Lp Andres Sutt Teie 17.12.2021 nr 2-1/21-0512/7573
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 18.01.2022 nr 1.2.-4/21/4124
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste
kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ eelnõulele
Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse,
kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimääruse eelnõu.
Põhimääruse eelnõu ülevaatamisel hakkas silma, et kõnealuse infosüsteemi kui andmekogu
põhimäärus erineb oma ülesehituselt ja struktuurilt paljude teiste andmekogude
põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka ehk niivõrd selge ja üheselt arusaadav kui võiks.
Kogemusele tuginedes võib öelda, et enamike andmekogude põhimäärused järgivad enam-
vähem väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse andmekogu
asutamist, eesmärki ja määratletakse selle nimetus, samuti tuuakse selgelt välja vastutav ja
volitatud töötleja ning loeteluna mõlema ülesanded eraldi. Seejärel järgmise peatükina
käsitletakse andmekogu ülesehitust ja andmete tähendust, kus siis tuuaksegi välja eraldi
paragrahvidena andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ehk millist turvaklassi kohaldatakse
jms ning andmete õigluslik tähendus (kas õigust loov või informatiivne vms). Sellele järgneb
peatükk andmeandjatest ja andmete esitamisest ning andmete koosseisust, töötlemisest ja
logimisest, kus siis saab konkreetselt välja tuua, kes on andmekogusse (kõnealusel juhul
infosüsteemi või nende erinevatesse osadesse) andmete esitajad, milliseid andmeid ja mis
koosseisus nad seda teevad, kuidas nad seda teevad, kes ja millistel alustel ning tingimustel
andmeid infosüsteemist saavad (kellele ja kuidas väljastatakse ning ligipääsud). Samuti
kuidas toimub andmete infosüsteemi kandmine, muutmine ja parandamine, logimine ning kui
on mingid juurdepääsu erisused, siis käsitletakse neid (nt ligipääs isikustatud andmetele).
Lisaks kuidas andmeid säilitatakse ning arhiveeritakse ja kustutatakse. Viimaks aga antakse
ülevaade, kuidas toimub andmekogu üle järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine.
Mõistagi sõltub täpne struktuur ja detailsus konkreetse andmekogu iseloomust ja keerukusest,
ent üldjoontes võib ülesehitust sellisena kirjeldada.
Esitatud määruse eelnõus on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem käsitletud, kuid
nagu öeldud, ei ole seda tehtud selge ülesehituse ja struktuuriga. Paljude andmekogude
põhimääruste puhul nö tavaks saanud struktuur võimaldaks ehk kiiremat ja selgemat
ülevaadet saada, mis andmekoguga tegu, miks seda vaja on, milliseid andmeid sinna
kogutakse ja kes sinna neid esitavad ning kes sealt andmeid saavad.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Ka ühesuguste terminite kasutus nagu nt andmeandjad, looks selgust. Hetkel põhimäärust
lugedes näiteks ei ole üheselt arusaadav, kes ja milliseid andmeid andmekogusse annab (ehk
teisisõnu, kust ja kuidas tekivad infosüsteemi, mille osaks on mitmed andmebaasid, andmed).
§ 4 lõikest 2 võib aimata, et sideettevõtja esitab enda kohta käivaid andmeid, ent milliseid
andmeid sättest ei selgu, rääkimata sellest, et selline infokild sisaldub sättes, mis räägib
volitatud töötleja ülesannetest.
Põhimääruse eelnõu § 11 osas jääb ebaselgeks, mida tähendab, et andmekogust väljastatakse
andmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Esiteks näib, et andmekogu ei saa
sisaldama olulises osas isikuandmeid v.a autenditud kasutajate andmed. Eeldatavasti on
silmas peetud siis seda osa infosüsteemist, ehkki seegi pole üheselt selge, kuid ebaselgeks
jääb, mis on see isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kord, sest isikuandmete töötlemist
reguleerib peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärus ja seda täpsustab isikuandmete kaitse
seadus. Juhul, kui selle sätte eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub sellest osast
infosüsteemist (autenditud kasutajate andmebaas) andmete väljastamine, siis tulekski
täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse.
Siinkohal ongi paslik märkida, et juurdepääs andmetele ja nende väljastamise on hetkel
reguleeritud erinevates sätetes (§ 10 ja § 11), mis tekitab segadust. Aru saamaks, kellel on
ligipääs, ning kellele, kui palju ja kuidas andmeid väljastatakse peab õigusakti lugeja mõlema
paragrahviga tutvuma. Oma olemuslikult on aga juurdepääs ja andmete väljastamine
omavahel tihedalt seotud. Ühel juhul on siis nö püsiv ligipääs, ligipääsu vajaduse üle
otsustatakse ühel viisil ning tagatakse turvalisus, autentimine ja logimine. Teisel juhul aga
nagu aru võib saada, on tegemist üksikpäringutega nende poolt, kes ei oma juurdepääsu nende
andmete osas, millel on juurdepääsu piirang.
Kusjuures, kui põhimääruse §-i 10 lugeda, siis ei ole selge, milliste andmetega on tegu
autenditud kasutajate andmebaasi puhul. § 10 loetleb lõikes 3, millised andmed on avalikud ja
seejärel lõikes 4 nimetab, millised andmed on piiratud juurdepääsuga, aga autenditud
kasutajate andmeid §-s 10 üldse ei nimetata.
Siinjuures tekkis veel küsimus, § 10 lõike 4 osas. Nimelt ütleb lõige 4, et piiratud
juurdepääsuga andmed on mistahes andmekogus osaleva sideettevõtte põhised üksikud alg- ja
koondandmed sideteenuste võimaluste ja turutõrgete suuruse kohta. Kuid ei ole sätestatud,
millisel AvTS § 35 sätestatud alusel juurdepääsupiirang seatakse.
Nimelt ei saa määrusega ette näha täiendavaid juurdepääsupiirangu aluseid. Põhimõtteliselt on
võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse kogutavad mingid andmed on teatud
AvTS § 35 punkti alusel juurdepääsu piiranguga, ent kui põhimäärus konkreetsele alusele ei
viita, tekib hiljem praktikas probleem, sest ei pruugita teada, mis alusel juurdepääsupiirang
seatud on. Nimelt võib sellisel juhul juhtuda, et määrusandja piirangu on sel juhul küll ette ära
otsustanud, aga andmekogu vastutav töötleja, kes muidu peaks juurdepääsupiirangute üle
otsustama, ei tea, millisel AvTS alusel seda tehtud on. Samas peab on ta aga sunnitud määrust
täitma, mis võib ta panna väga komplitseeritud olukorda. Selle vältimiseks peaks olema
selgelt öeldud, millisel AvTS § 35 alusel see juurdepääsupiirang seatud on.
Veel juhiks tähelepanu § 3 lõike 2 punktile 9, mis sätestab, et TTJA teeb ettepanekuid
andmekogu arendamiseks. TTJA on andmekogu vastutav töötleja. Tekib küsimus, kellele ta
neid ettepanekuid teeb. Andmekogu arendamine on olemuselt vastutava töötleja enda
ülesanne, mille teostamise ta võib oma näpunäidete kohaselt küll volitatud töötlejale panna.
Ent põhimääruses pole öeldud, kes andmekogu arendab. On üksnes öeldud, et MKM majutab
andmekogu. See aga ei hõlma arendamist. Seega tuleks viidatud sätet täpsustada.
2 (3)
Lisaks eelnevale võiks keeleliselt üle vaadata seletuskirja. Selles esines mitmeid keelelisi
ja/või trükivigu.
Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kogu põhimääruse struktuuri ja ülesehituse
selguse huvides üle vaadata, täpsustada viidatud sätteid, sõnastust ning mõisteid. Andmekogu
põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust. Selles osas on eelnõul teatavaid vajaka
jäämisi.
Täiendavate küsimuste korral vastame hea meelega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
3 (3)