Mina, Tallinna notar Liivi Laos, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 122
Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud, kaheksateistkümnendal
jaanuaril kahe tuhande kahekümne teisel aastal (18.01.2022.a),
TALLINNA NOTAR LIIVI LAOS,
kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19
ning käesolevas notariaaltoimingus osalejateks on
Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja,
mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi
70003158 all, asukohaga Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
10122, e-posti aadress:
[email protected], volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood
48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud volikirja
alusel, milline on 08.06.2020.a koostatud ja kaugtõestamise teel tõestatud Tallinna notar Liivi
Laos’e poolt ning milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all,
edaspidi nimetatud võõrandaja,
ja
Keila linn, mis tegutseb Keila Linnavalitsuse kaudu, mis on registreeritud riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris registrikoodi 75014422 all, asukoht Harju maakond, Keila linn,
Keskväljak 11, 76608, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – linnapea Enno
Fels, isikukood 35409060220, kes on tuvastatud isikutunnistuse nr AB0248496 ja PPA
andmebaasi alusel ning kelle esindusõiguse on notar kontrollinud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riikliku registri kehtivate andmete käesoleva lepingu sõlmimise päeva
väljatrüki alusel ning Keila Linnavolikogu 23.11.2021.a otsuse nr 29 alusel, edaspidi nimetatud
omandaja, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised.
Võõrandaja esindaja asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Saue vald,
Harjumaa.
Omandaja esindaja asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Keila linn,
Harjumaa.
Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev
KINNISTU TASUTA ÜLEANDMISE LEPING,
KINNISTAMISAVALDUS MÄRKE KANDMISEKS KINNISTUSRAAMATUSSE,
KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite andmed ja lepingu ese
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14649502
sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu ja ka lepingu ese):
Esimesse jakku on kantud katastritunnus 29601:004:0049; sihtotstarve – ühiskondlike
ehitiste maa (100%); asukoht Harju maakond, Keila linn, Piiri tn 7a, pindala 6199,0 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1
1.2. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu
suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid ega kitsendusi.
1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu
ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas,
kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid jääb
järgnevatesse piiranguvöönditesse: Katastriüksuse 29601:004:0049 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77,44 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14,71 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10,06 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1,00 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 39,27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin.
1.4. Kinnistu koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on 6116 m2 õuemaad ja 83 m2
muud maa.
1.5. Kinnistu on hoonestatud ning kinnistul paiknevad järgmised ehitised:
- hoone Kärnihoidla. Puursüdamike töötlemise kompleks, ehitisregistri koodiga 116055542,
esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune pind 1949 m², suletud netopind
2034.3 m2, mitteeluruumide pind 1944.3 m2, köetav pind 358 m2, ehitise staatus kasutusel ja
kaalutud energiakasutuse klass määramata. Keila linn on 26.01.2004 väljastanud kasutusloa
ehitise laiendamisel nr 88; Keila linn on 19.01.2004 väljastanud kasutusloa taotluse ehitise
laiendamisel nr 83;
- hoone Viilhall 'Cottbus', ehitisregistri koodiga 116055543, esmane kasutus määramata,
korruste arv 1, ehitusalune pind 468 m², suletud netopind 450 m2, mitteeluruumi pind 450 m2,
ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata;
- hoone Ladu (ex isotoopide hoidla), ehitisregistri koodiga 116055545, esmane kasutus
määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 90 m², suletud netopind 66.6 m2, mitteeluruumide
pind 62.8 m2, ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata;
- rajatis Piirdeaed, ehitisregistri koodiga 220587829, esmane kasutus määramata, ehitusalune
pind 52 m² ja ehitise staatus ehitamisel.
1.6. Aadress Piiri tn 7a, Keila linn, Harju maakond ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega
asukohana.
1.7. Kinnistul katastripidaja märked: Pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.8. Kinnistul projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad.
1.9. Kinnistu on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV26389 all.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. käesolev leping sõlmitakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 14.12.2021.a
käskkirja nr 255 „Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine (Keila linnale)”, millega on
otsustatud võõrandada kinnistu tasuta Keila linnale, alusel ning lähtudes riigivaraseadusest;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega
koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu eseme suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke
vaidlusi, lepingu esemel ei lasu käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud ning lepingu esemel ei
lasu kolmandate isikute õigusi, millest võõrandaja ei oleks omandajat informeerinud, sh
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada omandaja kandmist kinnistusraamatusse
lepingu eseme uue omanikuna;
2.1.4. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest
tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on
saabunud;
2
2.1.5. kinnistu on varustatud kommunikatsioonidega (elekter, tsentraalne vesi ja
kanalisatsioon);
2.1.6. kinnistu suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning võõrandaja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist;
2.1.7. võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning
võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust;
2.1.8. võõrandajale ei ole teada lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes
käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid, riiklikesse registritesse kandmata, käesolevas
lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid seadusest
tulenevaid piiranguid;
2.1.9. võõrandajale teadaolevalt vastavad kinnistul paiknevad ehitised projektile ning
puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, ehitistel on osaline elektriküte,
sundventilatsioon. Kinnistul ei ole mingeid muid eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist
käesolevas lepingus müüja peaks vajalikuks;
2.1.10. lepingu esemel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel;
2.1.11. lepingu esemeks olev riigivara ei ole vajalik võõrandajale riigivõimu teostamiseks.
2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. omandaja on teadlik käesoleva lepingu eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ja
piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima ning omandaja ei oma eelnimetatu
osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.2. omandaja on teadlik lepingu eseme kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes
registrites sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus võõrandaja poolt avaldatud
asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.3. omandaja on tutvunud lepingu esemega, on lepingu eseme ning omandajale võõrandaja
poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni tähelepanelikult üle vaadanud ja on
teadlik lepingu eseme seisukorrast ning omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes
mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.4. omandaja omandab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning võõrandaja
poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.5. omandaja on teadlik lepingu eseme omandamisega tekkivatest õigustest ja
kohustustest ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja soovib käesoleva lepingu sõlmimist
ning lepingu eseme omandamist;
2.2.6. Keila linn ja Eesti Geoloogiateenistus (EGT) on 21.12.2021.a sõlminud kasutusõiguse
lepingu käesoleva lepingu punktis 2.1.1 nimetatud käskkirjas sätestatud tingimustel ning
omandaja soovib kanda sellekohase märke kinnistusraamatusse;
2.2.7. kinnistu omandamiseks on Keila Linnavolikogu 16.06.2020.a vastu võtnud otsuse nr 22
ning kinnistu omandamisega seotud kohustuste võtmiseks Keila Linnavolikogu on
31.08.2021.a vastu võtnud otsuse nr 22.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud
nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist ega täiendavate asjaolude
kontrollimist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule;
2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja
ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil
on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu
sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate
nimel.
3. Tehinguväärtus ja riigivara üleandmine
3.1. Lepinguosalised avaldavad, et lepingu eseme väärtuseks on 485 000 eurot.
3
3.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et võõrandaja annab omandajale üle tasuta ja
käesoleva lepingu punktis 2.1.1 nimetatud käskkirjas sätestatud tingimustel lepingu eseme
omandi ning omandaja võtab lepingu eseme omandi võõrandajalt vastu.
4. Lepingu eseme valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped
Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
4.1. võõrandaja kasutuses oleva kinnistu osa otsese valduse ning kinnistu päraldiseks olevad
dokumendid kohustub võõrandaja omandajale üle andma hiljemalt 31.01.2022.a, mille kohta
koostavad võõrandaja ja omandaja vastavasisulise lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtuakti ning
Eesti Geoloogiateenistuse kasutuses oleva kinnistu osa otsene valdus on võõrandaja poolt
Eesti Geoloogiateenistusele üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist;
4.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti
lepingu eseme juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad võõrandajalt omandajale
üle lepingu eseme valduse üleandmisega;
4.3. võõrandaja ei vastuta lepingu esemel olevate varjatud puuduste eest, millistest võõrandaja
ei olnud käesoleva lepingu sõlmimise ajal teadlik. Omandaja kohustub teatama puudustest
hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest;
4.4. omandaja on kohustatud kinnistut kasutama sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on kuuskümmend viis
protsenti (65%) vara väärtusest selle üleandmise hetkel;
4.5. kui omandaja omandatud vara (lepingu eseme) võõrandab või koormab
hoonestusõigusega kümne (10) aasta jooksul arvates kinnisasja omandamisest, siis peab ta
hüvitama riigile kuuskümmend viis protsenti (65%) vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema
poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie (5) aasta jooksul ja
hoonestusõiguse seadmisel kümne (10) aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse;
4.6. kui omandaja võõrandab kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku
omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva
lepingu punkti 4.5 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud
kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse;
4.7. omandajal on kohustus teatada koheselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
käesoleva lepingu alusel omandatud kinnistu võõrandamisest või hoonestusõigusega
koormamisest;
4.8. kinnistu võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma omandaja;
4.9. käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui
lepingupoole huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta
üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping
5.1. Võõrandaja ja omandaja on Kinnistu omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja omandaja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse
kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja
kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad võõrandaja ja omandaja kustutada Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14649502 teise (II) jakku
kantud omanik Eesti Vabariik ning kanda kinnistu uue omanikuna:
- Keila linn.
5.2. Omandaja palub kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p 3 ja
võlaõigusseaduse § 324 lg 1 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr
14649502 kantud kinnistu kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale:
Märge Keila linna kui kasutuseleandja ja Eesti Geoloogiateenistus (registrikood
77000387) kui kasutuselevõtja vahel 21.12.2021.a sõlmitud kasutuslepingu kohta
tähtajaga kuni 01.01.2026.a.
4
5.3. Lepinguosalised paluvad, et kinnistusraamatusse tehtaks kanded nende poolt
käesolevas lepingus esitatud järjekorras ning et üht kannet ei tehtaks ilma teist kannet
tegemata.
6. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata
jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja
ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta
käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi
jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi
originaali asemel ärakirja või väljavõtte;
6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt;
6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest
teadis või pidi teadma;
6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama;
6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele
tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud
saamata jäänud tulu;
6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui
mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja
mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda
ostjale;
6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada
ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes
kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot,
tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa
maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks;
6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara
võõrandamise kohta sätestatut, mille kohaselt:
5
6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on
vajalik riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule
juriidilisele isikule riigivaraseaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1);
6.10.2. riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes riigivaraseaduse § 10 lõikes 1
sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja
kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduse §-s 96 sätestatust (riigivaraseaduse §
29 lg 2)
6.10.3. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele
vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3);
6.10.4. Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada,
kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks; 11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna
arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud
tingimustel; 12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna
arendamiseks käesoleva seaduse § 741 alusel; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema
seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik
mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-,
kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või
sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 5) vallasasi on vajalik
rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi
on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette (riigivaraseaduse §
33 lg 1);
6.10.5. kui riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud
kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast
kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65
protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb
võõrandamisel kanda viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul
tehingu päevast arvates riigi tuludesse (riigivaraseaduse § 33 lg 3);
6.10.6. kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse
omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju
all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ei
kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või
hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse (riigivaraseaduse § 33 lg
4);
6.10.7. riigil on õigus nõuda käesoleva riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2
või 3 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus
on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle
võõrandamise hetkel (riigivaraseaduse § 33 lg 5);
6.10.8. riigivara valitseja jälgib riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõigetes 3–5 nimetatud nõuete
täitmist (riigivaraseaduse § 33 lg 6);
6.10.9. riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike
1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada riigivaraseaduse paragrahvi 33
lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest
(riigivaraseaduse § 33 lg 7);
6.11. vastavalt ehitusseadustiku § 77 kohaselt (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus
kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2)
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning
langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
6
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4)
ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
6.12. vastavalt asjaõigusseaduse §-le 63 lg 1 p 4 Kinnistusraamatusse võib kanda märke
muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks
(märkus).
6.13. vastavalt võlaõigusseaduse §-le 324 (1) Kinnisasja üürnik võib nõuda
kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. (2) Kinnistusraamatusse kantud
märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud
asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada
ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §-s 323 sätestatule
üles öelda.
7. Volitused notarile
7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel
kande sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud
kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv.
8. Lõppsätted
8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kinnistu tasuta üleandmisel on 485 000 eurot. Märke
kinnistamisavalduse notari tasu määratakse vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 91.
8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 1471.20 eurot + 35.75 eurot,
kokku 1506.95 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) summas 301.39 eurot, kokku 1808.34
eurot.
8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot,
millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot.
8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.19 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu
ja riigilõivu tasub omandaja.
8.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele
hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu
seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides
on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi
lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument
ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 tuleb uue omaniku kandmise eest kinnistusraamatusse
tasuda riigilõivu summas 720 eurot (tehinguväärtus 485 000 eurot).
8.7. Märke kinnistamise eest on riigilõivuseaduse § 79 lg 1 kohaselt ette nähtud riigilõiv
summas 4x6 eurot, kokku 24 eurot.
8.7. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
õigussuhetes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb
7
digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaaldokumendist väljastab notar avalduse alusel isikule,
kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. Paberkandjal originaaleksemplari
väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud
nõusolek. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et nad annavad käesolevaga
tagasivõetamatu nõusoleku paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks etteulatuvalt.
8.8. Käesolevas lepingus on kaheksa (8) lehte.
8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari
poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning
notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et
notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele.
8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud notari
juuresolekul ning kõik notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale
lepingule digitaalallkirjad isiklikult.
HT
Keiu Käära: /allkirjastatud digitaalselt/
Enno Fels: /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Liivi Laos: /allkirjastatud digitaalselt/
8