dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. jaanuar 2022
Viit
1.10-19/22-039-1
Registreeritud
18. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2022
Vastutaja
Merle Järve

Failid

  • 📎notar LL 180122 091603.asice111 KB

Sisu (failidest)

Mina, Tallinna notar Liivi Laos, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust. Notari ametitegevuse raamatu registri nr 122 Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud, kaheksateistkümnendal jaanuaril kahe tuhande kahekümne teisel aastal (18.01.2022.a), TALLINNA NOTAR LIIVI LAOS, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19 ning käesolevas notariaaltoimingus osalejateks on Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70003158 all, asukohaga Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10122, e-posti aadress: [email protected], volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud volikirja alusel, milline on 08.06.2020.a koostatud ja kaugtõestamise teel tõestatud Tallinna notar Liivi Laos’e poolt ning milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all, edaspidi nimetatud võõrandaja, ja Keila linn, mis tegutseb Keila Linnavalitsuse kaudu, mis on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registrikoodi 75014422 all, asukoht Harju maakond, Keila linn, Keskväljak 11, 76608, e-posti aadress: [email protected], seaduslik esindaja – linnapea Enno Fels, isikukood 35409060220, kes on tuvastatud isikutunnistuse nr AB0248496 ja PPA andmebaasi alusel ning kelle esindusõiguse on notar kontrollinud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kehtivate andmete käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel ning Keila Linnavolikogu 23.11.2021.a otsuse nr 29 alusel, edaspidi nimetatud omandaja, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Võõrandaja esindaja asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Saue vald, Harjumaa. Omandaja esindaja asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Keila linn, Harjumaa. Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev KINNISTU TASUTA ÜLEANDMISE LEPING, KINNISTAMISAVALDUS MÄRKE KANDMISEKS KINNISTUSRAAMATUSSE, KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite andmed ja lepingu ese 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14649502 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu ja ka lepingu ese): Esimesse jakku on kantud katastritunnus 29601:004:0049; sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa (100%); asukoht Harju maakond, Keila linn, Piiri tn 7a, pindala 6199,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1 1.2. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid ega kitsendusi. 1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid jääb järgnevatesse piiranguvöönditesse: Katastriüksuse 29601:004:0049 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77,44 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14,71 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10,06 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1,00 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 39,27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin. 1.4. Kinnistu koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on 6116 m2 õuemaad ja 83 m2 muud maa. 1.5. Kinnistu on hoonestatud ning kinnistul paiknevad järgmised ehitised: - hoone Kärnihoidla. Puursüdamike töötlemise kompleks, ehitisregistri koodiga 116055542, esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune pind 1949 m², suletud netopind 2034.3 m2, mitteeluruumide pind 1944.3 m2, köetav pind 358 m2, ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Keila linn on 26.01.2004 väljastanud kasutusloa ehitise laiendamisel nr 88; Keila linn on 19.01.2004 väljastanud kasutusloa taotluse ehitise laiendamisel nr 83; - hoone Viilhall 'Cottbus', ehitisregistri koodiga 116055543, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 468 m², suletud netopind 450 m2, mitteeluruumi pind 450 m2, ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; - hoone Ladu (ex isotoopide hoidla), ehitisregistri koodiga 116055545, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 90 m², suletud netopind 66.6 m2, mitteeluruumide pind 62.8 m2, ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; - rajatis Piirdeaed, ehitisregistri koodiga 220587829, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 52 m² ja ehitise staatus ehitamisel. 1.6. Aadress Piiri tn 7a, Keila linn, Harju maakond ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 1.7. Kinnistul katastripidaja märked: Pindala on ebatäpne (01.07.2018). 1.8. Kinnistul projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad. 1.9. Kinnistu on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV26389 all. 2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. käesolev leping sõlmitakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 14.12.2021.a käskkirja nr 255 „Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine (Keila linnale)”, millega on otsustatud võõrandada kinnistu tasuta Keila linnale, alusel ning lähtudes riigivaraseadusest; 2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu eseme suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, lepingu esemel ei lasu käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud ning lepingu esemel ei lasu kolmandate isikute õigusi, millest võõrandaja ei oleks omandajat informeerinud, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi; 2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada omandaja kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme uue omanikuna; 2.1.4. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud; 2 2.1.5. kinnistu on varustatud kommunikatsioonidega (elekter, tsentraalne vesi ja kanalisatsioon); 2.1.6. kinnistu suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning võõrandaja ei ole saanud kaitsekohustuse teatist; 2.1.7. võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust; 2.1.8. võõrandajale ei ole teada lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid, riiklikesse registritesse kandmata, käesolevas lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid seadusest tulenevaid piiranguid; 2.1.9. võõrandajale teadaolevalt vastavad kinnistul paiknevad ehitised projektile ning puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, ehitistel on osaline elektriküte, sundventilatsioon. Kinnistul ei ole mingeid muid eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus müüja peaks vajalikuks; 2.1.10. lepingu esemel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 2.1.11. lepingu esemeks olev riigivara ei ole vajalik võõrandajale riigivõimu teostamiseks. 2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. omandaja on teadlik käesoleva lepingu eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ja piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima ning omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.2. omandaja on teadlik lepingu eseme kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes registrites sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus võõrandaja poolt avaldatud asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.3. omandaja on tutvunud lepingu esemega, on lepingu eseme ning omandajale võõrandaja poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni tähelepanelikult üle vaadanud ja on teadlik lepingu eseme seisukorrast ning omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.4. omandaja omandab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning võõrandaja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele; 2.2.5. omandaja on teadlik lepingu eseme omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja soovib käesoleva lepingu sõlmimist ning lepingu eseme omandamist; 2.2.6. Keila linn ja Eesti Geoloogiateenistus (EGT) on 21.12.2021.a sõlminud kasutusõiguse lepingu käesoleva lepingu punktis 2.1.1 nimetatud käskkirjas sätestatud tingimustel ning omandaja soovib kanda sellekohase märke kinnistusraamatusse; 2.2.7. kinnistu omandamiseks on Keila Linnavolikogu 16.06.2020.a vastu võtnud otsuse nr 22 ning kinnistu omandamisega seotud kohustuste võtmiseks Keila Linnavolikogu on 31.08.2021.a vastu võtnud otsuse nr 22. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist ega täiendavate asjaolude kontrollimist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule; 2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel. 3. Tehinguväärtus ja riigivara üleandmine 3.1. Lepinguosalised avaldavad, et lepingu eseme väärtuseks on 485 000 eurot. 3 3.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et võõrandaja annab omandajale üle tasuta ja käesoleva lepingu punktis 2.1.1 nimetatud käskkirjas sätestatud tingimustel lepingu eseme omandi ning omandaja võtab lepingu eseme omandi võõrandajalt vastu. 4. Lepingu eseme valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped Lepinguosalised on kokku leppinud, et: 4.1. võõrandaja kasutuses oleva kinnistu osa otsese valduse ning kinnistu päraldiseks olevad dokumendid kohustub võõrandaja omandajale üle andma hiljemalt 31.01.2022.a, mille kohta koostavad võõrandaja ja omandaja vastavasisulise lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtuakti ning Eesti Geoloogiateenistuse kasutuses oleva kinnistu osa otsene valdus on võõrandaja poolt Eesti Geoloogiateenistusele üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist; 4.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti lepingu eseme juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad võõrandajalt omandajale üle lepingu eseme valduse üleandmisega; 4.3. võõrandaja ei vastuta lepingu esemel olevate varjatud puuduste eest, millistest võõrandaja ei olnud käesoleva lepingu sõlmimise ajal teadlik. Omandaja kohustub teatama puudustest hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest; 4.4. omandaja on kohustatud kinnistut kasutama sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on kuuskümmend viis protsenti (65%) vara väärtusest selle üleandmise hetkel; 4.5. kui omandaja omandatud vara (lepingu eseme) võõrandab või koormab hoonestusõigusega kümne (10) aasta jooksul arvates kinnisasja omandamisest, siis peab ta hüvitama riigile kuuskümmend viis protsenti (65%) vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie (5) aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel kümne (10) aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse; 4.6. kui omandaja võõrandab kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva lepingu punkti 4.5 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse; 4.7. omandajal on kohustus teatada koheselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile käesoleva lepingu alusel omandatud kinnistu võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest; 4.8. kinnistu võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma omandaja; 4.9. käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping 5.1. Võõrandaja ja omandaja on Kinnistu omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja omandaja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad võõrandaja ja omandaja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14649502 teise (II) jakku kantud omanik Eesti Vabariik ning kanda kinnistu uue omanikuna: - Keila linn. 5.2. Omandaja palub kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p 3 ja võlaõigusseaduse § 324 lg 1 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 14649502 kantud kinnistu kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale: Märge Keila linna kui kasutuseleandja ja Eesti Geoloogiateenistus (registrikood 77000387) kui kasutuselevõtja vahel 21.12.2021.a sõlmitud kasutuslepingu kohta tähtajaga kuni 01.01.2026.a. 4 5.3. Lepinguosalised paluvad, et kinnistusraamatusse tehtaks kanded nende poolt käesolevas lepingus esitatud järjekorras ning et üht kannet ei tehtaks ilma teist kannet tegemata. 6. Notari selgitused Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et: 6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; 6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte; 6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt; 6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma; 6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; 6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu; 6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale; 6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1); 6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks; 6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara võõrandamise kohta sätestatut, mille kohaselt: 5 6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on vajalik riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivaraseaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1); 6.10.2. riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduse §-s 96 sätestatust (riigivaraseaduse § 29 lg 2) 6.10.3. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3); 6.10.4. Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel; 12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna arendamiseks käesoleva seaduse § 741 alusel; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette (riigivaraseaduse § 33 lg 1); 6.10.5. kui riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse (riigivaraseaduse § 33 lg 3); 6.10.6. kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse (riigivaraseaduse § 33 lg 4); 6.10.7. riigil on õigus nõuda käesoleva riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel (riigivaraseaduse § 33 lg 5); 6.10.8. riigivara valitseja jälgib riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist (riigivaraseaduse § 33 lg 6); 6.10.9. riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest (riigivaraseaduse § 33 lg 7); 6.11. vastavalt ehitusseadustiku § 77 kohaselt (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus 6 maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 6.12. vastavalt asjaõigusseaduse §-le 63 lg 1 p 4 Kinnistusraamatusse võib kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). 6.13. vastavalt võlaõigusseaduse §-le 324 (1) Kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. (2) Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. 7. Volitused notarile 7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega. 7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel kande sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. 8. Lõppsätted 8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kinnistu tasuta üleandmisel on 485 000 eurot. Märke kinnistamisavalduse notari tasu määratakse vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 91. 8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 1471.20 eurot + 35.75 eurot, kokku 1506.95 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) summas 301.39 eurot, kokku 1808.34 eurot. 8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot, millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot. 8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.19 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. 8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu tasub omandaja. 8.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 tuleb uue omaniku kandmise eest kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 720 eurot (tehinguväärtus 485 000 eurot). 8.7. Märke kinnistamise eest on riigilõivuseaduse § 79 lg 1 kohaselt ette nähtud riigilõiv summas 4x6 eurot, kokku 24 eurot. 8.7. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb 7 digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaaldokumendist väljastab notar avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. Paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et nad annavad käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks etteulatuvalt. 8.8. Käesolevas lepingus on kaheksa (8) lehte. 8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele. 8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud notari juuresolekul ning kõik notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale lepingule digitaalallkirjad isiklikult. HT Keiu Käära: /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Fels: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Liivi Laos: /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel