dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. jaanuar 2022
Viit
1.15-5/2022/405-1
Registreeritud
18. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Õliühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Jaanus Uiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
17. veebruar 2022

Failid

  • 📎220118_ÕÜ ja Omanike Keskliidu pöördumine_EDK kasutamise võimaldamine hoonete kütjatele.asice111 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Minister Keit Pentus-Rosimannus e-post: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Taavi Aas e-post: [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon Esimees Andrei Korobeinik e-post: [email protected] Riigikogu majanduskomisjon Esimees Kristen Michal e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 18.01.2022 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu ja Eesti Omanike Keskliidu ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaldamiseks hoonete kütmisel Eesti kütusesektori ettevõtete esindusorganisatsioon Eesti Õliühing ja koduomanike huvide eest seisev Eesti Omanike Keskliit teevad Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ettepaneku algatada Alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine selliselt, et võimaldada erimärgistatud diislikütuse kasutamine kodude ja muude hoonete kütmiseks. Antud muudatus aitaks hoida kontrolli all vedelkütusekatelt omavate koduomanike ja ettevõtete kulutusi hoonete kütmisele praegusel erakordselt kõrgete elektri- ja gaasihindadega perioodil. Samas oleks tegemist riigieelarve laekumisi positiivselt mõjutava meetmega, millest tulenev täiendav tulu aitaks suurendada toetusi teistele hinnatõusuga pihta saanud energiatarbijatele. Prognoositavalt jäävad elektri- ja gaasihinnad tänasega võrreldavale tasemele nii järgmisel kütteperioodil (2022-23 talvel) kui ka kaugemas tulevikus. Seetõttu jääb kodu kütmine paljude väiksema sissetulekuga perede jaoks suureks kuluartikliks veel mitmeks tulevaks kütteperioodiks. Samuti vähendavad kõrged energiahinnad ettevõtete konkurentsivõimet. Lühemas perspektiivis on riik rakendamas erinevaid meetmeid, et energiahindade šokk vähekindlustatud tarbijatele teatud mahus kompenseerida. Samas pole hetkel riik planeerimas lahendusi, mis tagaks tarbijatele mõistliku hinnaga energia olukorras, kus kõrged hinnad püsivad ka järgmistel kütteperioodidel. Kuna paljud eramaja omanikud ning ettevõtted on lahendanud oma küttevajaduse elektril põhinevate lahendustega, siis tõid eelmise aasta detsembrikuised rekordilised elektrihinnad kaasa elektriarved, mille puhul kütmisele kuluv summa suurenes 2020. aastaga võrreldes halvemal juhul 3-4 korda. Samuti on viimastel kuudel märgatavalt tõusnud maagaasi hind, mistõttu on ka gaasikütet omavad tarbijad – nii koduomanikud kui ka ettevõtted – pidanud sarnaselt elektriliste küttelahenduste omanikega märgatavalt suuremaid arveid tasuma. Pretsedenditu hinnatõus on tarbijad pannud otsima soodsamaid alternatiive oma küttevajaduse rahuldamiseks ja üheks võimaluseks on tagavaralahendusena õlikatelt omavatel majaomanikel ja ettevõtetel kasutada diislikütust, mis kõrgete elektrihindade juures on juba muutunud kulutõhusaks kütteviisiks. Kütusesektori tagasiside klientidelt ja ka 2021. aasta detsembrikuu diislikütuse jaemüügi numbrid – mis tõusid võrreldes 2020. aastaga 14% võrra1 - näitavad, et paljud tarbijad on juba seda lahendust kasutamas. Siiski märgime, et erinevalt kõigist teistest Põhja-Euroopa riikidest ei võimalda Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele oma küttevajaduse rahuldamiseks kasutada soodusmääraga diislikütust. Regiooni riikides kehtivad järgnevad aktsiisimäärad kütmisel kasutatud diislikütusele: Riik Vähendatud diislikütuse aktsiisimäär Diislikütuse nn hoonete kütjatele tavaaktsiisimäär Eesti 37,2 senti/liiter 37,2 senti/liiter Läti 0,6 senti/liiter 41,4 senti/liiter Leedu 0,2 senti/liiter 37,2 senti/liiter Soome 27 senti/liiter 49,3 senti/liiter Saksamaa 0,6 senti/liiter (kodumajapidamised) 47 senti/liiter 0,5 senti/liiter (ettevõtted) Poola 0,5 senti/liiter 33 senti/liiter Arvestades keskmise 200 m2 eramaja kütteperioodi soojusenergiavajadust2 saab järeldada, et riiklikeks maksudeks (aktsiis ja käibemaks) maksavad Eesti õlikütet kasutavad koduomanikud aastas 1200 eurot rohkem, kui inimesed Lätis või Saksamaal. 1. Esindusorganisatsioonid leiavad, et suure energia hinnasurve vähendamiseks koduomanikele ja ettevõtetele võiks valitsus võimaldada kütmise eesmärgil kasutada erimärgistatud diislikütust, mille aktsiisimäär on 100 EUR/1000L. 2. Märgime, et kuna täiendav diislikütuse tarbimine asendaks kõrgete elektrihindade juures elektri tarbimist, siis oleks tegu aktsiisilaekumisi ja riigieelarve positsiooni positiivselt mõjutava meetmega. 1 MWh soojusenergia tootmiseks elektriliste kütteseadmetega kulub kütteperioodil sõltuvalt välistemperatuurist 0,4-0,5 MWh3 elektrienergiat ning aktsiisitulu sellest on 0,5 eurot. 1MWh soojusenergia tootmiseks diislikütusest kulub 1,15 MWh4 ehk 115 liitrit diislikütust5. Arvestades kehtivat erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 100 EUR/1000L, oleks riigieelarvesse laekuv aktsiisitulu 11,5 eurot. Võrreldes elektriküttega suureneksid õliküttele üleminekul seega aktsiisilaekumised riigieelarvesse üle 20 korra. Kui arvestada juurde käibemaksulaekumised ning erinevad toetused elektritarbijatele, siis omab antud meede positiivset mõju ka kogu riigieelarve kontekstis. 3. Elektrienergia kasutamise asemel diislikütusega soojusenergia tootmine oleks samuti positiivse kliimamõjuga meede. Lähtudes Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetest oli Eestis toodetud elektrienergia keskmine KHG-intensiivsus 2020. aastal 774,9 gCO2/kWh6. Seega on kodumajapidamistes elektrilahendusi kasutades toodetud 1 MWh soojusenergia elektritootmise jalajälg 0,310 tCO2. Fossiilse diislikütuse eriheide on 74,01 tCO2/TJ kohta7 ehk 0,266 tCO2/MWh8. Arvestades, et Eestis müüdava diislikütuse taastuvenergiasisalduseks on vähemalt 7,5%, siis on õlikatlas kasutatava diislikütuse eriheide 0,246 tCO2/MWh. Lähtudes õlikatla efektiivsustegurist 0,87 on 1 MWh soojusenergia tootmise jalajälg 0,283 tCO2. Seega aitaks kütteperioodil õlikatla kasutamine soojusenergia tootmiseks vähendada KHG heidet 8,8% võrreldes elektriküttega. 1 Maksu- ja Tolliamet. Kütuse müügi koondandmed. [https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja- tasumine/aktsiisid/vedelkutuse-kaitlemine-ja-andmekogud#kutuse-muugi-koondandmed]. Külastatud: 10.01.2022 2 Arvestatud on 30 000 kWh soojusenergia tarbimist perioodil oktoobri II pool – märtsi lõpp 3 Elektriliste soojuspumpade ja maasoojuslahenduste efektiivsus on miinuskraadide puhul keskmiselt 2-2,5 korda 4 Õlikatla keskmiseks efektiivsuseks on arvestatud 0,87 korda 5 Diislikütuse energiasisaldus on 36MJ/liitri kohta, ehk 10kWh/liitri kohta. Majandus- ja taristuministri 27.04.2018 määruse nr 21 „Koguenergia arvutamise meetod ning kütuse ja biokütuse energiasisaldus“ lisa. 6 European Environmental Agency. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country. [https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/daviz/co2-emission-intensity-9/#tab- googlechartid_googlechartid_googlechartid_chart_1111]. Külastatud: 13.01.2022 7 Lähtudes Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvustusliku määramise meetodid“ lisadest 2 ja 3. 8 1TJ = 277,77MWh 4. Potentsiaalse väärkasutuse vältimiseks tuleks ühelt poolt tõhustada nii riiklikku järelvalvet kui ka kiirkorras edasi liikuda hetkel riigikogus menetluses oleva seaduseelnõuga 495 SE, millega luuakse erimärgistatud diislikütuse ostuõigusega isikute register. Kuigi menetluses olev eelnõu näeb ette hetkel ainult põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevate õigustatud isikute registri loomist, siis näeme, et väikse vaevaga ja marginaalse administratiivkoormusega võiks antud registrit laiendada ka eraisikutele-ettevõtetele, kes kasutavad diislikütust oma kütmisvajaduse rahuldamiseks. Nii saab kütusesektori hinnangul viia potentsiaalse väärkasutusriski miinimumini. Alla kirjutanud esindusorganisatsioonid leiavad, et lähtudes antud meetme positiivsest mõjust riigieelare netopositsioonile ja samas ka pigem positiivsest mõjust kliimaseisundile puuduvad otseselt vastuargumendid, miks Vabariigi Valitsus ei võiks õlikatla omanikele praeguste kõrgete energiahindade kontekstis pakkuda leevendust. Usume, et antud meetme rakendamisel tekkivad täiendavad vahendid riigieelarvesse võimaldaksid Valitsusel laiendada ka muid toetusmeetmeid energia hinnatõusu kompenseerimiseks. Samuti leiame, et praegu on Eesti tarbijad seatud põhjendamatult raskemasse olukorda võrreldes teiste külma kliimaga riikidega. Kuna energiahinnad jäävad prognooside kohaselt kõrgeks veel ka järgmisteks kütteperioodideks, siis oleks antud meetmel potentsiaali olla nii kiire meede kodu- ja energiakulude alla toomiseks kui ka võimalus järgnevad talved ilma suurte hinnašokkideta üle elada. Oleme valmis tegema Valitsuse, ministeeriumite ja Riigikoguga igakülgset koostööd, et leida kõige sobivam, kiirem ja efektiivsem lahendus, kuidas mitmeid positiivseid tulemeid ühendav meede realiseerida. Lugupidamisega Mart Raamat Priidu Pärna Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Mart Raamat <[email protected]> Saadetud: 18.01.2022 12:10 Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Eesti Õliühingu ja Omanike Keskliidu pöördumine: soodusaktsiisimääraga diislikütuse müügi võimaldamine kütjatele Austatud ministrid ja riigikogu liikmed, Käesolevaga edastavad Eesti Õliühing ja Eesti Omanike Keskliit vastavalt kütusesektori ja koduomanike nimel pöördumise ettepanekuga võimaldada soodusaktsiisimäärga diislikütuse kasutamist kütmise eesmärgil. Näeme, et tegu on mõistliku ja riigieelarve vaats positiivse meetmega, mis aitab märgatavalt teatud koduomanikel vähendada kulutusi energiale. Loodame, et leiate võimaluse antud pöördumist tõsiselt arutada. Oleme valmis tegema igakülgset koostööd antud ettepaneku menetlemise ajal. Tervitades Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive Officer // &#43;372 580 040 45
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel