dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. jaanuar 2022
Viit
2-8/21-0034/7556
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)

Failid

  • 📎2-821-00347556 13.01.2022 Väljaminev kiri.asice302 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 15.12.2021 nr 1.1-10.1/8982-1; [email protected] RAM/21-1583/-1K Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 13.01.2022 nr 2-8/21-0034/7556 Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord Austatud rahandusminister Määruse eelnõu on kauaoodatud ja teenusepakkujate jaoks kindlasti positiivne, sest muudab majanduskeskkonda atraktiivsemaks ning teenuste osutamist mugavamaks. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega ning esitame ettepanekud eelnõu ja seletuskirja kohta. 1. Märkus eelnõu § 2 lg 3 p 3 kohta. Kuivõrd on see nõue seotud isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artiklites 13 ja/või 14 sätestatud andmesubjektile teabe andmise kohustusega või tuleneb isikuandmete kaitse valdkonna osas vastav nõue RahaPTS § 48 lõikest 3? Kuivõrd on eelnõu § 2 lg 3 p 3 olev „nõustumine“ seotud GDPR-i mõistes nõusolekuga? 2. Ettepanek eelnõu § 2 lg 2 asendada sõna „vältida“ kas maandada või vähendada või muu sobivama sõnaga. Riske ei saa vältida, vaid need tuleb tuvastada ja vastavaid maandamismeetmeid kasutada. 3. Märkus seletuskirjas § 3 selgituste kohta. Seal on viitevead (nt viidatakse lõikele 5, mida pole olemas) - ilmselt võeti välja üks lõige, mistõttu on viited ebatäpsed. Siin tuleks seletuskirja ka täiendada, et kuivõrd on nende teenuste edasiandmise võimalus seotud isikuandmete valdkonnas toimuva volitatud töötleja lepinguga (vt GDPR art 28). 4. Seletuskirjas pole § 4 lg 1 p 6 ja lg 3 selgitusi. § 4 lg 1 puhul on seletuskirjas märgitud, et tegemist on alternatiivsete olukordadega (lk 6 lõpp), mistõttu soovitame eelnõu tekstis üle kontrollida, et selle sõnastus ei jätaks võimalust arvata, et tegemist on kumulatiivsete tingimustega. 5. Seletuskirjas § 5 lg 2 p 5 selgitus ei ole sama, mis on eelnõu tekst, mistõttu tuleb see üle vaadata. Ka § 5 puhul on sama märkus, mis märkus nr 1 ehk kuivõrd on see seotud GDPR artiklites 13 ja/või 14 sätestatud teabe andmise kohustustega või tuleneb isikuandmete kaitse valdkonna osas vastav nõue RahaPTS § 48 lõikest 3? Kui siin on seos olemas, siis selles osas tuleks seletuskirja täiendada vastava selgitusega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 6. Eelnõu 2. peatükk (§-id 7 ja 8) sätestavad isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatavale infosüsteemile esitatavad tehnilised nõuded. Samas ei ole nende nõuete hulgas enimlevinud või miinimum küberturvalisust tagavaid nõudeid vastavale infosüsteemile. Kui vastavad nõuded tulenevad mõnest muust õigusaktist, siis palume selles osas seletuskirja täiendada. Kui vastavaid nõudeid ei ole muudes õigusaktides, soovitame selles osas eelnõud täiendada. 7. Märkus eelnõu § 8 lg 2 kohta. Ajatempel aitab küll tuvastada hilisema muutmise fakti, kuid ei saa anda infot tulevikus tehtava võimaliku muudatuse põhjuse või tegija kohta. 8. Seletuskirja lk 12 (määruse § 8 lg 5 selgitus) esimese tekstilõigu, teise lause viimane sõna on „katkes“, kuid kas see peaks olema „katses“? 9. Eelnõu § 9 lg 2 punktist 1 ei selgu milline järelevalveasutus on loa andjaks. Palume täiendada. 10. Eelnõu § 9 lg 2 p 1 sätestab, et lõikes 1 nimetamata e-identimise süsteemi võib kasutada juhul, kui teenusepakkuja on kindlaks teinud süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme ja tervikluse ning on vastava informatsiooni esitanud järelevalveasutusele, kes on selle süsteemi kasutamisega nõustunud. Eelnõu § 9 lg 2 p 2 sätestab, et lõikes 1 nimetamata e- identimise süsteemi võib kasutada ka juhul, kui teenusepakkujale on kättesaadav audit või sertifikaat, mis kinnitab, et süsteemi on hinnanud sõltumatud eksperdid, kes on kinnitanud süsteemi kõrget usaldusväärsuse taset ja vastava informatsiooni esitanud järelevalveasutusele, kes samuti antud süsteemi kasutamisega nõustunud on. Seletuskirjas on selgitatud (lk 13), et järelevalveasutustel on antud juhul täielik vaba valik otsustada, kas nad selliseid taotlusi rahuldavad. Järelevalveasutused võivad oma otsuse teha vastavalt riskihinnangutele, turuolukorrale, järelevalvetegevuses kogutud infole jne. Seega on järelevalveasutusel otsustamiseks täielik diskretsioon. Selle pinnalt tekkis 2 küsimust: - kui palju on Eestis neid teenusepakkujaid, kes vastavad eelnõus toodud nõuetele ja kelle puhul ei tuleks kasutada § 9 lg 2 toodud erandit? - kas on teenusepakkujaid, kes on võimelised (soovivad, peavad otstarbekaks seda Eesti turu jaoks ainult) end eelnõus toodud nõuetega vastavusse viima? Turuosaliste hinnangu kohaselt pigem vastavaid teenusepakkujaid ei ole. Sellisel juhul on kõik teenusepakkujad sõltuvad ainult järelevalveasutuse enda teadmistel põhineval otsusest, mis loomulikult põhinevad riskihinnangul, turuolukorral jm-l, kuid tänase kogemuse pinnalt ei tekita kohustatud isikutest turuosalistele kindlustunnet, et nad päriselt saavad määrusest tulenevaid nõudeid leevendada. On vajalik selles osas seletuskirja veelgi täiendada ja selgitada mitmed teenusepakkujaid täna turul määruses toodud tehnilistele nõuetele vastavad tagamaks kindlustunne turuosalistele, et sellised teenusepakkujaid Eesti turul olemas on. Samuti millistel juhtudel võib eeldada, et järelevalveasutus oma otsustes on pigem leebem kui rangem. 11. Seletuskirja lk 17 (eelnõu § 12 lg 6 selgitus), esimene tekstilõik - seal on märgitud, et „teenusepakkuja“ on asendatud terminiga „andmete kontrollija“, kuid kommenteeritavas lõikes ei ole seda tehtud, mistõttu tuleks seletuskiri selles osas üle vaadata. 12. Eeldatavasti on eelnõu § 13 lõikes 1 nimetatud viis punkti alternatiivsed olukorrad, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei tule see sel moel kohe välja. Seetõttu vähemalt soovitame eelnõu tekstis üle kontrollida, et selle sõnastus ei jätaks võimalust arvata, et tegemist on kumulatiivsete tingimustega. 13. Seletuskirjas (lk 18, teine tekstilõik) on ebatäpne viide - seal on viidatud määruse § 13 lg 1 punktile 3, kuid tuleks viidata punktile 5. Kas selle punkti osas on võimalik seletuskirja täiendada olukordadega, millal teenuse osutaja võib pidada vajalikuks läbi viia intervjuu? 2 (3) 14. Eelnõu järgi jõustuks määrus 10.12.2021, kuid see ei ole realistilik, sh ei jõustu see ka tagasiulatuvalt. seetõttu tuleb jõustumiskuupäev üle vaadata. Selle tulemusena tuleb ka seletuskirja osa VI (lk-l 26) üle vaadata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Alar Teras 625 6377 [email protected] Mait Heidelberg [email protected] Raavo Palu [email protected] Merike Koppel [email protected] Helen Roosimägi [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel