dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. jaanuar 2022
Viit
2-2/21-0487/7378
Registreeritud
10. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0487
Vastutaja
Natalja Rüütel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎10.01.2022_6.1-1_3_MKM_välisinvest_usaldusväärsus.asice230 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 10.12.2021 nr 2-2/21-0487/7378 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 10.01.2022 nr 6.1-1/3 Arvamus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) analüüsis Teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, kohaselt on välisinvesteeringute kontrolli õigusliku regulatsiooni loomine iga liikmesriigi enda pädevuses ning otsus selle kohta, kas kehtestada välisinvesteeringute hindamiseks kord või millised konkreetseid välisinvesteeringuid uurida, on jäetud asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse. ITL-i hinnangul on äärmiselt oluline tagada seejuures ettevõtete samasugune kohtlemine nagu naaberriikides ja välistada Eesti konkurentsisituatsiooni halvenemine. Olles eelnõud analüüsinud oleme jõudnud arusaamisele, et see toob jõustumisel kaasa välisinvestoritele ja sihtettevõtjatele halduskoormuse tõusu. Näeme probleemina ka seda, et loa andmise aluseks oleva otsuse kriteeriumid on ebaselged. Samuti tekitab küsimusi loa kehtetuks tunnistamise praktiliste tagajärgede elluviimine. Nimetatud tegurite tõttu asume seisukohale, et kavandatavate meetmete koosmõjus on tõsine oht, et väheneb Eesti konkurentsivõime välisinvesteeringute sihtkohana (mida eelnõu koostajad tõenäoliseks ei pea, vt mõjude analüüs eelnõu seletuskirjas lk 73-76). 2 Järgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu sätete ja seletuskirja kohta: 1. Kahesuguse kasutusega kaupa tootvad ettevõtjad Eelnõu § 4 lg 1 sätestab ammendava loetelu eelnõu subjektiks olevatest sihtettevõtjatest. Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt loetakse sihtettevõtjaks ettevõtja, kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele. Oleme seisukohal, et kahesuguse kasutusega kaupade puhul võib tekkida erinevaid tõlgendusi, kas ettevõtja tuleb lugeda sihtettevõtjaks või mitte. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 29 on seda määratlust oluliselt kitsamalt selgitatud: "...on oluline hõlmata loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks". Selgitame, et kahesuguse kasutusega kaupu võivad ettevõtjad toota või tarnida vaid aeg-ajalt ning see ei pruugi sugugi olla nende ettevõtjate põhitegevus. Näeme, et siin võib seetõttu tekkida praktikas vaidlusi, kas sättes kasutatud sõnastus "toodab või tarnib" tähendab, et ettevõtte on kunagi tootnud või tarninud; omab võimekust toota või tarnida; või peab müügitehingu hetkel omama kehtivat lepingut tootmiseks või tarnimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirjas toodud kitsam määratlus ka eelnõus konkreetsemalt sõnastada näiteks järgmiselt: "3) ettevõtja, kelle nimel on loa taotluse esitamise hetkel kehtiv leping toota või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja". Ka eelnõu aluseks olevas mõjuanalüüsis „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine. Lõpparuanne“ (edaspidi: mõjuanalüüs) juhitakse tähelepanu, et sihtettevõtjate definitsioonid peavad olema väga selged ja üheselt mõistetavad (mõjuanalüüs lk 84). Samuti juhitakse mõjuanalüüsis tähelepanu sellele, et eesmärgiks peaks olema kaitsetaristu või -tehnoloogia kaitse, mistõttu ei pruugi olla kohane nimetada kaitsetööstusettevõtjaks kõiki äriühinguid, kes toodavad või tarnivad kahesuguse kasutusega kaupu ja teenuseid (mõjuanalüüs lk 83). 2. Konfidentsiaalse info kaitse Eelnõus tekitab küsimusi loa taotlemisega seotud ettevõtete konfidentsiaalse info kaitse. Eelkõige sellest vaatest, et vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 ei tohi tehingut lõpule viia enne, kui loamenetlus on läbitud. Juhime tähelepanu, et kavandatava seaduse kohaldamisalasse võib sattuda tehinguid, kus ka näiteks ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) dokumendiregistris või mujal potentsiaalse tehingu nähtavaks muutumine võib kahjustada poolte ärihuve. 3 Seetõttu teeme ettepaneku lisada eelnõusse menetleja kohustus tehingu osapoole taotlusel tehinguga seotud infot kuni loa saamiseni mitte avalikustada. Selline kohustus on vajalik ka eelnõu § 6 lõikes 3 toodud nõustamistaotluste puhul. 3. Väärtpaberitega seotud tehingud Praktikas tekitab börsiettevõtetest omanikega sihtettevõtetele terve rea küsimusi eelnõu § 5 lg 5. See norm on ühest küljest positiivne, kuna võimaldab väärtpaberitehingute lõpuleviimist börsil ja normaalse tsiviilkäibe jätkumist. Teisest küljest tekitab see aga rea küsimusi, kuna keelab omandatud osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamiseni. Toome siinkohal lihtsa näite: üheks kõige klassikalisemaks aktsionäri õiguseks on saada dividende. Kujutame, et teatud börsiettevõttes omandab 3. riigist pärit investor varasema 9 % osaluse asemel 10,5 % osaluse, mis on antud eelnõu tähenduses oluliseks osaluseks. Paari päeva pärast esitab ta nõuetekohaselt loataotluse ning seejärel saabub ka dividendimakse tähtpäev – kas taoline investor peaks keelduma dividendide vastu võtmisest kuni luba pole saadud? Leiame, et see säte vajab ülereguleerimise ja hilisemate probleemide vältimiseks täiendavat kohendamist. Üks võimalik lähenemine on vastavat sõnastust muuta nii, et nn standardseid aktsionäride õigusi võib siiski kuni loa saamiseni kasutada, kui just tegu pole iseäranis kõrge riskiga olukorraga. Kui tegu on kõrge riskiga olukorraga, siis võiks anda TTJA-le õiguse sel erijuhul kohe etteulatuvalt sekkuda ja vajadusel keelata teatud konkreetsete õiguste (nt hääleõigus) kasutamine kuni loa saamiseni, kui konkreetse tehingu eripärasid arvestades on see tõesti vältimatult vajalik. Sellisteks põhjendatud kõrge riskiga juhtudeks võib olla näiteks see, kui potentsiaalne uus omanik on selgelt probleemne olles näiteks rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas või kui omandada plaanitav osalus on väga suur ja päritoluriik probleemne. 4. Loa taotluse esitamine Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt esitab välisinvestor välisinvesteeringu loa saamiseks TTJA- le elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs rõhutab, et mida suuremad on loa taotlemise kulud ja sellele kuluv aeg, seda suurem on risk, et investor loobub investeeringust ja jätab pakkumise tehingu tegemiseks tegemata (lk 119). Sellest järeldub, et ka taotluse esitamine peab olema võimalikult lihtne ja leebete nõuetega. Seetõttu ei tohi jätta arvestamata seda, et kõikides riikides (eriti eelnõuga puutumust omavates kolmandates riikides) ei saa kõiki juriidilisi toiminguid elektrooniliselt teha. Seega avaldame lootust, et küsimus, kuidas välisinvestor infosüsteemi sisse saab, on läbi mõeldud ja lahendatud. 5. Eelnõustamine Eelnõu § 6 lõige 3 loob võimaluse küsida enne loa taotlemist TTJA-lt selgitusi ja nõustamist, aga selle eesmärk ning õiguslik tagajärg jäävad hetkel ebaselgeks. 4 Eelnõu seletuskirja kohaselt saab üldine eesmärk olema teha võimalikult vähe keelavaid otsuseid ehk üritatakse sõlmida enne loamenetlust kokkuleppeid, s.t seada täiendavaid tingimusi, millal investeering lubatud on. Sellega seoses tekib küsimus, kas eelnõustamise otsus on siduv. Eelmenetluse roll on ebaselge ka seetõttu, et eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs soovitab pigem teavitusmenetlust või selle kombineerimist loamenetlusega (nt lk 8, lk 103, lk 118-119), aga eelnõuga on otsustatud ainult loamenetluse kasuks. Samas on sellele eelnevalt tekitatud konsulteerimise vorm. On oluline tagada, et eelnõustamine võimaldaks juba eos ennetada olukordi, milles luba asutakse taotlema ka juhtudel, kui seda tegelikult vaja pole. Iga loataotlus toob kaasa märkimisväärsed kulud ja halduskoormuse nii välisinvestorile kui ka riigile. Seega on oluline, et eelnõustamise käigus oleks võimalik TTJA-l anda vajadusel selgesõnaline kinnitus, kui luba pole konkreetseid tehiolusid arvestades vaja taotleda. Kinnitame, et vastava võimaluse olemasolu on ettevõtjate jaoks positiivne. Samas on vaja eelnõustamise tagajärjed õiguslikult selgemaks kirjutada. 6. Varatehingute tegemine Eelnõu § 2 lg 1 selgitus eelnõu seletuskirjas toob esile ka asjaolu, et loataotluse esitamine võib osutuda vajalikuks ka nn varatehingute tegemisel, sh nii ettevõtte kui ka käitise omandamisel kui ka muude varade omandamisel välisinvestori poolt. Kui olulise osaluse omandamine äriühingus või ka muus juriidilises isikus on võrdlemisi selgelt defineeritud, siis see, kas ja kui siis millises mahus nn varatehingute tegemisel osutub loataotluse esitamine vajalikuks, jääb nii eelnõud kui ka selle seletuskirja lugedes täiesti ebaselgeks. Seetõttu on seda vaja õigusselguse huvides täpsustada. Vältimaks asjatuid loamenetlusi teeme ettepaneku lisada eelnõusse õigusnormid, mis tagavad selle, et kui teatav vara, käitis või ettevõte ei ole seotud tegevusega, mis ohustaks julgeolekut või avalikku korda või ei ole sihtettevõttele tegutsemiseks olulise tähendusega, pole vajalik ka loamenetluse läbi viimine. Tuleb arvestada sellega, et nn varatehingud võivad olla seotud ka valdkondadega, mis ei oma seost sellega, miks teatav ettevõtja või äriühing on eelnõu kohaselt käsitletav sihtettevõtjana. Näiteks võib mõni elutähtsa teenuse osutaja tegeleda mitme äriliiniga või koosneda mitmest ettevõttest, millest vaid teatud osa tegelevad elutähtsa teenuse osutamisega. Kui sihtettevõttega seoses toimuvad tehingud (nt jagunemine, käitise võõrandamine vms), millel pole seost vastava ettevõtte poolt elutähtsa teenuse osutamisega, ei tohi taolised tehingud eeldada ka eelnõu kohase loamenetluse läbi viimist. Seega teeme ettepaneku selgelt piiritleda, et sihtettevõtteks loetakse ainult selliseid varasid, käitisi või ettevõtteid, mis mõjutavad julgeoleku ja avaliku korra tagamist. 5 7. Loamenetluse tähtaja pikendamine Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt võtab taotluse menetlemine üldjuhul aega 30 kalendripäeva. Samas võimaldab sama sätte lõige 3 seda tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäevani välisinvesteeringu mõju hindamiseks. Mõjuanalüüsi leheküljel 120 on kirjas järgmine: „Menetlusaeg on ettevõtjate ja investorite jaoks samuti kaalukaks teguriks menetlusega kaasneva koormuse hindamisel. Kui menetlusaeg on liiga pikk, võivad muutuda nii turusituatsioon kui ka investori enda huvid investeeringut teha.“ Analüüsi autorid hindavad 30-päevast menetlusaega mõistlikuks eeldusel, et seda ei pikendada ilma mõjuva põhjuseta. ITL nõustub mõjuanalüüsis tähtaja kohta välja tooduga ja teeb seetõttu ettepaneku täiendada eelnõu § 9 lõiget 3 selliselt, et tähtaega võib pikendada üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. 8. Loa andmisest keeldumise alused Eelnõu § 11 lõigetes 2 ja 4 sisalduvad loa andmisest keeldumise alused on väga üldsõnalised ja lõikes 4 sisalduv loetelu on lahtine. Kuna menetlus on seotud julgeolekuga, ei ole ka detailse põhjendamise kohustust. Eelnõu eelkonsultatsioonide käigus lubati otsida lahendusi, kuidas muuta protseduuri läbipaistvamaks ja suurendada ettevõtjate õiguskindlust, s.h sätestada seaduses keelamise täpsem põhjendamine. Eelnõud analüüsides järeldame, et neid lahendusi ei leitud. ITL on seisukohal, et nii avatud loetelu keeldumise alustest on suur riskikoht ja ohuks ettevõtlusvabadusele, investeerimiskliimale ning ka laiemalt majanduse arengule. Seetõttu palume muuta loa andmisest keeldumise aluste loetelu kitsamaks ja ammendavaks. Eraldi murekoht on see, et lähtuvalt eelnõu eesmärgist (§ 1 lg 2) on keeldumise aluseks ka see, kui välisinvesteering võib ohustada avalikku korda, mitte üksnes siis kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut. Samas on „avalik kord“ väga laialivalguv ja ebamäärane mõiste. Tsiteerides eelnõu seletuskirja (lk 6) on „ mõiste „avalik kord“ … laiatähenduslik mõiste, ning sellel on rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu õiguses erinev sisu. Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa Liidu esmane ega teisene õigus…“ Sedavõrd ebaselge määratlusega õigusmõiste loa andmisest keeldumise alusena loob märkimisväärse õigusselgusetuse ja tekitab ääretult laia tõlgendusruumi otsustajatele, mida ei saa pidada põhjendatuks. Seetõttu teeme ettepaneku avaliku korra ohustamine kui välisinvesteeringu loa väljastamisest keeldumise aluse kas: • eelnõust täielikult välja võtta või • kitsendada eelnõus oluliselt võimalusi, mille korral võib keelduda avaliku korra ohustamise tõttu loa andmisest või seada loale lisatingimusi. Ka eelnõu seletuskiri rõhutab, et avaliku korra ohustamisele tuginemine saab olla vaid erandlik ning oht avalikule korrale kui ühiskonna põhihuvile peab seejuures 6 olema „tõeline ja piisavalt tõsine“. Eelnõu enda tekstist aga sellist erandlikkust välja ei paista, kuigi see oleks kahtlemata hädavajalik. Ka mõjuanalüüsis (lk 7) peetakse vajalikuks, et eelnõul oleks selge kohaldamisala ja et rakendatav mehhanism oleks proportsionaalne. 9. Otsuse põhjendamine Peame väga problemaatiliseks eelnõu § 11 lõikest 5 tulenevat tingimust, mille kohaselt seatakse loa andmisest keeldumiseks tehtud haldusakti põhjendustele ja menetluses kogutud dokumentidele liiga ulatuslikud piirangud, sh seda ka taotlejale endale. On arusaadav, et teatud piirangud on julgeolekukaalutlustel kindlasti vajalikud, kuid eelnõus sisalduvaid piirangud on vajalik oluliselt kitsendada. Juurdepääsupiirangute seadmine peaks olema vältimatult vajalik, mitte n-ö automaatne nagu see on seda eelnõus. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 5 järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel antud haldusakti aluseks olevate põhjenduste kohta annab menetleja taotlejale maksimaalses võimalikus mahus selgitusi ohustamata seejuures Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut. Menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, üksnes juhul ja ulatuses, kui see on vältimatult vajalik välistamaks Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ohustamist.“ Taoline sõnastus viitab vältimatu vajaduse olemasolule ja välistab ebamäärasele „avaliku korra kaitsele“ viitamise võimaldamise, võimaldades rakendada piiranguid vaid julgeolekukaalutlustel. Põhjenduste avalikustamine taotlejale on oluline selleks, et vajadusel oleks võimalik otsust kui haldusakti vaidlustada. Mõistame, et kogu toimikut ei saa teatud juhul taotlejale näidata, aga õigusriigi põhimõttest lähtuvalt on taotlejal õigus teada, miks tema kohta teatud otsus on tehtud ja sellest lähtuvalt näiteks muuta oma käitumist. Rõhutame, et ka määruse 2019/452 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide välisinvesteeringute kontrollimisega seotud normid ja menetlused olema läbipaistvad. 10. Olukorra taastamine loa kehtetuks tunnistamisel Eelnõu § 12 lg 2 sätestab välisinvesteeringu kehtetuks tunnistamise alused. Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 3 on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. ITL-i hinnangul on tegemist väga riskantsete sätetega. Esiteks, välisinvesteeringu luba võib tühistada ükskõik millal (puudub ajaline piirang). Teiseks, "kui ilmnevad uued asjaolud" on ettenägematult lai stsenaariumide hulk, eriti arvestades loa andmisest keeldumise aluseid, mis on samuti ebamäärased ja jätavad suure kaalutlusõiguse TTJA-le. Nii luuakse olukord, kus välisinvestor ja müüja peaksid aastate kaupa olema valmis igal hetkel tehingut tagasi pöörama, mis on mõlema 7 poole jaoks väga märkimisväärne äririsk. See tõstatab ka hulga praktilisi küsimusi, nagu kas ja kuidas müüja peaks hoidma vahendeid osaluse tagasiostmiseks. Tehtud ostu- ja müügitehinguid pole võimalik teatud olukordades enam tagasi pöörata ja seda veel tähtajatult ehk sisuliselt mis tahes ajahetkel ka aastaid peale tehingu toimumist. Asjaolule, et tehtud tehingut pole teatud juhul võimalik enam n-ö tagasi pöörata, juhib tähelepanu ka eelnõu enda seletuskiri (lk 60). Juhime veel tähelepanu, et seletuskirjas (lk 60) räägitakse „võimalikult suures ulatuses“ tagasipööramisest, aga eelnõu § 12 lg 3 kohustab taastama välisinvesteeringueelse olukorra. Meie hinnangul oleks mõistetavam lahendus, kus riik võib julgeolekule või avaliku korrale tekkiva ohu korral ettevõtte ise välja osta või peab tehingu tagasipööramisega seotud kulud kompenseerima. Vastasel juhul näeme selles sättes olulist heidutavat mõju välisinvesteeringutele. Nimetatud eelnõu sätted vajavad kindlasti Eesti kui välisinvesteeringute sihtkoha atraktiivsuse ja õiguskeskkonna stabiilsuse säilitamiseks täiendavat analüüsi, läbi mõtlemist ja muutmist. 11. Teabe esitamine koostöö korral Kui tehakse koostööd ELi välisinvesteeringute menetlemisel (eelnõu § 17-18), on vastava info andmise tähtajad väga lühikesed, vaid 5 tööpäeva. Nii lühikese tähtajaga reageerimine ei pruugi olla Eesti ettevõtjate jaoks realistlik ja võib osutuda ebamõistlikult koormavaks. ITL teeb ettepaneku pikendada eelnõu § 17 lõikes 2 ja §-s 18 sisalduvat teabe esitamise tähtaega 10 tööpäevani. 12. Mõju ettevõtjatele Kuigi eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs hindab eelnõu mõju majandusele ja ettevõtjatele väikseks, ei saa sellega lõpuni nõus olla. Oleme eespool kirjeldanud väga problemaatilisi sätted, aga tahame lisaks juhtida tähelepanu, et teatud mõttes on eelnõus tegu sideettevõtjatele hiljuti kehtestatud nõuetega sideteenusele ja sidevõrgule riigi julgeoleku tagamiseks paralleelsete nõuetega (eelnõu käsitleb investoreid/ettevõtteid; määrus „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ aga seadmeid/seadmetootjaid). Mõlemate nõuete loamenetlused on bürokraatlikud protsessid ja muudavad sidevõrkude arendust aeglasemaks. Seega tegemist on järgmise eelnõuga, mis suurendab osadel Eestisse tehtavatel investeeringutel halduskoormust ja lisab aega (loamenetlus), kuigi eelnõu enda koostajad hindavad kaasnevat mõju väheseks (kuna sihtettevõtjaid on arvuliselt vähe, ca 300). 13. Mõju valitsusasutustele Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab kontrollitavaid investeeringuid hakkab hinnanguliselt olema kuni mõnikümmend aastas, mõnes kohas oli ka märgitud, et alla kümne. Samal ajal kavandatakse TTJA-sse on selle eelnõu täitmiseks 2-3 uut ametikohta. See proportsioon tundub ebaloogiline. 8 14. Rakendusaktid ITL soovib olla kaasatud ka eelnõu rakendusaktideks olevate määruste kooskõlastamisel. Kindlasti peab eelnõu § 7 lg 3 alusel antav määrus tagama seda, et taotlejalt küsitakse vaid andmeid, mis on konkreetse tehingu eripära arvestades olulised ja asjakohased, mitte kõiki vastavas määruses toodud andmeid igaks juhuks ühetaoliselt iga investeeringu/tehingu puhul. Hetkel on selle määruse kavandi raames nõutavate andmete maht ebamõistlikult ulatuslik ega arvesta tehingu olemust, olulisust ega riskiklassi. Eelnõu § 14 lõike 2 alusel kavandatava välisinvesteeringute komisjoni määruse kohta märgime esialgse kommentaarina, et meie hinnangul on põhjendamatu anda komisjoni liikmetele tähtajatud volitused. Selle asemel tuleks komisjoni volitused iga paari-kolme aasta tagant üle vaadata ja siis vastavalt vajadusel liikmeid asendada või volitusi pikendada. Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekuid eelnõu edasises menetluses arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 13:29 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Natalja Rüütel <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 10.01.2022 kirja nr 6.1-1/3 &quot;Arvamus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu kohta&quot;. Tervitades Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 TALLINN [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel