Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Teie 17.12.2021 nr 2-1/21-0528/7575
Meie 12.01.2022 nr EC.1-5.1/40-1
Telia ettepanekud
3410-3800 MHz sagedusala konkursi läbiviimise eelnõu suhtes
Esitame Teile Telia Eesti AS („Telia“) ettepanekud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
22.jaanuari 2019.a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas
3410-3800 MHz“ muutmise eelnõule („Eelnõu“).
Esmalt kinnitame, et peame väga oluliseks ja toetame kehtiva määruse olulisima põhimõtte
säilitamist ehk võimalikult suurte sagedusplokkide oksjonile panemist (iga sagedusloa suurus on
130 MHz (60+70 MHz)). Üksnes piisava suurusega sagedusplokkide kasutusse andmise korral
luuakse võimalus konkursil edukalt osalenud sideettevõtjatel asuda täitma ühiskonna ja tarbijate
ootusi uue põlvkonna mobiilsidevõrgu kvaliteedi osas. Ühtlasi on sellise lahenduse puhul tagatud
eluterve konkurents erinevate uue põlvkonna mobiilsidevõrkude vahel.
Eelnõu osas toome välja järgmise:
(i) Telia osales ka ITL kaudu saadetud arvamuse koostamises ning on selles tooduga
nõus. ITL kirjas kajastatu osas soovime veel ka üle rõhutada, et Eelnõus sätestatud
minimaalse kiiruse tagamise nõue on ebamõistlik. Nõudeid, mis on olemuselt
sobilikud fikseeritud võrgule, ei ole alust rakendada mobiilsidevõrgu suhtes. Praktikas
tähendaks taolise kiirusnõude järgimine mitte hooba võrgu kvaliteedi ja
kasutajakogemuse parendamiseks, vaid see annaks vastupidise tulemuse, olles
lõppkasutajate poolt teenuse tarbimist piiravaks tingimuseks. Veelgi enam, levi ja
kvaliteet ei sõltu üksnes tugijaamast ja mobiilsideoperaatori otsustest. Raadiotehnika
valdkonnas tuleb arvesse võtta terminalseadmeid, müratekitajaid, keskkonnatingimusi
jne. Seetõttu on nimetatud nõude lisamine sagedusressursi kasutamise tingimusena
äärmiselt ebatavaline. Euroopa riigid, mis võiksid Eestile oma 5G kasutuskogemuselt
ning arengukiiruselt eeskujuks olla (sh nt Soome) pole analoogseid nõudeid
rakendanud, kuna see olnuks ebamõistlik ja põhjendamatu. Palume nimetatud punkt
Eelnõust välja võtta.
(ii) Tugijaamade ehitamise kohustus. Eelnõu kohaselt lisatakse määruse § 7 lõikesse
2 punkt 6, mille kohaselt iga osaleja peab kinnitama, et paigaldab kahe aasta jooksul
arvates sagedusloa saamisest üle Eesti minimaalselt 200 tugijaama. Telia teeb
ettepaneku sätet ja vastavalt ka Eelnõu Lisa muuta alljärgnevalt:
a) „paigaldatakse üle Eesti“ asemel kasutada „on üle Eesti aktiveeritud“.
Nimetatu täpsustab, et paigaldamisest ei piisa, vaid tugijaamad peavad olema ka sisse
lülitatud ehk aktiveeritud. Määrus ei saa olla suunatud jaamade rajamisele (ehitustööde
teostamisele), vaid siiski sagedusloa alusel välja antud sageduse efektiivsele
kasutamisele.
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]
b) lisada punkti 6 viimaseks lauseks „Nimetatud tugijaama saatjad peavad toimima ka
käesoleva määruse alusel väljastatud sagedusloal nimetatud sagedusalas“. Sellise
täpsustuse lisamine on vajalik hilisemate erinevate tõlgenduste vältimiseks ja asjatute
vaidluste ennetamiseks. Oluline pole mitte vaid tugijaamade rajamine ja aktiveerimine,
vaid ka vastavate tugijaamade saatjate toimimine sagedusloal märgitud sagedusalas.
(iii) Üleminek 130 MHz plokile. Eelnõu lisas punkti 1 tabeli all olevas märkuses on säte:
„Üleminek sagedusvahemikule toimub samaaegselt sageduslubade I, II ja III osas.“.
Palume lisada täpsustus, mille kohaselt ei eeldata, et 130 MHz plokile üleminek saab
toimuda üksnes kogu Eestis korraga, vaid üleminek on võimalik ka piirkondlikult
(regionaalselt). Arvestades Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimise protsessi ja
teadmatust, peaks määruses olema sees võimalus paindlikuks lähenemiseks. Näitena
võib tuua Soomet, kus plokkide algne jaotus oli sarnane Eesti omale ning üleminek
130 MHz plokkidele algas just nimelt regionaalselt.
(iv) Eelnõus ei ole sätestatud lahendust olukorrale, kus vooru pakkumised on võrdsed ning
ükski pakkuja ei soovi esitada järgmises voorus uut pakkumist. Euroopa oksjonite
praktikate näitel võib taoline olukord tekkida. Lahendus sellele viigi-olukorrale peab
oksjonitingimustes selgelt välja toodud olema.
(v) Telia teada on riik asunud juba tegema ettevalmistusi sagedusoksjonitel paralleelse
oksjoniformaadi rakendamiseks. Just paralleelne oksjon tagab tegeliku ja kõige
paremini toimiva konkurentsi sideettevõtjate vahel ka konkursi ajal ning on samas ka
riigile kõige kasulikum potentsiaalselt laekuvate litsentsitasude maksimeerimise
vaatest. Ühest küljest küll püüame mõista riigi kaalutlust, mille kohaselt peljatakse, et
3410-3800 MHz sageduskonkursi läbiviimise formaadi muutmine võib nõuda
täiendavaid arutelusid ja lahenduste otsimist. Samas soovitame veelkord paralleelse
oksjoniformaati juba ka kõne all oleva oksjoni läbiviimisel tõsiselt kaaluda. Arvestades
lähiriikide praktikat, saab paralleelset võistupakkumist teha nii vastavat tarkvara
kasutades kui ka e-maili teel, suuremahulisi ettevalmistusi või lisakulusid nõudmata.
Täname veelkord võimaluse eest avaliku konsultatsiooni raames Eelnõule arvamust avaldada
ning oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Maasik
Juriidilise üksuse direktor
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]