dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. jaanuar 2022
Viit
2-2/21-0487/7378
Registreeritud
10. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0487
Vastutaja
Natalja Rüütel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎10 01 2022 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu.asice70 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 10.12.2021 nr 2-2/21-0487/7378 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 10 . 01 .202 2 nr 4/ 5 Arvamuse avaldamine välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Andres Sutt ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta . Kaubanduskoda ei ole eelnõule vastu ja mõistab vajadust luua Eestis õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestorid soovivad teha välisinvesteeringuid eelnõu kohaldamisalas määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulistesse sihtettevõtjatesse . Samas näeme eelnõus mitmeid probleemseid kohti , millele järgnevalt tähelepanu juhime . 1. Sihtettevõtja mõiste 1.1. K ahesuguse kasutusega kaup a tootev ettevõtja Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt on sihtettevõtjaks ettevõtja, kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 11 1 . peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja . Kaubanduskoja hinnangul ei ole viidatud säte piisavalt selge, et saada üheselt aru, millised ettevõtjad on loakohustusega ja millised mitte . Eelkõige jääb ebaselgeks, kas loakohustusega on ettevõtja, kes kunagi on tootnud või tarninud viidatud sättes nimetatud kaupa , omab praegu sellist võimekust või üksnes ettevõtja, kel on välisinvesteeringu tegemise ajal kehtiv leping riigiasutusega. Kaubanduskoja hinnangul võiks loakohustusega hõlmata üksnes need ettevõtjad, ke llel on välisinvesteeringu tegemise aja l kehtiv leping riigiasutusega. Sellist tõlgendust toetab ka seletuskiri (lk 29), kus on toodud välja, et loakohustusega on just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks. Lisaks võiks viidatud säte võtt a arvesse asjaolu, kui suu re osa moodustab kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele sihtettevõtja käibest. Näiteks kui ettevõtja käibest moodust ab kahesuguse k asutusega kauba müük riigiasutus e le 0,1 protsenti, siis on küsitav, kas sellisel peab välisinvestoril olema kohustus taotleda välisinvesteeringu luba. Kaubanduskoja hinnangul võiks kaaluda selliste olukordade jaoks erisuse kehtestamist, et sellistel juhtudel ei ole vaja luba taotleda. Ilma erisuseta võib tekkida risk, et väheneb selliste ettevõtjate huvi sõlmida riigiasutusega lepinguid seoses kahesuguse kasutuse kaubaga. Kaubanduskoja ettepanek : Palume Eelnõu § 4 lg 1 p 3 sõnastust täiendada selliselt, et sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal kehtiv leping Eesti riigiasutusega. Viidatud sätte võiks sõnastada järgmiselt: „(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on: 3) ettevõtja, kellel on Eesti riigiasutusega kehtiv leping toota või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 11 1 . peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja; „ Lisaks palume kaaluda ettepanekut kaotada loa nõue olukordades, kus riigiasutusele müüdava kahesuguse kasutusega kaup moodusta b sihtettevõtja käibest väikese osa (nt alla 10 protsendi) . 1.2. Riigi osalusega äriühing Eelnõu § 4 lg 1 p 2 kohaselt on sihtettevõtjaks riigi osalusega äriühing ehk aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa. Kaubanduskoja hinnangul puudub vajadus lugeda sihtettevõtjaks kõiki riigi osalusega äriühinguid. Kui riigi osalusega äriühing on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline, siis on selline äriühing eelnõu kohaselt mõne muu punkti alusel sihtettevõtja. Ja kui riigi osalusega äriühing ei ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline, siis ei peaks eelnõu sellisele äriühingule kohalduma. Kui riigi osalusega äriühingut lugeda sihtettevõtjaks, siis võib kaasneda sellega risk , et Eesti riik võib edaspidi osta paljudes äriühingutes näiteks ühe aktsia või osa, mille tulemusena muutub selline äriühing sihtettevõtjaks isegi siis, kui äriühing ei ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline . Kuigi seletuskirjas (lk 27) on toodud välja, et vastavalt Eesti Vabariigi osaluspoliitika põhimõtetele lähtub Vabariigi Valitsus äriühingutes osalemise otsustamisel peamistest eesmärkidest, milleks on avaliku teenuse osutamine (avalikust huvist lähtuv eesmärk), strateegilise huvi kaitsmine (strateegiline eesmärk) ja täiendava tulu teenimine (finantseesmärk), siis ei takista ükski õigusakt seda, et Eesti riik ostaks näiteks ühe aktsia igas Tallinna börsil noteeritud äriühingu s , muutes seeläbi kõik börsiettevõtted sihtettevõtjateks . Juhime tähelepanu sellele, et ka Lä tis, Leedus ja Soomes ei ole riigi osalusega äriühingud eraldiseisva välisinvesteeringute kontrolli regulatsioonis välja toodud . Kaubanduskoja ettepanek: Jätta Eelnõust välja § 4 lg 1 p 2. 1.3. Sihtettevõtj a kriteeriumite täitmine Eelnõu § 4 lg 1 sisaldab loetelu ettevõtjatest, keda loetakse eelnõu kohaselt sihtettevõtjaks. Soovime teada, kas sihtettev õtja loetelu tuleb vaadata välisinvesteeringu tegemise ajal või ka hiljem. Näiteks kui välisinvestor omandab osaluse internetis ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja s , kelle vastava tegevusega seotud käive eelneval kalendriaastal oli miljon eurot , siis sellisel juhu l ei ole eelnõu kohaselt tegemist sihtettevõtjaga ning välisinvesteeringu luba ei pea taotlema. Kui selle ettevõtja käive suureneb näiteks kolme aastaga kolme miljoni euroni, kuid välisinvestor ei ole uut välisinvesteeringut teinud, kas sellisel juhul tuleb hiljem välisinvesteeringu luba taotleda. Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirjas täpsustada, kas välisinvestor peab taotlema välisinvesteeringu luba, kui välisinvesteeringu tegemise ajal ei olnud ettevõtja sihtettevõtja , kuid ettevõtja muutus sihtettevõtjaks näiteks kolm aastat pärast välisinvesteeringu tegemist. Kaubanduskoja hinnangul ei peaks sihtettevõtja määratlemine toimuma tagantjärele, vaid üksnes välisinvesteeringu tegemise hetkel. 2 . Välisinvesteeringu loa taotlemisega seotud info konfidentsiaalsus Eelnõu § 5 lg 2 alusel on loakohustusliku välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. Sellest tulenevalt on väga oluline, et loa taotlemisega seotud info on konfidentsiaalne ning kolmandatel isikutel ei tohi olla võimalust saada infot isegi selle kohta, et välisinvestor on taotlemas välisinvesteeringu luba. Leiame, et konfidentsiaalsuse tagamine on vajalik ka olukorras, kus välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline pöördub enne loa taotlemist või loamenetluses TTJA poole selgituse saamiseks või nõu küsimiseks, kas välisinvesteering on loakohustuslik. Sellistel juhtudel ei tohi tekkida olukorda, kus näiteks TTJA dokumendiregistrist on näha, et välisinvestor või muu isik on pöördunud TTJA poole seoses loa taotlemisega. Seega ei tohiks TTJA avaldada enne loa menetluse algust ega loamenetluse ajal ühtegi infokildu, mis võiks viidata välisinvesteeringu tegemisele. Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirjas selgitada, milliste meetmete abil on tagatud, et loamenetlusega ja sellele eelnenud nõustamisega seotud teave ei ole avalikkusele kättesaadav. Õigusselguse tagamiseks võiks eelnõusse lisada ka sätte, mis paneb TTJA- le konfidentsiaalsuse tagamise kohustuse. 3 . Börsil noteeritud väärtpaberitega seotud erisus Eelnõu § 5 lg 3 näeb ette erisuse, mis ei keela väärtpaberite avaliku pakkumise või seeriatena väärtpaberitehingute, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute läbiviimist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks ning välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust. Kaubanduskoda peab börsil noteeritud väärtpaberitega seotud erisuse kehtestamist igati mõistlikuks ja vajalikuks. Samas jääb meile viidatud sättes ebaselgeks, millised on välisinvestori ja ka sihtettevõtja õigused ja kohustused sel perioodil, kui välisinvestor ei ole veel saanud välisinvesteeringu luba. Näiteks jääb ebaselgeks, kas välisinvestoril on õigus saada dividende sel perioodil. Meie hinnangul ei ohusta dividendide saamine Eesti julgeolekut ega avaliku korda, kui välisinvestor ei osalenud hääletamisel dividendide maksmise üle. Õigusselguse tagamiseks tuleks viidatud sättes võimalikult konkreetselt välja tuua, mis on lubatud ja mis keelatud. Meie hinnangul piisab sellest, kui keelata välisinvestoril kasutada viidatud perioodil üksnes hääleõigust, kuid näiteks dividendide saamise õigus võiks tal olemas olla. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta § 5 lg 3 sõnastust selliselt, et välisinvestor ei tohi kuni välisinvesteeringu loa saamiseks kasutada hääleõigust, kuid muid õiguseid võib ta kasutada. Kui eelnõu koostajad peavad vajalikuks veel keelata teatud õiguseid, siis tuleks need õigused võimalikult konkreetselt sättes välja tuua. 4 . Välisinvesteeringu loa taotlemine Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt peab välisinvestor esitama välisinvesteeringu loa saamiseks TTJA- le elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega eelnõu §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist. Peame positiivseks, et dokumentide edastamise toimub elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu. Samas jääb meile ebaselgeks, kas ja kuidas on välisinvestorile tagatud ligipääs sellele infosüsteemile, kui välisinvestor ei ole e-resident. Leiame, et süsteemi sisenemine peab olema välisinvestori jaoks võimalikult lihtne. Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, kuidas on välisinvestoril võimalik siseneda infosüsteemi. 5 . Välisinvesteeringu loa kohta selgituste ja nõu küsimine Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt võib välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline enne välisinvesteeringu loa taotlemist või loamenetluses pöörduda TTJA poole selgituste saamiseks, samuti küsida TTJA- lt nõustamist, kas välisinvesteering on loakohustuslik. Kaubanduskoda peab igati positiivseks, et eelnõu võimaldab TTJA- lt küsida selgitusi ja nõustamist välisinvesteeringu loa taotlemise kohta. Samas jääb meile ebaselgeks, milline on nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus. Näiteks kui välisinvestor küsib TTJA- lt , kas välisinvesteering on kohustuslik ja saab vastuse, et see pole kohustuslik, kuid hiljem selgub, et välisinvestor oleks pidanud loa taotlema, siis kas ja milline õiguslik tagajärg järgneb sellisele olukorrale. Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirjas rohkem lahti kirjutada, mis on TTJA poolse nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus ning mis tagajärjed saabuvad olukordades, kus välisinvestor on TTJA selgitustest lähtunud, kuid hiljem osutuvad need seadusevastaseks. 6. Taotluse menetlemise tähtaeg Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt kestab välisinvesteeringu loa taotluse menetlemine 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse esitamisest . Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt võib TTJA v älisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäeva võrra. Seega võib menetlus kokku aega võtta kuni 120 päeva. Peame väga oluliseks, et TTJA menetleks taotlusi võimalikult kiiresti. See on tähtis nii välisinvestori kui ka osalust müüva isiku jaoks. Seetõttu leiame, et TTJA peaks suutma 30 päevaga taotluse ära menetleda. N õustume, et teatud erandlikel juhtudel võib TTJA vajada pikemat tähtaega. Samas eelnõu praegune sõnastus võimaldab TTJA-l sõltumata põhjusest pikendada menetlustähtaega 90 päeva võrra. Me ei pea sellist lahendust mõistlikuks. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta eelnõu § 9 lg 3 sõnastust selliselt, et TTJA-l on õigus tähtaega pikendada 90 päeva võrra üksnes mõjuval põhjusel ning korraga mitte enam kui 30 päeva võrra . 7. Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumine Eelnõu § 11 lg 2 kohaselt keeldub TTJA välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda . Kaubanduskoja hinnangul on see säte sõnastatud liiga üldiselt ning seetõttu ei pruugi välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osapool saada aru, kas loa taotlemise korral TTJA annaks loa või keelduks sellest. Eelkõige tekitab segadust see, et TTJA keeldub loa andmisest ka siis, kui see võib ohustada Eesti avalikku korda. Põhjus peitub selles, et avaliku korra mõiste on väga lai ja raskesti defineeritav. Seega ei taga see säte osapooltele ettenähtavust ning see võib omakorda avaldada negatiivset mõju välisinvesteeringutele ja laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonnale. Leiame, et eelnõus tuleks oluliselt konkreetsemalt välja tuua, millistel juhtudel keeldub TTJA loa andmisest. Kaubanduskoja ettepanek: Palume muuta eelnõu § 11 lg 2 sõnastust konkreetsemaks, et oleks kõigile paremini arusaadavam, millistel juhtudel keeldub TTJA loa andmisest. Kaubanduskoja hinnangul muutuks sättest arusaamine oluliselt selgemaks juba siis, kui jätta sättest välja viide avalikule korrale. 8 . Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine 8 .1. Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine uute asjaolude ilmnemisel Eelnõu § 12 lg 2 on sätestatud järgmiselt: „ (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui: 1) taotleja ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust ; 2) taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad; 3) ilmnevad uued asjaolud, millest teadmise või mille olemasolu korral loa menetluses oleks selle andmisest keeldutud.“ Kaubanduskoja hinnangul on § 12 lg 2 p 3 sõnastatud liiga üldiselt ning jätab TTJA- le liiga laia kaalut lusruumi otsustamaks, kas tunnistada välisinvesteeringu luba kehtetuks või mitte. Uute asjaolude ilmnemine on ettenägematult lai s tsenaariumide hulk , arvestades veel sellega, et loa andmisest keeldumise alused on ka suhteliselt üldised ja jätavad laia otsustamisruumi TTJA- le . Sisuliselt võib TTJA selle sätte alusel loa kehtetuks tunnistada isegi juhul, kui välisinvestor ei ole rikkunu d eelnõus sisalduvaid nõudeid. Eeltoodud põhjustel vähendab see säte välisinvesteeringu osapoolte kindlustunnet ja toob neile kaasa täiendava äririski . Leiame, et piisab sellest , kui jätta eelnõusse üksnes kaks välisinvesteeringu kehtetuks tunnistamise alust. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta eelnõust välja § 12 lg 2 p 3. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis tuleb eelnõusse lisada säte, et kui rii k tunnistab kehtetuks välisinvesteeringu loa, kuid välisinvestor ei ole rikkunud eelnõust tulenevaid nõudeid, siis peab riik hüvitama osapooltele välisinvesteeringueelse olukorra taastamisega seotud kulud. 8 .2. Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise tagajärjed Eelnõu § 12 lg 3 näeb ette, et v älisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Kaubanduskoja hinnangul võib selline säte mõjuda negatiivselt välisinvestorite soovile teha Eestisse välisinvesteeringuid. Peamine põhjus peitub selles, et isegi pärast välisinvesteeringu loa saamist võib tekkida olukord, kus aastaid hiljem tunnistatakse lub a kehtetuks ning tehing tuleb tagasi pöörata. Ebakindlust suurendab asjaolu, et TTJA võib loa kehtetuks tunnistada ka uute asjaolude ilmnemisel ehk olukorras, kus välisinvestor ei ole rikkunud eelnõust tulenevaid nõudeid . Kui välisinvesteeringu tegemisest on möödunud mitu aastat, siis võib olla väga keeruline seda tehingut tagasi pöörata. Näiteks ei pruugi sihtettevõtjas osaluse müünud isikul olla enam rahalisi vahendeid , et osalust tagasi osta. Samuti võib osaluse müünud isiku ja välisinvestori vahel tekkida vaidlus selle üle , mis on osaluse väärtu s . Mitme aasta jooksul võib osaluse väärtus oluliselt muutuda. Lisaks jääb ebaselgeks, mida tähendab , et välisinvesteeringueelne olukord tuleb taastada viivitam atult. Kui välisinvesteeringu tegemisest on möödas mitu aastat, siis võib selle tagasipööramine osutuda ajamahukas või kaasneksid kiire tagasipööramisega pooltele liiga kõrged kulud või kaasneks sellega täiendav kahju. Seega võib selline säte tuua kaasa nii välisinvestorile, osaluse võõrandanud isikule kui ka sihtettevõtjale märkimisväärse äririski , sest isegi mitu aastat pärast tehingu tegemist tuleb valmis olla selleks, et taastada tuleb esialgne olukord . Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirjas veelgi täpsemalt selgitada, kuidas peaks toimuma välisinvesteeringueelse olukorra taastamine ning mida tähendab, et seda tuleb teha viivitamatult. 9 . Teabe esitamine viie kalendripäeva jooksul Eelnõu § 17 lg 2 ja § 18 kohaselt on välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline kohustatud nõutud teabe esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates. Kaubanduskoja hinnangul võib viie kalendripäevane pikkune tähtaeg osutuda liiga lühikeseks. Näiteks olukorras, kus kõik või vähemalt osad nendest kalendri päevadest lang e vad nädalavahetusele või on riigipühad , on ettevõtjal väga keeruline seda nõuet täita. Kaubanduskoja ettepanek: Asendada eelnõu § 17 lg-s 2 ja §-s 18 sõna d „viiendal kalendripäeval “ sõna de ga „ kümne n dal tööpäeval “. 10 . Koostöö teiste liikmesriikidega välisinvesteeringu loamenetluses Soovime teada, kas teatud juhtudel peab välisinvestor taotlema ühe ja sama välisinvesteeringu jaoks välisinvesteeringu loa mitmest erinevast liikmesriigist. Näiteks kui sihtettevõtja kuulub Rootsi ettevõtjale ning välisinvestor soovib osta 15-protsendilist osalust Rootsi ettevõtjas, siis kas sellisel juhul peab välisinvestor taotlema Eestis välisinvesteeringu jaoks luba? Kui jah, siis kas luba puudutab üksnes 15-protsendilist osalust Eesti ettevõtjas? Kui Rootsi ettevõtjas osaluse omandamiseks tuleb taotleda luba Rootsi riigilt, siis kas sellisel juhul peab välisinvestor taotlema välisinvesteeringu loa ka Eestis? Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas toimub loamenetlus olukorras, kus välisinvestor omandab osaluse mõnes teises ELi liikmesriigis asuvas ettevõtjas, millel on osalus sihtettevõtjas. 11 . Järelevalve välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle Kaubanduskoja hinnangul võib järelevalve teostamine osutuda praktikas v äga keeruliseks ja seda eelkõige olukordades, kus välisinvestor soovib oma seost sihtettevõtjaga varjata. Ilmselt ei ole reaalne, et TTJA jälgib pidevalt ca 300 sihtettevõtja omanikustruktuuri kuni ahela lõpuni välja . Näiteks kui välisinvestor omandab 15-protsendilise kaudse osaluse sihtettevõtjas või suurendab oma kaudset osalust 9,5 protsendilt 10,1 protsendini ning sihtettevõtja omanike ja välisinvestori vahele jääb mitmeid vaheühinguid, siis võib selle avastamine oll a TTJA jaoks ülimalt keeruline. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel