Maaeluministeerium
Meie: 18.01.2022
nr 7-5.7/22-00109-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
4435475 -895598 Vabariigi Valitus Meie 12.01.2022 nr 1-3/5 Riigikogu fraktsioonid Toidutootjate olukord ja ettepanekud leevendusmeetmeteks seoses energia hindade hüppelise tõusuga Austatud Vabariigi Valitsuse liige ! Tunnustame Vabariigi Valitsuse (VV) otsuseid, mille tulemusel on energiakandjate planeeritud aktsiisimäärade tõus selle aasta kevadel aasta võrra edasi lükatud . See on positiivne nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele lühikeses perspektiivis, aga juhime tähelepanu, et endiselt oleme liikumas aktsiisimäärade suunas, mis on enamasti kordades kõrgemad ELi miinimummääradest ja võrreldes lähinaabrite Läti, Leedu ja teiste riikidega . Tunnustame ka VV otsuseid elektri- ja gaasihindade leevenduste osas, mis puudutavad võrgutasusid , k uid leiame, et need leevendused ei ole piisavad. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku ajutise meetmena energiahindade ohjeldamiseks : Kehtestada elektrile piirhin d tasemel 80 eurot/MWh ; Langetada gaasi aktsiisimäär ELi poolt kehtestatud miinimum ini ; Koja hinnangul tuleks gaasi aktsiisimäära langetada ja elektrile piirhin d kehtesta da tagasiulatavalt eelmise aasta neljandast kvartalist alates. Eesti põllumajandus- ja toidutootmisel on oluline tähtsus riigi majanduses, kuid kodumaise tootmise ja töötlemise veelgi olulisem roll on toidujulgeoleku tagamine. Toidutöö stuse toodang moodustab umbes 14% kogu tööstustoodangust , sama palju moodustab ka tööhõive kogu töötlevas tööstuses hõivatutest. Toiduainetööstuses tegutseb üle 700 ettevõtte , millest 70% on mikroettevõtted ehk alla 10 töötaja ga ettevõtted . Suuri , st üle 250 töötajaga ettevõtteid on 11. Suurem osa toidutootjates t on tööandjateks eelkõige maapiirkondades, olles seejuures ühtlasi ka piirkonna peamiseks tööandjaks. Eesti toidu tootjad tegutse vad ELi siseturu l , seega on ettevõtjatele oluline, et oleks tagat ud ühesugune majanduskeskkond . Igasugune erinevus mõjutab otseselt meie toidutootjate konkurent si võimet. Eesti toiduturgu iseloomustab põllumajandussaaduste ja toidukaupade suur välis kaubandusbilans i puudujääk . Defitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis näitab selge lt, et teiste riikidega võrreldes on Eesti toiduainetööstu sed suhtelise s mahajäämuse s . Kuigi 2021. aasta esimene pool näitas , et toidutootja d on C ovid -19- st tuleneva majanduslangusega saanud hakkama, siis aasta teise poole kõrge inflatsioon ning tootmis sisendite järsk kallinemine on Eesti toidusektori ettevõtted pannud väga raskesse olukorda. Suure konkurentsieelise saavad naaberriigid , kus energiahinnad on madalamad ja inflatsioon aeglasem. Tabel: Inflatsioon EL-i liikmesriikide võrdluses Riik 2021-11 2021-10 2021-09 2021-08 2021-07 2021-06 Leedu 9,3 8,2 6,4 5 4,3 3,5 Eesti 8,6 6,8 6,4 5 4,9 3,7 Läti 7,4 6 4,7 3,6 2,8 2,7 Belgia 7,1 5,4 3,8 4,7 1,4 2,6 Luksemburg 6,3 5,3 4 3,5 3,3 3,4 Saksamaa 6 4,6 4,1 3,4 3,1 2,1 Holland 5,9 3,7 3 2,7 1,4 1,7 Hispaania 5,5 5,4 4 3,3 2,9 2,5 Iirimaa 5,4 5,1 3,8 3 2,2 1,6 Sloveenia 4,9 3,5 2,7 2,1 2 1,7 Slovakkia 4,8 4,4 4 3,3 2,9 2,5 Küpros 4,7 4,4 3,6 3,3 2,7 2,2 Austria 4,1 3,8 3,3 3,2 2,8 2,8 Kreeka 4 2,8 1,9 1,2 0,7 0,6 Itaalia 3,9 3,2 2,9 2,5 1 1,3 Soome 3,5 2,8 2,1 1,8 1,8 1,9 Prantsusmaa 3,4 3,2 2,7 2,4 1,5 1,9 Portugal 2,6 1,8 1,3 1,3 1,1 -0,6 Malta 2,4 1,4 0,7 0,4 0,3 0,2 Euroala keskmine 4,9 4,1 3,4 3 2,2 1,9 Selline situatsioon loob soodsa pinnase impordi suuren emi seks ning vähendab Eesti tootjate konkurentsivõimet nii kodu - k u i ekspo rtturgudel. Toidusektori konkurentsivõimet halvendab ka tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad sektorit oluliselt suuremas mahus. Piirhinna 80 eurot/MWh kehtestamist elektrile plaanivad nt Holland ja Leedu. Pessimismi suurendab 7. detsembril ilmu nud Eesti Panga tea de , milles märgitakse , et energiahindade kiire kallinemine jätkub . Kui novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% , siis detsembri alguses on hinnarekordid jõudnud ajutiselt uute le tasemetele. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju annab tunda alles järgmistel kuudel. Kui Eesti Panga teat es märgitakse, et o sa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda , s iis toidutootmi st , eelkõige piima - ja liha tootmist , ei ole võimalik peatada. Lisaks elektrihinna järsule tõusule on viimase kuuga kallinenud maagaas 60% ning detsembris on kalline mine jätku nud, sellest aastast tõuseb aga gaasi hind lisaks veel 28%. E lektri, gaasi ja mootorikütuste hinnatõusule lisaks on kallinenud ka põllumajandus tooraine (nt teravilja h ind on võrreldes eelmise aasta g a tõusnud 35% ) , pakendid ning jäätmekäitlus , millele lisandub ka juba igapäevaseks probleemiks muutuv t ööjõupuudus ja töötajate palgasurve . Palgafond moodustab täna hinnanguliselt 30% ettevõtte käibest, töötaja ootused palga kasvuks on keskmiselt 7% aastas. Kuigi elektrihinna lepingute sõlmimine fikseeritud hinnaga on üks ettevõtja finantsriskide maandamise meede, ei osanud ükski majandusanalüütik nii suurt börsihinna hüpet prognoosida. Näiteks on ü ks toidutööstus välja toonud , et kui 2020. a detsembris oli elektriarve 15 000 eurot , siis 2021. aasta detsembris oli arve 1 50 000 eurot ning sarnane näide teiselt ettevõtjalt, kes 2020. a novembris tasus elektrienergia arvet koos võrgutasudega 25 000 ja detsembris 28 000 eurot , siis eelmise aasta samal perioodil olid arved vastavalt 48 000 ja 84 000 eurot . Seejuures energiatarbimine on olnud perioodil sama. Fikseeritud lepinguga ettevõtjate sõnul on ka neil arved eelmise aasta sama ajaga kasvanud kaks korda ning täna sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul räägitakse hinna kehtestamisest alates 80 eurot/M Wh. Suurima tööstussektorina kasutab toidutööstus ligi 30% tegevusvaldkondade poolt tarbitava gaasi mahust. Statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh , millest toiduainete ja joogitootmine moodustas ca 0,3 TWh . Maagaasi kasutajaid on Eestis ca 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest. Seetõttu peaks ka maagaasi kasutajatele rohkem tähelepanu pöörama. Olgu siinkohal nimetatud gaasihinna muutus ühe tööstusettevõtte näitel. Kui 2020.a. novembril ja detsembril oli hind 34,30 €/MWh, siis 2021.a. novembris oli hind 110,95 €/MWh ja detsembris 103,41 €/MWh ehk hind on aastases võrdluses suurenenud ca kolm korda. Kui võrrelda ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on võrreldes ELI minimaalset määra rakendava Läti ja Leedu ga üle 7 korra kõrgem . Aktsiisivabastuse luba on üldse vähem kui kümnel ettevõttel, mis tähendab, et kõik ülejäänud ettevõtted maksavad oluliselt rohkem võrreldes Läti ja Leedu samaväärsete ettevõtetega. Seetõttu ei peaks aktsiisimäärad jä äma mitte praegusele tasemele , vaid neid tuleks veelgi alandada, et meie ettevõtted püsiksid konkurentsis suurimate konkurentriikidega, kelleks on üldjuhul meie lähiriigid Läti, Leedu , Poola jt. Teame, et ka Eesti Toiduainetööstuse Liit on mitmeid kordi pöördunud nii VV liikmete kui Riigikogu rahanduskomisjoni poole (vastavalt kirjad 058/01.06.2021. ja 076 /01.11.2021) ning toidu- ja joogitööstuste olukorda selgitanud. Tänaseks on aga energiakandjate hinnad veelgi tõusnud ning sektor vajaks suuremaid leevendusi ja tähelepanu. E esti Panga teat es mägitakse muuhulgas, et Eesti hinnakasv on käesoleval aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele ka toiduaineid. Kuigi toidukaupade hinnad näitavad juba tõusutrendi, siis tootjate sisendihindade jätkuv tõus avaldab survet toidu hindade kasv uks ka j ärg mistel kuudel . Eesti elanikkonna kogukulutustest suurima osakaaluga on kulutused toidule , seega selline olukord mõjutab oluliselt inimeste toimetulekut . Toiduhinda mõjutavaid faktoreid on teisigi. Lisaks energiahindade tõusule seisab loomakasvatus juba mõnda aega silmitsi ostusöötade väga kõrge hinnaga. Kõrge maagaasi hind on mitmeid kordi tõstnud lämmastikväetiste hinda ja uuele taimekasvatushooajale läheme vastu olukorras, kus vajalikus mahus väetiste kättesaadavus pole üldse kindel. Väetiste kõrge hind ja piiratud kättesaadavus võivad väga negatiivselt mõjutada põllukultuuride saake, mis omakorda võib veelgi rohkem hakata survestama nii loomakasvatussektorit, toiduainetööstust kui toiduainete hinda lõpptarbijate jaoks. EPKK on jätkuvalt ka seisukohal, et energia hindade kiire kasvu tingimustes tuleks langetada ka põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäära meie peamiste konkurentide Läti ja Leeduga sarnasele tasemele. Hetkel on erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär Eestis 100 eurot, samas kui L eedu vastav tase on 60 eurot ja Läti tase 62 ,1 eurot 1000 liitri kohta. Oleme seisukohal, et tootmiseks vajalike sisendite , sh energiakandjate maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidu tööstus ettevõtetele alaliselt olema tasemel, mis tagaks nende konkurentsivõime nii sise - kui eksporditurgudel. Täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaks id seeläbi Eesti toidu tootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui eksportturgudel. Kindlasti tuleb praegu edasi lükata kõik riigipool sed algatused, mis toovad tööstustele kaasa lisa kulutusi. Loodame, et meie liikmete ettepanekud leiavad arvestamist. Toidutootjad on raskes olukorras, kuid riigi toel on sektoril võimalik halvimast pääseda ning jätkusuutlikult edasi toimida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Lindsaar Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige
From: Meeli Lindsaar <
[email protected]>
Sent: Wednesday, January 12, 2022 7:21 PM
To:
[email protected]; Riigikantselei <
[email protected]>; Jüri Ratas Riigikogu
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Cc: Sivar Irval <
[email protected]>; Roomet Sormus <
[email protected]>; EPKK <
[email protected]>
Subject: Ettepanek energiahindade ohjeldamiseks
Tere
Edastan Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) pöördumise Vabariigi Valitsuse liikmete ja Riigikogu
fraktsioonide esindajate poole, millega teeme ettepaneku kehtestada ajutise meetmena energiahindade
ohjeldamiseks:
• elektrile piirhind tasemel 80 eurot/MWh;
• langetada gaasi aktsiisimäär ELi poolt kehtestatud miinimumini.
Lisatud kirjas on välja toodud ettepaneku põhjendused ning ettevõtjate olukorra kirjeldus.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juhatuse liige
Tel 600 9349 / Mob 5087796