistsenaariumisse kuuluvad neist Tallinn–Tartu ja Tapa–Narva raudtee kiiruse tõstmine, Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine, raudtee elektrifitseerimine, kõverate õgvendamine kiiruse 160 km/h võimaldamiseks ning raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont. Tabel 9. AS Eesti Raudtee investeerimisprojektid perioodil 2021–2028 (mln eurot) Projekt/finantseerimisallikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimine (EL Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja omavahendid) 0,9 0,9 0,3 2,1 Lääne-Harju koondprojekt (ÜF ja omavahendid) 13,8 17,5 2,4 33,7 Tapa sorteerimispargi rekonstrueerimine (ÜF) 0,0 4,0 6,6 10,6 Tallinn–Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmine (riigieelarve (EV)) 6,0 0,3 0,5 6,7 Tapa–Narva raudteel kiiruse tõstmine (ÜF, EV ja omavahendid) 1,7 0,8 0,0 1,4 0,1 4,1 Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamise II etapp (EV, sh taasterahastu (RRF)) 1,6 5,6 29,8 28,9 25,0 25,0 115,9 Raudtee elektrifitseerimine (ÜF 2021–27, EV ja oma- ja laenuvahendid) 1,5 9,7 28,2 50,6 74,2 63,6 44,1 2,3 274,2 Raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont (ÜF 2021-27, EV ja omavahendid) 0,0 12,9 4,7 5,3 2,1 5,0 6,0 23,0 59,1 Kõverate õgvendamine Tallinn– Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel (ÜF 2021-27 ja EV) 0,0 2,4 14,6 14,5 25,0 0,0 56,5 Raudtee kapitaalremont Tartu– Valga liinil (Sõjalise liikuvuse fond (MilMo) ja omavahendid) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 12,0 12,0 TAF-TAP TSI ühisprojekt Läti raudteega (Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja omavahendid) 0,1 0,1 0,4 1,2 1,8 Liiklusjuhtimissüsteemide uuendamine, liikluskorralduse automatiseerimine (oma- ja laenuvahendid) 2,8 11,4 27,4 42,2 44,7 17,1 8,2 0,2 154,0 Muud (omavahendid) 11,1 12,1 15,3 11,8 11,7 8,6 21,2 19,7 111,6 KÕIK KOKKU, sh: 39,6 77,6 130,3 155,9 182,8 131,2 79,6 45,2 842,2 EL fondid: ÜF, MilMo ja CEF 13,2 40,0 54,0 67,4 81,2 62,3 35,6 0,0 353,6 15 Riigi sihtfinantseering, sh RRF 10,3 9,6 29,2 30,7 43,4 37,2 14,6 25,3 200,3 ER omavahendid 16,2 28,0 47,1 57,8 58,2 31,7 29,4 19,9 288,3 Nn kvaliteedistsenaariumisse kuuluvatest investeerimisprojektidest on mahukaim Tallinn–Narva, Tapa–Tartu–Valga ja Tartu–Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine maksumusega 274,2 miljonit eurot, millele lisanduvad raudteeveoettevõtjate kulud elektriveeremi soetamiseks ja/või diiselveeremi ümberehitamiseks elektriveeremiks. Projekti eesmärgiks on viia rohkem kaubavedusid raudteele ja vähendada liikluskoormust maanteel ning aidata Eestil täita ka Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse vähendamise nõudeid. Baasstsenaariumi ja heakskiidetud arendusprojektide elluviimiseks tuleb aastatel 2021-2028 investeerida AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kokku 840,2 miljonit eurot. Tabelis 9 toodud projektide osas tuleb riigil leida täiendavalt finantsvahendid Haapsalu raudtee taastamise II etapi jaoks lõigul Risti- Haapsalu-Rohuküla aastatel 2023-2026 summas 80 miljonit eurot ning raudtee elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike kulude katmise jaoks summas 31 miljonit eurot. Tartu-Valga liini raudtee kapitaalremondi jaoks on kavas taotleda vahendeid 50% ulatuses Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse fondist. Edelaraudtee ASi investeeringud Edelaraudtee ASi investeerimisobjektid on toodud Tabelis 10. Sildade kandvad konstruktsioonid on rahuldavas seisundis ning suuremahulisi investeeringuid sillad keskpikas perspektiivis (5–10 aastat) ei vaja. Samuti ei vaja tegevuskava perioodil suuremahulisi investeeringuid truubid, ooteplatvormid ja reisijate ootesaalid. Kõikide raudteeülesõitude liikluskorraldusvahendid ja seadmestus vastab raudtee tehnikasutuseeskirjas sätestatule. Kõikidel raudteeülesõitudel, kus on nõutav automaatne foorisignalisatsioon, on kasutusel LED foorid. Raudteeülesõitude katendite eluiga on kavandatud 10 aastaks, seega tuleb keskmiselt vahetada igal aastal ca 7 ülesõidul katted, mis on kavandatud muude investeeringute all. Tegevuskava raames on planeeritud investeeringud raudteeülesõidukohtadesse eelkõige vajadusega remontida ja vahetada ülesõitude katendid. Võttes arvesse õnnetusjuhtumite statistikat, tuleb seadmestada täiendavalt Hertu, Vahastu, Ollepa ja Pärsti raudteeülesõidukohad automaatse foorisignalisatsiooniga. Rongiliikluse ohutu ja kvaliteetse juhtimise tagamiseks ning liiklusgraafiku täitmiseks on vajalik ajavahemikul 2019–2026 rajada tsentraalne liiklusjuhtimissüsteem - dispetšertsentralisatsioon (CTC). Dispetšertsentralisatsioonile (CTC) üleminekuks tuleb jaamavahed eelnevalt varustada kombineeritud teeblokeeringuga (KTB) ja jaamad digitaalsete liiklusjuhtimisseadmetega. Alates 2019. aastast on töös dispetšertsentralisatsiooni rajamine Lelle–Türi–Võhma–Viljandi raudteelõigule, mille käigus tuleb digitaalsele platvormile viia ka Võhma ja Viljandi jaamade liiklusjuhtimisseadmed ja rajada jaamavahedes kombineeritud teeblokeering. Edelaraudtee AS on alates 2017. aastast alustanud möödunud sajandi seitsmekümnendatel püstitatud amortiseerunud releepõhiste teeblokeeringu ja jaamade liiklusjuhtimisseadmete kaasajastamist. Kaasaegsele digitaalsele lahendusel on üle mindud Tallinn-Väike (2018), Kiisa (2019) ja Türi (2017) jaamades. 2020. aastal on alustatud Liiva jaama täielikku rekonstrueerimist, mille käigus uuendatakse ka jaama liiklusjuhtimisseadmed. Liiva jaama ümberehitustööde tähtaeg on 2023. aasta. 16 Lisaks hetkel töösolevate projektide raames digitaliseeritavate jaamade liiklusjuhtimisseadmetele, tuleb CTC-le üleminekuks perioodil 2019–2026 näha ette Kohila ja Rapla jaamade releepõhiste liiklusjuhtimisseadmete uuendamine ja kuues jaamavahes kombineeritud teeblokeeringu rajamine. Raudteelõikude rekonstrueerimise osas on plaanis suuremahulised tööd Rapla–Lelle raudteelõigul. Tallinn–Rapla raudteelõigu läbilaskevõime on tipptundidel ammendunud. Läbilaske suurendamiseks rajatakse Hagudi, Saku ja Männiku jaamad, mille tulemusena suureneb läbilaskevõime tipptundidel Tallinn–Rapla raudteelõigul 6 rongilt 9 rongile. Täiendava mõjuna on võimalik koostada liiklusgraafikut paindlikumalt, kuna rongidele tekivad täiendavad möödumisvõimalused Tallinnast Kiisani iga 5 km järel ning Kiisalt Raplani iga 10 km järel. Projekti maksumus on hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus otsustas oma 17.07.2017 kabinetinõupidamisel, et Lelle–Pärnu raudteelõigul lõpetatakse 2019. aastast avaliku reisijateveo tellimise seoses raudtee amortiseerumisega. Pärnusse on võimalik reisirongiga sõita uuesti pärast Rail Baltic raudteeprojekti elluviimist. Kuna uus raudtee kulgeks lähestikku praeguse Lelle–Pärnu raudteetrassiga, siis ei näe käesolev tegevuskava ette investeeringuid Lelle–Pärnu raudtee suuremahuliseks rekonstrueerimiseks. Samas hoitakse see raudteelõik käigus vähemalt Rail Baltic valmimiseni minimaalsete kulude ja väikeste kiirustega, et kasutada raudteed Rail Balticu ehitusmaterjalide veoks ja muudeks kaubaveo vajadusteks. Rail Balticu raames kavandatakse Eesti piires 13 peatust, mis tagavad tulevikus Pärnu suunal regionaalset reisinõudlust. Nendeks peatusteks on Tallinn Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste. Tabel 10 Edelaraudtee ASi investeerimisprojektid perioodil 2021-2028 Projekt/finantseerimisallikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU Tallinn-Väike–Liiva raudtee 5,30 0,60 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,05 5,95 rekonstrueerimine Liiva–Kiisa hooldusremont 0,00 0,00 1,26 0,00 0,00 0,26 0,00 0,00 1,52 Kiisa–Kohila hooldusremont 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,11 0,00 0,00 0,11 Kohila–Rapla hooldusremont 0,00 0,62 0,00 0,00 1,65 0,30 0,00 0,00 2,57 Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla– 0,00 0,00 18,14 2,65 0,00 0,00 0,00 0,00 20,79 Lelle raudtee rekonstrueerimine Lelle–Türi raudtee hooldusremont 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,42 0,42 Türi–Viljandi hooldusremont 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,78 0,00 0,78 Kohila jaama teede remont 0,00 0,00 0,00 1,08 0,00 0,00 0,00 0,00 1,08 Side- ja turvangusüsteemide uuendamine 2,05 2,35 4,95 2,20 0,25 0,25 0,00 0,00 12,05 Muud 0,00 0,55 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,55 KÕIK KOKKU, sh 7,35 4,12 24,35 5,93 1,90 0,92 0,78 0,47 45,82 ÜF ja CEF 0,00 0,00 -11,51 -4,00 0,00 0,00 0,00 0,00 -15,51 riigieelarve 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 omavahendid 7,35 4,12 12,84 1,93 1,90 0,92 0,78 0,47 30,31 Tabelis 10 toodud projektide elluviimiseks tuleb aastatel 2021–2028 investeerida Edelaraudtee ASi infrastruktuuri kokku 45,8 miljonit eurot. Nimetatud investeeringute teostamine tõstab Edelaraudtee ASi aastase kulubaasi tänaselt tasemelt 8,9 miljonit eurot tasemele 10,7 miljonit eurot aastaks 2028. 17 Vastava summa võrra tuleks riigieelarves ette näha avaliku liiniveo toetuse kasv, juhul kui projektidele ei ole võimalik täiendavalt leida EL struktuurifondide vahendeid. 5. Muud võimalikud projektid Lisaks vajavad tegevuskava perioodil täiendavalt otsustamist muud võimalikud arendusprojektid, mis ei sisaldu käesolevas tegevuskavas, kuna need ei ole baas- ega kvaliteedistsenaariumi osaks, nendele puudub rahaline kate riigieelarves ja riigieelarve strateegias. 5.1 Tallinna ringraudtee Tallinna ringraudtee eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on võimalik kasutada raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires. Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine, kuivõrd ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline (seoses puutumusega Rail Baltic’u trassi) huvi. Projekti ligikaudne maksumus on esmastel hinnangutel 112 miljonit eurot. See summa ei sisalda võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste jaamades (ringraudtee valmimisel kaotavad need praegusel kujul kaubajaamadena mõtte) ja võimaliku uue kaubajaama ehitust Lagedi-Tuulevälja piirkonda. 5.2 Valga–Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks Valga–Koidula raudtee rekonstrueerimine maksab hinnanguliselt 42–45 miljonit eurot. Rekonstrueerimisel tuleb rajada ka 5–6 reisijate ooteplatvormi. Praegu teostatakse Valga-Koidula raudteelõigul ainult vähesel määral kaubavedu. 5.3 Tallinn–Viljandi raudteelõigu elektrifitseerimine Vabariigi Valitsus otsustas oma 27.06.2019 kabinetinõupidamisel, et elektrifitseeritakse ka Tallinn– Viljandi raudteelõik, kuid selleks ei ole käesoleva tegevuskava koostamise ajaks riigieelarves ja riigieelarve strateegias vahendeid ette nähtud, mistõttu seda investeerimisprojekti ei ole lülitatud Edelaraudtee ASi projektide hulka. Edelaraudtee AS on viinud läbi esialgse uuringu Tallinn-Väike– Viljandi raudteelõigu elektrifitseerimise osas, mille kohaselt on Elektrilevi ASil vajalik elektrivõimsus olemas ning see on võimalik tagada kolme alajaamaga. 18 Lisa Raudtee investeerimisprojektid perioodil 2021-2028 miljonit eurot Projekt Projekti kirjeldus Finantseerimis- Mõõdikud Rahastusots 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU allikas Algtase 2021 Sihttase 2028 us olemas jah/ei Tapa–Tartu raudtee Projekti eesmärgiks on Tapa–Tartu ÜF 2014–20 Raudtee Renoveeritud raudtee, jah 0,7 0,8 0,2 1,8 rekonstrueerimine teelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse omavahendid kapitaalremont mis võimaldab tõsta jah 0,1 0,1 0,3 tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine teostatud 2018. a sõidukiirusi ja ohutud, ning liikumiskiiruse võimaldamine lõpuks, ülesõitudest tõkkepuudega reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel moderniseeriti 2016. a varustatud, ülesõidud kuni 80 km/h. Tapa-Tartu projekti raames 2 tk: Tamsalu ja (17 tk). teostatakse raudteeülesõidukohtade Betooni remont, mille lõppedes on tõkkepuudega varustatud 17 raudteeülesõidukohta: Veduridepoo, Moe, Nõmmküla, Kiltsi, Pedja, Sordi, Kalevi, Kärkna, Vasula, Vorbuse, Tiksoja, Põdrangu, Vao, Kassinurme, Näituse, Tamsalu, Betooni. Lääne-Harju Projekti eesmärgiks on Lääne-Harju ÜF 2014–20 Raudtee Raudtee jah 11,8 14,9 2,1 28,8 koondprojekt raudteeliinide (Tallinn–Keila–Paldiski; omavahendid kapitaalremont ning kapitaalremont on jah 2,1 2,6 0,4 5,0 Klooga–Kloogaranna; Keila–Riisipere–Turba) liiklusjuhtimissüsteemi kõikidel Lääne-Harju ja sinna juurde kuuluvate tehnoloogiliste de uuendamine on liinidel teostatud. Balti lahenduste rekonstrueerimine. Suureneb Lääne-Harju liinidel jaama juurde on raudtee läbilaskevõime, tõuseb suures osas teostatud reisirongidele rajatud liiklusjuhtimise ja muude tehnosüsteemide (tööd algasid 2017. a) kaks seisuteed koos toimepidevus, ohutuse- ja turvalisuse tase. platvormidega ja kõik Lääne-Harju projekti suuremad osaprojektid reisirongide teed on on: varustatud  raudteede kapitaalremondi 2. etapp kontaktvõrguga. kõikidel Lääne-Harju liinidel, Lääne-Harju Pääsküla ja Keila raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) vahele on rajatud moderniseerimine, Tallinn-Balti jaama puuduvad II peatee laiendamine (sh Paldiski maantee viadukt lõigud koos rajatistega. ja jalakäijate tunnelid, 2 täiendavat Paldiski ja Pääsküla seisuteed ja platvormi Balti jaamas), raudteejaamad on  Pääsküla–Keila II peatee rajamine, rekonstrueeritud ja  Paldiski ja Pääsküla raudteejaamade plaanitud mahus laiendamine. laiendatud, 20 Tööde käigus teostatakse raudteeülesõidukohta raudteeülesõidukohtade moderniseerimine, on moderniseeritud. mille lõppedes on tõkkepuudega varustatud 20 raudteeülesõidukohta (sh Riisipere–Turba lõik): Nissi, Kivitammi, Laitse, Vasalemma, Kulna, Keila jaam, Paldiski, Paldiski jaam, Põllküla, Klooga, Kloogarand, Niitvälja, Keila, Valingu, Saue, Laagri, Pääsküla, Hiiu, Nõmme, Telliskivi 2. Tapa jaama Projekti eesmärgiks on seoses Rail Baltic’ ÜF 2014–20 Sorteerimistegevus Sorteerimistegevus jah 0,0 4,0 6,6 10,6 sorteerimispargi taristu loomisega likvideerida praegune toimub Tapa jaamas ja toimub Tapa jaamas, rekonstrueerimine Ülemiste jaamas asuv sorteerimispark ning Ülemiste jaamas rekonstrueeritud ca 15 rekonstrueerida Tapa jaamas olemasolev km jaamateid ja sorteerimispark. Sorteerimistegevus viiakse ühte asukohta – Tapale, mis on ühtlasi liiklusjuhtimise lääne-ida- ja põhja-lõunasuunaliste automaatika raudteeliinide ristumiskohaks. Tallinn–Tartu raudtee Projekti tulemusena võimaldatakse 42 % riigieelarve Üle Emajõe on rajatud Üle Emajõe on rajatud jah 6,0 0,3 0,5 6,7 renoveerimine ja kiiruse Tallinn–Tapa–Tartu raudteeliini uus sild, raudtee uus sild, raudtee kogupikkusest reisirongidele kiirus 135 kapitaalremont on kapitaalremont on tõstmine km/h. Välja ehitatakse kiirust 135 km/h teostatud ca 11 km. teostatud 11 km 42 % võimaldav uus sild üle Emajõe. 11 Liinile jäävad ülesõidud Tallinn–Tapa–Tartu kilomeetril renoveeritakse rööbasteed on osaliselt raudteeliini (Tabivere jaama peatee ja Tabivere–Kärkna moderniseerimata ning kogupikkusest jaamavahe). 24 raudteeülesõidukohal ei võimalda kiirust 135 võimaldab teostatakse tööd, mis võimaldavad reisirongi km/h. reisirongidele kiirust kiirust 135 km/h ja suurendavad ohutust. 135 km/h. 24 Tööde käigus teostatakse tõkkepuudega raudteeülesõitu on varustamine ja lähenemispiirkondade moderniseeritud, mis ümberarvestamine vastavalt kiirusele 135 võimaldavad reisirongi km/h järgmistel raudteeülesõidukohtadel: kiirust 135 km/h. Tuulevälja, Kulli, Aruküla, Raasiku, Parila, Kehra, Ülejõe, Vikipalu, Mustjõe, Aegviidu, Jäneda, Lehtse, Tamsalu, Nõmme (Kiltsi- Rakke), Räistvere, Rakke, Edru, Vägeva, Selli, Tooma, Kõola. Tapa–Narva raudteel Projekti tulemusena võimaldatakse 66 % ÜF 2014–20 54 km raudteel on 66 % Tapa – Narva jah 0,2 0,2 kiiruse tõstmine Tapa – Narva raudteeliini kogupikkusest riigieelarve rööbastee raudteeliini jah 1,5 0,8 2,3 reisirongidele kiirus 135 km/h. Projekti kapitaalremont kogupikkusest omavahendid jah 1,4 0,1 1,5 käigus renoveeritakse 54 km rööbasteed teostatud, kaks silda reisirongidele kiirus järgmistes jaamades ja jaamavahedes: Tapa uuendatud. 135 km/h. Rööbastee – Kadrina, Kabala – Sonda, Sonda peatee, Liinile jäävad ülesõidud kapitaalremont Sonda – Kiviõli, Kiviõli peatee, Kiviõli – Püssi, on moderniseerimata teostatud 54 km, kaks Püssi peatee, Püssi – Kohtla, Kohtla peatee, ning ei võimalda kiirust raudteesilda Kohtla – Jõhvi. 23 raudteeülesõidukohal 135 km/h. moderniseeritud. teostatakse tööd, mis võimaldavad reisirongi 23 raudteeülesõitu kiirust 135 km/h ja suurendavad ohutust moderniseeritud, mis järgmistel raudteeülesõidukohtadel: Imastu, võimaldavad reisirongi Kadrina, Hulja, Rakvere, Vaeküla, Kabala, kiirust 135 km/h Sonda, Vana-Sonda, Varinurme, Kiviõli, Irvala, Püssi, Kohtla-Nõmme, Kohtla, Sompa, Toila, Oru, Konju, Megapõllu, Vaivara, Sinimäe, Auvere, Soldina. Töö iseloomuks on automaatse foorsignalisatsiooni rekonstrueerimine ja tõkkepuudega varustamine. Lisaks rekonstrueeritakse 2 raudteesilda. Haapsalu–Rohuküla Haapsalu raudtee taastamise I etapp lõigul riigieelarve Riisipere–Turba lõik (I Haapsalu raudtee on jah, osaliselt 1,6 0,3 15,0 15,0 25,0 25,0 81,9 raudtee taastamise II Riisipere – Turba avati detsembris 2019 RRF etapp valmis 2019. a; II taastatud jah 0,0 5,3 14,8 13,9 34,0 etapp pikkusega 6,2 km, mis võimaldab sõita etapi eeltegevused on kiirusega 140 km/h. II etapi raames toimub käimas Turba – Risti projekteerimine aastaks 2021 ja Risti – Haapsalu – Rohuküla projekteerimine 2022. aastaks. Ehitusperiood Ristini hõlmab aastaid 2022–2024. Ehitusperiood Ristist Rohukülani hõlmab aastaid 2023-2026. Raudtee ÜF 2021–27 Raudtee peateed (v.a jah 0,0 2,2 16,6 36,1 58,2 52,1 35,6 200,7 elektrifitseerimine riigieelarve Valga–Koidula) on jah, osaliselt 1,5 5,7 9,9 12,8 14,3 11,5 8,6 2,3 66,5 20 Rajatud elektrifitseeritud raudtee Tallinn– omavahendid Elektrifitseeritud täielikult jah 0,0 1,7 1,7 1,7 1,7 7,0 Tartu–Koidula, Tartu–Valga ja Tapa–Narva rööbasteede elektrifitseeritud, suundadel kogupikkus on 225 km rajatud on 8 veoalajaama ja 682 km kontaktvõrku Raudtee ja Raudtee kapitaalremont (rööbaste, liiprite, ÜF 2021–27 Teerajatistest (sillad, Planeeritud jah 0,0 11,0 1,0 4,5 1,8 4,3 22,6 raudteerajatiste ballasti väljavahetus) ning raudteerajatiste riigieelarve viaduktid, truubid) on investeeringud on jah 0,0 1,9 1,7 0,8 0,3 0,8 5,5 kapitaalremont (sillad, truubid, tunnelid, viaduktid) üksnes 56% heas teostatud omavahendid ei 0,0 0,0 2,0 6,0 23,0 31,0 kapitaalremont korras Kõverate õgvendamine Lähtuvalt Eesti Vabariigi Transpordi ja ÜF 2021–27 Olemasolev Rekonstrueeritud jah 0,0 2,0 12,4 12,3 21,3 48,0 Tallinn–Tartu ja Tapa– liikuvuse arengukavast 2021–2035 on riigieelarve raudteegeomeetria lõikudes on loodud jah 0,0 0,4 2,2 2,2 3,8 0,0 8,5 Narva raudteeliinidel eesmärgiks võetud 1520 mm rööpmelaiusega võimaldab sõita kuni eeldus kiiruse raudteel kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, tõstmiseks kuni 160 135 km/h. mille saavutamiseks tuleb olemasoleva km/h raudtee kõveraid, mille raadiused on alla 1300 m, õgvendada. Tallinn – Tapa – Tartu lõik valmib aastaks 2024 ja Tapa – Narva lõik aastaks 2026 Raudtee kapitaalremont Ühisprojekt Kaitseministeeriumi, Tallinna MilMo Pealisehitus on Rekonstrueeritud ei 5,0 5,0 Tartu-Valga liinil Sadama, Transpordiameti ja Eesti Raudtee omavahendid amortiseerunud ning lõikudel on ei 5,0 5,0 vahel sõjalise mobiilsuse arendamiseks vajab väljavahetust, kaubarongidele Eestis, sh raudtee taastusremont Tartu–Valga liiklusohutus ja kiirus kaubarongide liinil lõikudel Palupera–Puka, Puka–Keeni ja 80 km/h tagatud. Tartu–Ropka I peatee ajavahemikul 2025– liiklusohutus ja kiirus 2026 80 km/h ei ole tagatud TAF-TAP ühisprojekt Läti Baltimaade ühisprojekt vedude juhtimise CEF Vedude juhtimise Uus VJS vastab EL jah 0,1 0,1 0,2 0,6 1,0 raudteega infosüsteemi vastavusse viimiseks omavahendid süsteem (VS) on direktiiviga nõutud TAF jah 0,2 0,6 0,8 koostalitluse tehniliste tingimustega (TAF TSI olemas, piiriüleselt ei TSI tehnilistele ja TAP TSI) spetsifikatsioonidele tööta ning suhtleb piiriüleselt Läti Raudtee infosüsteemiga Liiklusjuhtimissüsteemide Paigaldatakse uus liiklusjuhtimissüsteem oma- ja Liiklusjuhtimissüsteem Liiklusjuhtimissüsteem jah 2,8 11,4 27,4 42,2 44,7 17,1 8,2 0,2 154,0 uuendamine ja raudteelõikudele Tallinn–Tapa, Tapa–Narva, laenuvahendid on amortiseerunud on uuendatud kõikidel liikluskorralduse Tapa–Tartu ja Tartu– Valga. 89% ulatuses raudteelõikudel, kus automatiseerimine Automatiseeritakse liikluskorraldus, sh raudteede pikkusest, toimub reisirongiliiklus, soetatakse tarkvara lahendus protsesside liiklusgraafikute liiklusgraafikud on digitaliseerimiseks koostamine toimub automatiseeritud käsitsi Muud (EVR) Vaivara jaama laiendamine, Pääsküla 4. tee omavahendid Olemasolevad Nimetatud jah, osaliselt 13,1 12,1 15,3 11,8 11,7 8,6 21,2 19,7 113,5 ehitus, Jõhvi–Oru tunneli rajamine, amortiseerunud ja investeeringud varahaldus, , ületuskohtade katendite kapitaalremonti teostatud, taristu renoveerimine ja automaatika vajavad rajatised seisukord on hea, moderniseerimine, ooteplatvormide remont sõidukiirused tulenevalt teistest investeeringutest, paranenud jne, kõikidel kinnisvara plaaniline remont, raudteeületuskohtadel elektrivarustuse renoveerimine, kesklao automaatika remondid, eriveeremi soetus, tuumikvõrk, moderniseeritud, IT-investeeringud, uuringud-mõõdistamised paigaldatud tõkkepuud ja foorisignalisatsioon 21 Tallinn-Väike–Liiva Projekti käigus rekonstrueeritakse Tallinn- omavahendid Tallinn-Väike–Liiva Tallinn-Väike–Liiva jah 5,3 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,05 5,95 raudtee Väike–Liiva raudteelõik ja Liiva jaam, mille raudteelõik on raudteelõik on rekonstrueerimine tulemusena suureneb reisijate amortiseerunud renoveeritud sõidumugavus reisirongis. Side- ja Digitaliseeritakse jaamade omavahendid liiklusjuhtimissüsteem liiklusjuhtimissüsteem jah, osaliselt 2,05 2,35 4,95 2,20 0,25 0,25 0,0 0,0 12,05 turvangusüsteemide liiklusjuhtimisseadmed, uuendatakse Kohila on amortiseerunud on uuendatud kõikidel uuendamine ja Rapla jaamade releepõhised raudteelõikudel, kus liiklusjuhtimisseadmed ja kuues jaamavahes toimub reisirongiliiklus rajatakse kombineeritud teeblokeering. Läbilaskevõime Projekti käigus ehitatakse Männiku, Saku ja ÜF Rapla–Lelle Rapla–Lelle raudteelõik jah 0,0 0,0 11,51 4,00 0,0 0,0 0,0 0,0 15,51 suurendamine ja Rapla– Hagudi jaamad, et suurendada raudteelõigul on võimaldab sõita Lelle raudtee läbilaskevõimet tipptundidel Tallinn–Rapla kiiruspiirangud, reisirongidel kiirusega rekonstrueerimine raudteelõigul 6 rongilt 9 rongile ning läbilaskevõime Tallinn– 160 km/h, omavahendid jah 0,0 0,0 5,28 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,28 rekonstrueeritakse Rapla-Lelle raudteelõik, Rapla raudteelõigul on läbilaskevõime Tallinn– mille tulemusena on võimalik reisirongidel 6 rongi tunnis Rapla raudteelõigul on sellel lõigul sõita 160 km/h. 9 rongi tunnis Kohila jaama teede Kohila jaama jaamateede remont. omavahendid Jaamateed on Jaamateed on ei 0,0 0,0 1,08 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,08 remont amortiseerunud rekonstrueeritud Liiva–Kiisa, Kiisa–Kohila, Projekti käigus teostatakse mainitud omavahendid Reisirongide Reisirongide ei 0,0 0,62 1,26 0,0 1,65 0,67 0,78 0,42 5,40 Kohila–Rapla, Lelle–Türi raudteelõikudel hooldusremondid, et liikumiskiirused liikumiskiirused säilivad ja Türi–Viljandi säilitada reisirongide liikumiskiirused. vastavalt tabelile 8 raudteelõikude hooldusremont Muud (Edelaraudtee) Muud väiksemad investeerimisvajadused (nt omavahendid - - ei 0,0 0,55 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,55 Ollepa, Pärsti ülesõitude seadmestamine AFS-ga, Taikse ooteplatvormi rekonstrueerimine). 22
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel