Rahandusministeerium Teie 15.12.2021 nr 1.1-10.1/8982-1;
[email protected] RAM/21-1583/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 13.01.2022 nr 2-8/21-0034/7556
Infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja andmete
kontrollimise tehnilised nõuded ja kord
Austatud rahandusminister
Määruse eelnõu on kauaoodatud ja teenusepakkujate jaoks kindlasti positiivne, sest muudab
majanduskeskkonda atraktiivsemaks ning teenuste osutamist mugavamaks.
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega ning esitame ettepanekud eelnõu ja seletuskirja
kohta.
1. Märkus eelnõu § 2 lg 3 p 3 kohta. Kuivõrd on see nõue seotud isikuandmete kaitse
üldmääruse (GDPR) artiklites 13 ja/või 14 sätestatud andmesubjektile teabe andmise
kohustusega või tuleneb isikuandmete kaitse valdkonna osas vastav nõue RahaPTS § 48
lõikest 3? Kuivõrd on eelnõu § 2 lg 3 p 3 olev „nõustumine“ seotud GDPR-i mõistes
nõusolekuga?
2. Ettepanek eelnõu § 2 lg 2 asendada sõna „vältida“ kas maandada või vähendada või muu
sobivama sõnaga. Riske ei saa vältida, vaid need tuleb tuvastada ja vastavaid
maandamismeetmeid kasutada.
3. Märkus seletuskirjas § 3 selgituste kohta. Seal on viitevead (nt viidatakse lõikele 5, mida
pole olemas) - ilmselt võeti välja üks lõige, mistõttu on viited ebatäpsed. Siin tuleks
seletuskirja ka täiendada, et kuivõrd on nende teenuste edasiandmise võimalus seotud
isikuandmete valdkonnas toimuva volitatud töötleja lepinguga (vt GDPR art 28).
4. Seletuskirjas pole § 4 lg 1 p 6 ja lg 3 selgitusi. § 4 lg 1 puhul on seletuskirjas märgitud, et
tegemist on alternatiivsete olukordadega (lk 6 lõpp), mistõttu soovitame eelnõu tekstis üle
kontrollida, et selle sõnastus ei jätaks võimalust arvata, et tegemist on kumulatiivsete
tingimustega.
5. Seletuskirjas § 5 lg 2 p 5 selgitus ei ole sama, mis on eelnõu tekst, mistõttu tuleb see üle
vaadata. Ka § 5 puhul on sama märkus, mis märkus nr 1 ehk kuivõrd on see seotud GDPR
artiklites 13 ja/või 14 sätestatud teabe andmise kohustustega või tuleneb isikuandmete
kaitse valdkonna osas vastav nõue RahaPTS § 48 lõikest 3? Kui siin on seos olemas, siis
selles osas tuleks seletuskirja täiendada vastava selgitusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
6. Eelnõu 2. peatükk (§-id 7 ja 8) sätestavad isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete
kontrollimiseks kasutatavale infosüsteemile esitatavad tehnilised nõuded. Samas ei ole
nende nõuete hulgas enimlevinud või miinimum küberturvalisust tagavaid nõudeid
vastavale infosüsteemile. Kui vastavad nõuded tulenevad mõnest muust õigusaktist, siis
palume selles osas seletuskirja täiendada. Kui vastavaid nõudeid ei ole muudes
õigusaktides, soovitame selles osas eelnõud täiendada.
7. Märkus eelnõu § 8 lg 2 kohta. Ajatempel aitab küll tuvastada hilisema muutmise fakti, kuid
ei saa anda infot tulevikus tehtava võimaliku muudatuse põhjuse või tegija kohta.
8. Seletuskirja lk 12 (määruse § 8 lg 5 selgitus) esimese tekstilõigu, teise lause viimane sõna
on „katkes“, kuid kas see peaks olema „katses“?
9. Eelnõu § 9 lg 2 punktist 1 ei selgu milline järelevalveasutus on loa andjaks. Palume
täiendada.
10. Eelnõu § 9 lg 2 p 1 sätestab, et lõikes 1 nimetamata e-identimise süsteemi võib kasutada
juhul, kui teenusepakkuja on kindlaks teinud süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme ja
tervikluse ning on vastava informatsiooni esitanud järelevalveasutusele, kes on selle
süsteemi kasutamisega nõustunud. Eelnõu § 9 lg 2 p 2 sätestab, et lõikes 1 nimetamata e-
identimise süsteemi võib kasutada ka juhul, kui teenusepakkujale on kättesaadav audit või
sertifikaat, mis kinnitab, et süsteemi on hinnanud sõltumatud eksperdid, kes on kinnitanud
süsteemi kõrget usaldusväärsuse taset ja vastava informatsiooni esitanud
järelevalveasutusele, kes samuti antud süsteemi kasutamisega nõustunud on. Seletuskirjas
on selgitatud (lk 13), et järelevalveasutustel on antud juhul täielik vaba valik otsustada, kas
nad selliseid taotlusi rahuldavad. Järelevalveasutused võivad oma otsuse teha vastavalt
riskihinnangutele, turuolukorrale, järelevalvetegevuses kogutud infole jne. Seega on
järelevalveasutusel otsustamiseks täielik diskretsioon.
Selle pinnalt tekkis 2 küsimust:
- kui palju on Eestis neid teenusepakkujaid, kes vastavad eelnõus toodud nõuetele ja kelle
puhul ei tuleks kasutada § 9 lg 2 toodud erandit?
- kas on teenusepakkujaid, kes on võimelised (soovivad, peavad otstarbekaks seda Eesti
turu jaoks ainult) end eelnõus toodud nõuetega vastavusse viima?
Turuosaliste hinnangu kohaselt pigem vastavaid teenusepakkujaid ei ole. Sellisel juhul on
kõik teenusepakkujad sõltuvad ainult järelevalveasutuse enda teadmistel põhineval
otsusest, mis loomulikult põhinevad riskihinnangul, turuolukorral jm-l, kuid tänase
kogemuse pinnalt ei tekita kohustatud isikutest turuosalistele kindlustunnet, et nad päriselt
saavad määrusest tulenevaid nõudeid leevendada. On vajalik selles osas seletuskirja veelgi
täiendada ja selgitada mitmed teenusepakkujaid täna turul määruses toodud tehnilistele
nõuetele vastavad tagamaks kindlustunne turuosalistele, et sellised teenusepakkujaid Eesti
turul olemas on. Samuti millistel juhtudel võib eeldada, et järelevalveasutus oma otsustes
on pigem leebem kui rangem.
11. Seletuskirja lk 17 (eelnõu § 12 lg 6 selgitus), esimene tekstilõik - seal on märgitud, et
„teenusepakkuja“ on asendatud terminiga „andmete kontrollija“, kuid kommenteeritavas
lõikes ei ole seda tehtud, mistõttu tuleks seletuskiri selles osas üle vaadata.
12. Eeldatavasti on eelnõu § 13 lõikes 1 nimetatud viis punkti alternatiivsed olukorrad, kuid
eelnõust ega seletuskirjast ei tule see sel moel kohe välja. Seetõttu vähemalt soovitame
eelnõu tekstis üle kontrollida, et selle sõnastus ei jätaks võimalust arvata, et tegemist on
kumulatiivsete tingimustega.
13. Seletuskirjas (lk 18, teine tekstilõik) on ebatäpne viide - seal on viidatud määruse § 13 lg
1 punktile 3, kuid tuleks viidata punktile 5. Kas selle punkti osas on võimalik seletuskirja
täiendada olukordadega, millal teenuse osutaja võib pidada vajalikuks läbi viia intervjuu?
2 (3)
14. Eelnõu järgi jõustuks määrus 10.12.2021, kuid see ei ole realistilik, sh ei jõustu see ka
tagasiulatuvalt. seetõttu tuleb jõustumiskuupäev üle vaadata. Selle tulemusena tuleb ka
seletuskirja osa VI (lk-l 26) üle vaadata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Alar Teras
625 6377
[email protected]
Mait Heidelberg
[email protected]
Raavo Palu
[email protected]
Merike Koppel
[email protected]
Helen Roosimägi
[email protected]
3 (3)