Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 10.12.2021 nr 2-2/21-0487/7378
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 10.01.2022 nr 6.1-1/3
Arvamus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) analüüsis Teie
poolt arvamuse avaldamiseks esitatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise
seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta oma
arvamuse.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu
tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, kohaselt on
välisinvesteeringute kontrolli õigusliku regulatsiooni loomine iga liikmesriigi enda
pädevuses ning otsus selle kohta, kas kehtestada välisinvesteeringute hindamiseks
kord või millised konkreetseid välisinvesteeringuid uurida, on jäetud asjaomase
liikmesriigi ainuvastutusse. ITL-i hinnangul on äärmiselt oluline tagada seejuures
ettevõtete samasugune kohtlemine nagu naaberriikides ja välistada Eesti
konkurentsisituatsiooni halvenemine.
Olles eelnõud analüüsinud oleme jõudnud arusaamisele, et see toob jõustumisel
kaasa välisinvestoritele ja sihtettevõtjatele halduskoormuse tõusu. Näeme
probleemina ka seda, et loa andmise aluseks oleva otsuse kriteeriumid on
ebaselged. Samuti tekitab küsimusi loa kehtetuks tunnistamise praktiliste tagajärgede
elluviimine. Nimetatud tegurite tõttu asume seisukohale, et kavandatavate meetmete
koosmõjus on tõsine oht, et väheneb Eesti konkurentsivõime välisinvesteeringute
sihtkohana (mida eelnõu koostajad tõenäoliseks ei pea, vt mõjude analüüs eelnõu
seletuskirjas lk 73-76).
2
Järgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu sätete ja
seletuskirja kohta:
1. Kahesuguse kasutusega kaupa tootvad ettevõtjad
Eelnõu § 4 lg 1 sätestab ammendava loetelu eelnõu subjektiks olevatest
sihtettevõtjatest. Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt loetakse sihtettevõtjaks ettevõtja, kes
toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või
kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise
kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele. Oleme seisukohal, et kahesuguse
kasutusega kaupade puhul võib tekkida erinevaid tõlgendusi, kas ettevõtja tuleb
lugeda sihtettevõtjaks või mitte.
Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 29 on seda määratlust oluliselt kitsamalt
selgitatud: "...on oluline hõlmata loakohustusega just need ettevõtjad, kes on
strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba tarnimiseks
või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks".
Selgitame, et kahesuguse kasutusega kaupu võivad ettevõtjad toota või tarnida vaid
aeg-ajalt ning see ei pruugi sugugi olla nende ettevõtjate põhitegevus. Näeme, et siin
võib seetõttu tekkida praktikas vaidlusi, kas sättes kasutatud sõnastus "toodab või
tarnib" tähendab, et ettevõtte on kunagi tootnud või tarninud; omab võimekust toota
või tarnida; või peab müügitehingu hetkel omama kehtivat lepingut tootmiseks või
tarnimiseks.
Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirjas toodud kitsam määratlus ka eelnõus
konkreetsemalt sõnastada näiteks järgmiselt:
"3) ettevõtja, kelle nimel on loa taotluse esitamise hetkel kehtiv leping toota või
tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või
kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutada
sellise kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse
111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegelev ettevõtja".
Ka eelnõu aluseks olevas mõjuanalüüsis „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude
hindamine. Lõpparuanne“ (edaspidi: mõjuanalüüs) juhitakse tähelepanu, et
sihtettevõtjate definitsioonid peavad olema väga selged ja üheselt mõistetavad
(mõjuanalüüs lk 84). Samuti juhitakse mõjuanalüüsis tähelepanu sellele, et
eesmärgiks peaks olema kaitsetaristu või -tehnoloogia kaitse, mistõttu ei pruugi olla
kohane nimetada kaitsetööstusettevõtjaks kõiki äriühinguid, kes toodavad või
tarnivad kahesuguse kasutusega kaupu ja teenuseid (mõjuanalüüs lk 83).
2. Konfidentsiaalse info kaitse
Eelnõus tekitab küsimusi loa taotlemisega seotud ettevõtete konfidentsiaalse info
kaitse. Eelkõige sellest vaatest, et vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 ei tohi tehingut
lõpule viia enne, kui loamenetlus on läbitud. Juhime tähelepanu, et kavandatava
seaduse kohaldamisalasse võib sattuda tehinguid, kus ka näiteks ainult Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) dokumendiregistris või mujal potentsiaalse
tehingu nähtavaks muutumine võib kahjustada poolte ärihuve.
3
Seetõttu teeme ettepaneku lisada eelnõusse menetleja kohustus tehingu
osapoole taotlusel tehinguga seotud infot kuni loa saamiseni mitte
avalikustada.
Selline kohustus on vajalik ka eelnõu § 6 lõikes 3 toodud nõustamistaotluste puhul.
3. Väärtpaberitega seotud tehingud
Praktikas tekitab börsiettevõtetest omanikega sihtettevõtetele terve rea küsimusi
eelnõu § 5 lg 5. See norm on ühest küljest positiivne, kuna võimaldab
väärtpaberitehingute lõpuleviimist börsil ja normaalse tsiviilkäibe jätkumist. Teisest
küljest tekitab see aga rea küsimusi, kuna keelab omandatud osalusega kaasnevate
õiguste kasutamise kuni loa saamiseni.
Toome siinkohal lihtsa näite: üheks kõige klassikalisemaks aktsionäri õiguseks on
saada dividende. Kujutame, et teatud börsiettevõttes omandab 3. riigist pärit investor
varasema 9 % osaluse asemel 10,5 % osaluse, mis on antud eelnõu tähenduses
oluliseks osaluseks. Paari päeva pärast esitab ta nõuetekohaselt loataotluse ning
seejärel saabub ka dividendimakse tähtpäev – kas taoline investor peaks keelduma
dividendide vastu võtmisest kuni luba pole saadud?
Leiame, et see säte vajab ülereguleerimise ja hilisemate probleemide
vältimiseks täiendavat kohendamist. Üks võimalik lähenemine on vastavat
sõnastust muuta nii, et nn standardseid aktsionäride õigusi võib siiski kuni loa
saamiseni kasutada, kui just tegu pole iseäranis kõrge riskiga olukorraga. Kui tegu on
kõrge riskiga olukorraga, siis võiks anda TTJA-le õiguse sel erijuhul kohe
etteulatuvalt sekkuda ja vajadusel keelata teatud konkreetsete õiguste (nt
hääleõigus) kasutamine kuni loa saamiseni, kui konkreetse tehingu eripärasid
arvestades on see tõesti vältimatult vajalik. Sellisteks põhjendatud kõrge riskiga
juhtudeks võib olla näiteks see, kui potentsiaalne uus omanik on selgelt probleemne
olles näiteks rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas või kui omandada plaanitav
osalus on väga suur ja päritoluriik probleemne.
4. Loa taotluse esitamine
Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt esitab välisinvestor välisinvesteeringu loa saamiseks TTJA-
le elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega TTJA järelevalve infosüsteemi
kaudu. Eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs rõhutab, et mida suuremad on loa
taotlemise kulud ja sellele kuluv aeg, seda suurem on risk, et investor loobub
investeeringust ja jätab pakkumise tehingu tegemiseks tegemata (lk 119). Sellest
järeldub, et ka taotluse esitamine peab olema võimalikult lihtne ja leebete nõuetega.
Seetõttu ei tohi jätta arvestamata seda, et kõikides riikides (eriti eelnõuga puutumust
omavates kolmandates riikides) ei saa kõiki juriidilisi toiminguid elektrooniliselt teha.
Seega avaldame lootust, et küsimus, kuidas välisinvestor infosüsteemi sisse saab,
on läbi mõeldud ja lahendatud.
5. Eelnõustamine
Eelnõu § 6 lõige 3 loob võimaluse küsida enne loa taotlemist TTJA-lt selgitusi ja
nõustamist, aga selle eesmärk ning õiguslik tagajärg jäävad hetkel ebaselgeks.
4
Eelnõu seletuskirja kohaselt saab üldine eesmärk olema teha võimalikult vähe
keelavaid otsuseid ehk üritatakse sõlmida enne loamenetlust kokkuleppeid, s.t seada
täiendavaid tingimusi, millal investeering lubatud on. Sellega seoses tekib küsimus,
kas eelnõustamise otsus on siduv.
Eelmenetluse roll on ebaselge ka seetõttu, et eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs
soovitab pigem teavitusmenetlust või selle kombineerimist loamenetlusega (nt lk 8, lk
103, lk 118-119), aga eelnõuga on otsustatud ainult loamenetluse kasuks. Samas on
sellele eelnevalt tekitatud konsulteerimise vorm.
On oluline tagada, et eelnõustamine võimaldaks juba eos ennetada olukordi, milles
luba asutakse taotlema ka juhtudel, kui seda tegelikult vaja pole. Iga loataotlus toob
kaasa märkimisväärsed kulud ja halduskoormuse nii välisinvestorile kui ka riigile.
Seega on oluline, et eelnõustamise käigus oleks võimalik TTJA-l anda vajadusel
selgesõnaline kinnitus, kui luba pole konkreetseid tehiolusid arvestades vaja
taotleda.
Kinnitame, et vastava võimaluse olemasolu on ettevõtjate jaoks positiivne. Samas on
vaja eelnõustamise tagajärjed õiguslikult selgemaks kirjutada.
6. Varatehingute tegemine
Eelnõu § 2 lg 1 selgitus eelnõu seletuskirjas toob esile ka asjaolu, et loataotluse
esitamine võib osutuda vajalikuks ka nn varatehingute tegemisel, sh nii ettevõtte kui
ka käitise omandamisel kui ka muude varade omandamisel välisinvestori poolt. Kui
olulise osaluse omandamine äriühingus või ka muus juriidilises isikus on võrdlemisi
selgelt defineeritud, siis see, kas ja kui siis millises mahus nn varatehingute
tegemisel osutub loataotluse esitamine vajalikuks, jääb nii eelnõud kui ka selle
seletuskirja lugedes täiesti ebaselgeks. Seetõttu on seda vaja õigusselguse huvides
täpsustada.
Vältimaks asjatuid loamenetlusi teeme ettepaneku lisada eelnõusse
õigusnormid, mis tagavad selle, et kui teatav vara, käitis või ettevõte ei ole
seotud tegevusega, mis ohustaks julgeolekut või avalikku korda või ei ole
sihtettevõttele tegutsemiseks olulise tähendusega, pole vajalik ka
loamenetluse läbi viimine.
Tuleb arvestada sellega, et nn varatehingud võivad olla seotud ka valdkondadega,
mis ei oma seost sellega, miks teatav ettevõtja või äriühing on eelnõu kohaselt
käsitletav sihtettevõtjana. Näiteks võib mõni elutähtsa teenuse osutaja tegeleda
mitme äriliiniga või koosneda mitmest ettevõttest, millest vaid teatud osa tegelevad
elutähtsa teenuse osutamisega. Kui sihtettevõttega seoses toimuvad tehingud (nt
jagunemine, käitise võõrandamine vms), millel pole seost vastava ettevõtte poolt
elutähtsa teenuse osutamisega, ei tohi taolised tehingud eeldada ka eelnõu kohase
loamenetluse läbi viimist. Seega teeme ettepaneku selgelt piiritleda, et sihtettevõtteks
loetakse ainult selliseid varasid, käitisi või ettevõtteid, mis mõjutavad julgeoleku ja
avaliku korra tagamist.
5
7. Loamenetluse tähtaja pikendamine
Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt võtab taotluse menetlemine üldjuhul aega 30 kalendripäeva.
Samas võimaldab sama sätte lõige 3 seda tähtaega pikendada kuni 90
kalendripäevani välisinvesteeringu mõju hindamiseks.
Mõjuanalüüsi leheküljel 120 on kirjas järgmine: „Menetlusaeg on ettevõtjate ja
investorite jaoks samuti kaalukaks teguriks menetlusega kaasneva koormuse
hindamisel. Kui menetlusaeg on liiga pikk, võivad muutuda nii turusituatsioon kui ka
investori enda huvid investeeringut teha.“ Analüüsi autorid hindavad 30-päevast
menetlusaega mõistlikuks eeldusel, et seda ei pikendada ilma mõjuva põhjuseta.
ITL nõustub mõjuanalüüsis tähtaja kohta välja tooduga ja teeb seetõttu ettepaneku
täiendada eelnõu § 9 lõiget 3 selliselt, et tähtaega võib pikendada üksnes
mõjuvate põhjuste olemasolul.
8. Loa andmisest keeldumise alused
Eelnõu § 11 lõigetes 2 ja 4 sisalduvad loa andmisest keeldumise alused on väga
üldsõnalised ja lõikes 4 sisalduv loetelu on lahtine. Kuna menetlus on seotud
julgeolekuga, ei ole ka detailse põhjendamise kohustust. Eelnõu eelkonsultatsioonide
käigus lubati otsida lahendusi, kuidas muuta protseduuri läbipaistvamaks ja
suurendada ettevõtjate õiguskindlust, s.h sätestada seaduses keelamise täpsem
põhjendamine. Eelnõud analüüsides järeldame, et neid lahendusi ei leitud.
ITL on seisukohal, et nii avatud loetelu keeldumise alustest on suur riskikoht ja ohuks
ettevõtlusvabadusele, investeerimiskliimale ning ka laiemalt majanduse arengule.
Seetõttu palume muuta loa andmisest keeldumise aluste loetelu kitsamaks ja
ammendavaks.
Eraldi murekoht on see, et lähtuvalt eelnõu eesmärgist (§ 1 lg 2) on keeldumise
aluseks ka see, kui välisinvesteering võib ohustada avalikku korda, mitte üksnes siis
kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut.
Samas on „avalik kord“ väga laialivalguv ja ebamäärane mõiste. Tsiteerides eelnõu
seletuskirja (lk 6) on „ mõiste „avalik kord“ … laiatähenduslik mõiste, ning sellel on
rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu õiguses erinev sisu.
Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa Liidu esmane ega teisene õigus…“
Sedavõrd ebaselge määratlusega õigusmõiste loa andmisest keeldumise alusena
loob märkimisväärse õigusselgusetuse ja tekitab ääretult laia tõlgendusruumi
otsustajatele, mida ei saa pidada põhjendatuks.
Seetõttu teeme ettepaneku avaliku korra ohustamine kui välisinvesteeringu loa
väljastamisest keeldumise aluse kas:
• eelnõust täielikult välja võtta või
• kitsendada eelnõus oluliselt võimalusi, mille korral võib keelduda avaliku korra
ohustamise tõttu loa andmisest või seada loale lisatingimusi. Ka eelnõu
seletuskiri rõhutab, et avaliku korra ohustamisele tuginemine saab olla vaid
erandlik ning oht avalikule korrale kui ühiskonna põhihuvile peab seejuures
6
olema „tõeline ja piisavalt tõsine“. Eelnõu enda tekstist aga sellist
erandlikkust välja ei paista, kuigi see oleks kahtlemata hädavajalik.
Ka mõjuanalüüsis (lk 7) peetakse vajalikuks, et eelnõul oleks selge kohaldamisala ja
et rakendatav mehhanism oleks proportsionaalne.
9. Otsuse põhjendamine
Peame väga problemaatiliseks eelnõu § 11 lõikest 5 tulenevat tingimust, mille
kohaselt seatakse loa andmisest keeldumiseks tehtud haldusakti põhjendustele ja
menetluses kogutud dokumentidele liiga ulatuslikud piirangud, sh seda ka taotlejale
endale.
On arusaadav, et teatud piirangud on julgeolekukaalutlustel kindlasti vajalikud, kuid
eelnõus sisalduvaid piirangud on vajalik oluliselt kitsendada. Juurdepääsupiirangute
seadmine peaks olema vältimatult vajalik, mitte n-ö automaatne nagu see on seda
eelnõus.
Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 5 järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel antud haldusakti aluseks olevate
põhjenduste kohta annab menetleja taotlejale maksimaalses võimalikus mahus
selgitusi ohustamata seejuures Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut.
Menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, üksnes
juhul ja ulatuses, kui see on vältimatult vajalik välistamaks Eesti või Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeoleku ohustamist.“
Taoline sõnastus viitab vältimatu vajaduse olemasolule ja välistab ebamäärasele
„avaliku korra kaitsele“ viitamise võimaldamise, võimaldades rakendada piiranguid
vaid julgeolekukaalutlustel.
Põhjenduste avalikustamine taotlejale on oluline selleks, et vajadusel oleks võimalik
otsust kui haldusakti vaidlustada. Mõistame, et kogu toimikut ei saa teatud juhul
taotlejale näidata, aga õigusriigi põhimõttest lähtuvalt on taotlejal õigus teada, miks
tema kohta teatud otsus on tehtud ja sellest lähtuvalt näiteks muuta oma käitumist.
Rõhutame, et ka määruse 2019/452 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide
välisinvesteeringute kontrollimisega seotud normid ja menetlused olema läbipaistvad.
10. Olukorra taastamine loa kehtetuks tunnistamisel
Eelnõu § 12 lg 2 sätestab välisinvesteeringu kehtetuks tunnistamise alused.
Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 3 on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu
muu osaline viivitamata kohustatud välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel
tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
ITL-i hinnangul on tegemist väga riskantsete sätetega. Esiteks, välisinvesteeringu
luba võib tühistada ükskõik millal (puudub ajaline piirang). Teiseks, "kui ilmnevad
uued asjaolud" on ettenägematult lai stsenaariumide hulk, eriti arvestades loa
andmisest keeldumise aluseid, mis on samuti ebamäärased ja jätavad suure
kaalutlusõiguse TTJA-le. Nii luuakse olukord, kus välisinvestor ja müüja peaksid
aastate kaupa olema valmis igal hetkel tehingut tagasi pöörama, mis on mõlema
7
poole jaoks väga märkimisväärne äririsk. See tõstatab ka hulga praktilisi küsimusi,
nagu kas ja kuidas müüja peaks hoidma vahendeid osaluse tagasiostmiseks.
Tehtud ostu- ja müügitehinguid pole võimalik teatud olukordades enam tagasi
pöörata ja seda veel tähtajatult ehk sisuliselt mis tahes ajahetkel ka aastaid peale
tehingu toimumist. Asjaolule, et tehtud tehingut pole teatud juhul võimalik enam n-ö
tagasi pöörata, juhib tähelepanu ka eelnõu enda seletuskiri (lk 60).
Juhime veel tähelepanu, et seletuskirjas (lk 60) räägitakse „võimalikult suures
ulatuses“ tagasipööramisest, aga eelnõu § 12 lg 3 kohustab taastama
välisinvesteeringueelse olukorra.
Meie hinnangul oleks mõistetavam lahendus, kus riik võib julgeolekule või
avaliku korrale tekkiva ohu korral ettevõtte ise välja osta või peab tehingu
tagasipööramisega seotud kulud kompenseerima. Vastasel juhul näeme selles
sättes olulist heidutavat mõju välisinvesteeringutele.
Nimetatud eelnõu sätted vajavad kindlasti Eesti kui välisinvesteeringute sihtkoha
atraktiivsuse ja õiguskeskkonna stabiilsuse säilitamiseks täiendavat analüüsi, läbi
mõtlemist ja muutmist.
11. Teabe esitamine koostöö korral
Kui tehakse koostööd ELi välisinvesteeringute menetlemisel (eelnõu § 17-18), on
vastava info andmise tähtajad väga lühikesed, vaid 5 tööpäeva. Nii lühikese
tähtajaga reageerimine ei pruugi olla Eesti ettevõtjate jaoks realistlik ja võib osutuda
ebamõistlikult koormavaks.
ITL teeb ettepaneku pikendada eelnõu § 17 lõikes 2 ja §-s 18 sisalduvat teabe
esitamise tähtaega 10 tööpäevani.
12. Mõju ettevõtjatele
Kuigi eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs hindab eelnõu mõju majandusele ja
ettevõtjatele väikseks, ei saa sellega lõpuni nõus olla. Oleme eespool kirjeldanud
väga problemaatilisi sätted, aga tahame lisaks juhtida tähelepanu, et teatud mõttes
on eelnõus tegu sideettevõtjatele hiljuti kehtestatud nõuetega sideteenusele ja
sidevõrgule riigi julgeoleku tagamiseks paralleelsete nõuetega (eelnõu käsitleb
investoreid/ettevõtteid; määrus „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude
tehnilised nõuded“ aga seadmeid/seadmetootjaid). Mõlemate nõuete loamenetlused
on bürokraatlikud protsessid ja muudavad sidevõrkude arendust aeglasemaks.
Seega tegemist on järgmise eelnõuga, mis suurendab osadel Eestisse tehtavatel
investeeringutel halduskoormust ja lisab aega (loamenetlus), kuigi eelnõu enda
koostajad hindavad kaasnevat mõju väheseks (kuna sihtettevõtjaid on arvuliselt
vähe, ca 300).
13. Mõju valitsusasutustele
Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab kontrollitavaid
investeeringuid hakkab hinnanguliselt olema kuni mõnikümmend aastas, mõnes
kohas oli ka märgitud, et alla kümne. Samal ajal kavandatakse TTJA-sse on selle
eelnõu täitmiseks 2-3 uut ametikohta. See proportsioon tundub ebaloogiline.
8
14. Rakendusaktid
ITL soovib olla kaasatud ka eelnõu rakendusaktideks olevate määruste
kooskõlastamisel.
Kindlasti peab eelnõu § 7 lg 3 alusel antav määrus tagama seda, et taotlejalt
küsitakse vaid andmeid, mis on konkreetse tehingu eripära arvestades olulised ja
asjakohased, mitte kõiki vastavas määruses toodud andmeid igaks juhuks
ühetaoliselt iga investeeringu/tehingu puhul. Hetkel on selle määruse kavandi
raames nõutavate andmete maht ebamõistlikult ulatuslik ega arvesta tehingu
olemust, olulisust ega riskiklassi.
Eelnõu § 14 lõike 2 alusel kavandatava välisinvesteeringute komisjoni määruse kohta
märgime esialgse kommentaarina, et meie hinnangul on põhjendamatu anda
komisjoni liikmetele tähtajatud volitused. Selle asemel tuleks komisjoni volitused iga
paari-kolme aasta tagant üle vaadata ja siis vastavalt vajadusel liikmeid asendada või
volitusi pikendada.
Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekuid eelnõu edasises menetluses
arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Heleri Vahemäe <
[email protected]>
Saadetud: 10.01.2022 13:29
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Natalja Rüütel <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Arvamus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu kohta
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
10.01.2022 kirja nr 6.1-1/3 "Arvamus välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta".
Tervitades
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 TALLINN
[email protected]