EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-0049 - taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.02.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a077545-9f22-4ed8-a035-d9c1968e39ea
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a077545-9f22-4ed8-a035-d9c1968e39ea?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
1 3 . 0 1 . 202 2 Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse e elnõu väljatöötamise kavatsus Probleem, sihtrühm ja eesmärk Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1 . Seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehte stamine Nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ , seemnekartuli turustamise kohta, kohaselt tohib seemnekartulit turule viia üksnes juhul, kui see on sertifitseeritud ametlikult seemnekartulina. Seemnekartuli s ertifitseerimise korraldab sordi omaniku, esindaja või säilitaja taotluse alusel Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ). Seemnekartuli sertifitseerimise etapid koos asjakohaste riigilõivudega : mullaproovi võtmine ja analüüsimine – PTA kogub ning säilitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL ) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ , artiklites 19, 22–24 ja 34 sätestatud uuringute tegemise käigus teavet ohtlike taimekahjustajate ja kahjustajavabas piirkonnas taimekahjustajate esinemise, vallandumise ja leviku kohta (taimetervise seire). Taimetervise seire raames võtab ja analüüsib PTA mullaproove, s eepärast ei ole hetkel selle tegevuse eest riigilõivu kehtestamise vajadust; põldtunnustamine – ei ole kehtestatud riigilõivu ; mugulaproovi võtmine ja kvaliteedi hindamine - mugulaproovide võtmise riigilõiv (55 eurot kuni viie mugulaproovi eest ning lisaks 10 eurot iga järgmise mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal); mugulaproovi analüüsimine - ei ole kehtestatud riigilõivu ( taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (edaspidi TPSKS ) § 118 lõike 2 kohaselt s ertifitseerimise käigus võetud paljundusmaterjalil taimekahjustaja esinemise määramisega seotud analüüsikulud, välja arvatud seemnekartuli viirushaiguste määramisega seotud analüüsikulud , tasub sertifitseerimise taotleja ) . R iiklikku järelevalvet põldtunnustamise , proovi võtmise ja analüüsimise üle teostab PTA. Seemnete sertifitseerimise l on kehtestatud riigilõiv põldtunnustamise ja proovi võtmise eest . Seemnekartuli sertifitseerimise l ei ole kehtestatud riigilõivu põldtunnustamise eest , kuna seemnekartuli tootmise pinnad on olnud väikesed võrreldes teravilja seemne tootmis pindadega. V iimaste aastate praktika aga on näidanud, et riigilõivu puudumine on too nud endaga kaasa kahte liiki probleeme, mistõttu on kaalu misel riigilõivude kehtestami ne . Esimeseks p robleemiks on PTA-le kui seemnekartuli sertifitseerimise teenuse osutajale kulu põldtunnustamise e est . Teenuse kvaliteedi jätkuvaks tagamiseks tuleks ette näha ka tasu seemnekartuli põldtunnustamise eest . Seda enam, et teenuse vajadus lähtub suuresti erahuvist ja selle kasutamine annab isikule teatud turueelise või õiguse tooteid turustada. Eestis kasvatatakse seemne kartulit ligikaudu 200 hektaril . PTA kulud seemnekartuli sertifitseerimisel põldtunnustamise teenuse osutamisel olid 2020. a ühe põllu kohta 108 eurot. Põllu suurus , ha Põldude arv 2018 2019 2020 2021 Kuni 1 96 92 97 87 1-2 38 39 38 31 2-3 21 16 14 16 3-4 7 6 6 14 4-5 2 2 4 5-6 3 1 3 2 6-7 2 1 2 7-8 2 8-9 1 2 2 üle 10 2 1 1 KOKKU 172 157 164 158 Kasvupind , ha 263,74 196,6 218,01 219,39 Teiseks probleemiks on osutunud tasuta teenusega kaasnevad käitumismustrid. Kuna seemnekartuli põldtunnustamine on t arni jale tasuta, siis on PTA - le probleemiks ka ol ukorr a d , kus PTA tunnustab seemnekartuli põllu, kuid t arni ja ei sertifitseeri sealt põllult saadud seemnekartulit. T asuta teenus on too nud kaasa oluko rra , kus se da tellitakse PTA-lt igaks juhuks . 2020. a sügisel küsis M aaeluministeerium ka teistelt liikmesriikidelt, millised lõivud on kehtestatud seemnekartuli sertifitseerimisel . Eesti lähiriikides on kehtestatud lõiv ud mullaproovi võtmise ja analüüsimise eest, põldtunnustamise eest, mugulaproovide võtmise ja analüüsimise eest ning taimepasside ja fütosanitaarsertifikaatide väljastamise eest. Võrdlusena teistes riikides põldtunnustamise eest kehtestatud lõiv: Riik Poola Läti Soome Leedu Põldtunnustamine, € /ha esimene/teine kord 26/18 19,07 18,55 / 10 8,9 2 . S eemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimi ne Nõuetekohane etikett kinnitatakse seemnekartuli müügipakendi välisküljele. Teiste taimeliikide seemnete puhul , va seemnekartul , on pakendamisel võimalus tootjal etikette trükkida ja müügipakendile kinnitada , kui tal on nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik. Sertifitseeritud seemnekartuli müügipakendi sulgemise ja märgistamise ning etikettide kinnitamise üle teostab järelevalvet PTA. Seemnekartuli turustamisperioodil on e tiketid vaja trükki da , saata postiga t arnija le ja kinnitada pakendile väga lühikese ajavahemiku jooksul ning see on kitsaskoht nii PTA -le kui t arnij ale . Seega on v aja leida lahendus kahele p robleemi le . Esimeseks kitsaskohaks on seemnekartuli t arni ja jaoks ajakulu etikettide postiga saamisel , kui turustamisvalmis kaup seisab ja ootab etikette PTA-st. Teiseks kitsaskohaks on PTA kulu seemnekartuli väikepakendite etikettide trükkimi s e l ning lisaks postikulu koos ajakuluga etikettide saatmi sel t arni jale . Kui võimaldada seemnekartuli t arni jal etikette trükkida, siis seemnekartuli s ert ifitseerimise protsess kiireneks ja nimetatud kitsaskohad leiaksid lahenduse. 3 . T arni jate huvi p uuvilja- ja marjakultuuride sordileh t e mitte võetud sortide turustamise ks Eestis paljundatakse ja turustatakse valdavalt puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sorte. Valdav osa toodetav atest puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sor t id est on võetud sordilehte . Tuntud sortide turustamiseks peab sort olema võet ud mõn da Euroopa liikmesriigi sordileh t e. Kuid huvi toota ja turustada on ka näiteks must a sõstra sorte, mis olid var asematel aastatel võe tud Leedu sordileh te , kuid hetkeseisuga on nad sealt välja arvatud ja Eestis ei tohi neid enam turustamiseks toot a. Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks olevad sordid (edaspidi säilitussordid ) peavad turustamiseks samuti olema sordilehes. Samas t arbijatel on ootus osta ja t arni jatel huvi paljundada turustamiseks ka sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sorte ja säilitussorte , seetõttu on vaja leida lahendus TPSKS-i muutmisega vastuolu lahendamiseks. Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse (edaspidi EMÜ Polli AUK ) sordivaramus on maaeluministri 27. detsembri 2016 .a määruse nr 76 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded ” paragrahvi 2 lõikes 1 loetletud puuvilja- ja marjakultuuride liikidest kokku 1000 sorti, neist sordilehte mitte võ etud 486 sorti ja omakorda sordilehte mitte võ e t ud sortidest on tarnijatel huvi toot miseks 120 sorti. SORDIVARAMU SORDID 2021 L iik Sordivaramu sor did sordileh t e võetud sor did sordilehte mittevõetud sor did sordilehte mittevõetud sordid , aga huvi neist sortidest toota harilik õunapuu 395 148 247 29 harilik pirnipuu 98 26 72 10 harilik ploomipuu 83 38 45 31 hapukirsipuu 15 7 8 4 maguskirsipuu 55 34 21 15 aedmaasikas 74 54 20 5 harilik vaarikas 55 42 13 pampel 9 8 1 must sõstar 94 58 36 10 punane sõstar 26 13 13 3 valge sõstar 13 10 3 2 karusmari 40 26 14 5 harilik astelpaju 19 14 5 2 õunapuu pookealused 24 8 16 4 KOKKU 1000 486 514 120 EL-is on reguleeritud põllu- ja köögiviljakultuuride geneetiliste ressursside sortide kasvatamine, kuid puuvilja- ja marjakultuuride osas peab iga riik ise omale süsteemi üles ehitama. Eestil ei ole veel üles ehitatud süsteemi puuvilja- ja marjakultuuride geneetiliste ressursside sortide paljundamiseks ja turustamiseks, kuid sellekohane huvi on olemas. Eesti puuvilja- ja marjakultuuride tarni jatel on levinud harjumus käia Läti puukoolides ja laatadel taimi ostmas ning sageli soetavad puukoolide omanikud sellisel viisil turustamis sortimendi rikastamiseks uusi sorte. Erinevalt Eestist on Lätis aga loodud 2017. aastal geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sortide kasutamise reeglistik, mis hõlmab teatud nõudeid. See tähendab, et Läti geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sort on sort, mille on tarnija kasvata n ud ja turusta n ud isikutele, kes kasutavad seda ainult isiklikuks otstarbeks ehk teisisõnu neid sorte võib paljundada ja turustada Läti territooriumil asuvas koduaias kasvatamiseks . S amuti ei kuulu se llin e sort Läti puuvilja- ja marjakultuuride riiklikku sor dilehte . Lätis kohaldatakse s ell is e sordi paljundamisel standardmaterjali nõudeid , tarnija koostab nõuetekohase sordikirjelduse ning vastutab sordi säilimise eest. Kuid selliseid sorte, mis on mõeldud kas vat amiseks ainult Läti territooriumil, toovad meie puukoolide omanikud ka Eestisse paljundamis e ja turustamise eesmärgil . Neid sorte oma koduaeda istutamiseks võivad tarbijad käia Lätist ostmas, kuid neid ei tohi Eestis edasi paljundada ja turustada. 4. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades ( in situ) . Bioloogilise mitmekesisuse säilitami se kohus tus tuleneb nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsusest ja 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta, nõukogu 24. veebruari 2004. aasta otsus est 2004/869/EÜ toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel, nõukogu 24. aprilli 2004. aasta määrus est (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta. P õllumajanduskultuuride geneetilisi ressursse säilitatakse Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipangas , kus on tagatud seemnete pikaajaline säilitamine vastavalt ÜRO toidu- ja põllumajanduse organisatsiooni (FAO) ning Rahvusvahelise taimede geneetilise ressursi keskuse ( Bioversity International ) standarditele. Geen i panka jõuab materjal aretajatelt, hobikasvatajatelt ja loodusest. Seemeneid säilitatakse sügavkülmikutes temperatuuril -18 ̊ C ( ex situ ). Seemnete eluvõimet määratakse idanevuse kontrollimisega sõltuvalt liigist 5-10 aasta järel. Kui riiklikult säilitatakse geneetilisi ressursse geenipangas ( ex situ ) on mõistlik kaasata sellesse tegvusse asjast huvitatud taimekasvatajad, kes säilitavad vabatahtlikult geneetilisi ressursse põllul ehk looduslikes kasvukohtades ( in situ ). Eestis kasvatatavate kultuurtaimede sordid omavad suurt tähtsust geneetilise ressursi ja elurikkuse säilitamisel . Neid sorte nimetatakse rahvaselektsioonisortideks, vanadeks sortideks, põlisteks sortideks, pärandsortideks, amatöörsortideks või hobiaednike sortideks ( edaspidi vanad sordid ). Eesti põlluma janduskultuuride vanade sortide säilitamine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimalus e taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärje l peaks tekkima olulised kahjud. Vanade sortide hulgas on ka neid sorte, m ida müüdi poes või turul aastakümneid tagasi, kuid m ille seemneid enam ei toodeta ega turustata . Selliste sortide suurtootmises kasvatamine ei ole tasuv, kuid nad on seotud meie toidu- ja pärandkultuuriga ning neil on kindel koht eraaedades ja vabaõhumuuseumites kasutamisel . Vanade sortide levimine ja tootmine looduslikes kasvukohtades ehk taludes ja hobiaednike ringkondades on pärsitud. Probleemiks on asjaolu, et vanad sor d id ei vasta TPSKS-is kehtestatud sordi ega säilitussordi tootmise nõuetele ja neid pole seetõttu võimalik kan da sordiregistrisse ega sordilehte. Sordileht on nõuetekohaseks tunnistatud sortide loetelu. Sordilehte võetud sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal peab olema sertifitseeritud . Vanu sorte pole võimalik käsitleda TPSKS-i nõuete kohaselt. Samuti pole vajadust välja töötada eraldi mahukaid nõudeid väikeses koguses toodetavate vanade sortide kohta . K ehtiva TPSKSi § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldata TPSKSi sellise seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on toodetud oma tarbeks kasutamiseks. Ainult oma tarbeks kasvatamise ja kasutamise tagajärje l on kadunud või kadumas palju vanu sorte, mis on seotud meie toidu- ja pärandkultuuriga. N äide kadumisohus olevast vanast sordist „ Peipsi sibul ” , mis ei vasta TPSKS-is kehtestatud sordi ega säilitussordi tootmise nõuetele ning teda ei saa võtta sordilehte . „Peipsi sibul” sordina ei vasta ühtlikkuse nõetele, kuna sibula mugul kaalub 25-150 grammi ja on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Lisaks sellele, et vanu sorte ei saa sordilehte võtta ei saa neid kasvatada suurtootmises. N ende tootmine on seotud suurel määral käsitsi tehtava tööga. „Peipsi sibul” kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Kõrgpeenardes kasvatatud sibulat pole üksikul talupidajal ka kerge tonnide viisi kasvatada, kuna traditsioonide kohaselt on tegemist raske ja mitme etapilise käsitööga, kus pole kasu traktorist. Euroopa Liidu liikmesriigid on hobiaednike tegevust reguleerinud erinevalt. 2021 . aasta jaanuaris toimunud veebiseminari kokkuvõtte põhjal pole olulisi piiranguid hobiaednike tegevusele Hispaanias, Hollandis, Austrias, Taanis ja Prantsusmaal. Suuremate piirangutega riikide hulka kuuluvad Eesti, Poola ja Belgia. Euroopa Komisjon avaldas 29. aprillil 2021. a uuringu seoses võimalike lahendustega taimse paljundusmaterjali tootmist ja turustamist käsitlevate direktiivide parandamiseks/uuendamiseks. Uuringu käigus tuvastati ka vanade sortide probleemid (sordid ei vasta sordilehte võtmise nõuetele, vaja on erisusi). 5. Kultiveerimismaterjali kasutami ne metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ, pealkiri, kohaselt võib m etsamaal kasutada sellise päritoluga kultiveerimismaterjali, mille osas on varasemalt teada nende mõju looduskeskkonnale. Samas on metsakasvatajad väga huvitatud võõrpuuliikidega katsete tegemisest, et olla valmis kliimamuutustega kohanemiseks. Kehtivate nõuete kohaselt on lubatud kasutada metsas üksnes teatud algmater jali päritolu piirkonnast pärit kultiveerimismaterjali . Seetõttu tehakse kultiveerimismaterjaliga katsed mittemetsamaal, sealhulgas põllumaal, sest nendel aladel katse tege mi ne ei ole reguleeritud. Seetõttu ei ole Keskkonnaameti l teavet nende katsealade paiknemise, suuruse või katses kasutatava kultiveerimismaterjali päritolu kohta. Kuna l ooduskaitseseaduse § 57 lõike 3 kohaselt korraldab l oodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet , siis on oluline, et nimetatud teave jõuaks ka Keskkonnaametisse. V õõrliikide kasvataja peab tagama, et tema tegevuse või tegevusetuse tõttu võõrliigid kasvatusalalt välja ehk loodusesse ei levi. Sõltuvalt kasvatatavast taimeliigist tuleb vältida seemnete, juurevõsude, haljastusjäätmete jms loodusesse sattumist , seahulgas ka näiteks lindude abil. K ultiveerimismaterjali tuuakse Eestisse katsetamise eesmärgil ka EL-i liikmesriikidest . Keskkonnaamet il kui kultiveerimismaterjali järelevalve eest vastutaval asutusel, ei ole teada, kus ne i d katse i d tehakse. Ülevaade katse tegemise kohtadest on oluline, sest kultiveerimismaterjaliga katsetami ne on pikaajaline protsess . Katsete tegemiseks kasutatava maa-ala o manikud võivad vahepeal muutuda , kui näiteks maa-ala müüakse , selle kasutamise sihtotstarve muutub ja edasi majandatakse metsaseaduse alusel. Samas on alginvesteeringud tehtud ning võõra pärioluga kultiveerimismaterjal istutatud. TPSKS -i § 112 kohaselt võib k ultiveerimismaterjali metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil import ida TaimKS-i §-s 12 nimetatud loa ja Keskkonnaameti väljastatud loa alusel. TPSKS § 108 kohaselt loetakse impordi ks kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamist väljaspool ELi tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik . TaimKS -i § 12 lõike 2 kohaselt võib määruse (EL) 2016/2031 artikli 48 lõikes 1, artikli 49 lõikes 1 ja artiklis 58 nimetatud taimi kasutada katsetes, sordivalik ul või sordiaretuses üksnes P TA loal. Sama säte kohaldu b ka kultiveerimismaterjali le mitte ainult kolmandatest riikidest, vaid ka teisest EL liikmesriigist taime de Eesti territooriumile toomisel . A rtikli 48 lõike s 1 nimetatud erandid puud u tavad: selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte , millel on liidu territooriumile sissetoomise keeld (art ikli 40 l õi g e 1 ); selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mille suhtes kehtivad erinõuded ja samaväärsed nõuded (art ikli 41 l õi g e 1 ) ; kõrge riskiga taimi, taimseid saadusi või muid objekte mida ei tohi teatud päritoluriigiks olevatest kolmandatest riikidest, kolmandate riikide rühmadest või kolmandate riikide konkreetsetest piirkondadest liidu territooriumile sisse tuua (art ikli 42 l õi g e 2) . Artiklis 49 käsitletakse meetmeid, mille alusel võib kolmandatest riikidest EL-i territooriumile tuua taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning selline kultiveerimismaterjali import on juba reguleeritud TaimKS-i §-s 12 ning TPSKS-i §-s 112 . Artiklis 58 on loetletud erandid, mille alusel saab taimi, taimseid saadusi ja muid objekte tuua kaitstavasse piirkonda. Eesti on ametlikult tunnistatud viljapuu bakterpõletiku ( Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al .) suhtes kaitstavaks piirkonnaks ELis. Sellest tulenevalt on riigisiseselt kehtestatud tingimused selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimede tootmisele, turustamisele ja teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest sissetoomisele. Selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimed on peamiselt dekoratiivtaimed või viljapuudest õunapuu ja pirnipuu, mitte metsataimed. A nalüüsides määruse (EL) 2016/2031 artik lit 48 , 49 ja 58, mis reguleeri vad ametliku testimise, teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses kasutatavaid taimi, taimseid saaduseid ja muid objekt e, saab järeldada, et neid artikl e i d ei saa kohalda d a kultiveerimismaterjali katsete tegemise korral. Kultiveerimismaterjal, mida soovitakse kasutada katsetes, ei kuulu eel nimetatud erandite hulka , kuna nende sissetoomine ei ole keelatud ning piirkondade na ei ole määratud kõrge riskiga piirkondi. Seega ei ole need erandid EL- i st toodud kultiveerimismaterjali ga katsete tegemiseks loa saamise korral asjakohased . Probleemi lahendusena soovitakse TPSKS § 112 kohaldamisala laiendamisega luua loakohustus metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel ka muul juhul kui ainult importimine , sealhulgas mittemetsamaal EL liikmesriigist toodud kultiveerimismaterjali katsete tegemisel. Katse tegija peab loa taotlemisel esitatama info katse kohta (nt koordinaadid, pindala, algmaterjal ja päritolu) kultiveerimismaterjali järelevalvet tegevale ametiasutusele. . 2. Sihtrühm Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK ) kirjeldatud muudatused mõjutavad järgmisi sihtrühmi: 1) riigiasutused; 2) seemnekartuli tarnijad (taimetervise registris registreeritud 40) ; 3) puuvilja- ja marjakultuuride tarnijad (taimetervise registris registreeritud 103) ; 4) Rohevahetuse huvilised sh vanad sordid, st suur osa Eesti kodanikest, mille mõned näited: Rohevahetus Harjumaal , 5400 liiget; Rohevahetus Saaremaal , 319 liiget; Rohevahetus Läänemaal , 1000 liiget; Alatskivi rohevahetus , 225 liiget; Rohevahetus Virumaal , 327 liiget; Rohevahetus Viljandimaal , 719 liiget; Rohevahetus Raplas , 702 liiget; 5) ühistegevuslikud mittetulunduslikud organisatsioonid (näiteks MTÜ Maadjas) ja vabaõhumuuseumid, kelle eesmärkide hulka kuulub ka vanade sortide liigisisese mitmekesisuse säilitamine; 6 ) metsa aretusega tegelevad ettevõtjad (näiteks Eesti Erametsaliit , Erametsakeskus SA, Eesti Metsataimetootjate Liit MTÜ, Ühinenud Eesti Metsataimetootjad MTÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus) , teadusasutused, ülikoolid ( näiteks Eesti Maaülikool ) . Järelevalvet seemnekartuli tootmise ning puuvilja- ja marjakultuuride paljundus- ja istutusmaterjali tootmise nõuete täitmise üle teeb PTA , kultiveerimismaterjali tootmise nõuete üle Keskkonnaamet . 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ” (PõKa 2030) 4. tegevussuuna „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ” üheks eesmärgiks on tagada põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv valik . Selle eesmärgi saavutamiseks edendatakse kohalikesse tingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. Samuti toetatakse kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike sortide kasutuses hoidmist. Säilitatakse ja uuritakse põllumajanduskultuuride, nende metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide geneetilist ressurssi. Tegeletakse Eesti oludesse sobivate sortide sordilehtede ja kaitsega ning pakutakse sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust, et tagada sobivate sortide laiem valik. 1. Seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamine S eemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest kehtesta ta ks e riigilõiv , mis kataks PTA tehtud kulutusi teenuse osutamisel . 2. S eemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimi ne Eesmär k on luua võimalus seemnekartuli tarnijal ise kiirel ja piiratud ajaperioodil trükkida PTA väljastatud faili alusel seemnekartuli väikepakendite etiketid. Eestis on paar seemnekartuli tarni jat, kes turustavad suuremas mahus seemnekartulit väikepakendites. Alates 1. juulist 2014 . a on seemnetootjal TPSKS § 96 lõike 1 4 kohaselt võimalik trükkida ise etikett e ning praktika on kinnitanud, et seemne tootjad on võimelised ise etikette trükkima ja see annab kindlust selle sätte kohaldamisala laiendamiseks ka seemnekartuli väikepakendile etiketi trükkimiseks . See loob võimaluse paindlikkuseks ja oleks tarnijale kiirem lahendus. PTA jaoks ei ole probleemiks mitte rahaline kulu etikettide trükkimisel, vaid suur ajakulu, kuna aastas trükitakse üle 8 0 000 etiketi ja neist 45 000 t ükki ühele suuremale seemnekartuli t arni jale . Seemnekartuli väikepakendile etiketi trükkimise võimaluse loomisel on t arni jail võimalik osta või seemnetootjana on juba ostetud nõuetekohane printer ja t arni jad saavad edaspidi ise etikette trükki d a. 3. T arni jate huvi p uuvilja- ja marjakultuuride sordileh t e mitte võetud sortide turustamise ks Eesmärgi täitmiseks on oluline erinõuete väljatöötamine puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordi ja säilitussordi registreerimise ks ning sordilehte võtmise ks . EL-is on direktiivides reguleeritud põllu- ja köögiviljakultuuride säilitussortide kasvatamine, kuid puuvilja- ja marjakultuuride säilitussortide kasvatamiseks peab Eesti ise omale sobivaima süsteemi looma . Eestis juba aastakümneid kasvatatud tuntud sortide paljundamise ja koduaedades kasvatamisega tagatakse mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamine. 4. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades ( in situ ). Eesmärgiks on tagada taimse geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimine tema loomulikus keskkonnas. Selleks on vaja tagada suurema hulga võimalike huviliste juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile, mida iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus ning v õimaldada huvilistel väikeses koguses toota ja turustada kultuurtaimede vanu sorte, mis ei vasta TPSKS-is kehtestatud sordi ja turustamise nõuetele. Õiguskindluse ja- selguse huvides tuleks selgesõnaline erand kehtesta da TPSKS-i s . 5. Kultiveerimismaterjali kasutami ne metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel Eesmärgiks on saavutada olukord, mille tulemusena on Keskkonnaametil olemas teave mittemetsamaal kultiveerimismaterjaliga tehtud katsete kohta. Neid k atsed tehakse peamiselt eesmärgiga teada saada, kuidas üks või teine puuliik või erinevatest Euroopa piirkondadest pärit puuliigid Eesti kliima tingimustes kasvavad. Katse tulemusena otsi vad metsakasvatajad eelkõige ilmastiku tingimustele ja haigustele vastupidavamaid puu liike, mis tagavad rajatavate puistute kiiremat kasvu ja kvaliteetsema puidu. Eesti metsa uuendamisel kasutataks e valdavalt kodumaist päritolu kultiveerimismaterjali. Samas on just viimasel ajal suurenenud metsakasvatajate huvi teha selliseid katseid sisse toodud kultiveerimismaterjaliga (sh ka võõrliikidega), mille kohta ei ole teada kultiveerimismaterjali päritolu mõju rajatavate puistute kasvuomadustele ning kliimamuutustega kohanemisele. Keskkonnaamet vaja b teavet kultiveerimismaterjaliga katsete tegemise kohta . See on oluline eelkõige seetõttu, et kultiveerimismaterjaliga teadustöö tegemine on pikaajaline protsess . S elle aja jooksul võivad katse te tegemiseks kasutatava maa-ala o manikud vahepeal muutuda , kui näiteks maa -ala müüakse , selle kasutamise sihtotstarve muutub ja edasi majandatakse metsaseaduse alusel. Samas on alginvesteeringud tehtud ning võõra päri t oluga kultiveerimismaterjal istutatud. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus Keskkonnaametil on teave ka mittemetsamaal tehtava katse tegija ning selle katse algmaterjali päritolu kohta. See on eriti oluline olukorras , kui katse tegemiseks kasu ta tavalt maa- alalt hakatakse tulevikus varuma kultiveerimismaterjali seemet ja Keskkonnaamet peab sertifitseerimise protsessis välja andma põhitunnistuse , kuhu märgitakse algmaterjali päritolu. Samuti saab Keskkonnaamet jälgida , kas võõra päritoluga puu liigid on rohkem vastuvõtlikumad erinevatele haigustele või pakuvad alternatiivi uute päri t olupiirkondade määrusega kehtestamiseks kliimamuutustega kohanemisel. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad T aimesordi sordilehte võtmise , seemnekartuli sertifitseerimis e ja turustamisotstarbelise tootmise, sealhulgas pakendamisele kehtestatud nõuded on sätestatud TPSKS -is . Samuti on TPSKS-ga sätestatud kultiveerimismaterjali impordi nõuded metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil . Kehtiv regulatsioon mis on seotud bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamis e ga looduslikes kasvukohtades ( in situ) . Ohtlike ehk karantiinsete taimekahjustajate esinemise vältimise nõuded seemnekartuli sertifitseerimisel ja turustamisel ning kultiveerimismaterjali impordiks metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil on sätestatud nõuded TaimKS -is . Seemnekartuli sertifitseerimise riigilõivud on kehtestatud r iigilõivuseaduse s (RLS) . Kultiveerimismaterjali import metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil on kaudselt seotud ka kliimamuutuste kohanemise arengukava (KOHAK) rakendusplaani tegevusega nr 4.2.3 metsageneetiliste uuringute tõhustamine, järgla s katsete ja geograafiliste katsekultuuride rajamine, sh kliimamuutuste mõjule ja haigustele vastupidavama kultiveerimismaterjali tootmine. Metsa geneetilise valimi analüüsimine kliimamuutuste kontekstis ning vajaduse korral geenireservi metsade pindala suurendamine. Kui KOHAK - i kohaselt on eesmärk rajada geograafiliste katsekultuure, siis kõige olulisem on teada millisest geograafilisest piirkonnast algmaterjal pärineb, et hinnata kas tulevikus on võimalik antud piirkonda seemne varumiseks kasutada. 5 . Tehtud uuringud Euroopa Komisjon avaldas 29. aprillil 2021. a uuringu seoses võimalike lahendustega taimse paljundusmaterjali tootmist ja turustamist käsitlevate direktiivide parandamiseks/uuendamiseks. See uuring on üks viimaseid etappe protsessis, mis sai alguse juba kümmekond aastat tagasi. Selle uuringu põhjal t uleb arvestada nõudlusega jätkusuutlikkuse järele põllumajanduses ning kasvava vajadusega põllumajanduse bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. Muudatused peavad võimaldama täita „Talust taldrikule ” strateegia, metsastrateegia ning elurikkuse strateegia eesmärke . Uuringu käigus tuvastati ka nn hobiaednike sortide probleemid (sordid ei vasta sordilehte võtmise ks kehtestatud nõuetele, vaja on erisusi). Selle uuringu tulemusena soovitakse kaasajastada seemne ja paljundusmaterjali valdkonna EL õigusakte, millest mõned on 1966. aastast. Euroopa Komisjoni plaani b õigusaktide muutmise eelnõu esita da liikmesriikidele arvamuse avaldamiseks 2022. a lõpus. Ülejäänud probleemide uurimiseks ja lahendamiseks ei ole Maaeluministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt tehtud ühtegi teaduslikku uuringut ega analüüsi. 6 . Kaasatud osapooled Seemnekartuli põldtunnustamise eest tasu kehtestamiseks ja väikepakendite etikettide trükkimise võimaldamiseks kaasat akse seemnekartuli tarnijad. Puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide ning säilitussortide teemal kaasat akse Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, MTÜ Eesti Aiandusliit, puuvilja- ja marjakultuuride istikuid tootvate puukoolide esindajad. Hobi aednike sortide ja geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud säilitussortide , v anade s ortide tootmise, geen i pangas , põldkollektsioonides ning looduslikes kasvukohtades ( in situ ) säilimise teema l kaasatakse muuhulgas MTÜ Maadjas, ETKI jt p õllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside programmi hindamiskomisjon i kuuluva i d asutus i ja organisatsioon e . Kultiveerimismaterjali valdkonnas on kaasatud osapooled Eesti Maaülikool ja Keskkonnaamet . III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine JAH Rahastuse suurendamine JAH Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH Muu (palun täpsusta) EI 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Punktide 1. -3. s eemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamine , s eemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimi ne ning p uuvilja- ja marjakultuuride sordileh t e mitte võetud sortide turustamise huvi võimalikke lahendusi on kaalutud üheskoos . Avalikkuse teavitamise, mitte midagi tegemise ja senise olukorra säilitamise korral praegune olukord ei muutuks ning probleemid seemnekartuli sertifitseerimisel ning puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide ning geneetilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgil säilitussortide turustamisel säiliksid. Kuna VTK-s kirjelda tud probleemid ei ole ajutist laadi, siis ei võimalda tegevusetus probleeme lahendada. 4. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades ( in situ) . Alternatiivina on kaalutud mitte midagi tegemist ja senise regulatsiooni paremat rakendamist. Mitte midagi tegemine ja senise regulatsiooni parem rakendamine Mitte midagi tegemise ja senise regulatsiooni parema rakendamise korral pöörame tähelepanu kehtiva TPSKS - i § 1 lõikele 2, mille kohaselt TPSKS - i ei kohaldata sellise seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on toodetud oma tarbeks kasutamiseks. Kehtiva TPSKS-i järgi on sordi nõuetele mittevastava seemne ja taimse materjali turustamine keelatud. Samas t urustamiseks loetakse TPSKS § 103 lõike 1 kohaselt müügiks pakkumist, müügi eesmärgil omamist, müümist või muul viisil tasuta või tasu eest üle andmist. Oma tarbeks aiakultuuri seemne ja istutusmaterjali kasvatamine ehk hobiaedniku tegevus ei ole Maaeluministeeriumi valitsemisala õigusaktides reguleeritud. Seega hobiaednik , kes kasvatab aiakultuure oma tarbeks ja vahel vahetab või annab edasi teisele füüsilisele isikule , ei pea TPSKS - i § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt TPSKS - i nõudeid täitma. Sama olukord on ka MTÜ -de ning füüsiliste isikute omavahel taimede ja seemnete vahetamisel, kui nad ei tee seda majandustegevuse käigus. Teistsugune on aga olukord majandustegevuse puhul. Turustatav sort peab olema sordilehes . V anad sordid ei vasta sordilehte võtmise nõuetele . Vanu sorte ei tohi turustada ja sellega on nende võimalus levida ja looduslikes kasvukohtades säilida p ärsitud . Väikeses koguses sortide kasvataja , kes kasvatab ja toodab TPSKS-iga reguleeritud taimeliikide paljundus- ja istutusmaterjali turustamise eesmärgil ning turustab seda taimset materjali, peab järgima TPSKS - i ja selle alusel kehtestatud ministri määrustega sätestatud nõudeid. Need nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada tarbijale kontrollitud kvaliteedi ja omadustega paljundus- ja istutusmaterjali kättesaadavus turul . S amuti peab ta taga m a sellise paljundus- ja istutusmaterjali vastavus e taimetervise nõuetele vältimaks erinevate, sealhulgas ohtlike ehk karantiinsete taimekahjustajate levikut. H obiaednikud , kes ei pea täitma TPSKS-i nõudeid, peavad täit m a taimekaitseseaduse § 6 lõiget 1 ja 3, mille kohaselt taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikust taimekahjustajast ning vastama taimetervise erinõuetele ja sätestatud nõuete täitmise tagab isik. Koostaja hinnangul on h obikasvatajad suutnud omavastutusel tagada taimetervise nõetest kinnipidamise. 5. Kultiveerimismaterjali kasutami ne teadustöö ja riiklike katsete tegemisel Kultiveerimismaterjal i kasutami n e katsete tegemise l mitteregulatiivsetest lahendustest on kaalutud avalikkuse teavitamist, rahastuse suurendamist ja tänase olukorra säilitamist. Avalik k use teavitamine loakohustusega andmete esitamise võimalusest ei taga olukorda, et metsakasvataja d edastaksid andmed kultiveerimismaterjali kasutamisest katsetes . Ettevõt ja d esitavad järelevalveasutusele teavet üldjuhul ainult siis, kui järelevalveasutus küsib või kui nad on selleks kohustatud vastavalt seadusele . Järelevalveas u tuse rahastuse suurendamis e ga ei saa tagada ettevõtjale katsete tegemisest teavitamise või loa kohustuse panemist. Tänase olukorra säilitamis e l jätkub Keskkonnaameti loata mittemetsamaal võõra päritoluga algmaterjaliga katsete tege mine ning millest aastakümnete möödudes võib saada osa Eesti metsast. Kui kliima muutustega seoses selliseid alasid tabavad n äi t eks metsakahjustused, siis on võimatu välja selgitada, kas n äi t eks patogeenide leviku taga võib olla see, et algmaterjal on pärit mujalt kui Eesti st . Või näiteks seda, et kas konkreetsest piirkonnast pärit puud on haigustele rohkem vastuvõtlikumad või hoopis vastupidi resistentsemad. J ärelevalveasutus võib küll TPSKS - i alusel küsida teavet , kus on tehtud katsed kultiveerimismaterjaliga, kuid see toimuks üldjuhul pärast katse tegemist ja kui järelevalveasutus sellest teada saab. 7 .2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatu sest Mitteregulatiivsete lahenduste rakendamisega ei ole võimalik lahendada VTK-s tõstatatud probleeme. Mitteregulatiivsete lahenduste sobimatus on tingitud peamiselt asjaolust, et olemasolev süsteem ja teis te mitteregulatiivsete lahenduste elluviimi ne ei lahenda VTK-s käsitletud probleeme. Näiteks kehtiva TPSKS-i järgi on sordi nõuetele mittevastava seemne ja taimse materjali turustamine keelatud. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida 1 . Seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamine . Seemnekartuli sertifitseerimise l põldtunnustamise eest tasu kehte stamiseks on analüüsitud teiste liikmesriikide kehtestatud lõive (vt 1. punktis probleemi kirjeldust) . 2. S eemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimi ne Seemnekartuli väikepakendite etiketi trükkimise võimaldamiseks ei ole analüüsitud teiste riikide õigusakte. 3 . Puuvilja- ja marjakultuuride sordileh t e mitte võetud sortide turustamise huvi . Puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sortide sordilehte võt mise võimalusena on analüüsitud Läti asjakohast reeglistikku . 4. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades ( in situ) . Regulatiivse valiku probleemi lahendamiseks on analüüsitud Soome Seemneseaduse paragrahvi 2 . 5 . Kultiveerimismaterjali kasutami n e metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel Kultiveerimismaterjali katsete tegemisest loakohustuse sätes tamiseks ei ole analüüsitud teiste riikide õigusakte . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. Seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamine 1 .1 2021. a veebruaris PTAga toimunud arutelu tulemusena on kaalutud lahendusena kehtestada riigilõiv sertifitseeritava kategooria (klassid A ja B) seemnekartuli põldtunnustamise eest 30 €/ha. Sellisel juhul tuleks 2020. a põldtunnustamise andmete põhjal arvutades suuremal t arni jal maksta riigilõivu põldtunnustamise eest maksimaalselt 750 eurot aastas . Kuna kõrgemate kategooriate seemnekartulit kasvatatakse väiksel pinnal ja see on keerulisem protsess, siis on kaalutud võimalust supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli t arni ja vabastada põldtunnustamise eest riigilõivu tasumisest. Tabelis on toodud viimase nelja aasta seemnekartuli põldude arvud ja pinnad hektaritest kategooriate klasside lõikes: Klass, kasvupind Põldude arv 2018 2019 2020 2021 PB 20 10 17 22 kasvupind, ha 12,72 7,00 2,61 6,12 S, SE, E 8 5 5 6 Kasvupind, ha 7,21 4,33 15,94 17,85 A, B 142 142 137 130 kasvupind, ha 242,25 185,36 199,46 195,42 1.2. Seemnekartuli põldtunnustamise eest järelevalvetasu kehtestamine Teise lahendusena on kaalutud võimalust kehtestada riigilõivu asemel põldtunnustamise kui toimingu kohta järelevalvetasu sarnaselt taimetervise järelevalvetoimingu eest makstava tasuga. Taimetervise järelevalvetasu on kehtestatud toimingupõhiselt ja keskmiselt ühe toimingu tegemiseks kulub neli tundi. Järelevalvetasu kehtestamisel tuleb igal aastal arvestada eelmise aasta kulu põhjal toimingu tegemiseks kuluv keskmine aeg ja keskmine sõidukulu . 2. T arni jale seemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimiseks võimaluse loomine Alates 1. juulist 2014. a on TPSKS § 96 lõike 1 4 kohaselt seemnetootjal võimalik trükkida etikett, kui tal on nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid, määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik ning seemnetootja peab etikettide trükkimise üle arvestust. PTA koostab etiketi ja edastab selle t oot jale krüpteeritud vormingus failina. See praktika on kinnitanud, et seemne tootjad on võimelised ise etikette trükkima ja see annab kindlust selle sätte kohaldamisala laiendamiseks ka seemnekartuli väikepakendile etiketi trükkimiseks . See loob võimaluse paindlikkuseks ja oleks tarnijale kiirem lahendus . 2020. aastal väljastas PTA seemnekartuli väike pakenditele üle 80 000 etiketi. Kolm seemnekartuli t arni jat, kelle etikettide vajadus moodustab 2/3 kogu etikettide arvust, on huvi tundnud ja soovivad soetada nõuetele vastavat printerit. 3. Puuvilja- ja marjakultuuride säilitussortide, sealhulgas sordilehte mittevõetud või sealt välja arvat ud tuntud sortide turustamiseks võimaluse loomine 3.1. L uua geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sordi sordilehte võt mise ks tuntud sordiga sarnane registreerimise võimalus, mis tagaks Eestis nende sortide paljundamise ja turustamise võimalikkuse. Selleks: *tarnija koostab sordikirjelduse tuntud sordiga samade tunnuste kirjeldamise põhjal ja esitab selle PTA-le, kes lisab selle geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sortide loetellu ; *tarnija võtab vastutuse geneetilise mitmekesisuse sordi säilimise eest; *geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sorti võib turustada lõppkasutajale ja Eesti territooriumil; *geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sordi istutusmaterjalile kehtivad CAC-materjali kohta kehtestatud kvaliteedi nõuded ; *geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud sordi istutusmaterjali tootmisel ja turustamisel tuleb järgida taimetervise nõudeid. 3.2. L uua võimalus varasemalt teises liikmesriigis registreeritud , kuid nüüdseks sordilehest välja arvat ud sordi Eestis uuesti sordilehte võtm iseks sordikirjelduse alusel registreerimiskatseid tegemata . 4. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades ( in situ) Eeskujuks võib võtta Soome Seemneseaduse § 2. Kaalutud on lahendust kehtestada erand ning jätta TPSKS - i reguleerimisalast välja vä ikeses koguses jaemüügi korra l kohaliku turu kaudu lõpptarbijale turustamiseks ettenähtud seeme ja taimne paljundusmaterjal. Nimetatud säte kehtis TPSKS § 1 lõikes 3 kuni 23. oktoobrini .2009. a ning see s äte tunnistati kehtetuks , kuna taheti lahendada probleemi kolmandast riigist Eestisse toodud köögiviljaseemne vähesel määral turustamise osas , et vältida ohtlike taimehaiguste ja kahjurite juhuslikku sissetoomist . Samuti on oluline jälgida impordil , millised riigid on seemnetootmise skeemides samaväärseks tunnistatud. S eemne ja taimse paljundusmat erjali impordi nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse s (EÜ) 2016/2031 ning komisjoni raken dusmääruse s (EL) 2019/2072 , millega kehtestatakse kohustus varustada fütosanitaarsertifikaadiga t eatava d taimed, taimse d saadus ed või muud objektid sissetoomisel kolmandatest riikidest Euroop a Liitu . Fütosanitaarsertifikaadiga varustatavate taimeliikide loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 lisas VII. Ilma fütosanitaarsertifikaadita ei tohi Eestisse ja ka teistesse Euroopa Liidu riikides se kaasa tuua taimi, lõikelilli, värskeid puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid – see nõue kohaldu nii ettevõtja tele kui ka eraisiku tele . N imetatud nõu deid arvestades on asjakohane jätta TPSKS - i reguleerimisalast välja väikeses koguses jaemüügi korras kohaliku turu kaudu lõpptarbijale turustamiseks ettenähtud seeme ja taimne paljundusmaterjal. See on harrastustegevus turustamise võimalusega , kus toodetava seemne kogus on väga väike . Luuakse võimalus geneetiliste ressursside levimiseks ja säilitamiseks looduslikes kasvukohtades. TPSKS-i reguleerimisalast välja jättes ei kehti vanadele sortidele sordilehte võtmise ja sertifitseerimise nõuded. Regulatsioonidega ei tagata tarbijale riiklikult kontrollitud kvaliteedi ja omadusteg a paljundus- ja istutusmaterjal . Vanade sortide tootmine väikeses koguses toimub tootja omavastutusel. Koostaja hinnang ul isik, kes tegeleb vanade sortide kasv atamisega, tagab tarbijale kvaliteetse paljundus- ja istutusmaterjal i . T äidetakse taimekaitseseaduse § 6 lõiget 1 ja 3, mille kohaselt taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikust taimekahjustajast ning vastama taimetervise erinõuetele ja sätestatud nõuete täitmise tagab isik. Kaalutud lahendus on kooskõlas ka määrus e ga (E L ) 2016/2031 , mille kohaselt erandina ei pea l õppkasutajale turustamisel olema seeme või paljundusmaterjal varustatud taimepassiga ning taimse istutusmaterjali turustamisega tegelevad ettevõtjad esitama majandustegevuse teadet . 5 . Kultiveerimismaterjali kasutami n e metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel Esimese lahendusena on k aalutud võimalust kohaldada TaimKS -i § 12 lõiget 2 , mille kohaselt võib määruse (EL) 2016/2031 artikli 48 lõikes 1, artikli 49 lõikes 1 ja artiklis 58 nimetatud taimi kasutada katsetes, sordivalik ul või sordiaretuses üksnes P TA loal. Kultiveerimismaterjal, mida soovitakse kasutada katsetes ja metsaaretuses, ei ole viidatud eranditega hõlmatud , kuna nende sissetoomine ei ole taimetervise nõuete kohaselt keelatud ning piirkondade osas ei ole määratud kõrge riskiga piirkondi. Teise lahendusena on kaalutud ametiasutuse teavitami st katsete tegemise l ja sama teavituse raames katseks kasutatava metsamaterjali kultiveerimismaterjali päritolu st teada andmist. Katses kultiveerimismaterjali kasutamisest ja selle päritolust teavitamisest ametiasutusele on isikutele lihtsam, kui loa taotlemine. Selle lahenduse kasuks aga ei ole asjaolu, et isikutel võib kergelt tekkida segadus, milliste l tingimuste l tuleb teavitada Keskkonnaametit katse tegemisest ja millal tuleb taotleda luba . Kolmanda lahendusena on kaalutud laiendada TPSKS § 112 kohaldamisala metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel ka muul juhul kui ainult importimine. Katse tegija peab Keskkonnaametilt loa taotlemisel esitatama info katse kohta (nt koordinaadid, pindala, algmaterjal ja päritolu) ka katsete tegemis el kultiveerimismaterjali ga mittemetsamaal Sellekohase loa kasutusele võtmise põhimõtet oleks võimalik rakendada ka ELi sisese kultiveerimismaterjali korral. 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Geneetiliste ressursside säilitamisega seonduvad riiklikud strateegiadokumendid , ra hvusvahelise õiguse dokumendid ja Euroopa Liidu õigusega määratud raamid. Kavandatav õiguslik regulatsioon on osaliselt puutumuses geneetilise ressursi säilitamisega. Geneetilise ressursi säilitamine on seotud mitme valdkondliku arengukavaga, näiteks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020 ” ja Eesti säästva arengu riiklik strateegia „ Säästev Eesti 21 ” , „ Eesti maaelu arengukava aastateks 2014-2020 ” , „ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ” ja „ Looduskaitse arengukava aastani 2020 ” . Rahvusvaheliselt on geneetilise ressursi säilitamine seotud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (CBD), rahvusvahelise põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside lepinguga (ITPGRFA) ja Nagoya protokolliga . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta lisas V kehtestatakse miinimumnõuded kategoorias katsetatud sertifitseeritava kultiveerimismaterjali tootmiseks. Hobiaednike t aimede kasvatamise õigus seondub õigusega vabale eneseteostusele , omandipõhiõigusega ning võib omada puutumust ka ettevõtlusvabadusega. Põhiseaduse § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele ning § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega. Põhiseaduse § 32 lõikest 1 tuleneb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning et kitsendused sätestab seadus. V. Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus . 11 . Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Muudatustega kaasneb väike positiivne sotsiaalne mõju , mõju haridusele , mõju majandusele (sh põllumajandus ele, ettevõtete halduskoormuse le jm) ja kuna muutusega mõjustatud ettevõtted paiknevad erinevates maakondades, siis on ka regionaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja -koormusele ning kuludele ja tuludele. Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. 11.1. Kavandatavad muudatused seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamise l 11.1.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 11.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTA-d 11.1.1.2. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega väheneks PTA kulu. Tasuta põldtunnustamise teenus muutuks tasuliseks ja seemnekartuli t arni ja ei telli teenust igaks juhuks , vaid kindlal vajadusel. Põldtunnustamise eest tasu maks mise kohustus e põhjal seemnekartuli t arni ja teeks läbimõeldult tootmise otsused. 11.2. Kavandatavad muudatused seemnekartuli t arni jale väikepakendi etiketi trükkimise võimaluse loomiseks 11.2.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 11.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTA-d 11.2.1.2. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega väheneks PTA-le kulu seemnekartuli väikepakendite etikettide trükkimisel ja postikulu koos ajakuluga etikettide saatmisel seemnekartuli t arni ja le . Kui võimaldada seemnekartuli t arni jal etikette ise trükkida, siis selle võrra sertifitseerimise protsess kiireneks , mis on kliendi soov ja ootus . See muu datus mõju tab seemnekartuli tootmisega seotud äriettevõtteid vähendades nende halduskoormust . 11.3 Kavandatavad muudatused puuvilja- ja marjakultuuride säilitussortide, sealhulgas sordilehte mittevõetud või sealt välja arvat ud tuntud sortide turustamiseks võimaluse loomisel 11.3.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 11.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTA-d 11.3.1.2. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega PTA töökoormus suureneb. PTA koordineerida saab olema puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordi ja säilitussordi registreerimine ning sordilehte võtmine . See muudatus mõjutab ka aiandusega seotud ettevõt ja id suur endades ühekordselt nende halduskoormust . 11.4 Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades ( in situ) Kavandatava muudatuse ga luuakse võimal us välja jätta TPSKSi reguleerimisalast välja väikeses koguses jaemüügi korras kohaliku turu kaudu lõpp kasuta jale turustamiseks ettenähtud seeme ja taimne paljundusmaterjal. Geneetilise ressursi kasutamise laiendamine aitab kaasa toidulaua mitmekesistamisele, toiduga kindlustatusele, sordiaretusele ja meie kultuuripärandi säilimisele. Tekib olukord, kus lisaks geenipangale säilivad ja levivad vanad sordid ka väiketootjate ning hobikasvatajate hulgas . Vanad sordid, mis on seotud meie toidu- ja pärandkultuuriga on väikeses koguses saadaval huvilistele . Vanadest sortidest huvitatud mittetulundusorganisatsioonid ja muuseumid saavad täita oma eesmärke põliste taimede liigisisese mitmekesisuse säilitamise, teabe levitamise, kadumisohus põliste taimede kogumise, hoidmise ning püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamise osas. 11.4.1. Sotsiaalne mõju 11.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad elanikkonnarühmi, kes on huvitatud toidu- ja pärandkultuurist . Samuti mittetulundusühingu i d ja muuseumeid. 11.4 . 2 .2. Võimaliku a valduva mõju kirjeldus sihtrühmadele Mõju tervisele ja inimeste heaolule . Elanikkonnarühmade huvi osta või kasvatada vanu sorte on suur. Taimede kasvatamine parandab inimeste heaolutunnet ning vaimset ja füüsilist tervist. Vanad sordid on tervislikumad ja neis ei esine taimekaitsevahendite jääke, kuna nende kasvatamisel üldjuhul ei kasutata taimekaitsevahendeid, mis on lubatud professionaalsetel taimekaitsetöödel . 11 .4 . 2 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 11.4 . 2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTA-d 11.4 . 2 .2. Võimaliku a valduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega PTA töökoormus väheneb . PTA-l kaoks kohustus teha riiklikku järelevalvet vanade sortide väikeses koguses tootmise ja turustamise korral. 11.4.3 . M õju elu- ja looduskeskkonnale 11.4 . 3 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatav muudatus mõjuta b elanikkonda. 11.4. 3 .2. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab elurikkust . Taimesortide, mis eksisteerivad geenipankades või üksikisiku koduaias ning milledel on geneetilise mitmekesisuse ja toidu- ja pärandkultuuri väärtus, levimine elanikkonnarühmades . 11.4.4 . M õju haridusele 11.4 . 4 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatav muudatus mõjuta b muuseumeid ja nende külastajaid. 11.4. 4 .2. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab kultuuripärandi valdkonda. Muuseumidel tekib võimalus koguda, uurida, vahendada ja õpetada tundma vanasti Eestis kasvatatud kultuurtaimede sorte. 11.4.5 . M õju majandusele 11.4 . 5 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatav muudatus mõjuta b leibkondade ja üksikisiku majanduslikku olukorda. 11.4. 5 .2. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab leibkonna ja üksikisiku tarbimiskäitumist . Mõju avaldub tarbimisotsustele, nende mahule ja struktuurile. Kui inimesed kasvatavad ja t arbi vad rohkem enda valikul kasvatatud toitu, siis selle tulemusel muutub nende sissetulekute säästmise ja investeerimi se vahekord. 11. 5 . Kavandatavad muudatused kultiveerimismaterjali kasutamise l metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel Muudatusega soovitakse luua loa kohustus metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemisel ka muul juhul kui ainult importimine. Katse tegija peab loa taotlemisel esita tama info katse kohta (nt koordinaadid, pindala, algmaterjal ja päritolu) kultiveerimismaterjali järel evalvet tegevale ametiasutusele . 11 .5 .1. Mõju elu- ja looduskeskkonnale 11.5 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad m etsa aretusega tegeleva i d ettevõtja i d, teadusasutusi, ülikoole . 11.5 .1.2. Võimaliku a valduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kuna lisanduv loakohustus puudutab suhteliselt väikest sihtrühma, võib pidada mõju väheoluliseks , kuid avaldab m õju metsade uuenemisvõimele, juurdekasvule j a tagavara muutumisele. R isk metsakahjustuste tekkeks väheneb. 11 .5.2 . M ajanduslik mõju , sh sihtrühmade halduskoormus 11.5.2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad m etsa aretusega tegeleva i d ettevõtja id, teadusasutusi, sh ülikoole . 11.5.2 .2. Võimaliku a valduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kuna lisanduv loakohustus puudutab suhteliselt väikest sihtrühma, võib pidada mõju väheoluliseks , sest halduskoormus loa kohustuse näol suureneb l üh iajaliselt muudatuse rakendumisel. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõt ja te ja /või kodanike halduskoormusele Kavandatavatel muudatustel on kodanike ja seemnekartuli kasvatamisega ja metsa aretusega tegelevate ettevõtjate halduskoormusele vähene , aga pikaajaline mõju , sest tegemist on jätkuva kohustusega seemnekartuli põldtunnustamise eest riigilõivu tasumisega või metsa aretuse katsete tegemisest loa kohustuse täitmisega . Riigiasutuste halduskoormus tervikuna oluliselt ei suurene . 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulude ja tulude osas seoses kavandatavate muudatustega ei ole ette näha olulisi muutusi. Mitte märkimisväärne otsene tulu r iigile tekib juhul kui seemnekartuli põldtunnustamine otsustatakse muuta tasuliseks. 14 . Edasine mõjude analüüs Täiendava analüüsi vajadust kaalume VTK valmimise järel juhul, kui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatava regulatsiooniga kaasneb oluline mõju, mida varem ei prognoositud. Analüüs teostatakse enne eelnõu esitamist e elnõude i nfosüsteemi EIS . VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus Uue regulatsiooni loomine. 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus - 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris X 1 5 .3 Selgitus Puudub vajadus uue tervikseaduse järele. Muudatused tehakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses ja riigilõivuseaduses. 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid T aimede paljundamise ja sordikaitse seadus ning riigilõivuseadus. 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse seisukoha andmiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, kes teostab riiklikku - ja haldusjärelevalvet Maaeluministeeriumi valitsemisala valdkonnas ja Eesti Taimekasvatuse Instituudile. VTK esitatakse avalikule konsultatsioonile EIS i kaudu. VTK esitatakse järgnevatele sotsiaalpartneritele: MTÜ Maadjas, Eesti Vabaõhumuuseum , Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus , MTÜ Eesti Aiandusliit , MTÜ Eesti Seemneliit , MTÜ Eesti Kartul , Mahepõllumajanduse Koostöökogu , Eestimaa Talupidajate Keskliit , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Tartu Ülikooli botaanikaaed , Tartu Ülikool , Eesti Maaülikool , Tallinna Ülikool , Tallinna Tehnikaülikool , Eesti Erametsaliit , Erametsakeskus SA , MTÜ Eesti Metsataimetootjate Liit , MTÜ Ühinenud Eesti Metsataimetootjad , Riigimetsa Majandamise Keskus , Luua Metsanduskool ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond . Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EISi kaudu Keskkonnaministeeriumile , Rahandusministeeriumile , Haridus - ja Teadus ministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile. 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg K ui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatava te muudatuste ga kaasneb oluline mõju, mida varem ei prognoositud , siis teostatakse põhjalikum mõjuanalüüs enne eelnõu esitamist EIS i . 1 9 . Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 20. detsember 202 2 21 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Aastal 2023 22 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Merjan Savila , Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna taimse paljundusmaterjali valdkonnajuht , tel 625 6282 ,
[email protected] ; Vahur Mõttus , Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist, tel 625 6138 ,
[email protected] ; Maret Parv, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist, tel 626 0726,
[email protected] .
Keskkonnaministeerium Meie: 17.01.2022 nr 1.4-1/40
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks taimede paljundamise ja sordikaitse
seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisa: TPSKS_VTK_EIS.docx
Merjan Savila
625 6282,
[email protected]
Katrin Pööra
625 6147,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734