dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu eelnõu esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. jaanuar 2022
Viit
2-3/2022/186-1
Registreeritud
10. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Transpordiamet, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/2022
Vastutaja
Hana-Maarja Helinurm (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-32022186-1 10.01.2022 Väljaminev kiri.asice1099 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 06.01.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 444 lõike 8, § 445 lõike 5 ja § 446 lõike 5 alusel. § 1. Taotluses esitatavad andmed ja dokumendid (1) Transpordiametile laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi konventsioon) reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse saamiseks esitatav taotlus sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente: 1) laeva nimi, IMO number, kutsung, kodusadama nimi ja kogumahutavus; 2) reederi nimi, registrikood või isikukood ning tema e-posti aadress ja telefoninumber; 3) vabastuse taotlemise põhjendus; 4) lähte- ja sihtsadamate nimed ja asukohad taotletava vabastuse perioodil; 5) korduvreiside puhul taotletava vabastuse periood kalendrikuu ja aasta täpsusega, prognoositav reiside koguarv, reiside sagedus, reiside hinnangulised väljumis- ja saabumiskuupäevad ja kellaajad, ballastvee väljapumpamise sagedus ja eeldatav maht taotletava vabastuse perioodil; 6) ühekordse reisi puhul taotletav vabastuse aeg vastavalt laeva väljumis- ja saabumiskuupäevale ja kellaajale; 7) laevas ballastvee käitlemise ja tehnoloogia kirjeldus; 8) ballastvee käitlemise kava, mis vastab konventsiooni lisa reegli B-1 nõuetele; 9) väljavõte taotluse esitamisele eelneva aasta ballastvee registriraamatu kannetest, mis vastavad konventsiooni lisa reegli B-2 nõuetele; 10) välisriigis vabastust menetleva asutuse nimetus ning aadress, asutuse kontaktisiku e-posti aadress ja telefoninumber, kui taotletav vabastus on seotud ka välisriigis asuva sadamaga; 11) riskihindamise läbiviimiseks vajalikud andmed vastavalt §-le 2. (2) Lähtesadam käesoleva määruse tähenduses on sadam, kust pärineb selle laeva ballastvesi, millele vabastust taotletakse. (3) Sihtsadam käesoleva määruse tähenduses on sadam, mille vette soovitakse ballastvett pumbata. (4) Kui laeva töökeel ei ole eesti või inglise keel, peavad lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud dokumendid olema tõlgitud inglise keelde. 1 § 2. Riskihindamise ja vahehindamise andmed ja dokumendid (1) Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks on vajalik vähemalt järgmiste andmete olemasolu: 1) lähte- ja sihtsadamate vee soolsus täpsusega 0,1 promilli; 2) lähte- ja sihtsadamate vees esinevate sihtliikide nimekiri; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud andmete aluseks olnud veeproovide võtja ja proovide võtmise aeg ja koht ning proovide võtja kinnitus, et proovid on võetud vastavalt nõuetekohasele metoodikale. (2) Sihtliik käesoleva määruse tähenduses on liik, mis esineb konkreetse sadama vees ja võib ohustada inimelu või -tervist või kahjustada keskkonda, vara või loodusvara. § 3. Taotluse menetlemine (1) Transpordiamet kontrollib riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks taotluses esitatud andmeid ja dokumente ning nende nõuetekohasuse korral edastab need Keskkonnaministeeriumile riskihindamiseks. Vajadusel konsulteerib Keskkonnaministeerium riskihindamisel pädeva eksperdiga. (2) Kui riskihindamise käigus selgub, et taotletav vabastus võib negatiivselt mõjutada teise riigi elanike elu või tervist, vara või loodusvarasid, konsulteerib Keskkonnaministeerium selle riigi pädeva asutusega. (3) Transpordiamet teeb vabastuse andmise või sellest keeldumise kohta otsuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Tähtaja kulgemine peatub Keskkonnaministeeriumi poolt riskihindamise läbiviimise ajaks. § 4. Riskihindamise ja vahehindamise tähtajad (1) Keskkonnaministeerium edastab riskihinnangu Transpordiametile 30 päeva jooksul § 3 lõike 1 kohaselt Transpordiameti edastatud andmete kättesaamisest. (2) Keskkonnaministeerium edastab vahehinnangu Transpordiametile 15 päeva jooksul vahehindamise läbiviimisest. Kui vahehindamise käigus selgub, et vabastuse andmise tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või loodusvara, teatab Keskkonnaministeerium sellest Transpordiametile viivitamatult. (3) Keskkonnaministeeriumil on õigus pikendada käesolevas paragrahvis esitatud riski- ja vahehinnangu esitamise tähtaega kuni 60 päeva võrra, välja arvatud lõike 2 teises lauses kirjeldatud juhul. § 5. Vabastuse tunnistus Transpordiamet annab taotlejale vabastuse tunnistuse, millele märgitakse: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) vabastuse kehtivuse aeg; 3) vabastusega hõlmatud lähte- ja sihtsadamad. 2 § 6. Vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitamine (1) Transpordiamet teavitab reederit vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest viivitamatult. (2) Kui Transpordiamet algatas vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse või tunnistas vabastuse kehtetuks, kuna vabastuse andmise tulemusena võib sattuda ohtu inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara, teavitab Transpordiamet sellest viivitamatult ka Keskkonnaministeeriumit, teisi samade lähte- ja sihtsadamate vahel sõitvaid reedereid, kellele on vabastus antud, ning puudutatud riikide pädevaid asutusi. Kaja Kallas Peaminister Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3 06.01.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 444 lõike 8, § 445 lõike 5 ja § 446 lõike 5 alusel. Riigikogu võttis laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsiooniga (edaspidi ballastvee konventsioon) ühinemise seaduse1 vastu 14.02.2018. Laevad kasutavad ballastvett piisava püstuvuse ja laeva manööverdusvõime tagamiseks. Tavapäraselt võetakse ballastvesi pardale lossimisel sadamas ja sellest vabanetakse laadimisel sadamas. Ballastvee pumpamisel laeva võivad sellega koos laeva sattuda ka võõrliigid ja kanduda laevast ballastvee väljapumpamisel uude kohta. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu soovitakse vältida kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumisest tulenevaid ohte inimeste elule ja tervisele, keskkonnale, varale ja loodusvaradele, neid vähendada ja need lõplikult kõrvaldada. Laevad peavad ballastvee käitlemisel lähtuma ballastvee konventsiooni lisas sätestatud ballastvee vahetamise (reegel D-1) või töötlemise standarditest (reegel D-2). Ballastvee käitlemise meetoditeks võivad olla ballastvee vahetamine, soojendamine, filtreerimine, keemiline, UV- valgusega või magnet- ja elektriline töötlus. Samas lubab ballastvee konventsiooni Lisa A (reegel A-4) liikmesriikidel anda oma riigi laevadele teatud tingimustel ja ajutisi (kuni viis aastat kehtivaid) erandeid laevadele ballastvee käitluse nõuete rakendamisest. Erandi tegemise eelduseks on, et vabastuse andmiseks on tehtud riskihindamine, mis peab olema läbiviidud rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) riskihindamise juhiste alusel. IMO on vastavad juhised andnud IMO merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.289(71) (2017 Guidelines for Risk Assessment Under Regulation A-4 of the BWM Convention (G7) (edaspidi riskihindamise juhised)2. Riigikogu võttis 11.05.2021 vastu MSOS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse3, mis jõustus 01.06.2021. Seadusemuudatusega täiendati MSOS-i muu hulgas §-idega 444–446, mis käsitlevad ballastvee konventsiooni kohase ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmise tingimusi. Nimetatud sätete kohaselt kehtestatakse ballastvee konventsiooni kohase ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise 1 Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni ühinemise seaduse eelnõu: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/65fc0940-6060-4d21-8780- 75d628de6fdd/Laevade%20ballastvee%20ja%20selle%20setete%20kontrolli%20ning%20k%C3%A4itlemise% 202004.%20aasta%20rahvusvahelise%20konventsiooniga%20%C3%BChinemise%20seadus 2 2017 Guidelines for risk assessment under regulation A-4 of the BWM Convention (G7): https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/MEPCDocuments/MEPC .289(71).pdf 3 Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (284 SE). Kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c15b4e13-c0f6-444c-9f8d- 22fdf2f97d44/Meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seadus menetluse kord Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamist puudutav volitusnorm jõustub sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse jõustumise raames 13.01.20224. Seega on ballastvee käitlemise nõuetest vabastamise võimaldamiseks vajalik kehtestada käesolev määrus. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 6773, e-post: hana- [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). Käesolevas seletuskirjas on osaliselt kasutatud eelpool nimetatud MSOS-i eelnõu seletuskirjas sisalduvaid selgitusi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 6 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 on sätestatud vabastuse taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Vabastuse taotleja peab arvestama, et vabastuse taotluse ettevalmistamine ja menetlemine võib olla ajamahukas protsess, mistõttu peaks ta enne taotluse esitamist aegsasti konsulteerima Transpordimeti või Keskkonnaministeeriumiga taotluses esitatavate andmete ja dokumentide täpse sisu osas. Näiteks võib olla vajalik tellida ekspertarvamus riskihindamisega seotud asjaolude kohta. Kuna riik on teostanud ja on teostamas seireuuringuid riikliku programmi alusel ja keskkonnatingimused võivad ajas ka kiirelt muutuda, on enne taotluse esitamiseks vajalike riskihindamise andmete kogumist vaja täpselt välja selgitada, milliseid andmeid peab taotleja koguma ja milliseid uuringuid või ekspertarvamusi tellima, et taotlust oleks võimalik menetleda, ja millised andmed on riigil endal juba olemas. Selline eelnev konsulteerimine hoiab kokku taotleja aega ja vahendeid ning ka Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi tööjõuressurssi, sest tänu eelnevale konsulteerimisele on tõenäolisem, et esitatud taotlus ei vaja oluliselt parandamist või täiendamist. Taotlejal on soovitatav võtta ühendust ka teiste samade sadamate vahel sõitvate ja potentsiaalselt vabastuse taotlemisest huvitatud laevaomanikega, et koguda riskihindamiseks vajalikke andmeid koostöös, sealjuures ka kulude jagamise eesmärgil, sest MSOS § 445 lõike 3 järgi kannab riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud taotluse esitaja. Sarnaseid soovitusi konsulteerimiseks ja teiste laevaomanikega koostöö tegemiseks jagatakse vabastuste taotlejatele näiteks Rootsis ballastvee käitlemise vabastusi menetleva asutuse poolt.5 Lõikes 1 on sätestatud vabastuse taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Andmekoosseisu määratlemisel on lähtutud riskihindamise juhiste lisast, kus on esitatud minimaalne andmekoosseis, mida riik peab erandi taotlejalt küsima. Lisaks riskihindamise juhiste lisas esitatud minimaalsele andmekoosseisule on vajalik esitada taotluses ka andmed välisriigis vabastust menetleva asutuse kohta (asutuse nimetus ja kontaktandmed), kui taotletav vabastus on seotud ka välisriigis asuva sadamaga. Kui taotletav vabastus puudutab või võib mõjutada teist riiki, peab Keskkonnaministeerium sealse riigi pädeva asutusega konsulteerima 4 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus: Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus–Riigi Teataja 5 Rootsi Transpordiamet (Transportstyrelsen): https://www.transportstyrelsen.se/globalassets/global/sjofart/dokument/miljoskydd/barlastvatten/information-on- bwmc-exemptions.pdf vabastuse andmise tingimuste ja võimalikkuse osas. Läänemere Piirkonna Merekeskkonnakaitse Konventsiooni Komisjoni (edaspidi HELCOM)6 ja Kirde-Atlandi Keskkonnakaitse Konventsiooni Komisjoni (edaspidi OSPAR)7 piirkonna osas on riiklikud kontaktpunktid ja -andmed teada8, ent kuna laevaomanik võib taotleda vabastust näiteks Eesti sadama ja mõne Aasia riigi sadama vahel, ei pruugi sellise riigi vabastusi menetleva asutuse kontaktandmed olla Eestis vabastusi menetlevale asutusele kergesti kättesaadavad, mistõttu on vajalik, et taotleja esitab need andmed oma taotluses ise. Lõikes 2 on toodud lõikes 1 kasutatud mõiste „lähtesadam“ definitsioon antud eelnõu tähenduses, kuivõrd tegemist on seni õigusaktides määratlemata mõistega. Lähtesadam on sadam, kust pärineb selle laeva ballastvesi, millele vabastust taotletakse. Lõikes 3 on toodud lõikes 1 kasutatud mõiste „sihtsadam“ definitsioon antud eelnõu tähenduses, kuivõrd tegemist on seni õigusaktides määratlemata mõistega. Sihtsadam on sadam, mille vette soovitakse ballastvett pumbata. Lõike 4 kohaselt peavad ballastvee käitlemise kava ja väljavõte ballastvee registriraamatu kannetest olema esitatud eesti või inglise keeles. Ballastvee käitlemise kava ja ballastvee registriraamatu kandeid tehakse üldjuhul laeva töökeeles, mis ei pruugi olla eesti või inglise keel, mistõttu on vajalik sätestada antud keelenõue, et Transpordiametil oleks võimalik nimetatud dokumentide sisu menetluses hinnata. Eelnõu §-s 2 on sätestatud riskihindamiseks ja vahehindamiseks esitatavad andmed ja dokumendid. Riskihindamine on menetlus, mille käigus hinnatakse, milline on kahjulike veeorganismide ülekandumise tõenäosus ja milline on selle tagajärg ning kas vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara. Eestis on valitud riskihindamise juhistes kirjeldatud liigispetsiifilise riskianalüüsi (species- specific risk assessment) meetod, mille käigus hinnatakse eelnevalt tuvastatud sihtliikide levikut ja omadusi. Vabastuse andmise otsuste tegemise hõlbustamiseks ja ühetaolisuse saavutamiseks on HELCOM ja OSPAR loonud ühise riskihindamise tööriista (Ballast Water Exemptions Decision Support Tool, edaspidi riskihindamise tööriist) 9. Riskihindamise tööriista kasutamiseks on oluline, et tööriista oleks sisestatud andmed mõlema sadama kohta, mille vahel vabastust taotletakse. Kuigi riskihindamise tööriistas võivad taotletava sadama kohta andmed olla olemas, võib sisulise hindamise jaoks olla vaja koguda lisaandmeid. Riskihindamise läbiviimiseks kasutab Keskkonnaministeerium taotleja poolt esitatud või riigil olemas olevaid andmeid. Kui Keskkonnaministeeriumi valduses on piisavad ja asjakohased andmed riskihindamise läbiviimiseks, kasutatakse neid andmeid. Andmete täpne koosseis ja allikad peaksid selguma taotleja poolt Keskkonnaministeeriumiga soovitatavalt eelneva konsulteerimise tulemusena (vt ka selgitust eelnõu § 1 juures). Riik vastutab riskihindamise läbiviimise eest, mistõttu peab ta tagama, et andmete kogumine viiakse läbi põhjalikult ja objektiivselt vastavalt riskihindamise juhistele. Samuti peab riik kättesaadavaks tegema kogu teabe, mis tal on olemas, samuti teavitama kasutatavast 6 HELCOM - Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mille osalisteks on Taani, Eesti, Euroopa Liit, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi. https://helcom.fi/ 7 OSPAR - Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon, mille osalisteks on Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Luxemburg, Belgium, Denmark, Finland, France, Germany, Iceland, Ireland, Luxembourg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Suurbritannia ja Euroopa Liit. https://www.ospar.org/ 8 National Administration Contacts: https://maps.helcom.fi/website/ra_tool/docs/National%20Administration%20Contacts%20JHP_2021.pdf 9 Ballast Water Exemptions Decision Support Tool: https://maps.helcom.fi/website/ra_tool/ riskihindamismudelist, sihtliikidest, andmestandardist jms. Kuivõrd keskkonnauuringute ja keskkonnatingimuste osas on pädevaks asutuseks Keskkonnaministeerium, kaasatakse vabastuste andmise protsessi vajadusel ka vastavaid keskkonnaandmeid omavaid või uuringuid tegevaid ametiasutusi, riskide hindamise osas pädevaid eksperte (vt ka eelnõu § 3 lõike 1 teise lause selgitust) jmt. Käesoleval hetkel on olemas piisavad andmed Muuga sadama kohta, kus riikliku mereseire programmi käigus läbiviidava võõrliikide seire andmeid saaks kasutada riskihindamise läbiviimiseks vabastuse andmiseks laevadele, kelle Eesti-poolne sihtsadam oleks Muuga. Lisaks on Keskkonnaministeerium tellinud võõrliikide uuringud Tallinna Vanasadamas ning Paldiski Lõunasadamas. Andmeid kogutakse 2022. a jooksul ning on kasutatavad vabastuste andmiseks kuni aastani 2027. Vahehindamine on menetlus, mille viib Keskkonnaministeerium läbi MSOS § 444 lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine viiakse üldjuhul läbi vabastuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal. Sisuliselt tähendab vahehindamine riigi poolt veeproovide võtmist ja analüüsimist samas mahus ja ulatuses kui riskihindamiseks läbiviidud andmete kogumine. Lõikes 1 on sätestatud riskihindamiseks vajalikud minimaalsed andmed. Lõike 1 punkti 1 järgi on selleks lähte- ja sihtsadamate vee soolsus (täpsusega 0,1 promilli) ning punkti 2 järgi lähte- ja sihtsadamate vees esinevate sihtliikide nimekiri. Sihtliikide nimekirja osas tuleb lähtuda taotluse hetkel kehtivast sihtliikide nimistust, mis on koostatud vastavalt konventsiooni rakendamiseks vastu võetud regionaalsete juhiste nõuetele vastava sadamaseire tulemuste põhjal. Samu andmeid küsib ballastvee käitlemise vabastuste taotlemise riskihindamise käigus näiteks Soome. Juhul, kui lähte- või sihtsadama vees esineb sihtliik, loetakse, et antud sihtliik esineb kogu sadama asukohale vastavas biogeograafilises piirkonnas. Regionaalseteks juhisteks on HELCOM-i keskkonnaministrite kohtumisel (3. oktoobril 2013) ja OSPAR-i komisjoni koosolekul (24. – 28. juunil 2013) vastu võetud ühised juhised erandite andmiseks ballastvee konventsioon reegel A-4 kohaselt (Joint HELCOM/OSPAR Guidelines on the granting of exemptions under the International Convention for the Control and Management of Ships’ Ballast Water and Sediments, Regulation A-4)10 (edaspidi HELCOM/OSPAR juhised). HELCOM/OSPAR juhised on välja arendatud tuginedes IMO G7 juhistele ja ballastvee konventsiooni artikli 13 lõike 3 alusel piirkondliku koostöö tõhustamiseks Läänemere ja Kirde-Atlandi piirkonnas. Punkti 3 kohaselt peab olema esitatud või riigil olemas tõendid punktide 1–2 kohaselt esitatud andmete aluseks olnud veeproovide teostaja ja teostamise aja kohta ning kinnitus, et proovid on teostatud vastavalt nõuetekohasele metoodikale. Nõuetekohase metoodika all tuleb silmas pidada regionaalsetes juhistes (HELCOM/OSPAR) esitatud nõudeid. Lõikes 2 on toodud lõikes 1 kasutatud mõiste „sihtliik“ definitsioon antud eelnõu tähenduses, kuivõrd tegemist on seni õigusaktides määratlemata mõistega. Sihtliik on liik (nt veeorganism), mis esineb konkreetse sadama vees ja mis võib ohustada inimelu või -tervist või kahjustada keskkonda, vara või loodusvara. Sihtliikide nimistu on ajas muutuv ja kehtiv nimistu on leitav riskihindamise tööriista11 juurest. Eelnõu §-s 3 on sätestatud vabastuse taotluse menetlemise tingimused. 10 Juhised on kättesaadavad: https://helcom.fi/media/documents/Joint-HELCOM_OSPAR-Guidelines.pdf 11 Ballast Water Exemptions Decision Support Tool: https://maps.helcom.fi/website/ra_tool/ Lõike 1 esimese lause kohaselt peab Transpordiamet kontrollima talle eelnõu § 1 kohaselt vabastuse taotleja poolt taotluses esitatud andmete olemasolu ning kui andmed on olemas, edastama andmed Keskkonnaministeeriumile riskihindamise läbiviimiseks. Kuna vabastuse taotluse menetlemine on kompleksne protsess, eeldab see Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi tihedat koostööd. Teises lauses on sätestatud, et vajadusel konsulteerib Keskkonnaministeerium riskihindamisel pädeva eksperdiga. Sadamaseire sagedus ei pruugi vastata reaalsetele vajadustele (vastavalt IMO konventsiooni nõudele minimaalselt 1 kord viie aasta jooksul) ning sellest tulenevalt tuleb riskihindamisse kaasata lisateavet sihtliikide leviku kohta. See info ei pruugi antud otsustusprotsessi ajaraami silmas pidades olla Keskkonnaministeeriumile kättesaadav. Pädeva siseriikliku eksperdi kaasamine on seega teatud juhtudel vajalik, tagamaks otsuse kvaliteeti ning maandamaks teadmatusest tulenevaid riske. Ekspert peaks olema siseriiklikult aktiivselt tegutsev mere võõrliikide uurimises, soovituslikult ka rahvusvaheliselt tunnustatud ning rahvusvahelise koostöökogemusega. Lõike 2 kohaselt peab Keskkonnaministeerium konsulteerima teise riigi pädeva asutusega, kui Eestis taotletav vabastus võib mõjutada teise riigi elanike elu või tervist, keskkonda, vara või loodusvarasid. Selleks, et Keskkonnaministeerium saaks konsulteerida teise riigiga vabastuse andmise küsimuses, on eelnõu § 1 lg 1 p-s 10 esitatud nõue teise riigi ametiasutuse andmete esitamise kohta taotluses. Eestis antav vabastus kehib ainult Eesti merealal, kuna riik saab vabastuse anda vaid tema jurisdiktsiooni all olevates vetes. Veeseaduse § 70 lõike 1 kohaselt on merealaks sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd. Sellest hoolimata ei tohiks vabastust anda, kui see võib kahjulikult mõjutada teise riigi elanike elu või -tervist, keskkonda, vara või loodusvarasid, mistõttu sellise ohu ilmnemisel tuleb eelnevalt konsulteerida puudutatud riigi vastava asutusega ja jõuda koostöös järelduseni vabastuse andmise lubatavuse osas. Lõike 3 kohaselt teeb Transpordiamet vabastuse andmise või selle andmisest keeldumise kohta otsuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Tähtaeg hakkab kulgema haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) järgi siis, kui taotlus on puudusteta, ning peatub ajaks, mil Keskkonnaministeerium viib läbi riskihindamist. Haldusakti kättetoimetamine toimub HMS järgi. Eelnõu §-s 4 on sätestatud riski- ja vahehindamise tähtajad. Lõike 1 kohaselt edastab Keskkonnaministeerium riskihinnangu Transpordiametile 30 kalendripäeva jooksul § 3 lõike 1 kohaselt Transpordiameti poolt esitatud andmete kättesaamisest. Lõike 3 kohaselt on võimalik tähtaega pikendada, sest riskihindamine võib näiteks täiendavate andmete kogumise, teise riigiga konsulteerimise jmt põhjustel osutuda oodatust ajamahukamaks. Lõike 2 kohaselt edastab Keskkonnaministeerium vahehinnangu Transpordiametile 15 kalendripäeva jooksul vahehindamise läbiviimisest. Kuna vahehinnangu koostab Keskkonnaministeerium vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel või omal algatusel vajadusel muul ajal ja valdavalt riskihinnangus esitatud andmetele tuginedes, korrates veeproove, võtab vahehindamise tulemuste vormistamine eeldatavasti vähem aega kui riskihindamise tulemuste vormistamine. Lõike 3 kohaselt on võimalik tähtaega pikendada, sest ka vahehindamine võib siiski osutuda ajamahukaks. Kui vahehindamise käigus selgub, et antud vabastuse tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või loodusvara, tuleb vahehinnang edastada Transpordiametile viivitamatult. Lõike 3 kohaselt on Keskkonnaministeeriumil õigus pikendada käesolevas paragrahvis esitatud riski- ja vahehinnangu esitamise tähtaegu kuni 60 kalendripäeva võrra. Nagu juba eelpool selgitatud, võib eelkõige riskihindamine, aga ka vahehindamine kujuneda ajamahukaks, sest sõltub hindamise ajal kehtivatest keskkonnatingimustest, täiendavate uuringute vajadusest ning välisriigi sadamat või keskkonda mõjutada võival juhtumil on vajalik konsulteerida välisriigi pädeva asutusega, mille ajalist kestvust ei ole võimalik ennustada. Eelnõu §-s 5 on sätestatud vabastuse tunnistusele kantavad andmed. Tunnistusele kantakse vabastuse rakendamise ja kontrollimise aspektist vajalikud andmed. Esimese punkti kohaselt kantakse tunnistusele laeva nimi, IMO number, kutsung, kodusadama nimi ja kogumahutavus, mis on vajalikud tunnused laeva korrektseks identifitseerimiseks. Teise punkti kohaselt kantakse tunnistusele vabastuse kehtivuse aeg. Tulenevalt ballastvee konventsioonis sätestatust saab ballastvee käitlemise nõuetest vabastusi anda üksnes ajutiselt ja seetõttu on MSOS § 444 lõikes 4 sätestatud, et Transpordiamet annab laevale vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vabastuse andmise aluseks olevaks riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni. Viie aasta piir sisaldub ballastvee konventsiooni lisa reegel A-4 lõike 1 punktis 2. HELCOM-OSPAR juhistes on täpsustatud, et vabastuse saab anda kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui on ajakohased sadamas tehtud (vee)uuringud. Uuringute kehtivuse aeg algab esimese veeproovi võtmise (kevadine õitseng) kuupäevast (HELCOM-OSPAR juhiste p 2.2). Kolmanda punkti kohaselt kantakse tunnistusele vabastusega hõlmatud lähte- ja sihtsadam(ad), mille definitsioonid on toodud eelnõu § 1 lõigetes 2 ja 3. Eelnõu §-s 6 on toodud Transpordiameti nõue teavitada reederit (lõikes 1) ja Keskkonnaministeeriumit (lõikes 2) vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest viivitamatult. Lõige 1 sätestab Transpordiameti kohustuse teavitada vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest (millega peatub vabastuse kehtivus) ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest reederit viivitamatult. Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel peatub laevale antud vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras. Ballastvett tuleb käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras ka siis, kui vabastus on tunnistatud kehtetuks. Kiire teavitamise kohustus võimaldab reederil korraldada ballastvee käitlemine konventsioonis kirjeldatud nõuete kohaselt ilma põhjendamatu viivituseta ning seega vähendada vabastuse kasutamisega seotud riske. Lõige 2 sätestab Transpordiameti kohustuse teavitada Keskkonnaministeeriumit vabastuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest, kui see toimus MSOS § 444 lõike 3 punktis 1 sätestatud alusel, s.o kui vabastuse andmise tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või loodusvara. Eelduslikult peaks see info jõudma esmalt vahehindamise tulemusel või muu informatsiooni laekumise kaudu Keskkonnaministeeriumist Transpordiametini ja Transpordiamet teeb vastava menetluse algatamise või vabastuse kehtetuks tunnistamise otsuse. Sama sätte kohaselt peab Transpordiamet teavitama ka teisi samade lähte- ja sihtsadamate vahel sõitvaid reedereid, kellele on vabastus antud, ning puudutatud riikide pädevaid asutusi. Puudutatud riikide pädevad asutused peavad omakorda teavitama oma jurisdiktsiooni all sõitvaid reedereid, kellele on nende poolt vabastus antud. Selline kohustus tuleneb IMO G13 juhistest, mis käsitlevad muu hulgas hädaolukordades kasutusele võetavate meetmete tingimusi12. Muus osas lähtutakse vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimisel HMS-s sätestatud tingimustest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Määruse rakendamisel võib esineda mõju elus- ja looduskeskkonnale. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu soovitakse vältida kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumisest tulenevaid ohte inimeste elule ja tervisele, keskkonnale, varale ja loodusvaradele, neid vähendada ja need lõplikult kõrvaldada. Ballastvee käitlemisest vabastuse andmisel ning ballastvee sissepumpamisel laeva võivad sellega koos laeva sattuda ka võõrliigid ja kanduda laevast ballastvee väljapumpamisel uude kohta. Võõrliikide sattumine uude kohta võib põhjustada kahju inimeludele või -tervisele, keskkonnale, varale või loodusvaradele. Kuivõrd ballastvee vabastusele eelneb põhjalik ja rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud regionaalsetele ja IMO G7 juhistele vastav riskihinnang, on riskid võimalikult suures osas maandatud. MSOS § 444 lg 5 näeb ette, et reeder peab teavitama Transpordiametit, kui vabastuse andmise aluseks olevad andmed on muutunud. MSOS § 446 lõigete 2 ja 3 kohaselt on Transpordiametil õigus omal algatusel alustada vabastuse kehtetuks tunnistamise menetlust, millega vabastuse kehtivus peatub, ja tunnistada vabastus kehtetuks. Sellised otsused edastatakse viivitamatult laevaomanikule ja IMO-le ning vabastuse kehtivuse peatumise ajal peab laevaomanik käitlema ballastvett vastavalt ballastvee konventsioonis sätestatud nõuetele. Kirjeldatud regulatsioonid võimaldavad riigipoolset kiiret reageerimist, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole ballastvee merrepumpamine õigustatud, vähendades seeläbi eelmises lõigus kirjeldatud riske. Oluline on märkida, et kahjude tekkimise vältimiseks on ainus tõhus meede ennetus. Kui mingi võõrliik on juba meres levinud, ei ole võimalik teda sealt eemaldada. Mõju majandusele Määruse rakendamise tulemusena on teatud Eesti merealal sõitvate vabastusega hõlmatud laevade (nt kes sõidavad vaid kindlatel regulaarliinidel) omanikel võimalik vältida kulusid, mida nad muidu oleksid pidanud kandma seoses laevadel ballastvee käitlemise süsteemide hankimise ja käitamisega. Ballastvett käideldakse ballastvee konventsiooni lisa jao D reegli D- 1 või reegli D-2 kohaselt. Reegel D-1 kohaldub juhul, kui laevad vahetavad ballastvett. Kuna Läänemerel ballastvee vahetamiseks sobilikke alasid ei ole, siis Eesti merealal ei ole võimalik rakendada D-1 reeglit. Reegel D-2 kohaldub juhul, kui laevad töötlevad ballastvett. Reegli D-2 12 RESOLUTION MEPC.161(56) Adopted on 13 July 2007 GUIDELINES FOR ADDITIONAL MEASURES REGARDING BALLAST WATER MANAGEMENT INCLUDING EMERGENCY SITUATIONS (G13): https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/MEPCDocuments/MEPC .161(56).pdf rakendamiseks peavad laevad olema varustatud puhastusseadmetega. Ballastvee käitlemise meetoditeks võivad olla ballastvee vahetamine, soojendamine, filtreerimine, keemiline, UV- valgusega või magnet- ja elektriline töötlus, mis eeldavad laevaomanikelt lisakulutusi ja ümberehitusi. Laevaomanike Liidu 2017. a andmete kohaselt võib kulu suuremate reisilaevade korral (näiteks Tallinki reisilaevad) jääda vahemikku ca 1 000 000–2 000 000 eurot laeva kohta, millele lisandub seisukulu kuni 1 200 000 eurot seadmete paigaldamiseks. Selliseid kulusid tuleb teha Läänemerel sõitvatel laevadel siis, kui need ei saa või ei soovi taotleda konventsioonikohast vabastuse erandit. Seega võib Eesti laevaomanike ühekordne investeeringukulu konventsiooni nõuete rakendamiseks olla vahemikus 2 500 000–21 700 000 eurot. Nendele kuludele lisaks tuleb laevaomanikel ette näha kulud meeskonna koolitamiseks ning käitlemissüsteemide hooldamiseks. Maailma ühe suurima ballastvete käitlemise seadmeid tootva ettevõtte AlfaLaval 2016. aastal tehtud hinnangu kohaselt on uute seadmete paigaldamise kulu ülemaailmselt ligikaudu 12 miljardit eurot. See arvutus on tehtud ligikaudu 35 000 laeva kohta, mis selliseid seadmeid vajavad. Selle hinnangu kohaselt oleks keskmine kulu ühe laeva kohta ballastvete käitlemise seadmete paigaldamiseks ligikaudu 342 000 eurot.13 Seega võib ballastvee käitlemise kohustusest vabastamist võimaldaval määrusel olla positiivne mõju Eesti merealal sõitvate laevade omanikele ja seeläbi majandusele, sest laevaomanikud saavad oma vahendeid kasutada muudel majanduslikel eesmärkidel, eriti käesoleva määruse eelnõu ettevalmistamise ajal esineva COVID-19 pandeemia valguses. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Transpordiameti töökoormus suureneb eelnõuga kirjeldatud vabastuse taotluste menetlemise, vabastuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluste läbiviimise kohustuse ning riigilõivu kogumisega, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa muutusi töökorralduses, sest eeldatavalt ei ole vabastust taotlevaid laevaomanikke palju. Keskkonnaministeeriumi töökoormus suureneb eelnõuga kirjeldatud vabastuse taotluste aluseks olevate riski- ja vahehindamise menetluste läbiviimise ja vajadusel välisriikide pädevate asutustega konsulteerimise kohustusega, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa muutusi töökorralduses. Seega on mõju Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele väheoluline. Juhul, kui ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmise tulemusel satub ohtu inimelu või - tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või loodusvara, võib see tähendada vajadust kasutada riigi ressursse sellise ohu tõrjumiseks, juba realiseerunud mõju vähendamiseks ja mõju realiseerumisega seotud kahjude kandmiseks. Sellise mõju realiseerumist ja vajaminevate ressursside täpset iseloomu ja mahtu on võimatu ette määratleda. Kuna ballastvee konventsiooni kohaselt ei ole ballastvee käitlemine nõutav näiteks laeva ohutuse tagamiseks hädaolukorras või elu päästmiseks merel, laeva reostusjuhtumite vältimiseks või vähendamiseks, siis võib kirjeldatud mõju tekkida ka sõltumata eelnõuga kavandatava määruse rakendamisest. 13 Seletuskiri laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni ühinemise seaduse eelnõu juurde: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/65fc0940-6060-4d21-8780- 75d628de6fdd/Laevade%20ballastvee%20ja%20selle%20setete%20kontrolli%20ning%20k%C3%A4itlemise% 202004.%20aasta%20rahvusvahelise%20konventsiooniga%20%C3%BChinemise%20seadus 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel võivad laevaomanikud taotleda vabastust, mis toob kaasa tegevused Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt ning riigilõivude laekumised. Transpordiamet peab menetlema vabastuse taotlusi, vajadusel peatama vabastuse kehtivuse või vabastusi kehtetuks tunnistama. Keskkonnaministeerium peab teostama riski- ja vahehindamisi ning vajadusel konsulteerima teiste riikide pädevate asutustega vabastuste lubatavuse teemal. Riigilõivuseaduse § 1911 kohaselt tuleb laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 250 eurot. Riigilõivu kogub Transpordiamet ühekordselt, st tunnistuse väljastamise eest täiendavalt riigilõivu ei võeta. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside raames. Vahehindamisega seotud riigi kulusid on hetkel keeruline täpselt ette määratleda, sest need sõltuvad antud vabastustest (kui vabastusi ei ole antud, ei ole vajalik ka vahehindamisi teha), ent näiteks 2021. aastal teostatud veeuuringute hind kahe sadama kohta oli ca 30 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Keskkonnaministeerium koostas eelnõu märkusteta eelnõude infosüsteemi vahendusel. Eelnõule esitasid märkusi Transpordiamet ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Märkused ja eelnõu koostaja seisukohad on kajastatud seletuskirja lisas. Eesti Laevaomanike Liit ja Keskkonnaamet arvamust ei avaldanud. Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu Seletuskirja lisa Kooskõlastamisel laekunud märkuste ja arvamuste arvestamine Märkuste/ettepanekute esitaja Selgitus Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Paragrahv 3 esimese punkti järel lisada uus Arvestatud osaliselt. punkt: Keskkonnaministeerium konsulteerib Eelnõu § 3 lg 1 on täiendatud lausega: riskihindamise protsessi läbiviimisel pädeva „Vajadusel konsulteerib eriala eksperdiga, kes hindab, millisel määral Keskkonnaministeerium riskihindamisel mõjutab taotletav vabastus negatiivselt Eesti pädeva eksperdiga.“ Seletuskirja on riigi elanike elu või tervist, vara või täiendatud vastava selgitusega. loodusvarasid. Absoluutne kohustus konsulteerida igas Põhjendus: Sadamaseire sagedus ei pruugi riskihindamise menetluses pädeva vastata reaalsetele vajadustele (vastavalt IMO eksperdiga ei ole põhjendatud, sest teatud konventsiooni nõudele minimaalselt 1 kord viie juhtudel ei ole konsulteerimine vajalik. aasta jooksul) ning sellest tulenevalt tuleb Näiteks ei ole konsulteerimine vajalik, kui hindamisse kaasata lisateavet sihtliikide leviku ühe reederi poolt on taotletud vabastust ja riik kohta. See info ei ole aga antud otsustusprotsessi on teostanud riskihindamise konkreetsete ajaraami silmas pidades lähte- ja sihtsadamate suhtes ning vahetult Keskkonnaministeeriumile kättesaadav. Pädeva sellele järgnevalt esitab vabastuse taotluse eksperdi kaasamine on vajalik sõltumata mõni teine reeder täpselt samade lähte- ja otsusest (so. ballastvee käitlemise erandi sihtsadamate vahel sõitmiseks. Eksperdi lubamisel/mittelubamisel), selleks et tagada kaasamine toimub haldusmenetluse otsuse kvaliteet ning maandada teadmatusest seadustiku (HMS) tingimuste raames ning on tulenevaid riske. Pädev ekspert peab olema riigile täiendav kulu (HMS § 39 lg-d 4 ja 6), aktiivselt tegutsev mere võõrliikide uurimises, mistõttu eksperdi igakordne kaasamine peab ta peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud ning olema põhjendatud ja lähtuma iga konkreetse tal peab olema ette näidata suur rahvusvaheline menetluse objektiivsetest asjaoludest. koostöö kogemus. Riik vastutab riskihindamise läbiviimise eest, mistõttu peab ta tagama, et andmete kogumine viiakse läbi põhjalikult ja objektiivselt vastavalt riskihindamise juhistele ning menetlusse on vajadusel kaasatud kõiki vajalikke pädevaid asutusi ja eksperte. Kuivõrd keskkonnauuringute ja keskkonnatingimuste osas on pädevaks 1 asutuseks Keskkonnaministeerium, kaasab Keskkonnaministeerium riskihindamise protsessi vajadusel vastavaid keskkonnaandmeid omavaid või uuringuid tegevaid ametiasutusi, riskide hindamise osas pädevaid eksperte jmt. Transpordiamet 1) Peaksime seletuskirjas viitama ka G13 Arvestatud osaliselt. Viidatud juhiste p-s juhistele (MEPC.161(56)). EN § 6 lg 2 – kui 10.5. kirjeldatud vabastuste kehtetuks ilmneb, et on oht ja vabastused tuleb tühistada, tunnistamise alus on sätestatud tuleb kindlasti teavitada laevaomanikku ja meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 446 lg üldust ka vastavalt juhistele G7 2 punktis 3, seega kehtetuks tunnistamise (MEPC.289(71)) – menetluse algatamine toimub MSOS järgi. Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt teavitab 10.4 An exemption granted under regulation A- Transpordiamet reederit vabastuse kehtetuks 4 of the Convention may need to be tunnistamise menetluse algatamisest ja withdrawn where the actual risk associated with vabastuse kehtetuks tunnistamisest a voyage has increased substantially since viivitamatult. the risk assessment was conducted. This would include emergency situations such as Eelnõu § 6 lg 2 lõppu on täiendatud järgmise outbreaks, incursions, infestations, or lauseosaga: „teisi samade lähte- ja proliferations of populations of harmful aquatic sihtsadamate vahel sõitvaid reedereid, kellele organisms and pathogens (e.g. harmful algal on vabastus antud, ning sellest puudutatud blooms) which are likely to be taken up in riikide pädevaid asutusi.“ ballast water (regulation C-2 of the Convention). Seletuskiri täiendatud eelnõu § 6 lõike 2 täiendust puudutava selgitusega ja viitega 10.5 When a port State notifies mariners of IMO G13 juhistele. areas under its jurisdiction where ships should not uptake ballast water due to an emergency or other high risk situation, all exemptions should be withdrawn from ships that take up ballast water in the defined area. In such circumstances the shipowners or operators should be notified of the decision to withdraw the exemption as soon as possible. 10.6 The Guidelines for additional measures regarding ballast water management including emergency situations (G13), adopted by resolution MEPC.161(56), provide guidance to rapidly identify appropriate additional measures whenever emergency situations occur in relation to ballast water operations. 2) HELCOM/OSPAR tool veebilink tuleks Arvestatud. Seletuskirja leheküljel 4 on seletuskirjale lisada. HELCOM/OSPAR tool’i veebilink olemas. Veebilink lisatud täiendavalt ka leheküljele 3 eelnõu §-i 2 selgituse juurde. 3) SE lk 4 tuleb lisaks HELCOM/OSPAR Arvestatud. Seletuskiri täiendatud viitega juhistele viidata kindlasti ka G 7 juhistele, kuna G7 juhistele. võib juhtuda, et IMO täiendab oma juhiseid, kuid HELCOm ei jõua enda omi kaasajastada. 2 4) SE § 3 lg 3 osas on HMS enne lühendina Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud kirjutatud ja lõigu lõpus on alles lühend avatud. vastavalt märkusele. 5) SE § 3 lg 2 osas võiks lisada, et selleks, et Arvestatud. Seletuskiri täiendatud vastavalt saaksime teise riigiga kaaluda vabastuse märkusele. andmist, on taotluse andmete osas esitatud nõue teise riigi ametiasutuse andmete kohta EN § 1 lg 1 p 10. 6) SE § 6 lg 1 – „sätestab Transpordiameti Mittearvestatud. MSOS § 446 lõike 3 kohustuse teavitada vabastuse kehtetuks kohaselt peatub laevale antud vabastuse tunnistamise menetluse algatamisest“ – kehtivus vabastuse kehtetuks tunnistamise kehtetuks tunnistamine on otsus, ma arvan, et menetluse algatamisel. Seega on menetluse „algatamine“ ei ole siin asjakohane. See otsus algatamine oluline ajahetk ja sellest tuleks tehakse viivitamata. Saab teavitada kehtetuks lähtuda ka Transpordiameti tunnistamise aluseks oleva teabe laekumisest. teavitamiskohustuse puhul. Eeldatavasti algatatakse menetlus koheselt kehtetuks tunnistamise aluseks oleva teabe laekumisel. 7) SE mõju looduskeskkonnale on väärtuste Arvestatud. Seletuskiri läbivalt parandatud hierarhia vaja üle vaadata nii nagu EN: „..ohte vastavalt märkusele. keskkonnale, inimeste tervisele, varale ja...“ – alati algab: inimese elu, tervis ja siis keskkond, vara jne. Sama viga kordub sealt edasi veel. 8) SE lk 7 alguses – kindlasti viidata ka IMO G Arvestatud. Seletuskiri täiendatud vastava 7 juhistele. viitega. 9) – SE lk 8 alguses kirjaviga „teldatavalt“. Arvestatud. Seletuskiri parandatud. 10) SE punkti 4 lõpus võiks ka mainida, et Mittearvestatud. Sellised andmed riigil peamiselt ballastvee kaudu levivate võõrliikide puuduvad. tekitatav kahju on hinnatud.... kui meil on selliseid andmeid. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel