dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. jaanuar 2022
Viit
2-7/2022/393
Registreeritud
18. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. veebruar 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎MeM_2022_43.asice640 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0051 - kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5dd15094-f551-47f0-a04e-79041ae3f590 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5dd15094-f551-47f0-a04e-79041ae3f590?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 3549015 88900 EELNÕU 13.01.2022 0 0 EELNÕU 13.01.2022 Kalandusturu korraldamise seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kalandusturu korraldamise abinõud, nende rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 2. Kalandusturu korraldamise abinõud , nende rakendamise alused ja pädev asutus (1) Kalandusturu korraldamise abinõud käesoleva seaduse tähenduses on: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus - ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, ( EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66), asutatud Euroopa Merendus - ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF ) vahenditest kaasrahastatav abi (edaspidi EMKF i toetus ); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13. 0 7.2021, lk 1–49) , asutatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF ) vahenditest kaasrahastatav abi (edaspidi EMKVF -i toetus ) ; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud ; 4) kalamajanduslik riigiabi ja kalamajanduslik vähese tähtsusega abi , mis on tunnistatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ; 5 ) muu kalamajanduslik abi . (2) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti de või nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. (3) Vabariigi Valitsus võib kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse ja valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti de või nende alusel kehtestatud õigusakti de kohaselt liikmesriigil. (4) Vabariigi Valitsus võib oma pädevuse piires otsustada korraldusega ja valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirjaga Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud küsimusi, mis on seotud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisega. ( 5 ) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisel on pädev asutus Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kohustada Maaeluministeeriumi valitsemisala valitsusasutust ja valitsusasutuse hallatavat riigiasutust osutama oma pädevuse piires ametiabi kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks pädevale asutusele . § 3. Kalandusnõukogu (1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise küsimustes ettepanekute tegemiseks ning tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga nõuandva kalandusnõukogu, kutsudes selles osalema ka teiste asjaomaste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid. (2) Kalandusnõukogu ettepanekud ja järeldused teeb valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral teatavaks Vabariigi Valitsusele . (3) Kalandusnõukogu töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 4. Kalandusnõukogu pädevus Kalandusnõukogu: 1) analüüsib kalandussektori majandustegevuse tulemusi ja kalandusturu olukorda; 2) teeb ettepanekuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks; 3) annab soovitusi järgmise aasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, arengueelistuste ja neist lähtudes kalandussektorile antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi vajaduse kohta; 4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks; 5) teeb muid ettepanekuid kalanduse arengu ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise kohta; 6) annab hinnanguid Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides arutlusel olevatele kalanduse valdkonna õigusaktidele. § 5. Kalendri aastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine (1) EMKF- i st toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid igaks kalendriaastaks , lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi EMKF-i rakenduskava ) meetmetest ja tegevustest , ning EMKF-i toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendri aastaks meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 2 ) EMKVF-ist toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid igaks kalendri aastaks , lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/ 1139 art ikli 8 lõikes 1 nimetatud programmi (edaspidi EMKVF-i rakenduskava ) meetmetest ja tegevustest , ning EMKVF-i toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendriaastaks meetmete ja vajaduse korral tegevuste või taotlusvoorude kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 3 ) Antava kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi liigid igaks kalendri aastaks, lähtudes riigieelarves kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi ning muu kalamajandusliku abi andmiseks ettenähtud eelarvevahenditest , ning k alamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite jaotuse igaks kalendriaastaks kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga . ( 4 ) EMKF-i toetuse ja EMKVF-i toetuse (edaspidi koos ka fondi toetus ) , kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ning muu kalamajandusliku abi taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase abinõu rakendamist ei ole käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud käskkirjaga kalendriaastal et te nähtud. § 6. Toetuse objekti tähistamine Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada t oetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimuste ja korra lisa tingimused . § 7 . Taotluse esitamine ja otsuse kättetoimetamine (1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teade elektrooniliselt või kirjalikult paberil . (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teate esitamise üksnes elektrooniliselt või e-teenuse keskkonna kaudu. (3) EMKVF -i toetuse taotlus, maksetaotlus ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud EMKVF-i teade esitatakse ainult e- teenuse keskkonna kaudu, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231 , 30.06. 20 21 , lk 159 – 7 06 ) , a rt ikli 69 l õikes 8 sätestatud juhul . (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõikes 8 nimetatud taotlus esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ile (edaspidi PRIA ) . ( 5 ) Kui e - teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, pikeneb taotluse, maksetaotluse ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teate esitamise tähtaeg e teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamise ks kulunud tööpäevade arvu võrra. ( 6 ) T oetuse t aotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral tähtaega ei ennistata, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (7) Kalandusturu korraldamise abinõu rakendamisega seotud otsus loetakse h aldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul sama seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks , kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressile on saadetud otsus või otsuse väljavõte. § 8 . Fondi t oetusega seotud vaidluse lahendamine (1) Fondi toetusega seotud vaidluse korral tuleb e nne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või samal ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. § 9 . Andmete töötlemine (1) Andmed käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 , 2, 4 ja 5 nimetatud abi taotleja ja taotluse kohta ning taotluse menetlemise käigus saadud ja edastatud dokumendid on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse kaasatud eksperdil. (3) EMKF -i toetuse andmise korral avalikustab PRIA pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 V lisa punktis 1 nimetatud andmed. (4) EMKVF -i toetuse andmise korral avalikustab PRIA pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 3 nimetatud andmed. ( 5 ) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud abinõu puhul kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) , artikli 125 lõike 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/201 4 artikli 97 lõike 2 ja artikli 107 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud andmed taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (6) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud abinõu puhul kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud tegevuste kohta andmed ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 / 1139 artikli 46 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud andmed taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. ( 7 ) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud abinõu puhul kantakse antava k alamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmed konkurentsiseaduse alusel peetavasse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. (8) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud abinõu puhul kantakse antava muu kalamajandusliku abi andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse . ( 9 ) PRIA tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art ikli 72 lõike 1 punktis e sätestatud andmete elektroonilise salvestamise ja säilitamise kohustuse täitmise. 2. peatükk Turustusnormid ja tarbijate teavitamine § 10 . Turustusnormid Kalapüügitooted peavad vastama turustusnormidele, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15) ning need võib turul kättesaadavaks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 34 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaselt. § 1 1 . Tarbija teavitamine (1) Tarbija teavitamiseks märgistatakse kalapüügi- ja vesiviljelustooteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 35 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 37 nimetatud tootenimetuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 35 punktis 4 nimetatud vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid, on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 58 punktis 8. 3. peatükk Tootjaorganisatsioonid § 1 2 . Tunnustatud tootjaorganisatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 7 sätestatud eesmärkide täitmiseks võib Maaeluministeerium tunnustada kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. § 1 3 . Tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuded (1) Tootjaorganisatsioonina võib tunnustada tulundusühistut, kui tulundusühistu ja tema liikmete majandustegevus on seotud majanduslikult oluliste liikide tootmisega, tulundusühistul on vähemalt viis kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget ühest või mitmest riigist ning tulundusühistu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike s 1 sätestatud tingimustele. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 3 ) Majandustegevus loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punkti b tähenduses piisavaks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest : 1) kilu ja räime tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 15 protsenti kilu ja räime Eesti kogusaagist taotlemise aastale eel nenud kalendriaastal ; 2) muude kalapüügitoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 40 protsenti vastava liigi Eesti kogusaagist taotlemise aastale eel nenud kalendriaastal ; 3) vesiviljelustoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed tootnud ja turustanud vähemalt 40 protsenti vastava liigi Eesti kogutoodangust taotlemise aastale eel nenud kalendriaastal . § 1 4 . Tootjaorganisatsiooni tunnustamine (1) Tootjaorganisatsioonina tunnustamist taotlev tulundusühistu esitab Maaeluministeeriumile taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) tulundusühistu põhikiri ja liikmete nimekiri; 2) ü ldkoosolek u otsus taotleda tootjaorganisatsioonina tunnustamist , mille poolt on hääletanud kõik tulundus ühistu liikmed või nende esindajad ; 3 ) sise -eeskirjad, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 17 kohane tulundusühistu sisemine toimimine; 4 ) vesiviljelustoodete tootmise korral andmed tulundusühistu ja tema liikmete poolt taotlemise aastale eelnenud aastal turustatud toodangu kogused liikide kaupa . (2) Maaeluministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamise või sellest keeldumise otsuse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamisest arvates. (3) Maaeluministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamisest keeldumise otsuse, kui tulundusühistu on esitanud teadvalt valeandmeid või kui tulundusühistu ei vasta tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuetele. (4) Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult. (5) Maaeluministeerium tunnistab tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks, kui tootjaorganisatsioon ei suuda täita või rikub käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadvalt esitanud valeandmeid. (6) Toot jaorganisatsioonina tunnustatud tulundusühistu teavitab viivitamatult Maaeluministeeriumit , kui tulundusühistu liikme liikmesus lõppeb või liikmeks astub uus liige . § 1 5 . Tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavad (1) Tootjaorganisatsioon esitab Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 1 nimetatud tootmis- ja turustamiskava ning selle kavandatavad muudatused üldkoosoleku otsusega, mille tegemisel on osalenud või esindatud kõik tulundusühistu liikmed . (2) Tootmis- ja turustamiskava esitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42), artiklis 2 sätestatud tähtaja jooksul. (3) Tootmis- ja turustamiskava peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 2 sätestatud teavet. (4) Tootmis- ja turustamiskava ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi Maaeluministeerium, kes otsustab need heaks kiita või jätta heaks kiitmata komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1418/2013 sätestatud alusel ja korras. (5 ) Tootjaorganisatsioon esitab Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks üldkoosoleku otsus e ga, mille tegemisel on osalenud või esindatud kõik tulundus ühistu liikmed , vastuvõetud tootmis- ja turustamiskava aastaaruande kahe kuu jooksul kava rakendamise kalendri aastale järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi Maaeluministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates. (6) Käesoleva seaduse § 1 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude kontrollimiseks teeb Statistikaamet Maaeluministeeriumile kättesaadavaks vesiviljelusettevõtjate kaupa nende esitatud turustatud toodangu kogused liikide kaupa. Maaeluministeerium tagab esitatud andmete salastatuse . § 1 6 . Tootjaorganisatsioonide liit (1) Ühes või mitmes liikmesriigis tunnustatud kaks või enam tootjaorganisatsiooni võivad moodustada tootjaorganisatsioonide liidu. (2) Käesoleva seaduse tootjaorganisatsioonide tunnustamise korra le kohalduvaid sätteid , välja arvatud § 13 lõige 3, kohaldatakse ka tootjaorganisatsioonide liidu suhtes, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (3) Tootjaorganisatsioonide liit peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele. § 1 7 . T ootmisharudevaheline tootjaorganisatsioon V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 art iklis 11 nimetatud tootmisharudevahelise tootja organisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotlusega esitatavate andmete loetelu . 4 . peatükk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused § 1 8 . EMKF-i rakenduskava (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud EMKF-i rakenduskava koostab Maaeluministeerium. (2) EMKF -i r akenduskava kavandi kiidab heaks Vabariigi Valitsus korraldusega. § 19 . EMKF -i toetuse andmist korraldavad asutused (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid EMKF-i rakenduskava puhul täidab Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet täidavad vahendusasutusena korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. (3) EMKF -i toetuste andmist korraldavate asutuste omavahelise asjaajamise ja töökorralduse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 20 . Seirekomisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 47 lõikes 1 nimetatud seirekomisjoni moodustab ning selle töökorra otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 21 . E M KF-i m eetme tingimused (1) EMKF -i toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi EMKF-i meetme tingimused ) kehtestab kooskõlas EMKF-i rakenduskavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) E M KF-i m eetme tingimustes sätestatakse: 1) toetatavad tegevused; 2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja vajaduse korral muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused; 3) toetuse vorm; 4) toetuse taotlejale esitatavad nõuded; 5) toetuse taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitamisele kuuluvad tõendavad dokumendid; 6) vajaduse korral toetuse maksimaalne suurus; 7) vajaduse korral omafinantseeringu minimaalne määr; 8) toetatava tegevuse elluviimisega seotud hangete tegemise nõuded nende toetuse taotlejate kohta, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 9) kulude mõistlikkuse tõendamise viis, tingimused ja kord; 10) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord, sealhulgas taotluste hindamise korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul ning taotluse rahuldamise alus vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatule; 11) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja kord; 12) vajaduse korral toetuse vähendamise alused ja kord; 13) toetuse saaja kohustused; 14) vajaduse korral toetatava tegevuse elluviimise tingimused; 15) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. (3) EMKF-i m eetme tingimustes võib EMKF-i rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. § 2 2 . EMKF-i toetuse avatud taotlemine EMKF-i toetuse avatud taotlemise korral võivad toetust taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. § 2 3 . EMKF- i toetuse piiratud taotlemine (1) EMKF-i toetuse piiratud taotlemise korral võib toetust taotleda valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud toetuse kasutamise kavas nimetatud isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus. Toetuse piiratud taotlemise võib ette näha olulise avaliku huvi korral. (2) EMKF-i toetuse piiratud taotlemise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule toetuse kasutamise kava koostamise tingimused ja korra, sealhulgas kava alusel toetatava tegevuse ning selle isiku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse valimise tingimused ja korra, kes võib kava alusel toetust taotleda. (3) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse kasutamise kava, milles nähakse ette järgmine teave : 1) isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib kava alusel toetust taotleda; 2) kava alusel toetatava tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise tähtaeg; 3) kava alusel toetatava tegevuse eeldatav maksumus, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr. § 2 4 . Ladustamisabi (1) Ladustamisabi võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 67 nimetatud tegevuste elluviimiseks. (2) Ladustamisabi puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kalapüügitoodete ladustamise andmete esitamise ja edastamise korra. § 2 5 . EMKF-i r ahastamisvahend (1) EMKF-i toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nimetatud rahastamisvahendi kaudu . (2) Maaeluministeerium võib sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine. (4) Rahastamisvahendile makstakse EMKF-i toetus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel. Rahastamisvahendile EMKF-i toetusena antavate vahendite suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (5) EMKF- i toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse § des 29 – 35 sätestatut. (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi koos tagasilaekunud vahend ) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 lõikega 2 ja artikliga 44 kuni 2023 . aasta 31 . detsembrini. (7) 2024 . aasta 1 . jaanuarist kuni 2031 . aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 2 6 . Kohalik algatus rühm ja kohaliku arengu strateegia (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel (edaspidi EMKF-i kohaliku arengu st r ateegia ) , mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) EMKF-i k ohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 teise osa III jaotise II peatükis nimetatud kohaliku algatus rühma kohta esitatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ning kes vastab kalanduse kohaliku algatus rühma kohta kehtestatud nõuetele, kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 ning EMKF-i rakenduskavaga. (3) Nõuded kohaliku algatus rühma kohta, sealhulgas nõuded kohaliku algatus rühma põhikirja, liikmesuse , juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kohaliku algatus rühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana. (5 ) Maaeluministeerium teeb EMKF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik algatus rühm . (6) Maaeluministeerium teeb EMKF-i kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik algatus rühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta strateegiale esitatud nõuetest vähemalt ühele; 3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) kohaliku algatus rühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 5) kohaliku arengu strateegias on esitatud valeandmeid või kohalik algatus rühm mõjutab strateegia menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. (7) Nõuded EMKF-i kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 2 7 . EMKF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamine (1) Heakskiidetud EMKF-i kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik algatus rühm , kes koostab iga kalendriaasta kohta EMKF-i kohaliku arengu strateegia rakendamise kava (edaspidi EMKF-i strateegia rakenduskava ). EMKF-i s trateegia rakenduskava kiidab heaks PRIA. (2) Nõuded EMKF-i strateegia rakenduskava kohta, sealhulgas selle sisunõuded, ning strateegia rakenduskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) PRIA kontrollib kohaliku algatus rühma vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (4) PRIA teeb EMKF-i strateegia rakenduskava heakskiitmise otsuse, kui strateegia rakenduskava vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele. (5) PRIA teeb EMKF-i strateegia rakenduskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et strateegia rakenduskava ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele. (6) EMKF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatus rühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) võtab vastu projektitoetuse taotlused; 2) kontrollib taotleja, projekti taotluse ja toetatava tegevuse vastavust EMKF-i kohaliku arengu strateegiale ja selle rakenduskavale; 3) hindab projekti toetuse taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 4) teeb PRIA-le ettepaneku projekti toetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta; 5) teeb PRIA-le ettepaneku projekti toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta ning edastab taotlused PRIA-le . (7) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algatusr ühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. ( 8) Kui käeoleva paragrahvi lõike 7 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik algatus rühm projektitoetuse taotluse hindamata ja edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. (9) Kalendri aastal võib taotleda EMKF-i toetust nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides b ja c nimetatud tegevuste elluviimiseks, mille toetamise asjakohasel aastal on kohalik algatus rühm ette näinud EMKF-i strateegia rakenduskavas. EMKF-i toetust võib taotleda EMKF-i strateegia rakenduskavas asjakohase tegevuse toetamiseks ettenähtud vahendite ulatuses. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jaotuse perioodiks 2015–2020 ja perioodiks 2021–2022 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kohalike algatus rühmade kaupa. § 2 8 . Tehniline abi ja tehnilise abi sarnased meetmed (1) Tehnilise abi toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 78 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks. (2) Toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 76, 77 ja 79 nimetatud tegevuste (edaspidi tehnilise abi sarnased meetmed ) elluviimiseks. (3) Tehnilise abi ja tehnilise abi sarnaste meetmete puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule isiku, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse, kes võib toetust taotleda. § 2 9 . EMKF- i toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded (1) EMKF- i toetuse taotleja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik ja täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse EMKF- i toetuse saamiseks. (2) EMKF- i toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus; 2) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud; 4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis; 7) taotleja, kes on käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ajavahemikuga, mille jooksul taotlused ei ole vastuvõetavad (ELT L 51, 24.02.2015, lk 1–6), artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele; 8 ) taotleja l, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole kehtivat karistust kalapüügiseaduse § 7 5 lõikes 2 või 3, § 85 lõikes 1 või 2 ega karistusseadustiku § 279 lõikes 1 või 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses; 9 ) taotleja l, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole üle ühe kehtiva karistuse kalapüügiseaduse § 7 7 lõikes 2 või 3 ega § 81 lõikes 1 või 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses; 10 ) taotleja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele; 11) taotleja ei ole toime pannud karistusseadustiku § 280 lõikes 2 või 4, § 344 lõikes 1 või 2, § 345 lõikes 1 või 2 ega §-s 361 sätestatud kuritegu, mille toimepanemise korral ei ole EMKF i toetuse taotlus nõuetekohane 24 kuud pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist; 12 ) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298 1 või 300 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. (3) EMKF- i toetuse taotlejale võib meetme tingimustes esitada järgmisi nõudeid: 1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja õiguslikud eeldused; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid keskkonnavastase süüteo toimepanemise eest; 3) taotleja on taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 12 kuu jooksul täitnud keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõuete rikkumise eest tehtud ettekirjutuse; 4) nõue taotleja juriidilise vormi ja osalust omavate isikute kohta; 5) nõue taotleja asjaomasel alal tegutsemise aja kohta; 6) taotleja peab tõendama, et on võimeline katma toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara edasise kasutuse püsikulud sihipärase kasutamise perioodi jooksul. (4) EMKF- i toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluses sisalduvad meetme tingimustes nõutud andmed ja sellele on lisatud nõutud dokumendid; 2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatava tegevuse kohta; 3) taotletava toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalset suurust; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (5) EMKF- i toetuse taotleja on kohustatud: 1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust; 2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 4) esitama koos taotlusega asjakohase teabe, kui ta taotleb tegevuse kohta toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 5) tõendama kulude mõistlikkust meetme tingimustes sätestatud viisil; 6) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks vajalike asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe. § 30 . EMKF- i toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimine (1) EMKF- i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. (2) EMKF- i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul kontrollib EMKF i toetuse taotluse nõuetekohasust Maaeluministeerium . (4) Ladustamisabi puhul kontrollib ladustatud toodete vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 67 sätestatud tingimustele Põllumajandus- ja Toiduamet. (5) EMKF- i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning paikvaatluse käigus. T aotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab selle toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente. § 31 . EMKF- i toetuse taotluse hindamine (1) EMKF- i toetuse nõuetekohaseid taotlusi hindab meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel Maaeluministeerium, PRIA või kohalik tegevus rühm . K ohaliku tegev usrühma läbi viidud hindamise korral moodustab taotluste paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut. (2) EMKF-i m eetme tingimustes võib ette näha, et EMKF-i toetuse taotlusi ei hinnata, kui meetme või tegevuste rahastamiseks ettenähtud vahendite piires on võimalik rahuldada kõik nõuetekohased taotlused. (3) EMKF-i m eetme tingimustes võib ette näha, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul EMKF-i toetuse taotlusi ei hinnata. (4) EMKF-i m eetme tingimustes võib ette näha, et EMKF-i toetuse taotlusi hinnatakse enne nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast taotluste paremusjärjestuse moodustamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust, mis kuuluksid paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele. (5) EMKF-i toetuse t aotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada. § 3 2 . EMKF-i toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) EMKF- i toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse (edaspidi koos taotluse rahuldamise otsus ) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul teeb EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse Maaeluministeerium. (3) EMKF- i toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega. (4) EMKF- i toetuse taotluste hindamise korral rahuldatakse meetme tingimustes sätestatu kohaselt toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused või 3) kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. (5) Kui EMKF-i meetme tingimustes ei ole käesoleva seaduse § 31 lõigete 2 ja 3 kohaselt sätestatud EMKF-i toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite piires. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul rahuldatakse nõuetekohased EMKF-i toetuse taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. (7) Meetme tingimustes võib ette näha, et kui EMKF- i toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. (8) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast EMKF-i toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sama aasta meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (9) EMKF- i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele; 2) toetuse taotleja ei täida käesoleva seaduse § 2 9 lõikes 5 sätestatud kohustusi; 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 4, 7 või 8 kohaselt. § 3 3 . EMKF-i toetuse saaja ja tema kohustused (1) EMKF-i toetuse saaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle EMKF-i toetuse taotlus on rahuldatud. (2) EMKF-i toetuse abil tehtud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. (3) EMKF-i toetuse saaja on kohustatud: 1) meetme tingimustes, toetuse kasutamise kavas või halduslepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2023 . aasta 30 . juuniks, viima ellu toetatava tegevuse , sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid; 2) tagama toetatava tegevuse elluviimise jooksul vastavuse käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 ja meetme tingimustes toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele; 3) kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama toetatava tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud ja renoveeritud vara säilimise ning sihtotstarbelise kasutamise; 4) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse; 5) meetme tingimustes sätestatud juhul esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul; 6) taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni; 7) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 8) järgima toetatava tegevusega seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 9) võimaldama teostada auditit ja järelevalvet ning teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 10) esitama auditi või järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kolm tööpäeva; 11) säilitama toetatava tegevuse elluviimisega seotud dokumente vastavalt käesoleva seaduse §-s 3 6 sätestatule; 12) näitama, et tegemist on EMKF-i toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 13) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3, 5, 7, 9, 10, 12 ja 13 sätestatud kohustusi täidab EMKF-i toetuse saaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tähtaja jooksul, kui Euroopa Liidu või riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (5) Ladustamisabi saaja suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2 ning lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12. Tootmis- ja turustuskava toetuse saaja suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12. § 3 4 . EMKF- i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) EMKF- i toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et toetatav tegevus on olulises osas ellu viidud , saavutatakse tegevuse eesmärgid ja toetuse summa ei suurene . ( 2 ) EMKF- i toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud; 3) toetatavat tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia; 4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. § 3 5 . EMKF- i toetuse maksmine (1) EMKF- i toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ja mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses. (2) EMKF- i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul teeb EMKF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse Maaeluministeerium. (4) EMKF-i t oetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. § 3 6 . EMKF-i toetusega seotud d okumentide säilitamine (1) Käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud toetuse andmist korraldavad asutused säilitavad oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 kohaselt. (2) EMKF-i t oetuse saajad säilitavad kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates selle aasta 31 . detsembrist, millal 30 . juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (3) PRIA või Maaeluministeerium teavitab toetuse saajat käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust. (4) Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. 5. peatükk Euroopa Merendus- , Kalandus - ja Vesiviljelus fondi toetused 1. j a gu EMKVF -i rakendamise üldsätted § 3 7 . EMKVF-i rakenduskava (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 8 lõikes 1 nimetatud EMKVF-i rakenduskava koostab Maaeluministeerium. (2) EMKVF -i rakenduskava kiidab Maaelu ministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus . Maaelu ministeerium esitab Vabariigi Valitsuse heakskiidetud EMKVF -i rakenduskava Euroopa Komisjonile . (3) EMKVF -i rakendus kava muudatuse kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 24 lõigetes 5 – 7 nimetatud muudatused kiidab heaks Maaeluministeerium. (4) EMKVF-i toetusi antakse EMKVF-i rakenduskava alusel ja korras , mille on Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art ikli 23 lõike 4 alusel heaks kiitnud. § 3 8 . EMKVF-i toetuse andmist korraldavad asutused (1) EMKVF-i rakenduskava puhul täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 71 n imetatud korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) PRIA täida b vahendusasutusena korraldusasutuse ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. (3) EMKVF - i toetuste andmist korraldavate asutuste omavahelise asjaajamise ja töökorralduse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 3 9 . Seirekomisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 38 nimetatud EMKVF i seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 40 . EMKVF -i toetuse andmise viisid (1 ) EMKVF -i toetust võib anda järgmisel viisi l: 1) toetuse andmine avatud taotlemise korras; 2) toetuse andmine hankemenetluse korras või 3) toetuse andmine otsustuskorras . (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab EMKVF-i toetuse andmise viisi meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa . (3) Sama meedet või tegevust ei rakendata samal ajal mitme l käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil . 2. j a gu EMKVF-i toetuse andmine avatud taotlemise korras 1. j aotis Avatud taotlemise üldsätted § 4 1 . EMKVF-i toetuse andmine avatud taotlemise korras (1) Avatud taotlemise korras antakse EMKVF -i toetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumi t e miinimumnõuetele vastav ate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks . (2) Kui EMKVF -i toetust antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, valitakse parim t aotlus või parimad taotlused taotluste võrdleva hindamise teel . (3) Kui EMKVF - i toetust antakse kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumi t e miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks , antakse toetust taotluste esitamise järjekorras kuni eelarve ammendumisen i või eelarve piires kõigile taotlejatele , v ähendades proportsionaals e lt antava toetuse suurust . (4) Kohaliku arengu strateegia elluviimisel antakse projektitoetus t avatud taotlemise korras. § 4 2 . E M KVF- i m eetme tingimused (1) EMKVF - i toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi EMKVF-i meetme tingimused ) avatud taotlemise korral kehtestab kooskõlas EMKVF -i rakenduskavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) EMK V F-i m eetme tingimustes võib sätesta da : 1) toetuse andmise eesmär gi , toetatav a tegevus e ja toetuse andmise v orm i ; 2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähta ja ; 3) toetuse minimaalse ja maksimaal s e määra ja suurus e ; 4 ) t oetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitamisele kuuluvad dokumendid ning vajaduse korral nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkusse kohta ; 5 ) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viis i , tingimused ja kor ra ; 6 ) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kor ra , sealhulgas taotluste hindamise korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kor ra , taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul ning taotluse rahuldamise alus e vastavalt käesoleva seaduse § -s 4 5 sätestatule ; 7 ) maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja kor ra ; 8 ) toetuse maksmise tingimused ja kor ra ; 9 ) toetuse saaja kohustused , sealhulgas toetusega seotud kulud e ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja kor ra ; 1 0 ) toetatava tegevuse elluviimise tingimused ja kor ra , sealhulgas tegevuse elluviimise tähta ja ; 1 1 ) t oetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused , sealhulgas sihipärase kasutamise tähta ja ; 1 2 ) seireks ja tulemuslikkuse hindamiseks asjakohased näitajad . § 4 3 . EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasus (1) EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. (2) EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA . ( 3 ) EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente. § 4 4 . EMKVF-i toetuse taotluse hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine (1) EMKVF-i toetuse taotlusi hindab meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel PRIA või kohalik tegevusrühm . Hindamistulemuste alusel võib moodustada taotluste paremusjärjestuse. (2) Kui EMKVF-i toetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm, siis kontrollib PRIA kohaliku tegevusrühma rahastamisettepaneku alusel taotluste nõuetekohasust . Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku , siis moodustab PRIA nõuetekohastest taotlustest paremusjärjestuse. Taotluste p aremusjärjestuse moodustamisel reastab PRIA nõuetekohased taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel , ei kaldu sellest kõrvale ega asu ise taotluseid üle hinda ma. ( 3 ) EMKVF-i toetuse t aotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada. § 4 5 . EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA . ( 2 ) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega. ( 3 ) Kui EMKVF-i toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab vajad use korral hindamiskriteeriumi miinimumnõudele, rahuldatakse taotluste hindamise korral toetuseks ettenähtud vahendite piires meetme tingimustes sätestatu kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused; 3) kõik taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta , või 4) kõik t aotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. ( 4 ) Kui EMKVF-i meetme tingimustes ei ole ette nähtud EMKVF -i toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse rahastamiseks ettenähtud vahendite piires meetme tingimustes sätestatu kohaselt ühel järgmistest viisidest : 1) vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta; 2) eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. ( 5 ) K ui EMKVF-i toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduva te mitteabikõlbli ke kulud e tõttu , võib toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid . Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. ( 6 ) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti. ( 7 ) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) EMKVF-i toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omava i d asjaolu si d ja tõend e id või takistab kohapealse t kontrollimist ; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 3 , 4, 5 või 6 kohaselt. § 46 . EMKVF- i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu , saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene . Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. (2) Kui EMKVF-i toetuse saaja ei ole võimeline meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul toetatavat tegevust ellu viima, võib PRIA toetuse saaja taotluse alusel muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ja määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks , arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi. ( 3 ) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähema lt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele; 2 ) muudatuse tegemine kahjustaks avalik ku huvi või teiste taotlejate õiguseid. ( 4 ) Põhjendatud juhul võib pärast PRIA teavitamist asendada EMKVF-i toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõike s 3 sätestatud asjaolusid ega muutu: 1) asja või ehitise kasutamise otstarve; 2) teenuse sisu või tulemus või 3) ehitise algselt kavandatud omadused. ( 5 ) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust tähtaja jooksul ellu viinud; 3) toetatavat tegevust ei ole võimalik tähtaja jooksul ellu viia; 4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 2. j aotis Kohalik tegevusrühm ja kohaliku arengu strateegia § 47 . Kohalik tegevusrühm ja kohaliku arengu strateegia (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel (edaspidi EMK V F-i kohaliku arengu st r ateegia ) , mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühm a määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ning kes vastab kalanduse kohaliku tegevusrühm a kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusrühm ) . (3) Nõuded kohaliku tegevusrühm a kohta, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühm a põhikirja, liikmesuse , juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kohaliku tegevusrühm a üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana. (5) Maaeluministeerium teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse. (6) Maaeluministeerium teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta strateegiale esitatud nõuetest vähemalt ühele; 3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) kohaliku tegevusrühm a tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 5) kohaliku arengu strateegias on esitatud valeandmeid või kohalik tegevusrühm mõjutab strateegia menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. (7) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia muudatused, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatut , välja arvatud rahastamiskava muudatused, mis kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodi peale kokku ei ületa kümmet protsenti kohaliku tegevusrühm a kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodi eelarve s t ja mille puhul ühegi tegevussuuna eelarve ei muutu rohkem kui 15 protsenti , kiidab heaks valdkonna eest vastutav minister . (8) Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 3 4 lõike s 1 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühm ade ja tegevussuundade kaupa EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodiks kuni 2027. aasta 31. detsembrini ja alates 2028. aasta 1 . jaanuar ist otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud käskkirjaga. (10) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja otsustada käskkirjaga nimetatud toetuse 2027. aasta 31. detsembriks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade ja tegevussuundade kaupa . § 48 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamine (1) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) nõustab taotlejat enne projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas; 2 ) võtab vastu projektitoetuse taotlused; 3 ) kontrollib taotleja, projektitoetuse taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale; 4 ) hindab projektitoetuse taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 5 ) teeb PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta; 6 ) teeb PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta ning edastab taotlused PRIA-le . (2) Heakskiidetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks kinnitab kohalik tegevusrühm üldkoosoleku otsusega igaks kalendriaastaks rakendatavates tegevussuundades taotlusvoorude kaupa eelarve, taotlusvoorude toimumise aja d ning käesoleva seaduse § 47 lõikes 7 nimetatud rahastamiskava paindlikkuse hiljemalt EMKVF-i toetuse taotlemisele eelneva kalendriaasta 30 . novembriks. (3) Käesoleva paragrahvi l õikes 2 sätestatud üldkoosoleku otsusest ja otsuse muudatustest teavitatakse PRIA-t viie tööpäeva jooksul. ( 4 ) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. ( 5 ) Kui käeoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusrühm projektitoetuse taotluse hindamata ja edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. (6) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendri aastal võimalik EMKVF-i toetust taotleda, taotlusvoorude toimumise ajad ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendriaastaks määrab kohalik tegevusrühm kindlaks üldkoosoleku otsusega . (7) Projektit oetuse taotlemise õigust ei teki , kui kohaliku tegevusrühma üldkoosolek ei ole seda otsustanud. ( 8 ) Kohalike t egevusrühm ade ning EMKVF-i toetuse taotlejate ja saajate vaheline suhtlus toimub käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatu kohaselt . 3 . j a gu EMKVF-i toetus e andmine h ankemenetlus e korras § 49 . EMKVF-i toetus e andmine hankemenetluse korras (1) EMKVF-i toetus t võib anda , viies läbi hankemenetluse riigihanke seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) EMKVF - i toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega Maaeluministeeriumile või PRIA-le . (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale, toetatavale tegevusele, toetuse saaja valikukriteerium itele ja sõlmitavale hankelepingule . (4) Toetuse saaja on isik, kellega on sõlmitud riigihangete seaduses sätestatud korras hankeleping. (5) Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõ rvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemen e tlusest , kui esinevad käesoleva seaduse § 45 lõikes 7 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. § 5 0 . EMKVF-i r ahastamisvahend (1) EMKVF -i toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 5 8 nimetatud rahastamisvahendi kaudu. (2) Maaeluministeerium võib sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine. (4) Rahastamisvahendile makstakse EMKVF -i toetus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel. (5) EMKVF -i toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse § des 5 , 52 ja 53 sätestatut. (6) Rahastamisvahendile antud toetust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 60 ja 62 nimetatud vahendeid kasutatakse kooskõlas samades artiklites sätestatuga kuni 2029 . aasta 31 . detsembrini. (7) 2030 . aasta 1 . jaanuarist kuni 2037 . aasta 31 . detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 4 . j a gu EMKVF-i toetus e andmine otsustuskorras § 51 . EMKVF-i toetus e andmine otsustuskorras (1) Otsustu s korras võib EMKVF-i toetus t anda käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud Vabariigi V alitsuse korral duses või valdkonna eest vastuta va ministri käskkirjas kinnitatud riiklike kavade elluviimiseks , kui esineb oluline avalik huvi ja see on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega . (2) EMKVF-i toetus t võib anda riigiasutusele, kes seda riiklikku kava ellu viib. (3) EMKVF-i toetus e andmisel otsustuskorras on abikõlblikud kulud, mis on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ja EMKVF-i rakenduskavaga. (4) EMKVF-i toetus e andmise otsustab minister käskkirjaga, kus määratakse toetuse saaja, toetatav tegevus, toetatava tegevuse eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning toetuse suurus. Minister võib käskkirjas täpsustada kulude abikõlblikkust. 5 . j a gu EMKVF -i toetuse abil tehtud kulude mõistlikkus ja toetuse maksmine § 52 . Kulude mõistlikkus (1) EMKVF-i toetuse abil tehtud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil . Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. (2) EMKVF-i t oetuse saaja järgi b toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ostumenetluse nõudeid . ( 3 ) O stumenetluse läbiviimise täpsemad tingimused ja korra , sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus läbi viia riigihangete registri s , kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4 ) Kui EMKVF-i toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta toetatava tegevusega seotud hangete tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (5) Kui EMKVF-i toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus es nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud käibemaksuta maksumus ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud toetuse maksimaalne suurus . § 53 . EMKVF-i toetuse maksmine (1) EMKVF-i toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ja mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses. (2) EMKVF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA . ( 3 ) PRIA teeb EMKVF-i t oetuse maksmisest keeldumise otsus e , kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) EMKVF-i t oetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. ( 5 ) Kui EMKVF-i toetuse saaja leitakse hankemenetluse korras või otsustuskorras, maksab toetuse välja PRIA, kui see on hankelepingus nii kokku lepitud või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas nii määratud . 6. peatükk Fondist toetava t egevuse rahastamine enne kulude tegemist § 5 4 . Fondist toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist (1) Meetme tingimustes sätestatud juhul võib pärast fondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist. (2) Toetatava tegevuse elluviimist võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahastada, kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 69 kohase tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses. (3) Toetuse andja võib loobuda tagatise esitamise nõudmisest ja rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest : 1) töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma; 2 ) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti s c nimetatud tegevuse elluviimist ; 3) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 66 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimist. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha võib kasutada üksnes asjakohase toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul . ( 5 ) Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist esitab toetuse saaja fondi toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid toetuse andjale, kes teeb fondi toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. ( 6 ) Fondi toetuse maksmise korral arvestatakse makseotsuse alusel makstavast summast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud summa. Fondi toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi. ( 7 ) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha sihipäraselt ja tähtajal , võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist. ( 8 ) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused : 1) tal ei ole riikliku maksu võlga; 2) tema või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud; 4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abi toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning abi toetuse määra ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 7 . peatükk Kalamajanduslik riigiabi § 5 5 . Kalamajandusliku riigiabi andmine (1) Käesoleva seaduse alusel võivad kalamajanduslikku riigiabi anda riik ja maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus (edaspidi sihtasutus ) otseselt või kaudselt riigi rahalisi vahendeid kasutades. (2) Kalamajanduslikku riigiabi võib anda, kui: 1) Euroopa Komisjon on teinud talle kooskõlas Euroopa Liidu kalamajandusliku riigiabi suunistega (edaspidi riigiabi suunised ) esitatud kalamajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse; 2) Euroopa Komisjonile on esitatud komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63), ettenähtud kokkuvõtlik teabeleht (edaspidi kalamajandusliku grupierandi teatis ); 3) kalamajanduslik riigiabi loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 4 lõike 6 kohaselt heakskiidetuks või 4) Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel otsustanud, et kalamajanduslik riigiabi on siseturuga kokkusobiv . (3) Kalamajanduslikku riigiabi võib anda muu seaduse alusel ja korras, kui selleks on Maaeluministeeriumi kaudu esitatud kalamajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või kalamajandusliku grupierandi teatis või kui kalamajanduslik riigiabi loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõike 6 kohaselt heakskiidetuks. § 5 6 . Kalamajandusliku riigiabi teatise esitamine (1) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku riigiabi teatise Maaeluministeerium komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), kohaselt ja kooskõlas riigiabi suunistega. (2) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, esitab riigiabi andja komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 kohaselt ja kooskõlas riigiabi suunistega kalamajandusliku riigiabi teatise koos vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Maaeluministeeriumile läbivaatamiseks. (3) Kui kalamajandusliku riigiabi teatis vastab nõuetele, edastab Maaeluministeerium selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku riigiabi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaeluministeeriumil 20 tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek teatist täiendada. (5) Kalamajandusliku riigiabi teatise menetlemise käigus Euroopa Komisjoni nõutud lisateabe esitab riigiabi andja Maaeluministeeriumi kaudu veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. (6) Kui riigiabi andja otsustab Euroopa Komisjonile esitatud kalamajandusliku riigiabi teatise tagasi võtta, esitab ta sellekohase taotluse Maaeluministeeriumile, kes edastab selle Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes esitab selle Euroopa Komisjonile. § 5 7 . Kalamajandusliku grupierandi teatise esitamine (1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014 nimetatud abi. (2) Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku grupierandi teatise Maaeluministeerium, kes edastab selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. (3) Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, esitab riigiabi andja hiljemalt 30 tööpäeva enne grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist või abikava rakendamist kalamajandusliku grupierandi teatise Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Maaeluministeeriumile läbivaatamiseks. (4) Kui kalamajandusliku grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab Maaeluministeerium selle Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku grupierandi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaeluministeeriumil kümne tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek teatist täiendada. § 5 8 . Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku riigiabi andmise kord (1) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, kehtestab kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätesta da : 1) abi saamiseks esitatavad nõuded; 2) abi määr a ja abi suurus e ; 3) abikõlblikud kulud; 4) taotluse esitamise tähtpäev a ; 5) taotluse sisu- ja vorminõuded; 6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise korra , sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja korra ; 7) abi määramise ja maksmise tähtajad ning korra . (3) Kalamajandusliku riigia bi taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse liigi kohta eraldi. (4) Kalamajandusliku riigiabi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ( 5 ) Kalamajandusliku riigiabi taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudele ; 2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ( 6 ) Kui kalamajandusliku riigiabi andmise tingimustes ei ole sätestatud taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle riigiabi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta. ( 7 ) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab Maaeluministeerium abikavavälise üksikabina, teeb Maaeluministeerium abikavavälise üksikabi andmise otsuse, mis avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel. § 59 . Kalamajandusliku riigiabi andmine sihtasutuse kaudu (1) Sihtasutus võib anda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või t urustamisega tegelevale ettevõtjale ning teda esindavale mittetulundusühingule kalamajanduslikku riigiabi toetuse, laenu või tagatisena või muus vormis Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus märgitud alusel ja korras. (2) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus, kehtestab sihtasutuse nõukogu halduslepingus kokkulepitut arvestades kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ja abitaotluse esitamise korra, milles sätestatakse: 1) abi saamiseks esitatavad nõuded; 2) abi määr ja suurus; 3) abikõlblikud kulud; 4) abi taotluse esitamise tähtpäev; 5 ) abi määramise ja maksmise tähtajad ning kord; 6) abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. (3) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus abikavavälise üksikabina, teeb sihtasutuse nõukogu abi andmise kohta otsuse ja sõlmib abi saajaga asjaomase lepingu, milles määratakse kindlaks abi kasutamise sihtotstarve. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotlemise ja taotluse menetlemise kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel. (5) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus, teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused sihtasutus. (6) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt. § 6 0 . Ebaseadusliku riigiabi andmisest teatamine Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile edastanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud kalamajanduslik riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastab valdkonna eest vastutav minister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse kohaselt riigiabi tagasi nõudma. 8 . peatükk Kalamajanduslik vähese tähtsusega abi § 6 1 . Kalamajanduslik vähese tähtsusega abi (1) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi võib anda, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), sätestatud tingimustele. (2) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 nimetatud kalamajandusliku riigiabi või grupierandi teatist Euroopa Komisjonile esitada. (3) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi võib anda konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), sätestatud tingimustele. § 6 2 . Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kord (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, kehtestab kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätesta da : 1) abi saamiseks esitatavad nõuded; 2) abi määr a ja suurus e ; 3) abikõlblikud kulud; 4) taotluse esitamise tähtpäev a ; 5) taotluse sisu- ja vorminõuded; 6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kor ra , sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kor ra ; 7) abi määramise ja maksmise tähtajad ning kor ra . (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudele ; 2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. (5) Kui kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise tingimustes ei ole sätestatud taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta. § 6 3 . Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine sihtasutuse kaudu (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus, kehtestab kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi sihtasutuse nõukogu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras nähakse ette kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise tähtajad ning kord, abi määramise ja maksmise tähtajad ja kord ning toetuse vormis antava kalamajandusliku vähese tähtsusega ab i taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. Nimetatud kord avalikustatakse sihtasutuse veebilehel. (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ning muud toetuse, laenu ja tagatise andmisega seotud otsused taotleja suhtes teeb sihtasutus. (4) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus abikavavälise üksikabina, teeb sihtasutuse nõukogu abi andmise kohta otsuse ja sõlmib abi saajaga asjaomase lepingu, milles määratakse kindlaks abi kasutamise sihtotstarve. (5) Sihtasutus võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus märgitud alusel ja korras. Halduslepingus lepitakse kokku kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse sisu- ja vorminõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord ning toetuse vormis antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. (6) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt. § 6 4 . Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab käesoleva seaduse §-s 5 7 nimetatud abi andja või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, teavitab abi andja abi andmise kavatsusest ja abi suurusest Maaeluministeeriumit kirjalikult vähemalt 30 tööpäeva enne abi andmist ning Maaeluministeerium vastab kümne tööpäeva jooksul abi andmise kavatsusest teadasaamisest arvates, kas kavandatava abi suurus ületab või ei ületa komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 riigile kehtestatud kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi piirmäära. (2) Maaeluministeerium selgitab välja, kas kavandatava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi suurus ületab või ei ületa riigile kehtestatud piirmäära, võttes arvesse juba antud abi ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt teatatud, kuid veel andmata abi summad. Abi andja võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi juba antud ja kavandatud abi summade ning riigile kehtestatud piirmäära vahe ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on teatatud abi andmise kavatsuses. (3) Kalamajanduslik u vähese tähtsusega abi andmise kavatsuses märgib abi andja vähemalt abi nimetuse ja abi suuruse ühe kalendriaasta kohta. ( 4 ) Maaeluministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud kavandatava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summa riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. ( 5 ) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andja jälgib, et ta ei ületaks uue kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 ettevõtja kohta sätestatud abi ülemmäära. 9 . peatükk Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus § 6 5 . Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus K alamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlusel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 49 sätestatud r iigiabi aruandlus e korda. § 6 6 . Andmete kandmine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse Abi andja esitab tema kaudu antud käesoleva seaduse § 6 3 lõikes 1 nimetatud kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. § 6 7 . Kalamajandusliku riigiabi läbipaistvusnõude täitmine (1) Komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikli 9 lõike 1 punktis c ja lõikes 2 ning riigiabi suunistes nimetatud summat ületava üksikabi andmise korral sisestab kalamajandusliku riigiabi andja komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 III lisas nimetatud andmed Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele nelja kalendrikuu jooksul abi andmisest arvates ning maksusoodustuse vormis abi andmise korral kümne kalendrikuu jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. Kalamajandusliku riigiabi andja teatab sellest viivitamata Maaeluministeeriumile. (2) Maaeluministeerium kontrollib abi andja sisestatud andmeid ja teeb need Euroopa Komisjoni asjaomasel veebilehel avalikkusele kättesaadavaks komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014 sätestatud tähtpäevaks. (3) Maaeluministeeriumil on õigus nõuda abi andjalt lisaandmete esitamist. 10 . peatükk Muu kalamajanduslik abi § 6 8 . Muu kalamajandusliku abi andmine (1) Muud kalamajanduslikku abi võib anda, kui see on vajalik kalandussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tegemist ei ole kalamajandusliku riigiabi või kalamajandusliku vähese tähtsusega abiga. (2) Muu kalamajandusliku abi andmise ja kasutamise tingimused ning korra abi liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse: 1) abi andmise täpsem eesmärk; 2) toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud; 3) abi maksimaalne määr ja suurus; 4) abi taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded; 5) taotluse menetlemise tingimused ja kord, sealhulgas vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid ja kord; 6) abi maksmise tingimused ja kord; 7) abi saaja kohustused. (4) Muu kalamajandusliku abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Muu kalamajandusliku abi taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudele ; 2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud , või 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. (6) Kui muu kalamajandusliku abi andmise tingimustes ei ole sätestatud abi taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta. 1 1 . peatükk Tagatised § 69 . Tagatise esitamine (1) Nende kalandusturu korraldamise abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu õigusaktid või käesolev seadus ette kohustise täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le deposiidina või garantiina . ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks vajaduse korral kehtestada määrusega tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra. 1 2 . peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve § 7 0 . Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76– 7 8 sätestatud meetmete puhul; 2) muu EMKF-i toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 126 ja artikli 127 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli tes 74, 76 ja 77 sätestatud ülesannete täitmiseks . (3) Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, kui riik annab kalamajanduslikku riigiabi , kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi või muud kalamajanduslikku abi Maaeluministeeriumi kaudu. (4) Maaeluministeerium teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides tunnustatud tootjaorganisatsiooni ning selle tootmis- ja turustamiskava kohta sätestatud nõuete täitmise üle. (5) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 2 5 lõike 2 , § 50 lõike 2, § 59 lõike 1 ja § 6 3 lõike 5 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Maaeluministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse rahastamisvahendi edasine rakendamine. (6) Käesoleva seaduse 2 . peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet: 1) Põllumajandus- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras; 2) Keskkonnaamet kalapüügiseaduses sätestatud alusel ja korras. § 7 1 . Riikliku järelevalve erimeetmed (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §- des 30, 32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. (3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. (4) Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest toetust saanud isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist. § 7 2 . Haldusjärelevalve erisused kohaliku tegevusrühm a tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel (1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühm a ja tema tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühm alt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele , või kui kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist . (2) PRIA võib käesolevas seaduses sätestatud haldus järelevalve teostamiseks kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 2 lõikes 1 ja käesolevas seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid . ( 3 ) Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühm al jätkata kohaliku arengu strateegia rakendamist, võib PRIA peatada tema õiguse võtta vastu projektitoetuse taotluseid ja neid menetleda . ( 4 ) Kohalik tegevusrühm , kelle puhul PRIA on peatanud projektitoetuse taotluste menetlemise , võib projektitoetuse taotluste menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohas tele nõuetele. ( 5 ) Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud toetuse maksmise või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse. 1 3 . peatükk Fondi t oetuse ja abi tagasinõudmine § 7 3 . Fondi t oetuse ja abi tagasinõudmine (1) Kui pärast fondi toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu alusetult, nõutakse toetus toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 508/2014, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1139 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. (2) Kalamajanduslik riigiabi, kalamajanduslik vähese tähtsusega abi ja muu kalamajanduslik abi (edaspidi koos abi ) nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui pärast abi väljamaksmist selgub, et abi saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt. Kui tagasi nõutakse abi, mis ei ole väärkasutatud või ebaseaduslik riigiabi, võib tagasinõudmise otsuse teha 10 aasta jooksul abi maksmisest arvates. ( 3 ) Fondi toetuse või abi tagasinõudmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. ( 4 ) Maaeluministeerium teeb fondi toetuse või abi tagasinõudmise otsuse , kui seda toetust või abi antakse Maaeluministeeriumi kaudu. ( 5 ) Kui kalamajanduslikku riigiabi või kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse sihtasutuse kaudu, teeb abi tagasinõudmise otsuse sihtasutus. (6) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 kohaselt saadud raha nõutakse tagasi käesoleva seaduse § des 74 ja 75 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse fondi toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. ( 7 ) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest nõutakse toetuse saajalt toetus tagasi samadel alustel ja ulatuses , nagu seda tehtaks liikmesriigi suhtes kohaldatava finantskorrektsiooni puhul. ( 8 ) Riigiasutuselt ei nõuta EMKF-i toetust tagasi, kui tagasinõutava toetuse suurus ilma intressideta ei ületa 250 eurot, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. § 7 4 . Fondi t oetuse ja abi tagasimaksmine (1) Käesoleva seaduse alusel antud fondi toetus ja abi tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) V ajaduse korral võib peatada fondi toetuse või abi saajale toetuse või abi maksete tegemise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või vähendada sama tegevuse raames järgnevalt makstavat toetuse või abi summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses. (3) T agasinõutava fondi toetuse või abi tagasimaksmise võib ajatada , kui toetuse või abi saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse või abi tagasimaksmise ajakava. Toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus või abi tagasi maksta 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral on toetuse või abi andjal õigus nõuda tagatist. (4) Kui fondi toetuse või abi saaja ei tasu toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse või abi tagasimaksmise ajakava kohaselt, võib toetuse või abi andja tunnistada toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks. ( 5 ) Kui fondi toetus e või abi saa ja ei maksa toetust või abi tagasi määratud tähtaja jooksul ning toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise otsus on tunnistatud kehtetuks , on toetuse või abi andjal õigus anda toetuse või abi tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ( 6 ) Fondi t oetuse või abi tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis . ( 7 ) Käesoleva seaduse alusel antava fondi toetuse või abi väljamaksmise nõue ei ole toetuse või abi saaja poolt loovutatav ja makstud toetus või abi ei ole toetuse või abi saaja arvelduskontol sundtäidetav. § 7 5 . Viivis ja intress (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks fondi toetust või abi tagasi ei maksta, peab toetuse või abi saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse või abi tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (2) Fondi t oetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse või abi saaja intressi alates käesoleva seaduse § 7 4 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse või abi summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse e uribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. (3) Ebaseadusliku või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi andmise korral nõutakse abi tagasi koos intressiga abi väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja sama määruse artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (4) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses. ( 5 ) Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetus - või abi raha suuruse. ( 6 ) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. § 7 6 . Ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmine Kui tagasi nõutakse abi või fondi toetus, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõukogu määruse (EL) 2015/1589 tähenduses , nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 73 – 75 ei kohaldata. 1 4 . peatükk Vastutus § 7 7 . Kalapüügitoodete turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete rikkumine (1) Kalapüügitoodete turustusnormide või tarbija teavitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 7 8 . Menetlus Käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . 1 5 . peatükk Rakendussätted 1. j agu Kehtetuks tunnistamine § 79 . Kehtetuks tunnistamine (1) Kalandusturu korraldamise seadus (RT I, 05.12.2014, 1) tunnistatakse kehtetuks. (2) Kalandusturu korraldamise seadus e ( RT I 2003, 88, 593 ) § 19 4 lõike 1 ja § 19 8 lõike 4 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni 2025 . aasta 31 . detsembrini. ( 3 ) K alandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 05.12.2014, 1 ) § 19 lõike 1, § 2 1 lõike 2, § 24 lõigete 3 ja 7, § 25 lõike 2, § 26 lõike 3 , § 31 lõike 6 ning § 36 lõike 8 alusel an tud õigusaktid kehtivad kuni 203 5 . aasta 31 . detsembrini. 2. j agu Euroopa Kalandusfondi rakend amise üleminek usätted § 80 . Euroopa Kalandusfondi toetuste andmist korraldavad asutused (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid täidab Maaeluministeerium, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) PRIA täidab vahendusasutusena nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. (3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni ülesandeid täidab kalandusturu korraldamise seaduse ( RT I 2003, 88, 593 ) § 19 3 alusel moodustatud seirekomisjon. § 8 1 . Finantskorraldusvahendite rakendamine (1) K alandusturu korraldamise seaduse ( RT I 2003, 88, 593 ) § 19 2 lõike 4 alusel sõlmitud haldusleping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani, kui nimetatud leping kehtib käesoleva seaduse jõustumise ajal. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse finantskorraldusvahendite edasine rakendamine. § 8 2 . Riiklik ja haldusjärelevalve (1 ) Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud , ehitatud või renoveeritud vara kasutamise nõuetekohasuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Maaeluministeerium teostab Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud , ehitatud või renoveeritud vara kasutamise nõuetekohasuse üle riiklikku ja haldusjärelevalvet: 1) kui tegemist on nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 nimetatud toetusega; 2) muu toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 61 lõike 1 punktis b sätestatud ülesande täitmiseks. (3) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab Maaeluministeerium. (4) Riikliku järelevalve teostamiseks võib korrakaitseorgan kohaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 sätestatud erimeetmeid sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega. § 8 3 . Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmine (1 ) PRIA nõuab Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikult või osaliselt tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et: 1) taotluse rahuldamise otsustamist või toetuse suuruse arvutamist mõjutanud andmed ei vasta tegelikkusele või 2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või on välja kuulutatud tema pankrot; 4) ilmneb, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks; 6) korrakaitseorgani ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata; 7) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi. (3) Tehnilise abi nõuab käesolevas paragrahvis sätestatud alustel tagasi Maaeluministeerium. (4) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) sätestatud tähtaja jooksul. ( 5 ) PRIA võib ajatada tagasinõutava toetuse tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta vähemalt 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on PRIA-l õigus nõuda tagatist. ( 6 ) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja ei maksa toetust tagasi määratud tähtaja või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ( 7 ) Toetuse tagasimaksmiseks tehtavad maksed loetakse tehtuks järgmises järjekorras: kõigepealt loetakse tasutuks viivis, siis intressid vastavalt nende ajalisele tekkele alates varaseimast ning viimasena tagasimakstav toetus või selle osad alates varaseimast võlgnevusest. § 8 4 . Intress ja viivis (1) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava toetuse summa jäägilt intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on ühe aasta euribor pluss viis protsenti aastas. Täidesaatva riigivõimu asutus intressi tasuma ei pea. (2) Intressi arvestatakse kalandusturu toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast. Kui kalandusturu toetuse taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu, arvestatakse intressi kalandusturu toetuse väljamaksmise päevast. Intressi arvestamisel võetakse aluseks kehtiv intressimäär. (3) Intressi arvestatakse kuni kalandusturu toetuse tagasimaksmise päevani. Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel. (4) Kui kalandusturu toetust ei maksta määratud tähtpäevaks tagasi, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas. Viivise arvestamine peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel. (5) Täidesaatva riigivõimu asutus ei pea tasuma viivist toetuseks või omafinantseeringuks eraldatud vahenditelt. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, peab täidesaatva riigivõimu asutus tasuma viivist selle viivisesumma ulatuses, mille riik on tasunud Euroopa Komisjonile. § 85 . Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud otsused Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud otsuste kättetoimetamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 7 sätestatut. § 86 . Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse lahendamine (1) Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. § 87 . Andmete töötlemine K alandusturu korraldamise seaduse ( RT I 2003, 88, 593 ) § 8 1 lõike 6 alusel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud andmete töötlemist jätkatakse nimetatud registris kuni 2025 . aasta 31 . detsembrini. 3. j agu EMKF-i rakend amise üleminek usätted § 88 . Tunnustatud tootjaorganisatsioon K alandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 05.12.2014, 1 ) § 1 2 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon loetakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniks. § 89 . Kalandusnõukogu K alandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 05.12.2014, 1 ) § 3 lõike 1 alusel moodustatud kalandusnõukogu täidab käesoleva seaduse §- s 4 sätestatud ülesandeid kuni kalandusnõukogu moodustamiseni käesoleva seaduse § 3 alusel. § 90 . Haldusjärelevalve kohaldamine k ohaliku le algatusrühma le Kohalikule algatusrühmale kohaldatakse käe soleva seaduse §-s 72 sätestatud kohaliku tegevusrühma haldusjärelevalve erisusi. 4. j a gu EMKVF-i rakend amise üleminek usätted § 9 1 . Meetme tingimuste kehtestamine enne EMKVF-i rakenduskava heakskiitmist (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada EMKVF-i meetme tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on EMKVF-i rakenduskava heaks kiitnud, kuid mitte varem kui pärast kahe kuu möödumist rakenduskava kavandi esitamisest Euroopa Komisjonile. (2) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui Euroopa Komisjon on EMKVF-i rakenduskava heaks kiitnud. (3) Kui EMKVF-i rakenduskava kavand erineb heakskiidetud rakenduskavast, võib enne rakenduskava heakskiitmist kehtestatud EMKVF-i meetme tingimusi muuta osas, milles meetme tingimused on vastuolus heakskiidetud rakenduskavaga. ( 4 ) Kui EMKVF-i meetme tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, antakse taotlejale tähtaeg EMKVF-i toetuse taotluse meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Kui EMKVF-i toetuse taotlus on esitatud rohkem kui 60 tööpäeva enne Euroopa Komisjoni poolt EMKVF-i rakenduskava heakskiitmist, siis tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 30 tööpäeva jooksul rakenduskava heakskiitmisest arvates. § 9 2 . Ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmine Enne 2021 . aasta 1 . juulit antud ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi suhtes, mille kohta tehakse tagasinõudmise otsus alates 2021 . aasta 1 . juulist, kohaldatakse kalandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 05.12.2014, 1 ) viimast redaktsiooni. § 9 3 . Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduse § 49 2 lõikes 3 1 asendatakse tekstiosa „ ja kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 3 1 “ tekstiosaga „ ning kalandusturu korraldamise seaduse § 6 4 lõikes 4“ . § 9 4 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 20 22 . aasta 1 . juul il . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 2 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..202 2 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) EELNÕU 1 3 .01.2022 K alandusturu korraldamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) abil viiakse aastatel 2021 – 2027 ellu Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ühise kalanduspoliitika ning ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke. Eelnõuga nähakse ette Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF ) rakenduskava elluviimiseks, samuti kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi haldamiseks vajalik riigisisene ülesannete jaotus, toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamise volitusnormid ning peamised toetuste andmise menetlusnormid. Kuna kehtiv kalandusturu korraldamise seadus (RT I, 05.12.2014, 1) tunnistatakse kehtetuks, siis on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF ) osa toodud suures osas muutmata kujul üle käesoleva eelnõu peatükki 4. Uue EMKVF - i sätted on peatükis 5 . EMKVF - i rakenduskava elluviimine kuulub Maaeluministeeriumi valitsemisalasse, mistõttu eelnõus kavandatud rakendusakte kehtestavaks valdkonna eest vastutavaks ministriks on maaeluminister. Konkurentsiseaduses (edaspidi KONKS ) olev vii de kalandusturu korraldamise seaduse sät tele viiakse vastavusse eelnõu muutunud numeratsiooniga, põhimõtteid ei muudeta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Juhani Papp ( 625 6265 , [email protected]), kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi ja vee-elusressursside kaitse toetuste valdkonna juht Oleg Epner (625 62519, [email protected] ) ja vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna juht Eduard Koitmaa (625 6264, [email protected]) ning kalamajandusosakonna peaspetsialist id Annika Teino ( 625 6525 , [email protected]), Laura Palmi ( 625 6179 , [email protected]), Merle Vesiloo ( 625 6240, [email protected]), Margus Medell ( 625 6239 , [email protected] ) Keesi Pära ( 6256183 , [email protected]), Laura Freivald ( 625 6297 , [email protected] ) ja Kairi Šljaiteris ( 625 6569, kairi.sl j [email protected]) . Juriidilise ekspertiisi tegid eelnõule Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Karina Torop (625 6520, [email protected] ) ja sama osakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (625 6229, [email protected]) . Eelnõu keeletoimetaja on Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud järgmiste E uroopa L iidu (edaspidi EL ) õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.21, lk 159 – 706); 6) nõukogu määrus (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15); 7) komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42); 8) komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014 , millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63) ; 9) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45 –54); 10) nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) ; 11) nõukogu määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29); 12) komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134); 13) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 14) komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63) ; 15) komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42); 16) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/288 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ajavahemikuga, mille jooksul taotlused ei ole vastuvõetavad (ELT L 51, 24.02.2015, lk 1–6) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on viia ellu EL-i ühise kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP ) ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning EL -i eelarveperioodi de ks 2014 – 2020 ja 202 1– 2027 koostatud rakenduskava sid . Eelnõu aita b kaasa toetusteks eraldatud vahendite eesmärgipärase l e kasutamisele ning tegevuste paindlikumale rahastamisele ja aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmis t EL-is kehtivate reeglite kohaselt . EL -i finantsperioodiks 2021 – 2027 koostatud EMKVF - i rakenduskava eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ÜKP, liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna toetamisse. EMKVF on oluline vahend, et toetada põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PÕKA ) eesmärkide elluviimist. Lisaks on EMKVF i vahendiks kalanduses ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamisel, toetades majanduskasvu ja töökohtade loomist, kaitstes samal ajal merekeskkonda. EL-i eelarvest on EMKVF - i rakenduskava elluviimiseks eraldatud 127 961 786 eurot, millele lisandub Eesti riigipoolne kaasfinantseerimine, millega kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava EMKVF - i rakenduskava eelarve kogumaht 139 130 086 eurot. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes VTK koostamine. VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 21-0623. VTK esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . VTK kooskõlastamisele esitamisest teavitati e-posti teel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti t (edaspidi PRIA ) ning Põllumajandus- ja Toiduametit . Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkustega , Keskkonnaministeerium märkusteta ja Rahandusministeerium arvamust ei esitanud . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 1 5 peatükist ja 9 4 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) turustusnormid ja tarbijate teavitamine; 3) tootjaorganisatsioonid ; 4) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused; 5) Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetused ; 6 ) fondist toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist; 7 ) kalamajanduslik riigiabi; 8 ) kalamajanduslik vähese tähtsusega abi; 9) k alamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus ; 10 ) muu kalamajanduslik abi; 1 1 ) tagatised; 1 2 ) riiklik ja haldusjärelevalve; 1 3 ) fondi toetuse ja abi tagasinõudmine; 1 4 ) vastutus; 1 5 ) rakendussätted. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § -s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Seaduses sätestatakse kalandusturu korraldamise abinõud, nende rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. Võrreldes kehtiva kalandusturu korraldamise seadusega ei ole eelnõu reguleerimisala muutunud. Jätkuvalt sätestatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) kohaldatavus, mis tähendab seda, et eelnõus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse üldseadusena HMS - i, arvestades seejuures EL-i õigusaktides ja käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Eelnõu § 2 lõike s 1 sätestatakse kalandusturu korraldamise abinõud , milledeks käesoleva seaduse tähenduses on : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 asutatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest kaasrahastatav abi (edaspidi EMKF - i toetus ); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 (edaspidi EMKVF - i toetus ) ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud; 4) kalamajanduslik riigiabi ja kalamajanduslik vähese tähtsusega abi, mis on tunnistatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks; 5) muu kalamajanduslik abi. Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks määruse või korralduse ning valdkonna eest vastutav minister vastavalt käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti de või nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Vabariigi Valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril on võimalik anda määrus või üksikjuhtumi reguleerimiseks üksik- ehk haldusakt liikmesriigi pädevusse jäetud küsimuse reguleerimiseks. Analoogsed volitusnormid sisaldusid kalandusturu korraldamise seaduses ka perioodil 2014–2020. EL-i õigusaktides esineb norme, milles on öeldud, et asjakohase rakendamise korra kehtestab liikmesriik. Liikmesriigi valik on, kuidas ning mil viisil volitatud õigus sisustada. Liikmesriik võib otsustada anda pädevuse õigustloova akti ehk määruse andmis e ks küsimuses, mille otsustamise õigus on EL i õigusaktide kohaselt liikmesriigil, ministrile või Vabariigi Valitsusele . Nende küsimuste osas, mille otsustamine on kehtivate EL-i õigusaktide kohaselt juba liikmesriigile antud, on eelnõus sätestatud ka asjakohased täpsemad volitusnormid. Kõiki juhtumeid, millal ühise kalanduspoliitika rakendamiseks tuleb anda riigisisene õigusakt, ei ole aga võimalik ette näha. Kiireloomuline reageerimine on üldjuhul osutunud vajalikuks just isikute soodustamiseks. Sellise normi alusel tuleb õigusakti kehtestamiseks arvestada mitme olulise tingimusega, mis täpsustavad volituse sisu, ulatust ja eesmärki. Esiteks peab selle volitusnormi alusel õigusakti kehtestamiseks sisalduma EL i õigusaktis liikmesriigile antud volitus asjakohase küsimuse otsustamiseks. Volituse andnud EL-i õigusakt määrab kindlaks ka liikmesriigile antud volituse sisu ja eesmärgi. Teiseks on volitusnorm piiratud kalandusturu korraldamisega, mis tähendab, et selle volitusnormi alusel saab õigusakti kehtestada ainult siis, kui liikmesriigile volituse andnud EL-i õigusakt reguleerib kalandusturu korraldamise küsimusi. Kolmas oluline tingimus, mis piirab selle volitusnormi alusel õigusakti kehtestamist, on valdkonna eest vastutava ministri pädevus. Siinjuures tuleb esiteks arvestada põhimõttega, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise, mistõttu ei ole selle volitusnormi alusel võimalik kehtestada põhiõigusi- ja vabadusi piiravaid õigusnorme. Lisaks tuleb arvestada, et valdkonna eest vastutava ministri pädevus mingi õigusakti kehtesta miseks on piiratud Maaelu ministeeriumi valitsemisala küsimuste reguleerimisega. See, millised küsimused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse, on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse seaduses. Ministeeriumi valitsemisalast väljuvad küsimused kuuluvad Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kavandatavas volitusnormis ei ole vajalik Vabariigi Valitsuse ja Maaelu ministri pädevust täpsemalt eristada. Arvestades, et kõiki juhtumeid ei saa ette näha, ei ole võimalik nimetatud volitusnormide puhul volituse sisu ja ulatust eelnõus täpsustada. Kavandatava volitusnormi alusel õigust loova või haldusakti kehtestamiseks on ühelt poolt piiratud EL-i õigusaktis liikmesriigile antud volitusega asjakohase küsimuse otsustamiseks ning teiselt poolt peab liikmesriik riigisisese õigusakti kehtestamisel ka nimetatud juhul lähtuma Eesti õigussüsteemis õigust loovate ja haldusaktide andmise kohta kehtivate printsiipidega. Lõikes 4 on sätestatud, et Vabariigi Valitsus võib oma pädevuse piires otsustada korraldusega ning valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirjaga Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud küsimusi, mis on seotud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisega. Nimetatud sätte eesmärk on luua võimalus näiteks riigisisese valdkondliku kava koostamise ks, kui Euroopa Liidu õigusakt näeb ette EMKF - i või EMKVF - i rakenduskava meetme rakendamiseks riigisisese valdkondliku kava olemasolu või ka juhul kui Vabariigi Valitsus või maaeluminister peab mingi valdkondliku kava koostamist ise vajalikuks. Praktikas on siiani kavad kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel, kuna kehtivas kalandusturu korraldamise seaduses ei ole olnud selget volitusnormi erinevate kalamajanduslike valdkondlike kavade kehtestamiseks. Näiteks võib tuua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(ELT L 354 28.12.2013, lk 22–61) artikli 22 lõikes 4 nimetatud tegevuskava püügivõimsuse reguleerimiseks ja artikli 34 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase riikliku strateegiakava vesiviljeluse arendamiseks . Lisaks on plaanis kehtestada t eadus- ja arendustegevuse suunamiseks riiklikud programmid, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Lõikes 5 on sätestatud analoogselt kehtiva kalandusturu korraldamis seadusega , et kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisel on pädevaks asutuseks Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maaeluministeeriumi määratlemine üldpädevusega asutusena on vajalik, et tagada kalandusturu korraldamise abinõude lünkadeta rakendamine. Lõikes 6 on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus määrusega kohustada Maaeluministeeriumi valitsemisala valitsusasutust ja valitsusasutuse hallatavat riigiasutust osutama oma pädevuse piires ametiabi käesolevas seaduses nimetatud abinõu rakendamiseks pädevale asutusele. Näitena võib tuua COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetusmeedet kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale, kus PRIA - l oli vaja Põllumajandus- ja Toiduameti abi, et fikseerida toetuse taotlejatel laos olev toodangu varu, mille eest toetust taotleti. Eelnõu § -des 3 ja 4 reguleeri takse kalandusnõukogu moodustamist ja selle pädevust, mis on sama d kehtivas kalandusturu korraldamise seaduses sätestatuga. Nimetatud nõuandev kogu on ette nähtud selleks, et kalandussektori valdkonna esindajad oleksid otsustusprotsessidesse kaasatud ning teatud huvirühmi ei eelistataks teistele. Kaasamise peamised eesmärgid on k alandusturu korraldamise abinõude rakendamise ning sektori valdkondlike teemade (vesiviljelus, tootmine, töötlemine, turustus, innovatsioon jt.) kohta esitatud ettepanekute arutelu . Kalandusnõukogu ettepanekud ja järeldused teeb valdkonna eest vastutav minister vastavalt vajadusele teatavaks Vabariigi Valitsusele, et neid saaks vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades. Eelnõu § -s 5 reguleeritakse kalendri aastaks ettenähtud meetmete ja vajaduse korral tegevuste liikide ning nende rakendamiseks vajalike eelarveliste vahendite määramise korda. Kalendriaastal toetatavate meetmete, tegevuste ja abi liigid ning ka nendeks ettenähtud vahendite jaotuse otsustab valdkonna eest vastutav minister kaalutlusõiguse alusel, lähtudes seejuures riigi majanduspoliitilistest prioriteetidest (sh fondi rakenduskavas tehtud valikutest). Lõikega 1 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada igaks kalendri aastaks käskkirjaga EMKF ist toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid, mille raames saab toetust taotleda ja toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse. V õrreldes kehti va seadusega muutub see, et toeta ta vate meetmete ning vajadusel tegevuste liikide kehtestamine tuuakse määruse tasemelt käskkirja tasemele ning ühe käskkirjaga kehtestatakse nii meetmed, tegevuse liigid kui ka nendeks ettenähtud vahendid . Võrreldes varasemaga on nüüd võimalikel toetuse taotlejatel ühest kohast kogu info kätte saada. Lõike 2 kohaselt määrab analoogselt EMKF-iga valdkonna eest vastutav minister kalendri aastal toetatavad EMKVF - i meetmed ja vajaduse korral tegevuste liigid ning toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse meetmete ja vajaduse korral tegevuste või taotlusvoorude kaupa käskkirjaga . Kalendriaastal saab taotlusvoorusid korraldada vaid nende meetmete osas, mis on eelpool nimetatud käskkirjas loetletud. Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi liikide otsustamiseks ning ka eelarvevahendite jaotuse igaks kalendriaastaks ministri käskkirjaga, lähtudes riigieelarves nende abiliikide andmiseks ettenähtud eelarvevahenditest . Lõike 4 kohaselt saab nii EMKF -i , EMKVF -i, kui ka kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi taotleda üksnes juhul, kui vastava abinõu rakendamine on ministri käskkirjaga kalendriaastal ette nähtud. Kuna EMKF-i ja EMKVF-i rakenduskavas ei ole eelarve jaotatud meetmete või tegevuste lõikes ja toetuse määramisel erinevate meetmete ja tegevuste raames peab järgima rakenduskava eelarvet , siis on vajalik kehtestada detailsem eelarve jaotus. Lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud k äskkirjas toodud vahendite jaotuse ulatuses saab PRIA rahuldada taotlusvooru raames esitatud toetuse taotlusi. Kuna projektide elluviimise tähtaeg võib olla pikem kui üks kalendriaasta siis määratud toetuste väljamaksmiseks vajalikud vahendid planeeritakse järgnevate aastate riigieelarvetes. Eelnõu § -s 6 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimuste ja korra täiendava te tingimus te kehtestamiseks. EMKF - i osas reguleerib seda maaeluministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 22 „ Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. EMKVF - i st toetatavate tegevuste puhul on nõuded sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 lisas IX, kus on reguleeritud liidu embleemi kasutami n e ja tehnilise d omadused nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistegevuste p uhul. Juhuks, kui on vaja riigisiseselt neid nõudeid täpsustada, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega EL-i poolt kehtestatud tingimusi täiendada. Eelnõu § -s 7 käsitletakse taotluse esitamist ja otsuse kättetoimetamist. Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral saab isik esitada taotluse, maksetaotluse või muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teate elektrooniliselt või kirjalikult paberkandjal . Elektrooniliselt esitamiseks on võimalus seda teha digiallkirjastatuna e-posti teel või PRIA e-teenuse keskkonna „e-pria” kaudu. Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus kehtestada, millal on taotluse, maksetaotluse või muu teate esitamine lubatud üksnes elektrooniliselt või PRIA e-teenuse keskkonna „ e-pria “ kaudu. Lõikes 3 sätestatakse EMKVF-i toetuse taotluse, maksetaotluse ja muu EMKVF-iga seotud teate esitamise kord. Nimetatud sättes on viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõike le 8 , mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektrooniliste andmevahetussüsteemide kaudu vastavalt eelpool nimetatud määruse XIV lisale. Erandina võib korraldusasutus toetusesaaja põhjendatud taotluse korral nõustuda teabevahetusega paberkandjal, ilma et see piiraks tema kohustust andmeid registreerida ja säilitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktile e. Lõikes 4 on sätestatud, et paberkandjal dokumentide esitamiseks peab toetusesaaja esitama PRIA-le põhjendatud taotluse (lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /1060 artikli 69 lõikest 8 ). Lõikes 5 on sätestatud, et k ui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline rike, mille tõttu ei ole võimalik dokumente tähtaegselt esitada, siis dokumentide esitamise tähta eg pikeneb tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade võrra . Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral tähtaega ei ennistata, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Maksetaotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral võib PRIA põhjendatud juhul siiski otsustada tähtaja ennistada. Lõikes 7 reguleeritakse kalandusturu korraldamise abinõu rakendamisega seotud otsuse kättetoimetamist. Otsus loetakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul sama seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressile on saadetud otsus või otsuse väljavõte. HMS § 25 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS-is kehtib üldine põhimõte, et dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega nii ette nähtud (nt HMS § 62 lõikest 2 tulenevalt nn koormavad haldusaktid, samuti haldusakti andmisest keeldumine või § 86 lõike 1 järgi nt vaideotsused). Dokumentide kättetoimetamine ei ole keelatud ka seaduses loetlemata juhtudel, kui haldusorgan seda dokumendi sisu tähtsust arvestades ise oluliseks peab. Muude dokumentide puhul piisab enamasti teatavakstegemisest vabas vormis (HMS § 25 lõige 3). Kui varasemalt oli vajalik isiku nõusolek otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks, siis 2018. a jõustunud HMS-i muudatusega ei ole see enam vajalik. E-kättetoimetamise eeldus on HMS-i kohaselt seatud äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kuid siiski mitte kõigile juriidiliste isikutele (välja on jäänud nt MTÜ-d, SA-d). Samuti on HMS-i järgi hõlmamata füüsilised isikud, sealhulgas füüsilisest isikutest ettevõtjad. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisa tud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Kui otsusega rahuldatakse isiku taotlus täielikult ning otsusega ei piirata kolmanda isiku õigusi, avaldatakse otsuse andja veebilehel teave otsuse tegemisest, millega loetakse otsus isikule teatavaks tehtuks ning teade selle kohta on saadetud isiku e-posti aadressil. Tegemist on olukorraga, mis ei allu HMS-i § 62 lõikes 2 sätestatud teatavaks tegemise korrale ning sellised otsused võiks HMS-i § 62 lõike 1 kohaselt teha menetlusosalisele teatavaks põhimõtteliselt vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Kodulehel avaldamisega teatavaks tegemise süsteem toimib alates 2004. aastast ning arvestades, et tegemist on isikut soodustava haldusotsusega, puudub ka senise süsteemi muutmise vajadus. Eelnõu § -s 8 reguleeritakse EMKF-i ja EMKVF-i toetusega seotud vaidluse lahendamist. Ka kehtiv as kalandusturu korraldamise seadus es on ette nähtud EMKF-i toetuste puhul kohustuslik vaidemenetlus ja selles osas eelnõus muudatusi ei ole. Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus HMS-is sätestatud tingimustel ja korras. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või samal ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimine ei ole üldise kohtusse pöördumise õiguse rikkumine. Täidesaatva riigivõimu teostamine on mahukas ülesanne ja selle täitmiseks on enesekontrolli mehhanism hädavajalik. Kui kohustuslik vaidemenetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud, ei riku see kohtusse pöördumise garantiid. Kohustusliku kohtueelse menetluse kohaldamine on mõistlik ja annab võimaluse kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ning vajaduse korral parandada tehtud vigu. See hoiab kokku nii toetuse taotlejate ja saajate kui ka riigi aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid vahendeid. Eelnõu kohaselt tuleb vaie lahendada üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul ning vaide lahendamise tähtaja pikendamine 30 kalendripäeva võrra on lubatud põhjendatud juhtudel (üksikjuhtumi keerukuse või vaiete paljususe tõttu). Kalandussektori toetuste andmine on üldjuhul korraldatud taotlusvoorude põhiselt, st et huvitatud isikutel on võimalik esitada taotlused määratud tähtaja jooksul, kõik need vaadatakse paralleelselt läbi ning samal ajal tehakse ka otsused. Ühe taotlusvooru tulemusena tehakse üldjuhul kümneid toetuse andmisest keeldumise otsuseid ning on tavapärane, et pärast seda esitatakse korraga arvukalt vaideid. Sellest tulenevalt toimub ka vaiete läbivaatamine paralleelselt (mis ei tähenda, et vaidlusalused küsimused langevad alati kokku). Seega, haldusmenetluses sätestatud 10-päevasest vaiete menetlemise üldnormist pikema tähtaja sätestamine on põhjendatud peamiselt just vaiete kuhjumise tõttu. Eelnõu § -s 9 reguleeritakse andmete töötlemist. Andmed eelnõu § 2 lõike 1 punktides 1 , 2, 4 ja 5 nimetatud toetuse või abi taotleja ja taotluse kohta ning taotluse menetlemise käigus saadud ja edastatud dokumendid tunnistab teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui käesolevas seaduses või EL-i õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on eelnõu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsuõigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse kaasatud eksperdil. EMKF-i toetuse andmise korral avalikustab PRIA pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 lisa V punktis 1 nimetatud andmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 125 lõike 2 punkti d kohaselt peab korraldusasutus looma süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga tegevuse andmed, mis on vajalikud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sealhulgas vajaduse korral tegevuse üksikute osalejate kohta. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 lisa III sätestab täpse andmekoosseisu, mis selles süsteemis tuleb iga tegevuse kohta koguda ja säilitada. EMKF -i rakenduskavaga seotud andmete töötlemise puhul tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklitega 97 ja 107 ning nende alusel komisjoni poolt kehtestatavate rakendusaktidega . A ndmed, mida tuleb koguda EMKVF - i toetuse saaja ja toetatava tegevuse kohta, on üksikasjalikult kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 3. Sarnane on lähenemine ka riigiabi puhul. Käesoleva seaduse § 4 2 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta kantakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (edaspidi register ). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkt e sätestab, et korraldusasutus vastutab programmi juhtimise eest, et saavutada programmi eesmärgid. Eelkõige on korraldusasutusel ülesanne elektrooniliselt salvestada ja säilitada iga tegevuse kohta andmed, mis on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt eelpool nimetatud määruse XVII lisale ning tagada andmete turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning kasutajate autentimine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 46 lõige 4 sätestab, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse normid, mis veelgi täpsustavad sama määruse artikli lõikes 3 osutatud täpseid andmeid ja nende esitamise korda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas sama määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Register on asutatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel PRIA poolt rakendatavate ühise põllumajanduspoliitika abinõude, põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude andmete kogumiseks, et võimaldada nimetatud abinõusid rakendada ja teostada nende õiguspärasuse üle järelevalvet. Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul kantakse antaba abi andmed KONKS- i alusel peetavasse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Täpsemalt on selgitatud eelnõu § 66 kohta käivas osas. Samas aga muu riigiabi andmed, mis ei ole kalamajanduslik riigiabi või kalamajanduslik vähese tähtsusega abi, kantakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Muu kalamajandusliku abi puhul kantakse antava abi andmed samuti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. 2. peatükk Turustusnormid ja tarbijate teavitamine Eelnõu § 10 sisuliselt ei muutu võrreldes kehtiva kalandusturu korraldamise seadusega. Paragrahvis on viide n õukogu määruses ele (EÜ) 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk. 1-15) . Nimetatud EL-i määruses kasutatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN ) kaubagruppide koode. Nõukogu määruses (EÜ) nr 2406/96 on loetletud liigid, mi lle suhtes EL -i siseturu toimimise kontekstis turustusnorme (värskuse ja suuruse täpsemad kriteeriumid) järgitakse: KN kood 0302 alla kuuluvad teatud soolase vee kalad (näiteks euroopa kilu), KN koodi 0306 alla kuuluvad koorikloomad (näiteks süvameregarneel), KN koodi 0307 alla kuuluvad peajalgsed (näiteks seepia) ja KN koodi 0307 alla kuuluvad veeselgrootud (näiteks suur kammkarp). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1379/2013 on sätestatud nõuded nii kalapüügitoodete kui ka vesiviljelustoodete ühise turukorralduse kohta, ent nõukogu määruse (EÜ) nr 2406/96 kontekstis kehtestatakse turustusnormid ainult teatud liiki kalapüügitoodetele . Nõukogu määruses (EÜ) nr 2406/96 ingliskeelne termin „ fishery product “ on EL-i õigusaktides varem tõlgitud kalandustooteks, ent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1379/2013 kontekstis kasutatakse sama inglisekeelse termini vastena mõistet „kalapüügitoode“. Nõukogu määruses (EÜ) nr 2406/96 reguleeritakse ainult kalapüügitoodete, aga mitte vesiviljelustoodete ühiseid turustusnorme. Lisaks kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikkel 33 punktis 3 loetletud toiduohutuse valdkonna EL õigusaktid. Eelnimetatud kalapüügitooteid, mille suhtes on kehtestatud ühised turustusnormid, võib teha turul kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 34 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaselt. See tähendab, et sobivas suuruses ja värskuses kalapüügitooteid saab kasutada inimtoiduks. Kõiki kalapüügitooteid, sh turustusnormidele mittevastavaid, saab kasutada mistahes muul otstarbel väärtuse suurendamiseks, olles nii kooskõlas säästlikkuse põhimõtetega. Eelnõu § -s 1 1 sätestatakse tarbija teavitamise nõuded. Tarbija teavitamiseks märgistatakse kalapüügi- ja vesiviljelustooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 35 sätestatud nõuete kohaselt. See tähendab, et märgistusel või toote etiketil peab olema kirjas kalaliigi tootenimetus , kalaliigi teaduslik nimi , tootmismeetod, püügi- või kasvatuspiirkon d, püügivahendi liik, minimaalne säilivuskuupäev ning teave selle kohta , kas toode on sulatatud . Need nõuded kehtisid toodete märgistamisel ka varasemalt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 37 nimetatud tootenimetuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Loetelus on Eestis turustatavad liigid teadusliku ladinakeelse nime ja eestikeelse nimega. Euroopa Liidus turustatakse ligi 3500 eri liiki , Eesti loetelus on üle 400 liigi . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 35 punktis 4 nimetatud vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud märgistus nõudeid, on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ( ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 58 punktis 8. Väikene tootekogus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 punkti 8 kohaselt kogus, mille ostuväärtus ei ületa 50 eurot päevas. Osta võib nii ühe koguse kui mitu väikest kogust korraga tingimusel, et nende summaarne väärtus ei üle 50 eurot päevas. Sel juhul ei pea kalapüügi- ja vesiviljelustooted olema märgistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 35 sätestatud nõuete kohaselt. 3. peatükk Tootjaorganistatsioonid Eelnõu § 1 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 7 sätestatud eesmärkide täitmiseks tunnustada kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Ühte tootjaorganisatsiooni võivad kuuluda kalapüüdjad või vesiviljelejad või ka kalapüüdjad ja vesiviljelejad koos. Viimasel juhul peab tootjaorganisatsioon täitma ühel ajal nii kalapüügisektori kui ka vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni nõudeid. Eelnõu § -s 1 3 sätestatakse tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuded. Tootjaorganisatsioonina võib tunnustada tulundusühistu t , kellel on vähemalt viis kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget ühest või mitmest riigist, ke lle majandustegevus on seotud majanduslikult oluliste liikide tootmisega, ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), artikli 14 lõike s 1 sätestatud tingimustele . Majanduslikult oluliste liikide na käsitletakse neid liike , mille tootmismaht on piisavalt suur selleks, et saavutada ühistulise tööga tekkiv reaalne kasu ja mastaabiefekt. Majandustegevus loetakse piisavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punkti b tähenduses, kui: 1) kilu ja räime tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 15 protsenti kilu ja räime Eesti kogusaagist taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal ; 2) muude kalapüügitoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 40 protsenti vastava liigi Eesti kogusaagist taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal ; 3) vesiviljelustoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed tootnud ja turustanud vähemalt 40 protsenti vastava liigi Eesti kogutoodangust taotlemise aastale eelnenud kalendriaasta l . T unnustatud tootjaorganisatsioonidele kehtiva i d nõude i d tootmis- ja turustuskavade ning tegevuse aruannete esitamise kohta reguleerib EL-i tasandil nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013 kui ka komisjoni juhis tootmis- ja turustuskavade koostamise ja rakendamise kohta . S elliste dokumentide koostamine ja rakendamine on asjakohane tootjaorganisatsioonidele, kelle liikmete vahelisest sisulisest koostööst tekib ühistegevuse efekt ja reaalne kasu, mi da saab lugeda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punkti b tähenduses piisavaks. Kõnealuse punkti mõistes loetakse majandustegevust piisavaks, kui too tjaorganisatsioonidena tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjad osalevad asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osal piisavas majandustegevuses, arvestades eelkõige liikmete arvu või turustatava toodangu mahtu . Se lle st tuleneb ka minimaalse toodangumahu nõue tootjaorganisatsiooni tunnustatuse taotlemisel . Tootjad, kes tahavad teha koostööd, tootmist koos majandada ja oma tegevust koordineerida, kuid ei tooda majanduslikult olulisi liike piisavas koguses, võivad moodustada tulundusühistu, kuid nad ei saa tootjaorganisatsiooni tunnustust. Kilu ja räime püügimahud on Eestis suhteliselt suured ning 15 protsenti Eesti kogusaagist on piisavalt suur kogus, et lugeda ühine majandustegevus piisavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punkti b tähenduses. Teiste kalapüügitoodete puhul on aastased püügimahud kilu ja räime püügimahtudest kordades väiksemad ning ka vesiviljelussektori tootmismahud on suhteliselt väiksed ( Statistikaameti andmetel oli see 2019. a 1062 tonni ja 2020.a 1039 tonni) . Seetõttu on teiste kalapüügitoodete (muu kui kilu ja räim) ning vesiviljelustoodete puhul seatud ühise majandustegevuse piisavaks lugemiseks suurem osakaal, s.o 40 % vastava liigi Eesti kogusaagist või kogutoodangust. Nii on võimalik tagada eesmärkide elluviimine teiste kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tootmisega tegelevate tootjaorganisatsioonide puhul, eelkõige soodustada ühistegevusest tekkivate positiivsete tulemuste saavutamist. Eelnõu § 1 3 lõikes 2 antakse maaeluministrile volitusnorm majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestamiseks määrusega. Majanduslikult olulised on need püütavad ja kasvatatavad kalaliigid, mille aastane toodangumaht on piisav selleks, et selle pinnalt ellu viia ühist tegevuste koordineerimist tunnustatud tootjaorganisatsioonides nii püügitegevuses, vesiviljeluses, tö ötlemisel kui ka turustamisel. Tuleb arvestada, et aja jooksul võib muutuda püütavate kalaliikide maht, mistõttu on valdkonna eest vastutaval ministril ehk maaeluministril õigus kehtestada majanduslikult oluliste liikide loetelu määrusega. Näiteks 20 20 . aasta andmetel olid en i m püütud liikideks räim , kilu , ahven, koha, latikas, särg, haug, meritint , les t ja angerjas , ent neist viimane ei ole kantud maaeluministri 20. mai 2016.a määruse nr 33 „Tootjaorganisatsiooni tunnustamisel majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestamine“ loetellu . Vesiviljeluse valdkonnas on majanduslikult oluline liik vikerforell, mille müügimaht 20 20. aastal oli 8 7 0 tonni, moodustades kogu Eesti kalakasvatustoodangust 8 4 %. Eelnõu § 13 lõikes 3 nimetatud teavet kontrollitakse Statistikaametile esitatud andmete põhjal. Seega on oluline, et tunnustamise taotlemise hetkeks oleks eelneva kalendriaasta vastav teave Statistikaametil olemas. Juhul, kui tunnustuse taotlemise hetkel vastavat teavet ei ole, kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid ning lükatakse otsuse tegemine edasi seniks kuni vajalik teave on otsuse tegijale kättesaadav. Eelnõu § -s 1 4 reguleeritakse tootjaorganisatsiooni tunnustamist. Tootjaorganisatsioonina tunnustamist taotlev tulundusühistu esitab Maaelu ministeeriumile taotluse ja järgmised dokumend id : 1) põhikiri ja liikmete nimekiri; 2) üldkoosoleku otsus taotleda tootjaorganisatsioonina tunnustamist, mille poolt on hääletanud kõik tulundus ühistu liikmed või nende esindajad; 3) sise-eeskirjad, millega tagatakse tulundusühistu sisemine toimimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 17 kohaselt ning 4 ) vesiviljelustoodete tootmise puhul andmed tulundusühistu ja selle liikmete poolt taotlemise aastale eelnenud aastal toodetud ja turustatud vesiviljelustoodete kohta liikide kaupa . Punktis 2 sätestatakse erinõue üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks. Kui tulundusühistu seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud üldkoosoleku otsus võetakse üldjuhul vastu, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud või esindatud liikmetest, siis eelnõu kohaselt saab tootjaorganisatsioonina tunnustust taotleda ainult siis, kui selle poolt on hääletanud kõik liikmed. Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide sisemise toimise tagamiseks tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 17 punkti d, mille kohaselt tuleb tagada demokraatlik toimimine , mis võimaldab liikmetel kontrollida oma organisatsiooni ja selle otsuseid. Kuna kõik liikmed peavad tootjaorganisatsiooni toimimisse panustama, on ka loogiline eeldada, et liikmed on ise nõus taotlema tootjaorganisatsioonina tunnustamist. Esitatavas taotluses märgib tulundusühistu, mis valdkonna tootjaorganisatsioonina tunnustamist taotletakse, ning lisab teabe ühistu esindaja nime ja kontaktandmete kohta. Lisaks esitatakse tulundusühistu põhikir i ning l iikmete nimekir i, kus märgitakse ära kõik ühistusse kuuluvad liikmed. Maaelu ministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamise või sellest keeldumise otsuse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamisest arvates. Maaelu ministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamisest keeldumise otsuse, kui tulundusühistu on esitanud teadvalt valeandmeid või kui tulundusühistu ei vasta tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuetele. Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult. Maaelu ministeerium tunnistab tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks, kui tootjaorganisatsioon ei suuda täita või rikub eelnõu nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadvalt esitanud valeandmeid. Lõikes 6 on sätestatud kohustus, et t ootjaorganisatsioonina tunnustatud tulundusühistu kohustub Maaeluministeeriumit teavitama oma liikmeskonnas toimunud muudatustest vi ivitamatult . See on oluline andmete ajakohasuse tagamise ks ja vajadusel reageerimise ks. Juhul kui näiteks tootjaorganisatsiooni liikmete arv langeb liikme lahkumise tõttu alla viie ja uut liiget asemele ei leita, peab Maaeluministeerium tootjaorganisatsioonina tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistama. Lisaks, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 20 lõikest 2 on ministeerium il korraldusasutusena kohustus teavitada komisjoni elektrooniliselt kõigi tunnustuse andmise või kehtetuks tunnistamise otsustest. Komisjon teeb nimetatud teabe üldsusele kättesaadavaks. Eelnõu § -s 1 5 käsitletakse tootjaorganisatsiooni tootmis- ja turustamiskavasid. Tootjaorganisatsioon esitab valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ehk Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 punktis 1 nimetatud tootmis- ja turustamiskava, samuti selle kavandatavad muudatused. Tootmis- ja turustamiskava koostatakse peamiselt turustatavate kalapüügi- või vesiviljelustoodete liikide kohta. Tootmis- ja turustamiskava esitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42), artiklis 2 sätestatud tähtaja jooksul, mis on kaheksa nädalat enne eelmise kava rakendamise tähtaja lõppemist. Tootmis- ja turustamiskava võetakse vastu tootjaorganisatsiooni üldkoosolekul, kus on osalenud või esindatud kõik liikmed, ning esitatakse heakskiitmiseks Maaeluministeeriumile. Tootjaorganisatsiooni tootmis- ja turustamiskava peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 punkt is 2 sätestatud teavet. Tootmis- ja turustamiskava ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi Maaelu ministeerium, kes otsustab need heaks kiita või jätta heaks kiitmata komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1418/2013 sätestatud alusel ja korras. Tootjaorganisatsioon esitab Maaelu ministeeriumile heakskiitmiseks aastaaruande tootmis- ja turustamiskava kohase tegevuse kohta kahe kuu jooksul rakendatavale kavale järgmise kalendriaasta algusest . Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi Maaelu ministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu jooksul kalendriaasta algusest. Aruande koostamine on tootjaorganisatsiooni jaoks kohustuslik ning see võetakse vastu tootjaorganisatsiooni üldkoosolekul, kus on osalenud või esindatud kõik liikmed. Lõikes 6 on sätestatud erisus võrreldes kehtiva seadusega. Maaeluministeeriumil ei ole juurdepääsu andmetele, mille alusel teha ristkontrolli, kas tootjaorganisatsiooni esitatud teave on tõene ning kas tootjaorganisatsioon vastab nõuetele. Seetõttu on eelnõus sätestatud erinõue, mille kohaselt teeb v esiviljeluse tootjaorganisatsiooni toodangu müügimahu kontrollimiseks Statistikaamet Maaeluministeeriumile kättesaadavaks ametkondlikuks kasutamiseks vesiviljelusettevõtete kaupa nende poolt esitatud turustatud toodangu kogused liikide kaupa. Maaeluministeerium tagab esitatud andmete salastatuse. Vesiviljelustoodetega seonduvate andmete kogumise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 762/2008 ning Statistikaamet kogu b nimetatud andmeid igal aastal . Eelnõu § 1 6 kohaselt võivad ühes või mitmes liikmesriigis tunnustatud kaks või enam tootjaorganisatsiooni moodustada tootjaorganisatsioonide liidu. K alandussektori tootjaorganisatsioonide liitude asutamine on reguleeritud ja neile on antud võimalus ühineda, et saavutada tootjaorganisatsioonide eesmärke säästvamalt ja tõhusamalt. Vastavalt (EL) nr 1379/2013 artikkel 9 lõikele 2 tootjaorganisatsioonide suhtes kohalduvad sätteid kohaldatakse ka tootjaorganis a tsioonide liitude suhtes, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . Tootjaorganisatsioonide liit peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 10 punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud eesmärkidele . Eelnõu § -s 17 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 11 nimetatud tootmisharudevahelise tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotlusega esitatavate andmete loetelu. Tootmisharudevaheliste tootjaorganisatsioonide tunnustamisel tuleb järgida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklites 16 ja 17 sätestatud nõudeid. 4. peatükk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused EMKF - i toetuseid reguleeris kehtiva kalandusturu korraldamise seaduse 4. peatükk, mis on ilma suuremate sisuliste muudatusteta üle toodud käesolevasse eelnõusse. Eelnõu § -s 1 8 käsitletakse EMKF-i rakenduskava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõike 1 kohaselt koostab liikmesriik ühe rakenduskava, et rakendada EMKF ist kaasrahastatavaid liidu prioriteete. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 6 kohaselt on nendeks prioriteetideks keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse edendamine ja vesiviljeluse soodustamine, ÜKP elluviimise soodustamine, tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine ning turustuse ja töötlemise soodustamine samas artiklis sätestatud konkreetsete erieesmärkide kaudu. Samuti kuulub prioriteetide hulka EL-i integreeritud merenduspoliitika elluviimise soodustamine . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi EMKF-i rakenduskava) koostab Maaeluministeerium koostöös huvitatud ministeeriumite ja teiste pooltega, kelle kaasamise nõue tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013. Kohustusliku elemendina viiakse läbi ka EMKF-i rakenduskava eelhindamine ja keskkonnamõjude hindamine. EMKF-i rakenduskavas nähakse ette EMKF-i osaluse summad ja osakaalud abikõlblikest kuludest, kasutamise valdkonnad, eesmärgid, saavutatavad tulemused prioriteetsete suundade kaupa ja vahendite eeldatav kasutamise ajagraafik. EMKF-i rakenduskava kavandi kii tis heaks Vabariigi Valitsus korraldusega ning selle kinnita s oma otsusega Euroopa Komisjon. Eelnõu § -s 19 sätestatakse , et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid täidab Maaeluministeerium. Samas võivad korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus osa oma ülesandeid delegeerida teistele asutustele (vahendusasutustele), jäädes ise siiski vastutama nimetatud ülesannete juhtimise ning rakendamise efektiivsuse ja õiguspärasuse eest. Tehnilise abi toetuse, kalapüügitoodete ladustamisabi, kalandusandmete kogumise, kalanduse kontrolli ja järelevalve ning integreeritud merenduspoliitika rakendamisega tegeleb korraldusasutus. Teiste Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014 – 2020 meetmete rakendamine on delegeeritud PRIA-le. Põllumajandus- ja Toiduametile on korraldusasutuse poolt delegeeritud ladustatud kalandus- ja vesiviljelustoodete vastavuse kontrollimise ülesanne . PRIA - le delegeeritud sertifitseerimisasutuse ülesanded on seotud näiteks maksetaotluste ja raamatupidamise aastaaruannete koostamisega. Vahendusasutustele delegeeritud ülesannete osas teevad järelevalvet nii korraldusasutus kui ka sertifitseerimisasutus. Korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, auditeerimisasutuse ja vahendusasutuste täpsemad rollid ja ülesannete jaotused on määrat ud maaelu ministri käskkirja s . Eelnõu § -s 20 käsitletakse EMKF - i seirekomisjoni moodustamist. Seirekomisjoni töökord ning liikmesus on määrat ud maaelu ministri käskkirjaga. Korraldusasutus toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014 – 2020 seirekomisjoni tööd, valmistades ette istungite või kirjalike protseduuride materjalid ning koostab protokollid. Samuti tagab korraldusasutus seirekomisjoni ülesannete teostamiseks vajaliku teabe, iseäranis rakenduskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme puudutavad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja vahe-eesmärke puudutavad andmed ning analüüsib koos seirekomisjoniga rakenduskava elluviimist indikaatorite seisukohast. Seirekomisjoni ülesanneteks on näiteks nii rakenduskava muudatuste heakskiitmine kui ka rakendamise aasta- ja lõpparuannete heakskiitmine. Eelnõu § -s 21 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab maaelu minister määrusega kooskõlas rakenduskavas sätestatuga EMKF-i fondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi EMKF-i meetme tingimused), sest EMKF-i rakenduskava rakendamise korraldamine on Maaeluministeeriumi ülesanne. Meetme tingimustes võib rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. Meetme tingimuste sätestamine määruse tasandil on otstarbekas , kuna lähtuvalt erinevate meetmete eesmärkidest ja toetatavatest tegevustest võivad taotlejale, taotlusele ja toetuse saajale seatud nõuded meetmete vahel oluliselt erineda ning seaduses ei ole võimalik neid kõiki üles loetleda. EMKF-i meetme tingimustes sätestatakse: 1) toetatavad tegevused – see on meetme tingimuste kõige olulis em punkt, millega piiritletakse meetme eesmärgid ja antakse sellele sisu. Üldised raamid selleks tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 508/2014, kuid arvestades riigisiseseid tingimusi ja vajadusi, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 sätestatut lähtuvalt rakenduskavast otstarbekas täpsustada ja piirata; 2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid – olenevalt meetmest võidakse sätestada ainult abikõlblikud kulud või ainult mitteabikõlblikud kulud või mõlemad; 3) toetuse vorm – toetuse erinevad vormid on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 66, nendeks on tagastamatu abi, auhinnad, tagastatav abi ja finantskorraldusvahendid. Sama määruse artiklis 67 loetletakse omakorda tagastamatu ja tagastatava abi vormid. Iga meetme puhul nähakse meetme tingimustes ette, millises vormis toetust antakse ning millistel alustel tulenevalt nimetatud määruse artiklist 67 kulud hüvitatakse; 4) toetuse taotlejale esitatavad nõuded – seaduses on fondi toetuse taotleja termin defineeritud võimalikult laialt, meetme tingimustes sätestatakse, kes selle meetme raames võib olla taotlejaks; 5) toetuse taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitamisele kuuluvad tõendavad dokumendid; 6) vajaduse korral toetuse maksimaalne suurus – toetuse maksimaalse suuruse kehtestamise eesmärk on tagada toetuste võimalikult lai mõju. Meetme eelarve piiratusega on otstarbekas tagada, et toetuse saajate ring oleks võimalikult lai. Ühtlasi välditakse seeläbi ülemääraseid konkurentsimoonutusi; 7) vajaduse korral omafinantseeringu minimaalne määr – omafinantseeringu määra kehtestamine on oluline tagamaks toetuste mõistlik kasutamine. See lisab taotlejale vastutust ning sunnib raha kasutamise põhjalikult läbi mõtlema. Ühtlasi tuleneb omafinantseeringu määr meetmete ja tegevuste lõikes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 508/2014; 8) tegevuse elluviimisega seotud hangete tegemise nõuded nende toetuse taotlejate kohta, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 9) kulude mõistlikkuse tõendamise viis, tingimused ja kord – kulude hindamiseks on võimalik toetuse taotlejal tuua näiteks kolm hinnapakkumist või kui toetuse taotleja on riigihanke kohuslane, peab ta järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 10) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord, sealhulgas taotluste hindamise korral taotluste hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul ning rahuldamise alus vastavalt käesoleva se aduse § 32 lõikes 4 sätestatule. T aotluse menetlemise tingimusi ja korda, mis on paljuski tehnilised küsimused, ei ole otstarbekas seaduse tasemel detailselt reguleerida. Taotluste hindamise sätestamise vajadus sõltub meetme ja taotlejate ringi eripärast. Samuti on erinevate meetmete ja tegevuste rahastamise lõikes erinevad hindamise aluseks olevad kriteeriumid. Need peab iga meetme puhul eraldi sätestama. Hindamiskriteeriumite väljatöötamine ja taotluste hindamine peab tagama taotlejate võrdse kohtlemise ja menetluse läbipaistvuse. Samuti saab minister meetme määruse s otsustada, millist taotlust eelistada, kui hindamise tulemusel on kaks taotlust saanud võrdse arvu hindepunkte. Varasemalt on eelistat ud taotlust, millel oli suurem omafinantseeringu määr või mis oli ajaliselt varem esitatud. 2014–2020 programmiperioodil on võrdsete hindamispunktidega taotluse eelistamisel kaalumisel näiteks see, et kui mõlemad taotlejad on ka varem toetust saanud, siis kumb taotleja on varem tegevuse ellu viinud ja on seega usaldusväärsem; 11) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja kord – meetme tingimustes täpsustakse ja täiendatakse väljamaksete tegemise tingimusi ja korda, eelkõige on silmas peetud taotlusega esitatavate dokumentide loetelu, nõudeid kuludokumentidele jms; 12) vajaduse korral toetuse vähendamise alused ja kord – see võib näiteks kõne alla tulla, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis vähendatakse tal riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest toetust samadel alustel ja ulatuses liikmesriigi suhtes EL-i õigusaktide ja suuniste alusel tehtava finantskorrektsiooniga; 13) toetuse saaja kohustused – kui toetuse saajale soovitakse kehtestada lisakohustusi (lisaks seaduses loetletud kohustustele), siis võib need loetleda meetme tingimustes; 14) vajaduse korral toetatava tegevuse elluviimise tingimused – näiteks peab tegevus olema mingi kindla protsendi ulatuses ellu viidud aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 15) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord – indikaatorite kogumise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013. Tagamaks vajalike andmete saamine toetuse saajatelt, rakenduskava seire ja tulemuslikkuse hindamine, on vajalik meetme tingimustes aruandluse korra reguleerimine. Eelnõu § -s 22 käsitletakse EMKF-i toetuse avatud taotlemist. EMKF-i toetuse avatud taotlemise korral võivad toetust taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes EL-i õigusaktides, eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Eelnõu § -s 23 käsitletakse EMKF-i toetuse piiratud taotlemist. EMKF-i toetuse piiratud taotlemise korral võib toetust taotleda valdkonna eest vastutava ministri poolt kinnitatud toetuse kasutamise kavas nimetatud isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus. Toetuse piiratud taotlemise võib ette näha olulise avaliku huvi korral. EMKF-i toetuse piiratud taotlemise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks eelnõu § 21 lõikes 2 sätestatule toetuse kasutamise kava koostamise tingimused ja korra, sealhulgas kava alusel toetatava tegevuse ning isiku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse, kes võib kava alusel toetust taotleda, valimise tingimused ja kord. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse kasutamise kava, milles nähakse ette: 1) isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib kava alusel toetust taotleda; 2) kava alusel toetatava tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning 3) kava alusel toetatava tegevuse eeldatav maksumus, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr. Toetuse kasutamise kava on eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks isik, kes võib (aga ei pea) tulla EMKF-i toetust taotlema. See tähendab , et kui isik on kavas kindlaks määratud, siis ei ole ta sellega veel toetuse taotleja seaduse mõistes. Toetuse taotlejaks muutub kavas nimetatud isik alles siis, kui ta on esitanud eraldi ka toetuse taotluse. Eelnõu § -s 2 4 reguleeri takse olukor d a, kus EMKF -i vahenditest makstakse ladustamisabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 508/2014 artiklis 67 nimetatud tegevuste elluviimiseks. Ladustamisabi puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks eelnõu § 21 lõikes 2 sätestatule kalapüügitoodete ladustamise andmete esitamise ja edastamise korra. Ladustamisabi ei ole klassikalises mõttes toetus, mida antakse teatavate tegevuste elluviimiseks ja otseste kulude hüvitamiseks. Perioodil 2007–2013 ei kuulunud ladustamisabi ka Euroopa Kalandusfondi toetuste hulka, vaid seda maksti Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames. Perioodil 2014–2020 maksti ladustamisabi EMKF-i vahenditest ning riigi omaosalust meetme rakendamisel ei olnud . Ladustamisabi eesmärk on turutõrgete ilmnemisel võimaldada tootjatel om a tooted teatud ajaks ladustada, et need hiljem, turusituatsiooni normaliseerudes taas turule tuua. Selle meetme olemusliku erinevuse tõttu ei kohaldu ladustamisabile ka paljud toetuse saajale kehtestatud nõuded, eelkõige toetuse sihipärase kasutamisega seonduvad nõuded. Tulevikus ei ole EMKVF -i vahenditest lubatud üldjuhul ladustamisabi maksta ning sellise hüvitise maksmi n e saab EMKVF -i vahenditest olla võimalik ainult sellisel juhul, kui Euroopa Komisjon oma rakendusotsusega on kinnitanud erakorralise sündmuse toimumist , mis annab aluse toetuse andmiseks . Eelnõu § -s 2 5 reguleeritakse rahastamisvahendi kaudu EMKF-i toetuse andmist. EMKF -i vahendite rahastamisvahendi rakendamine on suures osas reguleeritud EL-i seadusandluses: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 37–46, selle IV lisas ning nimetatud määruse alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.05.2014, lk 5–44). Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt antakse EMKF-i toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1303/2013 artiklis 37 nimetatud rahastamisvahendi kaudu. Rahastamisvahendi puhul on tegemist tagastatava abi andmisega. Maaeluministeeriumil on lubatud sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks haldusleping halduskoostöö seaduses sätestatud korras maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega , mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. Kui Maaeluministeerium eelnõu § 25 lõikes 2 nimetatud halduslepingut ei sõlmi, siis ei toimu ka EMKF-i toetuse maksmist rahastamisvahendile. Halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 lisas IV nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendite nõuetekohane rakendamine. Viidatud IV lisas on toodud elemendid, mis peavad sisalduma korraldusasutuse ja rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel sõlmitavas halduslepingus. Halduskoormuse vähendamise huvides ei ole mõistlik sõlmida kaht erinevat lepingut: halduslepingut ja rahastamislepingut. Rahastamisvahendile makstakse EMKF-i toetus halduslepingu alusel. Rahastamisvahendile EMKF-i toetusena antavate vahendite suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. EMKF-i toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata eelnõu §-des 29–35 sätestatut. Halduslepingu sõlmimisega loetakse sihtasutus EMKF-i toetuse saajaks ning rahastamisvahendi rakendamiseks antud raha loetakse EMKF-i toetuseks. Seega ei ole tegu t avapäras e toetuse taotlemise menetlusega , kus taotleja esitab eraldi taotluse toetuse saamiseks PRIA - le. Rahastamisvahenditele antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 lõikega 2 ja artikliga 44 kuni 2023. aasta 31. detsembrini. 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasi laekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse otsustab valdkonna eest vastutav minister kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt käsitletakse rahastamisvahendi rakendajat toetuse saajana ning isikuid, kellele vastavad vahendid suunatakse, nimetatakse lõppsaajateks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikest 6 tulenes rahastamisvahendi rakendajale kohustus luua rahastamisvahendi rakendamiseks eraldi sihtfond. Samuti peab EMKF-ist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite üle eraldi arvestust pidama ja eristama neid finantseerimisasutuse muudest olemasolevatest vahenditest. Sihtfondides hoitavaid varasid hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive. Auditite raames on kontrolli objektiks toetuse saaja ehk rahastamisvahendi rakendaja. Auditi ees vastutavad asutused võivad korraldada auditi lõppsaaja tasandil ainult siis, kui toetuse ja selle sihtotstarbelise kasutamisega seotud dokumendid ei ole korraldusasutuse lt või rahastamisvahendi rakendaja lt kättesaadavad või kui on tõendeid, et korraldusasutuse või rahastamisvahendi rakendaja dokumendid ei kajasta selle toetuse tõest ja täpset olukorda. Täpsemalt on rahastamisvahendi senise kasutuse kohta kirjeldatud eelnõu seletuskirja § 50 juures. Eelnõu § -s 26 käsitletakse kohaliku arengu strateegiat ja kohalikku algatus rühm a, kes viivad ellu kogukonna juhitud kohalikku arengut. Perioodil 2007–2013 loodi Euroopa Kalandusfondi rakendamise raames kaheksa kalanduspiirkonda, kus moodustati vastavalt kaheksa tegevusrühma . Samasuguse struktuuriga jätkati perioodil 2014–2020 . K ohalike algatus rühmade ülesanded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013 artiklist 34 ja nad täidavad üksnes neid ülesandeid. Täiendavad haldusülesandeid kohalikele algatus rühmadele üle ei anta. Nimelt tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõike 3 punktist f, et kohaliku algat us rühma ülesanne on tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning vajaduse korral pakkumuste suunamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 teise osa III jaotise II peatükis nimetatud kohaliku algat us rühma kohta esitatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kalanduspiirkonna säästvale arengule ning kes vastab kalanduse kohaliku algat us rühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik algatusrühm ), kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 ning rakenduskavaga. Nõuded kohaliku algat us rühma kohta, sealhulgas nõuded kohaliku algat us rühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise, tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohalike algat us rühmade liikmeskond koosneb märkimisväärses osas kalandussektori esindajatest. Kalanduspiirkonnad on ranna- ja sisevete piirkonnad, kus tegutsevad kutselised kalurid jt kalandusega seotud ettevõtjad ning kus ei tohi olla alla 10 000 ega üle 150 000 elanikku, v.a Hiiumaa. Kohaliku algat us rühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult kuni viie liikme esindajana. Nimetatud erisus on sätestatud arvestades asjaolu, et algat us rühmade liikmete arv on märksa suurem kui maaelu kohalike tegevusgruppide puhul ning see on praktikas seadnud ohtu üldkoosoleku võime otsuseid vastu võtta, kuna üldkoosolekut ei ole füüsiliselt võimalik kokku saada liikmete suure arvu tõttu. Perioodil 2007–2013 rakendas osa kohalikke algat us rühmi volituste piiramist põhikirja tasandil. Osa kohalikke algat us rühmi ei ole volituste piiramist rakendanud, mille tulemusena on oht otsustustasandi kontsentreerumiseks, mis ei ole kogukonna juhitud kohaliku arengu kui rakendussüsteemi eesmärk ega põhimõte. Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui nimetatud strateegia vastab strateegiale esitatud nõuetele, hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud nõuetele vastav kohalik algatusrühm. Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kohaliku arengu strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohaliku arengu strateegia ei vasta vähemalt ühele strateegiale esitatud nõudele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 3) kohaliku algat us rühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja nimetatud strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 4) kohalik algat us rühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 5) kohaliku arengu strateegias on esitatud valeandmeid või kohalik algat us rühm mõjutab kohaliku arengu strateegia menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Nõuded kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, kohaliku arengu strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning kohaliku arengu strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § -s 27 reguleeritakse kohaliku arengu strateegia rakendamist. Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik algat us rühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta kohaliku arengu strateegia rakendamise kava (edaspidi strateegia rakenduskava ), mille kiidab heaks PRIA. Nõuded strateegia rakenduskava kohta, sealhulgas selle sisunõuded, ning strateegia rakenduskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. PRIA kontrollib kohaliku algat us rühma vastavust asjakohastes EL-i õigusaktides ning eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. PRIA teeb strateegia rakenduskava heakskiitmise otsuse, kui strateegia rakenduskava vastab eelnõu § 27 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele. PRIA teeb strateegia rakenduskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et strateegia rakenduskava ei vasta eelnõu § 27 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele. Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algat us rühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) võtab vastu projektitoetuse taotlused; 2) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale; 3) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 4) teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta; 5) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta ning edastab toetuse taotlused PRIA-le. Tuleb silmas pidada, et projektitoetuse taotluste hindamisel ei teki kohalikul algat us rühmal subjektiivseid õigusi, mida kohtus kaitsta, mistõttu ei saa ta kohtusse pöörduda. Küll aga on kohtusse pöördumine võimalik, kui kohalik algat us rühm on ise projektitoetuse taotleja. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kohaliku arengu strateegia rakendamiseks sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algat us rühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Kui nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik algat us rühm projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le vastava põhjendusega. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata , kuna PRIA roll antud menetluses ei ole projektitaotlusi hinnata vaid ainult nõuetekohasust kontrollida . Eelarveaastal võib taotleda EMKF-i toetust nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides b–e nimetatud tegevuste elluviimiseks, mille toetamise asjakohasel aastal on kohalik algat us rühm ette näinud strateegia rakenduskavas. EMKF-i toetust võib taotleda strateegia rakenduskavas asjakohase tegevuse toetamiseks ettenähtud vahendite ulatuses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jaotuse perioodiks 2015–2020 otsustas valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kohalike algat us rühmade kaupa. M inister määras käsk k irjaga perioodiks 2015 – 2020 algat us rühma dele vahendid 2016. aasta käskkirjadega , kasutamata jäänud vahendid määrati 2019 . aasta käsk ki rjadega algatusrühmadele tagasi. Perioodiks 2021 – 2022 määrati lisavahendid 2020. ja 2021. aasta käskkirjadega neile algatusrühmadele , kes ületasid kehtestatud lävendid . Määramised on aluseks algatusrühmade halduskulude arvestamisel. Eelnõu § 28 kohaselt võib tehnilise abi toetust anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 508/2014 artikli 78 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks. E elnõu § 28 lõi ke 2 kohaselt võib toetust anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 76, 77 ja 79 nimetatud tegevuste (edaspidi tehnilise abi sarnased meetmed) elluviimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt antakse tehnilist abi ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, hindamis-, teabe- ja teavitamismeetmete, võrgustikutegevuse, kaebuste lahendamise ning kontrolli ja auditite jaoks. Tehnilise abi raames saavad toetust EMKF-i toetus e rakendamisega seotud asutused . Tehnilise abi puhul on nendeks asutusteks Maaeluministeerium, PRIA ning Põllumajandus - ja Toiduamet, kes vastutavad EMKF-i rakenduskava rakendamise eest. Eelnõu § 28 lõike 2 kohaselt on andmete kogumise, kontrolli ja järelevalve meetmed nimetatud tehnilise abi sarnasteks meetmeteks, kuna ka siin on sisuliselt tegemist toetusega riiklike ülesannete täitmiseks ning toetuse saajad on lähtuvalt avalikest ülesannetest kindlaks määratud. Seetõttu nimetatakse need taotlejad meetme tingimustes ja seaduses . Eelnõu § 28 lõike 3 kohaselt tehnilise abi ja tehnilise abi sarnaste meetmete puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks eelnõu § 21 lõikes 2 sätestatule isiku, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus e , kes võib toetust taotleda. Tehnilise abi sarnaste meetmete puhul saavad taotlejaks olla asutused, kelle ülesannete hulka kuuluvad nendes meetmetes kirjeldatud tegevused. Nt võivad tehnilise abi sarnaste meetme puhul olla taotlejateks Keskkonnaministeerium , Keskkonnaamet või kalalaeva omanikud. Eelnõu § -s 29 sätesta takse EMKF-i toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. EMKF-i toetuse taotleja on füüsiline või juriidiline isik , täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse EMKF-i toetuse saamiseks. Lõike 2 kohaselt peab EMKF-i toetuse taotleja vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus – nimetatud suutlikus hõlmab haldus-, finants- ja toimimissuutlikust, näiteks peab taotleja olema maksevõimeline, kuna see on üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad, ei ole õigustatud ka talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema ka omafinantseeringu tasumise suutlikkus ja ta peab suutma seda taotlemisel tõendada; 2) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja – komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” kohaselt peetakse ettevõtjat raskustes olevaks siis, kui riigi mittesekkumine viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtja tegevuse lõpetamiseni. Ettevõtjat loetakse raskustes olevaks eelkõige vähemalt ühel järgmistest asjaoludest: a. Kui on tegemist piiratud vastutusega ettevõtjaga, kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi maha arvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiakapitalist. b. Kui on tegemist ettevõtjaga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtja võlgade eest, ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. c. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumitele. d. Ettevõtja puhul, kes ei ole vähese ja keskmise suurusega ettevõtja, kui viimase kahe aasta jooksul (1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja (2) ettevõtja EBITDA (ärikasumi enne kulumit ja amortisatsiooni) suhe intressimaksete kattevarasse on olnud olnud alla 1,0; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud – see nõue täidab EL-i finantshuvide kaitse eesmärki. Kui tegemist on isikuga, kes ei ole kohustusi riigi või EL ees täitnud, ei saa teda pidada usaldusväärseks; 4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 11 kohaselt võib ühe ja sama tegevuse rahastamiseks taotleda toetust erinevatest fondidest, küll aga peab jälgima, et ühe ja sama kulu hüvitamist ei taotletaks mitmest allikast korraga. Juhul, kui taotleja kasutab võimalust rahastada üht tegevust erinevate fondide või meetmete raames, on ta kohustatud taotluse esitamisel esitama ka vastava teabe. See juhib toetuse taotluse kaudu haldusorgani tähelepanu ohule kulude topelt rahastamiseks ning tal on võimalik vajaduse korral teha lisakontrolle; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust – kui tegemist on taotlejaga, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, siis on kahtlemata alust arvata, et ta ei ole võimeline tegevust ellu viima. Samuti on see indikatsiooniks mitme teise nõude mittetäitmisest, nt eelnõu § 29 punkt 1; 6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis – tegevus võib teatud juhtudel olla ellu viidud ka väljaspool Eestit, kuid igal juhul peaks tegevuse elluviimisest saadav kasu jääma Eestisse. Niisugune olukord võiks kõne alla tulla näiteks väliskoostöö projektide puhul, mille tegevused, näiteks seminar, toimub väljaspool Eestit, kuid kasu selle projekti elluviimisest jääb siiski Eestisse, näiteks seminaril hangitud teadmised. Tegevuskoha nõude täitmist kontrollitakse äriregistri kaudu, kuid konkreetse tegevuse puhul kahtluse tekkimisel peab haldusorgan tegema täiendavaid kontrolle; 7) taotleja, kes on käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ajavahemikuga, mille jooksul taotlused ei ole vastuvõetavad (ELT L 51, 24.02.2015, lk 1–6), artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele - kuna komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkt 2 viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 30 määratletud “käitaja“ terminile, mis sama määruse artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt kohaldub kalapüügile merel, siis kehtib see säte merel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes ; 8 ) taotlejal, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole kehtivat karistust kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, § 85 lõikes 1 või 2 ega karistusseadustiku § 279 lõikes 1 või 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses – selle sättega tagatakse, et sarnaselt merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikutega ei ole ka siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute EMKF-i toetuse taotlused vastuvõetavad 12 kuud arvates sellest, kui isikul on kehtiv karistus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punktis a, c, d, f, g või h nimetatud tõsise rikkumise eest ; 9 ) taotlejal, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole üle ühe kehtiva karistuse kalapüügiseaduse § 77 lõikes 2 või 3 ega § 81 lõikes 1 või 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses – selle sätte kohaldamisel lähevad arvesse mistahes nimetatud tõsiste rikkumiste eest määratud karistused, mis tähendab, et toetuse taotluse vastuvõetamatus ei teki ühe ja sama tõsise rikkumise kordumisel, vaid ka nendes KPS-i paragrahvides nimetatud erinevate tõsiste rikkumiste korral, kui neid on üle ühe. Sarnaselt merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikutega ei ole sellisel juhul ka siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute EMKF-i toetuse taotlused vastuvõetavad 12 kuud arvates sellest, kui isikul on mitu kehtivat karistust nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punktis b või e nimetatud tõsiste rikkumise eest. Siseveekogudel ei kohaldu nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatud tõsiste rikkumiste punktisüsteem. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 3 lõikes 2 sätestatud erisused merel kalapüügiga tegeleva isiku fondi toetuse taotluse vastuvõetamatuse ajavahemiku kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisa punktis 1, 2 või 5 nimetatud tõsise rikkumise korral on sõltuvuses isikule seoses kalalaevaga määratud rikkumispunktide arvust. Seetõttu eelnõuga sätestatav regulatsioon siseveekogudel kalapüügiga tegeleva isiku toetuse taotluse vastuvõetamatuse kohta teise kehtiva karistuse jõustumise korral nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punktis b või e nimetatud tõsise rikkumise eest võib olla teatud juhul rangem, kuid teatud juhul ka leebem kui EL-i määrusest merel kalapüügiga tegelevatele isikutele kohalduv regulatsioon. Näiteks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisa punktis 1 (määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punkt b) nimetatud tõsine rikkumine püügiandmete või püügiga seonduvate andmete registreerimise ja edastamisega seotud kohustuste täitmata jätmise eest annab kolm rikkumispunkti ja määruse (EL) nr 404/2011 XXX lisa punktis 2 (määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punkt e) keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine annab neli rikkumispunkti. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 3 lõike 2 kohaselt ei ole merel kalapüügiga tegeleva isiku esitatud fondi toetuse taotlus vastuvõetav 12 kuud, arvates sellest kui talle on seoses kalalaevaga määratud rikkumispunkte eelnimetatud rikkumiste eest kokku üheksa või rohkem ehk siis arvestuslikult alates kolmandast rikkumisest, ning iga rikkumispunkt, mis määratakse isikule seoses sama kalalaevaga kogunenud punktidele lisaks, tähendab vastuvõetamatuse ajavahemiku pikenemist ühe kuu võrra. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikega 4 kustutatakse kõik merel kalapüügiga tegelevate isikute rikkumispunktid, kui isik ei soorita kolme aasta jooksul arvates eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist. Seega teatud juhtudel võib merel tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute toetuse taotluste vastuvõetamatus eelnimetatud rikkumiste toimepanemise korral seetõttu kesta kauem kui korduva tõsise rikkumise puhul väärteo eest määratud karistuse aeg siseveekogudel, mis on 12 kuud. Samas siseveekogudel jällegi hakkab eelnõu kohaselt nende rikkumiste puhul isiku fondi toetuse taotluse vastuvõetamatuse 12-kuuline periood kehtima siis, kui eelmise rikkumise eest määratud karistuse kehtivuse ajal jõustub teine karistus; 10 ) taotleja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele – seega kui on kindlaks tehtud, et isik on seoses EMKF-iga toime pannud pettuse, millisel juhul on kõik kõnealuse isiku esitatud EMKF-i toetuse taotlused vastuvõetamatud alates kuupäevast, mil tehakse esimene ametlik otsus seoses pettusega, nagu on määratletud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 ; 1 1 ) taotleja ei ole toime pannud karistusseadustiku § 280 lõikes 2 või 4, § 344 lõikes 1 või 2, § 345 lõikes 1 või 2 ega §-s 361 sätestatud kuritegu, mille toimepanemise korral ei ole fondi toetuse taotlus nõuetekohane 24 kuud pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist - see säte kehtib nii merel kui ka siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute suhtes. KarS-i nendes sätetes nimetatud rikkumistest on tõsiste rikkumiste nimekirjas üksnes merel toimuva kalapüügi kohta kehtivas määruses (EÜ) nr 1005/2008 osutatud dokumentide (püügisertifikaadid) võltsimine või selliste valedokumentide või kehtetute dokumentide kasutamine. Eelnõuga laiendatakse valeandmete esitamise, kalapüügiga seonduvate dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise eest ning KPS-i § 73 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud keskkonnakahjuga toimepandud rikkumiste eest määratud karistuste puhul toetuse taotluste vastuvõetamatust 24 kuuks arvates vastava väärteo või kuriteo otsuse jõustumisest. Tegemist on rikkumistega, mida EL-i õigusaktid otseselt tõsiste rikkumistena ei loetle, kuid mis samas võivad olla isegi suurema raskusastmega rikkumised, mistõttu selliseid rikkumisi ei peaks käsitlema leebemalt ja selliseid rikkumisi toime pannud isikutele ei peaks samuti olema õigustatud toetuste andmine avalikest vahenditest. Samuti näeb komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 4a lõike 1 punkt b ette, et teatud keskkonnaalase õigusrikkumise toime pannud käitajate esitatud toetuse taotlused ei ole vastuvõetavad 24 kuud, kui õigusrikkumine pandi toime tahtlikult, mistõttu antud säte hõlmab ka need juhtumid ; 12 ) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298¹ või 300¹ sätestatud kuriteo toimepanemise eest . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõige 3 sätestab, et kui pädev asutus on kindlaks teinud, et taotleja on toime pannud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva konventsiooni artiklis 1 määratletud pettuse seoses Euroopa Kalandusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, ei ole tema taotlus teatud ajavahemiku jooksul vastuvõetav. Nimetatud ajavahemiku kehtestab Euroopa Komisjon. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklist on sätestatud nende isikute ring, kes teatud kuritegude toimepanemise tõttu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetust taotleda ei saa. Isikud, keda on karistatud karistusseadustiku §- de s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298¹ või 300¹ (kelmuse, soodus-, investeerimis-, kindlustus- või aruvutikelmuse eest, samuti altkäemaksu andmise, võtmise ja vahenduse ning mõjuvõimuga kauplemise eest ning korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest) sätestatud kuritegude toimepanemise eest, ei saa Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusi taotleda sel perioodil, kui nende kohta on kantud karistusandmed karistusregistrisse. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmine kui avaliku ressursi jagamine peab toimuma ausas ja läbipaistvas menetluses ning tagatud peab olema isikute ühetaoline kohtlemine. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahad on ette nähtud sektori arendamiseks parimate tegevuste rahastamise kaudu. Parimate tegevuste all tuleb seejuures mõista neid tegevusi, mis panustavad kõige rohkem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 5 nimetatud eesmärkide saavutamisse. Kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raha jagamise menetluses osalevad isikud, kes tegelevad pettustega või avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega ebaseaduslike meetodite abil, kasvab raha väärkasutuse risk märkimisväärselt. See omakorda ohustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 eesmärkide saavutamist. Lõike 3 kohaselt võib EMKF-i toetuse taotlejale meetme tingimustes esitada järgmisi nõudeid: 1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja õiguslikud eeldused; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid keskkonnavastase süüteo toimepanemise eest; 3) taotleja on taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 12 kuu jooksul täitnud keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõuete rikkumise eest tehtud ettekirjutuse; 4) nõue taotleja juriidilise vormi ja osalust omavate isikute kohta – võib näiteks nõuda, et taotleja oleks kindlasti mittetulundusühing või et ettevõttes osalust omavad isikud oleksid avaliku sektori esindajad vms; 5) nõue taotleja asjaomasel alal tegutsemise aja kohta – näiteks võib esitada nõude, et taotleja oleks asjaomasel alal tegutsenud vähemalt kolm aastat või vastupidi, et alustavate ettevõtete toetust taotledes ei oleks ettevõte vanem kui aasta vms. Nõue tegutsemise aja kohta võib olla põhjendatud ka näiteks eesmärgil välistada kunstlikult toetusõigus e tekitanud taotlejate ligipääs toetustele. Vaid toetuse saamiseks loodud juriidiliste isikute poolt toetuse kasutamine ei pruugi meetme eesmärkide saavutamisele kaasa aidata; 6) taotleja peab tõendama, et on võimeline katma toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara edasise kasutuse püsikulud sihipärase kasutamise perioodi jooksul. Lõikes 4 on sätestatud nõuded EMKF-i toetuse taotlusele : 1) taotluses sisalduvad meetme tingimustes nõutud andmed ning sellele on lisatud nõutud dokumendid; 2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatava tegevuse kohta; 3) taotletava toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalset suurust; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. Lõikes 5 on sätestatud EMKF-i toetuse taotleja on kohustused. Toetuse taotleja peab: 1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust – taotluse ja taotleja nõuetekohasuse kontrollimisel kohaldatakse kõiki HMS-is sätestatud põhimõtteid, sealhulgas ka uurimispõhimõtet, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Eeltoodust tulenevalt teeb haldusorgan muu hulgas vajaduse korral ka paikvaatlust. Paikvaatlusest keeldumiseks loetakse praktikas olukord, kus taotlejat on eelnevalt teavitatut haldusorgani vajadusest teha paikvaatlust ja taotleja pahatahtlikult takistab selle tegemist, keeldudes põhjendamatult lubamast haldusorganit tutvuda dokumentidega või territooriumiga; 2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist; 3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 4) esitama koos taotlusega asjakohase teabe, kui ta taotleb tegevuse kohta toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest; 5) tõendama kulude mõistlikkust meetme tingimustes sätestatud viisil; 6) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks vajalike asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateab e . Eelnõu § -s 30 käsitle takse EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimist. EMKF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA, kui eelnõu s ei ole sätestatud teisiti. Erandina kontrollib Maaeluministeerium taotluse nõuetekohasust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 (tootmis- ja turustuskavade meede, ladustamisabi, tehniline abi ja tehnilise abi sarnased meetmed) sätestatud meetmete puhul ning ladustamisabi puhul kontrollib ladustatud toodete vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 508/2014 artiklis 67 sätestatud tingimustele P õllumajandus - ja Toiduamet . EMKF i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning paikvaatluse käigus. EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab EMKF-i toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente. Eelnõu § -s 31 reguleeritakse EMKF-i toetuse taotluste hindamist. Taotluste hindamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad rakenduskava SWOT-analüüsis identifitseeritud vajadustele ning rakenduskava eesmärkidele, sh ka olukorras, kus on piisavalt vahendeid selleks, et rahastada kõiki abikõlblikkuse miinimumnõuetele vastavaid taotlusi. EMKF i toetuse nõuetekohaseid taotlusi hindab meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel Maaeluministeerium, PRIA või kohalik tegevusrühm. Kohaliku tegevusrühma läbi viidud hindamise korral moodustab paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut. Reeglina toimub enne taotluste hindamist taotluste nõuetekohasuse kontroll. Hindamise viib läbi asutus, kuhu taotlused esitatakse. Enamiku meetmete puhul on selleks PRIA, kuid on ka neid, mille puhul taotlusi hindab Maaeluministeerium (nt tehniline abi, tehnilise abi sarnased meetmed) või kohalik tegevusrühm. Juhul, kui meetme või tegevuste rahastamise eelarve, kohalikule tegevusrühmale ettenähtud kohalike arengustrateegiate rakendamise või koostööprojektide eelarve piires on võimalik rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused, võib seda ilma taotlusi hindamata teha, kui selline võimalus on meetme tingimustes ette nähtud. Meetme tingimustes võib ette näha, et taotlusi hinnatakse enne nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast paremusjärjestuse moodustamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust, mis kuuluksid paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele. Niisugune skeem on mõistlikum väga keeruliste tegevuste, näiteks vesiviljelusettevõtte ehitusprojektide puhul. Nendel juhtudel, kui laekub palju taotlusi, mille nõuetele vastavuse kontrollimine on väga aeganõudev, on põhjendatud eelnevalt taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine. Viimase alusel saab juba rahastamiseks ettenähtud vahendite piiridest lähtuvalt oluliselt vähendada kontrollitavate taotluste hulka. Taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada. Eelnõu § -s 32 käsitle takse EMKF-i toetuse taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. EMKF-i toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ole s ätestatud teisiti. Maaelu ministeerium teeb taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul. Otsuse teeb see asutus, kes meetme tingimustes sätestatu kohaselt võtab taotlusi vastu ja neid menetleb. EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 90 tööpäeva jooksul toetuse taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega. EMKF-i toetuse taotluste hindamise korral rahuldatakse meetme tingimustes sätestatu kohaselt toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires : 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused; 3) kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Parimad taotlused tähendab seda, et taotluste rahuldamisel liigutakse paremusjärjestuses järgmiste taotluste juurde alustades paremusjärjestuses teisel kohal, seejärel kolmandal, neljandal jne kohal oleva taotlusega. Taotluste rahuldamisega jätkatakse selliselt, kuni meetme eelarve seda võimaldab ehk kui näiteks rahuldatakse paremusjärjestuses neljandal kohal olev taotlus ning eelarve ei võimalda enam viiendal kohal olevat taotlust täies ulatuses rahuldada, tehakse viienda ja kõikide teiste paremusjärjestuses olevate taotluste kohta rahuldamata jätmise otsus. Juhul, kui meetme eelarve seda võimaldab rahuldatakse kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Kui meetme tin gimustes ei ole sätestatud EMKF-i toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused meetme või tegevuse rahastamise eelarve piires. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Meetme tingimustes võib ette näha, et kui EMKF-i toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest toetuse taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib toetuse summat vähendada või tegevuse kulusid muuta tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta EMKF-i toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sama aasta meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud eelarve jäägi, tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti. EMKF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) EMKF-i toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele; 2) toetuse taotleja ei täida eelnõu § 2 9 lõikes 5 sätestatud kohustusi; 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) nõuetekohane toetuse taotlus ei kuulu rahuldamisele käesoleva paragrahvi 4, 7 või 8 kohaselt. Eelnõu § -s 33 sätesta takse EMKF-i toetuse saaja ja tema kohustused. EMKF-i toetuse saaja on füüsiline või juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle EMKF-i toetuse taotlus on rahuldatud. Toetuse saaja eristamine taotlejast on seotud sellega, et toetuse saajale kehtivad nõuded ei kehti tingimata toetuse taotlejale. Näiteks ei pea toetuse taotleja taotluse esitamise hetkel olema järginud riigihangete seadust, kuid toetuse saajana – kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses – on ta kohustatud neid nõudeid järgima. Fondi toetuse abil tehtud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. Selline üldine kohustus tuleneb EMKF-i eesmärkidest ning EL-i eelarve kaitse eesmärgist. Kui toetust ei kasutataks sihtotstarbeliselt, ei oleks võimalik saavutada fondi eesmärke. Hüvitatavad kulud peavad vastama ka abikõlblikkuse reeglitele. Üldised abikõlblikkuse reeglid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 65. Ühtlasi võivad erinevate meetmete abikõlblikkuse reeglid tuleneda ka fondi määrusest. Lisaks on olenevalt riigisisestest vajadustest võimalik kehtestada täiendavad abikõlblikke või mitteabikõlblikke kulusid meetme tingimustes. Lõikes 3 on sätestatud EMKF-i toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud: 1) meetme tingimustes, toetuse kasutamise kavas või halduslepingus ette nähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. juuniks, viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid; 2) tagama tegevuse elluviimise jooksul vastavuse seaduse § 2 9 lõikes 2 ja meetme tingimustes toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele – toetuse saaja peab vastama ka teatud toetuse taotlejale kehtestatud nõuetele, mis on sätestatud eelnõu § 2 9 lõikes 2. See tähendab, et toetuse väljamaksmisel peab haldusorgan kontrollima, kas toetuse saaja vastab endiselt ka nendele toetuse taotlejale esitatud nõuetele; 3) kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud ja renoveeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise; 4) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ning kulude abikõlblikkuse – nimetatud kohustus hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Kui toetuse saaja ei esita tõendeid kulu abikõlblikkuse kohta, siis selle tulemusel ei saa lugeda kulu abikõlblikuks ja toetust välja maksta või lugeda väljamakstud toetus õiguspäraselt väljamakstuks; 5) esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul; 6) taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni – juhul, kui esineb vajadus toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks ja niisugune muutmise võimalus on eelnõus või meetme tingimustes ette nähtud, peab toetuse saaja esitama taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse. Enne selle taotluse rahuldamist ei tohi taotleja asuda planeeritud muudatusi rakendama, kuna ei ole kindel, kas tema taotlus rahuldatakse või mitte; 7) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest – tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 4 punktist 8 peab fondi tegevuste rakendamisel lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka tegevuse elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Tegevuse finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures ka see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Abikõlblike kulude puhul peab olema ka tuvastatav, et need on makstud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua finantskorrektsiooni, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu tegevusega seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne; 8) järgima toetatava tegevusega seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 6 mõjualasse kuulub ka riigihankeõigus. Seega on oluline kontrollida ka riigihangetega seotud nõuete täitmist. Samuti väljendub riigihangete nõuete täitmise olulisus komisjoni juhendis, millega määratakse finantskorrektsioonid riigihangete reeglite rikkumise korral. Juhul, kui toetuse saaja puhul ei ole tegemist hankijaga riigihangete seaduse tähenduses, peab ta toodete ja teenuste ostmisel lähtuma meetme tingimustes sätestatust. Lisanõudmiste seadmine on oluline järgimaks kulude mõistlikkuse põhimõtet ning võimaldamaks haldusorganil kontrollida selle põhimõtte järgimist ; 9) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 10) esitama auditi, järelevalve või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kolm tööpäeva; 11) säilitama tegevuse elluviimisega seonduvaid dokumente vastavalt seaduse §-s 3 6 sätestatule; 12) näitama, et tegemist on fondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 13) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Toetuse saaja nõuetele vastavust kontrollitakse üldjuhul väljamaksetaotluste menetlemisel. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies ulatuses või osaliselt. Lõikes 4 on sätestatud ajaperiood, mille jooksul peab toetuse saaja oma kohustusi täitma. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3, 5, 7, 9, 10, 12 ja 13 sätestatud kohustusi täidab EMKF i toetuse saaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tähtaja jooksul, kui EL-i või riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Siin on oluline rõhutada, et sama aja jooksul (üldjuhul viis aastat), mil toetuse saajal on soetatud, ehitatud ja renoveeritud vara sihtotstarbelise kasutamise kohustus, peab toetuse saaja täitma ka muid sellega seonduvaid toetuse saaja kohustusi. Lõikes 5 kohaselt on ladustamisabi saaja vabastatud osa de st kohustustest, mis teiste toetuste saajatele esitatakse. Näiteks ei kohaldata ladustamisabi saaja suhtes eelnõu § 33 lõiget 2 ning § 33 lõike 3 punkte 3, 5 , 8 ja 12. Nagu eespool selgitatud, ei ole ladustamisabi klassikalises mõttes toetus, mida antakse teatavate tegevuste elluviimiseks ja otseste kulude hüvitamiseks. Ladustamisabi eesmärk on turutõrgete ilmnemisel võimaldada tootjatel oma tooted teatud ajaks ladustada, et need hiljem, turusituatsiooni normaliseerudes taas turule tuua. Selle olemusliku erinevuse tõttu ei kohaldu ladustamisabi saajale mõned tavapärase fondi toetuse saajale kehtestatud nõuded, näiteks toetuse sihipärase kasutamisega, riigihangete tegemisega ning toetuse objekti tähistamisega seotud nõuded. Samamoodi erineb ka tootmis- ja turustamiskava meede tavapärasest EMKF-i toetuse meetmest, mistõttu ka selle toetuse saaja suhtes ei kohaldata § 33 lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12. Eelnõu § 34 reguleerib EMKF -i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et tegevus on olulises osas ellu viidud ja saavutatakse tegevuse eesmärgid. Seda, kui suur on oluline osa tegevusest, mis peab olema ellu viidud, tuleb iga kord hinnata, arvestades tegevuse iseloomu ja tegevuse elluviimise üldist ajagraafikut. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest vähendatakse toetuse saajale antavat toetust liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooniga samadel alustel ja ulatuses. EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud – selleks võib olla taotleja nõuetele mittevastavus või mõni muu asjaolu, mille varasemal teadasaamisel või tekkimisel ei oleks taotlust rahuldatud. Selle aluse rakendamiseks peab sellise asjaolu ilmnemisel otsuse tegija asetama selle asjaolu otsuse tegemise ajahetke ja hindama, kas see asjaolu omaks niisugust tähendust; 2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud – juhul, kui rikutud on tegevuse elluviimise tähtaega, tuleb toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada; 3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia – kui toetuse saaja poolt või muudest allikatest pärineva teabe põhjal on ilmne, et tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 4) toetuse saaja ei täida EL-i õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks – toetuse saajal on võimalus igal hetkel esitada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise avaldus. Kui ilmneb asjaolu, mille tõttu ei ole võimalik tegevust ellu viia, on niisuguse avalduse esitamine lausa oodatud. See vabastab vahendid teiste taotlejate jaoks. Eelnõu § -s 35 reguleeritakse EMKF-i toetuse maksmist. EMKF-i toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ning mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses. EMKF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA, kui selles paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Maaeluministeerium teeb EMKF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsus tehakse pärast kulutuste tasumist toetuse saaja poolt ning toetuse saaja esitatud kuludokumentide alusel. Eelnõu § -s 36 sätestatakse dokumentide säilitamise. EMKF-i toetuse andmist korraldavad asutused säilitavad oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 kohaselt. Toetuse saajad säilitavad kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat arvates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. PRIA või Põllumajandusministeerium teavitab toetuse saajat asjakohastest dokumentidest ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust. See kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikest 2. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul, näiteks vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. 5. peatükk Euroopa Merendus-, Kalandus-ja Vesiviljelusfondi toetused 1. j agu EMKVF-i rakendamise üldsätted Eelnõu § 37 lõike 1 kohaselt koostab EMKVF -i rakenduskava Maaeluministeerium. Kava koostamisel võetakse arvesse asjakohased piirkondlik ud ja kohalik ud probleem id . Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art ikli 58 lõikele 3 ja art ikli 73 lõike 2 punktile e, viiakse kohustusliku elemendina läbi ka EMKVF-i eelhindamine ja keskkonnamõjude hindamine. Eelnõu § 37 lõike 2 kohaselt kiidab EMKVF-i rakenduskava heaks Vabariigi Valitsus korraldusega ning Maaeluministeerium esitab selle seejärel Euroopa Komisjon ile, kes kinnitab selle oma otsusega. Eelnõu § 37 lõike 3 kohaselt kiidab EMKVF -i rakenduskava muudatuse Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Muudatused, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art ikli 24 lõigetes 5 – 7 , kiidab heaks Maaeluministeerium. Näiteks võib Maaeluministeerium eeltoodud EL -i määruse alusel heaks kiita muudatuse, mis on seotud erieesmärkide (ka tehniline abi) vahelise rahalise ümber paigutamisega kuni 8% ulatuses programmitööperioodi jooksul, lisaks on lubatud tehnilised või redaktsioonilised parandused, mis ei mõjuta programmi rakendamist ja muudatused, mis on seotud näitajate kasutuselevõtuga. Eelnõu § 37 lõi kes 4 sätesta takse , et EMKVF-i toetusi antakse EMKVF-i rakenduskava alusel ja korras, mille on Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 23 lõike 4 alusel heaks kiitnud. See tähendab, et enne EMKVF-i rakenduskava heaks kiitmist Komisjoni poolt, ei saa PRIA teha ühtegi EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust. Eelnõu § -s 38 sätestatakse , et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /1060 artiklis 71 nimetatud korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid EMKVF - i rakenduskava puhul täidab Maaeluministeerium ning ainsaks vahendusasutuseks on PRIA. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on peamine muudatus seotud eraldiseisva sertifitseerimisasutuse kaotamisega. See lihtsustab EMKVF - i rakendamist ja aitab vältida mitmete ülesannete dubleerimist, näiteks kulude abikõlblikkuse kontrollimise osas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 76 nimetatud raamatupidamisülesandeid täidab EMKVF - i osas korraldusasutus. Samuti ei täida vahendusasutuse ülesandeid enam Põllumajandus- ja Toiduamet, kes EMKF - i raames oli kaasatud „ Kalapüügitoodete ladustamisabi “ meetme rakendamisse. Nimetatud meedet ei ole EMKVF - i raames enam plaanitud rakendada. Eelnõu § -s 39 käsitletakse EMKVF - i seirekomisjoni moodustamist. Seirekomisjon kutsutakse kokku kolme kuu jooksul peale EMKVF - i rakenduskava heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt. Seirekomisjoni liikmesus määratakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Seirekomisjoni liikmete määramisel lähtutakse partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni hakkavad kuuluma kalandussektori esindusorganisatsioonide, asjaomaste ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, valitsusväliste organisatsioonide esindajad, ülikoolide esindajad jne. Euroopa Komisjoni esindajad osalevad sarnaselt eelmiste programm i perioodidega seirekomisjoni töös vaatlejatena, omades nõuandvat funktsiooni ja nad ei saa osaleda seirekomisjoni hääletamisprotsessis. Seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 40 nimetatud ülesandeid. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas ning koostab ja kinnitab oma töökorra . Seirekomisjoni tegevusega seotud asjaajamise tagab Maaeluministeerium, kelle ülesanneteks on seirekomisjoni materjalide ettevalmistamine, protokollide koostamine ning seirekomisjoniga sujuva infovahetuse tagamine. Seirekomisjoni liikmete nimekiri, töökord, toimunud istungite materjalid ning protokollid avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel. Eelnõu § -s 40 käsitletakse EMKVF -i toetuse andmise viis e, milleks on: 1) toetuse andmine avatud taotlemise korras; 2) toetuse andmine hankemenetluse korras; 3) toetuse andmine otsustuskorras. Toetuse andmise viiside määratlemine perioodil 2021–2027 on uuenduslik lähenemine võrreldes eelmiste perioodidega. EMKF -i toetuste menetlemisel oli kaks erinevat taotlemise viisi, millest üks oli avatud taotlemi n e kui kõige tavapärasem EMKF-i toetuse andmise viis ja piirat ud taotlemine, misjuhul isikud, kes taotlema võisid tulla, olid ette määratud. Uue liigitamise aluseks ei ole mitte isiku põhine lähenemine , vaid menetlusviis, kuidas toetusi määrama hakatakse. Eelnimetatud viisid selgitatakse lahti vastavalt iga toetuse andmise viisi punkti juures . Eelnõu § 40 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib toetust anda avatud taotlemise korras , mis tähendab seda, et toetust võivad taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes EL-i õigusaktides ja nende alusel vastu võetud õigusaktides ning meetme määruses kehtestatud nõuetele. Avatud taotlemise korras antakse EMKVF-i abi konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. See on kõige tavapärasem toetuse andmise viis ka EMKF-i toetuste andmisel ( kehtiva KTKS -i § 20. Fondi avatud taotlemine) ja tõenäoliselt ka EMKVF-i toetuste andmisel. Eelnõu § 40 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib to e tust anda hankemenetluse korras , mis tähendab seda, et toetuse saaja ks saab isik, kellega sõlmit akse riigihangete seaduses sätestatud korras hankeleping . Toetust võib anda ainult juhul kui viiakse läbi riigihange asjakohase tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks. Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale , toetatavale tegevusele , toetuse saaja valikukriteeriumitele ning sõlmitavale hankelepingule . Hankemenetluse rakendamine toetuse saaja leidmiseks on asjakohane näiteks siis kui toetatava tegevuse sisuks on koolitusteenuste pakkumine või riiklike uuringute programmide elluviimine. Eelnõu § 40 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib toetust anda otsustuskorras , mis tähendab seda, et toetust võib anda tegevustele ja investeeringutele, mis on kirjeldatud asjakohastes riiklikes tegevuskavades, näiteks kudealade taastamine. Toetuse saaja saab olla vaid riigiasutus , kes asjakohast riiklikku kava ellu vii b . Otsustuskorras toetuse and m ise otsustamisel on määravaks oluline avalik huvi. Abi andmise otsustab minister käskkirjaga, kus määratakse toetuse saaja , toetatav tegevus, määratletakse toetatava tegevuse eesmärk, toetuse suurus ja elluviimise tähtaeg ning vajadusel võib täpsus tada ka abikõlblike kulude loetelu. Võrreldes kehtiva s KTKS-s sätestatud toetuse piiratud taotlemisega, on otsustuskorras toetuse andmise menetlus ühe etapi võrra lühem . Kui varasemalt tegi valdkonna eest vastutav minister piiratud taotlemise korral esmalt toetuse kasutamise kava, mis oli eelhaldusakt, kus määrati kindlaks isik ud , kes või sid minna EMKF-i toetust PRIA-sse taotlema, siis nüüd toetuse andmisel otsustuskorras otsustab maaelu minister käskkirjas muude tingimuste hulgas ära ka toetuse saaja, st tegemist on toetuse rahuldamise otsusega. Eelnõu § 40 lõike 2 kohaselt antakse maaelu minist rile pädevus otsustada EMKVF-i toetuse andmise viisi meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa. See tähendab, et vaid maaeluminister võib otsustada, millist meedet mil viisil rakendatakse. Normi eesmärgiks on t agada ühetaoline kohtlemine, avaliku huvi kaitse, läbipaistvus ja proportsionaalsus. Riigikohus on ka varasemas prakti kas asunud seisu kohale, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühe taolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proport sionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil nõuetele vastavatel isikutel (vt nt Riigikohtu haldus kolleegiumi lahen deid haldusasjades nr 3-3-1-66-10 http://www.nc.ee/?id=11&tekst= RK/3-3-1-66-10" 3-3-1-66-10 (p 17) ja 3-3-1-59-05 (p17) ning haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (p 14)). Lisaks sätestatakse eelnõu § 40 lõikes 3 , et sama meedet või tegevust ei rakendata samaaegselt mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil. See tähendab, et maaelu minister ei saa anda samal aastal sama EMKVF-i toetust nii avatud taotlemise korras kui ka näiteks korraldada hanget. 2. j a gu Abi andmine avatud taotlemise korras 1. j aotis Avatud taotlemise üldsätted Eelnõu § -s 41 käsitletakse EMKVF-i toetuse andmist avatud taotlemise korral. Avatud taotlemise korral võivad toetust taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes EL-i õigusaktides ja käesolevas seadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Avatud taotlemise korral antakse toetust konkursi alusel välja valitud taotlustele: 1) paremusjärjestus tekib võrdleva hindamise teel – kus hindamiskriteeriumite alusel valitakse välja parimad taotlused millele antakse toetus kuni eelarve ammendumiseni. 2) paremusjärjetusse asetatakse kõik nõuetekohased ja minimaalsetele hindamiskriteeriumite nõuetele vastavad taotlused ning toetust antakse kuni eelarve ammendumiseni või vähendatakse kõigi taotlejate toetust proportsionaalselt eelarve piires. Näiteks kui EMKVF-ist esitatud taotluste summeeritud maht ületab EMKVF-i eelarvet 10 % , siis vähendatakse kõigi nõuetekohaste taotlejate toetust 10 % . EMKVF-i toetuse taotlused rahuldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 45 lõige 3 punktis 1 – 4 sätestatule või lõikes 4 sätestatule, kui meetme tingimustes ei ole ette nähtud taotluste hindamist . Kohaliku arengu strateegia elluviimisel antakse projektitoetust ainult avatud taotlemise korras, kusjuures hindamiskriteeriumid kehtestab kohalik tegevus rühm . Eelnõu § -s 42 sätesta takse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooskõlas rakenduskavas sätestatuga EMKVF -i toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi meetme tingimused ). Tuleb eraldi üle rõhutada, et meetme tingimuste kehtestamisel on valdkonna eest vastutav minister maaeluminister, sest EMKVF-i rakenduskava rakendamise korraldamine on Maaeluministeeriumi ülesanne. Meetme tingimustes võib rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. Meetme tingimuste sätestamine on vajalik, kuna lähtuvalt erinevate meetmete eesmärkidest ja toetatavatest tegevustest võivad taotlejale, taotlusele ja toetuse saajale seatud nõuded oluliselt erineda. Seaduse taseme üldistusastmega ei ole võimalik kõiki ammendavalt loetleda. Eelnõu § 42 lõikes 2 sätestatakse EMKVF-i meetme tingimust e loetelu. Meetme tingimustes võib sätestada: 1) toetuse andmise eesmärgi, toetatava tegevuse ja toetuse andmise vormi- määrustes kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses toodud poliitilisi eesmärke ja erieesmärke, millesse toetatav a tegevusega panusta takse . Poliitikaeesmärgid , millesse EMKVF - i raames liikmesriigid peavad panustama läbi rakendatavate meetmete , on loetletud täpsemalt Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 ja erieesmärgid Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) 2021/1139 artikli 14 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1. Toetatavate tegevuste kaudu piiritletakse meetme eesmärgid ja antakse sellele sisu ning toetuse andmise vorm. Toetuse erinevad vormid on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikes 1, nendeks võivad olla tagastamatu abi, ühikuhinnad, kindlasummalised maksed, ühtse määra alusel toimuv rahastamine, eeltoodud vormide kombinatsioon, kuludega sidumata rahastamine. Iga meetme puhul nähakse meetme tingimustes ette näha, millises vormis toetust antakse ning millistel alustel tulenevalt nimetatud määruse artiklist 53 kulud hüvitatakse; 2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaja- olenevalt meetmest võidakse sätestada ainult abikõlblikud kulud või ainult mitteabikõlblikud kulud või mõlemad. Alati loetakse rahastamiskõlbmatuks Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 toodud kulud ja Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13 toodud tegevuste ja kulude loetelu. Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 2 kohaselt võib kulusid EMKVF-ist rahastada juhul, kui need on toetusesaajal tekkinud ja tasutud tegevuste elluviimisel ajavahemikus alates EMKVF-i rakenduskava Euroopa K omisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2029. Iga meetme puhul nähakse meetme tingimustes ette, mis on tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaeg, mis jääb eeltoodud artiklis märgitud ajavahemikku; 3) toetuse minimaalse ja maksimaalse määra ja suuruse - toetuse maksimaalse suuruse kehtestamise eesmärk on tagada toetuste võimalikult lai mõju. Kuna meetme eelarve on piiratud on otstarbekas tagada, et toetuse saajate ring oleks võimalikult lai. Ühtlasi välditakse seeläbi ülemääraseid konkurentsimoonutusi. Toetuse minimaalse määra kehtestamine on oluline tagamaks toetuste mõistlik kasutamine. See lisab taotlejale vastutust ning sunnib raha kasutamise põhjalikult läbi mõtlema. Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1139 lisas III on toodud toetuse eriüle m määrad, mida liikmesriigid võivad rakendada ; 4) toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitamisele kuuluvad dokumendid ning vajaduse korral nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta - mis on vajalikud erinevateks menetlustoiminguteks nagu hindamine, paremusjärjestuse moodustamine ja taotluse rahuldamise või rahuldamata otsuse tegemine ; 5 ) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viisi, tingimused ja korra- Kulude mõistlikkuse tingimused on sätestatud täpsemalt §-s 52. Vajaduse korral saab minister meetme tingimustes kehtesta da täiendavad või täpsustavad normid , mis taga vad vastavalt Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktis c toodud nõude täitmise, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidud tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet. Kulude hindamiseks on võimalik toetuse taotlejal esitada kolm hinnapakkumist või kui toetuse taotleja on riigihankekohus tus lane, peab ta järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Kulude mõistlikkust ei pea hindama, kui kasutatakse lihtsustatud kulumeetodit, mille väljatöötamisel on juba need aspektid arvesse võetud. Samuti juhul kui toetuse saaja leitakse avatud hankemenetluse kaudu, mis tagab kulutuse tegeliku turuhinna. Kulude põhjendatuse tingimuste seadmisel tuleb pöörata tähelepanu meetme eesmärkide täitmisele ja tehtava kulutuse vajalikkusele toetatava tegevuse elluviimiseks; 6 ) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja korra, sealhulgas taotluste hindamise korral taotluste hindamise kriteeriumid ja korra, taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul ning taotluse rahuldamise aluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule . - T oetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord ning hindamise sätestamise vajadus sõltub meetme ja taotlejate ringi eripärast. Erinevate meetmete ja tegevuste rahastamise lõikes on erinevad hindamise aluseks olevad kriteeriumid. Need sätestatakse iga meetme puhul eraldi. Hindamiskriteeriumite väljatöötamine ja taotluste hindamise eesmärk on tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja menetluse läbipaistvuse. Meetme määruse tasandil otsustatakse ka, millist taotlust eelistada, kui hindamise tulemusel on kaks taotlust saanud võrdse arvu hindepunkte. EMKVF - i toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise alused on sätestatud käeoleva seaduse § -s 4 5 ; 7 ) maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja korra- meetme tingimustes loetletakse maksetaotlusele esitatavad nõuded ja maksetaotlusega esitatavad dokumendid, mis on vajalikud menetlustoiminguteks ja tehtud kulude tõendamiseks; 8) toetuse maksmise tingimused ja korra- meetme tingimustes kajastatakse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse tegemise aeg tööpäevades, arvestuse aluseks võetakse nõuetekohase maksetaotluse olemasolu. Lisaks sätestatakse aeg , mille jooksul tehakse taotlejale teatavaks maksmisest keeldumise otsus. Väljamaksete tingimustes ja korras kajastatakse ka aeg , mille jooksul toimub toetuse makse taotleja arvelduskontole; 9 ) toetuse saaja kohustused, sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja kor r a- meetme tingimustes kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis erinevates meetmetes võivad erineda. T oetuse saaja tagab , et tema raamatupidamises on toetatava tegevuse kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad. Nõude eesmärk on vähendada toetuse maksmisel vigade tekkimise riski. Aruannete esitamise eesmärkiks on teabe edastamine projekti tegevuse edenemise kohta. Lisaks aruannetele võib meetme määrustes pikaajalistele projektidele lisada nõude esitada ka vahearuandeid. Varasem toetuste andmise praktika on tõestanud, et pikemaajaliste projektide puhul on vajalik tagada regulaarne teabe vahetamine, et taotlejal oleks olemas vajalik tugi toetatava tegevuse elluviimisel . Dokumentide säilitamiskohustuse eesmärk on tagada toetuse andmise ja kasutamisega ning asutuste ülesannete täitmisega seotud andmete ja neid tõendavate dokumentide olemasolu toetuse andmise õiguspärasuse kontrollimisteks, sealhulgas auditeeriva asutuse, Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja läbiviidavate auditite tarbeks. Säilitamistähtaeg katkeb uurimis-, finantskorrektsiooni-, vaide- ja kohtumenetluse ajal; 1 0 ) toetatava tegevuse elluviimise tingimused ja korra, sealhulgas tegevuse elluviimise tähtaja- n äiteks meetme eripärast võib tul la, et teatud protsent tegevusest tuleb ellu viia aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Eeltoodud nõue on vajalik, et taotleja planeeriks tegevuse elluviimist täpsemalt ja toetuseks saadav raha ei jääks kasutamata; 1 1 ) toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas sihipärase kasutamise tähtaja- meetme tingimustes sätestatakse vajaduse korral toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas sihipärase kasutamise tähtaeg . Näiteks on investeeringumeetmetes vajalik toetuse abil soetatud objekti sihipärane kasutamine teatud aja jooksul, samas meetmetes, mille abil ei tehta investeeringuid ei ole ka vajadust midagi sihipäraselt kasutada; 1 2 ) seireks ja tulemuslikkuse hindamiseks asjakohased näitajad- t ulemusnäitajate abil mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju ning mis kajastab eelkõige vahetule sihtrühmale, sihtpopulatsioonile või taristu kasutajatele avalduvat mõju. Väljundnäitajate abil mõõdetakse sekkumise konkreetseid tulemusi. Eelnõu § -s 43 käsitle takse EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust. EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab EMKVF-i toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente. Eelnõu § -s 44 reguleeri takse EMKVF-i toetuse taotluste hindamist ja paremusjärjestuse moodustamist. Taotluste hindamine ning paremusjärjestuse moodustamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad EMKVF-i rakenduskava SWOT-analüüsis identifitseeritud vajadustele ning EMKVF-i rakenduskava eesmärkidele, sh ka olukorras, kus on piisavalt vahendeid selleks, et rahastada kõiki abikõlblikkuse miinimumnõuetele vastavaid taotlusi. Enne taotluste hindamist toimub taotluste nõuetekohasuse kontroll. Hindamise viib läbi asutus, kuhu taotlused esitatakse. Hindamistulemuste alusel võib moodustada paremusjärjestuse. EMKVF-i toetuse nõuetekohaseid taotlusi hindab meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel PRIA või kohalik tegevusrühm. Enamiku meetmete puhul on selleks PRIA, erandiks on rannapiirkondade kohalike arengustrateegiate rakendamine, mille projektitoetuse taotluste osas viib hindamise läbi kohalik tegevusrühm. Kui EMKVF-i toetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm, siis kontrollib PRIA kohaliku tegevusrühma rahastamisettepaneku alusel taotluste nõuetekohasust . Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, siis moodustab PRIA nõuetekohastest taotlustest paremusjärjestuse. Paremusjärjestuse moodustamisel reastab PRIA nõuetekohased taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel , ei kaldu sellest kõrvale ega asu ise taotluseid üle hindama . EL-i õigusaktides sätestatud juhtudel EMKVF-i toetuse taotlusi ei hinnata, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada. Eelnõu § -s 45 käsitle takse EMKVF -i toetuse taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. EMKVF-i toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 90 tööpäeva jooksul toetuse taotluse esitamise täht päevast arvates , kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Reeglina on meetme tingimustes otsuse tegemise tähtajad oluliselt lühemad, sest pikad menetlustähtajad on suureks probleemiks toetuse taotlejatele. Probleemid on eelkõige seotud pikalt etteplaneerimisega, sest taotluse esitamise ja projekti reaalsete tegevuste vahale jääb väga pikk aeg, mille jooksul võivad esialgsed tingimused oluliselt muutuda, näiteks: turusituatsioon, hinnad, tööde teostamise tähtajad jms. Kui esitatud EMKVF-i toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumi miinimumnõudele , rahuldatakse taotlused ettenähtud vahendite piires meetme tingimustes sätestatu kohaselt järgmiselt: 1) h indamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus – tähendab seda, et taotluste rahuldamisel liigutakse paremusjärjestuses järgmiste taotluste juurde , alustades esimesel kohal oleva taotlusega, seejärel teisele, kolmandale, neljandale jne kohale jäänud taotluste juurde. Taotluste rahuldamisega jätkatakse selliselt kuni meetme eelarve seda võimaldab, ehk näiteks kui paremusjärjestuses neljandal kohal olev taotlus rahuldatakse täies mahus, kuid viiendal kohal oleva taotluse täies mahus rahuldamiseks enam eelarve vahendeid ei jätku , tehakse viienda ja kõigi teiste järgnevate taotluste osas rahuldamata jätmise otsus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjetusse seatud parimad taotlused – tähendab seda, et hindamiskriteeriumite alusel hinnatud taotlused asetatakse paremusjärjetusse ning toetus e rahuldamise otsus tehakse nende taotluste osas , m i s mahuvad meetme eelarvesse. Taotluste osas , mis ei mahu meetme eelarvesse , tehakse mitterahuldamise otsus; 3) kõik taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta – tähendab seda, et meetme taotlusvooru ajal esitatud taotlused summ e eritakse ning võetakse suhtarv võrreldes meetme eelarvega . K ui summeeritud taotluste maht on suurem kui meetme eelarve, vähendatakse kõigi taotlejate toetuse summat proportsionaalselt vastavalt meetme eelarvele; 4) kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi – tähendab seda, et kõik esitatud taotlused asetatakse kronoloogilisse järjekorda vastavalt esitamise ajale. Toetus määratakse esimese le taotluse esitatud isikule , seejärel teisele, kolmandale, neljandale jne . Taotluste rahuldamisega jätkatakse selliselt kuni meetme eelarve seda võimaldab, ehk näiteks kui kronoloogilises järjestuses neljandal kohal asuv toetuse taotlus rahuldatakse täies mahus, kui d viiendal kohal asuva toetuse taotluse täies mahus rahuldamiseks enam eelarve vahendeid ei jätku , tehakse viiendal kohal ja kõigi teiste järgnevate taotluste osas rahuldamata jätmise otsus; K ui meetme tingimustes ei ole ette nähtud EMKVF-i toetuse taotluste hindamist, siis paremusjärje s tust hindepunktide alusel ei teki ning taotlused rahuldatakse toetuse rahastamiseks ettenähtud vahendit e piires, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta või eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi ; 5) EMKVF-i m eetme tingimustes võib ette näha, et juhul kui toetuse taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud ning seetõttu toetuse taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud , võib toetuse summat vähendada tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid . Kui toetuse taotleja ei ole toetuse summa vähendamisega nõus , tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Lisaks ei mõjuta toetuse summa vähendamine taotluste paremusjärjestust, kui see on moodustatud enne toetuse summa vähendamist ; 6) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jää k i, tehakse taotluse rahuldam ata jätmise otsus, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti . EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) EMKVF-i toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale teg evusele – see tähendab seda , et toetuse taotleja peab täitma kõiki nõudeid , mi s on meetme tingimustega seatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist – see tähendab seda, et toetuse taotleja peab talle esitatud mõistliku tähtaja jooksul esitama kõik andmed ja dokumendid mida peab oluli seks menetlust läbiviiv asutus; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab menetlemist pettuse või ähvardusega muul õigusvastasel viisil – see tähendab seda, et juhuslikult või teadmatusest esitatud valeandmed ei saa olla põhjuseks kohese taotluse rahuldamata otsuse tegemiseks , vaid menetlust läbiviiv asutus peab taotlejale andma mõistliku tähtaja korrektsete dok umentide esitamiseks; 4) nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 3 , 4, 5 või 6 kohaselt – see tähendab seda, et EMKVF-i meetme eelarvelised vahendid on ammendunud ning toetust ei ole võimalik määrata vahendite lõppemise tõttu . Toetuse taotlus ei ole EMKVF-i meetme pare musjärjestuses saavutanud kohta, mis võimaldaks isikule toetust määrata. Taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud ning taotluses kavandatud tegevusi pole võimalik ellu viia ning taotluses püstitatud eesmärke saavutada ning t aotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega. Eelnõu § -s 46 reguleeri takse EMKVF -i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Eelnõu § 46 lõike 1 kohaselt võib EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu , saavutatakse t oetuse eesmärgid ja toetuse summa ei suurene . Seda, kui suur on oluline osa tegevusest, mis peab olema ellu viidud, tuleb iga kord hinnata, arvestades tegevuse iseloomu ja tegevuse elluviimise üldist a jagraafikut. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. Toetuse saaja peab olema valmis esitama täiendavaid dokumente, et tõendada rahuldamise otsuse muutmise vajadust. Eelnõu § 46 lõike 2 kohaselt võib PRIA olukorras, kus toetuse saaja ei ole võimeline meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul toetatavat tegevust ellu viima, toetuse saaja taotluse alusel muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ja määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks, kui on täidetud kõik tingimused, mis on toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Senise praktika kohaselt muutis maaeluminister meetme määruses sätestatud toetatava tegevuse elluviimise tähtaega, ning see kohaldus automaatselt kõigile toetuse saajatele. Arvestades määruse muutmiseks kuluvat aega ning seda, et tegevuse elluviimise tähtaja muutmine peaks olema lubatud vaid põhjendatud juhtudel , on mõistlik läheneda toetuse saajatel e individuaalselt ning seetõttu on gi nüüd PRIA-le antud võimalus selliseid tegevuse elluviimise täiendava tähtaja otsustamise taotluseid ise lahendada. See tähendab, et ministri määratud tegevuse elluviimise tähtaeg jääb kehtima ning ainult põhjendatud võib PRIA anda täiendava tähtaja vastavalt taotlusele. Eelnõu § 46 lõike 3 täpsustatakse, millistel juhtudel ei rahuldata toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Esimeseks peamiseks aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu. Lisaks kui toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele või kahjustab muudatus e tegemine avalikku huvi või teiste taotlejate õiguseid. Eelnõu § 46 lõike 4 alusel võib põhjendatud juhul pärast PRIA teavitamist ja tema poolset vastavat kinnitust, asendada toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata. Sellise lähenemise korral on oluline, et ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid ja saavutatakse toet use andmise eesmär gid ning ei muutu asja või ehitise kasutamise otstarve, teenuse sisu või tulemus või ehitise algselt kavandatud omadused. Näiteks, kui tegev use eesmärgiks on kalakäitlemis tingimuste parendamine hoiustamistingimuste kaasajastamise kaudu, ei ole lubatud muuta toetatud tegevuse sihtotstarbelist kasutust ja toetuse abil tehtud investeeringu tulemusel tohib ki hoiustada ainult käideldavat kala ja kalatooteid . Eelnõu § 46 lõike 5 kohaselt tunnistatakse toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud – selleks võib olla taotleja nõuetele mittevastavus või mõni muu asjaolu, mille varasemal teadasaamisel või tekkimisel ei oleks taotlust rahuldatud. Selle aluse rakendamiseks peab sellise asjaolu ilmnemisel otsuse tegija asetama selle asjaolu otsuse tegemise ajahetke ja hindama, kas see asjaolu omaks niisugust tähendust; 2) toetuse saaja ei ole tegevust tähtaja jooksul ellu viinud – juhul, kui rikutud on tegevuse elluviimise tähtaega ja toetuse saaja ei ole pöördunud enne tegevuse elluviimise tähtaja saabumist PRIA poole taotlusega määrata täiendav tähtaeg tegevuse elluviimiseks, tuleb toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada; 3) toetavat tegevust ei ole võimalik tähtaja jooksul ellu viia– kui toetuse saaja poolt või muudest allikatest pärineva teabe põhjal on ilmne, et tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 4) toetuse saaja ei täida EL-i õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks – toetuse saajal on võimalus igal hetkel esitada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise avaldus. Kui ilmneb asjaolu, mille tõttu ei ole võimalik tegevust ellu viia, on oluline vabastada vahendid, mida ei planeerita kasutada, andes seeläbi võimaluse teistele taotlejatele. 2.j agu Kohalik tegevusrühm ja kohaliku arengu strateegia Eelnõu § -s 47 käsitle takse kohaliku tegevus rühma ja kohaliku arengu strateegiat. Perioodil 2007–2013 loodi EKF-i rakendamise raames kaheksa kalanduspiirkonada, kuhu moodustu tati vastavalt kaheksa tegevusrühma, samasuguse struktuuriga jätkati perioodil 2014–2020. Võrreldes programmiperioodi de ga 2007–2013 ja 2014–2020 muudetakse EMKVF-i perioodil tegevusrühmade projektide eelarve kasutus paindlikumaks ning kaotatakse strateegia rakenduskava mõiste, samuti muudetakse lihtsamaks kohaliku arengu strateegiate muutmise nõudeid . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamise meetme peamine erinevus võrreldes teiste meetmetega on asjaolu, et projektitaotlusvooru kuulutab välja kohalik tegevusrühm, enne kohaliku tegevusrühma poolt taotluste e dastamist PRIA - le esitatakse projekti toetuse taotlus kohalikule tegevusrühmale, kes vastavalt oma protseduuridele teeb esialgse nõuetekohasuse kontrolli, hindab projetitoetuse taotluseid konkreetse piirkonna kohaliku arengu strateegia alusel ja moodustab paremusjärje s tuse ettepaneku mis edastatakse PRIA - le. Kohalik tegevusrühm esitab PRIA - le kõik projektitoetuste taotlused, sealhulgas ka need taotlused, mida ei hinnatud või mis ei vastanud nõuetele. Projektitoetuse taotlusi saab esitada ainult PRIA e- teenuse keskkonna kaudu. Toetuse määramine jääb ka edaspidi vaid PRIA pädevusse, samuti on kulude abikõlblik k ust õigus hinnata ainult PRIA - l. Taotluste hindamise ja paremusjärjestuse ettepaneku teeb kohalik tegevusrühmning PRIA sisuliselt kinnitab selle ettepaneku alusel taotluste paremusjärjestuse . Ülesanded k ohalikele tegevusrühmade le tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL ) 2021/1060 artiklist 3 3 ja nad täidavad üksnes neid ülesandeid, täiendavaid haldusülesandeid kohalikele tegevusrühmadele ei anta . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 3 1 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 3 3 nimetatud kohalik tegevusrühm , kes tegusteb mittetulundusühing u vormis, kes vastab kalanduse kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele ning kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kalanduspiirkonna säästvale arengule . Nõuded kohaliku tegevusrühma kohta, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab Maaelu minister määrusega. Kohaliku tegevusrühma liikmeskond koosneb suures osas kalandussektori esindajatest. Kalanduspiirkonnad on ranna – ja sisevete piirkonnad, kus tegutsevad kutselised kalurid ning kus ei tohi olla alla 10 000 ega üle 150 000 elaniku , v.a Hiiumaa. Kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult kuni viie liikme esindajana . N imetatud erisus võrreldes maaelu kohalike tegevus rühmadega on tingitud asjaolust, et kalanduse kohalikud tegevusrühmad on märksa suurema liikmeskonnaga ning see on praktikas seadnud ohtu üldkoosoleku võime otsuseid vastu võtta kuna üldkoosolekut ei ole võimalik kokku saada liikmete suure arvu tõttu. Maaeluministeerium teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse . Analoogselt eelmisele programmiperioodile teeb ka nüüd Maaeluministeerium EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta strateegiale esitatud nõu etest vähemalt ühele ; 3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja nimetatud strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 5) kohaliku arengu strateegias on esitatud valeandmeid või kohalik tegevusrühm mõjutab kohaliku arengu strateegia menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Nõuded kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 nimetatud strateegia elementide kohta, kohaliku arengu strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning kohaliku arengu strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab maaelu minister määrusega. Kohalikul tegevusrühmal on õigus oma kohaliku arengu strateegiat üldkoosoleku otsusega muuta, kui muudatus ei puuduta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikklis 32 nimetatud tegevusi ning strateegia rahast amis kava kui see ei ületa 10% rahast amis kava mahust ning ning ühegi tegevussuuna eelarve ei muutu üle 15%. S trateegia rahast amis kava muudatustest teavitatakse PRIA - t 5 tööpäva jooksul arvatest strateegia muudatuse kinnitamisest üldkoosoleku poolt. Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike s 1 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade ja tegevussuundade kaupa EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodiks kuni 2027. aasta 31. detsembrini ja alates 2028. aasta 1. jaanuarist otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud käskkirjaga. Kohalikud tegevusrühmad fikseerivad oma strateegiate rahastamiskavades kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jagunemise tegevussuundade vahel protsendiga, sest enne kohaliku arengu strateegiate kinnitamist ei ole täpne toetussumma veel teada. Täpne rahaline arvestus vahendite jagunemise kohta tegevussuundade vahel fikseeritakse valdkonna eest vastutava ministri käsk k irjas. Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja otsustada käskkirjaga nimetatud toetuse 2027. aasta 31. detsembriks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade ja tegevussuundade kaupa. Eelnõu § -s 48 reguleeri takse kohaliku arengu strateegia rakendamist. Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusrühm, kes kinnitab üldkoosoleku otsusega igaks kalendriaastaks rakendatav ates tegevussuun dades taotlusvoorude kaupa eelarve , taotlusvoorude toimumise ajad ning rahastamiskava . Võrreldes varasema p r ogramm i perioodiga kaotatakse kohaliku arengustrateegia rakenduskava koostamise ja esitamise kohustus. Kohaliku arengus stra t eegia meetmete taotlusvoorude toimumise ajad ja voorude eelarved kinnitatakse kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku otsusega otsustatakse ka § 47 lõikes 7 toodud eelarve paindlikkuse kasutamine. Muudatuse eesmärgiks on suurendada paindlikust toetusvahendite jagamisel ning lihtsustada kohalike tegevusrühmade tegevust. Paindlikus võimaldab kohalikel tegevus rühmadel paremini planeerida taotlusvoorusid ning proj e ktitoetusteks suunatavaid vahendeid ja lihts a malt muuta kohaliku arengu strateegiaid. Üldko o soleku otsusest ja selle muudatusest teavitakakse PRIA - t vähemalt viie tööpäeva jooksul arvates üldkoosoleku otsuse tegemisest. PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma vastavust asjakohastes EL-i õigusaktides ning eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) nõustab taotlejat enne projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas; 2 ) võtab vastu projektitoetuse taotlused; 3 ) kontrollib taotleja, projektitoetuse taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ; 4 ) hindab projektitoetuse taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 5 ) teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta; 6 ) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta ning edastab toetuse taotlused PRIA-le. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kohaliku arengu strateegia rakendamiseks sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Kui nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusrühm projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le vastava põhjendusega. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. EMKVF-i kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendriaastal võimalik EMKVF-i toetust taotleda, taotlusvoorude toimumise ajad ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendriaastaks määrab kohalik tegevusrühm kindlaks üldkoosoleku otsusega. Projektitoetuse taotlemise õigust ei teki kui kohaliku tegevusrühma üldkoosolek ei ole seda otsustanud. Kohalike tegevusrühmade ning EMKVF-i toetuse taotlejate ja saajate vaheline suhtlus toimub käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatu kohaselt. K ui toetuse taotlejal ja saajal ei ole siiski võimalik kohalikule tegevusrühmale erinevaid taotlusi e-teenuse keskkonna kaudu esitada, siis vastavalt eelnõu § 7 lõikele 4 esitab isik taotluse paberil dokumentide esitamiseks ja nõusoleku saamiseks PRIA-le. 3 . j agu Toetuse andmine h ankemenetlus e korras E elnõu § -s 49 reguleeritakse toetuse andmist, kui seda tehakse hankemenetluse kaudu riigihanke seaduses sätestatud alustel ning arvestades käesolevas eelnõus sätestatud erisusi. Toetuse saajaks loetakse siinkohal isikut, kellega on sõlmitud riigihangete seaduses sätestatud korras hankeleping. EMKVF -i toetuse andmise ks hankemenetluse korras loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega Maaeluministeeriumile või PRIA-le. Toetuse saajale, toetatavale tegevusele, toetuse saaja valikukriteeriumitele ning sõlmitavale hankelepingule võib vajadusel valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada ka täpsemad nõuded. Eelnõu kohaselt kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele ka siis kui esinevad käesoleva seaduse § 45 lõikes 7 sätest atud rahuldamata jätmise alused . Eelnõu § -s 50 reguleeritakse EMKVF-i toetuse andmist rahastamisvahendi kaudu . Levinud on ka mõiste „ finantsinstrument “ (inglise keeles financial instrument ), mis on E L -i õigusaktide tõlke kohaselt „ rahastamisvahend “ . Käesolevas eelnõus lähtutakse samuti EL -i õigusaktides kasutatavast terminist „ rahastamisvahend “ . Rahastamisvahendi väljatöötamine ja rakendamine on suures osas reguleeritud EL-i seadusandluses: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 58 – 62, 68, 81, 92 ning selle X lisas ning nimetatud määruse alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses . Rahastamisvahendite rakendamise eesmärk ei ole krediidi- või finantseerimisasutustega konkureerimine, pigem püütakse leevendada tekkinud turutõrkeid, et tagada avatud majanduses sektori konkurentsivõime. Eelnõu § 50 lõike 1 kohaselt võib EMKVF-i toetust anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 58 nimetatud rahastamisvahendi kaudu. Rahastamisvahendi kaudu toetuse saamise korral on tegemist tagastatava abi andmisega. Eelnõu § 5 0 lõike 2 kohaselt võib Maaeluministeerium sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega , mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. Eesti maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks on loodud riigi sihtasutuseks Maaelu Edendamise Sihtasutus, kellel on tagatiste, laenude ja toetuste andmisel pikaajaline kogemus. Ühtlasi vastab see ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 59 lõike 3 punkti c sätestatule. Maaelu Edendamise Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Maaeluministeerium, kellel on asutajaõigusi teostava isikuna kõik seadusest tulenevad sihtasutuse asutaja õigused ja kohustused. Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevus on reguleeritud Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikirjas, kus on sätestatud, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet . Eesmärkide saavutamiseks annab Maaelu Edendamise Sihtasutus tagatisi, laene ja toetusi ning osutab nõuandeteenuseid. Maaelu Edendamise Sihtasutuse on tagatiste, laenude ja toetuste andmisega tegelenud alates 1993. aastast. Selleks et parandada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu rahalistele vahenditele, on Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlminud koostöölepingud Eestis tegutsevate krediidi- ja finantseerimisasutustega. Eelnõu § 5 0 lõikes 3 kohaselt lepitakse lõikes 2 nimetatud halduslepinguga muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine . Lisas X on täpsemalt kirjeldatud rahastamislepingute ja strateegiadokumentide kohustuslikke osi (vastavalt artikli 59 lõiked 1 ja 5) . Nimetatud elemendid peavad sisalduma korraldusasutuse ja rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel sõlmitavas halduslepingus , kuna strateegiadokumenti ning rahastamislepingut eraldi ei sõlmita. Halduskoormuse vähendamise huvides ei ole mõistlik sõlmida mitut erinevat lepingut nagu seda tehti näi teks Euroopa Kalandusfondi 2007– 2013 perioodi vahendeid kasutades. Rahastamisvahendile makstakse EMKVF- i toetus halduslepingu alusel. Kui eelnõu § 5 0 lõikes 4 nimetatud halduslepingut ei sõlmita, siis ei toimu ka EMKVF-i toetuse maksmist rahastamisvahendile. EMKVF-i toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata eelnõu §-des 5, 52 ja 53 sätestatut. Halduslepingu sõlmimisega loetakse sihtasutus EMKVF-i toetuse saajaks ning rahastamisvahendi rakendamiseks antud raha loetakse EMKVF- i toetuseks. Tavapärast toetuse taotlemise menetlust, kus taotleja esitab eraldi taotluse toetuse saamiseks PRIA - le, siin enam ei järgne. Eestil on kalandussektorile suunatud rahastamisvahendite rakendamisel kõige suurem ja pikaajalisem kogemus Euroopa Liidus. Näiteks perioodil 2007–2013 rakendati Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MES ) kaudu kaht Euroopa rahastamisvahendit. Kuna Eesti ja Läti kalandustoodete turustamise peatamine Venemaale mõjus sektorile äärmiselt raskelt, võimaldati raskes turusituatsioonis tootjate ühendustele operatiivselt vahendeid, et sektor olemasolevate kohustuste teenindamisega hätta ei jääks. Seetõttu loodigi k alanduse tootjate ühenduste investeeringute kaasfinantseerimise laenu sihtfond. Teine laenufond oli suunatud vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele. Euroopa Kalandusfondi 2007 – 2013 ja riigieelarve osalusel moodustati vesiviljelusega tegelevate ettevõtjate laenu sihtfond ja k alanduse tootjate ühenduste investeeringute kaasfinantseerimise laenu sihtfond , mille maht kokku 5 977 520 eurot, ning millele lisandusid tagasilaekunud vahendid. Rahastamisvahendite rakendamisel oli positiivne tagajärg läbi ringlusefekti. See tähendab, et laenuraha tagasilaekumis el oli võimalus seda investeeringuteks kasutada korduvalt. See aga tekitas omakorda olukorra, kus laene väljatati suuremas mahus, kui oli rahastamisvahendite esialge eelarve. Rahastamisvahendite lisandväärtus ilmnebki kõige selgemalt just ringlusefekti põhjal, mil kasusaajateni jõuab plaanitust tunduvalt suurem hulk rahalisi vahendeid. Seega saab ühelt poolt tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta, teisalt suureneb ka sektorile planeeritud summa intressitulu võrra. Seda sai juba rakendada näiteks vesiviljelusega tegelevate ettevõtjate laenu sihtfondi puhul. Rahastamisvahendit rakendati ka EMKF -i 2014 – 2020 vahendite toel, millest kaks olid suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ning kolmas on suunatud vesiviljelussektorile. Kala töötlemisega alustavate või tegelevate mikro- ja väikeettevõtjate kasvulaen suunati kalanduses tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kes vajavad väiksemahulist lisakapitali, kuid kellel on raskusi pangast laenude saamisel. Laenusaamisel võib olla probleemiks asjaolu, et nad on alustavad ettevõtjad, kelle äri müügitulu ja rahavood ei ole pankadele piisavalt suured ja usaldusväärsed. Samuti võib osa ettevõtjaid soovida suunduda mõnest muust tegevusvaldkonnast kalandusse, alustades oma ettevõtmisi sisuliselt nullist. Tihtipeale ei ole ettevõtjatel piisavalt tagatisi, mis on tavaliselt on üle 100%, et krediidi- või finantseerimisasutuste nõudeid täita. Mahukamate investeeringute jaoks kalandussektoris rakendati kalatöötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtjate pikaajalist investeerimislaenu. See suunati kuni keskmise suurusega ettevõtjatele, kes vajavad üldjuhul korraga suuremat laenusummat mahukamate investeeringute tegemiseks, kuid kelle rahavood ei ole piisavad, et investeeringut kiiresti tasa teenida, või kellel ei ole piisavalt tagatisi. Kuna kalandusettevõtjate tootlikkus jaguneb pikemale perioodile, on ka investeeringute tasuvusperiood pikem. See tähendab, et ettevõtjad vajavad investeerimislaenude puhul tihtipeale pikemat tagasimakseperioodi, et mitte sattuda makseraskustesse. Kolmas rahastamisvahend suunati vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtjate investeerinute elluviimiseks. EMKVF -i 2021 – 2027 rakendamisel luuakse võimalus kasutada rahastamisvahendit turutõrgete leevendamiseks. Turutõrkena käsitletakse olukorda, kus teatud tegevusala ettevõtjad ei saa jätkusuutlike äriplaanide realiseerimiseks laenu, kuna krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel sõltumata tegevusalast ja muudest valdkonna iseärasustest ettevõtjatele ühesuguseid kriteeriume. Turutõrge võib põhjustada elujõuliste ettevõtjate finants teenuste kättesaadavuse halvenemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 58 kohaselt saab rahastamisvahendeid kasutada juhul, kui need on rahastamisvahendi eelhindamise tulemusena kaardistatud. Maaeluministeerium on kaardistanud turutõrked eelhindamise tulemusel , nt „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine toob välja turutõrked, mida EMKVF -i vahendite toel saab leevendada. Perioodil 2014–2020 peeti rahastamisvahendeid üheks oluliseks abi andmise skeemiks ning EMKVF -i 2021 – 2027 raames on kavas suurendada rahastamisvahendi osatähtsust. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus luua rahastamisvahendi rakendamiseks eraldi sihtfond. Samuti peab EMKVF-ist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite üle eraldi arvestust pidama ja eristama neid finantseerimisasutuse muudest olemasolevatest vahenditest. Sihtfondides hoitavaid varasid hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive. Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahendisse makstud toetusega, kasutatakse sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamiseks kui algset fondidest saadud toetust . S ealhulgas kasutatakse neid ka haldustasude maksmiseks ja halduskulude hüvitamiseks, mis rahastamisvahendit rakendaval asutusel on tekkinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 68 lõike 1 punktiga d, kas siis sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi lõpetamist muude rahastamisvahendite või vahendite lõplikesse saajatesse täiendavalt investeerimise toetuse muude vormide kaudu kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni. Rahastamisvahendile antud toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 62 või tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut artikli 60 tähenduses kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Alates 2030. aasta 1. jaanuarist kuni 2037. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 62 lõikega 2 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 4. j a gu EMKVF-i toetuse andmine otsustuskorras Eelnõu § -s 51 reguleeritakse abi andmist otsustuskorras, mis tähendab , et otsustuskorras võib toetust anda tegevustele ja investeeringutele, mis on kirjeldatud asjakohastes riiklikes tegevuskavades. Selleks võib olla olulise avaliku huviga tegevus. Antud juhul saab toetuse saaja olla riigiasutus, kes asjakohast kava ellu viima hakkab. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157 , 20. 0 6.2017, lk 1 – 21 ) artikkel 6 alusel koostavad liikmesriigid kalandusandmete kogumiseks riiklikud töökavad, mis kinnitatakse Euroopa Komisjoni poolt. Eesti kalandusandmete riikliku töökava rakendajaks on Keskkonnaministeerium. Abi andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ehk maaeluminister. Käskkirjaga määratakse toetuse saaja ja toetatav tegevus, tegevuse eesmärk, toetuse suurus, elluviimise tähtaeg ning vajadusel täpsustatud abikõlblike kulude loetelu. 5. jagu EMKVF-i toetuse abil tehtud kulude mõistlikkus ja toetuse maksmine Eelnõu § -s 5 2 käsitle takse kulude mõistlik k ust. Kulutused peavad olema sihtotstarbelised ja panustama tegevuste eesmärkide saavutamisele, hüvita ta vad kulud peavad olema abikõlblikud ning olema tehtud säästliku lt . Kui hüvitatavate kulude katmiseks ei valita kõige odavamat teenust või hinda, peab kallima teenuse või hinna valimine olema objektiivselt põhjendatud, näiteks: garantiitingimused, hooldustingimused, toetuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud eritingimused jms. Valdkonna eest vastutav minister kehtesta b määrusega täpsemad tingimused ja korra ostumenetluse läbiviimiseks, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus läbi viia riigihangete registris. Varasemates kalandusturu korraldamise seaduse redaktsioonides ei ole olnud kasutusel mõiste t „ostumenetlus“, „ostumenetlus“ hõlmab kõiki soetamise viise – nii tavapärast kolme hinnapakkumise võtmist, riigihanke keskkonnas hankemenetluse läbiviimist (sh ka siis, kui taotleja ei ole riigihankekohustu s lane ) , kui ka võrdlushindade meetodi kasutamist. Ostumenetlusele tingimuste seadmise sisuks on toetuse abil tehtavate kulude mõistlikkuse ja säästlikkuse väljaselgitamine. Lisaks p raktikas kõige levinumale kolmele hinnapakkumusele , on eelnõu kohaselt võimalik valdkonna eest vastutaval ministril määrusega kehtestada, millisel juhul ja mis tingimustel tuleb ostumenetlus läbi viia riigihangete registris , seda ka juhul, kui riigihangete seadusest sellist kohustust taotlejale ei tule. Nimetatud kohustuse sätestamine võib osutuda vajalikuks, kui ellu viiakse kaalukaid ning suuremaid investeeringuid, mille puhul on eriti oluline ostumenetluse läbipaistvus ning kättesaadavus kõikidele võimalikele pakkujatele. Uuel perioodil on võimalik ka EMKVF-i toetuse abil finantseeritavate asjade soetamiseks võrdlushindade meetodi kasutamine , juhul kui EMKVF-i toetuse andmise tingimustes on see ette nähtud . Sellisel juhul võib toetust taotleda üksnes sellise asja ostmiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud käibemaksuta maksumus ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud maksimaalne toetuse suurus. Juhul kui toetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse mõistes siis tuleb täita riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb tal järgida tegevusega seotud kulutuste tegemisel käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. Eelnõu § -s 5 3 reguleeritakse EMKVF-i toetuse maksmist. EMKVF-i toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ning mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses. Toetuse võib maksta ettemaksuna, kui nii on sätestatud meetme tingimustes, kokku lepitud hankelepingus või määratud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas. EMKVF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse, sealhulgas ettemaksu otsuse teeb PRIA. PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Kui toetuse saaja leitakse hankemenetluse korras või otsusutuskorras, maksab toetuse välja PRIA, kui see on hankelepingus nii kokku lepitud või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas nii määratud – nimetatud täpsustus on vajalik näiteks juhuks, kui toetuse määramise menetlus ei käi läbi PRIA vaid Maaeluministeeriumi. 6. peatükk Fondist toetatava t egevuse rahastamine enne kulude tegemist Eelnõu § -s 5 4 antakse võimalus rahastada fondi toetuse saaja tegevust riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist. Nimetatud võimalus oli KTKS-is ka programmiperioodil 20 14 –202 0 . See on vajalik selleks, et luua toetuse saajatele paremad tingimused tegevuste elluviimiseks. Üldreeglina on toetus võimalik välja maksta alles pärast seda, kui tegevus või selle osa on ellu viidud ja vastavate kulude eest on juba tasutud, samas võivad toetuse saajate võimalused oma tegevuste elluviimiseks vahendite leidmiseks (nt krediidiasutustelt laenuvahenditena või muudest rahastamise allikatest) olla väga piiratud. Seepärast on oluline leida paindlikke rahastamis võimalusi perioodiks, mil tegevusi ellu viiakse. Eelnõuga ettenähtav rahastamismehhanism on lahendus, mis on suunatud fondi vahendite paremale ärakasutamisele ning paindlike finantseerimisvõimaluste loomisele. Kuna toetuse saajate muudest allikatest rahastamise eba kindlus võib seada ohtu tegevuste eduka rakendamise, siis on võimalus rahastada toetuse saajate tegevust ka enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist äärmiselt tähtis. Meetme tingimustes sätestatud juhul võib pärast fondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetatava tegevuse elluviimist võib rahastada, kui toetuse saaja on esitanud tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses. Toetuse andja võib loobuda tagatise esitamise nõudmisest ja rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) töö või teenus on lõpetatud või vara üle antud ning toetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma; 2 ) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuste elluviimist ; 3) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 66 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimist. Saadud raha võib toetuse saaja kasutada üksnes asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist peab toetuse saaja esitama fondi toetuse väljamaksmise aluseks olevad dokumendid toetuse andjale, kes teeb fondi toetuse väljamakse või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse. Fondi toetuse väljamakse tegemise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamaksmisele kuuluvast summast tasaarvestuse korras maha toetuse saajale makstud enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist summa. Fondi toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse korral peab toetuse saaja saadud raha tagasi maksma. Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada saadud raha sihipäraselt ja tähtaegselt, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks lühema tähtaja ja nõuda piisava tagatise esitamist. Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui täidetud on kõik järgmised tingimused : 1) tal ei ole riikliku maksu võlga; 2) tema või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud; 4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning abi määra ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 7. peatükk Kalamajanduslik riigiabi Eelnõu § -s 5 5 käsitletakse kalamajandusliku riigiabi andmise õiguslikke aluseid ning sätestatakse võimalikud kalamajandusliku riigiabi andjad. Eelnõu alusel võivad kalamajanduslikku riigiabi anda riik ja maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus (edaspidi sihtasutus ) selleks otseselt või kaudselt riigi ra halisi vahendeid kasutades. K alamajandusliku riigiabi and misel on vaja kinni pidada riigiabi andmise reeglitest (näiteks kalamajandusliku riigiabi suunised) . Kalamajanduslikku riigiabi võib anda, kui: 1) Euroopa Komisjonile on esitatud kalamajandusliku riigiabi teatis ning Euroopa Komisjon on teinud esitatud kalamajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse; 2) Euroopa Komisjonile on esitatud grupierandiga hõlmatud kalamajandusliku riigiabi andmise kokkuvõtlik teabeleht (edaspidi kalamajandusliku grupierandi teatis ); 3) kalamajanduslik riigiabi vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29) , artikli 4 lõikes 6 sätestatud tingimustele. K ui komisjon ei ole kahe kuu jooksul teatise saamise päevale järgnevast päevast arvates teinud otsust abi andmise kohta , peetakse abi komisjoni poolt heakskiidetuks. Liikmesriik võib seejärel neid abimeetmeid rakendada, kui on sellest komisjonile enne teatanud ja kui komisjon ei ole teinud otsust teatise kättesaamisele järgneva 15 tööpäeva jooksul ; 4) Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel otsustanud, et kalamajanduslik riigiabi on siseturuga kokkusobiv. Kui reeglina otsustab riigiabi lubatavuse üle Euroopa Komisjon, siis ELTL artikli 108 lõige 2 annab Euroopa Liidu Nõukogule erandkorras õiguse otsustada, et riigiabi on siseturuga kokkusobiv ehk lubatud. Selleks peab Euroopa Liidu Nõukogu tegema liikmesriigi või -riikide taotlusel ühehäälse otsuse riigiabi kokkusobivuse kohta siseturuga. Kuigi seda võimalust kasutatakse harva (nt on seda kasutatud põllumajandus sektoris ilmastikukahju hüvitamiseks), peab riigisisene õigus siiski sellist alust sisaldama, sest vastasel korral ei saaks kalamajanduslikku riigiabi anda ka siis, kui Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et selline riigiabi on siseturuga kokkusobiv. Kalamajandusliku riigiabi andmise põhimõtted EL-i tasandil ei ole võrreldes eelmise perioodiga muutunud. Kalamajanduslikku riigiabi võib anda ka mõne teise seaduse alusel ja korras. Sellisel ju hul on vajalik, et Maaelu ministeeriumi kaudu on esitatud kalamajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või kalamajandusliku grupierandi teatis. Eelnõu § -s 5 6 käsitletakse kalamajandusliku riigiabi teatise esitamist juhul, kui riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu või sihtasutus. Kalamajandusliku riigiabi teatisega taotletakse Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Kõnealune paragrahv käsitleb kalamajandusliku riigiabi teatise es itamise protsessi ja menetlust. Kalamajandusliku riigiabi t eatise vorm täidetakse Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse s (SANI2), sisend kooskõlastatakse asutuse dokumendihaldussüsteemis. Seejärel signeerib ehk esitab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna ametnik kalamajandusliku riigiabi teatise Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes kalamajandusliku riigiabi teatise valideerib ja edastab lõplikult Euroopa Komisjonile. Riigiabi teatis ei kohusta abi andma. Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras muu asutuse kaudu , esitab riigiabi andja kalamajandusliku riigiabi teatise koos vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Maaelu ministeeriumile läbivaatamiseks. Kui kalamajandusliku riigiabi teatis vas tab nõuetele, edastab Maaelu ministeerium selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. Sarnaselt kalamajandusliku riigiabi teatise esitamisele toimub ka selle tagasivõtmine läbi Maaeluministeeriumi ja Eesti Vabariigi Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures. Riigiabi teatise tagasivõtmist võimaldab nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikkel 10, mille kohaselt tuleb seda soovi korral teha enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi andmist lubava või keelava otsuse või ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse. Eelnõu § -s 5 7 käsitletakse kalamajandusliku grupierandi teatise esitamist juhul, kui r iigiabi annab riik Maaelu ministeeriumi või PRIA kaudu või sihtasutus. Kõnealune paragrahv sätestab teatise esitamise protsessi ja menetluse nii nagu eelnõu § 56 selgitavas osas. Grupierandiga hõlmatud riigiabiks eelnõu tähenduses loetakse komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014 , millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ( ELT L 369, 24.12.2014, lk 37—63) nimetatud abi. Kui r iigiabi annab riik Maaelu ministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku g rupierandi teatise Maaelu ministeerium, kes edastab selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. Teatis sisaldab kokkuvõtlikku teavet kavandatavast abist (abi eesmärk, kavandatav aastane eelarve, abimäär, abikõlbulikud kulud jm). Kui riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras muu asutuse kaudu , esitab riigiabi andja hiljemalt 30 tööpäeva enne riigiabi andmist või abikava rakendamist komisjoni määruse (EL ) nr 1388 / 2014 kohase kalamajandusliku grupierandi teatise elektrooniliselt Euroopa Komisjoni ettenähtud ve ebirakenduse kaudu Maaelu ministeeriumile läbivaatamiseks. Kui kalamajandusliku grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab Maaelu ministeerium selle Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. Kui eelnõu sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku grupierandi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaelu ministeeriumil kümne tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek kalamajandusliku grupierandi teatist täiendada. Eelnõu § -s 58 sätestatakse Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalama jandusliku riigiabi andmise kord . Selleks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega abi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotluse esitamise ja taotluse menetlemise korra. Abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga abi liigi kohta eraldi. Nimetatud korras sätestatakse abi saamiseks esitatavad nõuded, abi määr ja riigiabi suurus, abikõlblikud kulud, taotluse esitamise tähtpäev, taotluse sisu- ja vorminõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord, vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, abi määramise ja maksmise tähtajad ning kord. Kalamajandusliku riigiabi taotluse rahuldamise, maksmise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täpsemalt sätestatakse kalamajandusliku riigiabi taotluse rahuldamata jätmise õiguslikud alused. Sätestatakse kalamajandusliku riigiabi andmine olukorras, kus abi määruses ei ole sätestatud abi taotluste hindamist, aga taotluste rahuldamiseks ettenähtud eelarvevahendid on ammendunud. Sellisel juhul rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle kalamajandusliku riigiabi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Selle sättega luuakse alus taotlejale määratava summa proportsionaalseks vähendamiseks olukorras, kui nõuetekohaseid taotluseid ei ole eelarvevahendite ammendumise korral võimalik täies mahus rahuldada. Kui ministri määruses ei ole sätestatud abi taotluse hindamist, ei saa moodustada ka paremusjärjestust. Juhul, kui rahuldada kõik taotlused täies mahus kuni eelarve ammendumiseni ning seejärel jätta edasised taotlused rahuldamata, jääksid abita samaväärsed nõuetekohased taotlused. Nõuet rakendatakse siis, kui taotluste esitamiseks on kehtestatud kindel tähtaeg. Teave riigiabi saamise kohta on avalik , täpsemalt on seda käsitletud seletuskirjas eelnõu 9. peatüki juures . Eelnõu § -s 59 reguleeritakse kalamajandusliku riigiabi andmist sihtasutuse kaudu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale ning neid esindavale mittet ulundusühingule . Sihtasutus võib anda kalamajanduslikku riigiabi toetusena, laenuna, tagatisena või mõnes muus vormis. Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitakse haldusleping, kus on sätestatud kalamajandusliku riigiabi andmise alused ja kord. Kalamajandusliku riigiabi andmise ks kehtestab sihtasutuse nõukogu riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ja riigiabi taotluse esitamise korra , arvestades halduslepingus kokkulepitut . Korras sätestatakse riigiabi määr ja suurus, abikõlblikud kulud, riigiabi taotluse esitamise tähtpäev, riigiabi määramise ja maksmise tähtajad ja kord ning riigiabi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord . T aotluse rahuldamise, maksmise või rahuldamata jätmisega või muud kalamajandusliku riigi abi andmisega seotud otsused (nt abikava väline üksikabi ühele ettevõtjale) teeb sihtasutus. Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus , sh ka kalamajandusliku riigiabi andmisel üksikabina, kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning määrab kindlaks sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutuse ülesandeks on kontrollida, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt. Kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ning riigiabi taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel. Eelnõu § -s 6 0 käsitletakse ebaseadusliku riigiabi andmisest teatamist. Selleks edastab Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus Eesti Vabariigile otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi kohta, mis tuleb riigiabi saajal tagastada. Ebaseadusliku abiga seotud menetlust re guleerib nõukogu määrus (EL) nr 2015/1589 , millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks ( ELT L 248, 24.9.2015, lk 9 – 29) ning eelnimetatud määruse artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. 8 . peatükk Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi Eelnõu § -s 6 1 sätestatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine . Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 717/2014 sätestatud tingimustele. Peamiseks tingimuseks on kalamajandusliku vähese tähtsusega a bi andmisel pidada kinni abi ülem määradest. Ülemmäärad on kehtestatud nii abi saavale ettevõt jale kui riigile . Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega kalamajandusliku abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot. Kumulatiivne vähese tähtsusega kalamajandusliku abi summa ei tohi kolme eelarveaasta jooksul ületada rii gi ülemmäära. Eesti riigi kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär on 3 930 000 eurot. Ülem määra kumuleeruva täitumise jälgimise töövahendiks on KONKS- i alusel toimiv riigiabi ja vähese tähtsusega abi register (RAR), mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium . P õllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andme id kogutakse RAR - is alates 2014. aastast , enne kogus andmeid PRIA. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja eelnõu §-des 56 ja 57 nimetatud riigiabi või grupierandi teatist Euroopa Komisjonile esitada. Vähese tähtsusega abi võib anda KONKS- i s sätestatud alustel ja korras, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ( ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8 ), sätestatud tingimustele. Eelnõu § -s 6 2 sätestatakse Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kord . Kui kalamajanduslikku vähese tähtsu sega abi annab riik Maaelu ministeeriumi või PR IA kaudu, kehtestab minister määrusega kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded , taotluse esitamis e ja taotluse menetlemise korra. Nimetatud korras sätesta takse abi saamiseks esitatavad nõuded, abi määr ja suurus , abikõlblikud kulud, taotluse esitamise tähtpäev, taotluse sisunõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise korra, vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord ning abi määramise ja maksmise tähtajad ja kor d . Vähese tähtsusega abi määrust rakendatakse juh ul , kui riigiabi määrustes ei ole soovitud skeemidele sobivat õiguslikku alust (nt sobivaid abikõlblikke kulusid või abimäära). K ehtiva seaduse alusel on minister kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks kehtestanud kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetuse ja toetuse toidu ekspordivõimaluste edendamiseks. Koolituskulude osalise hüvitamisega aidatakse kaasa kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime parandamisele. Sedasi on võimalik avaldada positiivset mõju töötajate tööhõive tasemele kui ka võimaldada ettevõtjatel vähendada koolituskulusid. Vähese tähtsusega kalamajandusliku abi taotluse rahuldamise, maksmise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA. Täpsemalt sätestatakse abi taotluse rahuldamata jätmise õiguslikud alused. Sätestatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine olukorras, kus abi määruses ei ole sätestatud abi taotluste hindamist, aga taotluste rahuldamiseks ettenähtud eelarvevahendid on ammendunud. Sellisel juhul rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta. See annab alus e taotlejale määratava summa proportsionaalseks vähendamiseks olukorras, kui nõuetekohaseid taotluseid ei ole eelarvevahendite ammendumise korral võimalik täies mahus rahuldada. Kui ministri määruses ei ole sätestatud toetuse taotluse hindamist, ei saa moodustada ka paremusjärjestust. Juhul, kui rahuldada kõik taotlused täies mahus kuni eelarve ammendumiseni ning seejärel jätta edasised taotlused rahuldamata, jääksid abita samaväärsed nõuetekohased taotlused. Nõuet rakendatakse siis, kui taotluste esitamiseks on kehtestatud kindel tähtaeg. Eelnõu § -s 6 3 sätestatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine sihtasutuse kaudu. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral sihtasutuse poolt kehtestab kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi sihtasutuse nõukogu. Nimetatud korras sätestatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise tähtajad ja kord, toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord ning toetuse vormis antava vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord, mis avalikustatakse sihtasutuse veebilehel. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise, maksmise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud toetuse, laenu ja tagatise andmisega seotud otsused taotleja suhtes teeb sihtasutus. Abikavavälise üksikabi puhul teeb abi andmise kohta otsuse ja sõlmib abi saajaga asjaomase võlaõiguslepingu sihtasutuse nõukogu, kes määrab kindlaks abi kasutamise sihtotstarve. Sihtasutus võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus toodud alusel ja korras. Halduslepingus lepitakse kokku kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse sisu- ja vorminõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord ning toetuse vormis antava vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning määrab kindlaks sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, et tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt. Eelnõu § -s 6 4 sätestatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine . Abi andja , kelleks on riik või sihtasutus eelnõu tähenduses või muu seaduse alusel ja korras, teavita b kirjalikult abi andmise kavatsusest ja abi suurusest ühe kalendriaasta kohta Maaelu ministeeriumit vähemalt 30 tööpäeva enne abi andmist . Maaelu ministeerium vastab kümne tööpäeva jooksul abi andmise kavatsusest teadasaamisest arvates, kas kavandatava abi suurus ületab või ei ületa komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 riigile kehtestatud kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi piirmäära. Abi andjal on õigus anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi juba antud ja kavandatava abi summade ning riigile kehtestatud piirmäära vahe ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on teatatud abi andmise kavatsuses. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andjal on kohustus jälgida komisjoni määruses (EÜ) 717/2014 sätestatud ülemmäära ettevõtja kohta. Vähese tähtsusega abi riigipiirmäära jälgitakse kalendriaasta põhiselt. Mitmeaastaste teavituste lubamine ei ole otstarbekas ka sel põhjusel, et riigipiirmäära nö broneerimine mitmeks aastaks võib hakata takistama uute vajalike ja kiireloomuliste abimeetmete rakendamist. Nt võib ilmneda vajadus anda kiireloomuliselt vähese tähtsusega abi mingi erakorralise olukorra ületamiseks, kuid kui riigipiirmäär on nö täis broneeritud, siis ei ole seda võimalik teha, sest vähese tähtsusega abi on lubatud anda üksnes riigipiirmäära ulatuses. Maaeluministeerium esitab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud kavandatava vähese tähtsusega abi summa RAR-ile ehk Maaeluministeerium broneerib registris riigipiirmääras vaba jäägi olemasolul abi andjale vastava summa. Enne broneeringu tegemist vaatab Maaeluministeerium RAR-ist, kui suur osa kalamajandusliku vähese tähtsusega abi riigipiirmäärast on vaba (ehk nn riigilimiidi jääk). Riigipiirmäära jäägi arvutamine toimub registris automaatselt ning selle leidmiseks lahutatakse komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 lisas nimetatud riigipiirmäärast (Eesti puhul 3 930 000 €) kavandatava aasta ja sellele eelneva aasta riigipiirmäära broneeringud ning üle-eelneval aastal antud abid. Nii individuaalse (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootja kohta 30 000 €) kui ka riigipiirmäära arvestus toimub põhimõttel, et tuleb vaadata jooksvat aastat, mil abi plaanitakse anda, ning kahte eelnevat. Tegemist on liikuva perioodiga. Valemina on kalamajandusliku vähese tähtsusega abi n aasta riigipiirmäära jääk = riigilimiit 3 930 000 € – ( n aasta broneeringute summa) – ( n-1 aasta broneeringute summa) – ( n-2 aasta antud abi). N-1 aasta puhul arvestatakse riigipiirmäära broneeringuid ja mitte antud vähese tähtsusega abisid, kuna aasta lõpus tehtavate teavituste puhul järgnevaks aastaks ei ole ning ei peagi olema kõiki jooksva aasta abide andmise otsuseid tehtud. Ka ei pruugi olla kõik otsuste andmed kantud RAR-i, kuna tähtaeg andm ete kandmiseks on viis tööpäeva . Riigipiirmäära jälgimisel peab arvestama eri asutuste antava vähese tähtsusega abiga kokku. 2019. aastal andsid Maaeluministeeriumi andmetel kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi Maaelu Edendamise SA, Keskkonnaamet, Töötukassa ja PRIA. Senini ei ole broneeringud riigipiirmäärani ulatunud. Samas võib vähese tähtsusega abi määra rakendamise vajadus ootamatult tõstatuda. Et vähese tähtsusega abi riigipiirmäära vaba hoida, püüab Maaeluministeerium leida abimeetmetele võimaluse korral abi andmise aluse Euroopa Komisjoni riigiabi määrustest ja riigiabi suunistest ning üksnes sealsete võimaluste puudumise korral rakendatakse Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrust. RARi kasutatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi broneeringute tegemiseks ja limiitide jälgimiseks nii abi saajate kui ka riigi tasandil alates 2015. aasta 1. jaanuarist. 9 . peatükk Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus Eelnõu § -s 6 5 sätestatakse kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku riigiabi aruandluskor d . R iigiabi aruannete koostamise ja edastamise kehtiv kord on reguleeritud KONKS - i § -s 49, mille kohaselt on Rahandusministeeriumi l kohustus esitada Euroopa Komisjonile riigiabi aruande andmed veebirakenduse kaudu . Rahandusministeerium koostab komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 III peatükis sätestatud riigiabi aruanded Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu ja esitab need igal aastal hiljemalt 30. juuni ks veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab need Euroopa Komisjonile. Aruannete koostamiseks kasutab Rahandusministeerium KONKS - i § -s 49 2 nimetatud registri t ehk r iigiabi ja vähese tähtsusega abi registr i andmeid, mille põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05. juuni 2012 . a määrus e nr 41 „Riigiabi ja vä hese tähtsusega abi põhimäärus“ alusel . KONKS - i § 49 2 lõi ke 3 kohaselt on r iigiabi j a vähese tähtsusega abi andjad kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta . See hõlmab ka KTKS-i alusel reguleeritud kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud a bi. Eelnõu § -s 6 6 kohustatakse abi andjat esitama tema kaudu antud kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi kohta andmed RAR-i. KONKS - i riigiabi sätted üldiselt ei kohaldu kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes. Samas sätestab KONKS § 30 lõige 4 erandi, mille kohaselt KTKS-iga reguleeritud kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes kohaldatakse KONKS § 49 lõiget 5 ja § 49 2 . KONKS § 49 2 sätestab nõuded riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile, mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium, kes annab registreeritud kasutajatele juurdepääsu registrile. KONKS § 49 2 lõike 2 kohaselt on loodud volitusnorm riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri loomiseks, ning mis on ka Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud. § 49 2 l õige 3 sätestab , et riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruse § 14 kohaselt teeb andmete esitamise ja registrisse kanded abi andja ise. Täpsemad juhised andmete registrisse kandmise kohta on sätestatud nimetatud määruse §-s 11. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks teeb abi andja tema poolt kavandatava antava abi summa teatavaks M aaeluministeeriumile. Maaeluministeerium teeb selle teabe alusel broneeringu RAR-is. Eelnev broneering on vajalik, et kavandatav kalamajanduslik vähese tähtsusega abi oleks riigile ette nähtud ülemmäära piires , täpsemalt eelnõu selgitavas osas paragrahv 64 kohta. Muus osas kannab registrisse andmed abi andja ise ehk kõik riigiabi andmed kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi kohta on RAR-is. Eelnõu § -s 6 7 sätestatakse menetlusprotseduur riigiabi läbipaistvusnõude täitmiseks riigiabi suhtes, mis on antud komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 (nn kalamajandusliku grupierandi määruse) ning kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suuniste (nn riigiabi suunised) alusel. Tulenevalt kalamajandusliku grupierandi määruse artikli 9 lõikest 3 tuleb teave avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuse vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Eeltoodu kohaselt peab liikmesriikidel olema tõhusa otsingu- ja allalaadimis e funktsiooniga ühtne riigi või piirkondliku tasandi veebileht, kus avaldatakse alates teatud piirmäärast riigiabina antud toetuste andmed. Kalandus- ja vesiviljelussektorile antud riigiabi puhul on piirmäär 30 000 eurot iga üksikabi kohta abisaaja (ehk lõpliku kasusaaja) tasemel. Avalikustamise nõue kehtib iga 30 000 eurot ületava üksikabi kohta. Samuti tuleb avalikustada esitatud riigiabi teatised ja abikavade tekstid, kuid kuna viimane ei puuduta abi andjatele asetatavat kohustust, siis seda käesolevaga ei reguleerita. Üksikabide andmete avalikustamiseks on liikmesriikidel aega kuus kuud abi andmisest, maksusoodustuste puhul üks aasta deklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. Euroopa Komisjon avas 1. juulil 2016. aastal omapoolse veebilahenduse, mis kannab nimetust TAM ( Transparency Aid Module ), millega liikmesriigid saavad liituda. See tähendab seda, et liikmesriigil on võimalus esitada piirmäära ületavad riigiabi andmed komisjoni veebirakenduse kaudu komisjonile, kes need seejärel avalikustab, ning sellisel juhul ei pea liikmesriik ise üksikabisid ühtsel veebilehel avalikustama ja liikmesriigil piisab vaid lingi lisamisest komisjoni vastavale veebilehele . Kuna komisjoni veebilahendusega ühinemine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi riiklikult ühtse tõhusa otsingu ja alla laadimise funktsiooniga veebilehe loomine ning selline lahendus aitab paremini tagada ka läbipaistvusnõude eesmärki laiemalt Euroopa tasandil, siis kehtestataksegi käesoleva paragrahviga kord läbipaistvusnõude täitmiseks komisjoni veebilahenduse kasutamise abil. Lõikes 1 sätestatakse abi andjatele kohustus esitada andmed Euroopa Komisjonile Maaeluministeeriumi kaudu. Selleks tuleb abi andjatel sisestada andmed nelja (või maksusoodustuse puhul kümne) kuu jooksul abi andmisest arvates komisjoni veebirakenduse kaudu ja kirjalikult Maaeluministeeriumile läbivaatamiseks. Maaeluministeerium edastab peale läbivaatamist andmed Euroopa Komisjonile eelnimetatud veebirakenduse TAM kaudu. Kuigi eesmärk on, et abi andjad esitaksid andmed esimesel võimalusel, peaks sätestatud nelja- ja kümnekuuline tähtaeg aitama tagada võimalikult suure paindlikkuse abi andjatele andmete esitamisel. Lõikes 2 sätestatakse, et Maaeluministeerium kontrollib abi andja poolt sisestatud andmeid ning teeb need Euroopa Komisjoni asjaomasel veebilehel avalikkusele kättesaadavaks komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014 sätestatud tähtpäevaks. Liikmesriigi kohustus on edastada piirmäära ületava riigiabi andmed veebirakenduse TAM kaudu Euroopa Komisjonile ning samuti on liikmesriigi kohustus piirmäära ületava riigiabi andmed Euroopa Komisjoni veebilehel ka avalikustada. Juhul kui andmed ei vasta nõuetele või on ebapiisavad, on Maaeluministeeriumil õigus küsida riigiabi andjalt lisaandmeid vastavalt § 6 9 lõikele 3. Tegemist on sarnase kaheastmelise süsteemiga nagu kalamajandusliku riigiabi ja grupierandi teatiste esitamise puhul kehti s varem ja kehtib § 5 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt, mille järgi toimub andmete esitamine komisjonile Maaeluministeeriumi kaudu, erinedes siiski selles osas, et läbipaistvusnõude puhul ei ole komisjon ette näinud eraldi kooskõlastusetappi, mida riigiabi ja grupierandi teatiste puhul täidab Eesti Vabariigi Alaline Esindus Euroopa Liidu juures. Läbipaistvusnõude täitmise juures tuleb tähele panna EL-i riigiabi õigusaktidest tulenevat nõuet liikmesriigile avalikustada vastav teave kuue kuu jooksul alates abi andmisest või maksusoodustuse puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, ehk kui abi andja esitab andmed Maaeluministeeriumile neljanda (või kümnenda) kuu viimasel päeval, on Maaeluministeeriumil andmete täpsustamiseks ja komisjonile esitamiseks aega maksimaalselt kaks kuud. Avalikustatavad andmed piirmäära ületanud üksikabide puhul on nimetatud komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 III lisas. Selle kohaselt tuleb avalikustada järgmised andmed: abi tunnusnumber, abisaaja nimi, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise kuupäeval; abisaaja asukoha piirkond (NUTS II tasandil), tegevusvaldkond (NACE rühma tasandil), abi element (täisarvuna omavääringus), abiinstrument, abi andmise kuupäev, abi eesmärk ja abi andev asutus. 10 . peatükk Muu kalamajanduslik abi Eelnõu § -s 68 sätestatakse muu kalamajandusliku abi andmise alused. Muud kalamajanduslikku abi võib anda, kui see on vajalik kalandussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tegemist ei ole kalamajandusliku riigiabi või kalamajandusliku vähese tähtsusega abiga. Muu kalamajandusliku abi andmise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega abi liikide kaupa. Muu kalamajandusliku abi taotluse rahuldamise ja abi maksmise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõuga u ut õigusruumi ei looda. T egemist on abiga, mis ei liigitu ühekski muuks kalandusturu korraldamise abinõuks. Samas on vajadus ka selliste riigisiseste abimeetmete rakendamiseks, mille puhul ei ole tegemist kalamajandusliku riigiabi ega kalamajandusliku vähese tähtsusega abiga ega Euroopa Liidu kaasrahastatava toetusega . Seega sätestatakse selliste abinõude rakendamise üldised alused tulevikus tekkivate vajaduste jaoks, ehkki alates 2006. aastast on selliseks abinõuks olnud vaid kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus . Praktikantide võtmisega seotud kulude osaline hüvitamine soodustab praktikantide aktiivsemat kaasamist kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisesse või töötlemisesse – kuna sektori tööhõive uuringu kohaselt töötavad selles sektoris suhteliselt eakad töötajad, on vajadus kvalifitseeritud noorema tööjõu järele suur. Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi tunnustele vastavat abi ei saa mingil juhul käsitada muu kalamajandusliku abina ega sellena anda. Sätestatakse muu kalamajandusliku abi andmine olukorras, kus toetuse määruses ei ole sätestatud toetuse taotluste hindamist, aga taotluste rahuldamiseks ettenähtud eelarvevahendid on ammendunud. Sellisel juhul rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle muu kalamajandusliku abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta , et toetust saaksid kõik samaväärsed nõuetekohased taotlused . See annab aluse taotlejale määratava summa proportsionaalseks vähendamiseks olukorras, kui nõuetekohaseid taotluseid ei ole eelarvevahendite ammendumise korral võimalik täies mahus rahuldada. Kui ministri määruses ei ole sätestatud toetuse taotluse hindamist, ei saa moodustada ka paremusjärjestust. Juhul, kui rahuldada kõik taotlused täies mahus kuni eelarve ammendumiseni ning seejärel jätta edasised taotlused rahuldamata, jääksid toetuseta samaväärsed nõuetekohased taotlused. Nõuet rakendatakse siis, kui taotluste esitamiseks on kehtestatud kindel tähtaeg. 11. peatükk Tagatised Eelnõu § -s 69 käsitletakse tagatise esitamist. Tagatist ei tohiks nõuda toetusesaajatelt automaatselt vaid see peab põhinema riskianalüüsil. Tagatis esitatakse PRIA - le ning seda võib esitada pangakontole kantud deposiidina või garantii na . Tagatisi rakendatakse vaid juhul kui nende rakendamist nõuavad EL -i määrused või käesolev seadus. Kalandusturu korraldamise abinõud e kohta, mille osas tagatisi rakendatakse , kehtestab täpsema korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. 12. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve Eelnõu § -s 7 0 sätestatakse riikliku ja haldusjärelevalve teostajad. Käesoleva eelnõu ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui eelnõu ei sätestatud teisiti. Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–78 sätestatud meetmete puhul. Lisaks ka muu fondi toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 126 ja artikli 127 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks n ing Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 74, 76 ja 77 sätestatud ülesannete täitmiseks. Lisaks teostab Maaeluministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet, kui riik annab kalamajanduslikku riigiabi, kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi või muud kalamajanduslikku abi Maaeluministeeriumi kaudu. Samuti teostab Maaeluministeerium riiklikku järelevalvet tunnustatud tootjaorganisatsiooni ning selle tootmis- ja turustamiskava kohta sätestatud nõuete täitmise üle. Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Maaeluministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse rahastamisvahendi edasine rakendamine. Eelnõu 2. peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras ning Keskkonnaamet kalapüügiseaduses sätestatud alusel ja korras Eelnõu § -s 7 1 käsitletakse riikliku järelevalve erimeetme i d. Korrakaitseorgan võib kalandusturu korraldamise seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Nimetatud erimeetmed on küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine. Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. Avalike ülesannete täitmisel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus, eelnõu ei sätesta proovide võtmisega õigusvastaselt tekitatud kahjude osas eriregulatsiooni. Kui proovide võtmisega tekitatakse isikule õigusvastaselt kahju, saab ta ka edaspidi taotleda tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel ja korras. Üldregulatsioon, mis näeb ette kohustuse hüvitada asja või selle taastamise maksumus pärast asja läbivaatust, ei võta arvesse, et kalandusturu korraldamise seaduse alusel vaadatakse riikliku järelevalve käigus läbi asju, mis on loodud toetuse ehk isiku kasutusse antud avaliku ressursi abil. Toetusega hüvitatakse isiku kulud kaugelt suuremas mahus, kui on analüüside tegemiseks vajalike asjade maksumus. Analüüside, ekspertiisi jms tegemiseks võetakse asju üldjuhul koguses, mis eraldivõetuna ei ole eriti suure väärtusega ehk omandiõiguse riive ei ole eriti intensiivne. Kulude hüvitamise põhimõtte juurutamine tooks kaasa riikliku järelevalve kulude suurenemise, mistõttu peaks selge olema ka nende lisakulude katteallikas. Kui eraldivõetuna ei ole analüüside, ekspertiiside jms sellise tegemiseks võetud asjade maksumus eriti suur, siis korrakaitseorgani tasandil need kulud kumuleeruvad ning lisandub veel ka administreerimise kulu. Maaeluministeeriumi valitsemisalas riigieelarvevahendid selliste kulude katteks puuduvad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 kohaselt täidavad liikmesriigid muu hulgas kontrollimisega seotud ülesandeid. Kui riikliku järelevalve käigus analüüside jms sellise tegemiseks võetud asjade maksumus tuleb isikule hüvitada, kuid samal ajal ei ole selleks eraldatud riigieelarvevahendeid, muutub järelevalve käigus proovide võtmine sisuliselt võimatuks ning tegemata jäävad ka asjakohased analüüsid, ekspertiisid jms. See aga oleks otseses vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 74 tulenevate kohustustega ning seaks ohtu Eesti kalandussektori arendamise EL-i kaasrahastatavate toetuste abil. Nimelt on EL-i institutsioonidel kombeks abiraha maksmine peatada, kui liikmesriik oma ülesandeid ei täida. Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest toetust saanud isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist. Eelnõu § -s 7 2 sätestatakse haldusjärelevalve erisused kohaliku tegevus rühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel. PRIA kontrollib kohaliku tegevus rühma ja tema tegevuse vastavust EL-i asjakohastes õigusaktides, kalandusturu korraldamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui kohalik tegevus rühm ei täida käesolevast seaduse § 48 lõige 1 sätestatud ülesandeid ja ei vasta kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõige 6 alusel kehtestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevus rühmal jätkata kohaliku arengu strateegia rakendamist, võib PRIA peatada kohaliku tegevus rühma õiguse täita eelnõu § 48 lõike s 1 nimetatud ülesandeid. Kohalik tegevus rühm, kelle puhul PRIA on peatanud projektitoetuse taotluste hindamise, võib jätkata projektitoetuse taotluste hindamist arvates PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kätte toimetamisest . PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevus rühm täidab kõik asjakohased kohustused. Kui kohalik tegevus rühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud kõnealuse paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada toetuse väljamaksmise. Kui kohalik tegevus rühm ei täida jätkuvalt nõudeid mida PRIA on nõudnud, võib PRIA peatada kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse. 13. peatükk Fondi t oetuse ja riigiabi tagasinõudmine Eelnõu § -s 7 3 reguleeritakse fondi toetuse ja abi tagasinõudmist. Kui pärast fondi toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu alusetult, nõutakse toetus toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruse s (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 508/2014, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1139 ning teistes EL-i asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Fondi toetuste puhul, millega hüvitatakse investeeringu tegemise kulud, kaasneb toetuse saajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 ja nr 1303/2013 artikli 71 kohaselt kohustus viie aasta jooksul viimase toetuseosa väljamaksmisest arvates jätkata tegevust ja kasutada investeeringuobjekti eesmärgipäraselt. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral nõutakse saadud toetusraha tagasi proportsionaalselt selle aja eest, mil nõudeid ei täidetud. Sellisteks nõudeid eiravaks tegevuseks saab pidada tootmistegevuse lõpetamist või üleviimist väljapoole NUTS 2. tasandi piirkonda, kus see toetust on saanud; ettevõttes toimub selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avaliku sektori asutusele põhjendamatu eelise; on toimunud oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks investeeringu algseid eesmärke. Nagu märgitud, võib toetusraha tagasinõudmine olla ka osaline. Näiteks juhul, kui fondi toetuse taotleja on taotlenud lisaks investeeringuobjektile toetust ka objekti märgistamiseks, ent selgub, et objekti märgistamine ei vasta esitatud nõuetele. Sellisel juhul on põhjendatud ainult märgistamisega seotud toetuseosa tagasinõudmine. Osaline tagasinõudmine on põhjendatud, kui toetuse saaja ei ole kõiki toetuse saamisega võetud kohustusi teatud põhjustel saanud täita, kuid on täitnud enamiku toetuse saamisega seotud eesmärkidest. Kalamajanduslik riigiabi, kalamajanduslik vähese tähtsusega abi ja muu kalamajanduslik abi nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui pärast abi väljamaksmist selgub, et abi saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt. Kui tagasi nõutakse abi, mis ei ole väärkasutatud või ebaseaduslik riigiabi, võib tagasinõudmise otsuse teha 10 aasta jooksul abi maksmisest arvates. Tagasi nõutakse ka riigiabi, mis on Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks nagu on sätestatud juba KONKS- i § 42 lõikes 3 . Kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi tagasinõudmisest võib loobuda, kui abi ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või abi saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Fondi toetuse ja abi tagasinõudmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole s ätestatud teisiti. Maaelu ministeerium teeb fondi toetuse või abi tagasinõudmise otsuse kui seda toetust või abi antakse Maaelu ministeeriumi kaudu. Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 kohaselt saadud raha (fondist toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist) nõutakse tagasi käesoleva seaduse § des 74 ja 75 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse fondi toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Kui toetuse saaja, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest nõutakse toetuse saajalt toetus tagasi samadel alustel ja ulatuses nagu seda tehtaks liikmesriigi suhtes kohaldatava finantskorrektsiooni puhul. Kui kalamajanduslikku riigiabi või kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse sihtasutuse kaudu, teeb toetuse tagasinõudmise otsuse sihtasutus. Riigiasutuselt ei nõuta EMKF -i toetust tagasi, kui tagasinõutava toetuse suurus ilma intressideta ei ületa 250 eurot, kui EL-i õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud võimalus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõikes 2 ja Euroopa Parlamendi. Uuel programmiperioodil analoogne säte puudub. Eelnõu § -s 7 4 käsitletakse fondi toetuse ja abi tagasimaksmist. Fondi toetus ja abi tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, kui EL-i õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. V ajaduse korral võib peatada fondi toetuse või abi saajale toetuse või abi maksete tegemise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või vähendada sama tegevuse raames järgnevalt makstavat toetuse summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses. T agasinõutava fondi toetuse või abi tagasimaksmise võib ajatada , kui toetuse või abi saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse või abi tagasimaksmise ajakava. Toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus või abi tagasi maksta 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral on toetuse või abi andjal õigus nõuda tagatist. Kui fondi toetus e või abi saaja ei maksa toetust või abi tagasi määratud tähtaja jooksul ning toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise otsus on tunnistatud kehtetuks , on toetuse või abi andjal õigus anda toetuse või abi tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Fondi t oetuse või abi tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus , siis intress ja viimasena viivis . Käesoleva seaduse alusel antava fondi toetuse või abi väljamaksmise nõue ei ole toetuse või abi saaja poolt loovutatav ja makstud toetus või abi ei ole toetuse või abi saaja arvelduskontol sundtäidetav. Analoogne säte on ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 64. Nimetatud sätte lisamine toetusi reguleerivatesse seadustesse on tingitud praktikas üleskerkinud probleemist, kus kohtutäiturid ja maksuhaldurid on hakanud massiliselt esitama toetusi menetlevatele ja neid välja maksvatele asutustele (vahendusasutus, korraldusasutus) taotlusi toetusenõuetele sissenõuete pööramiseks. Nii Riigikohus (otsus nr 3-2-1-134-12) kui ka Justiitsministeerium on oma varem esitatud seisukohtades märkinud, et õigusselgus põllumajandustoetuste loovutamise ja arestimise osas on vajalik, kusjuures nii nõude loovutamise kui ka nõude alusel väljamakstud summa arestimise regulatsiooni kehtestamisel peab lähtuma samadest põhimõtetest. Seetõttu on analoogne säte ka eelnõus. Paragrahvi sisu on jäänud samaks võrreldes perioodil 2014-2020 kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse §-ga 54. Eelnõu § -s 7 5 käsitletakse viivist ja intressi. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks fondi toetust või abi tagasi ei maksta, peab toetuse või abi saaja maksma viivist 0,06 % iga toetuse või abi tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Fondi t oetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse või abi saaja intressi alates eelnõu § 7 4 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse või abi summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm % aastas. Kuue kuu euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. „Pangapäev” on kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud termin, mille all mõeldakse kalendripäeva, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Ebaseadusliku või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi korral nõutakse abi tagasi koos intressiga abi väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses . Kui viivisesumma ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse või abi suuruse, viivise arvestus lõpeb. Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. R iig ivastutuse seaduse § 23 punkt 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest. Nimetatud erisuse sätestamise tingis Riigikohtu 20. veebruari 2014. a otsus nr 3-3-1-81-13, kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 võimaldab isikul lisaks riigivastutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes õigusaktides erisäte puudub, tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Seega riik ei pea intresse maksma, kuna tegemist on toetusega ja isik ei saa toetusega saadud raha enda omaks pidada. Samuti ei ole riigieelarves selleks rahalisi vahendeid ette nähtud. Eelnõu § -s 7 6 sätestatakse tulenevalt riigiabi andja poolt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsiooni KONKS- i toomisega, et kui tagasi nõutakse abi või fondi toetus, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõukogu määruse (EL) 2015/1589 tähenduses , nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 7 5 –7 7 ei kohaldata. KONKS- i sätetest juhindutakse kogu fondi toetuse või abi tagasinõudmisel, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi olemata sellest, kes on seda abi andnud. KONKS- i §-s 42 sätestatud alustel ja korras nõutakse tagasi üksnes viidatud EL määruse tähenduses ebaseaduslikuks või väärkasutatuks tunnistatud riigiabi ning see kohaldub nii riigiabi andja enda, kui ka Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Komisjoni poolt tagasinõutava abi suhtes. Kalandusturu korraldamise seaduse alusel antud vähese tähtsusega abi või muu kalamajanduslik abi, mis ei ole riigiabi, nõutakse kalandusturu korraldamise seaduse § 74 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise korral tagasi jätkuvalt selles seaduses, mitte KONKS- i s sätestatud korras. Sama kehtib ka KTKS-i alusel antud riigiabi kohta, kui tagasinõudmise alus seisneb riigisiseste abi andmise tingimuste rikkumises, mitte Euroopa Liidu riigiabi andmise tingimuste täitmata jätmises. 14. peatükk Vastutus Eelnõu § -s 7 7 ja 78 sätestatakse väärteokoosseisu kalapüügitoodete turustusnormide või tarbija teavitamise nõuete rikkumise eest. Kalapüügitoodete turustusnormide (värskus- ja suuruskategooriad) või tarbija teavitamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kokkupuutekoht on toiduseaduse §-ga 53 2 , mille kohaselt toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine toob kaasa kuni 300 trahviühikut või juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot rahatrahvi ning §-ga 53 5 , mille kohaselt teabe esitamise nõuete rikkumine toob kaasa kuni 150 trahviühikut või juriidilise isiku puhul kuni 1300 eurot rahatrahvi. V äärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . Loobutud on Keskkonnaameti rollist tema pädevuse piires, et vältida olukorda, kus vastutuse jagamine on keeruline ja kontroll seetõttu ei toimi. Keskkonnaameti pädevuses on kontrollida sadamates kala lossimist. Värskus ja suuruskategooria, mida kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet, aga märgitakse esmakokkuostukviitungile ja üleandmisdeklaratsiooni. Ka toiduseaduse raames on väärtegude kohtuväline menetleja Põllumajandus- ja Toiduamet. 15. peatükk Rakendussätted 1.jagu Kehtetuks tunnis t amine Eelnõu § -ga 79 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud kalandusturu korraldamise seadus. Kuni 2025. aasta 31. detsembrini jäävad kehtima seni kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 19 4 lõike 1 ja § 19 8 lõike 4 alusel antud õigusaktid. 2. jagu Euroopa Kalandusfondi rakendamise üleminekusätted Eelnõu § 8 0 – 87 reguleerivad seni kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse alusel Euroopa Kalandusfondi (edaspidi EKF ) toetusi saanud isikute jätkuvaid kohustusi, järelevalve tegemist nende kohustuste täitmise üle ning EKF - i toetuste tagasinõudmist. Kuna EKF - i toetuse saajad on kohustatud täitma mitmeid nõudeid viimase toetusosa väljamaksmisest arvates, ei saa toetuse saajate kohustused lihtsalt kaduda seetõttu, et seni kehtinud kalandusturu korraldamise seadus tunnistatakse kehtetuks. Rakendussätetes ei tekitata isikutele uusi kohustusi, vaid jäetakse kehtima kohustused, mida nad peavad seni kehtiva seaduse alusel täitma. Üheks oluliseks kehtivaks kohustuseks käesoleva seaduse eelnõu väljatöötamise ajal on EKF - i toetuse saaja kohustus säilitada projekti elluviimisega seonduvaid dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini . 3.jagu EMKF-i rakend amise ülemineku sätted Eelnõu § 88 kohaselt loetakse k alandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 05.12.2014, 1 ) § 12 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniks. Eelnõu § 89 kohaselt täidab k alandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 05.12.2014, 1 ) § 3 lõike 1 alusel moodustatud kalandusnõukogu käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud ülesandeid kuni kalandusnõukogu moodustamiseni käesoleva seaduse § 3 alusel. Eelnõu § 90 kohaselt kohaldatakse kohalikule algatusrühmale käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud kohaliku tegevusrühma haldusjärelevalve erisusi. 4. jagu EMKVF-i rakend amise ülemineku sätted Eelnõu § -ga 9 1 sätestatakse erisused meetme tingimuste kehtestamisele enne rakenduskava heakskiitmist. Eelnõu § 91 lõikega 1 on lubatud ministril kehtestada EMKVF- i meetmete tingimused enne Euroopa Komisjoni poolt rakenduskava heaks kiitmist, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast rakenduskava kavandi esitamist Euroopa Komisjonile. Eeltoodud varasem meetme kehtestamine loob eeldused, kus on peale rakenduskava heaks kiitmist Euroopa Komisjoni poolt olemas seadusandlus, mille alusel saab EMKVF-i ja rakenduskava eesmärke täitma asuda ning selleks mõeldud toetusi rakendada. Eelnõu § 91 lõikega 2 kohaselt ei rahuldata toetuse taotlusi ennem, kui rakenduskava on Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud, mis samas ei piira toetuse taotluste vastuvõtmist. Eelnõu § 9 2 on sama kui kalandusturu korraldamise seaduse redaktsioonis 1. juuli 2021.a seisuga. Rakendussäte on abiks § 78 rakendamiseks ning on seotud redaktsiooni jõustumise kuupäevaga. Eelnõu § 9 3 sätestab KONKS- i muudatuse, sest muutunud on viidatava paragrahvi numeratsioon. See tõttu viiakse KONKS- i § 49 2 lõige 3 1 viide kalandusturu korraldamise seadusele vastavusse käesoleva seaduse eelnõuga. KONKS- i viide kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikele 3 1 asendatakse samasisulise uue viitega käesoleva seaduse eelnõu § 6 4 lõikele 4. Eelnõu § 9 4 kohaselt jõustub käesolev seadus 2022. aasta 1. juulil . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on kooskõlas EL-i asjakohastes õigusaktides kasutatava terminoloogiaga. Toetuste andmise ja kasutamisega seonduvat on reguleeritud juba perioodi 2007–2013 ja ka 2014–2020 kalandusturu korraldamise seadusega, mistõttu on terminid suures osas eelnõus võrreldes varem kehtinud seadustega põhimõtteliselt samasisulised, v. a mõned erandid. Uuena on kasutusel termin „taotlusvoor“ , mis on praktikas juba kasutusel olev termin ja mille sisuks on tähtaeg, mille jooksul saab toetuse taotleja esitada oma toetuse taotluse kas siis PRIA-le või mõnele muule toetuse taotluste vastuvõtmiseks kohustatud asutusele. Oluline on siinjuures rõhutada, et see ei sisalda ajavahemikku, mille jooksul PRIA või muu asutus asub lahendama juba taotlusi ja tegema taotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsuseid. Samuti on uus § 52 lõikes 4 nimetatud termin „o stumenetlus “, mille sisuks on toetuse abil tehtavate kulude mõistlikkuse ja säästlikkuse väljaselgitamine . Lisaks tavapärasele praktikas juba juurdunud kolmele hinnapakkumusele on eelnõu vastuvõtmisel võimalik valdkonna eest vastutaval ministril määrusega kehtestada, millisel juhul ja tingimustel tuleb ostumenetlus läbi viia riigihangete registris. Samuti on uue l perioodil võimalik kasutada ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses juba kasutusel olevat võrdlushindade kataloogi. Ostumenetlus on samuti kasutusel ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu alusel kehtestatavas rakendusaktis. Asendatud on EMKF-i s kasutusel olnud termin „ kohalik algatusrühm “ terminiga „ kohalik tegevusrühm “. Sisus põhimõttelisi muudatusi ei ole, termin viidi vastavusse EL-i õigusaktides kasutatava terminiga . Juhime tähelepanu, et eelnõus on kasutusel kaks sarnast terminit. Kuna eelnõus on eraldi peatükid kahe fondi kohta, siis segaduse vältimiseks on kasutusele võetud terminid EMKF-i toetus ja EMKVF-i toetus. EMKF-i toetus on programmiperioodi 2014–2020 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 vahenditest kaasrahastatav abi ning EMKVF-i toetus on uuest programmiperioodist 2021–2027 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 vahenditest kaasrahastav abi. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL õigusaktide ja suuniste ga : 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, ( EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49) ; 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) ; 4 . nõukogu määrus (EÜ) nr 2406/96 , milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (ELT L 334, 23.12.1996, lk 1–15); 5 . nõukogu määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8); 6 . nõukogu määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29); 7 . nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50); 8 . nõukogu määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29); 9 . komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134); 10 . komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 1 1 . komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63); 12 . komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42); 13 . Euroopa komisjoni delegeeritud määrused : 13 .1. komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ajavahemikuga, mille jooksul taotlused ei ole vastuvõetavad (ELT L 51, 24.02.2015, lk 1–6); 13 .2. k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2252 , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/288 seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikuga (ELT L 321, 30.09.2015, lk 2-5) ; 13 .3. komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1014/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011) seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavate toimingute suhtes kohaldatava ühise seire- ja hindamissüsteemi sisu ja struktuuriga (ELT L 283, 27.09.2014, lk. 11-19); 13 .4. komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1046/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) seoses kriteeriumidega, mille alusel arvutatakse teatavate äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate kala- või vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel tekkinud lisakulud (ELT L 291, 07.10.2014, lk. 1-3); 13 .5. komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/531, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014, määrates kindlaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi jaoks kalurite hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamise, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise, kliimamuutuste leevendamise ja kalalaevade energiatõhususe parandamisega seotud rahastamiskõlblikud kulud (ELT L 86, 31.03.2015, lk 1–8); 13 .6. k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/616, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 seoses viidetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (ELT L 102, 13.02.2015, lk 33–34); 13 .7. k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/852 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise ja tõsise eiramise juhtumitega, mis võivad põhjustada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi maksete peatamise või maksetähtaja edasilükkamise ( ELT L 135, 2.6.2015, lk 13—17 ); 13 .8. k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/895 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses üleminekusätetega (ELT L 147, 12.6.2015, lk 1—2 ); 13 .9. k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1930 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (E L) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses kriteeriumidega finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kindla määraga finantskorrektsioonide kohaldamiseks ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 665/2008 (ELT L 282, 28.10.2015, lk 2—8); 14 . k omisjoni delegeeritud määrused : 14 .1. k omisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014 , millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1—7) ; 14 .2. komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5—44); 14 .3 . k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1970 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 1—5 ); 15 . Komisjoni teatis kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suuniste K ohta (2015/C 217/01). 6. Seaduse mõjud 6. 1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Rahvastikuprognoos aastani 2040 ja selle mõju kalanduspiirkondade rahvastiku a rengule. Statistikaameti poolt on koostatud Eesti rahvastikuprognoos aastani 2040 . Selle kohaselt väheneb Eesti rahvaarv prognoosiperioodi lõpuks negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 . inimese võrra. Rahvaarvuks aastaks 2040 prognoositakse 1 195 000 inimest. Toimub rahvastiku vananemine. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Kõigil neil protsessidel on mõju rahvastiku riigisisesele paiknemisele, mis mõjutab ka kalanduspiirkondade rahvastiku arengut. Prognoosi kohaselt väheneb järgmise 30 aasta jooksul elanike arv maakondades keskmiselt 22%. Sellest trendist eristuvad Harju- ja Tartumaa, kus prognoositakse rahvastiku mõningast kasvu eeskätt Eesti-sisese rände arvelt. Seega on kalanduspiirkondades, v.a Harjumaa, näha ette elanike arvu jätkuvat langust. Sellest tulenevalt omandavad kalandusmeetmed üha kasvavat tähtsust, et pakkuda kasvõi üksikisikute tasemel võimalusi kohapealseks majandustegevuseks ning seeläbi ka kalandussektorisse sisenevatele noortele perspektiivi. Ranna ja sisevete kogukondade jätkusuutlikku arengut on viimase kümnendi jooksul mõjutanud kalanduspiirkonnad. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonda, kes arendavad oma tegevust kohaliku arengustrateegia kaudu , mis võtab arvesse kohaliku piirkonna eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna teiste tegevusaladega. Kalanduspiirkondade poolt kogukondliku juhtimise rakendamine avaldab positiivset mõju rahvastiku rändele ja on olulisel kohal väljarände pidurdamiseks. Kalanduspiirkondades tegutsevad tegevusrühma liikmed mitmekesistavad oma tegevusi (n äiteks kalapüügiga seotud turism, keskkonnahoid, merelise infrastruktuuri arendamine, kohalike traditsioonide ja kultuurilise pärandi säilitamine ning kohaliku kala tarbimise propageerimine ) . Kohalike arengus trateegiate rakendamine ei keskendu ainult kaluritele vaid pakub sissetulekute suurendamise võimalust kohalikule kogukonnale laiemalt (näit. pilliroo, vetikate , ravimuda jms kasutusele võtmine ja väärindamine ). Kohalike ettevõtjate tegevus pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab otseselt kaasa väljarände vähene misele rannapiirkondadest. Eelpool nimetatud s otsiaalmajandu slikud sekkumised mõjutavad positiivselt kalandusest sõltuvate kogukondade inimeste väljarände pidurdamist . Eesti rannikualadel tegutsevad rannapiirkonnad on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse terviklik arendamine aitab kaa sa külade arendamisele ja rakendatavad meetmed toetavad maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist. Lisaks kalanduspiirkondadele nähakse EMKVF-i rakendamismehhanismis ette meetmed ja sekkumised, mille tulemusena elluviidavad projektid avaldavad positiivset sotsiaalset ja demograafilist mõju kalandussektorile tervikuna. EMKVF-i meetmed jagunevad kolme prioriteedi vahel – sä ästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; EL-i toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; s äästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine. Prioriteetide alla kuuluvad erieesmärgid ja rakendatavad meetmed panustavad konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti panustavad meetmed ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. Meetmete sisust ja toetatavate tegevuste panusest lähtuvalt on meetmete eesmärkideks: majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine; säästva vesiviljelustegevuse edendamine; kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise, väärindamise ja turustamise edendamine, kvaliteedi tõstmine; kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng; sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele kaasa aitamine merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu; merekeskkonna hea seisundi saavutamine; elupaikade taastamine (kalade koelmualad). Sekkumisliikidena planeerime rakendada Maaelu Edendamise SA laenutoodete ja tagastamatu abi (100% toetus) finantsinstrumenti ning osalist rahalist toetuse määra vastavalt EL-i poolt määratud toetusmääradele. Sihtrühma suuruseks on hinnanguliselt kuni 100 kalandussektori ettevõtjat töötajaskonnaga kokku kuni 2000 inimest ja kuni 1900 kutselist kalurit. Samas kui võtta arvesse, et meetmete tegevused on suunatud kalandussektori ettevõtjatele püügis (traalpüük, kaugpüük, väikesemahuline ranna- ja sisevete püük), töötlemises, käitlemises, vesiviljeluses ja müügis ning sisevete ja rannapiirkondade meetmete eesmärkideks on muuhulgas sisevete ja rannakalanduse jätkusuutlik areng, sinimajanduse arendamine, tegevuste mitmekesistamine ja elukvaliteedi tõus, siis kaudselt avaldab EMKVF-i meetmete rakendamine ka sotsiaalselt positiivset mõju leibkondade arvestuses ligikaudu 10-15 tuhandele inimesele. Luuakse senisest atraktiivsemat elukeskkonda, pakutakse alternatiivseid võimalusi töö hõives , tõstetakse sotsiaalse aktiivsuse võimekust ning kogukondlikku juhtimise rolli suurema vastutuse ja otsustamise vabaduse kaudu. 6. 2. Töötervishoid ja tööohutus Kuna kavandatavad muudatused Euroopa Liidu õigusaktides näevad ette senisest suuremat tähelepanu töötervishoiule ja tööohutusele kalalaevadel ja kalapüügis, siis seadusega sätestatud EMKVF-i rakenduskava vastava meetme abil saab senisest tõhusamalt toetada töötervishoiu tingimuste parendamist, tööohutuse kindlustamist. EL-i vastav määrus ei ole vastu võetud, küll aga toetatavate tegevuste hulka kuuluvad tööprotsesside senisest täpsema jälgimise seadmete hankimine, töö-ja kaitseriietusega seonduv ning töö-ja puhkeaja tingimuste parendamine. Eelpool nimetatud sekkumised mõjutavad otseselt töökeskkonna ohutust ja inimeste tervist ning kaudselt toiduohutust. 6. 3. Osalemine ühiskondlikus elus Võttes arvesse Eesti pikaajalist ranna- ja sisevete kalanduse traditsiooni ning seniseid kogemusi kogukondliku juhtimise rakendamisel, suureneb tänaste rannapiirkondade tegevusgruppide roll ja positsioon kohaliku arengu edendamisel ja jätkusuutlikus arengus. Oleme planeerinud koondada ühte meetmesse tänased kaks eraldi rakendatavat meedet – “Algatusrühmade koostöötegevused” ja “Strateegia rakendamine” tegevuskulud. Selline konsolideerimine võimaldab ühelt poolt muuta kohaliku arengu juhtimist paindlikumaks ja teiselt poolt lisab kohalikele tegevusgruppidele otsustusõigust ja vastutust. Lisaks sellele kavandame rahaliste vahendite jaotust planeerida projektide arvust ja projekti maksumusest lähtuvalt, mis olulisel määral tõstab kohalike tegevusgruppide motivatsiooni vastuvõetavate strateegiate kvaliteedi, kohaliku taotlemise aktiivsuse ja esitatud projektide kvaliteedi parendamiseks. 6. 4. Rahvastiku areng Seaduses sätestatud EMKVF rakenduskava üks prioriteetidest keskendub rannapiirkondadele ja selle prioriteedi eesmärkide täitmine mõjutab maa- ja rannapiirkondade rännet positiivselt eeldades, et rannapiirkondade tegevusgruppide tegevus on tulemuslik ja osalemine ühiskondlikus elus senisest sidusam piirkonna teiste valdkondadega. 6. 5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 6.6 . Mõju majandusele Mõjutatavad sihtrühmad jagunevad kaheks – avalik ja erasektor (HÕNTE § 46 ja VV hindamise metoodika alusel). 6. 6. 1. Mõju riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Avaliku sektori sihtrühmadeks on erinevad ministeeriumid (näiteks Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Majanadus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ), allasutused (näiteks PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet , Keskkonnaamet ja fondi de rakendamisega seotud riigi omandis olevad asutused, näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus ) ning kohalikud omavalitsusüksused. Eelnõu mõjutab riigiasutuste korraldust positiivselt . Positiivne mõju seisneb selles, et puudub vajadus muuta loodud ja toimivat struktuuri, mis hoiab kokku riigi eelarvelisi vahendeid. Lisaks ülaltoodule on EMKVF-i Euroopa Liidu õigusaktid loonud uued võimalused toetuste rakendamise lihtsustamiseks, mis vähendab riigi ja toetuste saajate administratiivset koormust . Kohalikele omavalitsustele avaldab eelnõu positiivset mõju eeskätt fondide rakendamisega rannapiirkondades , mis väljendub kohalike arengustrateegiate eesmärkides ja selle rakendamises. Kohalikud omavalitsused on kohalike tegevusrühmade MTÜ liikmed ja liikmelisus võimaldab vahetu osalemise kohaliku kogukonna poolt juhitavates projektides Kohalikud omavalitsused kuuluvad taotlejate ringi ja esitavad projektitaotlusi erinevatesse meetmetesse (näit. väikesadamate toetus, koelmualade taastamine, vabatahtliku mereohutuse- ja päästevõimekuse tõstmine jms.) EMKVF-i rakendamine mõjutab PRIA infotehnoloogilis t arengu t, sest eesmärgiks on kõigi fondi rakendatavate toetusmeetmete menetlemine viia e-keskkonda. Digitaliseerimine võimaldab standardiseerida menetlusprotsesse, lühendada taotlemise aega ja säilitada dokumente turvaliselt ja süsteemselt. 6. 6. 2. Mõju erasektorile Erasektori sihtrühma moodustavad füüsilistest isikutest ettevõt jad ja äriühingu d , kelle põhi- või lisategevusala valdkonnaks on (EMTAK 2008) järgi: 03111 - Merekalapüük 03121 - Mageveekalapüük 03211 - Mere-vesiviljelus 03221 - Magevee-vesiviljelus 1020 - Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine 46381 – Kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük Vaatamata ettevõt jate , k elle tegevusalaks on eelnimetatud valdkonnad, arvulisele langusele 456-lt (2014 ) 449-le (2018) on nende ettevõtjate turu osakaal kogu summaarsest käibest püsinud 2018. aastal tasemel 1.04% (2014. a. samuti 1.04%) ja SKT osakaal on kasvanud 2.90%-lt (2014) kuni 3.90%-ni (2018). Põhitegevusalana kala töötlevate ettevõtete (EMTAK 2008 järgi 10201) põhi- ja majandusnäitajad 2010–2018. aastal : Kolmanda sektori sihtrühma moodustab professionaalne mittetulundussfäär, kus näiteks rannapiirkondade tegevusgrupid MTÜ-de kaudu esindavad avalikke huve ja pakuvad erinevaid teenuseid kogukondliku juhtimise põhimõttel. 6.7. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järelduse olulisuse kohta 6.7 .1. Mõju era- ja kolmandale sektorile Era- ja kolmandale sektoritele avalduv mõju väljendub halduskoormuse vähenemises, mis on positiivne. Bürokraatia vähendamist tagab senisest ulatuslikum e-teenuste arendamine ja kasutuselevõtt ning lihtsamad tööprotsessid fondi rakendamise l. Eelnõu ga planeeritakse v ähen dada ettevõt jate ja mittetulunduslike organisatsioonide halduskoormust riigile esitatavate andmete minimeerimisega. Seoses sellega eelduslikult vähenevad ka kul u d, sest andmete kogumist ja päringuid ning esitatud andmete kontrolli teostatakse järjest enam andmebaaside ristkasutuse kaudu. Erasektori ja kolmanda sektori finantskoormusele ja erinevat liiki tasudele avalduv at mõju ei ole , sest EMKVF-i rakendamisega ei ole planeeritud seda suurendada. EMKVF-i rakendussüsteem planeeritavate erinevate toetusmeetmetega näeb küll ette erinevaid toetuse määrasid, kuid võrreldes käesoleva EMKF -i 2014-2020 perioodi ga , ei saa me rääkida olulisest projekti omaosaluse suurenemisest, mis pärsiksid taotlejate võimalusi. Võõrkapitali kaasamise, krediidi- või maksevõimekuse osas ei avalda EMKVF -i mõju eeskätt seetõttu, et ei ole võimalik lahendada tänase olukorra kitsaskohti, milleks on näiteks sektorile sobivate kindlustustoodete pakkujate puudumine. Erasektori äritegevuse suunitluse, aktiivsuse ja investeeringute osas avaldab EMKVF positiivset mõju, kuna EMKVF-i rakendusmehhanismi kaudu viiakse ellu ÜKP poliitika ja Eesti kalanduspoliitilisi eesmärke, mis on PÕKA üks alaprioriteete – kestlik kalandus. Fondi de l on piisavalt pikk ajaperiood, stabiilne eelarve ja konkreetseid tegevusi toetavad meetmed oma sekkumisloogikaga, mis tagavad hea sünergia erasektori äritegevusega. Maaettevõtluse, sh rannapiirkondade, rannakalurite ja laiemalt kohalike kogukondade arengule avaldab EMKVF -i rakendamine positiivset mõju läbi kogukondadele otsustusõiguse andmise, maaettevõtluse mitmekesistami s e , biomajanduse edendamise ning teadus- ja arenduskoostöö soodustamise kõrgema lisandväärtusega ja innovaatiliste toodete ja tootmisviiside arendamiseks ja kasutusele võtuks. Fondid mõjuta va d Eestis toodetava, töödeldava ja tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti positiivselt tänu kaasrahastatavate projektide elluviimisele erasektori poolt. Toodete kvaliteet ja ohutus on olulisel kohal nii kohalikul turul kodumaise tarbija kalatarbimise eelistusi arvestades kui ka toodete ekspordis. 6.7 .2. Mõju riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele Seadusega ei muudeta sihtrühma kuuluvate erinevate ministeeriumide ( Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Majanadus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ), allasutuste (PRIA, P õllumajandus- ja Toiduamet , K eskkonnaamet ) ja fondide rakendamisega seotud riigi omandis oleva te sihtasutust e (nt Maaelu Edendamise Sihtasutus ) ning kohalike omavalitsusüksuste omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd. Puudub vajadus luua uusi asutusi või struktuuriüksusi, sest toimivad ja pädevad asutused on olemas . Seaduse eelnõu ei mõjuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste personali või organisatsiooni, sh personali arvu, nende positsiooni, asutuste struktuuri. Seadus mõjutab avalike teenistujate ja ametiasutuste töötajate koolitusvajadust määral, mis tuleneb eeskätt EMKVF-i rakendamisega seotud vajadustest. S eaduse eelnõust tulenevalt peab PRIA kui EMKVF -i vahendusasutus arendama e-keskkonda eesmärgiga viia kõikide meetmete toetuste menetlemine e-keskkonda. L isaks ülaltoodule on EL-i õigusaktid loonud uued võimalused EMKVF-i toetuste rakendamise lihtsustamiseks, mis vähendab riigi asutuste administratiivset koormust (nt lihtsustatud kulumeetodi kasutusele võtmine parandab avalike teenuste kättesaadavust, sest menetlusajad lühenevad ning maksetaotluste käsitlemine lihtsustub; lihtsustatud kulumeetodi rakendamise teiseks näiteks võib tuua avaliku teenuse kvaliteedi tõusu tänu sellele, et taotlejatel kaob ära kohustus esitada suurt arvu kuludokumente ning nende arhiveerimine toimub e- keskkonnas). 6.7 .3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Seaduse ga reguleeritakse kolme peamist valdkonda – kalandusturu korraldust, riiklikku- ja haldus järelevalve teostamist ja fondide rakendamist. Eelnõu rakendamisel väljendub positiivne mõju l oodus- ja elukeskkonnale alljärgnevas: Kliimamuutuste leevendamine ja puhta energia kasutusele võtmine (näit. investeeringud energiatõhususse , rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist ja taastuvenergiale ); Loodusressursside säilitamise ja haldamine (näit. riiklikud uuringu programmid, selektiivsed püügivahendid, riikliku järelevalve tõhustamine, koelmute taastamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja parendamine (nt koelmute taastamine, kunstkoelmute paigaldamine ja koelmualade järelhindamine); ja uuringuid andmete kogumise programm , mis võimaldab teha paremaid otsuseid merenduse korralduse ja õigusloome kujundamiseks. jms.); Keskkonnasäästlikud investeeringud (näit. kalasadamates keskkonnasäästlikumad seadmed, mereprügi kogumine jms.); EMKVF-i rakenduskava keskkonnamõju strateegil ise hindamise aruande eelnõus ( vt. "Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine" – on põhjalikumalt hinnatud mõju loodus- ja elukeskkonnale. Aruande punkti des 2 ja 6 hinnatakse mõju alates veekvaliteedile ja veekogude keemilisele seisundile, põhjavee kvaliteedile, põhja- ja pinnavee ressursi kasutusele kuni Natura 2000 alade ja kliimamuutusteni. Fondi meetmete ja r iigiabi meetmete rakendamisel on väga oluline mõju looduskeskkonnale. Keskkonnasäästlikkus on üks osa ÜKP elluviimisest, millel on oluline roll edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, rikkumata merekeskkonda, majanduslikult elujõulist töötlevat tööstust ning tagada rannaäärsete kogukondade tööhõive ja võimalused. Tegevuste elluviimisel saab avalike hüvede kaudu kasu kogu elanikkond. 6.7 .4 . Mõju regionaalarengule Rahvastiku migratsioon tõmbekeskustesse tõenäoliselt jätkub ning seda tõenäoliselt vastupidiseks pöörata ei õnnestu, küll aga aitab seaduse rakendamine seda protsessi pidurdada. Positiivseks näiteks on kalanduspiirkonnad, mis on viimasel kümnendil rannikuäärset rahvastikku mõjutanud. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonda kus on moodustatud kohalikud tegevusrühmad. Kõigi tegevusrühmade tegevuse aluseks on kohalik arengustrateegia mis on koostatud silmas pidades kohaliku piirkonna eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna teiste tegevusaladega. Tegevusrühmad on olulised Eesti rannikupiirkondade regionaalse arengu ja identiteedi kujundajad – korraldatakse kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi, toetatakse kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Kohalike strateegiate rakendamises teosta ta vad tegevused ei keskendu ainult kaluritele vaid pakub sissetulekute suurendamise võimalust piirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad paremini kasutusele võtta kohalikku ressurssi (pilliroog, vetikad, ravimuda jms). Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab otseselt kaasa väljarände pidurdamisele ranniku aladelt. Eesti ranniku piirkonnad on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse terviklik arendamine aitab kaasa külade arendamisele, meetmed toetavad maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist. 6.8. Seaduse rakendamise koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Era- ja kolmandale sektoritele avalduv mõju on positiivne , mis väljendub selles, et eelnõuga ei nähta ette ettevõtetele, mittetulunduslike organisatsioonidele või kodanikele täiendava teabe edastamise kohustust. Sellest tulenevalt ei kaasne täiendavaid kulusid, st. nii info hulg a kui ka selle kogumise, sisestamise ja kontrolliga seotud tööprotseduuride või toimingutega . Bürokraatia vähendamist tagab senisest ulatuslikum e-teenuste arendamine ja kasutuselevõtt (nt PRIA kui EMKVF-i vahendusasutus rakendab e-keskkonda kõigi rakendatavate meetmete osas. Maaeluministeerium rakendab kutselistele kaluritele püügiandmete edastamiseks PERK lahendust. Lisaks nähakse ette olemasolevate avalike ja riiklike andmebaaside senisest efektiivsemat ristkasutust, mis annab lisaks võimaluse koguda andmeid, koostada analüüse ja päringuid ning teostada kontrolle andmebaaside ristkasutuse kaudu. Seaduse rakendamis e l ei kehtesta ta lisanõudeid, millede täitmine vajaks investeeringuid spetsiaalse tehnika hankimiseks. Kuigi EL-i õigusaktide nõuetest riiklikule järelevalvele ja andmete kogumise programmile tulenevalt pannakse riigile täiendavaid kohustusi, siis nende kohustuste täitmise saame katta EMKVF-i vastavatest toetusmeetmetest toetusmääraga 100% EL -i rahalistest vahenditest. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatused toovad kaasa täiendavad kulud riigieelarvele, sest EMKVF-i toetuste puhul tuleb tagada minimaalne riigipoolne kaasfinantseerimine. Võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 l isa 5, siis EL-i poolt EMKVF-i koguvahendite summa perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 97 391 060 eurot ja riigi eelarvevahendite kulu sama perioodi jooksul on 41 739 026 eurot. PRIA kui vahendusasutuse kulud EMKVF-i meetmete rakendamiseks vajaliku e-keskkonna edasiseks infotehnoloogiliseks arendamiseks toetuse taotluste menetlemisel, andmete töötlemisel ja arhiveerimisel ning päringute töötlemise automatiseerimisel kaetakse EMKVF-i tehnilise abi vahenditest. 8. Rakendusaktid Käesoleva seaduse eelnõu puhul peab arvestama asjaoluga, et tegemist on EL -i õiguse rakendamise seadusega, rakendatavate abinõude, nõuete ja tingimustega, mistõttu liikmesriigil on õigus kehtestada norme EL-i õiguse s volitatud liikmesriigi pädevuse piirides, täpsustada menetlustingimusi, kehtestada riigisisesed volitused, pädevad asutused jmt . EMKF-i toetuste, kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi määrused jäävad kehtima kuni 2035. a 31. detsembrini ja neid reguleerivates seaduse osades uusi volitusnorme ette ei nähta. EMKVF-i toetuste rakendamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139. Erinevalt varasemate programmiperioodide kohta kehtinud EL-i õigusaktidest, ei ole nimetatud määruses sätestatud võimalikke rakendatavaid toetusmeetmeid ja need lepitakse Euroopa Komisjoniga kokku alles koostatava EMKVF-i rakenduskava raames. Hetkel võib prognoosida, et Euroopa Komisjon kinnitab EMKVF-i rakenduskava 2022. a teises pooles ning konkreetsete meetme tingimuste määrused töötatakse välja pärast käesoleva seaduse jõustumist . Samas jäävad need oma ülesehituselt paljuski sarnaseks EMKF 2014–2020 perioodi kohta kehtestatud määrustega. Te at ud osa uutest volitusnormidest annavad val d konna eest vastutavale ministrile õiguse määruste kehtestamiseks , kuid käesoleva eelnõu koostamise hetkeks ei ole selge nende kehtestamise vajadus ning sellest tulenevalt on ka nende täpsemat sisu keeruline prognoosida. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustu mine on prognoositud 2022. aasta 1. juuliks ja see on seotud vajadusega jõustada mõningaid EMKVF-i to e tusmeetmete määruseid juba 2022. aasta lõpust, et oleks võimalik esimesed taotlusvoorud avada 2023. aasta alguses. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning pärast eelnimetatud ministeeriumitega kooskõlastamist Justiitsministeeriumile . Eraldi edastatakse seaduse eelnõu järgnevatele sotsiaalpartneritele: - kalanduspiirkondade tegevusgrupid, - Eesti Kalurite Liit, - Eesti Kalaliit, - Eesti Kaugpüüdjate Liit, - Eesti Kalapüügiühistu, - Eesti Kalatootjate Keskühistu, - Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, - Eesti Traalpüügi Ühistu . Samuti edastatakse seaduse eelnõu eraldi seisukoha andmiseks PRIA-le ja Põllumajandus- ja Toiduametile. 4206240 -7620 KAVAND 13.01.2022 0 0 KAVAND 13.01.2022 Lisa 1 Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde MAAELU MINISTEERIUM M Ä Ä R U S Tallinn FORMTEXT . FORMTEXT 2022 nr FORMTEXT -76200 38100 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete liikide tootenimetuste loetelu 0 0 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete liikide tootenimetuste loetelu Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 1 1 lõike 2 ning Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) artikli 37 lõike 1 alusel. Määruse lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete märgistusel peab jaemüügi korral olema esitatud samas lisas toodud liigi eestikeelne tootenimetus ja selle teaduslik nimi. Nimetatud nõuet ei kohaldata kalalaevalt vahetult tarbijale müüdava väikese tootekoguse suhtes. Lisa Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete liikide tootenimetuste loetelu Urmas Kruuse Minister Tiina Saron Kantsler MAAELUMINISTEERIUM M Ä Ä R U S Tallinn FORMTEXT . FORMTEXT 2022 nr FORMTEXT FORMTEXT ________ . 202 2 nr FORMTEXT ________ „Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava” meetme… „Kalanduspiirkonna toetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse k alandusturu korraldamise seaduse § 4 2 lõike 1 , § 47 lõigete 3 ja 8 , ja § 54 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1 Määruse reguleerimisala Määruses sätestatakse „Euroopa Merendus- Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava” meetme … „Kalanduspiirkonna toetus” raames toetatavad tegevused, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, omafinantseeringu minimaalne määr, taotluse menetlemise tingimused ja kord, toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse rahuldamise alus, toetuse maksmise tegemise tingimused ja kord ning toetuse saaja kohustused. § 2 Toetatavad tegevused (1) Kalanduspiirkonna arengu strateegia eesmärkide saavutamiseks antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava” meetme… „Kalanduspiirkonna toetus” raames algatusrühma toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti a alusel sätestatud tegevused, mis on seotud kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia ettevalmistamisega ning mis toetavad strateegia tulevat rakendamist. 2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel sätestatud tegevuste rakendamine , mis on kohalike strateegia alusel valitud. (3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel sätestatud tegevused mis on seotud strateegia juhtimise, seire ja hindamise ning sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamisega. 2. peatükk KOHALIK TEGEVUSRÜHM § 3. Kogukonna juhitud kohaliku arengu elluviimine (1) kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia kaudu mille on välja töötanud kalanduse kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing mille on kinnitanud Maaeluministeerium. (2) Lisas … nimetatud kalanduspiirkonnas rakendatakse ainult ühte strateegiat. (3) Lisas …. nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused moodustavad kalanduspiirkonna määruse jõustumise seisuga olevates piirides. Nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustega seotud territoriaalsed muudatused ei mõjuta kalanduspiirkonna suurust § 4. Nõuded kohaliku tegevusrühma liikmelisusele. (1) Kohaliku algatusrühma liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik, kelle elu- või tegevuskoht on asjakohases kalanduspiirkonnas. (2) Kohaliku algatusrühma liikmed jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei moodusta ükski huvirühm rohkem kui …… protsenti liikmete koguarvust: 1) huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud; 2) huvirühm kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad; 3) huvirühm kulu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 4) huvirühm kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui kalapüügi või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) huvirühm kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud kes ei kuulu punktides 1-4 nimetatud huvirühma. (3) kalandussektori ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik kes tegeleb majandustegevusega piisaval määral kalapüügi või vesiviljelustoodete tootmise või töötlemise tegevusalal. (4) kohaliku tegevusrühma liikmeks peab olema üle poole kalanduspiirkonnas asuvatest kohaliku omavalitsuse üksustest. § 5. Nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirjale. (1) kohaliku tegevusrühma põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ja põhikirjas on ette nähtud et; 1) kohalik tegevusgrupp on avatud uute liikmete vastuvõtuks; 2) kohaliku tegevusgrupi liikmeks ei võeta isikut, kes on muu kohaliku tegevusgrupi liige, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, mille territoorium asub mitmes kalanduspiirkonnas; 3) ükski huvirühm ei moodust rohkem kui ….% liikmete koguarvust; 4) üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni 5 liikme esindajana; 5) juhatuse liikmete arv on vähemalt….; 6) kohaliku tegevusrühma juhatuse liige või töötaja ei ole ….. tähenduses seotud isik töötajaga, kes allub vahetult tema juhtimisele ja kontrollile; 7) kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub vahetult enda juhtimisele ja kontrollile; 8) kohaliku arengu strateegia ja selle muudatuse võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 9) projektitoetuste taotluste hindamiseks moodustatakse üldkoosoleku otsusega komisjon, mille liikmete arv on vähemalt 7; 10) igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt 5 hindamiskomisjoni liiget; 11) kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige; 12) ettepanek anda projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 13) üldkoosolek võib võtta vastu punktides 8, 9 ja 12 nimetatud otsuseid kui hääletusel osaleb vähemalt 51% kohaliku tegevusgrupi liikmetest ning otsuse vastuvõtmise poolt on vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest; 14) tähtajaliselt asutatud tegevusrühma ei lõpetata seda enne 31.detsembrit 2029. 3 . peatükk KALANDUSPIIRKONNA KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA § 6. Nõuded kohaliku arengu strateegiale (1) kohaliku arengu strateegia peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 30 lõige 2 sätestatud nõetele. (2) tegevused, mille eest antakse projektitoetust, jaotatakse kohaliku arengu strateegias järgmisteks tegevussuundadeks. 1) kalapüügi ja vesiviljelustoodete väärindamine ja turustamine; 2) majandustegevuste mitmekesistamine; 3) Kalasadamate uuendamine ja sadamate multifunktsionaalsuse suurendamie; 4) kudealade taastamine ja loomine, puhta merekeskkonna säilitamine ja vee elustiku mitmekesisuse tagamine; 5) kalanduse ja merenduse kultuuripärandi säilitamine ja edendamine. Kalanduskogukondade teadmiste ja oskuste edendamine. (3) kohaliku arengu strateegias ei nähta ette ühe tegevussuuna alla kuuluva tegevuse toetamist teise tegevussuuna alla kuuluva tegevuse osana. (4) kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing võtab kohaliku arengu strateegia vastu üldkoosoleku otsusega. (5) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing teatab lõikes 4 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. (6) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing avalikustab koos lõikes 4 nimetatud teatega oma veebilehel kohaliku arengu strateegia kavandi ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda kohaliku arengu strateegia kavandiga. § 7. Kohaliku arengu strateegia esitamine (1) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing esitab ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) järgmised dokumendid; 1) mittetulundusühingu asutamislepingu ning üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja ärakiri kui see ei ole kättesaadav äriregistris ning põhikirja kinnitanud üldkoosoleku protokolli ärakirja; 2) mittetulundusühingu liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 3) kohaliku arengu strateegia, mille sisalduvad lisas …. Nimetatud andmed; 4) kohaliku arengu strateegia vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 5) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 6) paragrahvi 6 lõikes 5 nimetatud teate ärakiri, millest on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud ja teate ilmumise kuupäev. (2) PRIA kontrollib kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotleva mittetulundusühingu ja strateegia nõuete kohasust ning edastab kohaliku arengu strateegia ja teabe selle esitanud mittetulundusühingu nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile 30 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamise tähtaja möödumisest. § 8. kohaliku arengu strateegia hindamine ja heakskiitmine. (1) Maaeluministeerium kontrollib kohaliku arengu strateegia vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele. (2) paragrahvis 6 sätestatud nõetele vastavad strateegiat hindab Maaeluministeerium Lisas … toodud hindamiskriteeriumite alusel. (3) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse kui kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõikes 5 sätetstatud nõuded on täidetud. (4) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 6 sätestatud juhul. (5) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates strateegia saamisest. § 9. Kohaliku arengu strateegia muutmine. (1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik tegevusgrupp võtab kohaliku arengu strateegia muudatused vastu üldkoosoleku otsusega. (2) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik tegevusgrupp esitab PRIAle …. tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest järgmised dokumendid; 1) kohaliku arengu strateegia muudatus ja selle vajalikkuse põhjendus; 2) kohaliku arengu strateegia muudatuse vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast ja volitused; 4) lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku teate ärakiri, millest on näha kohaliku või üleriigilise ajalehe nimi milles teade on avaldatud ja teate ilmumise kuupäev. (3) PRIA kontrollib heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotleva tegevusgrupi esitatud dokumente ning edastab kohaliku arengu strateegia muutmist taotleva tegevusgrupi dokumendid Maaeluministeeriumile 30 tööpäeva jooksul arvates dokumentide saamisest. (4) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud dokumentides saamisest. (5) Kalandusturu korraldamise seadus paragrahv 47 lõikes 7 nimetatud juhtudel ei pea kohaliku arengu strateegia muudatust esitama Maaeluministeeriumile, vaid kohaliku arengu strateegia muudatused kinnitab tegevusgrupi üldkoosolek. 4. peatükk KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA RAKENDAMINE § 10. Nõuded kohaliku arengu strateegiat rakendavale kohalikule tegevusrühmale. (1) Kohalik tegevusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud, peab kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodil vastama kõikidele kohaliku tegevusrühma kohta sätestatud nõuetele. § 11. Strateegia rakendamise nõuded. (1) kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. (2) kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks töötab kohalik tegevusrühm välja vähemalt järgmised töökorrad; 1) projektitoetuste taotluste hindamise kord, mis muuhulgas sisaldab hindamiskomisjoni liikmete valimise protseduuri, kvalifikatsiooninõudeid, ekspertide kaasamist hindamisse ning hindamiskomisjoni liikmete projektitoetuste taotluste hindamisest taandamist; 2) PRIA-le projektitoetust taotluste paremusjärjetuste seadmise ettepaneku esitamise ning taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku esitamise kord. (3) Kohalik tegevusgrupp tagab, et kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidetakse ausalt ja erapooletult, sealhulgas: 1) hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse hindamisel; 2) hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotlusega konkureeriva taotluse hindamisel; 3) kohaliku algatusrühma töötaja koht täidetakse avaliku konkursi kaudu; § 12. avalikkuse teavitamise nõuded. (1) kohalik tegevusrühm peab veebilehte mille kaudu avalikustab järgmise teabe: 1) kohaliku algatusrühma liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 2) kohaliku tegevusrühma liikmeks vastuvõtmise ning kohalikust algatusrühmast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 3) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmete nimed ja kontaktandmed ning nende töötajate nimed ja kontaktandmed, kelle tööülesanded on seotud kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks; 4) kohaliku tegevusrühma asukoha aadress ning isikute vastuvõtu aeg ja koht: 5) Maaeluministeeriumi otsusega heakskiidetud kohaliku arengu strateegia; 6) üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia muudatused; 7) üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia muudatused; 8) üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava; 9) üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava muudatused; 10) üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava muudatused; 11) selle üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. 12) lõikes 3 nimetatud piirkondliku teabepäeva toimumise aeg ja koht; 13) tegevused mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda ja projektitoetuste vastuvõtmise aeg; 14) projektitoetuse taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid ning hindamiskomisjoni liikmete nimekiri; 15) PRIA-le projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise ettepaneku ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku esitamise kord; 16) teave projektitoetuse abil ellu viidud tegevuse kohta. 17) vahehindamise aruanne. (2) Lõikes 1 nimetatud teave peab olema avalikustatud ajakohasena. (3) Kohalik tegevusrühm korraldab vähemalt kaks korda aastas, kuid enne projektitoetuste taotluste vastuvõtmise tähtaja algust piirkondliku teabepäeva, kus tutvustatakse projektitoetuste taotluste taotlemise võimalusi, sealhulgas toetatavaid tegevusi ja toetuste saamise nõudeid ning toetuse taotlemise tingimusi ja korda. (4) Kohalik tegevusrühm korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtu ajal ja kohas. 5. peatükk ALGATUSRÜHMA TOETUS § 13. Algatusrühma toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr . (1) Kohalikule algatusrühmale, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks ….. kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 9 alusel määratud toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid vähemalt …. miljonit eurot, antakse algatusrühma toetust aastatel …… kuni 20 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud vahenditest. (2) Kohalikule algatusrühmale, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks ….. kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 9 alusel määratud toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid vähem kui …. miljonit eurot, antakse algatusrühma toetust aastatel ….. kuni 25 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § …. lõike ….. alusel määratud vahenditest. (3) Algatusrühma toetuse maksimaalse suurus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse nr 2021/1060 artiklis 34 lõikes 1 punktis c § 14. Abikõlblikud kulud strateegia koostamise toetuse taotlemisel. (1) Strateegia koostamise abikõlblikud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti a alusel on järgmised. 1) kohaliku algatusrühma juhatuse liikmete ja töötajate tööjõukulu kokku kuni 120 tunni eest nädalas; 2) interneti-, telefoni-, faksi- ja postikulu; 3) kulud bürootarvetele; 4) kohaliku algatusrühma ülesannete täitmiseks isikliku mootorsõiduki kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” määratud ulatuses; 5) tööruumi kontoritehnika ja sisustuse ostmise või kapitalirendi kulud; 6) koolituse, seminari või teabepäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika üürimise või rentimise kulud, koolitaja tasu, toitlustamine; (2) Strateegia koostamise abikõlblikud kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punkt b sätestatule ja nende kulude tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. § 15. Abikõlblikud kulud tegevusrühma toetuse taotlemisel. (1)Strateegia koostamise abikõlblikud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel on järgmised. 1) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmete ja töötajate tööjõukulu kokku kuni 120 tunni eest nädalas; 2) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikme ja töötaja lähetuse kulud, sealhulgas lähetatu üritusel osalemise osavõtutasu; 3) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikme ja töötaja koolituskulud; 4) kohaliku tegevusrühma tööruumi parendamise ning sellega seotud maa-ala korrastamise ja viitade paigaldamise kulud; 5) kohaliku tegevusrühma tööruumi kontoritehnika ja sisustuse ostmise või kapitalirendi kulud; 6) kulud bürootarvetele, sealjuures ei loeta bürootarvete hulka kontoritehnikat ja -sisustust; 7) interneti-, telefoni-, faksi- ja postikulu; 8) kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 9) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 10) kontoriruumi üür või rent, sealhulgas kulud valveteenusele; 11) ühe mootorsõiduki kapitali- või kasutusrendi või ühe mootorsõiduki ostmise kulud kuni 18 000 eurot kohaliku algatusrühma kohta programmiperioodi jooksul. 12) kohaliku tegevusrühma ülesannete täitmiseks isikliku mootorsõiduki kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” määratud ulatuses; 13) kohaliku tegevusrühma veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud; 14) kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõike 3 punktis 12 sätestatud kohustuse täitmisega kaasnev kulu; 15) koolituse, seminari või teabepäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika üürimise või rentimise kulud, koolitaja tasu, toitlustamine; 16) eksperdi teenuse kasutamise kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse kulud; 17) külaliste ja partnerite vastuvõtuga seotud kulud; 18) tõlketeenuste kulud; 19) kohaliku arengu strateegia elavdamise, reklaamimise ja teavitustööga seotud kulud; 20) kohaliku arengu strateegia elluviimise seire ja strateegia hindamisega seotud kulud; 21) õigusabi kulud; (2) Tegevusrühma toetuse abikõlblikud kulud hüvitatakse ühtse protsendi alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punkt b sätestatule ja nende kulude tegelikku maksumust ei kontrollita. (3) Lõikes 1 nimetatud abikõlblik kulu peab olema § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik, mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikliga 64 § 16. Tegevusrühma toetuse taotlejale ja tema taotlusele esitatavad nõuded. (1) Tegevusrühma toetust võib taotleda kohalik tegevusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud ning kes täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. (2) Tegevusrühma toetust taotletakse kaks korda programmiperioodi jooksul, esimene kord strateegia rakendamiseks aastatel 2023–2027 ja teine kord strateegia rakendamiseks aastatel 2028–2029. (3) Kui kohalik tegevusrühm taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe. § 17. Tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatavava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-ist 47 Ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) artikli 2021/1060 lõike 33. PRIA ei hinda toetuse taotlust. (2) Nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 5 alusel. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 6 alusel. (3) PRIA teeb kohaliku algatusrühma toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates §….. lõike…. nimetatud taotluse esitamise tähtpäevast. § 18. Algatusrühma toetuse saaja kohustused. (1) Algatusrühma toetuse saaja täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõudeid. (2) Maaeluministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab algatusrühma toetuse saaja täiendava teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. 6. peatükk PROJEKTITOETUS § 19. Projektitoetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr. (1) Projektitoetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni …… eurot. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas kalanduspiirkonnas ja samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks projektitoetuse saajaks. (2) kalapüügi ja vesiviljelustoodete väärindamise ja turustamise tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) vähemalt …. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis mikroettevõtjat, kes tegelevad väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 lõike 2 punkti 14 tähenduses ning kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 2) vähemalt ….. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 lõike 2 punkti 14 tähenduses ning kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 3) punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel vähemalt …. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. (3) Majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) vähemalt …. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 lõike 2 punkti 14 tähenduses; 2) punktis 1 sätestamata juhul vähemalt …. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. (4) Kalasadamate uuendamise ja sadamate multifunktsionaalsuse suurendamise tegevussuuna puhul projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) puudub, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, kelle häälte koguarvust kuulub üle 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele; 2) vähemalt 20 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on kalandussektori mittetulundusühing või kalandussektori sihtasutus; 3) punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel on vähemalt ….. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. (5) Kudealade taastamise ja loomise, puhta merekeskkonna säilitamise ja vee elustiku mitmekesisuse tagamise tegevussuunas projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr puudub. (6) Kalanduse ja merenduse kultuuripärandi säilitamine ja edendamine. Kalanduskogukondade teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) vähemalt ….. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kalandussektori mittetulundusühing või kalandussektori sihtasutus ning toetatav tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 95 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 2) punktis 1 sätestamata juhul vähemalt …. protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. § 20. Projektitoetuse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud . (1) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. (2) Projektitoetuse puhul on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 artikkel 64 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1139 artikkel 13 nimetatud kulu. 2) sularahas tehtud kulutus; tasu sularahamakse tegemise eest; teenustasu pangatoimingu eest; intress; tagatismakse ja muu finantsteenusega seotud kulu; 4) erisoodustusmaks ja riigilõiv 5) tolli-, sisseveo-, käibe- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti üldisest maksusüsteemist; 6) juriidilise konsultatsiooni, raamatupidamisteenuse, patendi ja litsentsi ostmise ning teostatavusuuringu kulu; 7) seadme paigaldamine ilma ostmiseta või liisimiseta ja kasutatud seadme ostmise ja liisimise kulud; 8) jaekaubanduse arendamise kulud, välja arvatud otseturustamisega seotud kulud; 9) projekti kulude hulka arvatud taotleja enda, tema liikme või töötaja palga-, remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud ning muud üldkulud; 10) projekti kulude hulka arvatud avaliku sektori halduskulud, sealhulgas järelevalve ja kontrolli tegemise eest vastutava ametniku töötasu ning rendi-, üld- ja juhtimiskulud; 11) amortisatsioonikulud; 12) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu; 13) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2021; 14) ettevalmistava töö kulu, mis ületab 12% projekti abikõlblikest kogukulutustest; 15) liisingumakse, kui lepingus ei ole sätestatud vara omandiõiguse üleminekut taotlejale; 16) kindlustusandja teenusega kaasnev kulu; 17) Tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu; 18) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga liitumise kulud, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud tegevuste elluviimisega; 19) omanikujärelevalve tegemise kulu, mille maksumus ületab 3% ehitamise maksumusest; 20) veonduse ja laonduse arendamisega seotud kulud; 21) kinnisvarategevuse arendamisega seotud kulud; 22) hasartmängu ja kihlveo korraldamisega seotud kulud; 23) finants- ja kindlustustegevusega seotud kulud; 24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 11 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud. § 21. projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded. (1) Kalapüügi ja vesiviljelustoodete väärindamise ja turustamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda. 1) kalandussektori mikroettevõtja, kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses või kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega; 2) kalandussektori tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis kalandussektori mikroettevõtjat, kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 3) kalandussektori mittetulundusühing tarneahela sertifitseerimiseks. (2) Majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kalandussektori mikroettevõtja, kes tegeleb kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega; 2) punktis 1 nimetamata ettevõtja sinise biomajanduse edendamiseks, sealhulgas sinise biotehnoloogia arendamiseks, vee mineraalressursside kasutuselevõtmiseks või mere- ja rannikuturismi arendamiseks. (3) Kalasadamate uuendamise ja sadamate multifunktsionaalsuse suurendamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda kalasadama pidaja, kes on kalandussektori mittetulundusühing, kalandussektori sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kelle häälte koguarvust kuulub üle 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele, või kalandussektori mikroettevõtja, kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses. Taotleja peab olema selle kalasadama pidaja, mille arendamiseks toetust taotletakse. (4) Kudealade taastamise ja loomise, puhta merekeskkonna säilitamise ja vee elustiku mitmekesisuse tagamise tegevussuunas tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus; 2) mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalavarude kaitse ja säilitamisega; 3) riigitulundusasutus. (5) Kalanduse ja merenduse kultuuripärandi säilitamine ja edendamine. Kalanduskogukondade teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (6) Kalandussektori mittetulundusühing on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on § 4 lõikes 3 nimetatud kalandussektori ettevõtjad. (7) Kalandussektori sihtasutus on sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle juhatuse või nõukogu liikmetest vähemalt 50 protsenti on § 4 lõikes 3 nimetatud kalandussektori ettevõtjad. (8) Projektitoetuse taotleja tegevuskoht peab olema selles kalanduspiirkonnas, mille kohalikule algatusrühmale projektitoetuse taotlus esitati. (9) Tegevusrühma toetuse saaja ei või taotleda projektitoetust. § 22. Tegevuste elluviimisega seotud hangete tegemise nõuded. (1) Selles paragrahvis sätestatud nõudeid täidab projektitoetuse taotleja, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab ….. eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus ). (3) Projektitoetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames kavandatavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. (4) Projektitoetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (5) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Projektitoetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. § 23. Projektitoetuse taotlusele esitatavad nõuded. (1) Projektitoetuse taotlemiseks esitab projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusrühmale selle veebilehel teatatud tähtaja jooksul järgmised andmed ja dokumendid: 1) projektitoetuse taotlus, milles sisalduvad lisas ….. toodud asjakohased andmed, arvestades tegevussuunda, mille alla toetatav tegevus kuulub; 2) hinnakalkulatsioon või hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 3) ehitusloa või ehitusteatise ärakiri, ning asjakohase ehitusprojekti ärakiri, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine ehitusseadustiku tähenduses ja nimetatud dokumendid on ehitusseadustiku alusel nõutud; 4) dokumendi ärakiri, mis tõendab, et ehitis või muu objekt, mida ehitatakse või kuhu seadmed või vahendid paigutatakse, sealhulgas mootorsõiduk, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks toetuse saamise tingimustes ettenähtud perioodiks; 5) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine; 6) kinnitus, et projektitoetuse taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. (2) Kui projektitoetust taotletakse koelmuala loomiseks või taastamiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmiste dokumentide ärakirjad: 1) avalik-õigusliku ülikooli kalabioloogia või kalanduse teadusalal töötava teadustöötaja, kes omab teaduskraadi, arvamus; 2) Keskkonnaameti hinnang kavandatava töö ja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta; 3) Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus, kui tegevus kavandatakse maaparandussüsteemi eesvoolu loetelusse kantud jõel või ojal; 4) maaomaniku luba. (3) Ühe projektitoetuse taotlusega võib projektitoetust taotleda ainult ühe tegevussuuna alla kuuluva tegevuse elluviimiseks. (4) Kui projektitoetuse taotleja taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe. § 24. Projektitoetuste taotluste menetlemine kohalikus tegevusgrupis. (1) Kohalik tegevusrühm kontrollib taotleja ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale. (2) Kohalik tegevusrühm võtab vastu talle esitatud projektitoetuse taotluse olenemata selle puudustest. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algatusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (3) Projektitoetuse taotlust, millega on esitatud kõik kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast. (4) Kohaliku algatusrühma juhatus kontrollib, kas projektitoetuse taotlused on hinnatud ettenähtud nõuete kohaselt, ning: 1) võtab vastu otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta nende taotluste puhul, millega taotletakse projektitoetust kuni 60 000 eurot; 2) esitab üldkoosolekule need taotlused, millega taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot. (5) Otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta nende taotluste puhul, millega taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot, teeb kohaliku algatusrühma üldkoosolek. (6) Pärast projektitoetuse taotluste hindamist esitab kohalik algatusrühm PRIA-le: 1) juhatuse ja üldkoosoleku põhjendatud otsuse, millega võeti vastu ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta; 2) üldkoosolekul osalenud isikute nimekiri koos nende allkirjadega; 3) paragrahvi 6 lõikes 5 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. § 25. Projektitoetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (1) PRIA kontrollib projektitoetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja projektitoetuse saamise nõuetele vastavaust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse § 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklist 10 lõikest 5. (2) Nõuetekohase projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 alusel. (3) Projektitoetuse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 7 sätestatud alustel. (4) Projektitoetuse rahuldamise või rahuldama jätmise otsuse teeb PRIA …. tööpäeva jooksul arvates § 48 nimetatud dokumentide esitamisest kohaliku tegevusgrupi poolt. (5) Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamise ei ole põhjendatud, siis taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. (6) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldama jätmise otsuse projektitoetuse taotlejale teatavaks ….. tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 26. Projektitoetuse saaja kohustused ja toetatava tegevuse elluviimise tingimused. (1) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab PRIA e-keskkonna kaudu PRIA-le kõik kukudokumendid, kahe aasta jooksul arvates projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt ….juuniks ……. (2) Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kalandussektori mittetulundusühingule või sihtasutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele toetuse saaja liikmetele, kes tegutsevad kalandussektoris. Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele isikutele. Projektitoetuse saaja avalikustab kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ja sadamapidaja kontaktandmed, sadama sissesõidul mööda maismaad ja sadama koduleheküljel. (3) Kui projektitoetust antakse koelmuala taastamiseks, korraldab toetuse saaja tegevuse järelhindamise, millesse kaasab asjakohase pädevusega kalandusteadlase. (4) Projektitoetuse saaja ei tohi kasutada projektitoetuse abil ostetud või ehitatud ajaloolist veesõidukit ja sellel olevat varustust kutseliseks kalapüügiks. (5) PRIA või Maaeluministeeriumi nõudmisel esitab projektitoetuse saaja täiendava teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. 7. p eatükk TEGEVUSE RAHASTAMISE ENNE KULUTUSTE TEGEMIST § 27. Projektitoetuse saaja tegevuse rahastamine enne kulude tegemist. (1) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 54 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab projektitoetuse saaja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse, mis sisaldab andmeid kavandatavate kulutuste kohta. (3) PRIA teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. (4) Projektitoetuse saaja peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos maksetaotlusega PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest. 8. p eatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 28. Toetuse maksmise tingimused. (1) Tegevusrühma toetust makstakse kindlamääralise maksena ….% mida arvestatakse PRIA poolt projektitoetuse määratud toetuse summast. (2) strateegia koostamise toetus makstakse välja kindlasummalise maksena …… eurot pärast strateegia kinnitamist Maaeluministri poolt. (3) Projektitoetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid. (4) Toetuse saaja peab olema soetatud vara, mille kulude hüvitamiseks ta taotleb toetuse maksmist, vastu võtnud ja selle eest tasunud. Töö, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse maksmist, peab olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema selle vastu võtnud ja selle eest tasunud. (5) Kui § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimisel ehitatakse ehitis, mille kasutamiseks on ehitusseadustiku kohaselt nõutav kasutusluba, tehakse toetuse viimane osamakse üksnes siis, kui ehitise kohta on ehitise kasutusluba antud. § 29. Toetuse maksmise kord. (1) Projektitoetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le lisas …… toodud andmeid sisaldava maksetaotluse ning kui see on asjakohane, järgmiste dokumentide ärakirjad: 1) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, kapitalirendileping; 2) kulu tegemist tõendav dokument ja maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 3) tehtud töö või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 4) hanke läbiviimist tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses ja juhul kui enne ei ole hanget läbi viidud; 5) töötasu arvestus, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 6) lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos kulu tõendatavate dokumentidega ja päevaraha arvestusega ning lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 7) koolitusel, seminaril, konverentsil või muul üritusel osalemist tõendavad dokumendid, sealhulgas diplom, tunnistus, osalejate nimekiri ja ürituse päevakava; 8) seminari, koolituse ja teabepäeva korraldamise korral teabepäeva päevakava ja osalejate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning nende allkirjad; (2) Kui tegevuse elluviimist on kalandusturu korraldamise seaduse § 27 alusel rahastatud enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, esitab toetuse saaja maksetaotluses sellekohase teabe. (3) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse …. tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks ….. tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. (5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole …… tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. Urmas Kruuse Minister Tiina Saron Kantsler Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium 18.01.2022 nr 1.4-1/43 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu, KTKS_13_01_2022.docx 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, KTKS_SK_13_01_22.docx 3. Seaduse eelnõu seletuskirja lisa, SK_lisa1_kavand.docx Juhani Papp 625 6265, [email protected] Marion Saarna-Kukk 625 6229, [email protected] Karina Torop 625 6520, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel