dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu siseturgu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. jaanuar 2022
Viit
24.1-1/2022/1066
Registreeritud
11. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎10 01 2022 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu siseturgu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest.asice64 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Teie 08 .12 .2021 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 10.01.2021 nr 4/1 Arvamuse esitamine Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Liidu siseturgu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest Lugupeetud Taavi Aas! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium it võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni ettepaneku (edaspidi: Ettepanek) kohta Euroopa Liidu siseturgu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest , mis näeb ette mitmeid meetmeid, et vähendada olukordi, kus ettevõtja saab Euroopa Liidus toimuvatel ettevõtete ühinemisel/omandamistel ja hankepakkumistes konkurentsieelise tänu kolmanda riigi subsiidiumidele . Kaubanduskoda toetab E ttepanekut ning esitab järgnevalt mõned tähelepanekud Ettepaneku kohta . Kaubanduskoja hinnangul ei avalda Ettepanek vähemalt esialgu väga olulist otsest mõju Eesti ettevõtjatele , sest Ettepanek mõjutab väga suuremahulisi hankeid ja ühinemisi/omandamisi. Samas võib Ettepanekul olla kaudne positiivne mõju Eesti ettevõtjatele. Näiteks seisneb kaudne positiivne mõju selles, et E ttepanek aitab suuremate hangete puhul tagada ausat konkurentsi ning kolmandatelt riikidel t sub siidiume saanud ettevõtjatelt kaob konkurentsieelis. Ettepaneku negatiivse küljena näeme seda , et Ettepanekuga kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus . Näiteks suureneb ettevõtjate halduskoormus hankemenetluses seoses subsiidiumidest teatamise kohustuse lisandumise tõttu . Teatud juhtudel võib ettevõtja jaoks olla ajamahuk a s hinnata, kas ja kui suures mahus on ta teenust osutanud või kaupa müünud kolmanda te rii kide riigiasutustele . Samas mõistame, et v õimalus vältida Euroopa Liidu siseturu moonutuste ohtu kaalub üle mõningase halduskoormuse tõusu ettevõtjate jaoks ning hetkel ei ole meil muudatusettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks . Ettepaneku ühe võimaliku negatiivse mõjuna näeme ka seda, et Ettepaneku tulemusena võib pikeneda hankemenetluse kestus . Ettepaneku artikli 29 lõikes 3 on toodud, et Komisjon otsustab esialgse läbivaatamise lõpuleviimiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kas algatada põhjalik uurimine, ning teavitab sellest viivitamata asjaomast ettevõtjat ja avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat. Sama artikli lõikes 4 on toodud, et Komisjon võib võtta vastu otsuse põhjaliku uurimise lõpetamise kohta hiljemalt 200 päeva jooksul pärast teatise saamist. Vastavalt Ettepaneku artikli 31 lõikele 2, kui tehakse otsus alustada põhjalikku uurimist, ei sõlmita lepingut teatise esitanud ettevõtjaga enne artikli 29 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist. Kuna komisjon peab saadud teatist hakkama uurima ja kuni vastav menetlus pole lõppenud, ei ole võimalik hankelepingut allkirjastada, muudab see riigihankemenetluse liiga aeganõudvaks. Kaubandusko ja hinnangul võiks Ettepanekus lühendada eelnevalt nimetatud tähtaega, et riigihanget oleks võimalik kiiremini läbi viia. Riigihankemenetluse kiirem läbiviimine võib olla vajalik ka selleks, et liikmesriigid jõuaksid õigeaegselt ellu viia järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodist rahastatavaid suuremahulisi projekte. Lisaks on Kaubanduskojal ettepanek ka seoses Ettepaneku artik li 3 lõikega 2. Ettepaneku artikli 3 lõikes 1 on toodud, et siseturu moonutus loetakse olemasolevaks, kui välisriigi subsiidium võib parandada asjaomase ettevõtja konkurentsiseisundit siseturul ja mõjutab seeläbi tegelikult või potentsiaalselt negatiivselt konkurentsi siseturul. Sama artikli lõikes 2 on öeldud, et välisriigi subsiidium ei moonuta tõenäoliselt siseturgu, kui selle kogusumma on kolme järjestikuse majandusaasta jooksul alla 5 miljoni euro. Kaubanduskoja hinnangul võib selliste subsiidiumide alammääraks seatud 5 miljonit eurot osutuda mõnedel juhtudel ebamõistlikult madalaks . Seetõttu ei peaks komisjon keskenduma nii väiksemahulistele sub siidiumitele ning seda alammäära tuleks tõsta . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Kaspar Keerup [email protected] 6040071 Saatja: Kaspar Keerup <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 11:26 Adressaat: Ketli Lindus <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]>; Marko Udras <[email protected]> Teema: Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu siseturgu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest Tere Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku osas Euroopa Liidu siseturgu moonutavatest välisriigi subsiidiumidest. Lugupidamisega Kaspar KeerupJurist&#43;372 604 0071Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel