Rahandusministeerium
Minister Keit Pentus-Rosimannus
e-post:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon
Esimees Andrei Korobeinik
e-post:
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
Esimees Kristen Michal
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
18.01.2022
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu ja Eesti Omanike Keskliidu ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutamise
võimaldamiseks hoonete kütmisel
Eesti kütusesektori ettevõtete esindusorganisatsioon Eesti Õliühing ja koduomanike huvide eest seisev
Eesti Omanike Keskliit teevad Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ettepaneku algatada Alkoholi-, tubaka-
, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine selliselt, et
võimaldada erimärgistatud diislikütuse kasutamine kodude ja muude hoonete kütmiseks. Antud
muudatus aitaks hoida kontrolli all vedelkütusekatelt omavate koduomanike ja ettevõtete kulutusi
hoonete kütmisele praegusel erakordselt kõrgete elektri- ja gaasihindadega perioodil. Samas oleks
tegemist riigieelarve laekumisi positiivselt mõjutava meetmega, millest tulenev täiendav tulu aitaks
suurendada toetusi teistele hinnatõusuga pihta saanud energiatarbijatele.
Prognoositavalt jäävad elektri- ja gaasihinnad tänasega võrreldavale tasemele nii järgmisel
kütteperioodil (2022-23 talvel) kui ka kaugemas tulevikus. Seetõttu jääb kodu kütmine paljude väiksema
sissetulekuga perede jaoks suureks kuluartikliks veel mitmeks tulevaks kütteperioodiks. Samuti
vähendavad kõrged energiahinnad ettevõtete konkurentsivõimet.
Lühemas perspektiivis on riik rakendamas erinevaid meetmeid, et energiahindade šokk
vähekindlustatud tarbijatele teatud mahus kompenseerida. Samas pole hetkel riik planeerimas
lahendusi, mis tagaks tarbijatele mõistliku hinnaga energia olukorras, kus kõrged hinnad püsivad ka
järgmistel kütteperioodidel.
Kuna paljud eramaja omanikud ning ettevõtted on lahendanud oma küttevajaduse elektril põhinevate
lahendustega, siis tõid eelmise aasta detsembrikuised rekordilised elektrihinnad kaasa elektriarved,
mille puhul kütmisele kuluv summa suurenes 2020. aastaga võrreldes halvemal juhul 3-4 korda. Samuti
on viimastel kuudel märgatavalt tõusnud maagaasi hind, mistõttu on ka gaasikütet omavad tarbijad – nii
koduomanikud kui ka ettevõtted – pidanud sarnaselt elektriliste küttelahenduste omanikega märgatavalt
suuremaid arveid tasuma.
Pretsedenditu hinnatõus on tarbijad pannud otsima soodsamaid alternatiive oma küttevajaduse
rahuldamiseks ja üheks võimaluseks on tagavaralahendusena õlikatelt omavatel majaomanikel ja
ettevõtetel kasutada diislikütust, mis kõrgete elektrihindade juures on juba muutunud kulutõhusaks
kütteviisiks. Kütusesektori tagasiside klientidelt ja ka 2021. aasta detsembrikuu diislikütuse jaemüügi
numbrid – mis tõusid võrreldes 2020. aastaga 14% võrra1 - näitavad, et paljud tarbijad on juba seda
lahendust kasutamas.
Siiski märgime, et erinevalt kõigist teistest Põhja-Euroopa riikidest ei võimalda Eesti
kodumajapidamistele ja ettevõtetele oma küttevajaduse rahuldamiseks kasutada soodusmääraga
diislikütust. Regiooni riikides kehtivad järgnevad aktsiisimäärad kütmisel kasutatud diislikütusele:
Riik Vähendatud diislikütuse aktsiisimäär Diislikütuse nn
hoonete kütjatele tavaaktsiisimäär
Eesti 37,2 senti/liiter 37,2 senti/liiter
Läti 0,6 senti/liiter 41,4 senti/liiter
Leedu 0,2 senti/liiter 37,2 senti/liiter
Soome 27 senti/liiter 49,3 senti/liiter
Saksamaa 0,6 senti/liiter (kodumajapidamised) 47 senti/liiter
0,5 senti/liiter (ettevõtted)
Poola 0,5 senti/liiter 33 senti/liiter
Arvestades keskmise 200 m2 eramaja kütteperioodi soojusenergiavajadust2 saab järeldada, et riiklikeks
maksudeks (aktsiis ja käibemaks) maksavad Eesti õlikütet kasutavad koduomanikud aastas 1200 eurot
rohkem, kui inimesed Lätis või Saksamaal.
1. Esindusorganisatsioonid leiavad, et suure energia hinnasurve vähendamiseks koduomanikele
ja ettevõtetele võiks valitsus võimaldada kütmise eesmärgil kasutada erimärgistatud
diislikütust, mille aktsiisimäär on 100 EUR/1000L.
2. Märgime, et kuna täiendav diislikütuse tarbimine asendaks kõrgete elektrihindade juures elektri
tarbimist, siis oleks tegu aktsiisilaekumisi ja riigieelarve positsiooni positiivselt mõjutava
meetmega. 1 MWh soojusenergia tootmiseks elektriliste kütteseadmetega kulub kütteperioodil
sõltuvalt välistemperatuurist 0,4-0,5 MWh3 elektrienergiat ning aktsiisitulu sellest on 0,5 eurot.
1MWh soojusenergia tootmiseks diislikütusest kulub 1,15 MWh4 ehk 115 liitrit diislikütust5.
Arvestades kehtivat erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 100 EUR/1000L, oleks
riigieelarvesse laekuv aktsiisitulu 11,5 eurot. Võrreldes elektriküttega suureneksid õliküttele
üleminekul seega aktsiisilaekumised riigieelarvesse üle 20 korra. Kui arvestada juurde
käibemaksulaekumised ning erinevad toetused elektritarbijatele, siis omab antud meede
positiivset mõju ka kogu riigieelarve kontekstis.
3. Elektrienergia kasutamise asemel diislikütusega soojusenergia tootmine oleks samuti
positiivse kliimamõjuga meede. Lähtudes Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetest oli Eestis
toodetud elektrienergia keskmine KHG-intensiivsus 2020. aastal 774,9 gCO2/kWh6. Seega on
kodumajapidamistes elektrilahendusi kasutades toodetud 1 MWh soojusenergia elektritootmise
jalajälg 0,310 tCO2. Fossiilse diislikütuse eriheide on 74,01 tCO2/TJ kohta7 ehk 0,266
tCO2/MWh8. Arvestades, et Eestis müüdava diislikütuse taastuvenergiasisalduseks on
vähemalt 7,5%, siis on õlikatlas kasutatava diislikütuse eriheide 0,246 tCO2/MWh. Lähtudes
õlikatla efektiivsustegurist 0,87 on 1 MWh soojusenergia tootmise jalajälg 0,283 tCO2. Seega
aitaks kütteperioodil õlikatla kasutamine soojusenergia tootmiseks vähendada KHG heidet
8,8% võrreldes elektriküttega.
1 Maksu- ja Tolliamet. Kütuse müügi koondandmed. [https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-
tasumine/aktsiisid/vedelkutuse-kaitlemine-ja-andmekogud#kutuse-muugi-koondandmed]. Külastatud: 10.01.2022
2 Arvestatud on 30 000 kWh soojusenergia tarbimist perioodil oktoobri II pool – märtsi lõpp
3 Elektriliste soojuspumpade ja maasoojuslahenduste efektiivsus on miinuskraadide puhul keskmiselt 2-2,5 korda
4 Õlikatla keskmiseks efektiivsuseks on arvestatud 0,87 korda
5 Diislikütuse energiasisaldus on 36MJ/liitri kohta, ehk 10kWh/liitri kohta. Majandus- ja taristuministri 27.04.2018
määruse nr 21 „Koguenergia arvutamise meetod ning kütuse ja biokütuse energiasisaldus“ lisa.
6
European Environmental Agency. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.
[https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/daviz/co2-emission-intensity-9/#tab-
googlechartid_googlechartid_googlechartid_chart_1111]. Külastatud: 13.01.2022
7 Lähtudes Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite
arvustusliku määramise meetodid“ lisadest 2 ja 3.
8 1TJ = 277,77MWh
4. Potentsiaalse väärkasutuse vältimiseks tuleks ühelt poolt tõhustada nii riiklikku järelvalvet kui
ka kiirkorras edasi liikuda hetkel riigikogus menetluses oleva seaduseelnõuga 495 SE, millega
luuakse erimärgistatud diislikütuse ostuõigusega isikute register. Kuigi menetluses olev eelnõu
näeb ette hetkel ainult põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevate õigustatud isikute registri
loomist, siis näeme, et väikse vaevaga ja marginaalse administratiivkoormusega võiks antud
registrit laiendada ka eraisikutele-ettevõtetele, kes kasutavad diislikütust oma kütmisvajaduse
rahuldamiseks. Nii saab kütusesektori hinnangul viia potentsiaalse väärkasutusriski
miinimumini.
Alla kirjutanud esindusorganisatsioonid leiavad, et lähtudes antud meetme positiivsest mõjust riigieelare
netopositsioonile ja samas ka pigem positiivsest mõjust kliimaseisundile puuduvad otseselt
vastuargumendid, miks Vabariigi Valitsus ei võiks õlikatla omanikele praeguste kõrgete energiahindade
kontekstis pakkuda leevendust. Usume, et antud meetme rakendamisel tekkivad täiendavad vahendid
riigieelarvesse võimaldaksid Valitsusel laiendada ka muid toetusmeetmeid energia hinnatõusu
kompenseerimiseks.
Samuti leiame, et praegu on Eesti tarbijad seatud põhjendamatult raskemasse olukorda võrreldes teiste
külma kliimaga riikidega. Kuna energiahinnad jäävad prognooside kohaselt kõrgeks veel ka järgmisteks
kütteperioodideks, siis oleks antud meetmel potentsiaali olla nii kiire meede kodu- ja energiakulude alla
toomiseks kui ka võimalus järgnevad talved ilma suurte hinnašokkideta üle elada.
Oleme valmis tegema Valitsuse, ministeeriumite ja Riigikoguga igakülgset koostööd, et leida kõige
sobivam, kiirem ja efektiivsem lahendus, kuidas mitmeid positiivseid tulemeid ühendav meede
realiseerida.
Lugupidamisega
Mart Raamat Priidu Pärna
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Saatja: Mart Raamat <
[email protected]>
Saadetud: 18.01.2022 12:10
Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>; Taavi
Aas <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Eesti Õliühingu ja Omanike Keskliidu pöördumine:
soodusaktsiisimääraga diislikütuse müügi võimaldamine kütjatele
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed,
Käesolevaga edastavad Eesti Õliühing ja Eesti Omanike Keskliit vastavalt
kütusesektori ja koduomanike nimel pöördumise ettepanekuga võimaldada
soodusaktsiisimäärga diislikütuse kasutamist kütmise eesmärgil. Näeme, et
tegu on mõistliku ja riigieelarve vaats positiivse meetmega, mis aitab
märgatavalt teatud koduomanikel vähendada kulutusi energiale.
Loodame, et leiate võimaluse antud pöördumist tõsiselt arutada. Oleme
valmis tegema igakülgset koostööd antud ettepaneku menetlemise ajal.
Tervitades
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive
Officer // +372 580 040 45