Teie 02.12.2021 nr 26-4/2021/7140
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie 10.01.2022 nr 8-2/7433
[email protected]
Kooskõlastuskiri
Austatud Andres Sutt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud avalikule konsultatsioonile Eesti riikliku
tehisintellekti alase tegevuskava ehk kratikava aastateks 2022-2023.
Edastasime kratikava tutvumiseks ka Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) ning märgime, et
allpool toodud tähelepanekud hõlmavad ühtlasi RIKi tagasisidet.
Esitame kratikava kohta järgmised tähelepanekud:
1. Tegevuse 1.15 tulemusena (lk-l 15) on nimetatud paindlike ja mahult piisavate
rahastusvõimaluste tagamine andmeteaduse projektide läbiviimiseks ja kasutuselevõtuks.
Meede viitab rahastusallikana SF tõukefondidele. Vaatamata sellele, et SF rahastus on
tänuväärne võimalus projektide rahastamiseks, märgime, et see ei pruugi olla piisav ning
paindlik innovaatilise kratitehnoloogia kasutusele võtmisel. Seetõttu teeme ettepaneku
kaaluda ka püsivaid sihtotstarbelisi vahendeid riigieelarves (rahastusmudelina kindel protsent
riigi alusstrateegiliste vajaduste katteks – s.o teenuste haldus, andmehaldus, riskihaldus).
Kratikava vaates oleks eriti oluline selline ressursikatte olemasolu esmavajalik andmehalduse
ja andmekvaliteedi protsesside tagamiseks.
2. Täiendavalt märgime, SF vahendid on hea lahendus rahastuse jagajale, kuid väga keeruline
taotlejale, kui jäetakse sisse varasemad SF taotlemise nõuded. Kratitehnoloogia
klassifitseerub kui innovatsioon, mis tähendab, et suur hulk katseid ei lõppe esialgsete
hüpoteeside kohaselt. Sellest tulenevalt on ka rahastuse taotlejal keeruline garanteerida
tulemust sellises vormis, nagu tänased SF reeglid seda nõuavad. Siinkohal tuleks leida
lahendus, nt vaheetappidel põhinev progresseeruv rahastamismudel (väljamaksed toimuvad
vaheetapi hindamisel nn „Ajujaht“ meetodil, kus nõrkade tulemuste korral rahastus peatatakse
ja taotleja langeb välja). Täiendavalt aitaks ka rahastusotsuse eesmärkide muutmise
võimaldamine, kui töö käigus selguvad uued võimalused ja vajadused. Lisaks tuleks leida
lahendus SF rahastuse suurendamiseks, kui esialgsed saavutused on märkimisväärsed ja SF
taotleja soovib sama partneriga järgmist sammu teha.
3. Väljakutsena on rõhutatud mh riigiasutuste vajadust saada tuge krattide arendamisel ja
haldamisel. Kas väljapakutud lahendused sisaldavad ka võimekust kaasata ülikoolide ja
erasektori eksperte? Siinkohal oleks kasu juhistest, kuidas selline kaasamine võiks välja näha,
sh tavalisest riigihankest siin tõenäoliselt ei piisa ning abiks oleks innovatsioonihanke
kaasamise mall ja protseduurijuhis.
4. Toetame krattide arenduseks mõeldud oivakeskuse ideed (tegevus 1.7) ning täiendavalt
toome välja, et oivakeskuse kontseptsiooni puhul tuleks kohe mõelda ka nn kiirendi loomisele
(sarnane ettevõtluskiirendile, Innotiimi projektile), kus riigiasutused saavad taotleda kiirendi
abi oma probleemi lahendamiseks ja teiselt poolt ettevõtjad saavad pakkuda oma lahendusi
(nn sobitamisprogramm). Kiirendit läbides peaks kaasatud olema nii eraettevõtjad kui ka
ametnikud, kes ühiselt aitaks probleemile lahendust leida. Viimasest tekib ka rahastusvajadus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
riigiasutustele, sest kratikiirendis ei saa teha asju poole kohaga. Seega tuleb võimaldada
rahastus ka riigitöötajale asendaja leidmiseks. Kiirendiprogrammi läbimisel saavad olulisi
kogemusi ja teadmisi nii ametnikud kui ettevõtjad, kes saavad konkreetseid probleeme
lahendada. Oluline on ka leida lahendus kuidas kiirendist väljuva lahenduse autoriõigused
jagunevad, et riik saaks loodud lahenduse hiljem kasutusele võtta ning vajadusel edasi
arendada.
5. Leiame, et teostuse toetamise meetme all tuleks suurendada eelarvet just kompetentsi ja
võimekuse parendamise (1.10, 1.11) tegevuste tarvis. Olulist rolli mängivad siin nii riigisektori
nn mentorprogrammid (asutuste poolt, kes on juba midagi saavutanud) ning ka erasektori
poolsed mentorprogrammid, et jagada teadmist ja kogemust kratilahenduste loomisel. Selline
sihtotstarbeline rahastamine ühelt poolt toetaks neid ettevõtteid, kes on juba midagi
saavutanud, aga samas ei ole leidnud veel oma krattidele rahastust. Teisalt toetaks see
üldisemalt kogemuste vahetamist erasektori ja riigisektori vahel. Koolituse, häkatoni või muu
piloodi käigus leitud uus lahendus probleemile tekitab olukorra, kus saab kasutada PPP
võimalusi. Kasu saaksid siit mõlemad pooled - nii era-, kui riigisektor. Paraku ei ole 160 000
eur siinkohal piisav summa (nagu ette nähtud tegevus 1.11 juures).
6. Viimaks toome välja, et kratikavas ei ole käsitletud erasektorile suunatud inimkeskse ja
usaldusväärse tehisintellekti nõuete täitmise toetamiseks suunatud tegevusi, mis aitaksid
erasektoril mh ette valmistuda ELi AI määruse rakendamiseks. Soovitame seda aspekti
kindlasti arvesse võtta, kui kaardistatakse ettevõtete vajadused ja väljakutsed tehisintellekti
lahenduste arendamisel ja kasutuselevõtul ning kujundatakse terviklik poliitikasekkumine
erasektori tehisintellekti enama kasutuse toetamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Marleen Kippar 680 3102
[email protected]