dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. jaanuar 2022
Viit
6
Registreeritud
14. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2022
Vastutaja
Maie Antsov

Failid

  • 📎6 14.01.2022 Ministri määrus.asice1246 KB

Sisu (failidest)

14.01.2022 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 määrusega nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ (edaspidi kehtiv määrus) on kehtestatud nõuded universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Riigi regionaalarengu eesmärk on tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime. Selle üheks oluliseks osaks on universaalse postiteenuse kättesaadavuse tagamine. UPT osutamist reguleeriv määrus on kehtinud suuremas osas muutumatuna ligi 15 aastat ega teeni enam soovitud eesmärki. Vahepealse aja jooksul on toimunud olulised muutused nii rahvastiku paiknemises kui ka postiteenuse kasutajate harjumustes ja eelistustes ning samuti tehnoloogiliste lahenduste võimalustes. Nimetatud perioodi jooksul on Eesti üldise digiarengu mõjul tarbijakäitumine drastiliselt muutunud. ASi Eesti Post (edaspidi Eesti Post) andmete kohaselt on näiteks viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 miljonile). Lähtuvalt muutusest tarbitava teenuse osas on samavõrra muutunud ka tarbija eelistused kasutatava kanali osas ja tugevaks eelistuseks on tõusnud automatiseeritud lahendused (pakiautomaat), mida aga praegune regulatsioon üldse ei käsitle, kuna regulatsioonide kehtestamise ajal nimetatud kanalit veel ei eksisteerinudki. 2020. aastast alates kiirenes postipakkide koguse kasv veelgi ning Covid-19 mõjul muutusid senisest olulisemaks automatiseeritud ja kontaktivabad 24/7 toimuvad lahendused. Samas ei ole UPT osutajal praeguse regulatsiooni jäikuse ja 15 aasta tagusele olukorrale keskendumise tõttu võimalik UPT osutamist paindlikumaks muuta. Sellest lähtuvalt on asjakohane üle vaadata kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, et muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku kui sellist esikohale seadev regulatsioon tuleks asendada eelkõige teenuse kättesaadavust eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks võrdselt tagatud üle Eesti. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast. Seejuures täpsustatakse eelnõu kohaselt juurdepääsupunkti mõistet, et oleks üheselt selge, et juurdepääsupunktiks on ka automatiseeritud juurdepääsupunkt ja tellitav juurdepääsupunkt. 1.2. Eelnõu koostajad Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent (tel: 639 7666; e-post: [email protected]) ja Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna vanemanalüütik Indrek Ahermaa (tel 667 2510, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Tulenevalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ §-st 1 kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda postside valdkond. Seega postiseaduses sätestatud volitusnormide alusel määrusi annab, muudab ja tunnistab kehtetuks valdkonna eest vastutav minister ehk ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Sellest tulenevalt muudab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kaheksast punktist. Eelnõu punkt 1 Määruse eelnõu punkt 1 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse uuesti kehtiva määruse § 2 lõike 21 tekst. Kehtiva määruse § 2 lõike 21 sõnastust on täiendatud uute juurdepääsupunktide liikidega. Seni on määrus keskendunud eelkõige postkontorite kaudu UPT osutamise tagamisele, nähes ette, et juurdepääsupunktiks (lisaks postkontorile ja kirjakastile) võib olla ka kindla graafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt (buss, auto jm), millest on eelnevalt postiteenuse kasutajat teavitatud. Teavitamine toimub valla meediakanalites (vallaleht, valla koduleht, valla sotsiaalmeedia), üldises sotsiaalmeedias (nt kohaliku kogukonna grupp; vajadusel ka sihitud reklaam piirkonnapõhiselt), otsepostiga, Omniva kodulehel (püsiv koht, kust vaadata) ja kohapealsete plakatitega. Kuid UPT on võimalik tagada paindlikumalt ja postiteenuste kasutajate jaoks mugavamal moel, nt postiteenuse kasutajate elu- või asukohas tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) või automatiseeritud juurdepääsupunkti (nt pakiautomaat) kaudu. Seepärast on eelnõu kohaselt juurdepääsupunktide ringi laiendatud selliselt, et esitatakse juurdepääsupunktide loetelu, lisades sinna selgelt juurde juurdepääsupunktidena automatiseeritud juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti. Eelnõu punkt 2 Kehtiva määruse § 2 lõikes 3 sisalduvat loetelu täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt peab UPT osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel lisaks muudele loetelus sisalduvatele asjaoludele võtma arvesse ka kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. UPT osutaja senise praktika kohaselt toimub juurdepääsupunktide paiknemise osas koostöö kohaliku omavalitsuse üksustega tavapäraselt järgmiselt. UPT osutaja teostab konkreetse omavalitsuse võrgupunktide analüüsi (postiasutused, pakiautomaadid, kanderingid), mis on aluseks ümberkorraldamisele. Seejuures on oluliseks sisendiks muuhulgas teenuste maht postiasutuses, aga ka maakonnaplaneeringutega määratud keskuste võrgustiku info ning Eesti väikeasulate uuring, 2 mille alusandmed uuendatakse ja avaldatakse 2022. aasta jaanuari lõpuks.1 Analüüsi andmete põhjal kujundab UPT osutaja oma kirjaliku ettepaneku, mis saadetakse kohaliku omavalitsuse üksusele. Lisaks toimub UPT osutaja algatusel ka kohtumine ettepaneku aruteluks. Ka uute postipunktide või pakiautomaatide paigaldamisel on kohaliku omavalitsuse üksused oluliseks partneriks parima asukoha valikul. UPT osutaja on ka välja töötamas standardlahendusi, et kohelda sarnase nõudlusega piirkondi samaväärselt, kuid igal juhul võetakse võimaluste piires arvesse ka iga kohaliku omavalitsuse üksuse eripärasid. Eelnõu punkt 3 Kehtiva määruse § 2 lõike 4 tekstist on kustutatud sõna „puuetega“, kuivõrd erivajadustega arvestamine võib olla asjakohane mitte üksnes puuetega inimeste puhul. Eelnõu punkt 4 Kehtiva määruse § 2 lõikes 5 on laiendatud UPT osutaja teabe avaldamise kohustust. Kehtiva määruse kohaselt peab UPT osutaja esitama üksnes juurdepääsupunktide paiknemise alase teabe oma veebilehel. Eelnõu kohaselt tuleb lisaks teha kättesaadavaks ka tellitava juurdepääsupunkti tellimise alane teave (st tellitava juurdepääsupunkti tellimise tingimused ja info selle kohta, kuidas tellitavat juurdepääsu punkti tellida) ja teave juurdepääsupunkti kaudu osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta ning seda lisaks veebilehele ka telefoni ja e-posti teel. Eelnõu punkt 5 Määruse eelnõu punkt 5 kohaselt täiendati kehtiva määruse § 2 lõigetega 6 kuni 8. Kehtiva määruse § 2 on täiendatud lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT osutaja tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest lisatasu rakendamata. Eelnõu kohaselt tuleb see tagada kõigil tööpäevadel juhul, kui postiteenuse kasutaja poolt soovitud UPT hulka kuuluvat postiteenust osutav lähim juurdepääsupunkt asub kasutaja aadressist kaugemal kui 5 km või kui juurdepääsupunkt asub küll lähemal kui 5 km, kuid ei ole avatud sel tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib seda kasutada. Kui ka näiteks postiteenuse kasutaja elu- või asukoha lähistel asub pakiautomaat, mis soovitud teenust (nt tähitud kirja saatmine) ei osuta, peab kasutajal olema võimalik tasuta tellida tellitav juurdepääsupunkt enda aadressile ning seda kõigil tööpäevadel. Võrreldes kehtiva määruse § 5 lõikes 4 kehtinud nõudega ei kehti eelnõu kohaselt postiteenuse elu- või asukohas teenuse osutamise nõue enam mitte üksnes maapiirkondade puhul, mis võib tekitada segadust ja ebavõrdset kohtlemist, vaid kõigil juhtudel, kui teenuse kasutaja elu- või asukoha aadress on kaugemal kui 5 km soovitud teenust osutavast juurdepääsupunktist. Kehtiva määruse § 2 on lisaks täiendatud lõikega 8, mille kohaselt on täpsustatud nõuded selle kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu tagatud universaalse postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult kehtestatud määruse lisas 1. Sellise tabeli alusel on võimalik UPT kättesaadavuse tagamist juurdepääsupunktide kaudu üheselt ja arusaadavalt mõõta. Eelnõu punkt 6 Määruse eelnõu punkti 6 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 3 pealkirja sõnadega „ja liikuvale juurdepääsupunktile“. Paragrahvi pealkirja on muudetud selliselt, et see laieneks lisaks postkontorile ka liikuvale juurdepääsupunktile. Samuti on paragrahvi tekstis terminit „postkontor“ läbivalt täiendatud liikuva juurdepääsupunktiga. 1 Eelmine versioon koos veebirakendusega kättesaadav: https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/vaikeasulate-uuring. 3 Kehtiva määruse § 3 lõikest 1 on välja jäetud nõue lähtuda postkontori lahtioleku aja määramisel tegevusloa tingimustest, et tagada suurem paindlikkus. Kehtiva määruse § 3 lõikes 3 on muudetud postkontori lahtiolekuaja nõudeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab olema tagatud, et postkontorid on avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas, st 5,95% kogu nädala tundide arvust ehk kümme tundi nädalas, ja et postkontori kõige varasem avamise kellaaeg on 8.00 ja kõige hilisem avamise kellaaeg 18.00. Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 5,95%-le nädala kogu tundide arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et see lahtiolekuaeg tuleb tagada vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud UPT osutajale suurem paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või liikuv juurdepääsupunkt avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega kokku leppida just kohalike kasutajate vajadustele kõige enam vastavad lahtiolekuajad. On juurdepääsupunkte, mis teenindavad postiteenuste kasutajaid kauem (nt postiautomaadid isegi ööpäevaringselt), kuid määruses on eelnõu kohaselt sätestatud UPT osutaja kehtiv miinimumstandard postkontoritele ja liikuvale juurdepääsupunktile ning tööpäeval, mil postkontor või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs nende juurdepääsupunktide kaudu osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti ja automatiseeritud juurdepääsupunkti kaudu. Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas (st ühest kohast teise liikumise aega lahtioleku ajana ei arvestata). Kehtiva määruse § 3 on täiendatud lõikega 4, mille kohaselt peab igas maakonnas olema vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas. Eelnõu kohaselt eelistatakse paindlikke lahendusi, mis võimaldab UPT osutajal otsustada mõistlike ja kogukonna ootusi kõige paremini tagavate lahenduste üle. Eelnõu punkt 7 Määruse eelnõu punkti 7 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 1, millega teisest lausest on välja jäetud nõue, mille kohaselt peaks UPT osutaja määrama kirjakastide tühjendamise aja lähtudes tegevusloa tingimusest. Tegevusloa tingimustega ei ole määratud tühjendamise aegasid ning üleminekul võrgupõhiselt teenuse põhisele lähenemisele ei oleks selline tühjendusaegade määramine tegevusloas ka enam põhjendatud. Alles jääb siiski nõue, et kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta. Eelnõu punkt 8 Määruse eelnõu punkti 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse paragrahvid 5 ja 6. Paragrahvides 5 ja 6 olid sätetatud nõuded postkontori ja kirjakasti paiknemisele, kuid üleminekul võrgupõhiselt teenusepõhisele lähenemisele ei ole senised nõuded enam põhjendatud, vaid piisab üldisematest nõuetest, mis on sätestatud kehtiva määruse § 2 lõikes 3. Kui postiteenuse kasutaja soovib postitada kirja, kuid kirjakast või muu postitamist võimaldav juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida ilma lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt. Eelnõu punkt 9 Määruse eelnõu punkti 9 kohaselt täiendatakse kehtivat määrust paragrahvidega 51 ja 52, millega kehtestatakse nõuded püsiva asukohaga automatiseeritud juurdepääsupunktile ja tellitavale juurdepääsupunktile. Nõuded näevad ette, et postiteenuse kasutajatel peab olema võimalik ilma lisatasuta võtta ühendust UPT osutajaga. Paragrahv 52 näeb ka ette tellitava juurdepääsupunkti tellimise üldise korra. Tellitava juurdepääsupunkti on võimalik tellida UPT 4 osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel. Kui kasutaja võtab UPT osutajaga ühendust ja tellib tellitava juurdepääsupunkti kas kodulehe, e-posti või telefoni teel, siis teavitab UPT teenuse osutaja UPT teenuse kasutajat kas e-posti, sõnumi või telefoni teel tellimuse täitmise ajavahemikust või vastavalt olukorrale ja vajadusele lepivad UPT osutaja ja kasutaja tellimuse täitmise aja ja koha omavahel vastavate kanalite vahendusel kokku. Automatiseeritud juurdepääsupunkt on olemuselt sarnane pangaautomaadiga, mille kasutusharjumused on juba välja kujunenud ning sellele ei kehti laiaulatuslikke nõudeid. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada üksikasjalikke nõudeid ka automatiseeritud juurdepääsupunktile. Automatiseeritud juurdepääsupunkti rikke korral tagatakse UPT osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu. Näiteks kui postiteenuse kasutaja soovib saata pakki, kuid automatiseeritud juurdepääsupunkt on rikkis ja muu pakisaatmist võimaldav juursepääsupunkt asub postiteenuse kasutaja elu- või asukoha aadressist kaugemal kui 5 kilomeetrit, tuleb teenus tagada tellitava juurdepääsupunkti (postikulleri) abil. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kehtiva olukorra kirjeldus Kehtiv määrus lähtub postiteenuse tagamisel postivõrgule esitatud nõudmistest, kehtestades minimaalsed üldnõuded postkontoritele ja kirjakastidele ning nende paiknemisele. Kehtiva määruse §-st 5 tulenevalt peab iga omavalitsuse territooriumil olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, tuleb paigutada täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Kehtiva määruse §-st 6 tulenevalt peab igas linnas (sh vallasiseses linnas) ja vallas olema vähemalt kaks kirjakasti, kusjuures linnas ja vallasiseses linnas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakasti keskmine kaugus olla rohkem kui 3 kilomeetrit ning vallas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakast asuda kaugemal kui 5 kilomeetrit. Täpsemad nõuded postkontorite ja kirjakastide arvule on kehtestatud Konkurentsameti poolt UPT osutamise tegevusloas, mis on 2019. aastal läbiviidud avaliku konkursi tulemusel perioodiks 09.10.2019 – 08.10.2024 väljastatud ASile Eesti Post. Kehtiva tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 215 postkontorit ja vähemalt 1453 kirjakasti üle Eesti. Tegelikkuses oli ASil Eesti Post nii postkontreid kui kirjakaste 2020. a lõpuseisuga rohkem kui tegevusloas nõutav miinimumarv:  265 postkontorit (sh postipunktid, kus AS Eesti Post nimel osutas teenust lepingupartner), neist 78 linnades ja 187 maapiirkonnas;  1470 kirjakasti, neist 421 linnades (sh 90 Tallinnas) ja 1048 maapiirkonnas. ASi Eesti Post andmetel moodustavad ligikaudu 80% kõigist postkontorite kaudu toimuvatest tehingustest postipakkide väljastused. Samas näitavad Kantar Emori poolt läbi viidud pakiveoteenuste turu-uuringud, et Eesti inimesed (sh ka pensionärid) eelistavad postipakke kätte saada pigem pakiautomaadist kui postkontorist ning seejuures on pakkide vastuvõtjate jaoks olulisim paki kättesaamise ajaline paindlikkus ja mugavus.2 2 Kantar Emor: „Inimesed vahetavad postkontorid pakiautomaatide vastu“, 11.06.2019, kättesaadav: https://www.kantaremor.ee/pressiteated/inimesed-vahetavad-postkontorid-pakiautomaatide-vastu/. 5 Kantar Emori poolt perioodil 29.04.–06.05.2020 läbiviidud uuringust nähtuvalt kasutatakse nii postipakkide kättesaamiseks kui ka saatmiseks valdavalt pakiautomaaditeenust, mille populaarsus on aastaga kasvanud. Pakiautomaadi vahendusel oli uuringu teostamisele eelnenud poole aasta jooksul pakke kätte saanud 83% Eesti elanikest (kasv +18%) ning saatnud 30% elanikest (kasv +12%). Uuringust nähtub ka, et võrreldes varasemaga on rohkem postipakkide tellimisega kokku puutunud eelkõige vanemad inimesed (62% → 85%), maa-asulate elanikud (74% → 89%) ja madalamate sissetulekutega inimesed (65% → 87%). Inimestele meeldib uuringu kohaselt selle meetodi juures kõige enam just see, et paki saab kätte endale sobival ajal. Uuringust nähtub, et ka pakkide saatmiseks kasutatakse kõige enam pakiautomaaditeenust ning selle populaarsus on aastaga ka märgatavalt tõusnud. Kui 2019. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaadi kaudu paki saatnud 73% sihtrühmast (6 kuu jooksul pakke saatnud), siis 2020. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaaditeenust kasutanud 90% pakisaatjatest. Uuringu kohaselt postkontori kasutamine langeb. Näiteks paki kättesaamisel aastaga langes postkontori kasutamine aastaga 3% (31%-lt 2019. aastal 28%-le 2020. aastal), paki saatmisel langes postkontori kasutamine aastaga 2% (9%-lt 2019. aastal 7%-le 2020. aastal).3 Postkontorite populaarsuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Kantar Emori uuringust nähtuvalt eelistavad inimesed pakiautomaate postkontoritele kõige enam seetõttu, et automaadid võimaldavad valida teenuse kasutamise aega, kuid oluline on ka teenuse protsessi (nii kättesaamise kui saatmise) kiirus (ja saatmisel eelvormistamise võimalus) ning koroonapandeemia tõttu on aktuaalseks muutunud võimalus kontaktivabaks teenuseks. Teenuse ajalise paindlikkuse olulisus on mõistetav kasvõi järgnevate eluliste näidete taustal:  Postiasutuses käimine võtab maapiirkondades oma transpordivahendit mitteomavatel inimestel (eriti vanematel inimestel) tihti väga palju aega ning liikumist tuleb planeerida lähtudes ühistranspordi graafikust (kusjuures transport võib sisaldada ümberistumist) ning see ei pruugi ühilduda postkontori lahtiolekuajaga;  Lähimaks juurdepääsupunktiks loetava postkontori asukoht ei pruugi sobituda inimese päevase liikumistrajektooriga ja tekitab ebamugavust saadetise kättesaamisel. Eeltoodud andmed ja näited ilmestavad selgelt tarbijate eelistusi – postiteenuste hulgast olulisimaks on postiteenuse kasutajate jaoks muutunud postipakkide väljastamine ja seejuures eelistatakse pakiautomaate postkontoritele nende paindlikkuse ja mugavuse tõttu. Samas on aga hetkel maapiirkonnas pakiautomaate võrreldes linnadega väga vähe – 2020. a lõpu seisuga oli Eestis pakiautomaate kokku ligi 6004, neist enamik aga paiknes linnades. ASil Eesti Post on 2021. a veebruari seisuga pakiautomaate kokku 258, neist linnades 203 ning maal vaid 55. Linnades on lisaks AS Eesti Post pakiautomaatidele mitmeid teisi teenuspakkujaid, kes maal teenust ei osuta. Tulevikus on ASil Eesti Post plaanis automatiseeritud juurdepääsupunktide arvu maapiirkondades vastavalt vajadusele, võimalustele ja kokkulepetele kohalike kogukondadega suurendada. 4.2. Probleemi kirjeldus Kehtivad postivõrgu nõuded, mis kehtestavad jäigad nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ja postkontorite lahtiolekuaegadele, ei võimalda UPT osutajal postiteenust kasutajatele kättesaadavamaks muuta. Kehtiva määruse peamised probleemid ja nende põhjused saab kokku võtta järgmiselt: 3 Kantar Emor: „Pakiveoteenuste turuülevaade“, mai 2020, lk 8. 4 Eesti E-kaubanduse Liit: „2020.a. Eesti pakiautomaatide mahtude kokkuvõte“, kättesaadav: https://e- kaubanduseliit.ee/2020-a-eesti-pakiautomaatide-mahtude-kokkuvote/. 6 1. Nõuete jäikus, mis ei Määrusest ja tegevusloast tuleb postkontorite ja kirjakastide võimalda arvestada minimaalne arv ja kohustus tagada UPT osutamine kasutaja soovidega postkontorite kaudu vähemalt kaks tundi päevas ajavahemikus 8–18 viiel tööpäeval nädalas, mis vastab vaid 5,95%-le nädala tundidest ja mis ei võimalda UPT osutajal määrata postkontorite lahtiolekuaegu lähtudes kohaliku kogukonna tegelikest vajadustest (nt väljaspool tööaega) või kokkuleppel kasutajate soovidega. 2. Olemasoleva Postkontorite ülalpidamise kulud on aasta-aastalt kasvavate võrgustiku kulukus tööjõukulude tõttu järjest suurenenud ning kasvate kulude tõttu suureneb UPT osutamisega seotud kahjum5 ning vähenevad finantsvahendid, mida kasutada automatiseeritud juurdepääsupunktide võrgustiku laiendamiseks, eriti olukorras, kus need dubleeriks kohustuslikku postkontorite võrgustikku. 3. Pakiautomaatide Pakiautomaate ei ole seni selgelt ja üheselt mõistetavalt ebaselge käsitlus arvestatud UPT juurdepääsupunktina, mille kaudu saab UPT osutaja postiteenuse kättesaadavuse tagamise kohustust täita, mistõttu puudub UPT osutajal motivatsioon ja ressursid automatiseeritud juurdepääsupunktide võrgustiku kiireks laiendamiseks. 4. Kasutajate Postiteenuse piiratud kättesaadavus vähendab kasutajate rahulolematusest rahulolu ja postiteenuse atraktiivsust kasutajate jaoks, mis tingitud nõudluse omakorda vähendab nõudlust postiteenuse järele ja seeläbi vähenemine omab negatiivset mõju UPT osutaja tuludele, mille arvelt UPT juurdepääsupunktide võrgustikku üleval pidada ja kaasajastada. 5. Teenuse ebaühtlane Paindlikumate juurdepääsu lahenduste võimaluse puudumine kättesaadavus vähendab UPT tegelikku kättesaadavust maapiirkondades, kus automatiseeritud juurdepääsupunkte on seni veel vähe kasutusel, samas kui linnapiirkondades tajuvad postiteenuse kasutajad teenust tänu pakiautomaatide laiale levikule oluliselt kättesaadavamana. 6. Põhjendamatu Postkontorite ja kirjakasti kohustusliku arvu ja postkontorite regulatiivne lahtiolekuaegade nõuete ettekirjutamisega kehtestab riik sekkumine põhjendamatult jäiku ja kulukaid nõudeid olukorras, kus vastutuse UPT kättesaadavuse tagamise eest ja kättesaadavuse meetmete valiku osas saaks jätta UPT osutajate, kes puutub vahetult kokku postiteenuse kasutajatega ning saab operatiivselt ja paindlikult võtta kasutusele lahendusi kättesaadavuse suurendamiseks ja kasutajate rahulolu tõstmiseks. 4.3. Sihtrühm Kirjeldatud UPT kättesaadavuse probleemid puudutavad enim postiteenuse kasutajaid, sh ettevõtjaid, tarbijaid, aga ka inimesi, kes kasutavad postiteenuseid muul otstarbel kui kaupade ost-müük (nt kirjade saatmiseks jms), mistõttu on muudatused vajalikud eelkõige just selle sihtgrupi jaoks. Siinkohal on oluline märkida, et kuivõrd UPT hulka kuuluvaid postiteenuseid kasutavad eelkõige eraisikud, siis ei puudutada UPT juurepääsupunktide nõuded ettevõtteid 5 Eesti Posti 2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019. aastal 2,4 miljonit eurot), Eesti Posti 2020. a majandusaasta aruanne, lk 10 ja 58. 7 otseselt, sest ettevõtted kasutavad tüüpiliselt äriteenuseid (nt ärikirjateenus jms). Siiski võimaldab postiteenuste (sh mitte ainult UPT hulka kuuluvate teenuste) laiem üle-eestiline kättesaadavus elavdada ettevõtlust ka väljaspool suuremaid linnu. Kaudselt mõjutavad postiteenuste kättesaadavuse probleemid ka kohaliku omavalitsuse üksusi, kes peavad korraldama teenuste kättesaadavuse tagamise oma elanikele ja võitlema ääremaastumisega. Eelnõu puudutab otseselt ka ASi Eesti Post kui UPT osutajat, kes peab tagama kehtivate nõuete täitmise ja postiteenuse kättesaadavuse. Praeguses olukorras ei toeta võrgustikupõhiste nõuete järgimine teenuste tegelikku kättesaadavust, mis peaks olema siiski prioriteetne eesmärk. 4.4. Eesmärgi püstitus Eelnõu üldine eesmärk on tõsta ja ühtlustada UPT kättesaadavust kasutajate jaoks üle Eesti. Lähtudes tuvastatud probleemidest on eelnõu alameesmärgid järgmised: 1. Suurendada UPT osutaja paindlikkust teenuse kättesaadavuse tagamisel selliselt, et ka kehtiva UPT 5,95%-lise kättesaadavuse nõude (st nõue, mille kohaselt peab postkontor olema avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas ehk 5,95% kogu nädala tundide arvust) korral tajuksid postiteenuse kasutajad, et postiteenus on nende jaoks senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav. Kehtiv nõue, mille kohaselt peab postkontor olema avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas, tähendab praktikas seda, et postkontor peab olema avatud kokku 2x5=10 tundi nädalas. Ühes nädalas on kokku 7x24=168 tundi. 10 tundi moodustab 10/168x100%= 5,952380952% ehk ümardatult 5,95% nädala tundidest. 2. Muuta ressursside kasutust paindlikumaks, et ebavajalike ja vähese kasutusega mehitatud juurdepääsupunktide ülalpidamiskulude arvelt saaks vajadusel suunata mugavamate automatiseeritud juurdepääsupunktide võrgustiku laiendamiseks või tellitavate juurdepääsupunktide abil personaalsema teenuse laialdasemaks võimaldamiseks. 3. Tunnustada automatiseeritud vahendeid juurdepääsupunktidena, et võimaldada ja motiveerida nende kaudu UPT kättesaadavuse kohustuse täitmist UPT osutaja poolt postiteenuse kasutajate jaoks sensisest mugavamalt ja paindlikumalt. 4. Tõsta UPT osutaja UPT juurdepääsupunktide võrgustiku üleval pidamise ja arendamise võimet postiteenuse kasutajate rahulolu kasvust ajendatud nõudluse suurenemisel kasvava tulu arvelt. 5. Ühtlustada UPT kättesaadavust üle Eesti motiveerides UPT osutajat suurendama oluliselt automatiseeritud juurdepääsupunktide arvu. 6. Vähendada riigi regulatiivset sekkumist ja suurendada UPT osutaja paindlikkust ja vastutust kättesaadavuse tagamise vahendite valikul – UPT osutaja peab tegema valiku, milliste juurdepääsupunktidega igas konkreetses piirkonnas kättesaadavus tagada. Neid valikuid tehes peab UPT osutaja ise hindama iga teeninduspiirkonna spetsiifikat, nt elanike arvu, paiknemist ja kasutusharjumusi jms. 4.5. Eesmärgi saavutamise vahendid Seatud üldise eesmärgi ja alameesmärkide saavutamise vahendina ei ole kohane rakendada mitteregulatiivseid lahendusi nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, olemasoleva olukorra säilitamine või senise regulatsiooni parem rakendamine, kuivõrd tuvastatud probleemid on tingitud just kehtivast regulatiivsest olukorrast. Sellest lähtudes on eesmärgi saavutamise vahendiks valitud kehtiva regulatsiooni muutmine. 4.6. Kavandatava muudatuse määratletud mõjud Kavandatav Kuivõrd eelnõuga kehtestav peamine muudatus on postkontorite ja kirjakastide muudatus paiknemise nõuete ja postkontorite lahtiolekuaegade asendamine senisest laiema tellitava juurdepääsupunkti kaudu UPT osutamise tagamise kohustusega 8 ja võimalusega tagada UPT osutamist automatiseeritud juurdepääsupunkti kaudu, on mõjusid hinnatud selle muudatuse osas. Mõju Mõju majandusele valdkond I  ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ja alajaotis  infoühiskonna areng Avalduv  Automatiseeritud juurdepääsupunktide senisest laiem kasutuselevõtt omab mõju tugevat potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud juurdepääsupunkte on võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid.  Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkonnade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa- elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi.  Muudatus loob võimaluse tehnoloogiliste laheduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks.  UPT osutajal võimaldab muudatus UPT osutamist kaasajastada, parandada ja ka majanduslikult efektiivsemaks muuta. Olulisus Ulatus  Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse kasutajate valikutest, kas väheoluline (nt postiteenuse kasutajate puhul, kes ei kasuta postiteenust oma majandustegevuses) kuni märkimisväärne (postiteenuse kasutajate jaoks, kes kasutavad postiteenust oma majandustegevuses)  Kohaliku omavalitsuse üksustele: märkimisväärne  UPT osutajale: suur, eeldab teenuse pakkumise olulist muutmist ja kaasajastamist (sh automatiseeritud vahenditega) Sagedus  Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse kasutajate valikutest harvast kuni tihedani  Kohaliku omavalitsuse üksustele: püsiv ja regulaarne  UPT osutajale: püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus  Postiteenuse kasutajad: kogu Eesti elanikkond  Kohaliku omavalitsuse üksused: eelkõige mõjutab suuremate linnade väliseid omavalitsusi  UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel AS Eesti Post) Ebasoovitavate Madal mõjude risk Mõju Mõju regionaalarengule: valdkond II  regionaalpoliitika üldised eesmärgid ja alajaotis  piirkondade regionaalareng  kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides Avalduv  Muudatuste eesmärgid on kooskõlas riigi regionaalarengu üldiste mõju eesmärkidega 1) tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas; 2) tagada eri piirkondade püsiv konkurentsivõime tagatus ning teenivad laias laastus samu eesmärke. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne 9 Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade välised kohaliku omavalitsuse üksused Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele ja regionaalarengule, kuid on oluline kommunikatsioonirisk. Mõju Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud: valdkond III  tööturg ja alajaotis  riskirühma kuuluvate inimeste õigused Avalduv  Kavandatavad muudatused võivad teataval määral mõjutada tööturgu kahel mõju moel – majandustegevuse elavnemise tulemusel võib tekkida juurde töökohti väljaspool suuremaid linnu. Teisalt võib muudatuse mõjul väheneda postkontoris hõivatud töötajate arv, kuid postkontorite arvelt vabanevat tööjõudu on võimalik rakendada tekitavate juurdepääsupunktide opereerimisel. Samuti töötavad maapiirkondade postkontorites juba praegu inimesed osalise töökoormusega, pensionäride/pensionieelikute osakaal töötajaskonnas on suur ning uute töötajate leidmine postkontoritesse pigem keerukas. Kõik see vähendab tegelikku mõju piirkonna tööhõivele. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade välised kohaliku omavalistuse üksused Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele riski erinevate sihtrühmade jaoks, kuid oluline on juba eelpool väljatoodud kommunikatsioonirisk. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Määruse muudatuste jõustumine ei tekita UPT osutajale koheselt olulisi lisategevusi, kuid annab võimaluse otsustada, kuidas tagada UPT kättesaadavus erinevate juurdepääsupunktide kombinatsioonist senisest paremini. Seejuures peab UPT osutaja silmas pidama, et teabe esitamine juurdepääsupunktide punktide, nende lahtioleku aegade, teenuste hindade ja tingimuste kohta tuleb viia vastavusse määrusega nõuetega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt tuleb enne ministri määruse andmist see kooskõlastada teiste ministeeriumide 10 ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Ülevaade kooskõlastuse käigus esitatud ettepanekute arvestamisest ja mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas. 11 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ Lisa Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks Teenus Kättesaadavus Postiseaduse § 37 lõikest 7 tulenev minimaalne kvaliteedistandard Kaugus teenust Minimaalne Teenuse kätte- Juurdepääsu- Kiirus Protsent osutavast teenuse kätte- saadavus punkti (välja juurdepääsu-punktist saadavuse aeg protsendina arvatud tellitav nädala juurdepääsu- tööpäevadest punkt ja väljastamine aadressil) minimaalne kättesaadavus protsendina nädala tundidest Postisaadetiste Juurdepääsupunkt 10 tundi nädalas 5,95 protsenti kogumine (välja arvatud tellitav juurdepääsupunkt), mis osutab postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub 5 kilomeetri kaugusel või lähemal ja on avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval 100 protsenti Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav või asukohas juurdepääsupunkt), soovitud mis osutab tööpäeval postiteenuse kasutaja kokkulepitud poolt soovitud ajal universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, kuid ei ole avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- 100 protsenti Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav või asukohas juurdepääsupunkt), viiel tööpäeval mis osutab nädalas postiteenuse kasutaja kokkulepitud poolt soovitud ajal universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub kaugemal kui 5 kilomeetri kaugusel Postisaadetiste (välja Kättetoimetamist 10 tundi nädalas 5,95 protsenti arvatud kuni 2 cm teostav paksused liht- ja juurdepääsupunkt asub 100 protsenti tähtsaadetisena mitte kaugemal kui 5 edastatavad kilomeetrit ja on kirisaadetised, mille avatud saadetise saaja kättetoimetamiseks poolt soovitud tuleb teha üks tööpäeval väljastuskatse Kättetoimetamist Saaja elu- või Ei ole asjakohane aadressil) teostav asukohas tema kättetoimetamine juurdepääsupunkt asub poolt soovitud mitte kaugemal kui 5 tööpäeval kilomeetrit, kuid ei ole kokkulepitud avatud saadetise saaja ajal poolt soovitud tööpäeval Kättetoimetamist Saaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane teostav asukohas viiel juurdepääsupunkt asub tööpäeval kaugemal kui 5 nädalas kilomeetrit kokkulepitud ajal Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 1 tööpäev/ 90 protsenti lihtsaadetisena 3 tööpäeva edastatavad kirisaadetised Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised, mille kättetoimetamiseks tuleb teha üks väljastuskatse aadressi Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 5,95 protsenti • Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või asukoha kaugus postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist teostavast juurdepääsupunktist, arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja soovib saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim võimalik tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja soovitud tööpäeval avatud. Seega, kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist, siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast postikontorist. • Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on postiteenuse kasutajal võimalik postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada. • Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab valmisolekut, mitmel tööpäeval kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või kätte saada postisaadetist. • Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab mitmel protsendil kogu nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav. • Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle universaalse postiteenuse osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse. • Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse. Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte toimetada vastavalt kas ühe või kolme tööpäeva jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta Teadmiseks võetud. Vormsi Vallavalitsus Vormsi Vallavalitsuse poolt teeme ettepaneku täiendada eelnõud § 2 Arvestatud osaliselt. lõikega 21 põhimõttega, et: Kindla ajagraafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt või tellitav Teenuse kättesaadavuse tagamise seisukohalt ei ole vahet, milliste juurdepääsupunkt võib olla kohaliku omavalitsuse territooriumil juurdepääsupunktide kaudu teenust tagatakse. Näiteks puudub ainukeseks universaalse postiteenuse kanaliks ainult vastava kohaliku igasugune sisuline erinevus selle vahel, kas juurdepääsupunktiks on omavalitsuse nõusolekul. püsiva asukohaga 10 tundi nädalas avatud postkontor või 10 tundi nädalas konkreetses asukohas kohal olev liikuv juurdepääsupunkt (nt postibuss). Seepärast ei ole põhjendatud kehtestada erisusi mõnede juurdepääsupunktide osas. Küll aga on määrusesse lisatud UPT osutaja kohustus arvestada juurdepääsupunktide paigutamisel kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastame eelnõu tingimusel, et eelnõuga kavandatavate Arvestatud osaliselt. muudatuste tõttu ei halveneks universaalse postiteenuse kättesaadavus kohalikele elanikele. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada eelnõu Puudub alus arvata, et UPT kättesaadavus kohalikele elanikele järgmise sättega: „Kindla ajagraafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt muudatuste mõjul halveneks, kuivõrd UPT osutajal on igal juhul või tellitav juurdepääsupunkt võib olla kohaliku omavalitsuse territooriumil ainukeseks universaalse postiteenuse kanaliks ainult kohustus juurdepääs tagada. Küll aga võimaldavad muudatused vastava kohaliku omavalitsuse nõusolekul.“ pakkuda UPT kohalike elanikele senisest paindlikumalt. Eelnõu täiendamise ettepaneku osas vt eelevat vastust. Rahandusministeerium Kooskõlastame majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a Arvestatud. määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise Määrust on täiendatud punktiga 2 ning lisatud UPT osutaja kohustus määruse eelnõu esimese kahe märkusega arvestamisel. arvestada juurdepääsupunktide paigutamisel kohaliku omavalitsuse 1. Eelnõuga vaadatakse üle kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, ettepanekutega. et muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku esikohale seadev regulatsioon asendatakse eelkõige Määruse seletuskirja on samuti täiendatud ning on lisatud kirjeldus, teenuse kättesaadavust eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks kuidas toimub koostöö kohaliku omavalitsusega tavapraktikas. võrdselt tagatud üle Eesti. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast. Eelnõu eesmärk on arusaadav ja teatav paindlikkus on tervitatav. Samas tekib paindlikkuse tõstmisega küsimus, kuivõrd jääb postivõrgu, s.h postkontorite ja pakiautomaatide paiknemine üksnes postiteenuse osutaja otsustada ja kuivõrd on tal kohustus arvestada kohapealse teadmise või soovidega. Senised piirangud on välistanud postivõrgu korraldamise puhtalt äriloogika pinnalt, mis teatavasti on tarvilik meede eelkõige maapiirkonnas postiteenuse säilitamiseks. Piirangute eemaldamine ja paindlikkus toob kaasa vajaduse sätestada seaduses või vähemalt määruse tasemel kaitse- ja koostöömehhanismid kohaliku kogukonna kaasamiseks läbi KOV üksuse. Selliseid mehhanisme eelnõu (ega postiseadus) hetkel paraku ei sisalda, mistõttu kasvab üksnes UPT osutaja otsustuspädevus ja võimalus ka soovi korral otsust langetada postivõrgu ahendamise või ümberpaigutamise mõttes täiesti üle KOV pea. Oluline on tagada, et iga suurem otsustus postivõrgu korralduse osas on KOV-ga läbi arutatud ega piirduks vaid postiteenuse osutaja langetatud otsuse teavitamisega. Peame oluliseks, et teenuse kättesaadavus ei halveneks ning et elanikeni jõuaks muudatuste info mõistliku aja jooksul kirjalikult (vajalik arvestada sihtrühma infokanalite kasutamise harjumustega ja oskustega) enne lõppotsuste tegemist. Peame oluliseks, et määrus sätestaks postivõrgu ümberkorraldamise otsustes KOV kaasamise otsustusprotsessi ühe tingimusena. See ei tähenda, et KOV peaks postiteenuse korraldamise osas omama vetoõigust, kuid kaasamine on kindlasti vajalik selgitamaks välja kogukonnale parima lahenduse postiteenuse osutamiseks antud piirkonnas. Kaasamise kohustus peaks tulenema postiteenuse osutajale õigusaktist, mitte jääma üksnes hea tahte avalduseks. Määratud peaks olema, milline (minimaalne) protseduur on piisav, et UPT osutamisel saaks lugeda kohalike kasutajate arvamuse selgitamise piisavaks. On see KOV kooskõlastuse küsimise kohustus, KOV arvamuse küsimise kohustus, senise kasutuse analüüs, elanike arvamuse küsitlus või midagi muud. Eelistatud võiks olla KOV kooskõlastuse või arvamuse küsimine UPT osutaja analüüsil (sh ka teiste piirkondade kasutajakogemus) põhinevale ettepanekule. Näiteks võiks eelnõus sisalduda säte, et UPT osutaja kooskõlastab postivõrguga seotud ümberkorraldamist või olulisel määral kättesaadavust mõjutavad otsused kohaliku omavalitsuse üksusega, keda otsustus puudutab. KOV seisukohtadega mittearvestamine peab olema põhjendatud. Arvestatud osaliselt. 2. Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 6%-le nädala tundide arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et Nagu eelnevates vastuses märgitud, on määrust täiendatud punktiga, see lahtiolekuaeg tuleb tagada vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku mille kohaselt peab UPT osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud UPT osutajale suurem arvestama kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või muu juurdepääsupunkt avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös kohalike omavalitsustega kokku leppida just kohalike kasutajate Määruse muudatuste jõustumisel on senisest paremini tagatud, et vajadustele kõige enam vastavad lahtiolekuajad. tavapärastel argitundidel (8:00-17:00) tööl käival inimesel, kelle Taaskord on paindlik lähenemine siin tervitatav, kuid oluline on tagada, elukohast jääb juurdepääsupunkt kaugemale kui 5 km, oleks võimalus et sellesse protsessi KOV ka päriselt kaasatakse, mitte see ei jää UPT postiteenuseid kasutada, mistõttu puudub vajadus teha määruse osutaja heaks tavaks. Asjaolu, et määrusega paindlikkus tõuseb, ei taga eelnõus täiendavaid muudatusi. Kehtiva määruse kohaselt oli iseenesest, et lahtiolekuajad ka päriselt kogukonna vajadustega võimalik postikullerit kutsuda vaid maapiirkonnas postkontorist arvestavad hakkavad olema. KOV-i koostöö ja kaasamise ning elanike kaugemal kui 5 km elaval või asuval postiteenuse kasutajal. teavitamise tingimus peaks tulenema määrusest. Lisaks tuleb tagada, et Muudatuste järgselt kaob linna- ja maapiirkonna vahel erisus ning tavapärastel argitundidel (8:00-17:00) tööl käival inimesel, kelle postkuller on võimalik kutsuda igal juhul, kui soovitud postiteenust elukohast jääb juurdepääsupunkt kaugemale kui 5 km, oleks osutav juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km või ei ole avatud võimalus postiteenuseid kasutada (puudutab eelnõu punkti 8, millega sel tööpäeval, kui kasutaja soovib teenust kasutada. Seletuskirjas on lisatakse määrusesse § 52 lg 3). selgitatud, kuidas toimub postikulleri tellimine: „Kui kasutaja võtab Mobiilse juurdepääsupunkti kättesaadavus peaks olema tagatud piisavalt UPT osutajaga ühendust ja tellib tellitava juurdepääsupunkti kas paindlikult, see tähendab, et kliendile peab jääma paindlik võimalus mõistlikus ulatuses teenuse osutamise aeg ja koht teenuse osutajaga kodulehe, e-posti või telefoni teel, siis teavitab UPT teenuse osutaja kokku leppida. UPT teenuse kasutajat kas e-posti, sõnumi või telefoni teel tellimuse täitmise ajavahemikust või vastavalt olukorrale ja vajadusele lepivad UPT osutaja ja kasutaja tellimuse täitmise aja ja koha omavahel vastavate kanalite vahendusel kokku“. Seega on kasutajal võimalik postiteenuse kasutamise aeg UPT osutajaga kokku leppida. Arvestatud. Muud tähelepanekud ja märkused eelnõuga seoses: 1. Täiendavalt märgime, et teenuste kavandamisel on seos ka ruumilise Seletuskirja teksti on vastavalt täiendatud. planeerimise valdkonna, asustuse paiknemise ja suunamise ning tarbijate liikumisvõimalustega. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimisel maakonnaplaneeringute koostamise perioodil läbiviidud uuringuga analüüsiti mh nii teenuste ruumilise kättesaadavuse kriteeriumeid kui ka võimalusi ja vajadusi teenuste pakkumise ruumilise asukoha määratlemiseks maakonnaplaneeringutes, et suunata teenuste paiknemist ühtsetel alustel kogu riigis. Eesmärgiks seati ettevaatavalt kavandada teenuste võrgustikku selliselt, et teenuste kättesaadavus oleks valdavale osale Eesti elanikest piisavalt hästi kätte saadav muutuvate majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires. Ühena teenustest oli fookuses ka postiteenus. Uuringu alusel kavandati Eestit hõlmav neljaastmeline hierarhiline keskuste võrgustik, mille moodustavad: a. Maakondlik keskus, mis on maakonna olulisim töökohtade ja regionaalsete teenuste koondumise koht ja ühtlasi maakondliku tähtsusega toimepiirkonna keskus (elanike arv üldjuhul alates 15 000 elanikust) Piirkondlik keskus on piirkonnas oluline töökohtade ja kohalike kvaliteetteenuste koondumise koht, mis võib olla ka piirkondliku tugitoimepiirkonna keskus (elanike arv vähemalt 4500) c. Kohalik keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad kohalikud põhiteenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (elanike arv alates 1500) d. Lähikeskus kohalike lihtteenustega, mis aitab parandada vältimatute ja sagedamini kasutatavate teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades (elanike arvestuslik arv 500) Olemas on seda selgitav kaart (vajadusel RaM saab edastada). Keskuste hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasandil oluline pakkuda. Iga kõrgema astme keskus pakub ühtlasi ka madalama astme keskusele omaseid teenuseid. Keskused on ka olulised liikuvuse sõlmpunktid ühenduste tagamiseks teenuste ja töökohtadega, mis paiknevad teistes keskustes. Postiteenusena on uuringus käsitletud kirjakasti, pakiautomaati ja postkontorit (postipunkti). Alates kohalikest keskustest on kohaliku põhiteenusena toodud postkontor. Uuringus on nimetatud suundumust asendada iseseisvate üksustena tegutsevad postkontorid universaalse postiteenuse osutaja majanduslikel kaalutlustel postipunktidega. Käsitletud on võimalust, et väiksemad nõuded kliendibaasile võimaldavad lihtteenuste vormis (nt postipunkt) osutada kvaliteedi arvelt sama funktsiooni täitvaid kohalikke põhiteenuseid. Postipunktis on tagatud universaalsed postiteenused, kuid lisateenuste hulk on väiksem. Postipunkt võimaldab universaalse postiteenuse osutajal täita seadusest tulenevat kohustust võimalikult tõhusalt sõltumata elanike arvust ja teenusvajaduse mahust. Palume ka kohalike omavalitsustega koostöös maakonnaplaneeringutega määratud keskuste võrgustiku infot teenuste kättesaadavuse analüüsimisel arvestada. Loomulikult on asjakohane kaaluda samas ka ajas lisandunud uusi tehnilisi ja vahel mugavaimadki võimalusi, seoseid igapäevaste liikuvuslahendustega jmt. Teenuste kättesaadavust ja vajadust elujõulisuse hoidmiseks rohkem teenuse tagamisele tähelepanu pöörata on käsitletud ka 2018. aastal koostatud Eesti väikeasulate uuringus, mille alusandmed uuendatakse ja avaldatakse 2022. aasta jaanuari lõpuks. Kättesaadav siit eelmises versioonis koos veebirakendusega: https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/vaikeasulate-uuring/ Uuringus on muuhulgas nimetatud, et vanusstruktuuris toimuvad muutused seavad kindlad nõudmised ka avalikele teenustele: lastele ja noortele orienteeritud teenuste kõrval on oluline ka vanemaealiste teenussüsteem, mis peaks olema läbimõeldud ja arvestama sihtrühma vajadustega. Uuringust joonistuvad välja nii kahanevad kui ka kasvava iseloomuga väikeasulad. Loodetavasti on sellest infost abi kohalike omavalitsustega temaatiliste arutelude läbiviimisel. Arvestatud osaliselt. 2. Postkontorite hoidmine kohtades, kus eriti keegi ei käi, pole tõepoolest mõistlik ja seal on asendamine sama piirkonna tarbijate jaoks UPT osutaja arvestab ettepanekutega võimaluste piires, kuid kuna automatiseeritud vahendi ehk pakiautomaadiga asjakohane. Seletuskirja olud pidevas muutumises aga ka juurdepääsupunktide (sh nt järgi on selliseid automaate praegu maal võrreldes postkontorite võrguga pakiautomaatide) tehniline võimekus areneb, ei ole mõistlik veel väga vähe. Kuna ühe peamise riskina on toodud esile õigusaktidega kehtestada detailseid reegleid juurdepääsupunktide kommunikatsioonirisk (mis enamasti küll tähendab lihtsalt halbu paiknemisele, avamisele, sulgemisele ja juurdepääsupunktide otsuseid, mida on raske või peaaegu võimatu kommunikatsiooniga võimekusele. Küll aga on määrust täiendatud nõudega, et igas kaitsta), siis on oluline, et uus võimalus tarbijale tekiks enne või maakonnas peaks olema vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt samaaegselt postkontori sulgemisega. Välistada tuleb võimalus, vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas. et alles postkontorite sulgemise järel vabaneb ressurss, millega hakata pakiautomaatide paigaldamisele kunagi mõtlema (puudutab määruse § 5 ja § 6 kehtetuks tunnistamist). Lisaks peame oluliseks nentida, et igas maakonnas peaks üks postkontor olema avatud kõigil tööpäevadel, soovitavalt ka laupäeval. Juhul kui postkontoreid asendatakse pakiautomaadiga, peaks pakiautomaat võimaldama ka kirjade ja pakkide väljasaatmist, mitte üksnes vastu võtmist. Arvestatud osaliselt. 3. Kui postkontorite puhul on argument, et nende lahtiolek nõuab töötaja pidevat kohalolekut, siis kirjakastide võrgu senisel kujul hoidmise osas Nagu eelnevates vastuses märgitud, on määrust täiendatud punktiga, sama argument ei ole nii veenev. Asendada kirjakastid tellitava kulleri mille kohaselt peab UPT osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel võimalusega ei tundu kaugeltki sama suur kokkuhoid ega kasutaja arvestama kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. seisukohast automaatselt samaväärne lahendus, kuna võrreldes kirja viimisega kirjakasti tuleb inimesel sel juhul ületada täiendav Kirjakastidega osas selgitame, et seoses lihtkirjade mahtude drastilise suhtlusbarjäär ning tal peab selleks kõigepealt üldse olema telefoni ja/või vähenemisega on ka kirjakastide kasutus oluliselt vähenenud. Väga interneti kasutamise võimalus, mida teatud osal inimestest ei pruugi olla. suur osa korjeringidest on nn „tühjad korjeringid“, sest kirjakastidesse Samas võib see lahendus osale tarbijatest olla mugavam kui minna ise postitatud saadetised puuduvad. Konkurentsiameti poolt 2020. aasta mõne kilomeetri kaugusele kirjakasti juurde. Siin peaks igal juhtumil novembris teostatud UPT lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste enne muudatust konsulteerima kohaliku omavalitsuse üksusega. edastamise kiirust puudutava kontrolltoimingu tulemused kinnitavad, et paljudes Eesti piirkondades puudub vajadus tühjendada kirjakaste viis korda nädalas (st kirjakastide olemasolu järele puudub UPT kasutajate poolt reaalne vajadus). AS-i Eesti Post poolt 2021 a. teostatud vaatluse andmete kohaselt postitatakse kõikidest olemasolevatest kirjakastidest 413 kirjakasti kuni 1-5 kirja nädalas. 17% kirjakastidest (248 tükki) on sellised, kuhu ei postitatud nädalas ühtegi kirja. Samas on kirjakastide igapäevase tühjendamise kulu praktikas UPT osutaja jaoks märkimisväärne ja süvendab UPT osutamisega seotud kahjumit. Arvestatud. 4. Eelnõu punktis 1 tuleks jälgida, et mõistet ei defineeritaks läbi mõiste enese („juurdepääsupunktiks on … liikuv/tellitav juurdepääsupunkt“ Määruse ja seletuskirja tekst vastavalt muudetud. jne). Postiseaduse § 7 lõike 4 kohaselt on juurdepääsupunkt nii tegevuskoht kui vahend, seega tuleks eelnõu punktiga 1 muudetavas määruse §2 lõikes 21 defineerida juurdepääsupunktina „liikuv vahend (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt)“, „automatiseeritud vahend (edaspidi automatiseeritud juurdepääsupunkt)“ ja „tellitav vahend (edaspidi tellitav juurdepääsupunkt)“. Mittearvestatud. 5. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 6-8. Jääb selgusetuks kas postiteenuse kasutaja elu- või asukohast rääkides UPT kasutamine ei ole seotud üksnes füüsilise isiku elukoha peetakse silmas vastavalt füüsilisest (elukoht) ja juriidilisest isikust aadressiga, sest füüsilisest isikust kasutaja võib soovida UPT kasutada (asukoht) kasutajaid? Kui nii, siis tuleks see ka eelnõus selgelt kirja ka oma igakordses viibimiskohas. Seepärast on määruses teadlikult panna. Kuidas suhestub sellesse sättesse eraisiku töökoht ehk kuidas kasutatud nii elu- kui asukohta eristamata seejuures, et füüsiliste koheldakse füüsilist isikut, kes elab juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 isikute puhul on tellitava juurdepääsupunkti kasutamise võimaluse km, kuid töötab juurdepääsupunkti lähedal? Kas tellitavat tekkimiseks määrav elukoha aadress ja juriidiliste isikute puhul juurdepääsupunkti on võimalik tellida ainult koju või ka töö juurde? asukoha aadress. Määrusest peaks olema võimalik selgelt aru saada, kuhu on võimalik liikuvat juurdepääsupunkti tellida ja teenuse osutajal kohustus see punkt Tellitava juurdepääsupunkti tellimisega seonduvat on selgitatud avada: kas vaid registreeritud elukohas, suvalises kokku lepitud kohas (nt seletuskirjas. tellija töökohal) või on teenusepakkujal kohustus punkt avada tellijast mitte kaugemal kui 5 km (nt lähimas asulas, millest tellija elab lähemal kui 5 km). Peame oluliseks, et isiku aja ja asukoha sooviga arvestatakse niipalju kui võimalik ja mobiilne juurdepääsupunkt pakub ka koduukse teenust kasutaja elukohas. Mittearvestatud. 6. Eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatavas lõikes 8 viidatakse lisas kehtestatavatele täpsustatud nõuetele, kuid ühtki täpsustatud nõuet selles Lisa on määrusele lisatud erinevatest õigusaktidest (postiseadusest ja lisas ei sisaldu. Lisa dubleerib määruses või postiseaduses sisalduvat kõnealusest määrusest) tulenevatest UPT kättesaadavuse nõuetest sõna-sõnalt. Samas puudub eelnõu lisast 1 nt mõõdik selle kohta, kui ülevaatlikkuse andmise eesmärgil ning see lihtsustab teenuse kiiresti peab tellitava juurdepääsupunkti tellija oma elu- või asukohas kättesaadavuse standardist arusaamist. teenuse kätte saama. Seega võiks ökonoomsema normitehnika nimel lisast üldse loobuda. Teenuse kättesaadavuse tagamises peaks arvestama mõistliku kättesaadavuse ja aja printsiipi ühtviisi nii postkontorite, postipunktide, pakiautomaatide kui ka mobiilse juurdepääsupunkti tellimise puhul. Arvestatud osaliselt. 7. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis juhime tähelepanu, et lisas 1 on protsentmõõdikutega veerud üsna sisutud, sest: Minimaalse kättesaadavuse protsenti on läbivalt korrigeeritud (mh a. 100% tähendab, et kõiki loetletud teenuseid tuleb osutada viiel seletuskirjas) ning % on asendatud 5,95%-ga. tööpäeval viiest ning seda on lihtsam väljendada ühe lausega. Veerg tuleks kustutada. Muid ettepanekuid ei ole arvestatud, kuivõrd praegusel kujul annab b. 6% tähendab, et minimaalne kättesaadavuse aeg ei saa olla 10 tundi, tabel selgema ülevaate erinevatest alternatiividest ja nõuetest. vaid 10,8 tundi ning 10 tunni korral jääb 6% lävend saavutamata (saavutatakse 5,95%). Tabeli erinevad veerud on esitatud teadlikult erineval skaalal, et näitlikustada erinevate juurepääsupunktide kaudu osutatavate teenuste Veerg tuleks kustutada, sest loogilisem on lähtuda 10 tunni nõudest, mis kättesaadavust, peegeldades seejuures postkontori ja liikuva on toodud sama tabeli teises veerus. juurdepääsupunkti miinimumnõudeid suhtena teenuse tegelikku kättesaadavusse. Nimelt kehtib postkontori ja liikuva c. Näitajad ei ole samal skaalal, sest 100% puhul mõõdetakse teenuse juurdepääsupunkti puhul nõue, et need peavad olema avatud vähemalt osutamise päevade suhet tööpäevadesse (5), mitte nädalapäevadesse (7), 10 tundi nädalas. Kombineerituna tellitava juurdepääsupunktiga aga 6% puhul mõõdetakse teenuse osutamise tundide suhet nädala hakkab UPT olema tagatud 100%-liselt kõigil tööpäevadel. Mõõdik tundidesse (168), mitte tööpäevade tundidesse (120) või nädala „juurdepääsupunkti minimaalne kättesaadavus“ näitab aga seda, töötundidesse (50). milline on juurdepääsupunkti kättesaadavusele esitatud miinimumnõue kogu nädala tundidest ehk kogu võimalikust ajast, mil postiteenuse kasutaja võib potentsiaalselt soovida UPT kasutada. Postkontori ja liikuva juurdepääsupunkti miinimumnõuetega tagatakse teenuse kättesaadavus üksnes 5,95%-l ajast, mil postiteenuse kasutaja võib soovida UPT kasutada. Samas näiteks automatiseeritud vahendiga teatud teenuste osas ligi 100%-liselt. UPT osutaja võib alati pakkuda kõrgema teenuse standardit kasutades paindlikkust võimaldavaid vahendeid nagu automatiseeritud vahend, kuid üldine miinimumnõue on 5,95%. Mitte arvestatud. 8. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis tuleks selles kogumise ja kättetoimetamise read ühendada, sest tarbijal pole vahet, kas soovitud Praegusel kujul annab tabel selgema ülevaate erinevatest tööpäeval pole 5 km raadiuses üldse juurdepääsupunkti või pole avatud alternatiividest. juurdepääsupunkti. Lihtsam oleks kirjutada, et kui 5 km raadiuses pole soovitud päeval avatud juurdepääsupunkti, siis osutatakse teenust kasutaja elu- või asukohas. Arvestatud. 9. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust, kuid ebaselgeks jääb, kas liikuv juurdepääsupunkt peab olema nädalas Määruse teksti on vastavalt täiendatud. vähemalt 10 tundi avatud ühes peatuskohas või kõigis peatuskohtades kokku. Teenuse kättesaadavus peatuskohas võib sellest sõltuvalt oluliselt erineda. Seletuskirja lk 3 on viide, et „Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas“, kuid määruse tekst ei ole selles osas üheselt selge. Mittearvestatud. 10. Eelnõu punktiga 5 kaotatakse määruse §-ist 3 lõige 4, mis hetkel sisaldab postkontori varaseimat ja hiliseimat avamise kellaaega. Konkreetsete lahtioleku aegade vahemike kaotamise mõte on Rahandusministeerium palub veelkord kaaluda, kas oleks siiski jätkuvalt võimaldada vastutulekut kohalike elanike soovidele, sest on kohalikke mõistlik määratleda, millised tunnid ööpäevas (nt vahemik 8:00/9:00 – omavalitsusi, kus elanikud eelistavad postkontorit kasutada justnimelt 19:00/20:00) lähevad avatud oleku ajaarvestusse, sest ebamõistlikud väljaspool traditsioonilisi töötunde, et postkontorit saaks kasutada ka tunnid ei peaks sellesse arvestusse minema. inimesed, kes traditsiooniliste töötundide sees on tööl. Ebamõistlikel aegadel postkontorite avatuna hoidmine ei ole UPT osutaja jaoks majanduslikult põhjendatud, mistõttu puudub ka vajadus seda määrusega täiendavalt reguleerida. Arvestatud. 11. Seletuskirja lk 1 on eksitav väide „viimase kümne aasta jooksul [on] kirjade saatmine langenud aastas ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 Seletuskirja tekst vastavalt muudetud. miljonile).“ Sõna „aastas“ tuleks sellest lausest eemaldada. Kohe järgnevas lõigus on kirjas, et „2020. aastast alates kiirenes postipakkide kasv veelgi“ – ilmselt on silmas peetud postipakkide koguse kasvu. Arvestatud. 12. Seletuskirja lk 3 sisaldub lause „Kehtiva määruse § 2 on täiendatud Määruse ja seletuskirja tekst vastavalt muudetud. lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT osutaja tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest lisatasu rakendamata.“ Tegelikult ei puuduta nimetatud lõiked lisatasu teemat. Lisatasu rakendamise keeld hakkab sisalduma hoopis määruse § 52 lõikes 2 ning see ei ole seotud § 2 lisatavate lõigetega 6 ja 7. Sama lõigu lõpus on mõiste „juurdepääsupunkt“ asemel kasutatud ekslikult mõistet „teeninduspunkt“. Ka seletuskirja lk 4 on kirjas, et kui „juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal [postiteenuse kasutajal] eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida ilma lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt“. Tegelikult ei puuduta nimetatud lõige lisatasu teemat (seda reguleerib hoopis lisatav määruse § 52 lõige 2). Arvestatud. 13. Seletuskirja lk 3 sisaldub eksitav viide, mille kohaselt „ajal, mil postkontor või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs Seletuskirja tekst vastavalt muudetud. nende juurdepääsupunktide kaudu osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti ja automatiseeritud vahendi kaudu.“ Sõna „ajal“ asemel on ilmselt mõeldud „tööpäeval“ – kooskõlas eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatava lõike 7 sõnastusega „Kui universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse kasutaja elu- või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada“. Vahe on oluline – kui nt postkontor on avatud teisipäeval kell 10-15, siis kas kasutaja peab saama kell 16 endale tellida tasuta tellitava juurdepääsupunkti või mitte. MÄÄRUS 14.01.2022 nr 6 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Lisaks postiseaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatule on juurdepääsupunktiks: 1) kindla ajagraafiku alusel liikuv vahend (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt); 2) postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend (edaspidi automatiseeritud juurdepääsupunkt); 3) tellitav vahend, mis osutab universaalset postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või asukohas (edaspidi tellitav juurdepääsupunkt).“; 2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid.“; 3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõna „puuetega“; 4) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Universaalse postiteenuse osutaja tagab oma veebilehel ning e-posti ja telefoni teel vähemalt järgmise teabe kättesaadavuse: 1) juurdepääsupunktide paiknemine ja teenindusajad; 2) tellitava juurdepääsupunkti tellimise alane teave; 3) teave juurdepääsupunkti kaudu osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta.“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Lähimast universaalset postiteenust osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud universaalse postiteenuse kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Kasutaja elu- või asukoha kaugust juurdepääsupunktist mõõdetakse mööda avalikult kasutatavaid teid. (7) Kui lähim universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse kasutaja elu- või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada, saab postiteenuse kasutaja vastavat teenust kasutada lisatasuta tellitava juurdepääsu punkti kaudu, teavitades oma soovist universaalse postiteenuse osutajat vähemalt kaks tööpäeva ette. (8) Täpsustatud nõuded selle kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu tagatud universaalse postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, on kehtestatud käesoleva määruse lisas „Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks“.“; 6) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Nõuded postkontorile ja liikuvale juurdepääsupunktile (1) Postkontori sissepääsul ja liikuva juurdepääsupunkti peatuskohas peab olema teave vastava juurdepääsupunkti lahtioleku aja kohta. (2) Postkontoris ja liikuvas juurdepääsupunktis peavad olema paberkandjal kättesaadavad postiteenuse osutamise tüüptingimused ning teave juurdepääsupunktis osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta. (3) Postkontor ja liikuv juurdepääsupunkt peab olema avatud vähemalt kahel päeval nädalas, kokku vähemalt 10 tundi nädalas. Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas. (4) Igas maakonnas peab olema vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas.“; 7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kirjakast paigutatakse postiteenuse kasutajale ööpäev läbi ligipääsetavasse kohta. Kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta.“; 8) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 9) määrust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „§ 51. Nõuded automatiseeritud juurdepääsupunktile (1) Automatiseeritud juurdepääsupunkt peab olema avatud ööpäevaringselt, välja arvatud juhul, kui see asub hoones, või kui esineb rike või vajadus teostada hooldustöid, millisel juhul tagatakse universaalse postiteenuse osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu. (2) Automatiseeritud juurdepääsupunktil peab olema märgitud telefoninumber, millele saab küsimuste ja rikete korral helistada tööpäeval ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni. Kõne eest ei või postiteenuse osutaja võtta lisatasu. § 52. Nõuded tellitavale juurdepääsupunktile (1) Tellitav juurdepääsupunkt peab võimaldama kasutada kõiki universaalse postiteenuse hulka kuuluvaid postiteenuseid. (2) Tellitavat juurdepääsupunkti peab olema võimalik lisatasuta tellida universaalse postiteenuse osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel. (3) Tellimuse täitmise aeg on kokkuleppeline universaalse postiteenuse osutaja ja kasutaja vahel ning toimub ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni. (4) Tellimuse täitmine tuleb teostada tellimuse esitamisele järgneva kahe tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel