14.01.2022
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded
universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 määrusega nr 67 „Nõuded universaalse
postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“
(edaspidi kehtiv määrus) on kehtestatud nõuded universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)
osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele.
Riigi regionaalarengu eesmärk on tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti
paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime. Selle üheks oluliseks osaks on
universaalse postiteenuse kättesaadavuse tagamine.
UPT osutamist reguleeriv määrus on kehtinud suuremas osas muutumatuna ligi 15 aastat ega
teeni enam soovitud eesmärki. Vahepealse aja jooksul on toimunud olulised muutused nii
rahvastiku paiknemises kui ka postiteenuse kasutajate harjumustes ja eelistustes ning samuti
tehnoloogiliste lahenduste võimalustes. Nimetatud perioodi jooksul on Eesti üldise digiarengu
mõjul tarbijakäitumine drastiliselt muutunud. ASi Eesti Post (edaspidi Eesti Post) andmete
kohaselt on näiteks viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud ligikaudu 4 korda
(5,6 miljonilt 1,4 miljonile).
Lähtuvalt muutusest tarbitava teenuse osas on samavõrra muutunud ka tarbija eelistused
kasutatava kanali osas ja tugevaks eelistuseks on tõusnud automatiseeritud lahendused
(pakiautomaat), mida aga praegune regulatsioon üldse ei käsitle, kuna regulatsioonide
kehtestamise ajal nimetatud kanalit veel ei eksisteerinudki. 2020. aastast alates kiirenes
postipakkide koguse kasv veelgi ning Covid-19 mõjul muutusid senisest olulisemaks
automatiseeritud ja kontaktivabad 24/7 toimuvad lahendused. Samas ei ole UPT osutajal
praeguse regulatsiooni jäikuse ja 15 aasta tagusele olukorrale keskendumise tõttu võimalik UPT
osutamist paindlikumaks muuta.
Sellest lähtuvalt on asjakohane üle vaadata kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, et
muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku kui
sellist esikohale seadev regulatsioon tuleks asendada eelkõige teenuse kättesaadavust
eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks võrdselt tagatud üle Eesti.
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide
paiknemisele ning asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs
UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu
lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast. Seejuures täpsustatakse eelnõu
kohaselt juurdepääsupunkti mõistet, et oleks üheselt selge, et juurdepääsupunktiks on ka
automatiseeritud juurdepääsupunkt ja tellitav juurdepääsupunkt.
1.2. Eelnõu koostajad
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent (tel: 639 7666; e-post:
[email protected]) ja Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna vanemanalüütik
Indrek Ahermaa (tel 667 2510, e-post:
[email protected]). Juriidilise
ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Tulenevalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ §-st 1 kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
vastutusvaldkonda postside valdkond. Seega postiseaduses sätestatud volitusnormide alusel
määrusi annab, muudab ja tunnistab kehtetuks valdkonna eest vastutav minister ehk ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaminister. Sellest tulenevalt muudab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kaheksast punktist.
Eelnõu punkt 1
Määruse eelnõu punkt 1 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse uuesti kehtiva määruse § 2 lõike
21 tekst.
Kehtiva määruse § 2 lõike 21 sõnastust on täiendatud uute juurdepääsupunktide liikidega. Seni
on määrus keskendunud eelkõige postkontorite kaudu UPT osutamise tagamisele, nähes ette, et
juurdepääsupunktiks (lisaks postkontorile ja kirjakastile) võib olla ka kindla graafiku alusel
liikuv juurdepääsupunkt (buss, auto jm), millest on eelnevalt postiteenuse kasutajat teavitatud.
Teavitamine toimub valla meediakanalites (vallaleht, valla koduleht, valla sotsiaalmeedia),
üldises sotsiaalmeedias (nt kohaliku kogukonna grupp; vajadusel ka sihitud reklaam
piirkonnapõhiselt), otsepostiga, Omniva kodulehel (püsiv koht, kust vaadata) ja kohapealsete
plakatitega. Kuid UPT on võimalik tagada paindlikumalt ja postiteenuste kasutajate jaoks
mugavamal moel, nt postiteenuse kasutajate elu- või asukohas tellitava juurdepääsupunkti (nt
postikuller) või automatiseeritud juurdepääsupunkti (nt pakiautomaat) kaudu. Seepärast on
eelnõu kohaselt juurdepääsupunktide ringi laiendatud selliselt, et esitatakse
juurdepääsupunktide loetelu, lisades sinna selgelt juurde juurdepääsupunktidena
automatiseeritud juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti.
Eelnõu punkt 2
Kehtiva määruse § 2 lõikes 3 sisalduvat loetelu täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt peab
UPT osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel lisaks muudele loetelus sisalduvatele asjaoludele
võtma arvesse ka kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. UPT osutaja senise praktika
kohaselt toimub juurdepääsupunktide paiknemise osas koostöö kohaliku omavalitsuse
üksustega tavapäraselt järgmiselt. UPT osutaja teostab konkreetse omavalitsuse võrgupunktide
analüüsi (postiasutused, pakiautomaadid, kanderingid), mis on aluseks ümberkorraldamisele.
Seejuures on oluliseks sisendiks muuhulgas teenuste maht postiasutuses, aga ka
maakonnaplaneeringutega määratud keskuste võrgustiku info ning Eesti väikeasulate uuring,
2
mille alusandmed uuendatakse ja avaldatakse 2022. aasta jaanuari lõpuks.1 Analüüsi andmete
põhjal kujundab UPT osutaja oma kirjaliku ettepaneku, mis saadetakse kohaliku omavalitsuse
üksusele. Lisaks toimub UPT osutaja algatusel ka kohtumine ettepaneku aruteluks. Ka uute
postipunktide või pakiautomaatide paigaldamisel on kohaliku omavalitsuse üksused oluliseks
partneriks parima asukoha valikul. UPT osutaja on ka välja töötamas standardlahendusi, et
kohelda sarnase nõudlusega piirkondi samaväärselt, kuid igal juhul võetakse võimaluste piires
arvesse ka iga kohaliku omavalitsuse üksuse eripärasid.
Eelnõu punkt 3
Kehtiva määruse § 2 lõike 4 tekstist on kustutatud sõna „puuetega“, kuivõrd erivajadustega
arvestamine võib olla asjakohane mitte üksnes puuetega inimeste puhul.
Eelnõu punkt 4
Kehtiva määruse § 2 lõikes 5 on laiendatud UPT osutaja teabe avaldamise kohustust. Kehtiva
määruse kohaselt peab UPT osutaja esitama üksnes juurdepääsupunktide paiknemise alase
teabe oma veebilehel. Eelnõu kohaselt tuleb lisaks teha kättesaadavaks ka tellitava
juurdepääsupunkti tellimise alane teave (st tellitava juurdepääsupunkti tellimise tingimused ja
info selle kohta, kuidas tellitavat juurdepääsu punkti tellida) ja teave juurdepääsupunkti kaudu
osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta ning seda
lisaks veebilehele ka telefoni ja e-posti teel.
Eelnõu punkt 5
Määruse eelnõu punkt 5 kohaselt täiendati kehtiva määruse § 2 lõigetega 6 kuni 8.
Kehtiva määruse § 2 on täiendatud lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT
osutaja tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest
lisatasu rakendamata. Eelnõu kohaselt tuleb see tagada kõigil tööpäevadel juhul, kui
postiteenuse kasutaja poolt soovitud UPT hulka kuuluvat postiteenust osutav lähim
juurdepääsupunkt asub kasutaja aadressist kaugemal kui 5 km või kui juurdepääsupunkt asub
küll lähemal kui 5 km, kuid ei ole avatud sel tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib seda
kasutada. Kui ka näiteks postiteenuse kasutaja elu- või asukoha lähistel asub pakiautomaat, mis
soovitud teenust (nt tähitud kirja saatmine) ei osuta, peab kasutajal olema võimalik tasuta tellida
tellitav juurdepääsupunkt enda aadressile ning seda kõigil tööpäevadel. Võrreldes kehtiva
määruse § 5 lõikes 4 kehtinud nõudega ei kehti eelnõu kohaselt postiteenuse elu- või asukohas
teenuse osutamise nõue enam mitte üksnes maapiirkondade puhul, mis võib tekitada segadust
ja ebavõrdset kohtlemist, vaid kõigil juhtudel, kui teenuse kasutaja elu- või asukoha aadress on
kaugemal kui 5 km soovitud teenust osutavast juurdepääsupunktist.
Kehtiva määruse § 2 on lisaks täiendatud lõikega 8, mille kohaselt on täpsustatud nõuded selle
kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu tagatud universaalse
postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult kehtestatud määruse
lisas 1. Sellise tabeli alusel on võimalik UPT kättesaadavuse tagamist juurdepääsupunktide
kaudu üheselt ja arusaadavalt mõõta.
Eelnõu punkt 6
Määruse eelnõu punkti 6 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 3 pealkirja sõnadega „ja
liikuvale juurdepääsupunktile“. Paragrahvi pealkirja on muudetud selliselt, et see laieneks
lisaks postkontorile ka liikuvale juurdepääsupunktile. Samuti on paragrahvi tekstis terminit
„postkontor“ läbivalt täiendatud liikuva juurdepääsupunktiga.
1
Eelmine versioon koos veebirakendusega kättesaadav: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/vaikeasulate-uuring.
3
Kehtiva määruse § 3 lõikest 1 on välja jäetud nõue lähtuda postkontori lahtioleku aja
määramisel tegevusloa tingimustest, et tagada suurem paindlikkus.
Kehtiva määruse § 3 lõikes 3 on muudetud postkontori lahtiolekuaja nõudeid. Kehtiva
sõnastuse kohaselt peab olema tagatud, et postkontorid on avatud minimaalselt kaks tundi
päevas viiel päeval nädalas, st 5,95% kogu nädala tundide arvust ehk kümme tundi nädalas, ja
et postkontori kõige varasem avamise kellaaeg on 8.00 ja kõige hilisem avamise kellaaeg 18.00.
Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 5,95%-le nädala kogu tundide
arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et see lahtiolekuaeg tuleb tagada
vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud
UPT osutajale suurem paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või liikuv juurdepääsupunkt
avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös kohaliku omavalitsuse
üksustega kokku leppida just kohalike kasutajate vajadustele kõige enam vastavad
lahtiolekuajad. On juurdepääsupunkte, mis teenindavad postiteenuste kasutajaid kauem (nt
postiautomaadid isegi ööpäevaringselt), kuid määruses on eelnõu kohaselt sätestatud UPT
osutaja kehtiv miinimumstandard postkontoritele ja liikuvale juurdepääsupunktile ning
tööpäeval, mil postkontor või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs nende
juurdepääsupunktide kaudu osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada
tellitava juurdepääsupunkti ja automatiseeritud juurdepääsupunkti kaudu. Liikuva
juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on
avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas (st ühest kohast teise liikumise
aega lahtioleku ajana ei arvestata).
Kehtiva määruse § 3 on täiendatud lõikega 4, mille kohaselt peab igas maakonnas olema
vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi
nädalas. Eelnõu kohaselt eelistatakse paindlikke lahendusi, mis võimaldab UPT osutajal
otsustada mõistlike ja kogukonna ootusi kõige paremini tagavate lahenduste üle.
Eelnõu punkt 7
Määruse eelnõu punkti 7 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 1, millega teisest
lausest on välja jäetud nõue, mille kohaselt peaks UPT osutaja määrama kirjakastide
tühjendamise aja lähtudes tegevusloa tingimusest. Tegevusloa tingimustega ei ole määratud
tühjendamise aegasid ning üleminekul võrgupõhiselt teenuse põhisele lähenemisele ei oleks
selline tühjendusaegade määramine tegevusloas ka enam põhjendatud. Alles jääb siiski nõue,
et kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta.
Eelnõu punkt 8
Määruse eelnõu punkti 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse paragrahvid 5 ja 6.
Paragrahvides 5 ja 6 olid sätetatud nõuded postkontori ja kirjakasti paiknemisele, kuid
üleminekul võrgupõhiselt teenusepõhisele lähenemisele ei ole senised nõuded enam
põhjendatud, vaid piisab üldisematest nõuetest, mis on sätestatud kehtiva määruse § 2 lõikes 3.
Kui postiteenuse kasutaja soovib postitada kirja, kuid kirjakast või muu postitamist võimaldav
juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida
ilma lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt.
Eelnõu punkt 9
Määruse eelnõu punkti 9 kohaselt täiendatakse kehtivat määrust paragrahvidega 51 ja 52,
millega kehtestatakse nõuded püsiva asukohaga automatiseeritud juurdepääsupunktile ja
tellitavale juurdepääsupunktile. Nõuded näevad ette, et postiteenuse kasutajatel peab olema
võimalik ilma lisatasuta võtta ühendust UPT osutajaga. Paragrahv 52 näeb ka ette tellitava
juurdepääsupunkti tellimise üldise korra. Tellitava juurdepääsupunkti on võimalik tellida UPT
4
osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel. Kui kasutaja võtab UPT osutajaga
ühendust ja tellib tellitava juurdepääsupunkti kas kodulehe, e-posti või telefoni teel, siis teavitab
UPT teenuse osutaja UPT teenuse kasutajat kas e-posti, sõnumi või telefoni teel tellimuse
täitmise ajavahemikust või vastavalt olukorrale ja vajadusele lepivad UPT osutaja ja kasutaja
tellimuse täitmise aja ja koha omavahel vastavate kanalite vahendusel kokku.
Automatiseeritud juurdepääsupunkt on olemuselt sarnane pangaautomaadiga, mille
kasutusharjumused on juba välja kujunenud ning sellele ei kehti laiaulatuslikke nõudeid.
Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada üksikasjalikke nõudeid ka automatiseeritud
juurdepääsupunktile. Automatiseeritud juurdepääsupunkti rikke korral tagatakse UPT
osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu. Näiteks kui postiteenuse kasutaja soovib saata pakki,
kuid automatiseeritud juurdepääsupunkt on rikkis ja muu pakisaatmist võimaldav
juursepääsupunkt asub postiteenuse kasutaja elu- või asukoha aadressist kaugemal kui 5
kilomeetrit, tuleb teenus tagada tellitava juurdepääsupunkti (postikulleri) abil.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Kehtiva olukorra kirjeldus
Kehtiv määrus lähtub postiteenuse tagamisel postivõrgule esitatud nõudmistest, kehtestades
minimaalsed üldnõuded postkontoritele ja kirjakastidele ning nende paiknemisele.
Kehtiva määruse §-st 5 tulenevalt peab iga omavalitsuse territooriumil olema vähemalt üks
UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, tuleb
paigutada täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla
püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta
sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva
20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Kehtiva määruse §-st 6 tulenevalt
peab igas linnas (sh vallasiseses linnas) ja vallas olema vähemalt kaks kirjakasti, kusjuures
linnas ja vallasiseses linnas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakasti
keskmine kaugus olla rohkem kui 3 kilomeetrit ning vallas asuvast või elavast postiteenuse
kasutajast ei või kirjakast asuda kaugemal kui 5 kilomeetrit.
Täpsemad nõuded postkontorite ja kirjakastide arvule on kehtestatud Konkurentsameti poolt
UPT osutamise tegevusloas, mis on 2019. aastal läbiviidud avaliku konkursi tulemusel
perioodiks 09.10.2019 – 08.10.2024 väljastatud ASile Eesti Post.
Kehtiva tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 215 postkontorit ja
vähemalt 1453 kirjakasti üle Eesti. Tegelikkuses oli ASil Eesti Post nii postkontreid kui
kirjakaste 2020. a lõpuseisuga rohkem kui tegevusloas nõutav miinimumarv:
265 postkontorit (sh postipunktid, kus AS Eesti Post nimel osutas teenust
lepingupartner), neist 78 linnades ja 187 maapiirkonnas;
1470 kirjakasti, neist 421 linnades (sh 90 Tallinnas) ja 1048 maapiirkonnas.
ASi Eesti Post andmetel moodustavad ligikaudu 80% kõigist postkontorite kaudu toimuvatest
tehingustest postipakkide väljastused. Samas näitavad Kantar Emori poolt läbi viidud
pakiveoteenuste turu-uuringud, et Eesti inimesed (sh ka pensionärid) eelistavad postipakke
kätte saada pigem pakiautomaadist kui postkontorist ning seejuures on pakkide vastuvõtjate
jaoks olulisim paki kättesaamise ajaline paindlikkus ja mugavus.2
2
Kantar Emor: „Inimesed vahetavad postkontorid pakiautomaatide vastu“, 11.06.2019, kättesaadav:
https://www.kantaremor.ee/pressiteated/inimesed-vahetavad-postkontorid-pakiautomaatide-vastu/.
5
Kantar Emori poolt perioodil 29.04.–06.05.2020 läbiviidud uuringust nähtuvalt kasutatakse nii
postipakkide kättesaamiseks kui ka saatmiseks valdavalt pakiautomaaditeenust, mille
populaarsus on aastaga kasvanud. Pakiautomaadi vahendusel oli uuringu teostamisele eelnenud
poole aasta jooksul pakke kätte saanud 83% Eesti elanikest (kasv +18%) ning saatnud 30%
elanikest (kasv +12%). Uuringust nähtub ka, et võrreldes varasemaga on rohkem postipakkide
tellimisega kokku puutunud eelkõige vanemad inimesed (62% → 85%), maa-asulate elanikud
(74% → 89%) ja madalamate sissetulekutega inimesed (65% → 87%). Inimestele meeldib
uuringu kohaselt selle meetodi juures kõige enam just see, et paki saab kätte endale sobival ajal.
Uuringust nähtub, et ka pakkide saatmiseks kasutatakse kõige enam pakiautomaaditeenust ning
selle populaarsus on aastaga ka märgatavalt tõusnud. Kui 2019. a läbiviidud uuringu kohaselt
oli pakiautomaadi kaudu paki saatnud 73% sihtrühmast (6 kuu jooksul pakke saatnud), siis
2020. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaaditeenust kasutanud 90% pakisaatjatest.
Uuringu kohaselt postkontori kasutamine langeb. Näiteks paki kättesaamisel aastaga langes
postkontori kasutamine aastaga 3% (31%-lt 2019. aastal 28%-le 2020. aastal), paki saatmisel
langes postkontori kasutamine aastaga 2% (9%-lt 2019. aastal 7%-le 2020. aastal).3
Postkontorite populaarsuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Kantar Emori uuringust
nähtuvalt eelistavad inimesed pakiautomaate postkontoritele kõige enam seetõttu, et
automaadid võimaldavad valida teenuse kasutamise aega, kuid oluline on ka teenuse protsessi
(nii kättesaamise kui saatmise) kiirus (ja saatmisel eelvormistamise võimalus) ning
koroonapandeemia tõttu on aktuaalseks muutunud võimalus kontaktivabaks teenuseks.
Teenuse ajalise paindlikkuse olulisus on mõistetav kasvõi järgnevate eluliste näidete taustal:
Postiasutuses käimine võtab maapiirkondades oma transpordivahendit
mitteomavatel inimestel (eriti vanematel inimestel) tihti väga palju aega ning
liikumist tuleb planeerida lähtudes ühistranspordi graafikust (kusjuures transport
võib sisaldada ümberistumist) ning see ei pruugi ühilduda postkontori
lahtiolekuajaga;
Lähimaks juurdepääsupunktiks loetava postkontori asukoht ei pruugi sobituda
inimese päevase liikumistrajektooriga ja tekitab ebamugavust saadetise
kättesaamisel.
Eeltoodud andmed ja näited ilmestavad selgelt tarbijate eelistusi – postiteenuste hulgast
olulisimaks on postiteenuse kasutajate jaoks muutunud postipakkide väljastamine ja seejuures
eelistatakse pakiautomaate postkontoritele nende paindlikkuse ja mugavuse tõttu. Samas on aga
hetkel maapiirkonnas pakiautomaate võrreldes linnadega väga vähe – 2020. a lõpu seisuga oli
Eestis pakiautomaate kokku ligi 6004, neist enamik aga paiknes linnades. ASil Eesti Post on
2021. a veebruari seisuga pakiautomaate kokku 258, neist linnades 203 ning maal vaid 55.
Linnades on lisaks AS Eesti Post pakiautomaatidele mitmeid teisi teenuspakkujaid, kes maal
teenust ei osuta. Tulevikus on ASil Eesti Post plaanis automatiseeritud juurdepääsupunktide
arvu maapiirkondades vastavalt vajadusele, võimalustele ja kokkulepetele kohalike
kogukondadega suurendada.
4.2. Probleemi kirjeldus
Kehtivad postivõrgu nõuded, mis kehtestavad jäigad nõuded postkontorite ja kirjakastide
paiknemisele ja postkontorite lahtiolekuaegadele, ei võimalda UPT osutajal postiteenust
kasutajatele kättesaadavamaks muuta. Kehtiva määruse peamised probleemid ja nende
põhjused saab kokku võtta järgmiselt:
3
Kantar Emor: „Pakiveoteenuste turuülevaade“, mai 2020, lk 8.
4
Eesti E-kaubanduse Liit: „2020.a. Eesti pakiautomaatide mahtude kokkuvõte“, kättesaadav: https://e-
kaubanduseliit.ee/2020-a-eesti-pakiautomaatide-mahtude-kokkuvote/.
6
1. Nõuete jäikus, mis ei Määrusest ja tegevusloast tuleb postkontorite ja kirjakastide
võimalda arvestada minimaalne arv ja kohustus tagada UPT osutamine
kasutaja soovidega postkontorite kaudu vähemalt kaks tundi päevas ajavahemikus
8–18 viiel tööpäeval nädalas, mis vastab vaid 5,95%-le nädala
tundidest ja mis ei võimalda UPT osutajal määrata
postkontorite lahtiolekuaegu lähtudes kohaliku kogukonna
tegelikest vajadustest (nt väljaspool tööaega) või kokkuleppel
kasutajate soovidega.
2. Olemasoleva Postkontorite ülalpidamise kulud on aasta-aastalt kasvavate
võrgustiku kulukus tööjõukulude tõttu järjest suurenenud ning kasvate kulude tõttu
suureneb UPT osutamisega seotud kahjum5 ning vähenevad
finantsvahendid, mida kasutada automatiseeritud
juurdepääsupunktide võrgustiku laiendamiseks, eriti
olukorras, kus need dubleeriks kohustuslikku postkontorite
võrgustikku.
3. Pakiautomaatide Pakiautomaate ei ole seni selgelt ja üheselt mõistetavalt
ebaselge käsitlus arvestatud UPT juurdepääsupunktina, mille kaudu saab UPT
osutaja postiteenuse kättesaadavuse tagamise kohustust täita,
mistõttu puudub UPT osutajal motivatsioon ja ressursid
automatiseeritud juurdepääsupunktide võrgustiku kiireks
laiendamiseks.
4. Kasutajate Postiteenuse piiratud kättesaadavus vähendab kasutajate
rahulolematusest rahulolu ja postiteenuse atraktiivsust kasutajate jaoks, mis
tingitud nõudluse omakorda vähendab nõudlust postiteenuse järele ja seeläbi
vähenemine omab negatiivset mõju UPT osutaja tuludele, mille arvelt UPT
juurdepääsupunktide võrgustikku üleval pidada ja
kaasajastada.
5. Teenuse ebaühtlane Paindlikumate juurdepääsu lahenduste võimaluse puudumine
kättesaadavus vähendab UPT tegelikku kättesaadavust maapiirkondades, kus
automatiseeritud juurdepääsupunkte on seni veel vähe
kasutusel, samas kui linnapiirkondades tajuvad postiteenuse
kasutajad teenust tänu pakiautomaatide laiale levikule oluliselt
kättesaadavamana.
6. Põhjendamatu Postkontorite ja kirjakasti kohustusliku arvu ja postkontorite
regulatiivne lahtiolekuaegade nõuete ettekirjutamisega kehtestab riik
sekkumine põhjendamatult jäiku ja kulukaid nõudeid olukorras, kus
vastutuse UPT kättesaadavuse tagamise eest ja kättesaadavuse
meetmete valiku osas saaks jätta UPT osutajate, kes puutub
vahetult kokku postiteenuse kasutajatega ning saab
operatiivselt ja paindlikult võtta kasutusele lahendusi
kättesaadavuse suurendamiseks ja kasutajate rahulolu
tõstmiseks.
4.3. Sihtrühm
Kirjeldatud UPT kättesaadavuse probleemid puudutavad enim postiteenuse kasutajaid, sh
ettevõtjaid, tarbijaid, aga ka inimesi, kes kasutavad postiteenuseid muul otstarbel kui kaupade
ost-müük (nt kirjade saatmiseks jms), mistõttu on muudatused vajalikud eelkõige just selle
sihtgrupi jaoks. Siinkohal on oluline märkida, et kuivõrd UPT hulka kuuluvaid postiteenuseid
kasutavad eelkõige eraisikud, siis ei puudutada UPT juurepääsupunktide nõuded ettevõtteid
5
Eesti Posti 2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019.
aastal 2,4 miljonit eurot), Eesti Posti 2020. a majandusaasta aruanne, lk 10 ja 58.
7
otseselt, sest ettevõtted kasutavad tüüpiliselt äriteenuseid (nt ärikirjateenus jms). Siiski
võimaldab postiteenuste (sh mitte ainult UPT hulka kuuluvate teenuste) laiem üle-eestiline
kättesaadavus elavdada ettevõtlust ka väljaspool suuremaid linnu. Kaudselt mõjutavad
postiteenuste kättesaadavuse probleemid ka kohaliku omavalitsuse üksusi, kes peavad
korraldama teenuste kättesaadavuse tagamise oma elanikele ja võitlema ääremaastumisega.
Eelnõu puudutab otseselt ka ASi Eesti Post kui UPT osutajat, kes peab tagama kehtivate nõuete
täitmise ja postiteenuse kättesaadavuse. Praeguses olukorras ei toeta võrgustikupõhiste nõuete
järgimine teenuste tegelikku kättesaadavust, mis peaks olema siiski prioriteetne eesmärk.
4.4. Eesmärgi püstitus
Eelnõu üldine eesmärk on tõsta ja ühtlustada UPT kättesaadavust kasutajate jaoks üle Eesti.
Lähtudes tuvastatud probleemidest on eelnõu alameesmärgid järgmised:
1. Suurendada UPT osutaja paindlikkust teenuse kättesaadavuse tagamisel selliselt,
et ka kehtiva UPT 5,95%-lise kättesaadavuse nõude (st nõue, mille kohaselt peab
postkontor olema avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas ehk 5,95%
kogu nädala tundide arvust) korral tajuksid postiteenuse kasutajad, et postiteenus on
nende jaoks senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav.
Kehtiv nõue, mille kohaselt peab postkontor olema avatud minimaalselt kaks tundi
päevas viiel päeval nädalas, tähendab praktikas seda, et postkontor peab olema avatud
kokku 2x5=10 tundi nädalas. Ühes nädalas on kokku 7x24=168 tundi. 10 tundi
moodustab 10/168x100%= 5,952380952% ehk ümardatult 5,95% nädala tundidest.
2. Muuta ressursside kasutust paindlikumaks, et ebavajalike ja vähese kasutusega
mehitatud juurdepääsupunktide ülalpidamiskulude arvelt saaks vajadusel suunata
mugavamate automatiseeritud juurdepääsupunktide võrgustiku laiendamiseks või
tellitavate juurdepääsupunktide abil personaalsema teenuse laialdasemaks
võimaldamiseks.
3. Tunnustada automatiseeritud vahendeid juurdepääsupunktidena, et võimaldada ja
motiveerida nende kaudu UPT kättesaadavuse kohustuse täitmist UPT osutaja poolt
postiteenuse kasutajate jaoks sensisest mugavamalt ja paindlikumalt.
4. Tõsta UPT osutaja UPT juurdepääsupunktide võrgustiku üleval pidamise ja
arendamise võimet postiteenuse kasutajate rahulolu kasvust ajendatud nõudluse
suurenemisel kasvava tulu arvelt.
5. Ühtlustada UPT kättesaadavust üle Eesti motiveerides UPT osutajat suurendama
oluliselt automatiseeritud juurdepääsupunktide arvu.
6. Vähendada riigi regulatiivset sekkumist ja suurendada UPT osutaja paindlikkust
ja vastutust kättesaadavuse tagamise vahendite valikul – UPT osutaja peab tegema
valiku, milliste juurdepääsupunktidega igas konkreetses piirkonnas kättesaadavus
tagada. Neid valikuid tehes peab UPT osutaja ise hindama iga teeninduspiirkonna
spetsiifikat, nt elanike arvu, paiknemist ja kasutusharjumusi jms.
4.5. Eesmärgi saavutamise vahendid
Seatud üldise eesmärgi ja alameesmärkide saavutamise vahendina ei ole kohane rakendada
mitteregulatiivseid lahendusi nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,
olemasoleva olukorra säilitamine või senise regulatsiooni parem rakendamine, kuivõrd
tuvastatud probleemid on tingitud just kehtivast regulatiivsest olukorrast. Sellest lähtudes on
eesmärgi saavutamise vahendiks valitud kehtiva regulatsiooni muutmine.
4.6. Kavandatava muudatuse määratletud mõjud
Kavandatav Kuivõrd eelnõuga kehtestav peamine muudatus on postkontorite ja kirjakastide
muudatus paiknemise nõuete ja postkontorite lahtiolekuaegade asendamine senisest
laiema tellitava juurdepääsupunkti kaudu UPT osutamise tagamise kohustusega
8
ja võimalusega tagada UPT osutamist automatiseeritud juurdepääsupunkti
kaudu, on mõjusid hinnatud selle muudatuse osas.
Mõju Mõju majandusele
valdkond I ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
ja alajaotis infoühiskonna areng
Avalduv Automatiseeritud juurdepääsupunktide senisest laiem kasutuselevõtt omab
mõju tugevat potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt
juhul, kui automatiseeritud juurdepääsupunkte on võimalik kasutada
senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning
teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste
ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka
kaupade ja teenuste tarbijaid.
Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab
maapiirkonnade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-
elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate
kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi.
Muudatus loob võimaluse tehnoloogiliste laheduste senisest laialdasemaks
kasutuselevõtuks.
UPT osutajal võimaldab muudatus UPT osutamist kaasajastada, parandada
ja ka majanduslikult efektiivsemaks muuta.
Olulisus Ulatus Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse
kasutajate valikutest, kas väheoluline (nt postiteenuse
kasutajate puhul, kes ei kasuta postiteenust oma
majandustegevuses) kuni märkimisväärne
(postiteenuse kasutajate jaoks, kes kasutavad
postiteenust oma majandustegevuses)
Kohaliku omavalitsuse üksustele: märkimisväärne
UPT osutajale: suur, eeldab teenuse pakkumise
olulist muutmist ja kaasajastamist (sh
automatiseeritud vahenditega)
Sagedus Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse
kasutajate valikutest harvast kuni tihedani
Kohaliku omavalitsuse üksustele: püsiv ja regulaarne
UPT osutajale: püsiv ja regulaarne
Sihtrühma suurus Postiteenuse kasutajad: kogu Eesti elanikkond
Kohaliku omavalitsuse üksused: eelkõige mõjutab
suuremate linnade väliseid omavalitsusi
UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel AS Eesti Post)
Ebasoovitavate Madal
mõjude risk
Mõju Mõju regionaalarengule:
valdkond II regionaalpoliitika üldised eesmärgid
ja alajaotis piirkondade regionaalareng
kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise
protsessides
Avalduv Muudatuste eesmärgid on kooskõlas riigi regionaalarengu üldiste
mõju eesmärkidega 1) tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti
paigas; 2) tagada eri piirkondade püsiv konkurentsivõime tagatus ning
teenivad laias laastus samu eesmärke.
Olulisus Ulatus Keskmine
Sagedus Püsiv ja regulaarne
9
Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade
välised kohaliku omavalitsuse üksused
Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse
mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus
negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele ja
regionaalarengule, kuid on oluline
kommunikatsioonirisk.
Mõju Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud:
valdkond III tööturg
ja alajaotis riskirühma kuuluvate inimeste õigused
Avalduv Kavandatavad muudatused võivad teataval määral mõjutada tööturgu kahel
mõju moel – majandustegevuse elavnemise tulemusel võib tekkida juurde
töökohti väljaspool suuremaid linnu. Teisalt võib muudatuse mõjul
väheneda postkontoris hõivatud töötajate arv, kuid postkontorite arvelt
vabanevat tööjõudu on võimalik rakendada tekitavate juurdepääsupunktide
opereerimisel. Samuti töötavad maapiirkondade postkontorites juba praegu
inimesed osalise töökoormusega, pensionäride/pensionieelikute osakaal
töötajaskonnas on suur ning uute töötajate leidmine postkontoritesse pigem
keerukas. Kõik see vähendab tegelikku mõju piirkonna tööhõivele.
Olulisus Ulatus Keskmine
Sagedus Püsiv ja regulaarne
Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade
välised kohaliku omavalistuse üksused
Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse
mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus
negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele riski
erinevate sihtrühmade jaoks, kuid oluline on juba eelpool
väljatoodud kommunikatsioonirisk.
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja
välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve
tulude suurenemist.
Määruse muudatuste jõustumine ei tekita UPT osutajale koheselt olulisi lisategevusi, kuid
annab võimaluse otsustada, kuidas tagada UPT kättesaadavus erinevate juurdepääsupunktide
kombinatsioonist senisest paremini. Seejuures peab UPT osutaja silmas pidama, et teabe
esitamine juurdepääsupunktide punktide, nende lahtioleku aegade, teenuste hindade ja
tingimuste kohta tuleb viia vastavusse määrusega nõuetega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6
lõike 1 kohaselt tuleb enne ministri määruse andmist see kooskõlastada teiste ministeeriumide
10
ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab
nende valitsemisala või ülesandeid.
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Ülevaade kooskõlastuse käigus esitatud
ettepanekute arvestamisest ja mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas.
11
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
10.07.2006. a määrus nr 67
„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks
kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“
Lisa
Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks
Teenus Kättesaadavus Postiseaduse § 37 lõikest
7 tulenev minimaalne
kvaliteedistandard
Kaugus teenust Minimaalne Teenuse kätte- Juurdepääsu- Kiirus Protsent
osutavast teenuse kätte- saadavus punkti (välja
juurdepääsu-punktist saadavuse aeg protsendina arvatud tellitav
nädala juurdepääsu-
tööpäevadest punkt ja
väljastamine
aadressil)
minimaalne
kättesaadavus
protsendina
nädala tundidest
Postisaadetiste Juurdepääsupunkt 10 tundi nädalas 5,95 protsenti
kogumine (välja arvatud tellitav
juurdepääsupunkt),
mis osutab
postiteenuse kasutaja
poolt soovitud
universaalse
postiteenuse hulka
kuuluvat teenust, asub
5 kilomeetri kaugusel
või lähemal ja on
avatud postiteenuse
kasutaja poolt soovitud
tööpäeval
100 protsenti
Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- Ei ole asjakohane
(välja arvatud tellitav või asukohas
juurdepääsupunkt), soovitud
mis osutab tööpäeval
postiteenuse kasutaja kokkulepitud
poolt soovitud ajal
universaalse
postiteenuse hulka
kuuluvat teenust, asub
mitte kaugemal kui 5
kilomeetrit, kuid ei ole
avatud postiteenuse
kasutaja poolt soovitud
tööpäeval
Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- 100 protsenti Ei ole asjakohane
(välja arvatud tellitav või asukohas
juurdepääsupunkt), viiel tööpäeval
mis osutab nädalas
postiteenuse kasutaja kokkulepitud
poolt soovitud ajal
universaalse
postiteenuse hulka
kuuluvat teenust, asub
kaugemal kui 5
kilomeetri kaugusel
Postisaadetiste (välja Kättetoimetamist 10 tundi nädalas 5,95 protsenti
arvatud kuni 2 cm teostav
paksused liht- ja juurdepääsupunkt asub
100 protsenti
tähtsaadetisena mitte kaugemal kui 5
edastatavad kilomeetrit ja on
kirisaadetised, mille avatud saadetise saaja
kättetoimetamiseks poolt soovitud
tuleb teha üks tööpäeval
väljastuskatse Kättetoimetamist Saaja elu- või Ei ole asjakohane
aadressil) teostav asukohas tema
kättetoimetamine juurdepääsupunkt asub poolt soovitud
mitte kaugemal kui 5 tööpäeval
kilomeetrit, kuid ei ole kokkulepitud
avatud saadetise saaja ajal
poolt soovitud
tööpäeval
Kättetoimetamist Saaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane
teostav asukohas viiel
juurdepääsupunkt asub tööpäeval
kaugemal kui 5 nädalas
kilomeetrit kokkulepitud
ajal
Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 1 tööpäev/ 90 protsenti
lihtsaadetisena 3 tööpäeva
edastatavad
kirisaadetised
Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane
tähtsaadetisena
edastatavad
kirisaadetised, mille
kättetoimetamiseks
tuleb teha üks
väljastuskatse aadressi
Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 5,95 protsenti
• Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või asukoha kaugus postiteenuse
kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist
teostavast juurdepääsupunktist, arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja
soovib saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim võimalik
tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja soovitud tööpäeval avatud. Seega,
kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist, siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast
postikontorist.
• Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on postiteenuse kasutajal võimalik
postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada.
• Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab valmisolekut, mitmel tööpäeval
kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või
kätte saada postisaadetist.
• Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab mitmel protsendil kogu
nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav.
• Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle universaalse postiteenuse
osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse.
• Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse. Lihtsaadetisena edastatava
kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte toimetada vastavalt kas ühe või kolme tööpäeva
jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
10. juuli 2006. a määruse nr 67
„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele
juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
Lisa
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele
juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud
Siseministeerium
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta Teadmiseks võetud.
Vormsi Vallavalitsus
Vormsi Vallavalitsuse poolt teeme ettepaneku täiendada eelnõud § 2 Arvestatud osaliselt.
lõikega 21 põhimõttega, et:
Kindla ajagraafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt või tellitav Teenuse kättesaadavuse tagamise seisukohalt ei ole vahet, milliste
juurdepääsupunkt võib olla kohaliku omavalitsuse territooriumil juurdepääsupunktide kaudu teenust tagatakse. Näiteks puudub
ainukeseks universaalse postiteenuse kanaliks ainult vastava kohaliku igasugune sisuline erinevus selle vahel, kas juurdepääsupunktiks on
omavalitsuse nõusolekul. püsiva asukohaga 10 tundi nädalas avatud postkontor või 10 tundi
nädalas konkreetses asukohas kohal olev liikuv juurdepääsupunkt (nt
postibuss). Seepärast ei ole põhjendatud kehtestada erisusi mõnede
juurdepääsupunktide osas. Küll aga on määrusesse lisatud UPT
osutaja kohustus arvestada juurdepääsupunktide paigutamisel
kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastame eelnõu tingimusel, et eelnõuga kavandatavate Arvestatud osaliselt.
muudatuste tõttu ei halveneks universaalse postiteenuse kättesaadavus
kohalikele elanikele. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada eelnõu Puudub alus arvata, et UPT kättesaadavus kohalikele elanikele
järgmise sättega: „Kindla ajagraafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt muudatuste mõjul halveneks, kuivõrd UPT osutajal on igal juhul
või tellitav juurdepääsupunkt võib olla kohaliku omavalitsuse
territooriumil ainukeseks universaalse postiteenuse kanaliks ainult kohustus juurdepääs tagada. Küll aga võimaldavad muudatused
vastava kohaliku omavalitsuse nõusolekul.“ pakkuda UPT kohalike elanikele senisest paindlikumalt.
Eelnõu täiendamise ettepaneku osas vt eelevat vastust.
Rahandusministeerium
Kooskõlastame majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a Arvestatud.
määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks
kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise Määrust on täiendatud punktiga 2 ning lisatud UPT osutaja kohustus
määruse eelnõu esimese kahe märkusega arvestamisel. arvestada juurdepääsupunktide paigutamisel kohaliku omavalitsuse
1. Eelnõuga vaadatakse üle kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, ettepanekutega.
et muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks.
Senine postivõrku esikohale seadev regulatsioon asendatakse eelkõige Määruse seletuskirja on samuti täiendatud ning on lisatud kirjeldus,
teenuse kättesaadavust eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks kuidas toimub koostöö kohaliku omavalitsusega tavapraktikas.
võrdselt tagatud üle Eesti. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks
senised nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning
asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs
UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt
postikuller) kaudu lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja
asukohast.
Eelnõu eesmärk on arusaadav ja teatav paindlikkus on tervitatav. Samas
tekib paindlikkuse tõstmisega küsimus, kuivõrd jääb postivõrgu, s.h
postkontorite ja pakiautomaatide paiknemine üksnes postiteenuse osutaja
otsustada ja kuivõrd on tal kohustus arvestada kohapealse teadmise või
soovidega. Senised piirangud on välistanud postivõrgu korraldamise
puhtalt äriloogika pinnalt, mis teatavasti on tarvilik meede eelkõige
maapiirkonnas postiteenuse säilitamiseks. Piirangute eemaldamine ja
paindlikkus toob kaasa vajaduse sätestada seaduses või vähemalt
määruse tasemel kaitse- ja koostöömehhanismid kohaliku kogukonna
kaasamiseks läbi KOV üksuse. Selliseid mehhanisme eelnõu (ega
postiseadus) hetkel paraku ei sisalda, mistõttu kasvab üksnes UPT
osutaja otsustuspädevus ja võimalus ka soovi korral otsust langetada
postivõrgu ahendamise või ümberpaigutamise mõttes täiesti üle KOV
pea.
Oluline on tagada, et iga suurem otsustus postivõrgu korralduse osas on
KOV-ga läbi arutatud ega piirduks vaid postiteenuse osutaja langetatud
otsuse teavitamisega. Peame oluliseks, et teenuse kättesaadavus ei
halveneks ning et elanikeni jõuaks muudatuste info mõistliku aja jooksul
kirjalikult (vajalik arvestada sihtrühma infokanalite kasutamise
harjumustega ja oskustega) enne lõppotsuste tegemist. Peame oluliseks,
et määrus sätestaks postivõrgu ümberkorraldamise otsustes KOV
kaasamise otsustusprotsessi ühe tingimusena. See ei tähenda, et KOV
peaks postiteenuse korraldamise osas omama vetoõigust, kuid kaasamine
on kindlasti vajalik selgitamaks välja kogukonnale parima lahenduse
postiteenuse osutamiseks antud piirkonnas. Kaasamise kohustus peaks
tulenema postiteenuse osutajale õigusaktist, mitte jääma üksnes hea tahte
avalduseks.
Määratud peaks olema, milline (minimaalne) protseduur on piisav, et
UPT osutamisel saaks lugeda kohalike kasutajate arvamuse selgitamise
piisavaks. On see KOV kooskõlastuse küsimise kohustus, KOV
arvamuse küsimise kohustus, senise kasutuse analüüs, elanike arvamuse
küsitlus või midagi muud. Eelistatud võiks olla KOV kooskõlastuse või
arvamuse küsimine UPT osutaja analüüsil (sh ka teiste piirkondade
kasutajakogemus) põhinevale ettepanekule. Näiteks võiks eelnõus
sisalduda säte, et UPT osutaja kooskõlastab postivõrguga seotud
ümberkorraldamist või olulisel määral kättesaadavust mõjutavad otsused
kohaliku omavalitsuse üksusega, keda otsustus puudutab. KOV
seisukohtadega mittearvestamine peab olema põhjendatud.
Arvestatud osaliselt.
2. Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 6%-le
nädala tundide arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et Nagu eelnevates vastuses märgitud, on määrust täiendatud punktiga,
see lahtiolekuaeg tuleb tagada vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku mille kohaselt peab UPT osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel
vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud UPT osutajale suurem arvestama kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või muu juurdepääsupunkt
avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös
kohalike omavalitsustega kokku leppida just kohalike kasutajate Määruse muudatuste jõustumisel on senisest paremini tagatud, et
vajadustele kõige enam vastavad lahtiolekuajad. tavapärastel argitundidel (8:00-17:00) tööl käival inimesel, kelle
Taaskord on paindlik lähenemine siin tervitatav, kuid oluline on tagada, elukohast jääb juurdepääsupunkt kaugemale kui 5 km, oleks võimalus
et sellesse protsessi KOV ka päriselt kaasatakse, mitte see ei jää UPT postiteenuseid kasutada, mistõttu puudub vajadus teha määruse
osutaja heaks tavaks. Asjaolu, et määrusega paindlikkus tõuseb, ei taga eelnõus täiendavaid muudatusi. Kehtiva määruse kohaselt oli
iseenesest, et lahtiolekuajad ka päriselt kogukonna vajadustega võimalik postikullerit kutsuda vaid maapiirkonnas postkontorist
arvestavad hakkavad olema. KOV-i koostöö ja kaasamise ning elanike kaugemal kui 5 km elaval või asuval postiteenuse kasutajal.
teavitamise tingimus peaks tulenema määrusest. Lisaks tuleb tagada, et Muudatuste järgselt kaob linna- ja maapiirkonna vahel erisus ning
tavapärastel argitundidel (8:00-17:00) tööl käival inimesel, kelle postkuller on võimalik kutsuda igal juhul, kui soovitud postiteenust
elukohast jääb juurdepääsupunkt kaugemale kui 5 km, oleks osutav juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km või ei ole avatud
võimalus postiteenuseid kasutada (puudutab eelnõu punkti 8, millega
sel tööpäeval, kui kasutaja soovib teenust kasutada. Seletuskirjas on
lisatakse määrusesse § 52 lg 3).
selgitatud, kuidas toimub postikulleri tellimine: „Kui kasutaja võtab
Mobiilse juurdepääsupunkti kättesaadavus peaks olema tagatud piisavalt
UPT osutajaga ühendust ja tellib tellitava juurdepääsupunkti kas
paindlikult, see tähendab, et kliendile peab jääma paindlik võimalus
mõistlikus ulatuses teenuse osutamise aeg ja koht teenuse osutajaga kodulehe, e-posti või telefoni teel, siis teavitab UPT teenuse osutaja
kokku leppida. UPT teenuse kasutajat kas e-posti, sõnumi või telefoni teel tellimuse
täitmise ajavahemikust või vastavalt olukorrale ja vajadusele lepivad
UPT osutaja ja kasutaja tellimuse täitmise aja ja koha omavahel
vastavate kanalite vahendusel kokku“. Seega on kasutajal võimalik
postiteenuse kasutamise aeg UPT osutajaga kokku leppida.
Arvestatud.
Muud tähelepanekud ja märkused eelnõuga seoses:
1. Täiendavalt märgime, et teenuste kavandamisel on seos ka ruumilise Seletuskirja teksti on vastavalt täiendatud.
planeerimise valdkonna, asustuse paiknemise ja suunamise ning tarbijate
liikumisvõimalustega. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“
elluviimisel maakonnaplaneeringute koostamise perioodil läbiviidud
uuringuga analüüsiti mh nii teenuste ruumilise kättesaadavuse
kriteeriumeid kui ka võimalusi ja vajadusi teenuste pakkumise ruumilise
asukoha määratlemiseks maakonnaplaneeringutes, et suunata teenuste
paiknemist ühtsetel alustel kogu riigis. Eesmärgiks seati ettevaatavalt
kavandada teenuste võrgustikku selliselt, et teenuste kättesaadavus oleks
valdavale osale Eesti elanikest piisavalt hästi kätte saadav muutuvate
majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires. Ühena teenustest oli
fookuses ka postiteenus. Uuringu alusel kavandati Eestit hõlmav
neljaastmeline hierarhiline keskuste võrgustik, mille moodustavad:
a. Maakondlik keskus, mis on maakonna olulisim töökohtade ja
regionaalsete teenuste koondumise koht ja ühtlasi maakondliku
tähtsusega toimepiirkonna keskus (elanike arv üldjuhul alates 15 000
elanikust)
Piirkondlik keskus on piirkonnas oluline töökohtade ja kohalike
kvaliteetteenuste koondumise koht, mis võib olla ka piirkondliku
tugitoimepiirkonna keskus (elanike arv vähemalt 4500)
c. Kohalik keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad kohalikud
põhiteenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu
põhivajadused (elanike arv alates 1500)
d. Lähikeskus kohalike lihtteenustega, mis aitab parandada vältimatute ja
sagedamini kasutatavate teenuste kättesaadavust suurematest keskustest
eemal paiknevates piirkondades (elanike arvestuslik arv 500)
Olemas on seda selgitav kaart (vajadusel RaM saab edastada). Keskuste
hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale
liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasandil oluline pakkuda. Iga
kõrgema astme keskus pakub ühtlasi ka madalama astme keskusele
omaseid teenuseid. Keskused on ka olulised liikuvuse sõlmpunktid
ühenduste tagamiseks teenuste ja töökohtadega, mis paiknevad teistes
keskustes.
Postiteenusena on uuringus käsitletud kirjakasti, pakiautomaati ja
postkontorit (postipunkti). Alates kohalikest keskustest on kohaliku
põhiteenusena toodud postkontor. Uuringus on nimetatud suundumust
asendada iseseisvate üksustena tegutsevad postkontorid universaalse
postiteenuse osutaja majanduslikel kaalutlustel postipunktidega.
Käsitletud on võimalust, et väiksemad nõuded kliendibaasile
võimaldavad lihtteenuste vormis (nt postipunkt) osutada kvaliteedi arvelt
sama funktsiooni täitvaid kohalikke põhiteenuseid. Postipunktis on
tagatud universaalsed postiteenused, kuid lisateenuste hulk on väiksem.
Postipunkt võimaldab universaalse postiteenuse osutajal täita seadusest
tulenevat kohustust võimalikult tõhusalt sõltumata elanike arvust ja
teenusvajaduse mahust.
Palume ka kohalike omavalitsustega koostöös maakonnaplaneeringutega
määratud keskuste võrgustiku infot teenuste kättesaadavuse
analüüsimisel arvestada. Loomulikult on asjakohane kaaluda samas ka
ajas lisandunud uusi tehnilisi ja vahel mugavaimadki võimalusi, seoseid
igapäevaste liikuvuslahendustega jmt.
Teenuste kättesaadavust ja vajadust elujõulisuse hoidmiseks rohkem
teenuse tagamisele tähelepanu pöörata on käsitletud ka 2018. aastal
koostatud Eesti väikeasulate uuringus, mille alusandmed uuendatakse ja
avaldatakse 2022. aasta jaanuari lõpuks. Kättesaadav siit eelmises
versioonis koos veebirakendusega: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/vaikeasulate-uuring/ Uuringus on muuhulgas nimetatud, et
vanusstruktuuris toimuvad muutused seavad kindlad nõudmised ka
avalikele teenustele: lastele ja noortele orienteeritud teenuste kõrval on
oluline ka vanemaealiste teenussüsteem, mis peaks olema läbimõeldud ja
arvestama sihtrühma vajadustega. Uuringust joonistuvad välja nii
kahanevad kui ka kasvava iseloomuga väikeasulad. Loodetavasti on
sellest infost abi kohalike omavalitsustega temaatiliste arutelude
läbiviimisel.
Arvestatud osaliselt.
2. Postkontorite hoidmine kohtades, kus eriti keegi ei käi, pole tõepoolest
mõistlik ja seal on asendamine sama piirkonna tarbijate jaoks UPT osutaja arvestab ettepanekutega võimaluste piires, kuid kuna
automatiseeritud vahendi ehk pakiautomaadiga asjakohane. Seletuskirja olud pidevas muutumises aga ka juurdepääsupunktide (sh nt
järgi on selliseid automaate praegu maal võrreldes postkontorite võrguga pakiautomaatide) tehniline võimekus areneb, ei ole mõistlik
veel väga vähe. Kuna ühe peamise riskina on toodud esile õigusaktidega kehtestada detailseid reegleid juurdepääsupunktide
kommunikatsioonirisk (mis enamasti küll tähendab lihtsalt halbu paiknemisele, avamisele, sulgemisele ja juurdepääsupunktide
otsuseid, mida on raske või peaaegu võimatu kommunikatsiooniga võimekusele. Küll aga on määrust täiendatud nõudega, et igas
kaitsta), siis on oluline, et uus võimalus tarbijale tekiks enne või maakonnas peaks olema vähemalt üks postkontor, mis on avatud
vähemalt samaaegselt postkontori sulgemisega. Välistada tuleb võimalus, vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas.
et alles postkontorite sulgemise järel vabaneb ressurss, millega hakata
pakiautomaatide paigaldamisele kunagi mõtlema (puudutab määruse § 5
ja § 6 kehtetuks
tunnistamist). Lisaks peame oluliseks nentida, et igas maakonnas peaks
üks postkontor olema avatud kõigil tööpäevadel, soovitavalt ka
laupäeval.
Juhul kui postkontoreid asendatakse pakiautomaadiga, peaks
pakiautomaat võimaldama ka kirjade ja pakkide väljasaatmist, mitte
üksnes vastu võtmist.
Arvestatud osaliselt.
3. Kui postkontorite puhul on argument, et nende lahtiolek nõuab töötaja
pidevat kohalolekut, siis kirjakastide võrgu senisel kujul hoidmise osas Nagu eelnevates vastuses märgitud, on määrust täiendatud punktiga,
sama argument ei ole nii veenev. Asendada kirjakastid tellitava kulleri mille kohaselt peab UPT osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel
võimalusega ei tundu kaugeltki sama suur kokkuhoid ega kasutaja arvestama kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
seisukohast automaatselt samaväärne lahendus, kuna võrreldes kirja
viimisega kirjakasti tuleb inimesel sel juhul ületada täiendav Kirjakastidega osas selgitame, et seoses lihtkirjade mahtude drastilise
suhtlusbarjäär ning tal peab selleks kõigepealt üldse olema telefoni ja/või vähenemisega on ka kirjakastide kasutus oluliselt vähenenud. Väga
interneti kasutamise võimalus, mida teatud osal inimestest ei pruugi olla. suur osa korjeringidest on nn „tühjad korjeringid“, sest kirjakastidesse
Samas võib see lahendus osale tarbijatest olla mugavam kui minna ise postitatud saadetised puuduvad. Konkurentsiameti poolt 2020. aasta
mõne kilomeetri kaugusele kirjakasti juurde. Siin peaks igal juhtumil
novembris teostatud UPT lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste
enne muudatust konsulteerima kohaliku omavalitsuse üksusega.
edastamise kiirust puudutava kontrolltoimingu tulemused kinnitavad,
et paljudes Eesti piirkondades puudub vajadus tühjendada kirjakaste
viis korda nädalas (st kirjakastide olemasolu järele puudub UPT
kasutajate poolt reaalne vajadus). AS-i Eesti Post poolt 2021 a.
teostatud vaatluse andmete kohaselt postitatakse kõikidest
olemasolevatest kirjakastidest 413 kirjakasti kuni 1-5 kirja nädalas.
17% kirjakastidest (248 tükki) on sellised, kuhu ei postitatud nädalas
ühtegi kirja. Samas on kirjakastide igapäevase tühjendamise kulu
praktikas UPT osutaja jaoks märkimisväärne ja süvendab UPT
osutamisega seotud kahjumit.
Arvestatud.
4. Eelnõu punktis 1 tuleks jälgida, et mõistet ei defineeritaks läbi mõiste
enese („juurdepääsupunktiks on … liikuv/tellitav juurdepääsupunkt“ Määruse ja seletuskirja tekst vastavalt muudetud.
jne). Postiseaduse § 7 lõike 4 kohaselt on juurdepääsupunkt nii
tegevuskoht kui vahend, seega tuleks eelnõu punktiga 1 muudetavas
määruse §2 lõikes 21 defineerida juurdepääsupunktina „liikuv vahend
(edaspidi liikuv juurdepääsupunkt)“, „automatiseeritud vahend (edaspidi
automatiseeritud juurdepääsupunkt)“ ja „tellitav vahend (edaspidi tellitav
juurdepääsupunkt)“.
Mittearvestatud.
5. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 6-8. Jääb
selgusetuks kas postiteenuse kasutaja elu- või asukohast rääkides UPT kasutamine ei ole seotud üksnes füüsilise isiku elukoha
peetakse silmas vastavalt füüsilisest (elukoht) ja juriidilisest isikust aadressiga, sest füüsilisest isikust kasutaja võib soovida UPT kasutada
(asukoht) kasutajaid? Kui nii, siis tuleks see ka eelnõus selgelt kirja ka oma igakordses viibimiskohas. Seepärast on määruses teadlikult
panna. Kuidas suhestub sellesse sättesse eraisiku töökoht ehk kuidas kasutatud nii elu- kui asukohta eristamata seejuures, et füüsiliste
koheldakse füüsilist isikut, kes elab juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 isikute puhul on tellitava juurdepääsupunkti kasutamise võimaluse
km, kuid töötab juurdepääsupunkti lähedal? Kas tellitavat tekkimiseks määrav elukoha aadress ja juriidiliste isikute puhul
juurdepääsupunkti on võimalik tellida ainult koju või ka töö juurde? asukoha aadress.
Määrusest peaks olema võimalik selgelt aru saada, kuhu on võimalik
liikuvat juurdepääsupunkti tellida ja teenuse osutajal kohustus see punkt
Tellitava juurdepääsupunkti tellimisega seonduvat on selgitatud
avada: kas vaid registreeritud elukohas, suvalises kokku lepitud kohas (nt
seletuskirjas.
tellija töökohal) või on teenusepakkujal kohustus punkt avada tellijast
mitte kaugemal kui 5 km (nt lähimas asulas, millest tellija elab lähemal
kui 5 km). Peame oluliseks, et isiku aja ja asukoha sooviga arvestatakse
niipalju kui võimalik ja mobiilne juurdepääsupunkt pakub ka koduukse
teenust kasutaja elukohas.
Mittearvestatud.
6. Eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatavas lõikes 8 viidatakse lisas
kehtestatavatele täpsustatud nõuetele, kuid ühtki täpsustatud nõuet selles Lisa on määrusele lisatud erinevatest õigusaktidest (postiseadusest ja
lisas ei sisaldu. Lisa dubleerib määruses või postiseaduses sisalduvat kõnealusest määrusest) tulenevatest UPT kättesaadavuse nõuetest
sõna-sõnalt. Samas puudub eelnõu lisast 1 nt mõõdik selle kohta, kui ülevaatlikkuse andmise eesmärgil ning see lihtsustab teenuse
kiiresti peab tellitava juurdepääsupunkti tellija oma elu- või asukohas kättesaadavuse standardist arusaamist.
teenuse kätte saama. Seega võiks ökonoomsema normitehnika nimel
lisast üldse loobuda. Teenuse kättesaadavuse tagamises peaks arvestama
mõistliku kättesaadavuse ja aja printsiipi ühtviisi nii postkontorite,
postipunktide, pakiautomaatide kui ka mobiilse juurdepääsupunkti
tellimise puhul.
Arvestatud osaliselt.
7. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis juhime tähelepanu, et lisas 1
on protsentmõõdikutega veerud üsna sisutud, sest: Minimaalse kättesaadavuse protsenti on läbivalt korrigeeritud (mh
a. 100% tähendab, et kõiki loetletud teenuseid tuleb osutada viiel seletuskirjas) ning % on asendatud 5,95%-ga.
tööpäeval viiest ning seda on lihtsam väljendada ühe lausega. Veerg
tuleks kustutada. Muid ettepanekuid ei ole arvestatud, kuivõrd praegusel kujul annab
b. 6% tähendab, et minimaalne kättesaadavuse aeg ei saa olla 10 tundi, tabel selgema ülevaate erinevatest alternatiividest ja nõuetest.
vaid 10,8 tundi ning 10 tunni korral jääb 6% lävend saavutamata
(saavutatakse 5,95%). Tabeli erinevad veerud on esitatud teadlikult erineval skaalal, et
näitlikustada erinevate juurepääsupunktide kaudu osutatavate teenuste
Veerg tuleks kustutada, sest loogilisem on lähtuda 10 tunni nõudest, mis kättesaadavust, peegeldades seejuures postkontori ja liikuva
on toodud sama tabeli teises veerus. juurdepääsupunkti miinimumnõudeid suhtena teenuse tegelikku
kättesaadavusse. Nimelt kehtib postkontori ja liikuva
c. Näitajad ei ole samal skaalal, sest 100% puhul mõõdetakse teenuse juurdepääsupunkti puhul nõue, et need peavad olema avatud vähemalt
osutamise päevade suhet tööpäevadesse (5), mitte nädalapäevadesse (7), 10 tundi nädalas. Kombineerituna tellitava juurdepääsupunktiga
aga 6% puhul mõõdetakse teenuse osutamise tundide suhet nädala
hakkab UPT olema tagatud 100%-liselt kõigil tööpäevadel. Mõõdik
tundidesse (168), mitte tööpäevade tundidesse (120) või nädala
„juurdepääsupunkti minimaalne kättesaadavus“ näitab aga seda,
töötundidesse (50).
milline on juurdepääsupunkti kättesaadavusele esitatud
miinimumnõue kogu nädala tundidest ehk kogu võimalikust ajast, mil
postiteenuse kasutaja võib potentsiaalselt soovida UPT kasutada.
Postkontori ja liikuva juurdepääsupunkti miinimumnõuetega
tagatakse teenuse kättesaadavus üksnes 5,95%-l ajast, mil
postiteenuse kasutaja võib soovida UPT kasutada. Samas näiteks
automatiseeritud vahendiga teatud teenuste osas ligi 100%-liselt. UPT
osutaja võib alati pakkuda kõrgema teenuse standardit kasutades
paindlikkust võimaldavaid vahendeid nagu automatiseeritud vahend,
kuid üldine miinimumnõue on 5,95%.
Mitte arvestatud.
8. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis tuleks selles kogumise ja
kättetoimetamise read ühendada, sest tarbijal pole vahet, kas soovitud Praegusel kujul annab tabel selgema ülevaate erinevatest
tööpäeval pole 5 km raadiuses üldse juurdepääsupunkti või pole avatud alternatiividest.
juurdepääsupunkti. Lihtsam oleks kirjutada, et kui 5 km raadiuses pole
soovitud päeval avatud juurdepääsupunkti, siis osutatakse teenust
kasutaja elu- või asukohas.
Arvestatud.
9. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust, kuid
ebaselgeks jääb, kas liikuv juurdepääsupunkt peab olema nädalas Määruse teksti on vastavalt täiendatud.
vähemalt 10 tundi avatud ühes peatuskohas või kõigis peatuskohtades
kokku. Teenuse kättesaadavus peatuskohas võib sellest sõltuvalt oluliselt
erineda. Seletuskirja lk 3 on viide, et „Liikuva juurdepääsupunkti puhul
arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on
avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas“, kuid
määruse tekst ei ole selles osas üheselt selge.
Mittearvestatud.
10. Eelnõu punktiga 5 kaotatakse määruse §-ist 3 lõige 4, mis hetkel
sisaldab postkontori varaseimat ja hiliseimat avamise kellaaega. Konkreetsete lahtioleku aegade vahemike kaotamise mõte on
Rahandusministeerium palub veelkord kaaluda, kas oleks siiski jätkuvalt võimaldada vastutulekut kohalike elanike soovidele, sest on kohalikke
mõistlik määratleda, millised tunnid ööpäevas (nt vahemik 8:00/9:00 – omavalitsusi, kus elanikud eelistavad postkontorit kasutada justnimelt
19:00/20:00) lähevad avatud oleku ajaarvestusse, sest ebamõistlikud väljaspool traditsioonilisi töötunde, et postkontorit saaks kasutada ka
tunnid ei peaks sellesse arvestusse minema. inimesed, kes traditsiooniliste töötundide sees on tööl. Ebamõistlikel
aegadel postkontorite avatuna hoidmine ei ole UPT osutaja jaoks
majanduslikult põhjendatud, mistõttu puudub ka vajadus seda
määrusega täiendavalt reguleerida.
Arvestatud.
11. Seletuskirja lk 1 on eksitav väide „viimase kümne aasta jooksul [on]
kirjade saatmine langenud aastas ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 Seletuskirja tekst vastavalt muudetud.
miljonile).“ Sõna „aastas“ tuleks sellest lausest eemaldada. Kohe
järgnevas lõigus on kirjas, et „2020. aastast alates kiirenes postipakkide
kasv veelgi“ – ilmselt on silmas peetud postipakkide koguse kasvu.
Arvestatud.
12. Seletuskirja lk 3 sisaldub lause „Kehtiva määruse § 2 on täiendatud Määruse ja seletuskirja tekst vastavalt muudetud.
lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT osutaja
tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle
võimaluse eest lisatasu rakendamata.“ Tegelikult ei puuduta nimetatud
lõiked lisatasu teemat. Lisatasu rakendamise keeld hakkab sisalduma
hoopis määruse § 52 lõikes 2 ning see ei ole seotud § 2 lisatavate
lõigetega 6 ja 7. Sama lõigu lõpus on mõiste „juurdepääsupunkt“ asemel
kasutatud ekslikult mõistet „teeninduspunkt“. Ka seletuskirja lk 4 on
kirjas, et kui „juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal
[postiteenuse kasutajal] eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida ilma
lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt“. Tegelikult ei puuduta nimetatud
lõige lisatasu teemat (seda reguleerib hoopis lisatav määruse § 52 lõige
2).
Arvestatud.
13. Seletuskirja lk 3 sisaldub eksitav viide, mille kohaselt „ajal, mil
postkontor või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs Seletuskirja tekst vastavalt muudetud.
nende juurdepääsupunktide kaudu osutatavatele UPT hulka kuuluvatele
postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti ja automatiseeritud
vahendi kaudu.“ Sõna „ajal“ asemel on ilmselt mõeldud „tööpäeval“ –
kooskõlas eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatava lõike 7 sõnastusega
„Kui universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub
postiteenuse kasutaja elu- või asukohast mitte kaugemal kui 5
kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib
universaalset postiteenust kasutada“. Vahe on oluline – kui nt postkontor
on avatud teisipäeval kell 10-15, siis kas kasutaja peab saama kell 16
endale tellida tasuta tellitava juurdepääsupunkti või mitte.
MÄÄRUS
14.01.2022 nr 6
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli
2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse
postiteenuse osutamiseks kasutatavatele
juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“ muutmine
Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded universaalse
postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Lisaks postiseaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatule on juurdepääsupunktiks:
1) kindla ajagraafiku alusel liikuv vahend (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt);
2) postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend (edaspidi
automatiseeritud juurdepääsupunkt);
3) tellitav vahend, mis osutab universaalset postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või
asukohas (edaspidi tellitav juurdepääsupunkt).“;
2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid.“;
3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõna „puuetega“;
4) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Universaalse postiteenuse osutaja tagab oma veebilehel ning e-posti ja telefoni teel
vähemalt järgmise teabe kättesaadavuse:
1) juurdepääsupunktide paiknemine ja teenindusajad;
2) tellitava juurdepääsupunkti tellimise alane teave;
3) teave juurdepääsupunkti kaudu osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste,
kvaliteedi ja hinna kohta.“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Lähimast universaalset postiteenust osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5
kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud universaalse
postiteenuse kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil
tööpäevadel. Kasutaja elu- või asukoha kaugust juurdepääsupunktist mõõdetakse mööda
avalikult kasutatavaid teid.
(7) Kui lähim universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse
kasutaja elu- või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil
postiteenuse kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada, saab postiteenuse kasutaja
vastavat teenust kasutada lisatasuta tellitava juurdepääsu punkti kaudu, teavitades oma soovist
universaalse postiteenuse osutajat vähemalt kaks tööpäeva ette.
(8) Täpsustatud nõuded selle kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu
tagatud universaalse postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, on kehtestatud käesoleva määruse
lisas „Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks“.“;
6) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Nõuded postkontorile ja liikuvale juurdepääsupunktile
(1) Postkontori sissepääsul ja liikuva juurdepääsupunkti peatuskohas peab olema teave vastava
juurdepääsupunkti lahtioleku aja kohta.
(2) Postkontoris ja liikuvas juurdepääsupunktis peavad olema paberkandjal kättesaadavad
postiteenuse osutamise tüüptingimused ning teave juurdepääsupunktis osutatavate
postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta.
(3) Postkontor ja liikuv juurdepääsupunkt peab olema avatud vähemalt kahel päeval nädalas,
kokku vähemalt 10 tundi nädalas. Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku
ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel
konkreetses kohas.
(4) Igas maakonnas peab olema vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt viiel päeval
nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas.“;
7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kirjakast paigutatakse postiteenuse kasutajale ööpäev läbi ligipääsetavasse kohta.
Kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta.“;
8) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
9) määrust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Nõuded automatiseeritud juurdepääsupunktile
(1) Automatiseeritud juurdepääsupunkt peab olema avatud ööpäevaringselt, välja arvatud juhul,
kui see asub hoones, või kui esineb rike või vajadus teostada hooldustöid, millisel juhul
tagatakse universaalse postiteenuse osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu.
(2) Automatiseeritud juurdepääsupunktil peab olema märgitud telefoninumber, millele saab
küsimuste ja rikete korral helistada tööpäeval ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni. Kõne
eest ei või postiteenuse osutaja võtta lisatasu.
§ 52. Nõuded tellitavale juurdepääsupunktile
(1) Tellitav juurdepääsupunkt peab võimaldama kasutada kõiki universaalse postiteenuse hulka
kuuluvaid postiteenuseid.
(2) Tellitavat juurdepääsupunkti peab olema võimalik lisatasuta tellida universaalse
postiteenuse osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel.
(3) Tellimuse täitmise aeg on kokkuleppeline universaalse postiteenuse osutaja ja kasutaja vahel
ning toimub ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni.
(4) Tellimuse täitmine tuleb teostada tellimuse esitamisele järgneva kahe tööpäeva jooksul,
välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks