Digitaalne originaaldokument.
TALLINNA NOTAR EGLE URI
Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 39.
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaheteistkümnendal jaanuaril kahe
tuhande kahekümne teisel aastal (12.01.2022.a) Tallinna notar Egle Uri, kelle
notaribüroo asub Tallinnas Rävala 2/Kivisilla 8, e-notari kaudu videosilla vahendusel.
Notari poole pöördusid:
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, nimel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, postiaadress Suur-
Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10122, e-post:
[email protected], esindaja Kaja Roosipuu, isikukood 46501060219, kelle isik on
tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub kaugtõestamise
hetkel Tallinnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tallinna
notar Liivi Laos poolt 08.06.2020.a tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu
registris nr 1164 all registreeritud volikirja alusel,
AKTSIASELTS TALLINNA VESI, registrikood 10257326, aadress Ädala 10, Tallinn, e-
post
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, esindaja Koit Gross,
isikukood 38108275728, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda
ütluste kohaselt asub kaugtõestamise hetkel Tallinnas ning kelle esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja kontrollinud Tallinna notar Egle Uri 04.05.2020.a tõestatud ja
notari ametitegevuse raamatus nr 803 all registreeritud volikirja alusel. Juriidilise isiku
õigusvõime on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva notariaalakti tõestamise
päeval e-notari infosüsteemist tehtud registrikaardi andmete päringu alusel,
edaspidi Omanik ja Õigustatud isik koos nimetatud Lepinguosalised.
Lepinguosalised avaldasid soovi sõlmida alljärgnev:
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING,
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
1. LEPINGU ALUS, ESE JA EESMÄRK
1.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad Lepinguosalised asjaõigusseadusest,
kinnistusraamatuseadusest, riigivaraseadusest, majandus- ja taristuministri käskkirjast
nr 251, 08. detsembrist 2021.a ning Lepinguosaliste kokkuleppest.
1.2. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et
vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu
tõestamise päeval on kinnistusregistri registriossa nr 5837750 sisse kantud järgmine
kinnistu:
1.2.1. Esimesse jakku "Kinnistu koosseis" on kantud: katastritunnus 78401:101:2151,
sihtotstarve tootmismaa (100%), asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe
linnaosa, Suur-Sõjamäe tn 37, pindala 37906,0 m².
1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158(1) järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks
kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 05.09.2019 lepingu
punktidele kaks (2.), kolm (3.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks 2 olevale plaanile.
5.09.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.09.2019. Kohtunikuabi Tiina
Adoberg.
1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Käesoleva lepingu esemeks on Omaniku omandis olev punktis 1.2. nimetatud
kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud Lepingu ese
või Kinnistu).
1.4. Lepingu eseme kohta avatud registriosal ei ole märkeid kinnistamisavalduste
kohta, mille suhtes on menetlus lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid
tegemata.
1.5. Kinnistu kohta e-notari infosüsteemist tehtud ehitiste otsingute päringutest
nähtub, et ehitisregister Kinnistu katastritunnusega ehitisi ei seosta.
1.6. Vastavalt riigi kinnisvararegistri päringule nähtub, et Kinnistu on registreeritud
riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV68286 all, riigivara valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
1.7. Käesoleva lepingu eesmärgiks on Omanikule kuuluva Kinnistu koormamine
isikliku kasutusõigusega Õigustatud isiku kasuks Kinnistule ehitatavate d110 mm
veetorustiku ja d160 mm isevoolse reoveetorustiku ning d110 mm survereoveetorustiku
(edaspidi nimetatud Tehnorajatis) omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks,
hooldamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja arendamiseks ning isikliku
kasutusõiguse tingimuste kindlaksmääramine.
2. LEPINGUOSALISTE AVALDUSED JA KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Kinnistu on Omaniku omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole
Omanik Kinnistut kellelegi võõrandanud, selle suhtes ei ole vaidlusi, sellel ei lasu
käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud.
2.1.2. Kinnistut ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud
asjaõigustega.
2.1.3. Omanik ei ole kinnistusosakonnale esitanud Kinnistu osas käesolevas lepingus
nimetamata kinnistamisavaldusi, mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning
kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.
2.1.4. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt rajatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.
2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva
lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust nimetatud ala suhtes.
2.1.6. Omanikule teadaolevalt ei kehti Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes Maa-ametis registreerimata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega
muid piiranguid, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.
2.1.7. Kasutusõiguse alal ei ole mingeid Omanikule teadaolevaid varjatud puudusi
ega vigu, millest Omanik ei ole Õigustatud isikule teatanud või mida Õigustatud isik ei
saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
2.1.8. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida
käesolev leping.
2
2.1.9. Tema volitused on kehtivad ega ole lõppenud või on nõuetekohaselt pikendatud
ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva
lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse esemeks olevad
tehnovõrgud või -rajatised on vajalikud avalikes huvides asjaõigusseaduse § 1581
tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud, tutvunud maaüksuse
plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest, piiridest ja
Maa-ametis registreeritud katastriüksuse kitsendustest ning ei oma selles osas
Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.3. Õigustatud isik on teadlik isikliku kasutusõiguse seadmisel tekkivatest õigustest
ja kohustustest.
2.2.4. Õigustatud isik on teadlik Kinnistut koormavast kolmanda isiku õigusest ning
nimetatud kande aluseks oleva lepingu sisust, ei soovi selle ettelugemist ning
käesolevale notariaalaktile lisamist.
2.2.5. Õigustatud isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega
pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti.
2.2.6. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega
kehtetuks kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik
õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat
kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.
2.3.2. Nad on tutvunud lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga ning selle sisu on
neile teada.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE
SISU
3.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
3.1.1. Lähtudes asjaõigusseaduse §-st 1581 seab Omanik Kinnistule esimesele vabale
järjekohale Õigustatud isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse.
3.1.2. Õigustatud isik kohustub maksma Kinnistule seatava isikliku kasutusõiguse
eest tasu vastavalt õigusaktides sätestatud suurusele ja korrale. Riigile kuuluvale
maale rajatud tehnorajatise talumise eest käesoleva lepingu sõlmimise hetkel kehtiva
seaduse kohaselt tasu ei maksta.
3.1.3. Kinnistule seatava isikliku kasutusõiguse kohaselt on Õigustatud isikul õigus
kasutada Kinnistust osa, millel asub Tehnorajatis ja Tehnorajatise kaitsevöönd.
Kasutusõiguse ala pindala on 185,5m².
3.1.4. Kasutusõiguse ala ei ole Õigustatud isiku ainukasutuses ning Omanik võib seda
ka ise kasutada ning võimaldada selle kasutamist kolmandatel isikutel, järgides samas
Tehnorajatise kaitsevööndis kehtivaid kitsendusi.
3.1.5. Õigustatud isikul on õigus Kinnistut kasutada kasutusõiguse alal Tehnorajatise
omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel
seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on Kinnistu igakordne omanik kohustatud:
3
3.2.1. Teostama ehitustöid Tehnorajatise kaitsevööndi piires ainult Õigustatud isiku
eelneval kirjalikul nõusolekul.
3.2.2. Mitte ladustama Tehnorajatise kaitsevööndi piires materjale ega istutama puid.
3.2.3. Kooskõlastama kõik kaevetööd Tehnorajatise kaitsevööndi piirides eelnevalt
kirjalikult Õigustatud isikuga.
3.2.4. Võimaldama Õigustatud isiku volitatud töötajatele koos vajalike
mehhanismidega tasuta juurdepääsu Õigustatud isikule kuuluvale Tehnorajatisele ja
lubama teostada Lepingu esemetel Tehnorajatise teenindamiseks, sealhulgas
remondiks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid.
3.2.5. Teavitama Lepingu esemetel tegutsevaid kolmandaid isikuid Tehnorajatise
olemasolust ja sellega seotud piirangutest.
3.2.6. Mitte rikkuma Tehnorajatise hulka kuuluvate kaevude luuke ning informeerima
Õigustatud isikut viivitamatult kaevude luukide kadumisest ja/või purunemisest.
3.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et Õigustatud isik on kohustatud:
3.3.1. Teostama vajalikud Tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remondi- ja
rekonstrueerimistööd omal kulul ja viisil, mis kõige vähem takistavad Kinnistu
sihtotstarbelist kasutamist.
3.3.2. Teavitama Lepingu eseme igakordset omanikku Tehnorajatise plaanilistest
ehitus-, hooldus-, remonttöödest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt
kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik
vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest Kinnistu
igakordsele omanikule.
3.3.3. Pärast Tehnorajatise hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde lõpetamist
taastama Kinnistul omal kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra.
3.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
3.4.1. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise üle anda kolmandale isikule, millest ta kohustub Kinnistu igakordsele
omanikule eelnevalt teatama.
3.4.2. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud omal kulul
Kinnistu omaniku nõudel Tehnorajatise likvideerima ja maa korrastama kahe (2) kuu
jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest.
3.4.3. Omanikul on õigus lõpetada isiklik kasutusõigus erakorraliselt, kui Kinnistu
osutub vajalikuks riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Isikliku
kasutusõiguse lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.
4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
4.1. Lepinguosalised on lähtudes asjaõigusseaduse §-st 1581 Lepingu
esemele isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja
Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa nr 5837750 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale
järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks vee- ja
kanalisatsioonitorustike omamiseks ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja
remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 12.01.2022.a
lepingu lisaks oleval plaanil, 12.01.2022.a lepingu punktis 3 kokku lepitud
tingimustel.
4
5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
Notariaalakti tõestaja on Lepinguosalistele selgitanud käesolevast lepingust tulenevaid
õiguslikke tagajärgi, sealhulgas alljärgnevat:
5.1. Piiratud asjaõigused tekivad ja lõpevad vastavate kannete tegemisega
kinnistusraamatusse.
5.2. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud,
on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud
õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (asjaõigusseaduse §
225).
5.3. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, siis ei ole isiklik
kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek.
Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt
(asjaõigusseaduse § 226).
5.4. Asjaõigusseaduse § 158 „Tehnovõrgud ja –rajatised“ sätestab, et (1) Kinnisasja
omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis
ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku,
elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või
surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste
kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende
ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas
põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul
võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist
reaalservituudiga.(3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab
servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel
tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
5.5. Asjaõigusseaduse § 1581 „Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised“
sätestab, et (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku
või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui
vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi
osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11)
Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud
kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses
või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -
rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat
elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -
rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas
paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.
5.6. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 „Talumistasu suurus“ sätestab,
et: (1) Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast
5
korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse
ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse.
Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise
kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90
protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala
võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud
koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu
sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui
sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on
kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva seaduse § 155 lõikes 1. sätestatud suurusega
tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille
suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb
hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6)
Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise
selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7)
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
5.7. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad
kinnisasja omandi üleandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Isikliku
kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel
asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
5.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevöönd“ sätestab, et (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus
kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja
ohutuse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma
tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei
tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada
puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale
ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või
kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada
tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või
võrke. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast,
paigaldamissügavusest ja läbimõõdust
5.9. Ehitusseadustiku § 74 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd“ sätestab,
et (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-,
puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste
juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures
teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada
veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.
6. LEPINGU EKSEMPLARID JA VOLITUSED NOTARIAALKTI TÕESTAJALE
6.1. Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne
originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist
paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
6.2. Pärast notariaalakti tõestamist märgib notar e-notaris tehinguosalised, kes
saavad infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu õiguse juurdepääsuks
osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile. Käesolev notariaalakt on
6
Lepinguosalistele kättesaadav portaalides www.notar.ee ja www.eesti.ee.
Lepinguosalistel on õigus nõuda paberil ärakirja väljastamist.
6.3. Notariaalakti tõestaja edastab lepingu kinnistusosakonnale.
6.4. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat
vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas
tegema vajaduse korral käesolevas lepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on
kooskõlas Lepinguosaliste taotlustega.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Tehinguväärtus vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 10, 12 on 639 eurot.
7.2. Notari tasu seaduse kohaselt on ette nähtud notari tasu:
7.2.1. Lepingu tõestamise eest §-de 22, 23 p 2 kohaselt 38,30 eurot, millele lisandub
käibemaks 7,66 eurot, kokku 45,96 eurot.
7.2.2. Kaugtõestuse eest § 2 lg 21 kohaselt 20 eurot, millele lisandub käibemaks
(20%) 4 eurot, kokku 24 eurot.
7.3. Vastavalt riigilõivuseaduse §-dele 77, 354, 356 lg 7 on isikliku kasutusõiguse
kande eest ette nähtud riigilõiv 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot).
7.4. Notari tasu ja riigilõivu tasub Õigustatud isik.
7.5. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või
ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu
tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni
kinni pidada. Notari tasu maksmise arved kuuluvad täitmisele täitemenetluse
seadustiku alusel. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 lg 2 vastutavad osalejad notari
ees notariaaltoimingu eest notari tasu tasumisel solidaarselt.
7.6. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumisel
märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või
viide riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu
riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka
selle isiku nimi. Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse
maksedokumendil ära ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga
katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.
Notariaalakti tõestaja on selgitanud riigilõivu tasumata jätmise tagajärgi.
Käesolev notariaalakt koos lisaga on Lepinguosalistele enne allkirjastamist
notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel läbivaatamiseks esitatud, see on
notariaalakti tõestaja poolt Lepinguosalistele ette loetud, notariaalakti sisu ja õiguslikud
tagajärjed on selgitatud ja notariaalakt on Lepinguosaliste poolt heaks kiidetud.
Lepinguosalised ja notar allkirjastavad käesoleva notariaalakti digitaalallkirjaga.
7