Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 13.01.2022 nr 7-21/21/6799-17
Notarilepingu ja riigilõivu
maksekorralduse edastamine (Tiiu
kinnisasja osa, Rapla-Pärnu raudtee 434)
Maa-ameti peadirektori 12.11.2021 korraldusega nr 1-17/21/2758 otsustati omandada riigile Rail
Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale jäävad, OÜ Läike Grupp omandis olevad, Pärnu
maakonnas Tori vallas Elbi külas asuvad kinnistu nr 3739550 koosseisu jäävad katastriüksused
Rapla-Pärnu raudtee 434 katastriüksus (katastritunnusega 80901:001:0826) ja Tiiunurga
katastriüksus (katastritunnusega 80901:001:0825) hinnaga 5534 eurot, seejuures on Rapla-Pärnu
raudtee 434 katastriüksuse väärtus 4304 eurot ja Tiiunurga katastriüksuse väärtus 1230 eurot.
Notarileping sõlmiti 12.01.2022 Tartu notar Edgar Grünbergi juures. Lepingu punkti 2.3 kohaselt
tuleb tasuda Rapla-Pärnu raudtee 434 ja Tiiunurga kinnisasjade eest makstav hind 5534 eurot 14
tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume kanda nimetatud rahasumma lepingu
punktis 2.3 märgitud müüja OÜ Läike Grupp kontole. Samuti palume tasuda riigilõiv ja e-arvete
süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve lepingu tõestamise eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Virks
maakorralduse osakonna nõunik
Lisad: Notarileping
Maa-ameti peadirektori 12.11.2021 korraldus nr 1-17/21/2758
Riigilõivu maksekorraldus
Teadmiseks: Triin Orav (
[email protected])
Triinu Suits
675 0190
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Digitaalne originaaldokument.
TARTU NOTAR EDGAR GRÜNBERG
NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER
140
KINNISTU JAGAMINE, JAGAMISEL TEKKIVATE HOONESTAMATA
KINNISTUTE MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Edgar Grünberg
notaribüroos Tartus, Turu tn 2 kaheteistkümnendal jaanuaril kahe tuhande
kahekümne teisel aastal (12.01.2022. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Läike Grupp OÜ, registrikood 12155438, aadress Linnamäe tee 79-116, Tallinn,
e-post
[email protected], edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb
registrikaardile kantud juhatuse liige Kaimur Monso, isikukood 37710034225, kes on
tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle viibimiskoht kaugtõestamise hetkel on Vee
tn 4-47, Pärnu linn,
Eesti Vabariigi (edaspidi nimetatud ka Ostja) nimel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, aadress Harju tn 11,
Tallinn, e-post
[email protected], kui riigivara valitseja, mille esindajana
tegutseb volikirja alusel Märt Torop, isikukood 39108016532, kes on tõestajale tuntud
isik, kelle viibimiskoht kaugtõestamise hetkel on Taara pst 2, Tartu linn,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA JAGATAV KINNISTU
1.1. Lepingu esemeks 1 on punktis üks kolm (1.3) nimetatud kinnistu jagamisel
tekkiv kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnusega
80901:001:0826, pindalaga 2,04 ha, aadressiga Rapla-Pärnu raudtee 434, Elbi
küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarbega maatulundusmaa (100%),
koos selle oluliste osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu esemeks 2 on punktis üks kolm (1.3) nimetatud kinnistu jagamisel
tekkiv kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnusega
80901:001:0825, pindalaga 8452,0 m², aadressiga Tiiunurga, Elbi küla, Tori
vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), koos selle
oluliste osade ja päraldistega.
1.3. Jagatav kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa number 3739550, mille:
1.3.1. Esimesse jakku on kantud:
katastritunnus 80901:001:0827, pindala 5,91 ha, aadress Tiiu, Elbi küla, Tori
vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);
katastritunnus 80901:001:0826, pindala 2,04 ha, aadress Rapla-Pärnu raudtee
434, Elbi küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa
(100%);
katastritunnus 80901:001:0825, pindala 8452,0 m², aadress Tiiunurga, Elbi küla,
Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
1.3.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Läike Grupp OÜ (registrikood
12155438).
1.3.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Märkus rendilepingu
(rendilepingu pool: SBN GRUPP OÜ (registrikood 14766881)) kohta tähtajaga
10.02.2036 . Sisse kantud 22.02.2016. 6.08.2019 kinnistamisavalduse alusel
muudetud 9.08.2019. Kohtunikuabi Ilona Kirm. 2) Omandamise märkus Eesti
Vabariik kasuks. KAHOS § 9 alusel. 28.10.2020 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 29.10.2020. Kohtunikuabi Lii Hallikvee.
1.3.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 lepingus üheskoos nimetatud lepingu ese.
1.5. Jagatava kinnistu suhtes ei ole registreeritud kinnistamisavaldusi.
1.6. Riiklik ehitisregistri elektrooniline andmebaas ei sisalda andmeid ehitiste kohta
lepingu eseme koosseisu kuuluvatel maaüksustel katastritunnustega
80901:001:0826 ja 80901:001:0825.
1.7. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtib maaüksuse
katastritunnusega 80901:001:0825 suhtes järgmine seadusjärgne kitsendus:
uuringu ala (ulatus: 8452,16 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline)
(Üldgeoloogiline kaardistamine)). Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse
andmetel kehtib maaüksuse katastritunnusega 80901:001:0826 suhtes järgmine
seadusjärgne kitsendus: uuringu ala (ulatus: 20349,72 m²; nähtus: uuringu ala
(geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine)).
1.8. Eespool nimetatud asjaolud jagatava kinnistu kohta on notariaalakti tõestaja
poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad
andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud
väljatrüki alusel.
1.9. Müüja esindaja kinnitab, et:
1.9.1. Lepingus toodud andmed lepingu eseme ja jagatava kinnistu kohta on tõesed
ja õiged. Jagatav kinnistu on Müüja omand ning seda ei ole arestitud ja selle
suhtes ei ole vaidlusi. Jagatava kinnistu suhtes on sõlmitud kehtiv rendileping
SBN GRUPP OÜ-ga (registrikood 14766881) tähtajaga 10.02.2036. Jagatavat
kinnistut ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega.
1.9.2. Jagatava kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
1.9.3. Lepingu esemeks olevad kinnistud on hoonestamata.
2
1.9.4. Lepingu esemel kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandatud. Lepingu esemel
ei ole keskkonnareostust, samuti ei ole tehtud Müüjale lepingu esemega
seoses sellealaseid ettekirjutusi.
1.9.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes ei kehti Müüjale
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid ja looduskaitsealaseid piiranguid.
1.9.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maa-alal ei paikne kolmandatele isikutele
kuuluvaid Müüjale teadaolevaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ja -
rajatisi.
1.9.7. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi.
1.9.8. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed.
1.9.9. Müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist
pankrotihaldurit ega algatatud Müüja saneerimis- või likvideerimismenetlust.
Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Müüja majanduslikku seisundit ja
tema võlausaldajate huve.
1.9.10. Müüja äriregistrisse kantud andmed tegelike kasusaajate kohta on õiged ning
tegelik kasusaaja / juhtorgani liige ega keegi nende pereliikmetest ega
lähedastest kaastöötajatest ei ole praegu ega ole viimase 12 kuu jooksul olnud
riikliku taustaga isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse tähenduses.
1.9.11. Tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu
sõlmimiseks Müüja nimel. Samuti on tal kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks
vajalikud ühingusisesed kooskõlastused ja nõusolekud ning tema suhtes ei ole
kohaldatud ärikeeldu.
1.10. Ostja esindaja kinnitab, et:
1.10.1. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused,
tutvunud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik
maaüksuste suurustest, piiridest ja sihtotstarvetest.
1.10.2. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest
kitsendustest ja nende sisust ning ei soovi notariaalakti tõestajalt selgitusi
nimetatud kitsenduste kohta.
1.10.3. Ostja on teadlik jagatavat kinnistut koormavast märkusest rendilepingu kohta
ja selle sisust.
1.10.4. Ostja on tutvunud kõigi käesolevas lepingus nimetatud lepingu eset
puudutavate asjaoludega ning sõlmib lepingu eeldusel, et eelnimetatud
asjaolud ja Müüja poolt antud kinnitused on õiged. Ostja soovib lepingu
eseme osta eesmärgiga kasutada seda sihtotstarbe kohaselt ja peab
eelnimetatud asjaolusid ja Müüja antud kinnitusi seda eesmärki silmas
pidades lepingu sõlmimiseks piisavaks.
1.10.5. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Maa-ameti peadirektori 12.11.2021. a
korraldusele nr 1-17/21/2758 „Tiiu kinnisasja osaline avalikes huvides riigile
omandamine“. Tema volitused on kehtivad ega ole Ostja poolt tagasi võetud
ega tühistatud.
3
1.11. Lepinguosalised kinnitavad, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist.
1.12. Notariaalakti tõestaja on lepingu tõestamisel muuhulgas kontrollinud:
1.12.1. Läike Grupp OÜ õigusvõimet ja esindaja Kaimur Monso esindusõigust
äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist notariaalakti tõestamise päeval
tehtud registrikaardi väljatrüki alusel;
1.12.2. Eesti Vabariigi esindaja Märt Torop esindusõigust notariaalakti tõestajale
esitatud volikirja alusel.
2. KINNISTU JAGAMINE, LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHINNA
TASUMINE
2.1. Müüja jagab lepingu punktis üks kolm (1.3) nimetatud kinnistu selliselt, et
iseseisva kinnistuna moodustatakse:
2.1.1. lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud lepingu ese 1, mille väärtuseks
hindab Müüja neli tuhat kolmsada neli (4304) eurot;
2.1.2. lepingu punktis üks kaks (1.2) nimetatud lepingu ese 2, mille väärtuseks
hindab Müüja üks tuhat kakssada kolmkümmend (1230) eurot.
2.2. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga kokku viis tuhat viissada
kolmkümmend neli (5534) eurot (ostuhind). Ostuhind koosneb kinnisasjade
tasust summas neli tuhat kakssada (4200) eurot, motivatsioonitasust üks tuhat
ükssada üheksakümmend neli (1194) eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest
summas ükssada nelikümmend (140) eurot, kusjuures lepingu eseme 1 müüb
Müüja Ostjale hinnaga neli tuhat kolmsada neli (4304) eurot ja üks tuhat
kakssada kolmkümmend (1230) eurot.
2.3. Ostuhinna viis tuhat viissada kolmkümmend neli (5534) eurot kohustub Ostja
tasuma Müüja (Läike Grupp OÜ) kontole nr EE831010220248587223 hiljemalt
neljateistkümne (14) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimistest.
2.4. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist seadusega
sätestatud määras tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
2.5. Müüja avaldab, et ei soovi lepingust tuleneva Ostja ostuhinna tasumise
kohustuse täitmist tagada kogu ostuhinna hoiustamisega notari ametikontole.
2.6. Müüja kinnitab, et Müüja käesolevas lepingus nimetatud konto number on õige,
ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et kolmandad isikud ei saa
kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud
andmete õigsust.
2.7. Ostja avaldab, et sooviks omandada lepingu eseme selliselt, et märkus ega
rendilepingust tulenev rentniku valdusõigus ei läheks omandi üleandmisega
Ostjale üle. Müüja ega rentnik ei ole omandamise menetluse käigus esitanud
selleks vajalikku nõusolekut. Lepingu punktis 1.10.5 nimetatud korralduse
kohaselt omandab Ostja lepingu eseme, kuid ei aktsepteeri jagatava kinnistu
kohta avatud registriosa III jakku kandena nr 1 sisse kantud rendilepingut.
Kuivõrd märkuse kustutamiseks vajalik nõusolek puudub, siis Ostja nõustub
korraldama rendilepingu märkuse kustutamise lepingujärgselt. Müüja ja Ostja
lepivad kokku, et lepingu eseme suhtes kehtiv märkus rendilepingu kohta jääb
4
lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ja Ostja
kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse ning Müüja ei pea
nimetatud märkust kinnistusraamatust kõrvaldama.
3. LEPINGU ESEME VALDUSE ÜLEMINEK
3.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Ostjale antakse käesolevaga üle lepingu eseme
kaudne valdus ning rentnik jääb lepingu eseme otseseks valdajaks rendilepingu
alusel. Müüja loovutab Ostjale käesolevaga lepingu eseme väljanõudeõiguse.
4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
4.1. Eesti Vabariik palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
registriosa number 3739550 kolmandasse jakku kantud omandamise märkus
Eesti Vabariigi kasuks.
4.2. Läike Grupp OÜ on otsustanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 3739550 kantud kinnistu jagada
iseseisvateks kinnistuteks ja palub kinnistusraamatusse teha järgmised
kanded:
4.2.1. Kustutada registriosa nr 3739550 esimesest jaost: katastritunnus
80901:001:0826, pindala 2,04 ha, aadress Rapla-Pärnu raudtee 434, Elbi küla,
Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);
katastritunnus 80901:001:0825, pindala 8452,0 m², aadress Tiiunurga, Elbi
küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
4.2.2. Avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille: esimesse
jakku kanda katastritunnus 80901:001:0826, pindala 2,04 ha, aadress Rapla-
Pärnu raudtee 434, Elbi küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve
maatulundusmaa (100%); teise jakku kanda omanikuna Läike Grupp OÜ,
registrikood 12155438; kolmandasse jakku kanda märkus rendilepingu
(rendilepingu pool: SBN GRUPP OÜ (registrikood 14766881)) kohta
tähtajaga 10.02.2036; neljandasse jakku kandeid mitte teha.
4.2.3. Avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille: esimesse
jakku kanda katastritunnus 80901:001:0825, pindala 8452,0 m², aadress
Tiiunurga, Elbi küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve
maatulundusmaa (100%); teise jakku kanda omanikuna Läike Grupp OÜ,
registrikood 12155438; kolmandasse jakku kanda märkus rendilepingu
(rendilepingu pool: SBN GRUPP OÜ (registrikood 14766881)) kohta
tähtajaga 10.02.2036; neljandasse jakku kandeid mitte teha.
4.3. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud.
Läike Grupp OÜ, registrikood 12155438, lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi
kustutada käesoleva lepingu punkti neli kaks kaks (4.2.2) kohaselt avatud
registriosa, mille esimesse jakku on kantud katastritunnus 80901:001:0826,
pindala 2,04 ha, aadress Rapla-Pärnu raudtee 434, Elbi küla, Tori vald, Pärnu
maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), teises jaos senine kanne
Müüja kohta ning samasse registriossa omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
4.4. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud.
Läike Grupp OÜ, registrikood 12155438, lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi
5
kustutada käesoleva lepingu punkti neli kaks kolm (4.2.3) kohaselt avatud
registriosa, mille esimesse jakku on kantud katastritunnus 80901:001:0825,
pindala 8452,0 m², aadress Tiiunurga, Elbi küla, Tori vald, Pärnu maakond,
maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), teises jaos senine kanne Müüja
kohta ning samasse registriossa omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
5.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse,
mitte käesoleva lepingu sõlmimisega.
5.2. Müüjale on ohtlik omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimine enne
ostuhinna täielikku tasumist. Lepingu esemele oleks võimalik ostuhinna
tasumata osa tasumise tagamiseks seada hüpoteek Müüja kasuks. Ostjale on
ohtlik ostuhinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna
kinnistusraamatusse sisse kantud. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt,
et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse kogu ostuhind notarikontole ning notar
väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse
sisse kantud.
5.3. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik kokkulepped mis on seotud
lepingu eseme müügiga. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb
lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped
tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
(TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral
tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
5.4. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese
valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad
dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui
Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase
nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
5.5. VÕS § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko
ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka
asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku
hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja
lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt.
5.6. VÕS § 219 ja § 220 kohaselt peab Ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või
üle vaadata laskma, asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama
mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning mittevastavust sellest
teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
5.7. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu
täitmisena asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse
täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 ja 225) või
alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele
6
mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS
§ 116-118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse
tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
5.8. Vastavalt TsÜS § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.
Nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma
kohustusi tahtlikult. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma
kohustuste täitmisest.
5.9. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse
isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja
omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt
kinnisasja pärija.
5.10. Notari tasu seaduse § 4 kohaselt on tehinguväärtuse määramisel kinnisasja
minimaalväärtuseks 6391 eurot.
5.11. Kui rendileandja võõrandab kinnisasja pärast rentniku valdusesse andmist,
lähevad vastavalt VÕS § 291 ja 341 rendilepingust tulenevad rendileandja
õigused ja kohustused üle asja omandajale.
5.12. VÕS § 291 lg 4 ja 341 kohaselt juhul, kui uus rendileandja rikub rendilepingust
tulenevat kohustust, vastutab eelmine rendileandja kolme aasta jooksul, alates
rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega
rentnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt VÕS § 145 vastutavad
käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja
võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest
täies ulatuses. Kui käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha
maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust
kohustuse rikkumise juhuks.
6. LÕPPSÄTTED
6.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud
ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
6.2. Notariaalakti tõestaja esitab notariaalakti kinnistusosakonnale kolme (3)
tööpäeva jooksul.
6.3. Kõik lepingu sõlmimisega seotud notari tasud ja kinnistamise riigilõivud tasub
Ostja.
6.4. Vastavalt notari tasu seadusele vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu
eest notari tasu maksmisel solidaarselt.
6.5. Osalejad tasuvad riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et riigilõivu tasumata jätmisel on
riigilõivu võtjal õigus jätta kandeavaldus läbi vaatamata.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel
ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning
seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt
digitaalselt allkirjastatud.
7
Käesolevas dokumendis on kaheksa (8) lehte.
Notari tasu kinnistu jagamise avalduse tõestamisel 26,20 eurot (tehinguväärtus
12 782,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 4, § 5, § 8 lg 1, § 22, § 23 p1).
Notari tasu kinnistute müügilepingu tõestamisel 52,40 eurot (tehinguväärtus
12 782,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 4, § 5, § 22, § 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise eest 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2.1).
Notari tasu 98,60 eurot.
Käibemaks 19,72 eurot.
Kokku 118,32 eurot.
Riigilõiv kinnistu jagamisel 2,00 eurot (tehinguväärtus 4 304,00 eurot:
riigilõivuseadus § 74, § 80 lg 1).
Riigilõiv kinnistu jagamisel 1,50 eurot (tehinguväärtus 1 230,00 eurot:
riigilõivuseadus § 74, § 80 lg 1).
Läike Grupp OÜ esindaja Kaimur Monso /allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Vabariigi esindaja Märt Torop /allkirjastatud digitaalselt/
Tartu notar Edgar Grünberg /allkirjastatud digitaalselt/
8
KORRALDUS
12. november 2021 nr 1-17/21/2758
Tiiu kinnisasja osaline avalikes huvides
riigile omandamine
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudteetaristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga. Raudteetaristu arendamist
koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes sõlmis 06.09.2016
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt viib Rail Baltica
projektis maade omandamise menetlusi läbi Maa-amet.
Pärnu maakonnas Tori vallas Elbi külas paikneva kinnistu registriosa nr 3739550 koosseisu
kuulunud Tiiu katastriüksus tunnusega 80801:001:0778 (edaspidi Tiiu kinnisasi) jäi raudtee
eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale. Kinnistu omanikuna on
12.01.2016 sisse kantud Läike Grupp OÜ (registrikood 12155438). Kinnistusraamatu registriosa
nr 3739550 III jakku kandena nr 1 on 22.06.2016 sisse kantud ning 09.08.2019 muudetud märkus
rendilepingu kohta, mille järgselt on kinnistu antud rendile SBN GRUPP OÜ-le (registrikood
14766881) tähtajaga 10.02.2036.
Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 07.10.2020 kirjaga nr 7-21/20/8386-2 kinnisasja avalikes
huvides omandamise menetlusest. Riigile omandatav osa on kinnisasja ca 2,88 ha suurune
äralõige. Omandatav osa koosneb avalikes huvides vajalikust raudtee maaeraldusest koos
kavandatava juurdepääsutee ja kraaviga suurusega ca 2,04 ha ning kinnisasja läänepoolsest osast
suurusega ca 0,84 ha, mis jääb raudteest tulenevalt iseseisva kasutuseta ning mille omandamise
soovist on kinnisasja omanik Maa-ametit teavitanud 14.10.2020 kirjaga.
Maa-amet tellis Tiiu kinnisasja hüvitusväärtuse leidmiseks erakorralise hindamise Domus
Kinnisvara Vahendus OÜ-lt. 06.04.2021 koostatud eksperthinnangu nr 0036-3-21 kohaselt on Tiiu
kinnisasja ca 2,88 ha suuruse äralõike hüvitusväärtus 4200 eurot, mis on võrdne äralõike
turuväärtusega. Kinnisasja omanikule kinnisasja omandamise menetlusega kaasnevat kahju ega
saamata jäävat tulu ei tuvastatud. Kinnisasja rendilevõtjale kaasnevat kahju ei tuvastatud.
Maa-amet esitas kinnisasja omanikule 16.04.2021 kirjaga nr 7-21/21/6799 Domus Kinnisvara
Vahendus OÜ eksperthinnangu nr 0036-3-21 alusel pakkumuse Tiiu kinnisasja ca 2,88 ha suuruse
osa omandamiseks riigile hinnaga 5495 eurot, mis sisaldas tasu kinnisasja eest 4200 eurot,
motivatsioonitasu 1 159 eurot, mis vastas Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,8-
kordsele keskmisele brutokuupalgale pakkumuse tegemise hetkel, ja täiendavat hüvitist
asjaajamise eest 136 eurot.
Omandamise läbirääkimistel vaidlustati kinnisasja omandatava osa hüvitusväärtus tuginedes
kinnistu registriosa nr 3739550 III jakku kandena nr 1 sisse kantud rendilepingule, mille alusel on
Maa-ametilt soovitud hüvitusväärtuse juurde arvata rendilepingu lõppemisest tulenev kaasnev
kahju ning saamata jääv tulu. Maa-amet on menetluse käigus palunud edastada tõendeid, mis
näitaks, et kinnisasja on rendilepingust tulenevatel eesmärkidel kasutatud. Kinnisasja omaniku ja
rendilevõtja poolt edastatud tõendite, OÜ Domus Kinnisvara Vahendus poolt koostatud
eksperthinnangu ning registritest saadava info kohaselt pole Maa-ameti hinnangul tõestatud
kinnisasja lepingujärgne kasutus. Maa-amet on hinnangu andmisel tuginenud järgnevale:
a) Pärnu maakonnaplaneeringu eskiislahenduse materjalid on olnud kättesaadavad alates
05.10.2015, eskiislahenduse tutvustamine oli avalik ning see on saanud laialdast kajastust
üleriigiliselt. Maakonnaplaneeringu eskiislahenduses oli raudteetrassi eelistatud asukoht
ette nähtud ka lõigus 5D. Seega on trassi eelistatud paiknemine lõigus 5D olnud avalik
informatsioon enne Läike Grupp OÜ poolt Tiiu kinnistu omandamist ja rendilepingu
sõlmimist. Samuti on Tiiu kinnistu eelmine omanik kinnistu müügilepingu punktis 1.8.6.
kinnitanud, et Lepingu esemetel pole müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud
puudusi, millest müüja oleks teadlikult või tahtlikult ostjale teatamata jätnud. Võttes
arvesse, et Tiiu kinnistu eelmisele omanikule on 29.09.2015 saadetud kirjalik teade Rail
Baltica maakonnaplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisest ning see saadeti talle kui
trassikoridoriga seotud kinnistu omanikule, oli ta kohustatud andma ostjale teada kinnistule
planeeritavast võimalikust raudteest.
b) Läike Grupp OÜ on esitanud planeerimismenetlusega seotud määruskaebused Tallinna
Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Riigikohus on jätnud
02.10.2017 kohtumäärusega Läike Grupp OÜ määruskaebuse rahuldamata, seega pole
Läike Grupp OÜ vastuväited ja kaebused takistanud maakonnaplaneeringu kehtestamist.
Maa-amet lähtub omandamise menetluse läbiviimisel kehtivast maakonnaplaneeringu
lahendusest.
c) Menetluse kirjavahetusest lähtuvalt ei ole rendilepingu eesmärgid olnud läbipaistvad ning
on olnud seotud suure äririskiga. Rendilepingu kohaselt on rentnikul õigus:
1) rajada Tiiu kinnisasjale haruldaste (ravim)taimede kasvatus (p 4.2);
2) rajada Tiiu kinnisasjale tiigid, sh süvatiigid erinevate kalaliikide kasvatamiseks
ja aretamiseks (p 4.3);
3) rajade metsloomade liikumise tõkestamiseks piirdeaiad (p 4.4).
SBN GRUPP OÜ 17.01.2021 kirjast Domus Kinnisvara Vahendus OÜ hindajale
väidetakse, et tiikidele ja taimekasvatusele lisaks on eesmärk rajada puhkekompleks. SBN
GRUPP OÜ 27.06.2021 kirjas Maa-ametile väidetakse, et plaanis oli 2016. aasta lõpus
alustada metsa puhkemajakeste, saunamaja ja tiigi rajamisega ning kavas oli tegevusest
tekkiva pinnase kasutamine. Mitte ühegi nimetatud tegevusega ei ole kogu rendilepingu
kehtivuse aja jooksul alustatud ning ükski nimetatud tegevus ei ole ilma vastavate lubade
või detailplaneeringuta võimalik. Ühtki luba seni taotletud ei ole, samuti ei ole pöördutud
kohaliku omavalitsuse poole detailplaneeringu algatamise sooviga. Seega on tegemist
plaanidega, mis ei ole käesoleva ajani realiseerunud ja mille realiseerimine ei ole suure
tõenäosusega ka võimalik, kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb Tiiu kinnisasi
rohekoridori ja metsamaa juhtotstarbega alale. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ poolt
koostatud eksperthinnangus nr 0036-3-21 (lk 22) on välja toodud kohaliku omavalitsuse
hinnang, mille järgselt ei ole tegemist ärilisel eesmärgil kasutatava maaga ehk viidatud
äriprojekti läbiviimine ei pruugi olla realiseeritav.
d) Väljavõte eksperthinnangust nr 0036-3-21 (lk 21): „Hindaja loeb rentniku selgitustest
välja, et rentnik on perioodiliselt maksnud renti lepingus märgitud eesmärgil ehk ärilise
projekti teostamise eesmärgil (õigusega rajada kalakasvatus ja -arendus, ravimtaimede
kasvatus jms). Hindaja hinnangul pidi rentnik rendilepingu sõlmimise ajal olema teadlik
oma tegevusest, s.h. maa kasutamisvõimalusest äriotstarbelisel eesmärgil. Sellele
vaatamata otsustas rentnik võtta riski ja sõlmida rendilepingu maa kasutamiseks ärilisel
otstarbel ning riski võttes oli võimalus, et maad ei saa kasutata sihtotstarbeliselt. Kohaliku
omavalitsusega suheldes on hindaja tuvastanud, et viimane risk on ka realiseerunud ning
antud riski võib pidada rentniku ettevõtlusega seotud riskiks. Hindaja hinnangul ei ole
2
KAHOSega reguleeritud äritegevuse riskide hüvitamine, mistõttu ei kuulu tasutud rent
hüvitamisele, liiatigi veel siis, kui renti on makstud eesmärgi nimel, mida ei saa lugeda
juriidiliselt teostatavakski.“
e) Rendilevõtja on 27.06.2021 põhjendanud, et on siiani üüri tasunud, kuna on olnud lootus, et
trassi koridori valik võib muutuda või antud projekt võib üldse ära jääda. Riigihalduse minister
kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu, mille järgselt on
määratud Pärnu maakonda läbiv raudtee trassi koridor. Riigikohtu 19.05.2020 otsusega
kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine"
tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas, kuid Tiiu kinnisasi nimetatud trassilõikudesse ei
jää. Seega ei ole rentniku lootus projekti ärajäämise osas põhjendatud.
f) Renditasu 6000 eurot aastas, mis on kinnisasja hinnangulist turuväärtust (valdavalt raiutud
metsamaa) arvestades ebaharilikult kõrge. Samuti on rendilepingu ennetähtaegse
ülesütlemise puhuks sätestatud rendileandja ulatuslik hüvitamiskohustus (rendilepingu
punkt 5.4.), olenemata sellest kumb pool lepingu üles ütleb ning mis põhjusel.
Õigussuhetes tuleb toimida, arvestades hea usu põhimõtet - õiguse teostamine ei ole
lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Nimetatud hüvitamiskohustus on Maa-ameti hinnangul tsiviilseadustiku üldosa seaduse
§ 138 kohaselt vastuolus hea usu põhimõttega.
g) Rendilepingu maksed on osaliselt tasutud sularahas, mille tegelikku tasumist pole võimalik
kontrollida.
h) Kinnisasja omanik edastas 28.04.2020 Maa-ametile rendilevõtja poolt saadetud
rendilepingu ülesütlemise teade. Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 07.10.2020
kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest, mille vastuseks teavitati Maa-ametit
rendilepingu jätkuvast kehtivusest. Siinjuures on oluline ära märkida, et Maa-ametit
teavitati rendilepingu taaskehtivusest pärast omandamise teate kättetoimetamist, mis on
ca 6 kuud hiljem rendilepingu ülesütlemise teate esitamisest kinnistu omanikule.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne
tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev
tahteavaldus.
Kogutud informatsiooni kogumina analüüsides on Maa-ameti hinnangul nimetatud rendilepingu
puhul tegemist tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõistes näiliku tehinguga. Näilik tehing on
tühine ning tühise tehingu alusel esitatavad mistahes nõuded riigi poolt hüvitamisele ei kuulu.
Rendilepingu vormistamine ja selle kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmine on tehtud
selleks, et takistada kinnistu omandamist riigi poolt või omandamise korral tagada võimalus nõuda
riigilt kahjutasu. Rendilepingu märkus on kinnistusraamatusse kantud tühise tehingu alusel,
mistõttu on tegemist ebaõige kandega asjaõigusseaduse § 65 tähenduses.
Läbirääkimiste tulemusena nõustus kinnisasja omanik Maa-ameti 16.04.2021 kirjaga nr
7-21/21/6799 esitatud omandamise pakkumusega, kuid kinnisasja omanik ega rendilevõtja ei ole
esitanud kooskõlastust Tiiu kinnistu jagamiseks selliselt, et registriosa III jao esimene kanne ja
valdusõigus jääks koormama üksnes olemasolevat kinnistut ning moodustatavatele, riigile
omandatavatele kinnistutele märkus ega rendilepingust tulenev rendilevõtja valdusõigus üle ei
läheks.
Maa-amet korraldas Tiiu katastriüksuse jagamise ning jagamise tulemusena moodustatud riigile
omandatavad Rapla-Pärnu raudtee 434 (katastritunnus 80901:001:0826, pindala 2,04 ha,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Tiiunurga (katastritunnus 80901:001:0825, pindala
8452 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksused registreeriti 15.07.2021
maakatastris.
Käesoleva korraldusega omandab Maa-amet MKM-i volitusel Tiiu kinnistu koosseisu kuuluvad
Rapla-Pärnu raudtee 434 ja Tiiunurga katastriüksused riigile, kuid ei aktsepteeri Tiiu kinnistu
registriosa III jakku kandena nr 1 sisse kantud rendilepingut.
Tiiu katastriüksuse jagamise käigus täpsustus omandatava osa pindala. Eksperthinnangu koostaja
on 01.11.2021 kirjalikult kinnitanud, et pindala täpsustumise tõttu Tiiu kinnisasjast omandatava
3
osa hüvitusväärtus ei muutu.
Täpsustunud motivatsioonitasu on 1194 eurot, mis on Statistikaameti poolt avaldatud eelneva
aasta 0,8-kordne keskmine brutokuupalk käesoleval hetkel. Menetluses osalemisega kaasneva
asjaajamise eest makstav täpsustatud täiendav hüvitis on 140 eurot, mis vastab Statistikaameti
avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine
brutotunnipalk on 8,75 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva
aasta (juuli 2020 – juuni 2021) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena.
Tiiu kinnisasja osa omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 5534 (viis tuhat viissada
kolmkümmend neli) eurot ning ostu-müügitehinguga kaasnevad kulud tasub MKM Rail Baltica
raudteetrassi rajamiseks ettenähtud eraldiste arvelt. Müügilepingus kajastatakse katastriüksuste
väärtused järgmiselt: Rapla-Pärnu raudtee 434 (80901:001:0826) katastriüksuse väärtus 4304
eurot ja Tiiunurga (80901:001:0825) katastriüksuse väärtus 1230 eurot.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) alusel.
KAHOS § 3 lõike 3 kohaselt otsustab menetluse läbiviija kinnisasja omandamise
kokkuleppemenetluse teel, kui kinnisasja väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti
avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib
Maa-amet olla menetluse läbiviija riigi huvi korral.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja
teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
KAHOS § 10 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnisasja osa omandamist, kui
omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et
selle ühte või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada.
KAHOS § 27 lõige 1 sätestab, et kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega,
esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab kinnisasja omandamise
raha eest või selle vahetamise teise kinnisasjaga.
KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse
kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud
tähtaega pikendada.
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara
valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes
on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõikest 3, § 4 lõike 1 punktist 7, § 6 lõikest 3, § 10
lõikest 1 ja § 27 lõigetest 1 ja 6 ning RVS § 7 lõikest 1:
3.1 Omandada riigile Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale jäävad Läike Grupp OÜ
(registrikood 12155438) omandis olevad Pärnu maakonnas Tori vallas Elbi külas
paiknevad kinnistu registriosa nr 3739550 koosseisu kuuluvad alljärgnevad
katastriüksused hinnaga kokku 5534 eurot, mis koosneb kinnisasja tasust 4200 eurot,
motivatsioonitasust 1194 eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest 140 eurot:
3.1.1 Rapla-Pärnu raudtee 434 katastriüksus katastritunnusega 80901:001:0826,
pindalaga 2,04 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%;
3.1.2 Tiiunurga katastriüksus katastritunnusega 80901:001:0825, pindalaga 8452 m2,
sihtotstarbega maatulundusmaa 100%.
3.2 Maakorralduse osakonnal sõlmida punktides 3.1.1. ja 3.1.2. nimetatud katastriüksuste
4
riigile omandamise leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kinnistu
omanikule.
3.3 Maakorralduse osakonnal korraldada vara arvele võtmine riigi kinnisvararegistris
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide
Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Saata: Maa-ameti maakorralduse osakond, Läike Grupp OÜ, SBN GRUPP OÜ, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
5
Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks
Kinnistusraamatu toimingud
Tehingu kuupäev 12.01.2022
Väljastas Kätrin Angerjärv
Maksja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maksja aadress Harju tn 11, Tallinn
Saaja Rahandusministeerium
Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099
SEB Pank EE571010220229377229
Luminor Bank EE221700017003510302
LHV Pank EE567700771003819792
Selgitus 2022/GE/140
Viitenumber 77760006093164
Summa 3,50 €
MAKSEKORRALDUS NR
Maksja Kuupäev
Maksja konto Reg-nr Selgitus
2022/GE/140
Maksja pank
Saaja
Rahandusministeerium
Saaja konto Viitenumber
77760006093164
Saaja pank Summa Valuuta
3,50 EUR
Summa sõnadega (EUR)
kolm eurot ja viiskümmend senti
Maksja kinnitus Panga kinnitus
Palume võimalusel edastada riigilõivu maksekviitung notaribüroo e-postile
[email protected]