dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. jaanuar 2022
Viit
26-4/2021/179
Registreeritud
10. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
26/S Digiarengu (sh küberturvalisuse) korraldamine
Sari
26-4/S Digiarengu koordineerimisega seotud dokumendid (s.h IT vahendite eraldamise, digiriigi strateegia- ja arengukava) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
26-4/2021
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond)

Failid

  • 📎8-27433 10.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc326 KB

Sisu (failidest)

Teie 02.12.2021 nr 26-4/2021/7140 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 10.01.2022 nr 8-2/7433 [email protected] Kooskõlastuskiri Austatud Andres Sutt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud avalikule konsultatsioonile Eesti riikliku tehisintellekti alase tegevuskava ehk kratikava aastateks 2022-2023. Edastasime kratikava tutvumiseks ka Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) ning märgime, et allpool toodud tähelepanekud hõlmavad ühtlasi RIKi tagasisidet. Esitame kratikava kohta järgmised tähelepanekud: 1. Tegevuse 1.15 tulemusena (lk-l 15) on nimetatud paindlike ja mahult piisavate rahastusvõimaluste tagamine andmeteaduse projektide läbiviimiseks ja kasutuselevõtuks. Meede viitab rahastusallikana SF tõukefondidele. Vaatamata sellele, et SF rahastus on tänuväärne võimalus projektide rahastamiseks, märgime, et see ei pruugi olla piisav ning paindlik innovaatilise kratitehnoloogia kasutusele võtmisel. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda ka püsivaid sihtotstarbelisi vahendeid riigieelarves (rahastusmudelina kindel protsent riigi alusstrateegiliste vajaduste katteks – s.o teenuste haldus, andmehaldus, riskihaldus). Kratikava vaates oleks eriti oluline selline ressursikatte olemasolu esmavajalik andmehalduse ja andmekvaliteedi protsesside tagamiseks. 2. Täiendavalt märgime, SF vahendid on hea lahendus rahastuse jagajale, kuid väga keeruline taotlejale, kui jäetakse sisse varasemad SF taotlemise nõuded. Kratitehnoloogia klassifitseerub kui innovatsioon, mis tähendab, et suur hulk katseid ei lõppe esialgsete hüpoteeside kohaselt. Sellest tulenevalt on ka rahastuse taotlejal keeruline garanteerida tulemust sellises vormis, nagu tänased SF reeglid seda nõuavad. Siinkohal tuleks leida lahendus, nt vaheetappidel põhinev progresseeruv rahastamismudel (väljamaksed toimuvad vaheetapi hindamisel nn „Ajujaht“ meetodil, kus nõrkade tulemuste korral rahastus peatatakse ja taotleja langeb välja). Täiendavalt aitaks ka rahastusotsuse eesmärkide muutmise võimaldamine, kui töö käigus selguvad uued võimalused ja vajadused. Lisaks tuleks leida lahendus SF rahastuse suurendamiseks, kui esialgsed saavutused on märkimisväärsed ja SF taotleja soovib sama partneriga järgmist sammu teha. 3. Väljakutsena on rõhutatud mh riigiasutuste vajadust saada tuge krattide arendamisel ja haldamisel. Kas väljapakutud lahendused sisaldavad ka võimekust kaasata ülikoolide ja erasektori eksperte? Siinkohal oleks kasu juhistest, kuidas selline kaasamine võiks välja näha, sh tavalisest riigihankest siin tõenäoliselt ei piisa ning abiks oleks innovatsioonihanke kaasamise mall ja protseduurijuhis. 4. Toetame krattide arenduseks mõeldud oivakeskuse ideed (tegevus 1.7) ning täiendavalt toome välja, et oivakeskuse kontseptsiooni puhul tuleks kohe mõelda ka nn kiirendi loomisele (sarnane ettevõtluskiirendile, Innotiimi projektile), kus riigiasutused saavad taotleda kiirendi abi oma probleemi lahendamiseks ja teiselt poolt ettevõtjad saavad pakkuda oma lahendusi (nn sobitamisprogramm). Kiirendit läbides peaks kaasatud olema nii eraettevõtjad kui ka ametnikud, kes ühiselt aitaks probleemile lahendust leida. Viimasest tekib ka rahastusvajadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 riigiasutustele, sest kratikiirendis ei saa teha asju poole kohaga. Seega tuleb võimaldada rahastus ka riigitöötajale asendaja leidmiseks. Kiirendiprogrammi läbimisel saavad olulisi kogemusi ja teadmisi nii ametnikud kui ettevõtjad, kes saavad konkreetseid probleeme lahendada. Oluline on ka leida lahendus kuidas kiirendist väljuva lahenduse autoriõigused jagunevad, et riik saaks loodud lahenduse hiljem kasutusele võtta ning vajadusel edasi arendada. 5. Leiame, et teostuse toetamise meetme all tuleks suurendada eelarvet just kompetentsi ja võimekuse parendamise (1.10, 1.11) tegevuste tarvis. Olulist rolli mängivad siin nii riigisektori nn mentorprogrammid (asutuste poolt, kes on juba midagi saavutanud) ning ka erasektori poolsed mentorprogrammid, et jagada teadmist ja kogemust kratilahenduste loomisel. Selline sihtotstarbeline rahastamine ühelt poolt toetaks neid ettevõtteid, kes on juba midagi saavutanud, aga samas ei ole leidnud veel oma krattidele rahastust. Teisalt toetaks see üldisemalt kogemuste vahetamist erasektori ja riigisektori vahel. Koolituse, häkatoni või muu piloodi käigus leitud uus lahendus probleemile tekitab olukorra, kus saab kasutada PPP võimalusi. Kasu saaksid siit mõlemad pooled - nii era-, kui riigisektor. Paraku ei ole 160 000 eur siinkohal piisav summa (nagu ette nähtud tegevus 1.11 juures). 6. Viimaks toome välja, et kratikavas ei ole käsitletud erasektorile suunatud inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti nõuete täitmise toetamiseks suunatud tegevusi, mis aitaksid erasektoril mh ette valmistuda ELi AI määruse rakendamiseks. Soovitame seda aspekti kindlasti arvesse võtta, kui kaardistatakse ettevõtete vajadused ja väljakutsed tehisintellekti lahenduste arendamisel ja kasutuselevõtul ning kujundatakse terviklik poliitikasekkumine erasektori tehisintellekti enama kasutuse toetamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Marleen Kippar 680 3102 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →