dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. jaanuar 2022
Viit
2-1/21-0512/7573
Registreeritud
18. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0512
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎1.2.-4214124 18.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc351 KB

Sisu (failidest)

Lp Andres Sutt Teie 17.12.2021 nr 2-1/21-0512/7573 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 18.01.2022 nr 1.2.-4/21/4124 10122, Tallinn [email protected] Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ eelnõulele Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimääruse eelnõu. Põhimääruse eelnõu ülevaatamisel hakkas silma, et kõnealuse infosüsteemi kui andmekogu põhimäärus erineb oma ülesehituselt ja struktuurilt paljude teiste andmekogude põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka ehk niivõrd selge ja üheselt arusaadav kui võiks. Kogemusele tuginedes võib öelda, et enamike andmekogude põhimäärused järgivad enam- vähem väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse andmekogu asutamist, eesmärki ja määratletakse selle nimetus, samuti tuuakse selgelt välja vastutav ja volitatud töötleja ning loeteluna mõlema ülesanded eraldi. Seejärel järgmise peatükina käsitletakse andmekogu ülesehitust ja andmete tähendust, kus siis tuuaksegi välja eraldi paragrahvidena andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ehk millist turvaklassi kohaldatakse jms ning andmete õigluslik tähendus (kas õigust loov või informatiivne vms). Sellele järgneb peatükk andmeandjatest ja andmete esitamisest ning andmete koosseisust, töötlemisest ja logimisest, kus siis saab konkreetselt välja tuua, kes on andmekogusse (kõnealusel juhul infosüsteemi või nende erinevatesse osadesse) andmete esitajad, milliseid andmeid ja mis koosseisus nad seda teevad, kuidas nad seda teevad, kes ja millistel alustel ning tingimustel andmeid infosüsteemist saavad (kellele ja kuidas väljastatakse ning ligipääsud). Samuti kuidas toimub andmete infosüsteemi kandmine, muutmine ja parandamine, logimine ning kui on mingid juurdepääsu erisused, siis käsitletakse neid (nt ligipääs isikustatud andmetele). Lisaks kuidas andmeid säilitatakse ning arhiveeritakse ja kustutatakse. Viimaks aga antakse ülevaade, kuidas toimub andmekogu üle järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine. Mõistagi sõltub täpne struktuur ja detailsus konkreetse andmekogu iseloomust ja keerukusest, ent üldjoontes võib ülesehitust sellisena kirjeldada. Esitatud määruse eelnõus on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem käsitletud, kuid nagu öeldud, ei ole seda tehtud selge ülesehituse ja struktuuriga. Paljude andmekogude põhimääruste puhul nö tavaks saanud struktuur võimaldaks ehk kiiremat ja selgemat ülevaadet saada, mis andmekoguga tegu, miks seda vaja on, milliseid andmeid sinna kogutakse ja kes sinna neid esitavad ning kes sealt andmeid saavad. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Ka ühesuguste terminite kasutus nagu nt andmeandjad, looks selgust. Hetkel põhimäärust lugedes näiteks ei ole üheselt arusaadav, kes ja milliseid andmeid andmekogusse annab (ehk teisisõnu, kust ja kuidas tekivad infosüsteemi, mille osaks on mitmed andmebaasid, andmed). § 4 lõikest 2 võib aimata, et sideettevõtja esitab enda kohta käivaid andmeid, ent milliseid andmeid sättest ei selgu, rääkimata sellest, et selline infokild sisaldub sättes, mis räägib volitatud töötleja ülesannetest. Põhimääruse eelnõu § 11 osas jääb ebaselgeks, mida tähendab, et andmekogust väljastatakse andmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Esiteks näib, et andmekogu ei saa sisaldama olulises osas isikuandmeid v.a autenditud kasutajate andmed. Eeldatavasti on silmas peetud siis seda osa infosüsteemist, ehkki seegi pole üheselt selge, kuid ebaselgeks jääb, mis on see isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kord, sest isikuandmete töötlemist reguleerib peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärus ja seda täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Juhul, kui selle sätte eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub sellest osast infosüsteemist (autenditud kasutajate andmebaas) andmete väljastamine, siis tulekski täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse. Siinkohal ongi paslik märkida, et juurdepääs andmetele ja nende väljastamise on hetkel reguleeritud erinevates sätetes (§ 10 ja § 11), mis tekitab segadust. Aru saamaks, kellel on ligipääs, ning kellele, kui palju ja kuidas andmeid väljastatakse peab õigusakti lugeja mõlema paragrahviga tutvuma. Oma olemuslikult on aga juurdepääs ja andmete väljastamine omavahel tihedalt seotud. Ühel juhul on siis nö püsiv ligipääs, ligipääsu vajaduse üle otsustatakse ühel viisil ning tagatakse turvalisus, autentimine ja logimine. Teisel juhul aga nagu aru võib saada, on tegemist üksikpäringutega nende poolt, kes ei oma juurdepääsu nende andmete osas, millel on juurdepääsu piirang. Kusjuures, kui põhimääruse §-i 10 lugeda, siis ei ole selge, milliste andmetega on tegu autenditud kasutajate andmebaasi puhul. § 10 loetleb lõikes 3, millised andmed on avalikud ja seejärel lõikes 4 nimetab, millised andmed on piiratud juurdepääsuga, aga autenditud kasutajate andmeid §-s 10 üldse ei nimetata. Siinjuures tekkis veel küsimus, § 10 lõike 4 osas. Nimelt ütleb lõige 4, et piiratud juurdepääsuga andmed on mistahes andmekogus osaleva sideettevõtte põhised üksikud alg- ja koondandmed sideteenuste võimaluste ja turutõrgete suuruse kohta. Kuid ei ole sätestatud, millisel AvTS § 35 sätestatud alusel juurdepääsupiirang seatakse. Nimelt ei saa määrusega ette näha täiendavaid juurdepääsupiirangu aluseid. Põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse kogutavad mingid andmed on teatud AvTS § 35 punkti alusel juurdepääsu piiranguga, ent kui põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, tekib hiljem praktikas probleem, sest ei pruugita teada, mis alusel juurdepääsupiirang seatud on. Nimelt võib sellisel juhul juhtuda, et määrusandja piirangu on sel juhul küll ette ära otsustanud, aga andmekogu vastutav töötleja, kes muidu peaks juurdepääsupiirangute üle otsustama, ei tea, millisel AvTS alusel seda tehtud on. Samas peab on ta aga sunnitud määrust täitma, mis võib ta panna väga komplitseeritud olukorda. Selle vältimiseks peaks olema selgelt öeldud, millisel AvTS § 35 alusel see juurdepääsupiirang seatud on. Veel juhiks tähelepanu § 3 lõike 2 punktile 9, mis sätestab, et TTJA teeb ettepanekuid andmekogu arendamiseks. TTJA on andmekogu vastutav töötleja. Tekib küsimus, kellele ta neid ettepanekuid teeb. Andmekogu arendamine on olemuselt vastutava töötleja enda ülesanne, mille teostamise ta võib oma näpunäidete kohaselt küll volitatud töötlejale panna. Ent põhimääruses pole öeldud, kes andmekogu arendab. On üksnes öeldud, et MKM majutab andmekogu. See aga ei hõlma arendamist. Seega tuleks viidatud sätet täpsustada. 2 (3) Lisaks eelnevale võiks keeleliselt üle vaadata seletuskirja. Selles esines mitmeid keelelisi ja/või trükivigu. Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kogu põhimääruse struktuuri ja ülesehituse selguse huvides üle vaadata, täpsustada viidatud sätteid, sõnastust ning mõisteid. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust. Selles osas on eelnõul teatavaid vajaka jäämisi. Täiendavate küsimuste korral vastame hea meelega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel